Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (viisa vaidlustus)

Justiitsministeerium Rahandusministeerium 27.12.2024 nr 1-6/1656-10 Välismaalaste seaduse ja riigilõivu muutmise seaduse (viisaotsuste vaidlustamine) eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks esitamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõigetele 3 ja 5 esitan Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks välismaalaste seaduse ja riigilõivu muutmise seaduse (viisaotsuste vaidlustamine) muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: Eelnõu 5 lk Seletuskiri 32 lk Kooskõlastustabel 5 lk Rakendusakti kavand 4 lk Teadmiseks: Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Doris Järv 6125196 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 17.12.2024 Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (viisaotsuse vaidlustamine) § 1. Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale esitatud avalduse“ sõnaga „vaide“; 2) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) reisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise ja reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide läbivaatamine.“; 3) seaduse 2. peatüki 1. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses: „§ 501. Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamine (1) Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaie esitatakse läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. (2) Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamisele kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jao 5. jaotise 4. ja 5. alljaotist, välja arvatud § 1004.“; 4) seaduse 2. peatüki 1. jao 3. jaotist täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses: „§ 551. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamine (1) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaie esitatakse läbivaatamiseks otsuse teinud käesoleva seaduse §-55 nimetatud asutusele. (2) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jao 5. jaotise 4. ja 5. alljaotist, välja arvatud § 1004.“; 5) paragrahvi 96 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja 5.“; 6) seaduse 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 4. alljaotise tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1001. Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamine (1) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuses (edaspidi koos käesolevas jaotises otsus) teavitatakse välismaalast otsuse vaidlustamise võimalusest, kohast, tähtajast ja korrast. (2) Välismaalane võib esitada otsuse vaide (edaspidi käesolevas jaotises vaie) kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. (3) Vaide esitamise tähtaega ei ennistata. 1 (4) Kui välismaalane esitab pärast vaide esitamist viisataotluse või Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamise taotluse, jäetakse see taotlus läbi vaatamata kuni vaide kohta lõpliku otsuse (edaspidi käesolevas jaotises vaideotsus) tegemiseni. § 1002. Vaide esitanud välismaalase õiguslik seisund Vaide esitamine ei ole välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile saabumise või seal viibimise aluseks ega lükka sealt lahkumise kohustuse täitmist edasi. § 1003. Vaide esitamine ja puuduste kõrvaldamine (1) Välismaalane esitab vaide kirjalikult: 1) vaide läbivaataja asukohas; 2) posti teel või 3) elektrooniliselt. (2) Vaie esitatakse käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korras. (3) Kui vaie ei vasta käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra nõuetele, siis vaide läbivaataja: 1) annab välismaalasele puuduse kõrvaldamiseks tähtaja; 2) selgitab, et kui välismaalane ei kõrvalda puudust tähtajaks, võib vaide läbivaataja jätta vaide läbi vaatamata. (4) Kui välismaalane kõrvaldab vaide puuduse tähtajaks, loetakse vaie tähtajaks esitatuks. Kui välismaalane vaide puudust tähtajaks ei kõrvalda, võib vaide läbivaataja jätta vaide läbi vaatamata, teavitades sellest välismaalast. (5) Vaide puuduse kõrvaldamise tähtajaks peatub vaide läbivaatamise tähtaeg. § 1004. Vaidealluvus (1) Kui otsuse on teinud Politsei- ja Piirivalveamet, esitatakse vaie läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. (2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Eesti välisesindus, esitatakse vaie läbivaatamiseks Välisministeeriumile, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. (3) Kui viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Kaitsepolitseiamet, esitatakse vaie läbivaatamiseks Kaitsepolitseiametile. (4) Kui viisa andmisest keeldumise otsus on tehtud alusel, et valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei kooskõlastanud viisa andmist, kaasab vaide läbivaataja vaide läbivaatamisse selle asutuse, kes: 1) kontrollib viisa andmise kooskõlastamata jätmist; 2) vajaduse korral kooskõlastab viisa andmise. (5) Kui valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei kooskõlastanud viisa andmist, sest esines käesoleva seaduse § 65 lõike 2 punktis 6 või viisaeeskirja artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktis vi sätestatud riigi julgeoleku tagamisega 2 seotud viisa andmisest keeldumise alus, kaasab vaide läbivaataja vaide läbivaatamisse Siseministeeriumi. § 1005. Vaide läbivaatamine (1) Vaide läbivaatamisel kontrollib: 1) vaide läbivaataja otsuse õiguspärasust ja otstarbekust; 2) käesoleva seaduse § 1004 lõike 4 või 5 alusel kaasatud asutus viisa andmise kooskõlastamata jätmise õiguspärasust ja otstarbekust. (2) Käesoleva seaduse § 1004 lõike 4 või 5 alusel kaasatud asutus esitab vaide läbivaatajale: 1) viisa andmise kooskõlastamata jätmise põhjenduse või 2) viisa andmise kooskõlastamise põhjenduse, kui ta pärast viisa andmise kooskõlastamata jätmise kontrolli viisa andmise kooskõlastab. § 1006. Vaide läbivaataja volitused (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib vaideotsusega: 1) rahuldada vaide, tunnistada otsuse kehtetuks ja teha uue otsuse; 2) jätta vaide rahuldamata; 3) jätta vaide läbi vaatamata. (2) Välisministeerium võib vaideotsusega: 1) rahuldada vaide ning tunnistada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks ja teha Eesti välisesindusele ettekirjutuse asja uuesti läbivaatamiseks; 2) jätta vaide rahuldamata; 3) jätta vaide läbi vaatamata. (3) Kaitsepolitseiamet võib vaideotsusega: 1) rahuldada vaide ja tunnistada viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks; 2) jätta vaide rahuldamata; 3) jätta vaide läbi vaatamata. § 1007. Vaideotsuse põhjendamine (1) Vaideotsust ei põhjendata. (2) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata vaideotsuse aluseks olevat asjaolu, vaideotsuse tegemise põhjust ega seotud teavet. § 1008. Vaideotsuse teatavaks tegemine Vaideotsus tehakse välismaalasele teatavaks, kasutades vaides esitatud kontaktandmeid.“; 7) seaduse 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotise pealkirjas asendatakse sõnad „Vaidlustamise käigus tehtud otsuse“ sõnaga „Vaideotsuse“; 8) paragrahvid 10010–10019 tunnistatakse kehtetuks; 3 9) seaduse 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotist täiendatakse §-dega 10020 ja 10021 järgmises sõnastuses: „§ 10020. Otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule kaebuse esitamine (1) Välismaalane võib esitada otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alusel ja korras kaebuse, kui ta on esitanud vaide ja see on jäetud rahuldamata. (2) Otsuse ja vaideotsuse peale võib esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemise päevast arvates. § 10021. Otsuse ja vaideotsuse peale kaebuse esitanud välismaalase riigis viibimise õigus Otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule kaebuse esitamine ega selle menetlemine ei ole välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile saabumise või seal viibimise aluseks ega lükka sealt lahkumise kohustuse täitmist edasi.“; 10) paragrahvi 101 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „vaidlustamiseks esitatava avalduse vormi, avalduses esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu“ sõnadega „vaide esitamise korra, vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu, vaide vormi ning vaide läbivaatamise tähtaja“. § 2. Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 276 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 276. Viisataotluse, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise taotluse ning viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide läbivaatamine“; 2) paragrahvi 276 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 160 eurot.“; 3) paragrahvi 276 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 4) seaduse 11. peatüki 2. jao 4. jaotist täiendatakse §-ga 2761 järgmises sõnastuses: „§ 2761. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamine Reisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise või reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees 4 Tallinn, ……………… 2025 Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2025 5  Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu põhieesmärk on tagada välismaalasele kooskõlas Euroopa Liidu õiguse, Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) ja kohtupraktikaga õigus kaevata pärast vaidemenetlus t halduskohtusse:  viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või viisaga määratud viibimisaja pikendamisest keeldumise otsus (edaspidi koos viisaotsus) ja  muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamise st keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus (edaspidi koos viibimisaja otsus). 13. detsembril 2017 leidis Euroopa Kohus kohtuasjas C-403/161 (edaspidi EK otsus C-403/16), et viisaeeskiri2 kohustab liikmesriiki nägema ette lühiajalise viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise menetluse, sealhulgas võimaluse otsus kohtusse kaevata. Kuna Eesti õiguses ei ole selleks kohtukaebeõigust ette nähtud, on Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus (2012/2242). Kuigi viisaeeskirja kohaldatakse lühiajalisele viisale, on Eesti kohtud sedastanud, et regulatsiooni kompaktsuse ja süsteemse õiguskorra huvides tuleb sarnaselt võimaldada kaevata kohtusse ka pikaajalise viisa otsus.3 Lisaks on Riigikohtu põhiseaduslikk use järelevalve kolleegium 20. aprilli 2021. aasta otsuses kohtuasjas nr 5-20-104 (edaspidi RK otsus nr 5-20-10) leidnud, et välismaalaste seadus (edaspidi VMS) on põhiseadusvastane osas, mis välistab viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse kohtusse kaebamise. Praegu kehtib kaheastmeline vaidemenetlus: välismaalane võib esitada viisaotsuse või viibimisaja otsuse vaide (edaspidi vaie) esmalt otsuse teinud haldusorganile ja seejärel vajadusel ministeeriumile. Siseministeerium ja Välisministeerium (edaspidi VäM) kontrollivad oma pädevuse piires selle otsuse vormilist ja sisulist õiguspärasust. Viisaotsust või viibimisa ja otsust ega vaide kohta tehtud otsust (edaspidi vaideotsus) ei ole võimalik kaevata kohtusse. Eelnõuga kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus ja võimaldatakse välismaalasel pärast seda kaevata viisaotsus või viibimisaja otsus halduskohtusse. Samuti reguleeritakse vaide puuduste kõrvaldamist ja tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra. Lisaks kehtestatakse eelnõuga sarnaselt teistele vaidemenetlustele reisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise või reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse (edaspidi koos reisiloa otsus) vaide läbivaatamise riigilõivu määr. 1 Soufiane El Hassani vs. Minister Spraw Zagranicznych, ECLI:EU:C:2017:960. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.9.2009, lk 1–58. 3 Näiteks Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2023. aasta otsused haldusasjades nr 3-22-1150 ja nr 3-22-1582 ning 25. mai 2023. aasta otsus haldusasjas nr 3-22-1734. 4 Välismaalaste seaduse § 100.18 koosmõjus § 100.10 lõikega 1 ja § 100.13 lõikega 2 põhiseaduspärasuse kontroll. – RT I, 21.04.2021, 30, p-d 56–63. 1 Eelnõu avaldab positiivset sotsiaalset mõju, sest viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamine muutub välismaalasele tõhusamaks ning tagatakse õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:  nõunikud Jana Laane ([email protected]) ja Killu Christine Vantsi ([email protected]) ning  õigusnõunik Doris Järv ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik ud Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084) ja Kristi Kool ([email protected], tel 612 5166). Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud lisad, on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigus- osakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud:  Justiitsministeerium (edaspidi JuM);  Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO);  Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ning  VäM. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse: 1) VMS-i avaldamismärkega RT I, 07.06.2024, 15 ja 2) riigilõivuseadust (edaspidi RLS) avaldamismärkega RT I, 12.12.2024, 10. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõuga5 , mille ga reguleeritakse ka viisaotsuse ja viibimisaja otsuse halduskohtumenetlust. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) viisaeeskiri; 2) viisaeeskirja muutmise määrus (EL) 2019/11556 ; 3) viisainfosüsteemi määrus7 ; 4) Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (edaspidi ETIAS) määrus8 ; 5) Euroopa Liidu põhiõiguste harta9 . 5 Eelnõu toimiku nr 24-1062. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1155, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 188, 12.7.2019, lk 25–54. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus). – ELT L 218, 13.8.200 8, lk 60–81. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226. – ELT L 236, 19.9.2018, lk 1–71. 9 ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407. 2 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on PS-i § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamine 2.1.1. Kehtiv õigus ja selle muutmise vajadus VMS-is on sätestatud viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamiseks kaheastmeline vaide- menetlus, mis ei võimalda välismaalasel otsust halduskohtusse edasi kaevata. See on vastuolus Euroopa Liidu õiguse ja PS-iga. 1) Viisaeeskirja kohaselt on välismaalasel, kellele keelduti viisat andmast või kelle viisa tühistati või tunnistati kehtetuks, õigus see otsus kooskõlas riigisisese õigusega vaidlustada. EK otsuse C-403/16 järgi peab välismaalasel olema õigus kaevata see otsus teatud menetlusetapis kohtusse. Kuna Eesti ei ole kohtukaebeõigust ette näinud, saatis Euroopa Komisjon 21. veebruaril 2013 Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu kohase ametliku teate (2012/2242), et Eesti õigus ei ole kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga osas, millega ei nähta ette võimalust lühiajalise viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsust kohtusse kaevata. Euroopa Komisjon edastas Eestile rikkumismenetluse viimase kirja 2023. aasta detsembris, viidates, et viisaeeskirjas on nõue vaidlusta mist reguleerida ning see hõlmab ka kohtukaebeõigust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikega 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47. Seetõttu palus Euroopa Komisjon esimesel võimalusel esitada riigisisese õiguse muutmise eelnõu ja selle menetluse ajakava. Siseministeerium on Euroopa Komisjoniga alates rikkumismenetluse algatamisest pidevalt suhelnud, sealhulgas edastanud eelnõu menetluse ajakava, mille kohaselt oli planeeritud see jõustada 2024. aasta sügiseks. 3. oktoobril 2024 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse kaevata Eesti Euroopa Liidu Kohtusse, kuna Eesti ei ole riigisiseses õiguses ette näinud tõhusaid õiguskaitsevahend e id viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise vastu. 2) RK otsuse nr 5-20-10 järgi on VMS põhiseadusvastane osas, mis välistab viibimisa ja ennetähtaegse lõpetamise otsuse kohtusse kaebamise. Kohtupraktika10 järgi on süsteemse õiguskorra ja välismaalaste ühtse kohtlemise huvides eesmärgipärane võimaldada kaevata kohtusse nii lühiajalise kui ka pikaajalise viisa otsus. Samuti on eesmärgipärane sarnaselt viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsusele ja viisaga määratud viibimisaja pikendamisest keeldumise otsusele võimaldada kaevata kohtusse muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamisest keeldumise otsus. VMS-is on eristatud viisaga määratud viibimisaega ja muu Eestis ajutise viibimise seaduslik u alusega lubatud viibimisaega. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on loetletud VMS-i §-s 43. Muu hulgas on välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus 10 Näiteks Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2023. aasta otsus haldusasjas nr 3-22-1150. 3 õigus viibida Eestis viisavabalt. Kuigi viisaeeskirjas ei ole reguleeritud viisavaba viibimis- õigust, on Riigikohus oma otsuses nr 5-20-10 sedastanud: viisavaba viibimisõiguse alusel Eestis viibivad välismaalased [on] oma EL-i õigusest tuleneva subjektiivse õiguse teostamisel viisa alusel Eestis viibivate isikutega olemuslikult sarnases õiguslikus olukorras.11 Samuti võib järeldada, et ka välismaalasel, kes viibib Eestis muul ajutise viibimise seaduslik ul alusel kui viisavaba viibimisõigus, sealhulgas teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi viisa või elamisloa alusel, ja kelle viibimisaja pikendamisest keeldutakse või kelle viibimisaeg enne - tähtaegselt lõpetatakse, on Euroopa Liidu õiguse ja PS-i kohaselt õigus pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse. 2.1.2. Eesmärk ja kavandatud lahendus Eesmärk on tagada välismaalasele õigus kaevata viisaotsus või viibimisaja otsus pärast vaide- menetlust halduskohtusse. Seeläbi tagatakse ka vastavus Euroopa Liidu õiguse ja PS-iga ning välismaalaste ühtne kohtlemine ja õiguskorra süsteemsus. Samuti on eesmärk tagada välis- maalase õigusliku staatuse menetluste tähtaegades õiguskindlus. Selleks kehtestatakse VMS-is viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamiseks üheastmeline vaidemenetlus, millele järgneb kolmeastmeline halduskohtumenetlus . Muu hulgas:  täpsustatakse vaide läbivaatajate volitusi ja ülesandeid;  lühendatakse vaide esitamise tähtaega;  reguleeritakse vaide puuduste kõrvaldamist ning  tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra, et katta suurenenud kulusid. Vaidemenetluse järgset halduskohtumenetlust hakatakse täpsemalt reguleerima HKMS-is. JuM saatis 22. oktoobril 2024 kooskõlastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu, millega reguleeritakse ka viisaotsuse ja viibimisaja otsuse halduskohtumenetlust. 2.1.3. Kooskõla Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega Eelnõu on kooskõlas viisaeeskirja, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõigus te ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida välisriigi kodaniku riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub välisriigi kodanikul subjektiivne õigus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnita nud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. VMS-is ei ole reguleeritud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja siin viibimise õiguslikke aluseid – seda on reguleeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduses. Samuti ei ole VMS-is reguleeritud rahvus- vahelist kaitset vajava kolmanda riigi kodaniku Eestisse saabumise ja siin viibimise õiguslikke aluseid – need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses. 11 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. aprilli 2021. aasta otsus kohtuasjas nr 5-20-10, p 61. 4 2.1.4. Põhiseaduspärasus Eelnõuga sätestatakse viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamise üldtingimused. Muu hulgas kehtestatakse vaidemenetlus kohustusliku kohtueelse menetlusena, lühendatakse vaide esitamise tähtaega ja tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra. Välismaalase laiem kaebeõigus tuleneb viisaeeskirja artikli 32 lõikest 3, artikli 34 lõikest 7 ja artikli 35 lõikest 7, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 13. Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad individuaalsed õigused on esemelises kaitsealas samaväärselt riigisiseste õigustega. Kaitstavad on muu hulgas Euroopa Liidu määrustest tulenevad õigused ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta õigused. PS-i § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kohtukaebeõiguse esemelises kaitsealas on olukorrad, kus isiku subjektiivne õigus võib olla või saada rikutud. Kohtukaebeõiguse isikulises kaitsealas on PS-i § 9 lõike 1 kohaselt ka Eestis viibiv välismaalane, kuid samas ei lõpe see õigus tema Eestist lahkumisega juhul, kui see on tekkinud juhtumi tõttu, mis leidis aset tema Eestis viibimise ajal. Nii ei võta riigist lahkumise kohustus välismaalaselt õigust viisaotsust või viibimisaja otsust vaidlustada, seal- hulgas halduskohtusse kaevata. PS-i § 24 lõike 2 järgi on igaühel õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. See on seaduse- reservatsioonita põhiõigus. Samas ei ole see piiramatu. Kuigi riigil on kohustus tagada igaühele tegelik võimalus osaleda oma kohtuasja arutamisel, ei tulene sellest, et kohtuasja arutamine ilma kaebaja osavõtuta poleks üldse võimalik. Riigiko hus on sedastanud12 , et kaebajale on tänu infotehnoloogiliste vahendite, esindaja või kirjalik u menetluse kasutamisele tagatud piisav võimalus osaleda halduskohtumenetluses ka füüsilise lt kohal viibimata. Riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks tuleb eesmärgipäratuks ja eba- soovitavaks pidada olukorda, kus välismaalasele, kellel puudub põhiõigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, tekiks see õigus kohtuistungil viibimise kaudu. Seetõttu jäetakse eelnõuga kehtima põhimõte, mille kohaselt ei ole vaide esitamine välismaalase Schengeni konventsioo ni liikmesriigi territooriumile (edaspidi Schengeni ala) saabumise või seal viibimise aluseks, samuti ei lükka see edasi sealt lahkumise kohustust. PS-i § 24 lõike 2 põhiõigus hõlmab õigust tutvuda kohtutoimikuga ning vastaspoole seisu- kohtade ja tõenditega. Seda õigust võib piirata riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks . Eelnõuga jäetakse kehtima põhimõte, et välismaalasele avalikustatakse viisaotsuse või viib i- misaja otsuse õiguslik alus, kuid ei avalikustata selle otsuse ega vaideotsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega seotud teavet. See piirang jäetakse kehtima julgeo lek u ja avaliku korra tagamise eesmärgil. Kuna viisaotsuse või viibimisaja otsuse õiguslikust alusest nähtub selle üldine põhjus, ei piira seotud teabe avaldamise piirang välismaalase õigust tõhusale õiguskaitsele. Meetmete sobivus Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu üks eesmärke on tagada välismaalasele kohtukaebeõigus, võimaldades tal kaevata viisaots us, 12 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. mai 2016. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-31-15, punktid 45–48. 5 viibimisaja otsus ja vaideotsus halduskohtusse. Selleks sisaldab eelnõu kokkuvõtlikult järgmis i meetmeid: 1) tunnistatakse VMS-is kehtetuks piirang, mille kohaselt ei ole võimalik kaevata viisaots ust, viibimisaja otsust ega vaideotsust edasi kohtusse; 2) kehtestatakse kohustuslik üheastmeline kohtueelne vaidemenetlus; 3) lühendatakse vaide esitamise tähtaega; 4) tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra. Viisaotsuse, viibimisaja otsuse ja vaideotsuse kohtusse kaebamise piirangu VMS-is kehtetuks tunnistamisega tagatakse välismaalasele kohtukaebeõigus. Vaidemenetlus on nii riigile kui ka välismaalasele lihtsam, kiirem ja vähem kulukas kui kohtu- menetlus. Lisaks on kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse eesmärk välistada viisaotsuse või viibimisaja otsuse ilmsed menetlusvead. Lühem vaide esitamise tähtaeg aitab tagada õiguskindlust läbi selle, et viisaotsused ja viibimis- aja otsused jõustuvad mõistliku aja jooksul. Seejuures on eelnõukohane vaide esitamise tähtaeg sama nagu teistes välismaalase õigusliku staatuse menetlustes, näiteks tähtajalise ja pikaajalise elamisloa menetlus ning Eestist lahkumise ettekirjutus. Oluline on ühtlustada vaide esitamise tähtaega just Eestist lahkumise ettekirjutuse vaidlustamise tähtajaga, sest viisa kehtetuks tunnistamisega samal ajal tehakse ka Eestist lahkumise ettekirjutus. Samuti arvestatakse tähtaja ühtlustamisel asjaolu, et tähtajalise ja pikaajalise elamisloa taotleja puhul on vaja kaitsta märksa kaalukamaid hüvesid kui viisa taotleja või ajutiselt Eestis viibija puhul, kellel üldjuhul puuduvad Eestiga püsivad sidemed. Seetõttu on põhjendatud, et talle ei võimaldataks pikemat vaide esitamise tähtaega kui neile, kes on taotlenud elamisluba Eestisse elama asumiseks või kes on Eestis püsivalt elanud. Vaide läbivaatamise riigilõivu määra tõstmise legitiimne eesmärk on menetlusökonoomia kui PS-i XIII peatükist tulenev põhiseaduslik õigusväärtus. Asjakohane riigilõivumäär võima ldab riigil suunata isikuid vältima põhjendamatuid või pahatahtlikke vaideid, mille menetlus võib põhjustada suutmatuse pakkuda tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Seega on eelnõu meetmed eelnõu eesmärki arvestades sobilikud ja aitavad selle saavutamise le kaasa. Meetmete vajalikkus Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada. 1) VMS-i piirang, mille kohaselt ei ole võimalik kaevata viisaotsust, viibimisaja otsust ega vaideotsust edasi kohtusse, riivab PS-i § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud igaühe põhi- õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Seega tuleb tunnistada piirang kehtetuks. 2) Üheastmeline kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus aitab tagada, et enne halduskohtu- menetlust oleksid parandatud ilmsed menetlusvead. Ühtlasi vähendab see halduskohtute koormust. Kehtiv kaheastmeline vaidemenetlus enne halduskohtumenetlust oleks liiga koormav ning riivaks PS-i § 14 ja § 15 lõike 1 koostoimes tagatud üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele, sest pärsiks tõhusat menetlust. 3) Lühem vaide esitamise tähtaeg aitab tagada, et vaidemenetlus on välismaalase le kiirem ja tõhusam ning on selge, kas ta saab lähiajal Eestisse tulla või mitte. Viisa on ajutine viibimis- alus ja välismaalane taotleb seda eeldusel, et viisat lähiajal reisimiseks kasutada. Lisaks on vaide esitamine välismaalasele võrdlemisi lihtne, kuna selleks on siseministri määrusega 6  kehtestatud vorm. Kui välismaalane soovib vaide esitada esindaja kaudu, ei ole ka esindaja leidmine ebamõistlikult keeruline, kuna esindajale ei kehtestata nõudeid. 4) Vaide läbivaatamise riigilõivu eesmärk on, et menetlusosaline aitaks kanda menetlus- kulusid. Riigilõivumäära tõstmine on vajalik, kuna menetluskulud on suurenenud ja kehtiv määr neid ei kata. RLS-i §-s 4 on sätestatud kulupõhimõte, mille kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär toimingu kulude põhjal. Siiski ei pea riigilõivumäär alati olema toimingu kuludega ranges vastavuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib see sõltuda toimingu eesmärgist ja tähendusest selle taotleja jaoks. Lisaks võib riigilõiv nagu makski olla riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika kujundamise vahend. Viisaotsuseid ja viibimisaja otsuseid vaidlustavad välismaalased. Kuna nad ei ole Eesti kodanikud, ei ole õiglane, et vaide- menetlust rahastatakse riiklikest maksudest. Kui välismaalane vaiet ei esita, säilib tal võimalus esitada uus viisataotlus, mis on Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks kiirem võimalus. Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid sama hästi tagada kohtukaebeõiguse ja tõhusa õiguskaitse. Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavuta - miseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks. Meetmete mõõdukus Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eelnõu eesmärgi tähtsust. 1) Viisaotsuse, viibimisaja otsuse ja vaideotsuse kohtusse kaebamise piirangu kaotamine kõrvaldab välismaalase kohtukaebeõiguse riive. 2) Kohtueelse vaidemenetluse kohustuslikkus peab õigusaktist selgesti nähtuma. 13 Eelnõu kohaselt tuleb välismaalasel enne viisaotsuse, viibimisaja otsuse ja vaideotsuse haldus- kohtusse kaebamist läbida vaidemenetlus. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtukaebeõigust juhul, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ja vaideotsuse kohtus se kaebamine on tagatud.14 Eelnõuga kehtestatakse vaidemenetluse ajaks 40 päeva, mis hõlmab välismaalase vaide esitamise tähtaega (10 päeva) ja vaide läbivaatamise tähtaega (30 päeva). 3) Vaide esitamise tähtaja lühendamine on kooskõlas kohtu seisukohtadega (vt joonealune märkus 14). Lühem vaide esitamise tähtaeg aitab tagada õiguskindlust läbi selle, et menetlus on välismaalasele kiire ja lihtne ning viisaotsused ja viibimisaja otsused jõustuvad mõistlik u aja jooksul. 4) Vaide läbivaatamise riigilõivu tõstmise eesmärk on, et oleks tagatud menetlusökonoomia ja menetlusosaline aitaks kanda menetluskulusid. Riigilõivumäära tõstmine on vajalik, kuna menetluskulud on suurenenud ja kõrgem määr aitab neid katta. Kuna viisaotsuseid ja viibimisaja otsuseid vaidlustavad välismaalased, ei ole õiglane, et menetluskulud kantakse riiklikest maksudest. Kui välismaalane leiab, et haldusorgan on teinud menetlusvea, on talle tagatud võimalus see vaidlustada. Kui välismaalane viisaotsust või viibimisaja otsust ei vaidlusta, säilib tal võimalus esitada uus viisataotlus, mis on Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks kiirem võimalus. Seega on eelnõu meetmed proportsionaalsed. 13 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. aprilli 2021. aasta otsus kohtuasjas nr 5-20-10/ 13, p 32. 14 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. märtsi 2004. aasta määrus kohtuasjas nr 3-4-1-5-0 4, p 22. 7 2.1.5. Välisriikide praktika Välisriikide praktika näiteks on valitud: 1) Läti, Soome ja Rootsi, sest nad on Eesti naaberriigid, kes on ajalooliselt ja haldus- korralduslikult Eestile lähedased, ning 2) Poola ja Tšehhi, kes pidid sarnaselt Eestiga muutma EK otsuse C-403/16 alusel ja viisa- eeskirja kohaselt riigisisest õigust, et tagada välismaalasele õigus kaevata lühiajalise viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsus kohtusse. Läti, Soome ja Rootsi õiguse kohaselt esitatakse viisa andmisest keeldumise või selle tühista- mise või kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamisel esmalt vaie haldusorganile ja seejärel kaebus kohtule. Kohtul on õigus hinnata nii selle otsuse tegemise menetluslikku kui ka otsuse sisulist õiguspärasust.  Lätis tuleb esmalt esitada vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele. Juhul, kui seda ei rahuldata, on võima lik kaevata edasi halduskohtusse.  Soomes tuleb esmalt esitada vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele, eelkõige Soome välisesindusele. Kui vaiet ei rahuldata, võib kaevata edasi halduskohtusse.  Rootsis tuleb esmalt esitada vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele, eelkõige Rootsi välisesindusele. Kui vaiet ei rahuldata, edastatakse see automaatselt rändevaidlustuskohtule. Kohtusse on võima lik kaevata edasi üksnes lühiajalise viisa otsuseid. Poolas ja Tšehhis nagu Eestis oli menetlus, kus välismaalasel ei olnud õigust viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsust kohtusse kaevata. Lähtudes EK otsusest C-403/16 on mõlemad riigid seda muutnud.  Poolas tuleb nüüd esmalt esitada vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele, eelkõige Poola välisesindusele. Kui vaiet ei rahuldata, võib kaevata edasi halduskohtusse. Halduskohus võib hinnata nii viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise menetluslikk u kui ka otsuse sisulist õiguspärasust.  Tšehhis tuleb nüüd samuti läbida enne halduskohtusse kaebamist vaidemenetlus, kuid kehtib kohtukaebeõiguse piirang, et halduskohtusse ei või pöörduda, kui viisa andmisest on keeldutud põhjusel, et: ­ viisa taotleja kohta on Schengeni infosüsteemis hoiatus riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu kohta või ­ viisa taotleja ohustab Euroopa Liidu liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahva- tervist Schengeni piirieeskirjade15 artikli 2 punkti 21 tähenduses või rahvusvahelis i suhteid, eelkõige juhul, kui tema kohta on liikmesriigi andmebaasis samal põhjusel hoiatus riiki sisenemise keelu kohta. 2.1.6. Väljatöötamiskavatsus Enne eelnõu koostati välismaalaste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus 16 , mis saadeti 2018. aasta märtsis ministeeriumidele ja huvirühmade- le. Selles käsitleti lisaks viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamisele ka teisi rände vald- konna muudatusi, mida eelnõuga ei tehta. Eelnõu koostamisel arvestati Sotsiaalministeer iumi ettepanekut kasutada terminit „vaie“. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 16 Eelnõu toimiku nr 18-0235. 8 Eelnõu koostamisel ei arvestatud JuM-i ettepanekut võimaldada viisaotsust ja viibimis aja otsust ainult vormiliselt vaidlustada. Seda põhjusel, et selline piirang ei oleks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. EK otsuse C-403/16 punktide 39 ja 42 kohaselt peab kohtul olema pädevus lahendada kõiki asjaomaseid küsimusi. Nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka Euroopa Komisjoni õigusteenistus on andnud viisatöörühmas seisukoha, et piirang, mille ga oleks kohtukaebeõigus üksnes protseduuri üle, oleks vastuolus EK otsusega C-403/16. Samas on kohtuliku kontrolli ulatus mõnevõrra piiratud. Euroopa Kohus on sedastanud, et viisaots use vaidlustamise korral peab kohus kontrollima, ega faktiliste ja õiguslike asjaolude tuvastamis e l ei ole tehtud ilmseid vigu.17 Ka Eesti kohtupraktikas on korduvalt mööndud, et viisaasjas piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et kontrollitakse, kas viisa- otsus või viibimisaja otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ja veendutakse, et selles ei esine ilmseid menetlusvigu.18 Kui haldusorgan pole ilmset menetlusviga teinud, peab kohus järeldama, et viisaotsus või viibimisaja otsus on õiguspärane. Eelnõu hakati välja töötama 2018. aastal ja menetlema Riigikogus 8. veebruaril 2021, kuid see langes 2023. aasta alguses Riigikogu koosseisu lõppemise tõttu menetlusest välja. Pärast seda on eelnõu koostöös Siseministeeriumi valitsemisala asutuste, JuM-i ja VäM-iga muudetud, muu hulgas selleks, et arvestada praeguse kohtupraktika ja muutunud keskkonnaga. 2.2. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv Eelnõuga kehtestatakse sarnaselt teistele vaidemenetlustele reisiloa otsuse vaide läbivaata mise riigilõivu määr, et katta vaide läbivaatamise kulud. Muudatus on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega ei kaasne olulist õiguslikk u muudatust või muud olulist mõju. Seetõttu ei koostatud muudatuse kohta ka väljatöötamis- kavatsust.19 12. septembril 2018 võeti vastu ETIAS-e määrus. ETIAS on süsteem, mille abil hinnatakse, kas kolmanda riigi kodanik, kellelt ei nõuta välispiiri ületamiseks või lennujaa ma transiidiks lühiajalist viisat, kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu juhul, kui tal lubatakse Schengeni alale reisida. Selleks on ETIAS- e määruses nähtud ette reisiluba. ETIAS-e määruse artikli 37 lõike 3 kohaselt on reisiloa taotlejal, kellele keelduti seda andmast, õigus see otsus selle teinud liikmesriigis vaidlustada kooskõlas selle riigi õigusega. Kuigi ETIAS-e määrus on otsekohalduv, on mõnes küsimuses jäetud liikmesriigile õigus selles sätestatut täpsustada. Seadusega 756 SE20 lisatakse VMS-i § 453 , milles reguleeritakse reisiloa otsuse vaidlustamist. Reisiloa otsuse vaide vaatab läbi ETIAS-e riiklik üksus ehk Eestis PPA. Kui ETIAS-e riikliku üksuse reisiloa taotluse menetlemise kulud kaetakse Euroopa Liidu le laekuvast reisiloa taotlemise tasust, siis reisiloa otsuse vaide läbivaatamine on riigisise ne menetlus ja selle kulud peab katma Eesti ise. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv on vajalik, et katta vaide läbivaatamise kulud. 17 Euroopa Kohtu 24. novembri 2020. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑225/19 ja C‑226/19, R.N.N.S. ja K.A. vs. Minister van Buitenlandse Zaken, ELCI:EU:C2020:951, p 49. 18 Näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2022. aasta otsus haldusasjas nr 3-21-1903. 19 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, § 1 lg 2 p-d 2 ja 5. 20 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. – RT I, 11.03.2023, 4. 9 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist:  §-ga 1 muudetakse VMS-i ja  §-ga 2 RLS-i. 3.1. Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamine (§ 1 p-d 1 ja 3–10 ning § 2 p-d 1–3) Viisaeeskirja artikli 32 lõike 3, artikli 34 lõike 7 ja artikli 35 lõike 7 järgi koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 peab liikmesriik võimaldama välismaalasel kaevata kohtusse lühiajalise viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnista mise otsuse. 2010. aastal, kui viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamise menetlust välja töötati, leiti, et kompaktsuse huvides on mõistlik reguleerida viisaotsuse, sealhulgas nii lühiajalise kui ka pikaajalise viisa, ja viibimisaja otsuse vaidlustamist samamoodi. Ka edaspidi on mõistlik, et vaide- ja halduskohtumenetlus on nende otsuste puhul ühtne. Nii ei seata pikaajalise viisa taotlejaid, viibimisaja pikendamise taotlejaid ja muul seaduslikul alusel ajutiselt Eestis viibija id menetluslikult nõrgemasse positsiooni kui lühiajalise viisa taotlejaid. Seda toetab ka kohtu- praktika. Näiteks on Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-22-115021 leidnud: Sealjuures ei oleks süsteemse õiguskorraga kooskõlas järeldus, et kaebaja saab kohtukaebe- õigust kasutada lühiajalise, C-liiki viisa kehtetuks tunnistamist vaidlustades, aga mitte pika- ajalise, D-liiki viisa kehtetuks tunnistamist vaidlustades. Seetõttu reguleeritakse ühtselt nii lühiajalise kui ka pikaajalise viisa otsuse kui ka viibimisa ja otsuse vaidlustamist. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse VMS-i § 41 lõike 1 punktis 6 sõna „avaldus“ sõnaga „vaie“ sest kehtivas õiguses on enim levinud terminid „vaie“ ja „vaidemenetlus“. Termini- ühtlustus aitab paremini tagada kooskõla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 15 lõike 2 ja § 17 terminipõhimõtete ga. Muudatus on tehniline. Sama muudatus tehakse läbivalt ka VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 4. alljaotises. Seadusega 756 SE kavandatud § 453 lõike 3 volitusnormis on ka kasutusel „vaide“ asemel „avaldus“. Selles lõikes on plaanitud terminit ühtlustada peale selle seaduse jõustumist. Seda peamiselt seetõttu, et praegu ei ole teada seaduse 756 SE jõustumise aeg – selle määrab Euroopa Komisjon. Tõenäoliselt jõustub eelnõu enne seadust 756 SE. Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 täiendatakse VMS-i §-dega 501 ja 551 , milles sätestatakse, et viisaotsuse vaidlustamise regulatsiooni kohaldatakse ka viibimisaja otsuse vaidlustamis e l. Põhimõte ei ole uus, kuna VMS-i 2. peatüki 2. jao „Viisa“ 5. jaotise „Viisamenetlus“ 4. ja 5. alljaotist kohaldatakse viibimisaja otsuse vaidlustamisele ka praegu. Kuna aga viibimisa ja otsus ei ole viisaotsus, sätestatakse viisaotsuse vaidlustamise regulatsiooni viibimisaja otsusele kohaldamine õigusselguse huvides asjakohastes jaotistes: VMS-i 2. peatüki 1. jao „Eestis ajutine viibimine“ 2. jaotises „Eestis ajutise viibimise aja pikendamine“ ja 3. jaotises „Eestis ajutise viibimise aja ennetähtaegne lõpetamine“. VMS-i §-s 501 reguleeritakse muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimis - aja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamist. 21 Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2023. aasta otsus haldusasjas nr 3-22-1150, p 4. 10 1) Lõike 1 kohaselt esitatakse selleks vaie PPA-le. Põhimõte ei ole uus, kuna ka kehtiva VMS-i § 1005 lõike 3 kohaselt vaatab vaidemenetluse esimeses astmes vaide läbi PPA. Kuna eelnõuga kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus ja edaspidi vaatab vaide läbi otsuse teinud haldusorgan, sätestatakse eelnõuga, et vaie esitatakse PPA-le. 2) Lõike 2 kohaselt kohaldatakse regulatsiooni kompaktsuse ja ühetaolisuse huvides muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamisele viisaotsuse vaidlustamise regulatsiooni. VMS-i §-s 551 reguleeritakse viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamist. 1) Lõike 1 kohaselt esitatakse selleks vaie PPA-le, KAPO-le või VÄM-ile olenevalt sellest, kes neist on viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse teinud. Põhimõte ei ole uus, kuna ka kehtiva VMS-i § 1005 lõike 2 kohaselt vaatab vaidemenetluse esimeses astmes vaide läbi PPA või KAPO. Kuna eelnõuga kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus ja edaspidi vaatab vaide läbi otsuse teinud haldusorgan, sätestatakse eelnõuga, et vaie esitatakse PPA-le või KAPO-le. Kehtivas VMS-is ei ole täpsustatud, et viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaie esitatakse VäM-ile, kui otsuse on teinud tema. Kuigi praktikas VäM selliseid otsuseid teinud ei ole, on kehtiva VMS-i § 55 kohaselt see pädevus ka temal. Seetõttu täpsustatakse eelnõuga, et juhul, kui viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse on teinud VäM, esitatakse vaie temale. 2) Lõike 2 kohaselt kohaldatakse regulatsiooni kompaktsuse ja ühetaolisuse huvides viibimis- aja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele viisaotsuse vaidlustamise regulatsioo- ni. Eelnõu § 1 punktiga 5 jäetakse VMS-i § 96 lõikest 2 välja viide 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotisele. Kehtivas lõikes on sätestatud, et pikaajalise viisa menetluse korral ei või üle anda 5. alljaotises sätestatud ülesandeid. Kuna pärast eelnõu § 1 punktide 8 ja 9 muudatusi ei jää sellesse alljaotisesse ülesandeid, jäetakse see viide välja. Eelnõu § 1 punktiga 6 kehtestatakse uues sõnastuses VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 4. alljaotise tekst, milles on reguleeritud viisaotsuse ja viisaga määratud viibimisaja pikenda- misest keeldumise otsuse vaidlustamist. Eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 kohaselt kohaldatakse seda alljaotist ka viibimisaja otsusele. Seetõttu jäetakse läbivalt välja viide viibimisaja enne- tähtaegse lõpetamise otsusele. VMS-i §-ga 1001 sätestatakse viisaotsuse vaidlustamise üldtingimused. 1) Lõikes 1 sätestatakse, et viisaotsuses teavitatakse välismaalast otsuse vaidlusta mise võimalusest, kohast, tähtajast ja korrast. Võrreldes kehtiva VMS-iga täpsustatakse, et lühendit otsus kasutatakse 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 4. ja 5. alljaotises viisaotsuse ja viisaga määratud viibimisaja otsuse koondlühendina. 2) Lõikega 2 kehtestatakse vaide esitamise tähtaeg. Võrreldes kehtiva VMS-iga lühendatakse seda 30 päevalt kümnele viisaotsuse teatavaks tegemisest arvates. See on erand haldus- menetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 75, mille kohaselt esitatakse vaie 30 päeva jooksul. 11  Vaide esitamise tähtaegsust arvestatakse selle järgi, millal vaide läbivaataja saab selle kätte. Välismaalasel on võimalik esitada vaie selle läbivaataja asukohas või posti või e-postiga. Kui välismaalane esitab vaide postiga, ei oma postitempel tähtaegsuse arvestamisel tähtsust: vaie peab olema jõudnud tähtajaks vaide läbivaatajani. Kuigi viisamenetlusele HMS ei kohaldu, saab pigem tuua paralleele HMS-i kui HKMS-iga. Seetõttu on tähtaegsuse arvestamisel lähtutud HMS-i §-st 33 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 62, milles on omakorda viidatud tsiviilseadustiku üldosa seadusele (§ 137). Seega lõpeb vaide esitamise tähtaeg tähtpäeval kell 24.00. Riigikohus on hinnanud, et halduskohtumenetluses on vaide esitaja selle läbivaataja ga võrreldes nõrgemal positsioonil ja seetõttu tuleb tagada tema õiguste võimalikult tõhus kaitse ja ulatuslik juurdepääs õigusemõistmisele.22 Samas on eelnõuga tagatud, et välis- maalane saab oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse ja vaide esitamist enne kohtusse pöördumist võib käsitada täiendava kaitsemeetmena. Oluline on ka, et vaide saab esitada esindaja kaudu ja digiallkirjastamisvõimaluse korral e-postiga. Vaide esitamise tähtaeg on valitud elamisloa menetluse eeskujul, milles on see VMS-i § 222 lõike 1 järgi samuti kümme päeva. Kuivõrd elamisluba on suurem hüve kui viisa, ei ole põhjendatud sätestada pikemat vaide esitamise tähtaega kui elamisloa menetluses. Vaide läbivaatajate hinnangul on kümme päeva vaide esitamiseks piisav aeg. Juba praegu esitatakse vaideid kiiremini kui 30 päeva jooksul. Kuivõrd vaide esitamine ei anna välis- maalasele õigust Schengeni alale seadusliku aluseta siseneda või seal viibida ja ei lükka edasi tema riigist lahkumise kohustust, on välismaalase enda huvides vaie võimalik ult kiiresti esitada. 3) Lõikes 3 sätestatakse, et vaide esitamise tähtaega ei ennistata. Võrreldes kehtiva VMS-iga muudetakse ainult sätte asukohta. 4) Lõikega 4 sätestatakse, et kui välismaalane esitab pärast vaide esitamist Eesti välisesind u- sele või PPA-le uue viisataotluse või Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamise taotluse, jäetakse see taotlus kuni vaide kohta lõpliku otsuse tegemiseni läbi vaatamata. See ei ole uus piirang: see on praegu VMS-i §-s 10019 . Eelnõuga täpsustatakse õigusselguse huvides, et piirang kohaldub Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisa ja pikendamise korral, olenemata viibimisaja alusest. See hõlmab nii viisaga määratud viibimisaja kui ka muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisa ja, näiteks teise riigi elamisloa või viisaga määratud viibimisaja pikendamist. Kuivõrd vaide- menetlus muudetakse üheastmeliseks ja VMS-i § 10019 tunnistatakse seetõttu kehtetuks, muutub piirangu asukoht. Piirang tähendab, et kui viisa andmisest või viibimisaja pikendamisest on keeldutud ning välismaalane vaidlustab selle otsuse ja esitab kohe uue viisataotluse või viibimisa ja pikendamise taotluse, jätab haldusorgan uue taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle. Uue taotluse võib välismaalane esitada ja haldusorgan selle läbi vaadata, kui on jõustunud lõplik otsus. Lõplik otsus hõlmab PPA, KAPO või VäM-i vaideotsust. Oluline on, et kui vaie rahuldatakse ja asi uuesti läbi vaadatakse, hõlmab lõplik otsus algse viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse kohta uue otsuse tegemist. Küll ei kohaldu piirang siis, kui vaiet ei rahuldata ja välismaalane kaebab viisaotsuse edasi halduskohtusse. Seda põhjusel, et kohtumenetlus võib kesta pikemalt ja võimalik piirang, mis välistaks välismaa lase 22 Riigikohtu halduskolleegiumi 27. septembri 2006. aasta kohtumäärus kohtuasjas nr 3-3-1-67-06, p 12. 12  võimaluse esitada uue viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse, oleks ebaproport- sionaalne. Kehtiva VMS-i § 10019 kohaselt jäetakse viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustaja uus viisataotlus läbi vaatamata, kui vaidemenetlus ei ole lõppenud. Eelnõuga kohaldatakse sama piirangut ka viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise, viisaga määratud viibimisa ja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja otsuse vaidlustamise korral. Seda põhjusel, et ka siis ei saaks tekkida olukord, kus haldusorgan annab uue taotluse alusel viisa ning seejärel vaie rahuldatakse ja peab väljastama veel teise viisa. VMS-i §-ga 1002 sätestatakse, et vaide esitamine ei anna välismaalasele õiguslikku alust Schengeni alale saabumiseks või seal viibimiseks, samuti ei lükka see edasi tema sealt lahkumise kohustust. Põhimõte ei ole uus: see on praegu VMS-i §-s 1002 . Sättes tehakse üksnes terminimuudatus, asendades sõna „avaldus“ sõnaga „vaie“. VMS-i §-ga 1003 reguleeritakse vaide esitamist ja puuduste kõrvaldamist. Võrreldes kehtiva paragrahviga:  koondatakse kehtivad lõiked 1 ja 2 lõikesse 1;  täiendatakse paragrahvi lõigetega 2–5. 1) Lõikes 1 sätestatakse, et välismaalane esitab vaide kirjalikult selle läbivaataja asukohas, posti teel või elektrooniliselt. VMS-i § 23 lõike 1 kohaselt võib ta seda teha ka esindaja kaudu. Võrreldes kehtiva VMS-iga asendatakse sõna „isiklikult“ õigusselguse huvides fraasiga „vaide läbivaataja asukohas“. Võimalus esitada vaie vaide läbivaataja asukohas ei ole uus: ka kehtiva lõike kohaselt on see nii, kuid ei ole üheselt arusaadav, et „isiklikult“ tähendab vaide läbivaataja asukohas. Lisaks täpsustatakse, et vaide võib esitada elektrooniliselt. Kuigi kehtivas lõikes seda võimalust ei ole, on e-postiga esitamise võimalus sätestatud siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpeta- mise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ § 2 1 lõikes 1. Kui e-postiga esitamise võimalus 2022. aasta detsembris kehtestati23 , jäi VMS-i § 1003 lõige 1 täpsustamata. Eelviidatud siseministri määrust muudeti, kuna praktikas võib välismaa lase esindaja, kes on üldjuhul Eestis, vaide digiallkirjastada. Seega on mõistlik võimaldada esitada vaie ka e-postiga. Sõnaga „elektrooniliselt“ on kaetud nii e-postiga esitamine kui ka tulevikuvõimalus esitada vaie e-keskkonnas. Lisaks koondatakse lõikesse 1 kehtiv lõige 2, mille kohaselt esitatakse vaie kirjalikult. 2) Lõikes 2 sätestatakse, et vaie esitatakse VMS-i § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korras24 , milles määratakse kindlaks vaide esitamise kord, vaides esitatavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu, vaide vorm ning vaide läbivaatamise tähtaeg. Sel moel on ühes õigusaktis kogu teave vaide esitamise kohta ning välismaalasele on üheselt 23 Siseministri 2. detsembri 2022. aasta määrus nr 39 „Siseministri määruste muutmine seoses elamisloa- ja viisa- menetlusega“. – RT I, 09.12.2022, 1. 24 Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“. 13  selge, mida ja millal ta peab tegema. Eelnõu § 1 punktis 10 täpsustatakse ka viidatud volitus- normi. 3) Lõigetes 3–5 reguleeritakse vaide puuduste kõrvaldamist. Kuna praktikas võimaldatakse puudusi kõrvaldada, viiakse VMS sellega kooskõlla. HMS-is on vaide puuduste kõrvaldamist reguleeritud §-s 78, kuid eelnõu ettevalmista jad pidasid viisaotsuse vaide puhul sobivamaks lähtuda HMS-i §-st 15, milles on reguleer itud taotluse puuduste kõrvaldamist. VMS-i § 12 lõike 2 kohaselt ei kohaldata viisamenetluse le HMS-i, kui VMS-is ei ole sätestatud teisiti. Seetõttu on põhjendatud vaide puuduste kõrvaldamist VMS-is eraldi reguleerida. Vaide läbivaataja annab välismaalasele vaide puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kui see ei vasta VMS-i § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra nõuetele, näiteks kui vaides ei ole esitatud selles korras nõutud andmeid või dokumente (lg 3 p 1). Seejuures selgitab vaide läbivaataja, et ta võib jätta vaide sisuliselt läbi vaatamata, kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata (lg 3 p 2). Kui puudused kõrvaldatakse selleks antud tähtajaks, loetakse vaie tähtajaks esitatuks. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, võib vaide läbivaataja jätta selle sisuliselt läbi vaatamata, teavitades sellest välismaalast (lg 4). Puuduste kõrvaldamise tähtajaks peatub vaide läbivaatamise tähtaeg (lg 5). VMS-i §-dega 1004 ja 1005 muudetakse viisaotsuse vaidlustamise menetlus üheastmeliseks ning võimaldatakse kaevata viisaotsus ja vaideotsus pärast vaidemenetlust halduskohtusse. Euroopa Kohus on EK otsuse C-403/16 punktis 26 märkinud, et viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise menetlus ei tohi välismaalasele olla vähem soodne kui muudes riigisisese õiguse sarnastes menetlustes (võrdväärsuse põhimõte) ega muuta Euroopa Liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamist võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte). Kui säilitada kolmeastmelise halduskohtumenetluse kõrval kohustuslik kaheastmeline vaide- menetlus, oleks see Eestis ainus viieastmeline vaidlustamise menetlus. Olukord, kus peaks enne kolmeastmelist halduskohtumenetlust läbima kaheastmelise vaidemenetluse, oleks välismaa la- sele ebaproportsionaalselt koormav ja muudaks Euroopa Liidu õigusest tuleneva kaebeõiguse kasutamise ülemäära raskeks. See ei oleks kooskõlas tõhususe põhimõttega. Samuti suurendaks kohustuslik kaheastmeline vaidemenetlus ebamõistlikult riigiasutuste töö- koormust, kuna sellisel juhul peaks välismaalase õiguste võimalikku rikkumist menetle ma potentsiaalselt viiel korral. Üheastmeline vaidemenetlus võimaldab halduskohtumenetluse eel kõrvaldada ilmsed menetlusvead. Ka õiguskantsler25 on andnud 2021. aastal hinnangu, et vaide- menetluse teise astme läbimise kohustus võib olla ülemäärane piirang, sest pikendab menetlust, võtab liialt aega ja tekitab lisakulusid. Seetõttu see kaotatakse ja edaspidi peab välismaa la ne läbima enne halduskohtumenetlust üheastmelise vaidemenetluse, mis võimaldab parandada viisaotsuse ilmsed menetlusvead. VMS-i §-ga 1004 sätestatakse vaidealluvus. Vaie esitatakse läbivaatamiseks pädevale haldus- organile järgmiselt:  PPA-le, kui viisaotsuse on teinud tema;  VäM-ile, kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnista mise otsuse on teinud Eesti välisesindus, või  KAPO-le, kui viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud tema. 25 Õiguskantsleri 1. veebruari 2021. aasta arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-10. 14 Nii koondatakse kehtivad §-d 1004 ja 1005 ühte paragrahvi. Kehtivas §-s 1004 on sätestatud, mis asutusele tuleb vaie esitada, ja §-s 1005 vaide läbivaatamise pädevus. Kuna need paragrah- vid kordavad osaliselt teineteist, on need mõistlik koondada.  PPA ja KAPO Kehtiva VMS-i § 1004 lõigetes 2 ja 4 on sätestatud, et kui viisaotsus on tehtud piiripunktis või PPA-s, esitatakse vaie PPA-le, kes vaatab selle § 1005 lõigete 2 ja 3 alusel läbi. See- juures, kui viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud KAPO, esitatakse vaie KAPO-le ja selle vaatab läbi KAPO. Juhul, kui PPA või KAPO jätab vaide rahuldamata, võib välismaalane VMS-i § 10013 lõike 2 kohaselt esitada vaidemenetluse teises astmes vaide Siseministeeriumile. Eelnõuga sätestatakse, et PPA või KAPO pädevuses vaide vaatab läbi ainult PPA või KAPO ise. Seega esitab välismaalane vaide samuti PPA-le või KAPO-le (§ 1004 lg-d 1 ja 3). Nii on PPA-l ja KAPO-l võimalik parandada oma viisaotsuse ilmsed menetlusvead. Kuna eelnõukohane VMS-i §1004 lõige 1 katab olukorra, kus PPA on teinud viisaotsuse piiri- punktis, ei ole vaja seda erinevalt kehtivatest lõigetest 2 ja 4 eraldi sätestada. Kaotatakse ära ka vaidemenetluse teine aste Siseministeeriumis. Tänu halduskohtumenetluse võimalda- misele ei ole vaidemenetluse teist astet vaja, kuna halduskohus kontrollib samamoodi viisaotsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Juhul, kui välismaalane kaebab otsuse edasi halduskohtusse, esindavad PPA ja KAPO oma seisukohti seal samuti ise.  VäM Kehtiva VMS-i § 1004 lõikes 1 on sätestatud, et kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Eesti välisesindus, esitatakse vaie samuti Eesti välisesindusele, kes vaatab selle § 100 5 lõike 1 alusel läbi. Juhul, kui Eesti välisesindus jätab vaide rahuldamata, võib välismaalane VMS-i § 10013 lõike 1 kohaselt esitada vaidemenetluse teises astmes vaide VäM-ile. Eelnõuga sätestatakse, et Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide vaatab läbi ainult VäM, mitte Eesti välisesindus. Seega esitab välismaalane sellise vaide samuti VäM-ile, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Eesti välisesindused on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 41 kohaselt VäM-i struktuuriüksused. Seega vaadatakse viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaie edaspidi läbi samas haldusorga nis, kuid teises struktuuriüksuses. Võttes arvesse, et enamikus Eesti välisesindustes on üks konsulaarametnik, on VäM- il paremad haldusvahendid, et viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust kontrollida. Samuti annab see võimaluse koondada vaidemenetluse oskusteabe VäM-i, selmet koolitada vaidemenetluses konsulaarametnikke. Ka halduskohtumenetluses esindab Eesti välisesindusi VäM. Seega on mõistlik koondada Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühista mise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide läbivaatamine VäM-i. Kehtima jääb erisus, mille kohaselt võib vaadata vaide läbi ka muu haldusorgan peale VäM-i, kuid üksnes juhul, kui see on nähtud ette välislepingus. Kuigi praegu ei ole Eestil välislepinguid, milles oleks nii ette nähtud, ei saa välistada, et tulevikus selliseid lepinguid sõlmitakse. 15  Viisa andmise kooskõlastamata jätnud asutuse kaasamine VMS-i § 1004 lõigetega 4 ja 5 täpsustatakse nõuet kaasata vaide läbivaatamisse viisa andmi- se kooskõlastamata jätnud asutus (edaspidi kooskõlastaja) või Siseministeerium. Vaide läbivaataja kaasab PPA või KAPO juhul, kui PPA või KAPO on jätnud viisa andmise kooskõlastamata. See põhimõte on ka kehtivas lõikes 4, mille kohaselt peab Eesti välis- esindus edastama vaidemenetluse esimeses astmes viisataotluse kooskõlastajale uuesti kooskõlastamiseks, kui ta ei ole viisa andmist kooskõlastanud. Praktikas kaasatakse koos- kõlastaja ka siis, kui vaiet vaatab läbi PPA. Seeläbi on kooskõlastajal võimalik kontrollida viisa andmise kooskõlastamata jätmist, parandada ilmsed menetlusvead ja vajadusel viisa andmine kooskõlastada. Vaidemenetluse teises astmes kaasab VäM kehtiva VMS-i § 10014 lõike 3 alusel Siseministeeriumi, kes kontrollib lõike 4 alusel, kas kooskõlastaja on tegutsenud viisa andmise kooskõlastamata jätmisel õiguspäraselt ja otstarbekalt, kaasates praktikas taas ka kooskõlastaja enda. Samuti kaasab Siseministeerium kooskõlastaja juhul, kui vaidemenetluse teises astmes vaatab vaide läbi Siseministeerium. Edaspidi on vaidemenetlus üheastmeline ja Siseministeerium ei kontrolli seega enam viisa andmise kooskõlastamata jätmist. Samuti ei vaata vaideid läbi ja seega ei kaasa ka koos- kõlastajat enam Eesti välisesindused. Kui vaide vaatab läbi PPA või KAPO, kaasab ta koos- kõlastaja nii nagu praeguses praktikas vaidemenetluse esimeses astmes. Erandina kaasatakse viisa andmise kooskõlastamata jätmise kontrollijana Siseministeer ium, kui viisa andmine jäeti kooskõlastamata julgeoleku kaalutlustel. Sellisel juhul ei kaasa vaide läbivaataja mitte kooskõlastajat, vaid Siseministeeriumi. VMS-i §-ga 1005 sõnastatakse ümber kehtiv § 1006 vaide läbivaatamise kohta. 1) Lõike 1 punktis 1 sätestatakse vaide läbivaataja kohustus kontrollida vaide läbivaatamis e l viisaotsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Seega peavad PPA ja KAPO kontrollima enda ning VäM Eesti välisesinduse viisaotsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Sama kohustus on kehtivas lõikes 1. 2) Lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et erinevalt vaide läbivaatajast, kes kontrollib viisaots use õiguspärasust ja otstarbekust tervikuna, kontrollib vaide läbivaatamisse kaasatud asutus – kooskõlastaja või Siseministeerium – viisa andmise kooskõlastamata jätmise õiguspärasust ja otstarbekust. Põhimõte ei ole uus, kuivõrd kooskõlastaja kontrollib viisa andmise kooskõlastama jätmist ka praegu, kuid õigusselguse huvides sätestatakse see selgelt VMS-is. Kooskõlastaja võib jätta viisa andmise kooskõlastamata, kui esineb VMS-is, Euroopa Liidu kodaniku seaduses või viisaeeskirjas sätestatud keeldumise alus. Seega peab PPA või KAPO vaide läbi- vaatamisel kontrollima, kas viisa andmise kooskõlastamata jätmine on olnud õiguspärane. Samuti tuleb kontrollida, kas see on olnud otstarbekas. Oluline on, et kooskõlastaja saaks viisa andmise kooskõlastamata jätmise kontrollis võtta arvesse viisataotlusele lisatud dokumente ja ütlusi ning taotlemise ajal teada olnud asjaolusid. Uusi asjaolusid on viisa taotlejal võimalik esitada uues viisataotluses. Seda on sedastanud ka Tallinna Ringkonna- kohus26 . 26 Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2022. aasta otsus haldusasjas nr 3-21-1903, p 15. 16  Kui viisa andmine jäeti kooskõlastamata VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 või viisaeesk ir ja artikli 32 lõike 1 punkti a alapunkti vi alusel, kontrollib selle õiguspärasust ja otstarbekust kooskõlastaja asemel Siseministeerium. Võrreldes praegusega kaasatakse Siseministeer ium seega edaspidi ainult juhul, kui viisa andmine jäeti kooskõlastamata julgeoleku kaalutluste l. Seda põhjusel, et Siseministeerium vastutab sisejulgeoleku ja -turvalisuse poliitika eest ning teeb ühtlasi järelevalvet PPA ja KAPO üle. 3) Lõikes 2 sätestatakse, et vaide läbivaatamisse kaasatud asutus peab pärast viisa andmise kooskõlastamata jätmise kontrolli esitama vaide läbivaatajale selle põhjenduse. Kooskõlas- tamata jätmise põhjendus, sealhulgas selgitus ja õiguslik alus, on vaideotsuse tegemise l oluline, et vaide läbivaatajal oleks terviklik ülevaade kõikidest viisataotluse ja viisa andmi- sest keeldumise otsuse asjaoludest. Samuti võib vaide läbivaatamisse kaasatud asutus, näiteks ilmse menetlusvea tuvastamise korral, viisa andmise seda põhjendades koos- kõlastada. Viisa andmise kooskõlastamata jätmise põhjenduse või viisa andmise kooskõlastuse ja selle põhjenduse esitamise tähtaeg kehtestatakse määruses. Kehtivas õiguses ei ole seda tähtaega reguleeritud, kuid õigusselguse ja parema töökorralduse huvides sätestatakse see VMS-i § 101 lõike 1 punkti 9 alusel siseministri määruses. Üldpõhimõttena kehtestatakse VMS-i § 33 lõike 1 kohaselt VMS-i alusel läbiviidava menetluse tähtaeg määruses. Arvestades, et tähtajal, millal vaide läbivaatamisse kaasatud asutus peab esitama vaide läbivaatajale koos- kõlastamata jätmise põhjenduse või viisa andmise kooskõlastuse ja selle põhjenduse, ei ole välismaalasele otsest mõju, ei ole vaja tähtaega seaduse tasandil kehtestada. VMS-i §-ga 1006 sõnastatakse ümber kehtiv § 1007 vaide läbivaataja volituste kohta. 1) Pealkirjas täpsustatakse, et paragrahvis reguleeritakse vaide läbivaataja volitusi, mitte vaideotsust laiemalt. 2) Lõigetega 1–3 täpsustatakse vastavalt PPA, VäM-i ja KAPO volitusi vaide läbivaatamis e l. Kehtivas §-s 1007 on kehtestatud haldusorganile ühised volitused, kuid see ei ole õigus- selge, sest PPA, VäM-i ja KAPO pädevus erineb. Näiteks ei ole KAPO-l pädevust otsustada viisa andmise või viibimisaja pikendamise üle, nagu on PPA-l. Seega ei saa KAPO erineva lt PPA-st vaadata läbi ka viisa andmisest või viisaga määratud viibimisaja pikendamise st keeldumise otsuse vaiet ega teha selle kohta vaideotsust. VäM võib üksnes rahuldada Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide ja teha Eesti välisesindusele ettekirjutuse vaadata negatiivse otsuse aluseks olevad asjaolud uuesti läbi, kuid tal ei ole pädevust viisat anda ega vaadata läbi viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viisaga määratud viibimisaja pikenda- misest keeldumise otsuse vaiet. Lisaks antakse PPA-le, VäM-ile ja KAPO-le õigus jätta vaie läbi vaatamata. Muudatus on seotud kavandatud § 1003 lõikega 4, mille kohaselt võib PPA, VäM või KAPO jätta vaide sisuliselt läbi vaatamata, kui vaides esinevad puudused ja need jäetakse tähtajaks kõrvalda- mata. Samuti võib jätta vaide läbi vaatamata, kui vaie ei jõua selle läbivaatajani vaide esitamise tähtajal (kavandatud § 1001 lg 2). VMS-i §-ga 1007 reguleeritakse vaideotsuse põhjendamist välismaalasele ja temaga seotud isikule. Muutub üksnes kehtiva § 1008 asukoht. 1) Lõikes 1 sätestatakse nagu kehtiva § 1008 lõikes 1, et vaideotsust ei põhjendata. 17 2) Lõikes 2 sätestatakse nagu kehtiva § 1008 lõikes 2, et välismaalasele ja muule isikule, st välismaalase esindajale või isikule, keda ta külastab, näiteks tööandja või õppeasutus, ei avaldata vaideotsuse aluseks olevaid asjaolusid, vaideotsuse tegemise põhjust ega seotud teavet. Ka praegu ei avaldata vaideotsusega seotud teavet. See on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega: viisaeeskirja artikli 32 lõikes 2 ja artikli 35 lõikes 7 on nähtud ette, et viisa andmisest keeldutakse standardvormi kohase otsusega, milles märgitakse viisa andmisest keeldumise alus. Sama standardvormi kasutatakse artikli 34 lõike 6 kohaselt viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral, sealhulgas pikaajalise viisa menetluses, samuti viisaga määratud viibimisaja pikendamise menetluses. Seega välistab viisaeesk ir i välismaalasele nende asjaolude avaldamise, millest haldusorgan on oma viisaotsuses lähtunud. Seetõttu ei tohi tekkida ka olukord, kus viisaotsuse vaidlustamisel avaldatakse välismaalasele vaideotsusega seotud teavet. VMS-i §-ga 1008 sõnastatakse ümber kehtiv § 1009 ja sätestatakse, et vaideotsuse välis- maalasele teatavaks tegemiseks kasutatakse kontaktandmeid, mille ta on vaides märkinud. Põhimõte on sama: muudetakse vaid sätte asukohta. Kui välismaalane esitab vaide esindaja kaudu, tehakse vaideotsus teatavaks esindajale, kasutades vaides märgitud kontaktandmeid. Ka praktikas teavitatakse vaideotsusest esindajat, kui välismaalane on vaide esitanud esindaja kaudu. Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotise pealkirjas sõnad „vaidlustamise käigus tehtud otsus“ sõnaga „vaideotsus“, kuna see võetakse eelnõu- kohase § 1001 lõikes 4 lühendina kasutusele. Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks §-d 10010 –10019 viisaotsuse vaidlusta mise menetluse teise astme kohta, kuna edaspidi on vaidemenetlus üheastmeline. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotist §-dega 10020 ja 10021 , et reguleerida viisaotsuse halduskohtusse kaebamist. Kuna kaheastmeline vaide- menetlus muudetakse üheastmeliseks ja edaspidi on välismaalasel õigus pärast vaidemenetlust esitada viisaotsuse peale kaebus halduskohtusse, sätestatakse kohtukaebeõigus sõnaselge lt 5. alljaotises. Eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 kohaselt kohaldatakse seda alljaotist ka viibimis - aja otsusele. 1) Paragrahvi 10020 lõikega 1 antakse välismaalasele õigus kaevata viisaotsus ja vaideotsus halduskohtusse. Halduskohtusse kaebamiseks peab välismaalane olema enne läbinud vaide- menetluse. Seda eelkõige põhjusel, et vaidemenetlus on nii riigile kui ka välismaalase le lihtsam, kiirem ja vähem kulukas kui halduskohtumenetlus. Lisaks on kohustusliku kohtu- eelse vaidemenetluse eesmärk välistada viisaotsuse ilmsed menetlusvead. Vead võib vaide läbivaataja parandada ise. Välismaalane võib oma õiguste kaitseks esitada halduskohtusse kaebuse nii viisaotsuse kui ka vaideotsuse peale. HKMS-i § 45 lõike 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kohtupraktika järgi vaatavad halduskohtud neid otsuseid pigem koos. Halduskohtusse ei ole võimalik kaevata viisaotsust juhul, kui vaie on rahuldatud või jäetud sisuliselt läbi vaatamata. 18 2) Paragrahvi 10020 lõike 2 kohaselt võib viisaotsuse ja vaideotsuse kaevata halduskohtusse kümne päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. Halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg sätestatakse VMS-is, kuna VMS on eriseadus, milles on sätestatud välis- maalase riiki saabumise ja siin viibimise alused, sealhulgas viisaotsuse alused. Seetõttu on mõistlik, et viisaotsuse peale halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on sätestatud VMS-is. Samamoodi on ka elamislubade puhul. HKMS-i § 46 lõike 1 kohaselt on kaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates, kuid lõike 6 kohaselt võib seaduses sätestada erandi, nagu tehakse eelnõuga. Viisaotsuse ja vaideotsuse peale kaebuse esitamise tähtaja määramisel on võetud eeskuju elamisloa menetlusest. VMS-i § 222 lõike 1 järgi on kaebuse esitamise tähtaeg elamisloa menetluses kümme päeva. Kuivõrd elamisluba on suurem hüve kui viisa, ei ole põhjendatud sätestada viisaotsuse ja vaideotsuse peale kaebuse esitamiseks pikemat tähtaega. Samuti ei anna kaebuse esitamine õigust Schengeni alal viibida või sinna siseneda. Seega on ka välismaalase enda huvides esitada viisaotsuse ja vaideotsuse peale kaebus võimalikult kiiresti. Viisaotsuse kaebuse esitamise tähtaegsust arvestatakse selle järgi, millal halduskohus saab selle kätte. Seega tuleb kaebuse esitamise tähtaegsuse arvestamisel lähtuda HKMS-ist, mille § 68 lõikes 2 on sätestatud postitempli erisus. 3) Paragrahvis 10021 sätestatakse, et viisaotsuse ja vaideotsuse halduskohtusse kaebamine või kaebuse halduskohtus menetlemine ei ole välismaalase Schengeni alale saabumise või seal viibimise aluseks ja ei lükka edasi sealt lahkumise kohustuse täitmist. Eesmärk on, et välismaalasel ei tekiks õiguslikku alust Eestisse saabuda või siin viibida olukorras, kus tal seda olla ei tohiks, sest on keeldutud viisa andmisest või viisaga määratud viibimisaja pikendamisest või viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Eesmärgi- päratuks ja ebasoovitavaks tuleb pidada olukorda, kus välismaalasele, kellel puudub põhi- õigus Eestisse saabumiseks ja kellele on näiteks keeldutud viisa andmisest seetõttu, et tema Eestisse saabumine on ebasoovitav, luuakse Eestisse saabumise ja viisa saamise õigus menetlusõiguse kaudu, sealhulgas kohtuistungil viibimiseks. PS-i § 15 lõikes 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigus on seadusereservatsioonita põhi- õigus, mille piiramine on õigustatud teiste põhiseaduslike väärtuste kaitseks, nagu avalik kord ja riigi julgeolek. Arvestades tagajärgi, mis võivad kaasneda ebasoovitava välis - maalase Eestisse saabumise ja siin viibimisega, ning kohtumenetluse kestust ja kulukust, on põhjendatud sätestada, et viisaotsuse ja vaideotsuse halduskohtusse kaebamine ja kohtu- istungil või kaebuse läbivaatamisel osalemine ei ole välismaalase Schengeni alale saabumi- se või seal viibimise aluseks ega lükka edasi sealt lahkumise kohustuse täitmist. Samas ei seata halduskohtule piirangut anda välismaalasele põhjendatud juhul esmane õiguskaitse. Sellisel juhul tuleneb välismaalase riigis viibimise seaduslik alus kohtumäärusest, mitte asjaolust, et ta on esitanud kaebuse. Eelnõu § 1 punktiga 10 täpsustatakse VMS-i § 101 lõike 1 punktis 9 volitusnormi. Kehtiva volitusnormi kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ja koos- kõlastatult VäM-iga viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamiseks esitatava avalduse vormi ning vaides esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu. Selle alusel kehtesta- tud siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisa ja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ 19 on aga reguleeritud laiemalt vaide esitamise korda. Seega ei ühti kehtiv volitusnorm viidatud määruse sisuga ja on vaja täpsustada, et määrusega kehtestatakse ka vaide esitamise nõuded. Lisaks võimaldatakse selle volitusnormi alusel kehtestada vaide läbivaatamise tähtaeg. See on rändemenetluste ühtne põhimõte: VMS-i § 33 lõike 1 kohaselt sätestatakse VMS-is sätestatud menetluse läbiviimise tähtaeg määrusega. Nii on viisataotluse, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaeg sätestatud määruses. Sarnaselt sätestatakse ka vaide läbivaatamise tähtaeg määruses. Volitusnormis asendatakse ka sõna „tõendid“ sõnaga „dokumendid“, sest selle alusel kehtesta- tud määruses on loetletud just dokumendid. Eelnõu § 2 punktis 1 täpsustatakse RLS-i § 276 pealkirja, et see vastaks paragrahvi sisule. Pealkirja lisatakse viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaie. Eelnõu § 2 punktiga 2 tõstetakse RLS-i § 276 lõikes 9 vaide läbivaatamise riigilõivu määra ja asendatakse termin „avaldus“ terminiga „vaie“. Vaide läbivaatamise riigilõivu määr tõstetakse 80 eurolt 160-le. Kehtiva RLS-i § 276 lõike 9 kohaselt tuleb välismaalasel tasuda viisaotsuse või viibimisaja otsuse vaidlustamise menetluse esimeses astmes 80 eurot ja lõike 10 kohaselt teises astmes samuti 80 eurot. Seda riigilõivu- määra ei ole muudetud 2022. aastast. Inflatsiooni, tööjõukulude kasvu ja muude asjaolude tõttu on vaide läbivaatamise kulud suurenenud. Kuigi eelnõuga muudetakse vaidemenetlus ühe- astmeliseks, ei vähene seetõttu märgatavalt vaiete arv, kuna valdav osa vaideid esitatakse praegu vaidemenetluse esimeses astmes. Näiteks esitati 2023. aastal vaidemenetluse esimeses astmes 577 vaiet ja teises 77. Seega on põhjendatud riigilõivumäära tõsta. Tabel 1. Vaiete arv aastatel 2019–2023 2019 2020 2021 2022 2023 I astme vaided 329 174 332 641 577 II astme vaided 15 21 53 118 77 Allikas: VäM, Eesti välisesindused, Siseministeerium, KAPO ja PPA Teiste Schengeni konventsiooni liikmesriikide vaide läbivaatamise riigilõivu määr on 2024. aasta seisuga näiteks:  Tšehhis 80 eurot;  Soomes 255 eurot, kusjuures kohtusse kaebamise korral 270 eurot, ja  Šveitsis 215 eurot. Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RLS-i § 276 lõige 10, mille kohaselt on riigi- lõivumäär vaidemenetluse teises astmes 80 eurot, kuna edaspidi on vaidemenetlus üheastme- line. 3.2. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv (§ 1 p 2 ja § 2 p 4) Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse VMS-i § 41 lõiget 1 punktiga 8, mille kohaselt tasutakse riigilõivu RLS-is sätestatud määras ka reisiloa otsuse vaide läbivaatamise eest. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 4, millega kehtestatakse RLS-is selle riigilõivumäär. Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse RLS-i §-ga 2761 , et kehtestada reisiloa otsuse vaide läbi- vaatamise eest riigilõivumäär 20 eurot. 20 Kui hakatakse rakendama ETIAS-e määrust, peab viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodanik, kes soovib Schengeni alale siseneda, esitama veebilehel või mobiilirakenduses reisiloa taotluse ja ootama selle kohta otsust. Positiivne otsus tehakse automaatmenetluses, negatiivse otsuse teeb aga ETIAS-e riikliku üksuse ehk PPA ametnik. Kolmanda riigi kodanikul, kellele on keeldutud reisiluba andmast või kelle reisiluba on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, peab olema õigus see otsus riigisisese õiguse kohaselt vaidlustada. Eestis on kavandatud reisiloa otsuse vaidlustamiseks VMS-i § 453 kohustuslik vaidemenetlus otsuse teinud haldusorganis. Kui ETIAS-e riikliku üksuse menetluskulud kaetakse Euroopa Liidule laekuvast tasust27 , siis vaidemenetlust viiakse läbi riigisisese õiguse alusel ja selle kulude katmiseks on vaja kehtestada riigilõivumäär. Reisiloa otsuse vaide menetluse võimalik- ku mahtu ja kulusid ei ole praegu võimalik hinnata, kuna ETIAS-e määrust ei ole hakatud veel rakendama ja praegu reisilube ei anta. Teadaolevalt hakatakse seda tegema 2025. aasta mais. Arvestades, et halduskohtumenetluses tuleb tasuda kaebuse läbivaatamise eest riigilõivu üld- juhul 20 eurot, kehtestatakse ka reisiloa otsuse vaide läbivaatamise eest sama riigilõivumäär. 4. Eelnõu terminoloogia 1) Eelnõuga võetakse viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaide menetluses „avalduse“ asemel kasutusele „vaie“. Seda seetõttu, et kehtivas õiguses on enim levinud terminid „vaie“ ja „vaidemenetlus“. Terminiühtlustus aitab paremini tagada kooskõla Vabariigi Valits use 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 15 lõike 2 ja § 17 terminipõhimõtetega. Seadusega 756 SE kavandatud § 453 lõike 3 volitusnormis on ka kasutusel „vaide“ asemel „avaldus“. Selles lõikes on plaanitud terminit ühtlustada peale selle seaduse jõustumist. Seda peamiselt seetõttu, et praegu ei ole teada seaduse 756 SE jõustumise aeg. Tõenäolise lt jõustub eelnõu enne seadust 756 SE. 2) Samuti kasutatakse terminit „reisiluba“, mis on kavandatud võtta VMS-is kasutusele seadusega 756 SE. ETIAS-e määruses on nähtud viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodanikule ette reisiluba, et oleks võimalik hinnata, kas tema viibimine Schengeni alal kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiao htu. Seega on reisiluba otsus, mille kohaselt ei ole faktilisi tõendeid ega piisavat alust järeldada, et välismaalase viibimine Schengeni alal kujutab endast sellist ohtu. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) viisaeeskiri; 2) viisaeeskirja muutmise määrus (EL) 2019/1155; 3) viisainfosüsteemi määrus; 4) ETIAS-e määrus ja 5) Euroopa Liidu põhiõiguste harta. 27 Reisiloa taotluse läbivaatamise eest peab välismaalane maksma tasu seitse eurot. 21 6. Seaduse mõjud 6.1. Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamine 6.1.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: välismaalased, kes soovivad vaidlustada viisaotsust või viibimisaja otsust. 2023. aastal esitati 21 932 viisataotlust ja 124 viibimisaja pikendamise taotlust, sealhulgas nii viisaga määratud kui ka muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisa ja. Negatiivne viisaotsus tehti 6237 viisataotluse ja 45 viibimisaja pikendamise taotluse kohta. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuseid oli 188. 2023. aastal esitas viisaotsuse või viibimisaja otsuse kohta vaide 577 välismaalast ehk 9,2% negatiivse viisaotsuse või viibimisa ja otsuse saajatest. Seega võib öelda, et sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine. 1) Välismaalasel tuleb esitada esmalt vaie PPA-le, KAPO-le või VäM-ile olenevalt sellest, kes on viisaotsuse või viibimisaja otsuse teinud. PPA-le või KAPO-le vaide esitamine välis- maalasele ei muutu. Samas vaidlustatakse PPA või KAPO otsuseid palju vähem kui Eesti välisesinduse omi: 2023. aastal esitati 577 vaidest 82 PPA-le või KAPO-le. Küll aga muutub see, et Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsust ei saa enam seal vaidlustada, vaid vaide peab esitama VäM-ile. 2023. aastal esitati 577 vaidest 495 Eesti välisesindusele. Eeldatavasti ei ole mõju siiski ulatuslik, kuna ka edaspidi teavitatakse välismaalast vaide esitamise võimalusest ja tähtajast viisaotsuses või viibimisaja otsuses. Kui vaiet ei rahuldata, on välismaalasel edaspidi võimalus esitada kaebus halduskohtule. Kuigi kehtivas VMS-is on piirang, mis välistab viisaotsuse või viibimisaja otsuse kaebamise kohtusse, ja selle asemel on nähtud ette kaheastmeline vaidemenetlus, on Euroopa Liidu õiguse ja RK otsuse nr 5-20-10 kohaselt juba praegu välismaalasel praktikas võimalik halduskohtusse pöörduda. Kohtukaebeõiguse viide on lisatud ka teise astme vaideotsusele. Seega ei ole kohtukaebeõigus välismaalasele uus, vaid VMS viiakse koos- kõlla praktikaga. Tänu kohtukaebeõigusele on välismaalasele paremini tagatud tema õiguste kaitse. Samas võib vaidlustamine tervikuna muutuda välismaalasele ajamahukamaks, kuna halduskohtu- menetlus võtab kauem aega kui praegune teise astme vaidemenetlus, milles tehakse otsus 15 kalendripäeva jooksul. Lisaks on halduskohtumenetluses osalemine välismaalase le keerukam ja kallim, kuna enamasti on vaja palgata kohapealne esindaja ja/või tõlk. 2) Vaide esitamise tähtaega lühendatakse 30 päevalt 10-le. Praktikas esitavad välismaalased juba praegu vaideid oluliselt kiiremini kui 30 päeva jooksul. Ka välismaalase enda huvides on vaie võimalikult kiiresti esitada, et saada riigis viibimiseks seaduslik alus. Sarnaselt kehtivale VMS-ile ei anna vaide esitamine välismaalasele õigust seadusliku aluseta Schengeni alale siseneda või seal viibida ega lükka edasi sealt lahkumise kohustuse täitmist. Eelnõu kohaselt peab vaie jõudma selle läbivaatajani kümne päeva jooksul viisaotsuse või viibimisaja otsuse tegemisest ja vaiet ei saa esitada Eesti välisesindusele. Seetõttu tuleb välismaalasel esitada vaie võimalikult kiiresti. Kuna vaide esitamiseks piisab vormiko hase avalduse ja isikut tõendava dokumendi koopia esitamisest, ei ole välismaalasel vaja selleks pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamisel lähtutakse viisaotsuse või viibimisaja otsuse aluseks olnud asjaoludest ja uusi asjaolusid arvesse ei võeta. 22  Samas võib vaide esitamise tähtaja lühendamine kaasa tuua negatiivse mõju, kuna suureneb vajadus kasutada vaide esitamiseks esindajat. Üldjuhul puudub välismaalasel tunnustatud digiallkirja andmise võimalus, ja kui ta ise ei viibi Eestis, on ainus võimalus esitada vaie postiga või esindaja kaudu. Postiga esitamise korral on risk, et vaie ei pruugi tähtajaks selle läbivaatajani jõuda. Samuti, kui välismaalane otsustab vaide esitada vahetult enne selle esitamise tähtaja saabumist ja postiga vaide esitamiseks ei jää enam piisavalt aega, on ainuke võimalus esitada vaie esindaja kaudu. See omakorda võib välismaalasele kaasa tuua kulude suurenemise. Samas ei ole vaide esitamiseks esindaja leidmine ebamõistlik ult keeruline. Samuti võib esindaja olla välismaalase kutsuja, näiteks tööandja, perekonnaliige või tuttav, mistõttu ei pruugi välismaalasele kaasneda lisakulusid. Ka praegu esitavad välis- maalased tihti vaided Eestis elava esindaja kaudu. Kuigi vaide esitamise tähtaja lühendamine mõjutab negatiivselt välismaalast, kes soovib viisaotsust või viibimisaja otsust vaidlustada, on viisa taotleja õiguslik positsioon pigem nõrk.28 Euroopa Liidu õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikule antud õigust siseneda liikmesriigi territooriumile ega subjektiivset õigust saada viisa. Viisat ei saa käsitada õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovija kohustusena ehk Euroopa Liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena.29 Negatiivne viisaotsus või viibimisaja otsus ei välista välismaalase võimalust taotleda uut viisat. Seega, ka juhul, kui välismaalane ei jõua vaide esitamise tähtajaks vaiet esitada, on tal alati võimalik taotleda uut viisat. Seetõttu ei ole vaide esitamise tähtaja lühenda mise mõju ulatuslik. 3) Vaide menetlemise tähtaega pikendatakse 15 päevalt 30-le. Praktikas pikendavad vaide läbivaatajad ka praegu VMS-is ettenähtud tähtaega, kuna 15-päevane tähtaeg ei ole tihti piisav, et kaasata vaide läbivaatamisse kooskõlastaja ning vaadata viisaotsus või viibimisa ja otsus ja selle asjaolud põhjalikult läbi. Seetõttu ei too muudatus välismaalasele kaasa olulist negatiivset mõju, kuna ka praegu on vaide läbivaatajal praktikas tihti vaja pikemat tähtaega. 4) Vaide läbivaatamise riigilõivu määr tõstetakse 80 eurolt 160-le. Praegu tuleb välismaalas e l tasuda vaidemenetluse esimeses astmes 80 eurot ja teises astmes samuti 80 eurot. Edaspidi tuleb tasuda ühel korral 160 eurot ja halduskohtusse kaebamise korral kohtu riigilõiv. Seega muutub vaidemenetlus välismaalasele kallimaks ka juhul, kui ta vaidemenetluse järel halduskohtule kaebust ei esita. Negatiivne mõju ei ole ilmselt siiski ulatuslik, kuivõrd riigilõivumäära tõus ei ole kogemuse põhjal vaiete vaidlustamist ehk vaidemenetluse kättesaadavust vähendanud. Ka 2022. aastal tõsteti vaide läbivaatamise riigilõivu määra 20 eurolt 80-le. 2023. aastal oli negatiivsete viisaotsuste ja viibimisaja otsuste vaidlusta mise osakaal suurem kui aasta varem, millal kehtis vaide esitamisel madalam riigilõivumäär. Tabel 2. Vaided aastatel 2019–2023 2024 2019 2020 2021 2022 2023 (31.10) Negatiivsete viisaotsuste 5987 3768 5922 8979 7896 4425 ja viibimisaja otsuste arv I astme vaiete arv 329 174 332 641 577 329 28 Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 otsus haldusasjas 3-21-1903, p 11-12. 29 Kohtujuristi PriitPikamäe 9. septembri 2020. aasta ettepanek liidetud kohtuasjades C-225/19 ja C-226/19, R.N.N.S. ja K.A. vs. Minister van Buitenlandse Zaken, ECLI:EU:C:2020:679, p 54. 23 I astme vaiete osakaal 5,5 4,6 5,6 7,1 7,3 7,4 negatiivsetest otsustest % II astme vaiete arv 15 21 53 118 77 57 II astme vaiete osakaal 0,3 0,6 0,9 1,3 1,0 1,3 negatiivsetest otsustest Allikas: VäM, Eesti välisesindused, Siseministeerium, KAPO ja PPA Mõju avaldumise sagedus on väike. Välismaalast mõjutab eelnõu juhul, kui tema kohta tehakse negatiivne viisaotsus või viibimisaja otsus ja ta soovib selle vaidlustada. 2023. aastal esitas vaidemenetluse esimeses astmes vaide 577 välismaalast ehk 7,3% negatiivse viisaotsuse või viibimisaja otsuse saajatest ja teises astmes 77 välismaalast ehk 14,6% välismaalastest, kelle vaie jäeti esimeses astmes rahuldamata. Eelduslikult pöördub halduskohtusse välismaa la s i vähem, kui on olnud vaidemenetluse teise astme vaideid, kuna see võib olla neile mõnevõrra keerukam. See nähtub ka halduskohtuasjade senisest arvust. Alates 2021. aasta aprillist, kui Riigikohus leidis, et ka viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise vaidlustamisel on välismaalas e l kohtukaebeõigus, ja kohtud hakkasid viisaasju menetlusse võtma, kuni 2024. aasta aprilli lõpuni, on halduskohtusse pöördunud alla 20 välismaalase. Samas vaidemenetluse teises astmes esitati 2021. aastast kuni 2024. aasta aprillini 273 vaiet. Siiski on põhjust arvata, et haldus- kohtusse kaebajate arv võrreldes senisega suureneb, sest eelnõuga suureneb õigusselgus. Samas on kaebuse läbivaatamise riigilõivu määr 20 eurot, mis on märksa väiksem kui vaidemenetluse teises astmes (80 eurot). Tabel 3. Positiivsed ja negatiivsed vaideotsused aastatel 2019–2023 2024 2019 2020 2021 2022 2023 (31.10) Negatiivsete viisaotsuste ja 5987 3768 5922 8979 7896 4425 viibimisaja otsuste arv I astme vaiete arv 329 174 332 641 577 329 Positiivsete vaideotsuste 23 15 9 6 9 10 osakaal I astmes % Negatiivsete vaideotsuste 55,6 85,1 91,0 94,1 91,2 89,7 osakaal I astmes % II astme vaiete arv 15 21 53 118 77 57 Positiivsete vaideotsuste 27 33 15 22 12 21 osakaal II astmes % Negatiivsete vaideotsuste 73 67 85 78 87 77 osakaal II astmes % Allikas: VäM, Eesti välisesindused, Siseministeerium, KAPO ja PPA Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kuna tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõ ivu määra, muutub viisaotsuse või viibimisaja otsuse vaidlustamine välismaalasele kallimaks. Samuti võib suureneda vajadus kasutada esindajat. Samas muudetakse vaidlustamine välis- maalasele selgemaks ja parendatakse tema võimalusi oma õiguste eest seista. Jätkuvalt on välis - maalasel võimalik esitada vaie, pöörduda halduskohtusse ja osaleda halduskohtumenetluses isiklikult ilma esindajat kasutamata. Praktikas on välismaalasel ka praegu võimalus kaevata viisaotsus või viibimisaja otsus halduskohtusse, kuid ei ole selge, kas selleks tuleb läbida vaidemenetlus või mitte. Samuti on kaheastmeline vaidemenetlus enne halduskohtumenetlust välismaalasele koormav. 24 Vaide esitamise tähtaja lühendamine võib tekitada olukorra, kus välismaalane ei jõua vaiet tähtajaks esitada. Kuna edaspidi tuleb Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaie esitada VäM-ile, ei ole välis- maalasel, kes asub välisriigis, võimalik vaiet isiklikult vaide läbivaataja asukohas esitada. Tihti puudub välismaalasel ka digiallkirjastamisvõimalus, mistõttu on võimalik esitada vaie üksnes postiga või esindaja kaudu. Postiga vaide esitamise korral on risk, et vaie ei pruugi jõuda posti- tõrgete tõttu vaide esitamise tähtajaks vaide läbivaatajani. Vaide esitamise tähtaeg hõlmab vaide jõudmist vaide läbivaatajani, st vaie peab jõudma postiga VäM-ini kümne päeva jooksul alates viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks tegemisest. Praktikas kasutavad välismaalased vaide esitamisel tihti esindajat, kes asub Eestis ja võib olla ka tema kutsuja ning kellel on üldjuhul digiallkirjastamisvõima lus. Välismaalasel on ka edaspidi võimalik esitada vaie esindaja kaudu. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Mõju on välis- maalastele positiivne, sest viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamine tõhustub ning tagatakse õigus pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 374 687 inimest.30 Mõju ulatus on väike. Eelnõu ei muuda Eesti elanike senist toimimist ega mõjuta negatiivse lt riigi julgeolekut. Ka edaspidi teeb sisulise otsuse viisa andmisest või selle pikendamise st keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumi- se või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta haldusorgan. Kohtulik kontroll haldusorga ni kaalutlusruumi üle piirdub sellega, et kontrollitakse, kas viisaotsus või viibimisaja otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ja veendutakse, et selles ei esine ilmseid menetlus- vigu. Kohus ei saa kohustada välismaalasele viisat andma, küll aga saab ta teha otsuse viisaas i uuesti läbi vaadata. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elu- korraldust. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riigi julgeoleku seisukohast on oluline, et välis- maalasele ei avaldataks viisaotsuse, viibimisaja otsuse ega vaideotsuse aluseks olevaid asja- olusid, otsuse tegemise põhjust ega seotud teavet, välja arvatud viisaotsuse või viibimisa ja otsuse õiguslik alus. Seda põhimõtet ei muudeta ega nähta ette võimalust ka halduskohtu- menetluses sellist teavet avaldada. Samuti on tähtis, et kohtukaebeõigus ei annaks alust siseneda riiki välismaalasel, kellele näiteks keelduti viisa andmisest, kuna tema Eestisse saabumine või siin viibimine on ebasoovitav. Ka pärast eelnõu jõustumist ei teki välismaalasel õigust vaide- või halduskohtumenetluses osalemiseks Eestisse siseneda või siin viibida. Seega ei avalda eelnõu riigi julgeolekule negatiivset mõju. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ega sise- turvalisusele, kuna mõju Eesti elanikele on väike ja muudatused ei too kaasa negatiivset mõju. 6.1.3. Mõju välissuhetele Mõju ulatus on keskmine. Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus viiakse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Lähtudes EK otsusest C-403/16, milles Euroopa 30 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 25 Kohus leidis, et Euroopa Liidu õigus kohustab nägema liikmesriigi õiguses ette viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise menetluse, sealhulgas kohtukaebeõiguse, muudetakse VMS-i nii, et see oleks tagatud. Kohtukaebeõiguse tagamata jätmise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eelnõuga rikkumismenetluse põhjus lahendatakse. Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma riiki saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi. Välisriigi kodanikul puudub õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhete le, kuid mõju ei ole oluline. Muudatustega viiakse VMS kooskõlla Euroopa Liidu õiguse ja PS-iga. 6.1.4. Mõju riigiasutuste töökorraldusele 6.1.4.1. Mõju vaide läbivaatajatele ja vaide läbivaatamisse kaasatud asutustele Sihtrühm: haldusorganid, kes vaatavad läbi vaideid ja esindavad end halduskohtus: 1) PPA teenistujad, kes kooskõlastavad viisa andmist või esindavad PPA-d halduskohtus, s.o neli inimest; 2) KAPO teenistujad, kes kooskõlastavad viisa andmist või esindavad KAPO-t halduskohtus; 3) Siseministeeriumi teenistujad, kes vaatavad läbi vaideid või esindavad ministeer iumi halduskohtus, s.o kolm inimest; 4) VäM-i teenistujad, kes vaatavad läbi vaideid või esindavad ministeeriumi halduskohtus, s.o neli inimest; 5) konsulaarametnikud, kes vaatavad läbi vaideid, s.o umbes 45 konsulaarametnikku. PPA-s töötab 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat, Siseministeeriumis 177 ja VäM-is, seal- hulgas Eesti välisesindustes, 606. Võttes arvesse nende haldusorganite teenistujate koguarvu ja asjaolu, et mõjutatud teenistujatel on peale vaiete läbivaatamise, viisa andmise kooskõlastamise ja halduskohtus haldusorgani esindamise ka muid ülesandeid, on sihtrühm väike. Mõju ulatus on keskmine, sest riigi töökoormus tervikuna mõnevõrra suureneb. PPA, KAPO ja VäM-i töökoormus suureneb, Eesti välisesinduste oma väheneb ja Siseministeer iumi töökoormus ei muutu. 1) Eesti välisesinduste töökoormus väheneb, kuivõrd nad ei pea enam vaideid läbi vaatama. 2023. aastal esitati Eesti välisesindustele vaidemenetluse esimeses astmes 495 vaiet. Kuna edaspidi vaatab vaided läbi VäM, väheneb selle võrra Eesti välisesinduste töökoormus. Küll aga kui VäM vaide rahuldab, peavad Eesti välisesindused jätkuvalt viisataotluse või viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise asjaolud uuesti läbi vaatama ning vajadusel viisa andma. 2) PPA ja KAPO töökoormus mõnevõrra suureneb. Kuigi ka praegu peavad nad vaide korral viisa andmise kooskõlastamata jätmist kontrollima, ei esitata praktikas vaide läbivaataja le vaidemenetluse esimeses astmes üldjuhul kooskõlastamata jätmise või kooskõlastamise korral selle põhjendust. Edaspidi tuleb PPA-l ja KAPO-l esitada vaide läbivaataja le põhjendus, mis suurendab töökoormust. Samuti peavad PPA ja KAPO edaspidi osalema 26  halduskohtumenetluses, kui viisaotsuse või viibimisaja otsuse on teinud või viisa andmise kooskõlastanud nemad. Eelduslikult ei saa halduskohtusse kaebajate arv olema siiski märkimisväärne. Vaidemenetluse esimeses astmes 2023. aastal PPA rahuldamata vaietest kaevati 15 edasi Siseministeeriumi. 3) VäM-i töökoormus suureneb. Kui praegu vaatavad Eesti välisesinduse tehtud viisa andmi- sest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaided läbi Eesti välisesindused ise, siis edaspidi vaatab neid läbi VäM. 2023. aastal esitati vaidemenetluse esimeses astmes Eesti välisesindustele 495 vaiet, teises astmes VäM-ile aga 62 vaiet. Seega suureneb VäM-i töökoormus märgatavalt. Lisaks peab VäM edaspidi osalema kuni kolme- astmelises halduskohtumenetluses, kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Eesti välisesindus. Eelduslikult on haldus- kohtusse kaebajate arv väiksem kui vaidlustajate arv vaidemenetluse teises astmes, kuid kui eeldada, et see on võrdne, oleks VäM eelmisel aastal pidanud esindama Eesti välisesind us i 62 haldusasjas. Seetõttu on alust prognoosida VäM-i töökoormuse kasvu, milleks on vaja esialgu juurde vähemalt ühte teenistuskohta. Selle kulu oleks VäM-i hinnangul 50 000 eurot aastas, millega tuleb riigieelarves arvestada. Lisaraha saamiseks on esitatud Rahandus- ministeeriumile ka lisavajaduse taotlus. 4) Siseministeeriumi töökoormus jääb eelduslikult samaks. Kui praegu kaasatakse Siseminis- teerium vaidemenetluse teises astmes juhul, kui viisaotsuse või viibimisaja otsuse on teinud PPA või KAPO, siis edaspidi kaasatakse Siseministeerium üksnes nende vaiete läbi- vaatamisse, mille puhul ei ole kooskõlastaja kooskõlastanud viisa andmist julgeo lek u kaalutlustel. 2023. aastal esitati Siseministeeriumile vaidemenetluse teises astmes 15 vaiet ja Siseministeerium oli kaasatud viisa andmise kooskõlastamata jätmise kontrolli 59 korral. Samas suurusjärgus vaidlustati 2023. aastal vaidemenetluse esimeses astmes ka viisa andmisest keeldumise otsuseid, kus ei kooskõlastatud viisa andmist julgeoleku kaalutluste l. Seega eelduslikult Siseministeeriumi töökoormus ei muutu. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö- korraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ja koolitus. Küll võib riigiasutustele negatiivselt mõjuda vaiete arvu kasv. Alates 2020. aastast on vaiete arv olulise lt kasvanud. Kui 2021. aastal esitati 174 vaiet, siis 2022. aastal 641 ja 2023. aastal 577. Vaiete arv on alates 2022. aastast suurenenud osaliselt seetõttu, et sanktsioonide31 alusel on kehtestatud viisa andmise piirang, mida mitu viisa taotlejat on vaidlustanud. Kuigi vaiete arvu on raske prognoosida, on põhjust eeldada, et see pigem kasvab. Vaiete arvu kasv suurendab nii PPA, KAPO, Siseministeeriumi kui ka VäM-i töökoormust. Tabel 4. VäM-i valitsemisala vaiete arv aastatel 2019–2023 2019 2020 2021 2022 2023 I astme vaided 299 124 297 465 495 rahuldatud 66 24 23 25 44 rahuldamata 163 100 274 440 451 II astme vaided 9 12 47 79 62 rahuldatud 3 2 8 20 9 31 Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2022. aasta määrus nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“. 27 rahuldamata 6 10 39 59 53 Allikas: VäM ja Eesti välisesindused Tabel 5. Siseministeeriumi valitsemisala vaiete arv aastatel 2019–2023 2019 2020 2021 2022 2023 I astme vaided 30 50 35 176 82 rahuldatud 10 2 7 13 7 rahuldamata 20 48 28 163 75 II astme vaided 6 9 6 39 15 rahuldatud 1 5 0 6 0 rahuldamata 5 4 6 33 14 Allikas: Siseministeerium, KAPO ja PPA Järeldus mõju olulisuse kohta: kuigi mõju avaldumise sagedus on keskmine, siis võttes arvesse sihtrühma suurust ning asjaolu, et haldusorganite põhiülesanded ei muutu ja eba- soovitava mõju kaasnemise risk on väike, ei avalda muudatused sihtrühmale olulist mõju. 6.1.4.2. Mõju kohtutele Sihtrühm: kohtute teenistujad, kes on potentsiaalselt mõjutatud viisaotsuste, viibimisaja otsuste ja vaideotsuste peale esitatud kaebuste lahendamisest: 1) Tallinna ja Tartu halduskohtus kokku 25 kohtunikku; 2) Tallinna ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumis kokku 10 kohtunikku ning 3) Riigikohtu halduskolleegiumis 4 kohtunikku. Kohtute kontaktandmete põhjal ei ole võimalik haldusasjade kohtuteenistujaid – kohtujuris te, nõunikke ja kohtuistungi sekretäre – täpselt eristada, kuid sihtrühmas on neid sadakond. Muudatused ei mõjuta teisi kohtuteenistujaid, sealhulgas kantselei töötajaid. Sihtrühma suurus on seega keskmine. Halduskohtusse kaebajate arvu on keeruline prognoosida, kuid võib eeldada, et kohtusse pöör- duvad välismaalased, kes on seni esitanud vaideid vaidemenetluse teises astmes. 2022. aastal esitas vaidemenetluse teises astmes vaide 118 välismaalast ja 2023. aastal 77. Halduskohtute sse laekub keskmiselt 3000 kaebust aastas, mistõttu ei suurene nende töökoormus viisaotsus te, viibimisaja otsuste ja vaideotsuste peale esitatud kaebuste lisandumise tõttu ülemäära. Kuna kohtumenetlus on kolmeastmeline, jõuab mõni kaebus ka ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse, kuid seda arvu ei ole võimalik prognoosida. Mõju ulatus on väike, kuna ei muudeta kohtute põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Praktikas võtavad halduskohtud viisaotsuste, viibimisaja otsuste ja vaideotsuste peale esitatud kaebusi menetlusse ka praegu. Kuigi võib eeldada vaidluste arvu kasvu, siis arvestades, kui palju on haldusasju tervikuna, ei saa mõju ulatust pidada suureks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta kohtute põhiülesandeid. Neil võib olla vaja viisaotsuse, viibimisaja otsuse ja vaideotsuse kohtusse kaebamise erisustest teavitada oma teenistujaid, kuid üksikutel kordadel. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Viisaotsuse, viibimisaja otsuse ja vaideotsuse kohtusse kaebamise õiguse loomisega lisandub kohtutele uus menetlusvaldkond. Ühtse kohtu- praktika kujunemine võib aega võtta. Samas on halduskohtud praktikas juba 2021. aasta 28 aprillist võtnud selliseid kaebusi vastu, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et muudatused tooksid kaasa olulisi kohanemisraskusi. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline mõju, arvestades, et mõjutatud on potentsiaalselt kogu halduskohtute menetlusgrupp. Samas ei ole muudatused ulatuslikud, kuna kohtud vaatavad viisaotsuseid, viibimisaja otsuseid ja vaideotsuseid läbi ka praegu. 6.2. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv 6.2.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: lühiajalise viisa nõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikud, kellele Eesti keeldub reisiloa andmisest või kelle reisiloa tunnistab Eesti kehtetuks või tühistab ja kes soovivad seda otsust vaidlustada. Euroopa Liidul on praegu viisavabadus 60 riigiga. Sihtrühma suurust ei ole võimalik hinnata, kuna Euroopa Liidu ühtse reisiloa taotlemise nõue hakkab eeldatavasti kehtima alles 2025. aasta mais ja pole teada, kui paljud kolmandate riikide kodanikest saavad tulevikus just Eestilt negatiivse otsuse, mille otsustavad vaidlustada. Mõju ulatus on keskmine. Sihtrühm ei pea praegu taotlema Euroopa Liitu, sealhulgas Eestisse, reisimiseks reisiluba ja seega ei saa ka reisiloa otsust vaidlustada. Samas pidi sihtrühm enne viisanõudest vabastamist taotlema Euroopa Liitu reisimise korral viisat ja oli teadlik nõudest tasuda viisaotsuse vaidlustamisel riigilõiv. Seega ei põhjusta nõue tasuda reisiloa otsuse vaide läbivaatamise eest riigilõivu eelduslikult olulisi kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatus mõjutab sihtrühma ainult reisiloa otsuse vaidlustamise korral. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Euroopa Liidu ühtse reisiloa nõue kui selline mõjutab sihtrühma negatiivselt, kuna nõuab tulevikus reisiloa taotlemist ja selle eest tasumist. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise eest riigilõivu tasumine on reisiloa nõude kehtestamise tagajärg ja seetõttu ei ole sellel iseseisvalt olulist negatiivset mõju. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatuse järel peab välismaalane, kes soovib reisiloa otsust vaidlustada, küll tasuma riigilõivu, kuid reisiloa vaide esitamine ei ole talle kohustuslik ja negatiivne otsus ei välista uue reisiloa taotluse esitamist. 6.2.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: ETIAS-e riikliku üksuse ehk PPA ametnikud, kes menetlevad reisiloa taotlusi ja vaatavad läbi reisiloa otsuse vaideid. Praegu töötab ETIAS-e riiklikus üksuses kaks ametnikk u ja ETIAS-e rakendamise ajaks on kavas värvata juurde vähemalt üks ametnik. Võttes arvesse, et PPA-s töötab 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat, on sihtrühm väike. Mõju ulatus on väike, sest reisiloa otsuse vaiete läbivaatamine on vaid üks ETIAS-e riiklik u üksuse ametnike tööülesannetest. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus täiendab vaid reisiloa otsuse vaide läbi- vaatamise menetlust ja ETIAS-e riikliku üksuse ametniku põhiülesanded ei muutu. 29 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigi- lõivu tasumise kontroll ei suurenda märgatavalt menetluskoormust. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda riigiasutuste töökorraldusele olulist mõju. 6.3. Koondmõju välismaalaste halduskoormusele Koondmõju välismaalaste halduskoormusele on negatiivne. Kuigi praktikas võimaldatakse ka praegu esitada viisaotsuse või viibimisaja otsuse peale kaebus halduskohtule, tuleb seda teha pärast kaheastmelise vaidemenetluse läbimist, kusjuures kehtiv VMS välistab kohtukaebe- õiguse. Eelnõuga kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse pärast seda kaevata viisaotsus või viibimisaja otsus ja vaideotsus halduskohtusse. Seega muutub vaidlus ta- mine välismaalasele selgemaks ja lihtsamaks, parendades tema võimalusi oma õiguste eest seista. Samas muutub vaidlustamine tervikuna välismaalasele ajamahukamaks ja kallimaks. Välismaalasel on siiski vaba valik ja võimalus mitte osaleda kõigis kohtuastmetes ning mitte palgata vaide- ja kohtumenetluseks esindajat. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine toob kaasa: 1) tööjõukulud ning 2) koolitus- ja teavituskulud. Eelnõu kooskõlastamisel selgus, et VäM prognoosib töökoormuse suurenemist, mistõttu on vaja esialgu juurde vähemalt ühte teenistuskohta. Selle kulu oleks VäM-i hinnangul umbes 50 000 eurot aastas, millega tuleb riigieelarves arvestada. VäM-i uue teenistuskoha kulude katmiseks lisas Siseministeerium selle oma eelnõude põhisesse lisataotlustabelisse ja saatis selle 2024. aasta juunis teiste riigi eelarvestrateegia dokumentidega Rahandusministeeriumile. Siseministeeriumis, PPA-s ja KAPO-s vaadatakse vaideid läbi ja kontrollitakse viisa andmise kooskõlastamata jätmist olemasoleva eelarve piires. Seaduse rakendamiseks on vaja ka koolitada vaide läbivaatajate ja vaide läbivaatamisse kaasatud asutuste teenistujaid. Seda tehakse olemasoleva eelarve piires. Infotehnoloogilis i arendustöid teha ei ole vaja. Seaduse rakendamisega ei kaasne eeldatavasti lisatulu. Kuigi vaide läbivaatamise riigilõ ivu määr tõstetakse 80 eurolt 160-le, katab see ära läbivaatamise suurenenud kulud. Eeldusel, et 2025. ja 2026. aastal on vaiete arv sama nagu 2024. aastal ning et kõrgem riigilõivumäär jõustub 2025. aasta teises pooles, suureneb riigilõivutulu 2026. aastal võrreldes 2024. aastaga ca 70% (vt tabel 6). Tabel 6. Vaide läbivaatamise riigilõiv eurodes aastatel 2019–2023 ja selle prognoos aastatel 2024–2026 2019 2020 2021 202232 2023 2024 202533 2026 I astme vaided 329 174 332 641 577 400 400 400 32 Kuni 30. juunini 2022 oli vaide läbivaatamise riigilõivu määr 20 eurot. Seejärel tõusis see 80 eurole. Riigilõiv u eeldusliku kogusumma arvutamisel võeti poole 2022. aasta vaiete puhul määraks 20 eurot ja teise poole puhul 80 eurot. 33 Riigilõivu eeldusliku kogusumma arvutamisel võeti 2025. aasta esimese poole vaiete puhul määraks 80 eurot ja teise poole puhul 160 eurot. 30 makstud 6580 3480 6640 32 000 46 160 32 000 48 000 64 000 riigilõiv II astme vaided 15 21 53 118 77 70 – – makstud 300 420 1060 5900 6160 5660 – – riigilõiv makstud 6880 3900 7700 37 900 52 320 37 660 48 000 64 000 riigilõiv kokku Allikas: Siseministeerium Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv katab ära selle kulud. Vaide ja reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv laekuvad riigieelarve üldtulusse ja kuludeks eraldatakse raha läbi selle. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrust nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisa ja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“. Kuivõrd seda määrust on vaja ulatuslikult muuta, on otstarbekam ja õigusselgem koostada uus terviktekst (vt kavandit seletuskirja lisas 1). 9. Seaduse jõustumine Viisaotsuse või viibimisaja otsuse vaidlustamise muudatused jõustuvad üldises korras, kuna:  Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja eelnõu on seega vaja jõustada esimesel võimalusel ning  haldusorganid vaatavad ka praegu vaideid läbi ega vaja muudatuste rakendamiseks üle- minekuaega. Eelnõu § 1 punktiga 2 ja § 2 punktiga 4 kavandatud muudatused on seotud seadusega 756 SE, mis jõustuvad kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab ETIAS-e määruse artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses ETIAS-e kasutusele võtmiseks. Eelnõu ETIAS-e muudatused on plaanitud jõustuma üldises korras, sest praegu ei ole seaduse 756 SE jõustumise aeg teada. Tõenäoliselt jõustub eelnõu enne seadust 756 SE. Reisiloa vaide läbivaatamise riigilõiv võib seega jõustuda varem kui seadus 756 SE, kuid seda ei saa rakendada enne kui ETIAS kasutusele võetakse. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati 2018. aastal eelnõude infosüsteemi (EIS)34 kaudu kooskõlastamiseks Rahandus- ministeeriumile ja VäM-ile ning arvamuse avaldamiseks KAPO-le ja PPA-le. JuM-iga kokku- leppel esitati eelnõu samal ajal ka JuM-ile. Eelnõu kooskõlastati JuM-iga ametlikult uuesti 2019. aastal. JuM oli kaasatud halduskohtumenetluse sätete väljatöötamisse, kuid need on eelnõust välja jäetud, sest JuM kavandab muuta HKMS-i eraldi. Pärast eelnõu Riigikogu menetlusest väljalangemist on seda koostöös KAPO, PPA, JuM-i ja VäM-iga muudetud, muu hulgas selleks, et arvestada praeguse kohtupraktikaga. Seetõttu saadeti eelnõu 2. mail 2024. aastal uuesti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks KAPO-le ja PPA-le. Eelnõu kohta esitasid 34 Eelnõu toimiku nr 18-0805. 31 märkusi JuM, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja VäM (vt seletuskirja lisa 2). Eelnõu kooskõlastamisel selgus, et on vaja lisarahastust, mistõttu edastatakse eelnõu lisaks JuM-ile uuesti kooskõlastamiseks samal ajal Rahandusministeeriumile. __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................. 2025 32  Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu seletuskiri Lisa 1 EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS 2025. a nr Viisaotsuse vaidlustamise kord Määrus kehtestatakse VMS § 101 lõike 1 punkti 9 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimis aja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse (edaspidi viisaotsus) vaidlustamise kord; 2) vaide esitamise nõuded; 3) vaide vorm; 4) vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu ning 5) vaide läbivaatamise tähtaeg. § 2. Viisaotsusele vaide esitamine (1) Viisaotsuse vaidlustamisel esitab otsuse vaidlustaja (edaspidi vaidlustaja) vaide läbivaatamiseks pädevale haldusorganile määruse lisana kehtestatud vormikohase vaide (edaspidi vaie). Vaidele lisatakse määruses sätestatud dokumendid. (2) Vaie võetakse menetlusse selle esitamise päeval. Posti teel või elektrooniliselt esitatud vaie võetakse menetlusse hiljemalt selle saabumise päevale järgneval tööpäeval. § 3. Vaide täitmise nõuded (1) Vaie peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles. (2) Vaides ei tohi olla parandusi ning esitatud peavad olema kõik määruses ettenähtud andmed. Vaideavalduse väljad peab täitma tumedas kirjas. (3) Isiku nimi peab vaides olema kirjutatud vastavalt reisidokumendis esitatud ladinatähelis e le nimekujule. § 4. Vaide esitamine 1 (1) Vaie esitatakse läbivaatamiseks pädeva haldusorgani asukohas, posti teel või elektrooniliselt. (2) Vaidlustaja võib volitada esindajat tegema vaide esitamisega seotud toiminguid. (3) Kui vaide esitab vaidlustaja, allkirjastab selle vaidlustaja. Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja, allkirjastab selle esindaja. (4) Kui vaidlustaja annab esindajale volituse vaide esitamisega seotud toimingute tegemiseks vaideavalduse vormil, allkirjastab vaideavalduse vormil asjakohased väljad vaidlustaja. (5) Kui vaie esitatakse elektrooniliselt, allkirjastatakse see Eestis tunnustatud digiallkirjaga. (6) Vaide allkirjastamisega kinnitab vaidlustaja või tema esindaja, et vaides ei ole esitatud valeandmeid ja vaidele lisatud koopia vastab originaaldokumendile, see ei sisalda valeand me id ning see ei ole võltsitud. (7) Kui volitus vaide esitamisega seotud toimingute tegemiseks antakse eraldi dokumendina ja vaidele on lisatud selle koopia, võib haldusorgan nõuda volitust tõendava originaaldokume nd i esitamist. (8) Vaide allkirjastamisega kinnitab vaidlustaja või tema esindaja, et vaidlustaja ei ole Eesti Vabariigi või teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele või Politsei- ja Piirivalveametile esitanud uut viisataotlust. § 5. Riigilõivu tasumine (1) Viisaotsuse vaidlustamisel lisatakse vaidele riigilõivu tasumist tõendav dokument või tasutakse riigilõiv kohapeal. (2) Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi asemel võib isik esitada riigilõivu tasumise kohta kirjalikult järgmised andmed: 1) selle isiku nimi, kes riigilõivu tasus; 2) selle isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti; 3) viitenumber; 4) kuupäev, millal riigilõiv tasuti; 5) krediidiasutuse nimi ja arvelduskonto number, millele ja millelt riigilõiv tasuti; 6) tasutud summa eurodes. (3) Riigilõiv peab olema tasutud Rahandusministeeriumi Eesti arvelduskontole välismaala ste seaduse § 1001 lõikes 11 sätestatud tähtaja jooksul. Kui riigilõiv ei ole tähtaegselt tasutud, jäetakse vaie läbi vaatamata. § 6. Viisaotsuse vaidlustamisel esitatavad dokumendid (1) Kui vaie esitatakse posti teel või elektrooniliselt lisatakse vaidele koopia vaidlustaja reisidokumendi isikuandmete lehest. 2 (2) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja ning vaidlustaja ei ole kinnitanud volituse andmist vaide vormil asjakohaste väljade täitmise ja allkirjastamisega, lisatakse vaidele volitust tõendav dokument. (3) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja posti teel või elektrooniliselt, lisatakse vaidele koopia vaidlustaja esindaja reisidokumendi isikuandmete lehest või koopia Eesti väljastatud ID- kaardist. § 7. Vaides esitatavad andmed (1) Vaides esitatakse järgmised andmed: 1) vaidlustaja eesnimi või -nimed; 2) vaidlustaja perekonnanimi või -nimed; 3) vaidlustaja sünniaeg; 4) vaidlustaja kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, e-posti aadress; 5) haldusorgan, kellele vaideavaldus esitatakse; 6) vaidlustatava viisaotsuse liik ja number; 7) vaide esitamise põhjus; 8) vaide esitamise kuupäev; 9) vaide esitaja allkiri. (2) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja, esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele vaidlustaja esindaja kohta järgmised andmed: 1) eesnimi või -nimed; 2) perekonnanimi või -nimed; 3) sünniaeg või isikukood; 4) kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, e-posti aadress. § 8. Vaide läbivaatamise tähtaeg (1) Vaie vaadatakse läbi ja vajaduse korral tehakse uus otsus 30 päeva jooksul vaide esitamise päevast arvates. (2) Haldusorgan võib vaide läbivaatamise tähtaega pikendada, kui vaideotsuse tegemiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. (3) Vaide läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi haldusorgani määratav uus tähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale. (4) Valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus või Siseministeerium esitab vaiet läbivaatavale haldusorganile kooskõlastuse aluseks olnud põhjendused ning vajaduse korral muudetud kooskõlastuse ja selle põhjendused 15 päeva jooksul menetlusse kaasamise päevast arvates. § 9. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 4. detsembri 2005. aasta määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimis aja 3 ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 4  Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu seletuskiri Lisa 2 Kooskõlastustabel Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine Välisministeerium Kairi Pirk-Vatunen, 637 7456 [email protected] Merike Alep [email protected] Välisministeerium kooskõlastab välismaalaste Arvestatud. seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuste vaidlustamine) eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse Välisministeeriumi kinnitus muudatustega välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) §-i 1003 arvestamise sobivuse ning kooskõlastus lõikega 3, mis sätestab, et vaie esitatakse VMS rakendusakti kavandi osas on saadud e-maili § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra teel 12.07.2024 (Kairi Pirk-Vatunen, kairi.pirk- kohaselt. [email protected]) Viidatud VMS § 101 lõike 1 punkt 9 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult Välisministeeriumiga kehtestab määrusega viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamiseks esitatava avalduse vormi, avalduses esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu. Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrusega nr 64 on kehtestatud viidatud volitusnormi alusel „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“. Märgitud VMS volitusnormi sõnastusest ei nähtu volitust kehtestada vaide esitamise kord, vaid avalduse vormi, andmete ja tõendite loetelu. Jääb selgusetuks miks on vajalik kehtestada lisaks seaduse regulatsioonile vaide esitamise 1 või vaidlustamise kord. Kui selline kord on vajalik, siis teeme ettepaneku täpsustada VMS § 101 lõike 1 punktis 9 volitusnormi sõnastust. Palume selgitada seletuskirjas, korra kehtestamise vajadust ja milliseid küsimusi kord reguleerib ning kooskõlastada Välisministeeriumiga rakendusakti kavand. Ettepanek täiendada eelnõu järgmiste sätetega: Arvestatud. 2.1 täiendada eelnõu § 1 punkti 10 VMS § 1004 lõike 1 muudatusega järgmises sõnastuses: „(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsus on tehtud Eesti välisesinduses, esitatakse vaie Välisministeeriumile, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.“; 2.2 täiendada eelnõu § 1 punkti 12 VMS § 1005 lõike 1 muudatusega järgmises sõnastuses: „(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi Eesti välisesindus, vaatab vaide läbi ja teeb vajaduse korral uue otsuse Välisministeerium.“ Selgitus: Eelnõu kohaselt hakkaks Eesti väliesindustes tehtud keelduvate viisaotsuste peale esitatud vaideid läbi vaatama välisesindus. Eesti välisesindus on Välisministeeriumi struktuuriüksus Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lg 41 kohaselt. Välisministeeriumi ettepanek on, et väliesindustes tehtud keelduvate viisaotsuste vaidemenetlust hakkaks läbi viima Välisministeerium, kellel on paremad administratiivsed vahendid hindamaks viisaotsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Samuti annaks see võimaluse koondada vaidemenetlusega seonduv teave ja oskus keskselt, selmet koolitada igal aastal väljaroteeruvaid konsuleid omandama vajalikke õigusteadmisi. Ühtlasi annaks see võimaluse kujundada viisavaideotsuste kaudu halduspraktikat. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse VMS § Arvestatud. 1006 lõikega 23 , mille kohaselt ei pea valdkonna eest vastutava ministri määratud Kui viisa andmisest keeldumine on tehtud julgeoleku kaalutlustel, kontrollib Siseministeeriumi valitsemisala asutus vaiet kooskõlastuse õiguspärasust ja otstarbekust läbivaatavale haldusorganile põhjendusi Siseministeerium ning esitab põhjendused vaiet esitama, kui viisa taotlus jäeti kooskõlastamata läbivaatavale haldusorganile. 2 välismaalaste seaduse § 65 lõikes 2 või viisaeeskirja artiklis 32 sätestatud avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisega seotud keeldumise alusel. Seda selgitatakse seletuskirjas asjaoluga, et pädevus julgeoleku või avaliku korra suhtes riskide hindamisel on kooskõlastavatel asutustel. Välisministeeriumile jääb sätte eesmärk ja mõte arusaamatuks, sest Välisministeeriumil ei ole võimalik teha õiguspärast ja otstarbekat otsust ning asjaolusid hinnata, kui kooskõlastav asutus põhjendusi esitama ei pea. Välisministeerium ettepanek on, et põhjendused tuleb esitada. Eelnõu seletuskirja lk-l 3 on selgitatud, et Arvestatud. muudatuste eesmärk on anda isikutele vajalik õiguskaitse viisaotsuste vaidlustamiseks ning et Seletuskirja täiendatud. vajadus seda teha tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja Eesti Vabariigi põhiseadusest. Välisministeerium nõustub, et C-viisade vaidlustamisõigus tuleneb Euroopa Liidu õigusest, ja seetõttu on vajalik teha muudatused VMS-s, kuid palub seletuskirjas selgitada D- viisade kohtukaebeõiguse seost põhiseadusest tuleneva vajadusega. Eelnõu seletuskirja punktis 6, milles hinnatakse Arvestatud osaliselt. seaduse mõjusid riigiasutustele, leitakse, et muudatuste järgselt väheneb Välisministeeriumi Täiendasime seletuskirja VäM-i töökoormuse ja Siseministeeriumi töökoormus, kuivõrd osas. nimetatud ministeeriumid ei pea enam teise Siseministeerium ei nõustu siiski VäM-i astme viisavaideid menetlema. 2023. aastal hinnanguga kohtukaebuste eeldusliku arvu osas. esitati Välisministeeriumile 62 teise astme Alates 2021. aasta aprillist, kui Riigikohus leidis viisavaiet, millesse oli 59-l juhul kaasatud oma otsuses, et ka viisaasjades on välismaalasel Siseministeerium, ning Siseministeeriumile 15 kohtukaebeõigus, on kohtusse pöördunud viisa vaiet. Küll peab kohtukaebeõiguse vähem kui 20 isikut. Samas kui teise astmesse võimaldamisega Välisministeerium edaspidi esitati vahemikus 2021-2024. aasta aprill 273 välisesinduse nimel esindama otsuse teinud vaiet. Võttes arvesse, et kohtusse pöördumine haldusorganit kohtumenetluses. Eelduslikult ei on isiku jaoks keerulisem ja aeganõudvam ning saa siiski kohtusse pöördujate arv olema väga lähtudes senisest kohtusse pöördumiste suur, mistõttu koondina Välisministeeriumi statistikast, on Siseministeeriumi hinnangul töökoormus pigem väheneb. [---] Ühtlasi tõenäoline, et kohtusse pöördujate arv saab suureneb kooskõlastavate asutuste töökoormus olema mõnevõrra väiksem, kui seni II kohtumenetluses osalemise näol. vaideastmesse pöördujate arv. Välisministeerium leiab, et ministeeriumi töökoormus ei vähene, sest kohtukaebeõiguse 3 võimaldamisega kaasneb Välisministeeriumile edaspidi esindamine kuni kolmeastmelises kohtumenetluses. 2023. aastal esitati Välisministeeriumile 62 teise astme viisavaiet. Kuigi eelnõu kohaselt tuleb viisaotsuse peale esitatud vaide läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 160 eurot, siis halduskohtusse pöördumise riigilõiv on 20 eurot, mistõttu on põhjust eeldada, et kohtusse pöördub sama palju isikuid kui on esitanud teise astme vaide. Näiteks eelnõu kooskõlastamiseks esitamisest alates on juba võetud menetlusse kolm viisamenetluse kohtuasja. Eeltoodust tulenevalt on alust prognoosida Välisministeeriumis töökoormuse suurenemist, milleks on vajalik täiendav personal ja lisaressurss esialgu vähemalt ühe teenistuskoha näol. Täiendava teenistuskoha kulu oleks Välisministeeriumi hinnangul 50 000 eurot aastas, millega tuleb riigieelarves arvestada. Palume eelnõu seletuskirjas seaduse mõju hinnanguid vastavalt muuta. Majandus- ja Svetlana Štšur, 715 5822 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Üleüldiselt toetame eelnõu eesmärki viia Eesti Võtame teadmiseks. viisaotsuste vaidlustamise süsteem kooskõlla EL-i õigusega. Küll aga oleme mures eelnõu seletuskirja 6. Mittearvestatud. punkti pärast, mille kohaselt lühendatakse Vaide läbivaatamisel lähtub haldusorgan algse viisaotsuse peale vaide esitamise tähtaega viisaotsuse tegemise ajahetkel teada olevast seniselt 30-lt päevalt 10-le päevale otsuse infost ja asjaoludest ning täiendavaid teatavaks tegemise päevast arvates. Leiame, et dokumente või asjaolusid ei saa välismaalane vaide esitamise tähtaeg peab jääma 30 päevaks. esitada ka viisaotsuse vaidlustamisel. Ka Välismaalastel oleks seda aega vaja eelkõige Ringkonnakohus on oma 1.09.2022 lahendis nr lisadokumentide kogumiseks. Eriti on pikem 3-21-1903 märkinud, et konsul peab lähtuma ajaraam oluline nendele välismaalastele, kes esitatud dokumentidest ega ole kohustatud väljaspool Eestit viibides viisaotsuseid andma taotlejale võimalust nende oluliseks vaidlustavad. täiendamiseks. Uusi asjaolusid ja dokumente saab taotleja esitada uues viisataotluses, kuna Kokkuvõttes kooskõlastame eelnõu märkusega. varasem keeldumine ei võta õigust viisat uuesti taotleda (viisaeeskirja art 21 lg-d 7 ja 9). Seega ei ole välismaalasel vaide esitamiseks vaja koguda lisadokumente, kuivõrd haldusorgan ei saa neid arvesse võtta. Eelnevast lähtuvalt on Siseministeeriumi hinnangul põhjendatud vaide esitamise tähtaja lühendamine 10-le päevale. Sama tähtaeg on 4  välismaalasel ka vaide esitamiseks elamisloa taotluse otsuse suhtes. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kinnitus muudatustega arvestamise sobivuse osas on saadud e-maili teel 06.06.2024 (Svetlana Štšur, [email protected]) Justiitsministeerium Kärt Voor, 5868 0033 [email protected] Joel Kook [email protected] Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu Märkustega on arvestatud ja eelnõud ning märkustega mõju kohta ja normitehniliste seletuskirja täiendatud. märkustega, mis esitati eelnõu ja seletuskirja failides. Rahandusministeerium Virge Aasa, 5885 1493 [email protected] Marju Saar, 5885 1438 [email protected] Rahandusministeerium kooskõlastab Arvestatud. välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse Seletuskirja on täpsustatud. Lisaks on muudetud muutmise seaduse (viisa vaidlustus) eelnõu osa, mis puudutab tööjõukulude osa. järgmise märkusega arvestamisel. Seletuskirjas on märgitud, et tööjõukulu eelduslikult muudatustest tulenevalt ei suurene, Eelnõu kooskõlastamise käigus selgus, et kuivõrd viisavaided vaadatakse olemasolevate Välisministeerium prognoosib töökoormuse ressursside raames. Haldusasutuste ja kohtute suurenemist, milleks on vajalik täiendav kulude katmiseks on samas eelnõuga personal ja lisaressurss esialgu vähemalt ühe kavandatud tõsta riigilõivu määrasid. Selgitame, teenistuskoha näol. Täiendava teenistuskoha et riigilõiv laekub riigi üldistesse tuludesse ja kulu oleks Välisministeeriumi hinnangul kuludeks eraldatakse vahendid läbi eelarve. 50 000 eurot aastas, millega tuleb riigieelarves Seega palume seletuskirja sõnastust arvestada. Teenistuskohaga seotud kulude korrigeerida, kuivõrd sellest jääb praegu ekslik katmiseks lisas Siseministeerium selle oma mulje, nagu riigilõiv laekuks otse asutustele ja eelnõudest tulenevate lisataotluste tabelisse ja kohtutele. saatis juuni alguses koos teiste RES-i materjalidega Rahandusministeeriumile. Vastavalt kokkuleppele Rahandusministeeriumiga, esitatakse eelnõu eelneva tõttu Rahandusministeeriumile uuesti kooskõlastamiseks. 5 Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu seletuskiri Lisa 1 EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS 202 5 . a nr Viisaotsuse vaidlustamise kord Määrus kehtestatakse VMS § 101 lõike 1 punkti 9 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse (edaspidi viisaotsus ) vaidlustamise kord; 2) vaide esitamise nõuded; 3) vaide vorm; 4 ) vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu ning 5 ) vaide läbivaatamise tähta eg . § 2 . V iisaotsusele vaide esitamine (1) Viisa otsuse vaidlustamise l esitab otsuse vaidlustaja (edaspidi vaidlustaja ) vai de läbivaatamiseks pädevale haldusorganile määruse lisana kehtestatud vormikohase vaide (edaspidi vai e ) . Vaide le lisatakse määruses sätestatud dokumendid. (2) Vai e võetakse menetlusse selle esitamise päeval. Posti teel või elektrooniliselt esitatud vai e võetakse menetlusse hiljemalt selle saabumise päevale järgneval tööpäeval. § 3 . Vaide täitmise nõuded (1) Vai e peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles. (2) Vaide s ei tohi olla parandusi ning esitatud peavad olema kõik määruses ettenähtud andmed. Vaideavaldu s e väljad peab täitma tumedas kirjas. (3) I siku nimi peab vaides olema kirjutatud vastavalt reisidokumendis esitatud ladinatähelisele nimekujule. § 4 . Vaide esitami ne (1) Vai e esitatakse läbivaatamiseks pädeva haldusorgani asukohas , posti teel võ i elektrooniliselt . ( 2 ) Vaidlustaja võib volitada esindajat tegema vaide esitamisega seotud toiminguid. (3) Kui vaide esitab vaidlustaja , allkirjastab selle vaidlustaja. Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja, allkirjastab selle esindaja. (4) Kui vaidlustaja annab esindajale volituse vaide esitamisega seotud toimingute tegemiseks vaideavalduse vormil, allkirjastab vaideavalduse vormil asjakohased väljad vaidlustaja. ( 5 ) Kui vai e esitatakse elektrooniliselt , allkirjastatakse see Eestis tunnustatud digiallkirjaga. ( 6 ) Vaide allkirjastamisega kinnita b vaidlustaja või tema esindaja , et vaide s ei ole esitatud valeandmeid ja vaide le lisatud koopia vastab originaaldokumendile, see ei sisalda valeandmeid ning s ee ei ole võltsitud. ( 7 ) Kui volitus vaide esitamisega seotud toimingute tegemiseks antakse eraldi dokumendina ja vaide le on lisatud selle koopia, võib haldusorgan nõuda volitust tõendava originaaldokumendi esitamist . ( 8 ) Vaide allkirjastamisega kinnitab vaidlustaja või tema esindaja, et vaidlustaja ei ole Eesti Vabariigi või teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele või Politsei- ja Piirivalveametile esitanud uut viisataotlust. § 5 . Riigilõivu tasumine (1) V iisaotsuse vaidlustamisel lisatakse vaide le riigilõivu tasumist tõendav dokument või tasutakse riigilõiv kohapeal. (2) Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi asemel võib isik esitada riigilõivu tasumise kohta kirjalikult järgmised andmed: 1) selle isiku nimi, kes riigilõivu tasus; 2) selle isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti; 3) viitenumber; 4) kuupäev, millal riigilõiv tasuti; 5) krediidiasutuse nimi ja arvelduskonto number, millele ja millelt riigilõiv tasuti; 6) tasutud summa eurodes. (3) Riigilõiv peab olema tasutud Rahandusministeeriumi Eesti arvelduskontole välismaalaste seaduse § 100 1 lõikes 1 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kui riigilõiv ei ole tähtaegselt tasutud, jäetakse vai e läbi vaatamata. § 6 . Viisao tsuse vaidlustamisel esitatavad dokumendid ( 1 ) Kui vai e esitatakse posti teel või elektrooniliselt lisatakse vaide le koopia vaidlustaja reisidokumendi isikuandmete lehe st. ( 2 ) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja ning vaidlustaja ei ole kinnitanud volituse andmist vaide vormil asjakohaste väljade täitmise ja allkirjastamisega , lisatakse vaide le volitust tõendav dokument. ( 3 ) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja posti teel või elektrooniliselt, lisatakse vaide le koopia vaidlustaja esindaja reisidokumendi isikuandmete lehe st või koopia Eesti väljastatud ID-kaardi st . § 7 . Vaide s esitatavad andmed (1) Vaide s esitatakse järgmised andmed: 1) vaidlustaja eesnimi või -nimed; 2) vaidlustaja perekonnanimi või -nimed; 3) vaidlustaja sünniaeg; 4) vaidlustaja kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, e-posti aadress ; 5) haldusorgan, kellele vaideavaldus esitatakse; 6) vaidlustatava viisa otsuse liik ja number; 7) vaide esitamise põhjus; 8) vaide esitamise kuupäev; 9) vaide esitaja allkiri. (2) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja, esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele vaidlustaja esindaja kohta järgmised andmed: 1) eesnimi või -nimed; 2) perekonnanimi või -nimed; 3) sünniaeg või isikukood ; 4) kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, e-posti aadress . § 8 . Vaide läbivaatamise tähta eg (1) Vaie vaadatakse läbi ja vajaduse korral tehakse uus otsus 30 päeva jooksul vaide esitamise päevast arvates. (2) Haldusorgan võib vaide läbivaatamise tähtaega pikendada, kui vaideotsuse tegemiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. (3) Vaide läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi haldusorgani määratav uus tähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale. (4) V aldkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus või Siseministeerium esitab vaiet läbivaatavale haldusorganile kooskõlastuse aluseks olnud põhjendused ning vajaduse korral muudetud kooskõlastuse ja selle põhjendused 15 päeva jooksul menetlusse kaasamise päevast arvates. § 9 . Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 4. detsembri 2005 . aasta määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler V älismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisa otsuse vaidlustamine ) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte E elnõu põhi eesmärk on tagada välismaalasele kooskõlas Euroopa Liidu õiguse , Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) ja kohtupraktikaga õigus kaevata pärast vaidemenetlust halduskohtusse : viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või viisaga määratud viibimisaja pikendamisest keeldumise otsus (edaspidi koos viisaotsus ) ja muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus (edaspidi koos vii bimisaja otsus ) . HYPERLINK "http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=197721&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=824233" 13 . detsembri l 2017 leidis Euroopa Kohus kohtu asjas C 403/16 (edaspidi EK otsus C 403/16 ) , et viisaeeskiri kohustab liikmesriik i nägema ette lühiajalise viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise menetluse, sealhulgas võimaluse otsus kohtus se kaevata . Kuna Eesti õiguses ei ole selleks kohtukaebeõigust ette nähtud , on Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus (2012/2242) . Kuigi viisaeeskir ja kohald atakse lühiajalise le viisale, on Eesti kohtud sedastanud, et regulatsiooni kompaktsuse ja süsteemse õiguskorra huvides tuleb sarnaselt võimaldada kaevata kohtusse ka pikaajalise viisa otsus . Lisaks on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 20. aprilli 2021. aasta otsuses kohtuasjas nr 5-20-10 (edaspidi RK otsus nr 5-20-10 ) leidnud , et välismaalas t e seadus (edaspidi VMS ) on põhiseadusvastane osas , mis välista b viibimis aja ennetähtaegse lõpetamise otsuse kohtu ss e kaebamise . Praegu keht ib kaheastmeline vaidemenetlus : v älismaalane võib esitada viisa otsuse või viibimisaja otsuse vaide (edaspidi vaie ) esmalt otsuse teinud haldusorganile ja seejärel vajadusel ministeeriumile. Siseministeerium ja Välisministeerium (edaspidi VäM ) kontrollivad oma pädevuse piires selle otsuse vormilist ja sisulist õiguspärasust. Viisa otsust või viibimisaja otsust ega vaide kohta tehtud o tsust (edaspidi vaideotsus ) ei ole võimalik kaevata kohtusse. Eelnõuga kehtestatakse ühe astmeli ne vaid emenetlus ja võimaldatakse välismaala s e l pärast seda kae vata viisa otsus või viibimisaja otsus halduskohtu ss e. Samuti reguleeritakse vaide puuduste kõrvaldamis t ja tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra . Lisaks keh t estatakse eelnõu ga sarnaselt teistele vaidemenetlustele reisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise või reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse (edaspidi koos reisiloa otsus ) vaide läbivaatamise riigilõivu määr . Eelnõu avaldab positiivset sotsiaalset mõju , sest viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamine muutub välismaalasele tõhusamaks ning tagatakse õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu sse . 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja d Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Si seministeeriumi: nõunik ud Jana Laane ( j ana. l [email protected] ) ja Killu Christine Vantsi ( k illu. v [email protected] ) ning õigusnõunik Doris Järv ( d oris. j [email protected] ) . Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik ud Kertu Nurmsalu ( k ertu. n [email protected] , tel 612 5084 ) ja Kristi Kool ( [email protected] , tel 612 5166) . Eelnõu ja seletuskirja , välja arvatud lisad , on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigus osakonna keeletoimetaja Heike Olmre ( [email protected] , tel 612 5241). Eelnõu väljatöötamis s e olid kaasatud : Justiitsministeerium (edaspidi JuM ); Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO ) ; Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) ning VäM . 1.3 . Märkuse d Eelnõu ga muudetakse : VMS i avaldamismärkega RT I, 07.06.2024, 15 ja riigilõivuseadus t (edaspidi RLS ) avaldamismärkega RT I, 1 2 . 1 2 .2024, 10 . Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud halduskohtumenetluse seadustiku ( edaspidi HKMS ) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõuga , mille ga reguleeritakse ka viisaotsuse ja viibimisaja otsuse halduskohtumenetlus t . Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: viisaeeskiri ; viisaeeskirja muutmise määrus (EL) 2019/1155 ; v iisainfosüsteemi määrus ; Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem i (edaspidi ETIAS ) määrus ; Euroopa Liidu põhiõiguste harta . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus , sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on PS -i § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Viisa otsuse ja vii bimisaja otsuse vaidlustamine 2.1. 1. Kehtiv õigus ja selle muutmise vaja dus VMS-is on sätestatud viisa otsuse ja vii bimisaja otsuse vaidlustamiseks kaheastmeline vaide menetlus, mis ei võimalda välismaala s e l otsust halduskohtu ss e edasi kaevata . See on vastuolus Euroopa Liidu õiguse ja PS-iga. Viisaeeskirja kohaselt on välismaalasel, kellele keelduti viisat andmast või kelle viisa tühistati või tunnistati kehtetuks , õigus see otsus kooskõlas rii gisisese õigusega vaidlustada . E K otsuse C 403/16 järgi peab välismaalasel olema õigus kaevata see otsus teatud menetlus etapis kohtusse. Kuna Eesti ei ole kohtukaebeõigust ette nä in ud, saatis Euroopa Komisjon 21. veebruaril 2013 Eestile E uroopa Liidu toimimise lepingu kohase ametliku teate (2012/2242), et Eesti õigus ei ole kooskõlas E uroopa Liidu toimimise lepinguga osas, millega ei nähta ette võimalust lühiajalise viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsus t kohtus se kaevata . Euroopa Komisjon edastas Eestile rikkumismenetluse viimase kirja 2023. aasta detsembris, viidates, et viisaeeskirjas on nõue vaidlustamist reguleerida ning see hõlmab ka kohtukaebeõigust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikega 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 . Seetõttu palus Euroopa Komisjon esimesel võimalusel esitada riigisisese õiguse muutmise eelnõu ja selle menetluse ajakava. Si seministeerium on Euroopa Komisjoniga alates rikkumismenetluse algatamisest pidevalt suhelnud, se alhulgas edastanud eelnõu menetl u se ajakava , mille kohaselt o li planeeritud see jõustada 2024. aasta sügiseks . 3. oktoobril 2024 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse kaevata Eesti Euroopa Liidu K ohtusse, kuna Eesti ei ole riigisiseses õiguses ette näinud tõhusaid õiguskaitsevahendeid viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise vastu. RK otsuse nr 5-20-10 järgi on VMS põhiseadusvastane osas, mis välistab vii bimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse kohtusse kaebamise. Kohtupraktika järgi on süsteemse õiguskorra ja välismaalaste ühtse kohtlemise huvides eesmärgipärane võimaldada kaevata kohtusse nii lühiajalise kui ka pikaajalise viisa otsus . Samuti on eesmärgipärane sarnaselt viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse le ja viisaga määratud viibimisaja pikendamisest keel dumise otsuse le võimaldada kaevata kohtusse muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamisest keeldumise otsus. VMS is on erista tud viisaga määratud viibimisaeg a ja muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaeg a . Välismaalase Eestis a jutise viibimise seadusliku d aluse d on loetletud VMS i §-s 43. Muu hulgas on välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus õigus viibida Eestis viisavabalt. Kuigi viisaeeskir jas ei ole reguleeri tud viisa vaba viibimis õigust , on R iigikohus oma otsuses nr 5-20-10 sedastanud: viisavaba viibimisõiguse alusel Eestis viibivad välismaalased [ on ] oma EL-i õiguses t tuleneva subjektiivse õiguse teostamisel viisa alusel Eestis viibivate isikutega olemuslikult sarnases õiguslikus olukorras . Samuti või b järeldada , et ka välismaalasel, kes viibib Eestis muu l ajutise viibimise seadusliku l aluse l kui v i isavaba viibimisõigus , s ealhulgas teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi viisa või elamisloa alusel , ja kelle viibimisaja pikendamisest keeldutakse või kelle viibimisaeg enne tähtaegselt lõpetatakse, on Euroopa Liidu õiguse ja PS-i kohaselt õigus pöörduda o ma õiguste kaitseks halduskohtus se . 2.1.2. E esmärk ja kavandatud lahendus E esmärk on tagada välismaalasele õigus kaevata viisa otsus või viibimisaja otsus pärast vaide menetlust halduskohtusse . Seeläbi tagatakse ka vastavus Euroopa Liidu õiguse ja PS -iga ning välismaalaste ühtne kohtlemine ja õiguskorra süsteems us . Samuti on eesmär k tagada välis maalase õigusliku staatuse menetlus te tähtaeg ades õiguskindlus. Selleks kehtestatakse VMS-is viisa otsuse ja vii bimisaja otsuse vaidlustamiseks üheastmeline vaidemenetlus, millele järgneb kolmeastmeline halduskohtumenetlus . Muu hulgas: täpsustatakse vaide läbivaata ja te volitusi ja ülesandeid ; lühendatakse vaide esitamise tähtaega; reguleeritakse vaide puuduste kõrvaldamis t ning tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra, et katta suurenenud kulusid . Vaidemenetluse järgset haldus kohtumenetlust hakatakse täpsemalt reguleerima HKMS-is . JuM saatis 22. oktoobril 2024 kooskõlastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu , mille ga reguleeritakse ka viisa otsuse ja vii bimisaja otsuse haldus kohtumenetlus t . 2. 1. 3. K ooskõla Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega Eelnõu on kooskõlas viisaeeskirja, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ga . Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida välis riigi kodaniku riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub välis riigi kodanikul subjektiivne õigus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. VMS- i s ei ole reguleeritud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja siin viibimise õiguslikke aluseid – seda on reguleeritud E uroopa Liidu kodaniku seaduses . Samuti ei ole VMS- i s reguleeritud rahvus vahelist kaitset vajava kolmanda riigi kodaniku Eestisse saabumise ja siin viibimise õiguslikke aluseid – need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses. 2.1. 4 . P õhiseaduspärasus Eelnõuga sätestatakse viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamise üldtingimused. Muu hulgas kehtestatakse vaidemenetlus kohustusliku kohtueelse menetlusena , lühe ndatakse vaide esitamise tähtaeg a ja tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra. Välismaalase laiem kaebeõigus tuleneb viisaeeskirja artikli 32 lõikest 3, artikli 34 lõikest 7 ja artikli 35 lõikest 7, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 13. Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad individuaalsed õigused on esemelises kaitsealas samaväärselt riigisiseste õigustega. Kaitstavad on muu hulgas Euroopa Liidu määrustest tulenevad õigused ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta õigused. PS-i § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kohtu kaebeõiguse esemelises kaitsealas on olukorrad, kus isiku subjektiivne õigus võib olla või saada rikutud. Kohtukaebeõiguse isikulises kaitsealas on PS-i § 9 lõike 1 kohaselt ka Eestis viibiv välismaala ne , kuid samas ei lõpe see õigus tema Eestist lahkumisega juhul , kui see on tekkinud juhtumi tõttu, mis leidis aset tema Eestis viibimise ajal. Nii ei võta riigist lahkumise kohustus välismaalaselt õigust viisa otsust või viibimisaja otsust vaidlustada , s eal hulgas haldus kohtu sse kae vata . PS -i § 24 lõike 2 järgi on igaühel õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures . See on seaduse reservatsioonita põhiõigus. Samas ei ole see piiramatu. Kuigi r iigil on kohustus tagada igaühele tegeli k võimalus osaleda oma kohtuasja arutamisel, ei tulene sellest , et kohtu asja arutamine ilma kaebaja osavõtuta poleks üldse võimali k. Riigikohus on sedastanud , et kaebajale on tänu infotehnoloogiliste vahendite, esindaja või kirjaliku menetluse kasutamisele tagatud piisav võimalus osaleda halduskohtumenetluses ka füüsiliselt kohal viibi mat a . Riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ks tuleb e esmärgipäratuks ja eba soovitavaks pidada olukorda, kus välismaalasele, kellel puudub põhiõigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, tekiks see õigus kohtuistungil viibimise kaudu. Seetõttu jäetakse eelnõuga kehtima põhimõte, mille kohaselt ei ole vaide esitamine välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesrii g i territooriumile (edaspidi Schengeni ala ) saabumise või seal viibimise aluseks , samuti ei lükka see edasi sealt lahkumise kohustust. PS -i § 24 lõike 2 põhiõigus hõlmab õigust tutvuda kohtutoimikuga ning vastaspoole seisu kohtade ja tõenditega. Seda õigust võib piirata riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks . Eelnõuga jäetakse kehtima põhimõte, et välismaalasele avalikustatakse viisaotsuse või viibi misaja otsuse õiguslik alus , kuid ei avalikustata selle otsuse ega vaideotsuse aluseks olevaid asjaolusid , otsuse tegemise põhjust ega seo tud teavet . See piirang jäetakse kehtima julgeoleku ja avaliku korra tagamise eesmärgil. Kuna viisaotsuse või viibimisaja otsuse õiguslikust alusest nähtub selle üldine põhjus, ei piira seotud teabe avaldamise piirang välismaalase õigust tõhusale õiguskaitsele. M eetmete sobivus Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu üks eesmärke on tagada välismaalasele kohtukaebeõigus , võimaldad es tal kaevata viisaotsus , viibimisaja otsus ja vaideotsus haldus kohtu sse . Selleks sisaldab eelnõu kokkuvõtlikult järgmisi meetmeid: tunnistatakse VMS-is kehtetuks piirang , mille kohaselt ei ole võimalik kaevata viisaotsust , viibimisaja otsus t ega vaideotsust edasi kohtusse; kehtestatakse kohustuslik üheastmeline kohtueelne vaidemenetlus ; lühendatakse vaide esitamise tähtaega ; tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra . V iisaotsuse , viibimisaja otsuse ja vaideotsuse kohtu sse kaeb amise piirangu VMS-is kehtetuks tunnistamisega tagatakse välismaalasele kohtukaebeõigus. V aidemenetlus on nii riigile kui ka välismaalasele lihtsam, kiirem ja vähem kulukas kui kohtu menetlus. Lisaks on kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse eesmärk välistada viisaotsuse või viibimisaja otsuse ilmsed menetlusvead. Lühem vaide esitamise tähtaeg aitab tagada õiguskindlust läbi selle, et viisaotsused ja viibimis aja otsused jõustuvad mõistliku aja jooksul. Seejuures on eelnõu kohane vaide esitamise tähtaeg sama nagu teiste s välismaalase õigusliku staatuse menetlustes, n äiteks tähtajalise ja pikaajalise elamisloa menetlus ning Eestist lahkumise ettekirjutus . Oluline on ühtlustada vaide esitamise tähtaeg a just Eestist lahkumis e ettekirjutuse vaidlustamise tähtajaga, sest viisa kehtetuks tunnistamisega samal ajal tehakse ka Eestist lahkumis e ettekirjutus. Samuti arvestatakse tähtaja ühtlustamisel asjaolu, et tähtajalise ja pikaajalise elamisloa taotleja puhul on vaja kaitsta märksa kaalu kamaid hüve sid kui viisa taotleja või ajutiselt Eestis viibi j a puhul , kellel üldjuhul puuduvad Eestiga püsivad sidemed. Seetõttu on põhjendatud, et talle ei võimalda taks pikemat vaide esitamise tähtaega kui neile , kes on taotlenud elamisluba Eestisse elama asumiseks või kes on Eestis püsivalt elanud. Vaide läbivaatamise riigilõivu määra tõstmise legitiimne eesmärk on menetlusökonoomia kui PS-i XIII peatükist tulenev põhiseaduslik õigusväärtus. Asjakohane r iigilõivu määr võimaldab rii gil suuna ta isikuid vältima põhjendamatuid või pahatahtlikke vaideid , mille menetl us võib põhjustada suutmatuse pakkuda tõhusat õigus kaitset mõistliku aja jooksul. Seega on eelnõu meetmed eelnõu eesmärki arvestades sobilikud ja aitavad selle saavutamisele kaasa. Meetmete vajalikkus M ee de on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada. VMS-i p iirang, mille kohaselt ei ole võimalik kaevata viisaotsust , viibimisaja otsus t ega vaideotsust edasi kohtusse, riivab PS -i § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud igaühe põhi õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu sse . Seega tuleb tunnistada piirang kehtetuks . Üheastmeline kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus aitab tagada, et enne halduskohtu menetlust oleksid parandatud ilmsed menetlusvead. Ühtlasi vähendab see halduskohtute koormust. Kehtiv kaheastmeline vaidemenetlus enne halduskohtumenetlust oleks liiga koormav ning riivaks PS-i § 14 ja § 15 lõike 1 koostoimes tagatud üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele, sest pärsiks tõhusa t menetlus t . Lühem vaide esitamise tähtaeg aitab tagada, et vaidemenetlus on välismaalase le kiirem ja tõhusam ning on selge, kas ta saab lähiajal Eestisse tulla või mitte. Viisa on ajuti n e viibimis alus ja välismaalane taotleb seda eeldusel, et viisat lähiajal reisimiseks kasutada. Lisaks on vaide esitamine välismaalase le võrdlemisi lihtne, kuna selleks on siseministri määrusega kehtestatud vorm. Kui välismaalane soovib vaide esitada esindaja kaudu, ei ole ka esindaja leidmine ebamõistlikult keeruline, kuna esindajale ei kehtestata nõudeid. Vaide läbivaatamise r iigilõivu eesmärk on , et menetlusosali n e aitaks kanda menetlus kulu sid . R iigilõivumäära tõstmine on vajalik, kuna menetluskulud on suurenenud ja k ehtiv määr neid ei kata. RLS -i § -s 4 on sätesta tud kulupõhimõte, mille kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär toimingu kulude põhjal . Siiski ei pea riigilõivu määr alati olema toimingu kuludega ranges vastavuses . Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib see sõltuda toimingu eesmärgist ja tähendusest selle taotleja jaoks. Lisaks või b riigilõiv nagu makski olla riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika kujundamise vahend . Viisa otsuseid ja viibimis aja otsus eid vaidlusta vad välismaala s e d . Kuna nad ei ole Eesti kodanik ud , ei ole õiglane, et vaide menetlust rahastatakse riiklikest maksudest. Kui välismaalane vaiet ei esita , säilib tal võimalus esitada uus viisataotlus, mis on Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks kiirem võimalus. Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid sama hästi tagada kohtukaebeõiguse ja tõhusa õiguskaitse . Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavuta miseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks. Meetmete mõõdukus M eetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eelnõu eesmärgi tähtsust. Viisaotsuse, viibimis aja otsuse ja vaideotsuse kohtusse kaeb amise piirangu kaotamine kõrvaldab välismaalase kohtukaebeõiguse riive. Kohtueelse vaide menetluse kohustuslikkus peab õigusaktist selgesti nähtuma. Eelnõu kohaselt tuleb välismaalasel enne viisaotsuse , viibimisaja otsuse ja vaideotsuse haldus kohtusse kaebamist läbida vaidemenetlus. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtu kaebe õigust juhul, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ja vaideotsuse kohtus se kaebamine on tagatud. Eelnõuga kehtestatakse vaidemenetluse ajaks 40 päeva, mis hõlmab välismaalase vai d e esitamise tähtaega ( 10 päeva ) ja vaide läbivaatamise tähtaega ( 30 päeva ) . Vaide esitamise tähtaja lühendamine on kooskõlas kohtu seisukoh tadega (vt joonealune märkus 14) . Lühem vaide esitamise tähtaeg aitab tagada õiguskindlust läbi selle, et menetlus on välismaalase le kiire ja lihtne ning viisaotsused ja viibimisaja otsused jõustuvad mõistliku aja jooksul. Vaide läbivaatamise r iigilõivu tõstmise eesmärk on , et oleks tagatud menetlusökonoomia ja menetlusosali n e aitaks kanda menetluskulu sid . R iigilõivumäära tõstmine on vajalik, kuna menetluskulud on suurenenud ja k õrgem määr aitab neid katta. Kuna v iisa otsus eid ja viibimis aja otsus eid vaidlusta vad välismaala s e d , ei ole õiglane, et menetl us kulud kantakse riiklikest maksudest. Kui välismaalane leiab, et haldusorgan on teinud menetlusvea, on talle tagatud võimalus see vaidlustada . Kui välismaalane viisaotsust või viibimisaja otsust ei vaidlusta, säilib tal võimalus esitada uus viisataotlus, mis on Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks kiirem võimalus. Seega on eelnõu meetmed proportsionaal sed . 2 . 1 . 5 . Välis riikide praktika V älisriikide praktika näiteks on valitud : Läti, Soome ja Rootsi , sest nad on Eesti naaberrii gid , kes on ajalooliselt ja haldus korralduslikult Eestile lähedased , ning Poola ja Tšehhi , kes pidid sarnaselt Eestiga muutma EK otsuse C 403/16 alusel ja viisa eeskirja kohaselt riigisisest õigust , et tagada välismaalasele õigus kaevata lühiajalise viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsus kohtu sse . Läti, Soome ja Rootsi õiguse kohaselt esitatakse viisa andmisest keeldumise või selle tühista mise või kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamisel esmalt vaie haldusorganile ja seejärel kaebus kohtule. Kohtul on õigus hinnata nii selle otsuse tegemise menetlus likku kui ka otsuse sisu list õiguspärasust . Lätis tuleb esmalt esitada vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele . Juhul , kui seda ei rahulda ta , on võimalik kae vata edasi halduskohtu ss e. Soomes tuleb esmalt esitada vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele, eelkõige Soome välisesindusele . K ui vaiet ei rahulda ta , võib kae vata edasi halduskohtu ss e. Rootsis tuleb esmalt esitada vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele , eelkõige Rootsi välisesindus ele. K ui vaiet ei rahulda ta , edasta takse see automaatselt rände vaidlustus k ohtule. Kohtusse on võimalik kaevata edasi üksnes lühiajalise viisa otsuse i d. Poolas ja Tšehhis nagu Eesti s oli menetlus, kus välismaalasel ei ol nud õigust viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsust kohtus se kaevata . Lähtudes EK otsusest C 403/16 on mõlemad riigid seda muutnud. Poola s tuleb nüüd esmalt esita da vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele , eelkõige Poola välisesinduse le. K ui vaiet ei rahulda ta , võib kae vata edasi halduskohtu ss e. Haldusk ohu s võib hinnata nii viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise menetlus likku kui ka otsuse sisu list õiguspärasust . Tšehhi s tuleb nüüd samuti läbida enne halduskohtu ss e kaeb amist vaide menetlus, kuid kehtib kohtukaebeõiguse piirang, et haldus kohtusse ei või pöörduda, kui viisa andmisest on keeldut ud põhjusel, et: viisa taotleja kohta on S chengeni infosüsteemis hoiatus riiki sisenemise ja riigis viibimise keel u kohta või viisa taotleja ohu stab Euroopa Liidu liikmesriigi avalik k u kor d a, sisejulgeoleku t , rahva tervis t Schengeni piirieeskirjade artikli 2 punkti 21 tähenduses või rahvusvahelis i suh teid , eelkõige juhul, kui tema kohta on liikmesrii g i andmebaasi s samal põhjusel hoiatus riiki sisenemise keel u kohta . 2. 1. 6 . V äljatöötamiskavatsus Enne eelnõu koostati välismaalaste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamis e kavatsus , mis saadeti 2018. aasta märtsis ministeeriumidele ja huvirühmade le. Selles käsitle ti lisaks viisa otsuse ja vii bimisaja otsuse vaidlustamise le ka teisi rände vald konna muudatusi , mida eelnõuga ei tehta . Eelnõu koostamisel arvestati Sotsiaalministeeriumi ettepanekut kasutada terminit „vaie“. Eelnõu koostamisel e i arvestatud JuM i ettepanekut võimaldada viisa otsust ja vii bimisaja otsus t ainult vormi liselt vaidlusta da . Seda põhjusel, et selline piirang ei ole ks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. EK otsuse C-403/16 punktid e 39 ja 42 kohaselt peab kohtul olema pädevus lahendada kõiki asja omaseid küsimusi. N ii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka Euroopa Komisjoni õigusteenistus on andnud viisatöörühma s seisukoha, et piirang, millega oleks kohtukaebeõigus üksnes protseduuri üle, oleks vastuolus EK otsusega C-403/16. Samas on kohtuliku kontrolli ulatus mõnevõrra piiratud. Euroopa K ohus on sedastanud, et viisaotsuse vaidlustamise korra l peab kohus kontrollima , ega faktiliste ja õiguslike asjaolude tuvastamisel ei ole tehtud ilmseid vigu. Ka Eesti koht u praktikas on korduvalt mööndud, et viis aasjas piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et kontrolli takse , kas viisa otsus või viibimisaja otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ja veendu takse , et selles ei esine ilmseid menetlu s vigu. Kui haldus organ pole ilmset menetlus viga teinud, peab kohus järeldama, et viisa otsus või viibimisaja otsus on õiguspärane. E elnõu hakati välja töötam a 2018 . aastal ja menetlema Riigikogus 8. veebruaril 2021 , kuid see langes 2023. aasta alguses Riigikogu koosseisu lõppemise tõttu menetlusest välja. Pärast seda on eelnõu koostöös Si seministeeriumi valitsemisala asutuste , JuM-i ja VäM-i ga muudetud, m uu h ulgas selleks, et arvestada praeguse kohtupraktika ja muutunud keskkonnaga. 2. 2 . R eisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv Eelnõuga kehtestatakse sarnaselt teistele vaidemenetlustele reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõivu määr , et katta vaide läbivaatamise kulud. Muudatus on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju . Seetõttu ei koostatud muudatuse kohta ka väljatöötamis kavatsust. 12. septembril 2018 võeti vastu ETIAS-e määrus. ETIAS on süsteem, mille abil hinnatakse, kas kolmanda rii g i kodanik, kellelt ei nõuta välispiiri ületamiseks või lennujaama transiidiks lühiajalist viisat, kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu juhul, kui tal lubatakse Schengeni alale reisida . Sel leks on ETIAS-e määruses nähtud ette reisiluba. ETIAS-e määruse artikli 37 lõike 3 kohaselt on reisiloa taotlejal, kellele keelduti seda andmast, õigus see otsus selle teinud liikmesriigis vaidlustada kooskõlas selle riigi õigusega. Kuigi ETIAS-e määrus on otsekohalduv, on mõnes küsimuses jäetud liikmesrii g ile õigus selles sätestatut täpsustada . Seadusega 756 SE lisat akse VMS-i § 45 3 , mi lles reguleeri takse reisiloa otsuse vaidlustami st. Reisiloa otsuse vaid e vaatab läbi ETIAS-e riiklik üksus ehk Eestis PPA . Kui ETIAS-e riikliku üksuse reisiloa taotluse menetlemise kulud kaetakse Euroopa Liidu le laekuvast reisiloa taotlemise tasu st , siis reisiloa otsuse vaide läbi vaatamine on riigisise n e menetlus ja selle kulud peab katma Eesti ise. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv on vajalik, et katta vaide läbivaatamise kulu d . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist : § ga 1 muudetakse VMS-i ja §-ga 2 RLS-i . 3.1. Viisa otsuse ja vii bimisaja otsuse vaid lustamine (§ 1 p -d 1 ja 3 – 10 ning § 2 p d 1– ‍ 3) V iisaeeskir ja artikli 32 lõike 3 , artikl i 3 4 lõike 7 ja artikli 35 lõike 7 järgi koosmõjus Euroopa Liidu põhiõigust e harta artikli ga 47 pea b liikmesrii k v õimaldama välismaalasel kaevata kohtus se lühiajalise viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse. 2010. aastal , kui viisa otsuse ja vii bimisaja otsuse vaid lustamise menetlust välja töötati, leiti, et kompaktsuse huvides on mõistlik reguleerida viisaotsuse, sealhulgas nii lühiajalise kui ka pikaajalise viisa , ja viibimisaja otsuse vaidlustamist samamoodi . Ka edaspidi on mõistlik, et vaid e - ja haldus kohtu menetlus on nende otsuste puhul ühtne. N ii ei seata pikaajalise viisa taotlejaid , viibimisaja pikendamise taotlejaid ja muul seaduslikul alusel ajutiselt Eestis viibi j aid menetluslikult nõrgemasse positsiooni kui lühiajalise viisa taotlejaid . Seda toetab ka kohtu praktika . N äiteks on Tallinna Halduskohus haldus asjas nr 3-22-1150 leidnud : Sealjuures ei oleks süsteemse õiguskorraga kooskõlas järeldus, et kaebaja saab kohtukaebe õigust kasutada lühiajalise, C-liiki viisa kehtetuks tunnistamist vaidlustades, aga mitte pika ajalise, D-liiki viisa kehtetuks tunnistamist vaidlustades . Seetõttu reguleeritakse ühtselt nii lühiajalise kui ka pikaajalise viisa otsuse kui ka vii bimisaja otsuse vaidlustamis t . Eelnõu § 1 p unkti ga 1 asendatakse VMS-i § 41 lõike 1 punktis 6 sõna „avaldus“ sõnaga „vaie“ sest kehtivas õiguses on enim levinud terminid „vaie“ ja „vaidemenetlus“. Termini ühtlustus aitab paremini tagada kooskõla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskir i“ § 15 lõike 2 ja § 17 terminipõhimõtetega . M uudatus on tehniline . Sama muudatus tehakse läbivalt ka VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 4. alljaotises. S eaduse ga 756 SE kavandatud § 45 3 lõike 3 volitusnormis on ka kasutusel „vaide“ asemel „avaldus“. Se lles lõikes on plaanitud terminit ühtlustada peale selle seaduse jõustumist. Seda peamiselt seetõttu, et praegu ei ole teada seaduse 756 SE jõustumise aeg – selle määrab Euroopa Komisjon . T õenäoliselt jõustu b eelnõu enne seadust 756 SE . Eelnõu § 1 punkt ide ga 3 ja 4 täiendatakse VMS -i § - de ga 50 1 ja 55 1 , milles sätestatakse , et viisa otsuse vaid lustamise regulatsiooni kohald atakse ka viibimisaja otsuse vaidlustamisel. Põhimõte ei ole uu s , kuna VMS-i 2. peatüki 2. jao „Viisa“ 5. jaotise „Viisamenetlus“ 4. ja 5. alljaotist kohaldatakse viibimisaja otsuse vaidlustamisele ka praegu . Kuna aga viibimisaja otsus ei ole viisaotsus, sätestatakse viisaotsuse vaidlustamise regulatsiooni viibimisaja otsusele kohaldamine õigusselguse huvides asjakohastes jaotistes: VMS-i 2. peatüki 1. jao „Eestis ajutine viibimine“ 2. jaotises „ Eestis ajutise viibimise aja pikendamine “ ja 3. jaotises „ Eestis ajutise viibimise aja ennetähtaegne lõpetamine “ . VMS-i § -s 50 1 reguleeritakse muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimis aja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamist. L õike 1 kohaselt esitatakse selleks vaie PPA-le. Põhimõte ei ole uu s , kuna ka kehtiva VMS i § 100 5 lõike 3 kohaselt vaatab vaidemenetluse esimeses astmes vaide läbi PPA. Kuna eelnõuga kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus ja edaspidi vaatab vaide läbi otsuse teinud haldusorgan, sätestatakse eelnõuga, et vaie esitatakse PPA-le. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse regulatsiooni kompaktsuse ja ühetaolisuse huvides muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamisele viisaotsuse vaidlustamise regulatsiooni. VMS-i §- s 5 5 1 reguleeritakse viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamist. Lõike 1 kohaselt esitatakse selleks vaie PPA-le, KAPO-le või VÄM-ile olenevalt sellest, kes neist on viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse te inud . Põhimõte ei ole uu s , kuna ka kehtiva VMS -i § 100 5 lõike 2 kohaselt vaatab vaidemenetluse esimeses astmes vaide läbi PPA või KAPO. Kuna eelnõuga kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus ja edaspidi vaatab vaide läbi otsuse teinud haldusorgan, sätestatakse eelnõuga, et vaie esitatakse PPA le või KAPO-le. Kehtivas VMS is ei ole täpsustatud, et viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vai e esitatakse VäM-ile, kui otsuse on te inud tema . Kuigi praktikas VäM selliseid otsuseid teinud ei ole , on kehtiva VMS -i § 55 kohaselt see pädevus ka temal . Seetõttu täpsustatakse eelnõuga, et juhul, kui viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse on te inud VäM, esitatakse vaie temale . Lõike 2 kohaselt kohaldatakse regulatsiooni kompaktsuse ja ühetaolisuse huvides viibimis aja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele viisaotsuse vaidlustamise regulatsioo ni . Eelnõu § 1 punktiga 5 jäetakse VMS-i § 96 lõikest 2 välja viide 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotisele . Kehtivas lõikes on sätestatud, et p ikaajalise viisa menetluse korral ei või üle anda 5. alljaotises sätestatud ülesandeid. K una pärast eelnõu § 1 punktide 8 ja 9 muudatus i ei jää sellesse alljaoti se sse ülesandeid , jäetakse see viide välja . Eelnõu § 1 punktiga 6 kehtestatakse uues sõnastuses VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 4. alljaotis e tekst , milles on reguleeritud viisaotsuse ja viisaga määratud viibimisaja pikenda misest keeldumise otsuse vaidlustami st . E elnõu § 1 punktide 3 ja 4 kohaselt kohald atakse seda alljaotist ka viibimisaja otsusele. Se etõttu jäetakse läbivalt välja viide viibimisaja enne tähtaegse lõpetamise otsusele. VMS-i §- ga 100 1 sätestatakse viisa otsuse vaidlustamise üld tingimused . Lõikes 1 sätestatakse, et viisaotsuses teavitatakse välismaalast otsuse vaidlustamise võimalusest, kohast, tähtajast ja korrast . Võrreldes kehtiva VMS-iga täpsustatakse, et lühendit otsus kasutatakse 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 4. ja 5. alljaotises viisa otsuse ja viisaga määratud viibimisaja otsuse koondlühendina. Lõikega 2 kehtestatakse vaide esitamise tähtaeg. Võrreldes kehtiva VMS-iga lühendatakse seda 30 päevalt kümnele viisaotsuse teatavaks tegemisest arvates. See on er and haldus menetluse seaduse (edaspidi HMS ) § st 75 , mille kohaselt esitatakse vaie 30 päeva jooksul . V aide esitamise t ähta egsust arves tatakse selle järgi, millal vaide läbivaataja saab selle kätte . Välismaalasel on võimalik esitada vaie selle läbivaataja asukohas või posti või e-postiga. K ui välismaalane esitab vaide posti ga , ei oma postitempel tähtaegsuse arvestamisel tähtsust : vaie peab olema jõudnud tähtajaks vaide läbivaatajani . Kuigi viisamenetlusele HMS ei kohaldu, saab pigem tuua paralleele HMS-i kui HKMS-iga. Seetõttu on tähtaegsuse arvestamisel lähtu tud HMS-i § -st 33 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 62 , mi lles on omakorda vii datud tsiviilseadustiku üldosa seaduse le ( § 137) . Seega lõpeb vaide esitamise tähtaeg tähtpäeval k ell 24.00. Riigikohus on hinnanud, et halduskohtumenetluses on vaide esitaja selle läbivaatajaga võrreldes nõrgemal positsioonil ja seetõttu tuleb tagada tema õiguste võimalikult tõhus kaitse ja ulatuslik juurdepääs õigusemõistmisele . Samas on eelnõu ga tagatud, et välis maalane saab oma õiguste kaitseks pöörduda haldus kohtusse ja vaide esitamist enne kohtusse pöördumist võib käsit a da täiendava kaitsemeetmena. Oluline on ka, et vaide saab esita da esindaja kaudu ja digi allkirjastamisvõimaluse korral e-posti ga . Vaide esitamise t ähta eg on valitud elamisloa menetluse eeskujul, milles on see VMS -i § 222 lõike 1 järgi samuti kümme päeva . K uivõrd elamisluba on suurem hüve kui viisa, ei ole põhjendatud sätestada pikemat vaide esitamise tähtaega kui elamisl oa menetluses . Vaide läbivaatajate hinnangul on kümme päeva vaide esitamiseks piisav aeg. Juba praegu esitatakse vaide i d kiirem ini kui 30 päeva jooksul. Kuivõrd vaide esitamine ei anna välis maalasele õigust Schengeni alale seadusliku aluseta siseneda või seal viibida ja ei lükka edasi tema riigist lahkumise kohustust, on välismaalase enda huvides vaie võimalikult kiire sti esita da . Lõike s 3 sätestatakse , et vaide esitamise tähtaega ei ennistata. Võrreldes kehtiva VMS-iga muudetakse ainult sätte asukohta. Lõikega 4 sätestatakse, et kui välismaalane esita b pärast vaide esita mist Eesti välisesindu sele või PPA le uue viisa taotluse või Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamise taotluse, jäetakse see taotlus kuni vaide kohta lõpliku otsuse tegemiseni läbi vaatamata . See ei ole uu s piirang : see on praegu VMS-i §-s 100 19 . Eelnõuga täpsustatakse õigusselguse huvides, et piirang kohaldub Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamis e korral, olenemata viibimisaja alusest . See hõlmab nii viisaga määratud viibimisaja kui ka muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja , n äiteks teise riigi elamisloa või viisaga määratud viibimis aja pikendamis t . Kuivõrd vaide menetlus muudetakse üheastmeliseks ja VMS-i § 100 19 tunnistatakse seetõttu kehtetuks, muutub piirangu asukoht. Piirang tähendab , et kui viisa andmisest või viibimisaja pikendamisest on keeldutud ning välismaalane vaidlustab selle otsuse ja esitab kohe uue viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse , jätab haldusorgan uue taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle. Uue taotluse võib välismaalane esitada ja haldusorgan selle läbi vaadata , kui on jõustunud lõplik otsus . Lõplik otsus hõlmab PPA, KAPO või VäM-i vaideotsust. Oluline on, et kui vaie rahuldatakse ja asi uuesti läbi vaadatakse, hõlmab lõplik otsus algse viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse kohta uue otsuse tegemist. Küll ei kohaldu piirang siis, kui vaiet ei rahuldata ja välismaalane kaebab viisaotsuse edasi halduskohtusse. Seda põhjusel, et kohtumenetlus võib kesta pikemalt ja võimalik piirang, mis välista ks välismaalase võimaluse esitada uu e viisataotlus e või viibimisaja pikendamise taotlus e , oleks ebaproport sionaalne. Kehtiva VMS-i § 100 19 kohaselt jäetakse viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustaja uus viisataotlus läbi vaatamata, kui vaid e menetlus ei ole lõppenud. Eelnõu ga kohaldatakse sama piirangut ka viisa tühista mise või kehtetuks tunnista mise , viisaga määratud viibimisaja pikendamisest keeldumise ja vii bimisaja otsuse vaidlusta mise korral . Seda põhjusel, et ka siis ei saaks tekkida olukord, kus haldusorgan annab uue taotluse alusel viisa ning seejärel vaie rahulda takse ja peab väljastama veel teise viisa. VMS-i § -ga 100 2 sätestatakse, et vaide esitamine ei anna välismaalasele õiguslikku alust Schengeni alale saabumiseks või seal viibimiseks, samuti ei lükka see edasi tema sealt lahkumise kohustust. P õhimõte ei ole uus: see on praegu VMS-i §-s 100 2 . Sättes tehakse üksnes termin i muudatus, asendades sõna „avaldus“ sõnaga „vaie“. VMS-i §-ga 100 3 reguleeritakse vaide esitamist ja puuduste kõrvaldamist . Võrreldes kehtiva paragrahviga : k oondatakse kehtivad lõiked 1 ja 2 lõikes se 1 ; täiendatakse paragrahvi lõigetega 2 – 5 . L õike s 1 sätestatakse, et välismaalane esitab vai d e kirjalikult selle läbivaataja asukohas, posti teel või elektrooniliselt. VMS-i § 23 lõike 1 kohaselt võib ta seda teha ka esindaja kaudu. Võrreldes kehtiva VMS-iga asendatakse sõna „isiklikult“ õigusselguse huvides fraasiga „ vaide läbivaataja asukohas “ . Võimalus esitada vaie vaide läbivaataja asukohas ei ole uu s: ka kehtiva lõike kohaselt on see nii , kuid ei ole üheselt arusaadav, et „isiklikult“ tähendab vaide läbivaataja asukohas. Lisaks täpsustatakse, et vaide võib esita da elektrooniliselt. Kuigi kehtivas lõikes seda võimalus t ei ole, on e-postiga esitamise võimalus sätestatud s iseministri 4. detsembri 20 1 5. aasta määruse nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpeta mise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ § 2 1 lõikes 1 . Kui e-postiga esitamise võimalus 2022. aasta detsembris kehtesta ti , jä i VMS-i § 100 3 lõige 1 täpsustamata . Eelviidatud s iseministri määrus t muud eti , kuna praktikas võib välismaalase esindaja, kes on üldjuhul Eestis, vai d e digiallkirjastada. Seega on mõistlik võimaldada esitada vaie ka e-posti ga . Sõnaga „e lektroonilise lt“ on kaetud nii e posti ga esitamine kui ka tuleviku võimalus esitada vaie e - keskkonna s . Lisaks koondatakse lõikesse 1 kehtiv lõige 2, mille kohaselt esitatakse vaie kirjalikult. L õike s 2 sätestatakse, et vaie esitatakse VMS i § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra s , milles määratakse kindlaks vaide esitamise kord, vaides esitatavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu , vaide vorm ning vaide läbivaatamise tähta eg . Sel moel on ühe s õigusakti s kogu teave vaide esitamise kohta ning välismaalasele on üheselt selge , mida ja millal ta peab tegema . Eelnõu § 1 punktis 10 täpsustatakse k a viidatud volitus normi. Lõigetes 3 – 5 reguleeritakse vaide puuduste kõrvaldamis t . Kuna praktikas võimaldatakse puudusi kõrvaldada, viiakse VMS sellega kooskõlla. HMS-is on vai de puuduste kõrvaldamist regul eeritud §-s 78, kuid eelnõu ettevalmistajad pidasid viisaotsuse vaide puhul sobivamaks lähtuda HMS-i § -st 15, mi lles on reguleeri tud taotluse puuduste kõrvaldamist . VMS -i § 12 lõike 2 kohaselt ei kohaldata viisamenetlusele HMS-i , kui VMS-is ei ole sätesta tud teisiti . Seetõttu on põhjendatud vaide puuduste kõrvaldamis t VMS-is eraldi reguleerida . Vaide läbivaataja annab välismaalasele vaide puuduste kõrvaldamise ks tähtaja, kui see ei vasta VMS-i § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra nõuetele, näiteks kui vaides ei ole esitatud selles korras nõutud andmeid või dokumente (lg 3 p 1) . Seejuures selgitab vaide läbivaataja , et ta võib jätta vaide sisuliselt läbi vaatamata, kui puudusi täht ajaks ei kõrvaldata (lg 3 p 2) . Kui puudus ed kõrvaldatakse selleks antud tähtaja ks , loetakse vaie tähta jaks esitatuks. Kui puudus i tähtajaks ei kõrvaldata, võib vaide läbivaataja jätta selle sisuliselt läbi vaatamata, teavitades sellest välismaalast (lg 4 ) . Puuduste kõrvaldamise täht ajaks peat ub vaide läbivaatamise tähtaeg (lg 5 ) . VMS-i § -dega 10 0 4 ja 1 00 5 muudetakse viisa otsuse vaid lustamise menetlus üheastmeliseks ning võimaldatakse kaevata viisa otsus ja vaide otsus pärast vaidemenetlust haldus kohtu ss e. Euroopa Kohus on EK otsuse C 403/16 punktis 26 märki nud , et viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise menetlus ei tohi välismaalase le olla vähem sood ne kui muudes rii gisisese õiguse sarnas tes menetlustes (võrdväärsuse põhimõte) ega muu ta Euroopa L iidu õiguse st tulenevate õiguste kasutamist võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte). Kui säilitada kolmeastmelise haldus kohtumenetluse kõrval kohustuslik kaheastmeline vaide menetlus, oleks see Eestis ain us viieastmeline vaidlust amise menetlus . Olukord, kus peaks enne kolmeastmelist haldus kohtu menetlust läbima kaheastmelise vaidemenetluse, oleks välismaala sele ebaproportsionaalselt koormav ja muudaks E uroopa Liidu õiguse st tuleneva kaebeõiguse kasutamise ülemäära raskeks. See ei oleks kooskõlas tõhus use põhimõttega . Samuti suurendaks kohustuslik kaheastmeline vaidemenetlus ebamõistlikult riigi asutuste töö koormus t , kuna sellisel juhul peaks välismaalase õiguste võimalikku rikkumist menetlema potentsiaalselt viiel korral. Üheastmeline vaidemenetlus võimaldab halduskohtumenetluse eel kõrvaldada ilmsed menetlusvead. Ka õiguskantsler on andnud 2021. aastal hinnangu, et vaide menetluse teise astme läbimise kohustus võib olla ülemäärane piirang, sest pikendab menetlus t , võtab lii a lt aega ja tekitab lisa kulu sid . Seetõttu see kaotatakse ja edaspidi peab välismaalane läbima enne halduskohtumenetlust üheastmelise vaidemenetluse, mis võimaldab parandada viisa otsuse ilmsed menetlus vead . VMS-i § -ga 100 4 sätesta t a kse vaidealluvus. V aie esitatakse läbivaatamiseks pädevale haldus organi le järgmiselt : PPA -le, kui viisaotsuse on te inud tema; VäM -ile , kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on te inud Eesti välisesindus , või KAPO -le , kui viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud tema . Nii koondat akse kehtiva d §-d 100 4 ja 100 5 ühte paragrahvi. Kehtiva s § -s 100 4 on sätestatud , mis asutusele tuleb vaie esitada , ja § -s 100 5 vaide läbivaatamise pädev us . Kuna need paragrah vid kordavad osaliselt teineteist, on need mõistlik koondada. PPA ja KAPO Kehtiva VMS-i § 100 4 lõi g e te s 2 ja 4 on sätestatud , et kui viisa otsus on tehtud piiripunktis või PPA-s , esitatakse vaie PPA-le, kes vaatab selle § 100 5 lõigete 2 ja 3 alusel läbi. See juures, k ui viisa tühista mise või viisa kehtetuks tunnista mise otsuse on teinud KAPO , esitatakse vaie KAPO-le ja selle vaatab läbi KAPO. Juhul , kui PPA või KAPO jätab vaide rahuldamata, võib välismaala ne VMS-i § 100 13 lõike 2 kohaselt esitada vaidemenetluse teises astmes vaide Si seministeeriumile . Eelnõuga sätestatakse, et PPA või KAPO pädevuses vai d e vaatab läbi ainult PPA või KAPO ise. Seega esitab välismaala n e vai d e samuti PPA-le või KAPO le ( § 100 4 lg-d 1 ja 3 ) . Nii on PPA-l ja KAPO-l võimalik parandada oma viisa otsuse ilmsed menetlusv ead . Kuna eelnõukohane VMS -i §100 4 lõige 1 katab olukorra, kus PPA on teinud viisa otsuse piiri punktis, ei ole vaja seda erinevalt kehtivatest lõigetest 2 ja 4 eraldi sätestada. K aotatakse ära ka vaide menetluse teine aste Si seministeeriumis . T änu haldus kohtu menetluse võimalda mise le ei ole vaidemenetluse teis t ast et vaja , kuna haldus kohu s kontrollib samamoodi viisa otsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Juhul, kui välismaalane kaebab otsuse edasi haldus kohtus se , esindavad PPA ja KAPO oma seisukohti seal samuti ise. VäM Kehtiva VMS-i § 100 4 lõikes 1 on sätestatud, et kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Eesti välisesindus, esitatakse vaie samuti Eesti välisesindusele, kes vaatab selle § 100 5 lõike 1 alusel läbi. Juhul, kui Eesti välisesindus jätab vaide rahuldamata, võib välismaalane VMS-i § 100 13 lõike 1 kohaselt esitada vaidemenetluse teises astmes vaide VäM-ile. Eelnõuga sätestatakse, et Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide vaatab läbi ainult VäM, mitte Eesti välisesindus. Seega esitab välismaalane sellise vaide samuti VäM ile, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Eesti välisesindused on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 4 1 kohaselt VäM i struktuuriüksused. Seega vaadatakse viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaie edaspidi läbi samas haldusorganis, kuid teises struktuuriüksuses. Võttes arvesse, et enamikus Eesti välisesindustes on üks konsulaarametnik, on VäM-il paremad haldusvahendid, et viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust kontrollida. Samuti annab see võimaluse koondada vaidemenetluse oskusteabe VäM-i, selmet koolitada vaidemenetluses konsulaarametnikke. Ka halduskohtumenetluses esindab Eesti välisesindusi VäM. Seega on mõistlik koondada Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide läbivaatamine VäM-i. Kehtima jääb erisus, mille kohaselt võib vaadata vaide läbi ka muu haldusorgan peale VäM i, kuid üksnes juhul , kui see on nähtud ette välislepingus. Kuigi praegu ei ole Eestil välislepinguid, milles oleks nii ette nähtud, ei saa välistada, et tulevikus selliseid lepinguid sõlmitakse. Viisa andmise k ooskõlasta mata jätnud asutuse kaasamine VMS-i § 100 4 lõigetega 4 ja 5 täpsustatakse nõuet ka asata vaide läbivaatamisse viisa andmi se kooskõlasta mata jätnud asutus (edaspidi kooskõlastaja ) või Siseministeerium . V ai d e läbivaata j a kaasa b PPA või KAPO juhul , kui PPA või KAPO on jätnud viisa andmise kooskõlastamata . See põhimõte on ka kehtivas lõikes 4 , mille kohaselt peab Eesti välis esindus edastama vaidemenetluse esimese s astme s viisataotluse kooskõlastajale uuesti kooskõlasta miseks , kui ta ei ole viisa andmist kooskõlastanud . Praktikas kaasatakse koos kõlasta ja ka siis, kui vaiet vaatab läbi PPA. Seeläbi on kooskõlastajal võimal ik kontrollida viisa andmise kooskõlast amata jätmi st , parandada ilmsed menetlusvead ja vajadusel viisa andmine kooskõlast ada . Vaide menetluse teises astmes kaasab VäM kehtiva VMS-i § 100 14 lõike 3 alusel Siseministeeriumi, kes kontrollib lõike 4 alusel, kas kooskõlastaja on tegutsenud viisa andmise kooskõlast amata jätmis el õiguspäraselt ja otstarbekalt , kaasates praktikas taas ka kooskõlastaja enda . Samuti kaasab Siseministeerium kooskõlasta j a juhul , kui vaidemenetluse teises astmes vaatab vaide läbi Siseministeerium. Edaspidi on vaidemenetlus üheastmeline ja Si seministeerium ei kontrolli seega enam viisa andmise kooskõlasta mata jätmist . Samuti ei vaata vaide id läbi ja seega ei kaasa ka koos kõlastajat enam Eesti välisesindused. K ui vai d e vaatab läbi PPA või KAPO , kaasa b ta koos kõlasta ja nii nagu praegu ses praktikas vaidemenetluse esimese s astme s . Erandina kaasatakse viisa andmise kooskõlastamata jätmise kontrollijana Siseministeerium, kui viisa andmine jäeti kooskõlast amata julgeoleku kaalutlustel. Sellisel juhul ei kaasa vai d e läbivaata ja mitte kooskõlasta j at , vaid Siseministeeriumi. VMS-i § -ga 100 5 sõnastatakse ümber kehtiv § 100 6 vaide läbivaatamise kohta . L õike 1 punktis 1 sätestatakse vaide läbivaataja kohustus kontrollida vaide läbivaatamisel viisa otsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Seega peavad PPA ja KAPO kontrollima enda ning VäM Eesti välisesinduse viisa otsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Sama kohustus on kehtiva s lõikes 1. L õi k e 1 punktis 2 sätestatakse , et erinevalt vaide läbivaata jast, kes kontrollib viisa otsuse õiguspärasust ja otstarbekust tervikuna, kontrollib vaide läbivaatamisse kaasatud asutus – kooskõlastaja või Siseministeerium – viisa andmise kooskõlast amata jätmise õiguspärasust ja otstarbekust. Põhimõte ei ole uu s , kuivõrd kooskõlasta ja kontrollib viisa andmise kooskõlastama jätmist ka praegu , kuid õigusselguse huvides sätestatakse see selgelt VMS-is . Kooskõlastaja võib jätta v iisa andmise k ooskõlast amata , kui esineb VMS-is , E uroopa L iidu kodaniku seaduses või viisaeeskirjas sätestatud keeldumise alus. Seega peab PPA või KAPO vaide läbi vaatamisel kontrollima , kas viisa andm ise kooskõlast amata jätmi n e o n olnud õiguspärane . Samuti tuleb kontrollida , kas see on olnud otstarbekas. Oluline on, et kooskõlast aja saaks viisa andmise kooskõlastamata jätmise kontrollis võtta arvesse viisa taotl usele lisatud dokumente ja ütlusi ning taotlemise aja l teada ol nud asjaolusid. Uusi asjaolusid on viisa taotlejal võimalik esitada uue s viisataotluse s . Seda on sedastanud ka Tallinna Ringkonna kohus . K ui viisa andmi n e jäeti kooskõlastamata VMS -i § 65 lõike 2 punkti 6 või viisaeeskirja artikli 32 lõike 1 punkti a alapunkti vi alusel , kontrollib selle õiguspärasust ja otstarbekust kooskõlastaja asemel Si seministeerium . Võrreldes praegusega kaasatakse Si seministeerium seega edaspidi ainult juhul , kui viisa andmine jäeti kooskõlast amata julgeoleku kaalutlustel . Seda põhjusel, et Si seministeerium vastutab sisejulgeoleku ja - turvalisuse poliitika eest ning teeb ühtlasi järelevalvet PPA ja KAPO üle . L õike s 2 sätestatakse , et vaide läbivaatamisse kaasatud asutus peab pärast viisa andmise kooskõlast amata jätmis e kontrolli esitama vai d e läbivaata j ale selle põhjenduse. Kooskõlas tamata jätmise p õhjendus, sealhulgas selgitus ja õiguslik alus , on vaide otsuse tegemisel oluline , et vaide läbivaatajal o l eks terviklik ülevaade kõikidest viisa taotluse ja viisa andmi sest keeldumise otsuse asjaoludest. Samuti võib vaide läbivaatamisse kaasatud asutus , näiteks ilmse menetlusv ea tuvastamise korral , viisa andmise seda põhjendades koos kõlast ada . Viisa andmise kooskõlastamata jätmise p õhjendus e või viisa andmise kooskõlastus e ja selle põhjendus e esitamise tähtaeg kehtestatakse määruses . Kehtivas õiguses ei ole seda tähtaega reguleeritud , kuid õigusselguse ja parema töö korrald u se huvides sätestatakse see VMS-i § 101 lõike 1 punkti 9 alusel siseministri määruses. Üldpõhimõttena kehtestatakse VMS -i § 33 lõike 1 kohaselt VMS-i alusel läbiviidava menetluse tähta eg määruses. Arvestades, et tähta jal , mill al vaide läbivaatamisse kaasatud asutus peab esitama vaide läbivaa tajale koos kõlastamata jätmise põhjenduse või viisa andmise kooskõlastuse ja selle põhjenduse, ei o le välismaalasele otsest mõju, ei ole vaja tähta ega seaduse tasandil kehtestada . VMS-i § -ga 100 6 sõnastatakse ümber kehtiv § 100 7 vaide läbivaataja volituste kohta. Pealkirja s täpsustatakse, et paragrahvis reguleeritakse vaide läbivaataja volitus i , mitte vaide otsust laiemalt . L õi g e te ga 1 –3 täpsusta ta kse vastavalt PPA , VäM-i ja KAPO volitus i vaide läbivaatamisel. Kehtivas §-s 100 7 on kehtestatud haldusorganile ühised volitused, kuid see ei ole õigus selge , sest PPA , VäM-i ja KAPO pädevus erineb . Näiteks ei ole KAPO-l pädevust otsustada viisa andmise või viibimisaja pikendamise üle , nagu on PPA-l. Seega ei saa KAPO erinevalt PPA-st vaadata läbi ka viisa andmise st või viisaga määratud viibimisaja pikendamise st keeldumise otsuse vaie t ega teha selle kohta vaide otsust . Vä M võib üksnes rahuldada Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide ja teha Eesti välisesindusele ettekirjutuse vaadata negatiivse otsuse aluseks olevad asjaolud uuesti läbi, kuid tal ei ole pädevus t viisa t anda ega vaadata läbi viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viisaga määratud viibimisaja pikenda misest keeldumise otsuse vaiet . Lisaks antakse PPA-le, VäM-ile ja KAPO-le õigus jätta vaie läbi vaatamata. Muudatus on seotud kavandat ud § 100 3 l õike g a 4 , mille k ohaselt võib PPA, VäM või KAPO jätta vaide sisuliselt läbi vaatamata , kui vaides esinevad puudused ja need jäetakse tähtajaks kõrvalda mata . Samuti võib jätta vaide läbi vaatamata, kui vaie ei jõua selle läbivaatajani vaide esitamise tähtajal (kavandatud § 100 1 lg 2) . VMS-i § -ga 100 7 reguleeritakse vaideotsuse põhjendamis t välismaalasele ja temaga seotud isikule . M uutub üksnes kehtiva § 100 8 asukoht . Lõikes 1 sätestatakse nagu kehtiva § 100 8 lõikes 1, et vaideotsust ei põhjendata. Lõikes 2 sätestatakse nagu kehtiva § 100 8 lõike s 2 , et välismaalasele ja muule isikule , s t välismaalase esindajale või isikule, keda ta külasta b, näiteks tööandja või õppeasutus , ei avaldata vaideotsuse aluseks olevaid asjaolusid , vaideotsuse tegemise põhjust ega seotud teavet. K a praegu ei avaldata vaideotsusega seotud teavet . See on kooskõlas E uroopa Liidu õigusega : viisaeeskirja artikli 32 lõi k e s 2 ja artikli 35 lõikes 7 on nä htud ette, et viisa andmisest keeldu takse standard vormi kohase otsuse ga , milles märgitakse viisa andmisest keeldumise alus . Sama standardvormi kasutatakse artikli 34 lõike 6 kohaselt viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral , s ealhulgas pikaajalise viisa menetluses , samuti viisaga määratud vii bimisaja pikendamise menetluses. Seega välistab viisaeeskiri välismaalasele nende asjaolude avaldamise, millest haldusorgan on oma viisa otsuse s lähtunud . Seetõttu ei tohi tekkida ka olukord, kus viisa otsuse vaidlustamisel avaldatakse välismaalasele vaide otsusega seotud teave t . VMS-i § -ga 100 8 sõnastatakse ümber kehtiv § 100 9 ja sätestatakse, et vaideotsus e välis maalasele teatavaks tegemiseks kasutatakse kontaktandmeid, mille ta on vaides märkinud . P õhimõte on sama: m uudetakse vaid sätte asukohta. Kui välismaalane esitab vaide esindaja kaudu, tehakse vaideotsus teatavaks esindajale , kasutades vaides märgitud kontaktandmeid. Ka praktika s teavitatakse vaide otsusest esindajat, kui välismaalane on vaide esitanud esindaja kaudu. Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotise pealkirjas sõnad „ v aidlustamise käigus tehtud otsus“ sõnaga „ v aideotsus“ , kuna see võetakse eelnõu kohase § 100 1 lõikes 4 lühendina kasutusele . Eelnõu § 1 p unktiga 8 tunnistatakse kehtetuks §-d 100 10 – 100 19 viisa otsuse vaid lustamise menetluse teis e ast m e kohta , kuna edaspidi on vaidemenetlus üheastme line. Eelnõu § 1 p unktiga 9 täiendatakse VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5 . alljaotist § dega 100 20 ja 100 21 , et reguleerida viisa otsuse haldus kohtus se kaebamist . Kuna kaheastmeli ne vaide menetlus muudetakse üheastmeli s e ks ja edaspidi on välismaalasel õigus pärast vaidemenetlust esitada viisa otsuse peale kaebus halduskohtusse , sätestatakse kohtu kaebe õigus sõnaselgelt 5 . alljaotises. Eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 kohaselt kohaldatakse seda alljaotist ka viibimis aja otsusele. Paragrahvi 100 20 lõike ga 1 antakse välismaalasel e õigus kaevata viisa otsus ja vaideotsus halduskohtusse. Haldusk ohtusse kaebamiseks peab välismaalane olema enne läbi n ud vaid e menetlus e . Seda eelkõige põhjusel, et v aid e menetlus on nii riigile kui ka välismaalasele lihtsam , kiirem ja vähem kulukas kui haldus kohtumenetlus. Lisaks on kohustusliku kohtu eelse vaid e menetluse eesmärk välistada viisa otsuse ilmsed menetlusvead . Vead võib vaide läbivaataja parandada ise. Välismaalane võib oma õiguste kaitseks esitada halduskohtusse kaebuse nii viisaotsuse kui ka vaideotsuse peale. HKMS-i § 45 lõike 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. K ohtupraktika järgi vaatavad halduskohtud neid otsuseid pigem koos . H aldus kohtusse ei ole võimalik kaevata viisaotsust juhul , kui vaie on rahuldatud või jäetud sisuliselt läbi vaatamata. Paragrahvi 100 20 l õike 2 kohaselt võib viisa otsuse ja vaideotsuse kaevata halduskohtusse kümne päeva jooksul vaide otsuse teatavaks tegemise st arvates . Haldusk ohtusse kaebuse esitamise tähtaeg sätestatakse VMS-is, kuna VMS on eriseadus, milles on sätestatud välis maalase riiki saabumise ja siin viibimise alused, s ealhulgas viisaotsuse alused. Seetõttu on mõistlik, et viisaotsuse peale haldus kohtu ss e kaebuse esitamise tähtaeg on sätestatud VMS is. Samamoodi on ka elamislubade puhul. HK MS -i § 46 lõike 1 kohaselt on kaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates, kuid lõike 6 kohaselt võib seadus es sätestada er andi , nagu tehakse eelnõuga. Viisa otsuse ja vaideotsuse peale kaebuse esitamise tähtaja määramisel on võetud eeskuju elamisloa menetluses t . VMS -i § 222 lõike 1 järgi on kaebuse esitamise tähtaeg elamisloa menetluses kümme päeva . Kuivõrd elamisluba on suurem hüve kui viisa, ei ole põhjendatud sätestada viisaotsuse ja vaideotsuse peale kaeb use esitamiseks pikema t tähtaega . Samuti ei anna kaebuse esitami n e õigust Schengeni alal viibida või s inna siseneda . S eega on ka välismaalase enda huvides esitada viisa otsuse ja vaide otsuse peale kaebus võimalikult kiiresti. Viisaotsuse k aebuse esitamise tähtaegsust arvestatakse selle järgi, millal halduskohus saab selle kätte. Seega tuleb kaebuse esitamise tähtaegsuse arvestamisel lähtuda HKMS-ist , mille § 68 lõikes 2 on sätestatud postitempli erisus. Paragrahvis 100 21 sätestatakse, et viisa otsuse ja vaideotsuse halduskohtu ss e kaebamine või kaebuse halduskohtus menetlemine ei ole välismaalase Schengeni alale saabumise või seal viibimise aluseks ja ei lükka edasi sealt lahkumise kohustus e täitmist . E e smärk on, et välismaalasel ei tekiks õiguslikku alust Eestisse saabuda või siin viibida olukorras , kus tal se da olla ei tohiks , sest on keeldutud viisa andmisest või viisaga määratud viibimisaja pikendamisest või viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Eesmärgi päratuks ja ebasoovitavaks tuleb pidada olukorda, kus välismaalasele, kellel puudub põhi õigus Eestisse saabumiseks ja kellele on n äiteks keeldutud viisa andmisest seetõttu, et tema Eestisse saabumine on ebasoovitav, luuakse Eestisse saabumise ja viisa saamise õigus menetlusõiguse kaudu , s ealhulgas kohtuistungil viibimiseks. PS -i § 15 lõikes 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigus on seadusereservatsioonita põhi õigus, mille piiramine on õigustatud teiste põhiseaduslike väärtuste kaitseks, nagu avalik kord ja riigi julgeolek. Arvestades tagajärgi, mis võivad kaasneda ebasoovitava välis maalase Eestisse saabumise ja siin viibimisega, ning kohtumenetluse kestust ja kulukust, on põhjendatud sätestada, et viisa otsuse ja vaideotsuse halduskohtu ss e kaeb amine ja kohtu istungi l või kaebuse läbivaatamisel osalemine ei ole välismaalase Schengeni alale saabumi se või seal viibimise aluseks ega lükka edasi sealt lahkumise kohustuse täitmist. Samas ei sea ta haldus kohtule piirangut anda välismaalase le põhjendatud juhul esmane õiguskaitse. Sellisel juhul tuleneb välismaalase riigis viibimise seaduslik alus kohtumäärusest, mitte asjaolust, et ta on esitanud kaebuse. Eelnõu § 1 p unktiga 10 täpsustatakse VMS-i § 101 lõike 1 punktis 9 volitusnormi. Kehtiva volitusnormi kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ja koos kõlastatult Vä M-iga viisa otsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamiseks esitatava avalduse vormi ning vaides esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu. Selle alusel kehtesta tud s iseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse s nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ on aga reguleeritud laiemalt vaide esitamise korda . Seega ei ühti kehtiv volitusnorm viidatud määruse sisuga ja on vaja täpsustada, et määrusega kehtestatakse ka vaide esitamise nõuded . Lisaks võimaldatakse selle volitus normi alusel kehtestada vaide läbivaatamise tähta eg . See on rändemenetluste ühtne põhimõte: VMS -i § 33 lõike 1 kohaselt sätestatakse VMS - is sätestatud menetluse läbiviimise tähta eg määruse ga . Nii on viisataotluse, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja elamisloa taotluse läbivaatamise tähta eg sätestatud määruse s . Sarnaselt sätestatakse ka vaide läbivaatamise tähta eg määruse s . Volitusnormi s asendat akse ka sõna „ tõendid “ sõnaga „ dokumendid “ , sest selle alusel kehtesta tud määruses on loetletud just dokumendid. Eelnõu § 2 punktis 1 täpsustatakse RLS-i § 276 pealkirja , et see vastaks paragrahvi sisule. P ealkirja lisatakse viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaie. Eelnõu § 2 p unktiga 2 tõstetakse RLS-i § 276 lõike s 9 vaide läbivaatamise riigilõivu määra ja asendatakse termin „avaldus“ terminiga „vaie“ . V aide läbivaatamise riigilõivu määr tõstetakse 80 eurolt 160 - le. Kehtiva RLS-i § 276 lõike 9 kohaselt tuleb välismaalasel tasuda viisa otsuse või viibimisaja otsuse vaid lustamise menetluse esimeses astmes 80 eurot ja lõike 10 kohaselt teises astmes samuti 80 eurot. Seda riigilõivu määr a ei ole muu detud 2022. aastast. Inflatsiooni, tööjõukulude kasvu j a muude asjaolude tõttu on vai d e läbivaatamise kulud suurenenud. Kuigi eelnõuga muudetakse vaidemenetlus ühe astmeli s e ks , ei vähene se etõttu märgatavalt vaiete arv, kuna valdav osa vaideid esitatakse praegu vaidemenetluse esimeses astmes. N äiteks esitati 2023. aastal vaidemenetluse esimeses astmes 577 vaiet ja teises 77. Seega on põhjendatud riigilõivu määra tõsta . Tabel 1. V aie te arv aastatel 2019–2023 2019 2020 2021 2022 2023 I astme vaided 329 174 332 641 577 II astme vaided 15 21 53 118 77 Allikas: VäM , Eesti välisesindused, Siseministeerium , KAPO ja PPA T eiste Schengeni konventsiooni liikmesriikide vai d e läbivaatamise riigilõivu määr on 2024. aasta seisuga näiteks: Tšehhi s 8 0 eurot ; Soome s 255 eurot , kusjuures kohtu sse kaeb amise korral 2 7 0 eurot , ja Šveits is 215 eurot. Eelnõu § 2 p unktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RLS-i § 276 lõige 10 , mi lle kohaselt on riigi lõivu määr vaidemenetluse teises astmes 8 0 eurot , kuna edaspidi on vaidemenetlus üheastme line . 3. 2 . Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv (§ 1 p 2 ja § 2 p 4) Eelnõu § 1 p unktiga 2 täiendatakse VMS-i § 41 lõiget 1 punktiga 8 , mille kohaselt tasutakse riigilõivu RLS-is sätestatud määras ka reisiloa otsuse vaide läbivaatami s e eest . M uudatus on seotud eelnõu § 2 punkti ga 4 , mille ga kehtestatakse RLS-is selle riigilõiv umäär. Eelnõu § 2 p unktiga 4 täiendatakse RLS-i §-ga 276 1 , et kehtesta da reisiloa otsuse vaide läbi vaatamise eest riigilõiv umäär 20 eurot . Kui hakatakse rakendama ETIAS-e määrus t, peab viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodanik, kes soovib Schengeni alale siseneda, esitama veebilehe l või mobiilirakenduse s reisiloa taotluse ja ootama selle kohta otsust. P ositiivne otsus tehakse automaatmenetluse s , negatiivse otsuse teeb aga ETIAS -e riikliku üksuse ehk PPA ametnik. Kolmanda riigi kodanikul , kellele on keeldut ud reisiluba andmast või kelle reisiluba on tühistatud või kehtetuks tunnistatud , peab olema õigus see otsus riigisisese õiguse kohaselt vaidlustada . Eestis on kavandatud reisiloa otsuse vaidlustamiseks VMS-i § 45 3 kohustuslik vaidemenetlus otsuse teinud haldusorgani s . Kui ETIAS -e riikliku üksuse menetlus kulud kaetakse E uroopa Liidu le laekuvast tasust , siis vaidemenetlus t viiakse läbi rii gisisese õiguse alusel ja selle kulude katmiseks on vaja kehtestada riigilõiv umäär . Reisil oa otsuse vaide menetluse võimalik ku mahtu ja kulu sid ei ole praegu võimalik hinnata, kuna ETIAS-e määrus t ei ole hakatud veel rakendama ja praegu reisilube ei an ta. T eadaolevalt hakatakse seda tegema 2025. aasta mais. Arvestades, et halduskohtumenetluses tuleb tasuda kaebuse läbivaatamise eest riigilõivu üld juhul 20 eurot, kehtestatakse ka reisiloa otsuse vaide läbivaatamise eest sama riigilõiv umäär . 4. Eelnõu terminoloogi a Eelnõu ga võetakse viisa otsuse ja viibimisaja otsuse vaide menetluse s „avaldus e “ asemel kasutusele „vaie“ . Seda seetõttu, et kehtivas õiguses on enim levinud terminid „vaie“ ja „vaidemenetlus“. Terminiühtlustus aitab paremini tagada kooskõla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 15 lõike 2 ja § 17 terminipõhimõtetega. Seaduse ga 756 SE kavandatud § 45 3 lõike 3 volitusnormis on ka kasutusel „vaide“ asemel „avaldus“. Se lles lõikes on plaanitud terminit ühtlustada peale selle seaduse jõustumist. Seda peamiselt seetõttu, et praegu ei ole teada seaduse 756 SE jõustumise aeg . T õenäoliselt jõustu b eelnõu enne seadust 75 6 SE . Samuti kasut atakse termin it „reisiluba“ , mis on kavandatud võtta VMS-is kasutusele seadusega 756 SE . ETIAS-e määruses on nähtud viisanõudest vabastatud kolmanda rii g i kodanik u le ette reisiluba, et oleks võimalik hinnata, kas tema viibimine Schengeni alal kujuta b endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu. Seega on reisiluba otsus, mille kohaselt ei ole faktilisi tõendeid ega piisavat alust järeldada, et välismaalase viibimine Schengeni alal kujutab endast sellist ohtu. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega : viisaeeskir i; viisaeeskirja muutmise määrus (EL) 2019/1155 ; viisainfosüsteemi määrus; ETIAS-e määrus ja E uroopa Liidu põhiõiguste harta . 6. Seaduse mõjud 6.1. Viisa otsuse ja viibimisaja otsuse vaid lustamine 6.1.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm : välismaalased, kes soovivad vaidlustada viisa otsust või viibimisaja otsus t . 2023. aastal esitati 21 932 viisataotlust ja 124 viibimisaja pikendamise taotlust , s ealhulgas nii viisaga määratud kui ka muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja . Negatiivne viisa otsus tehti 6237 viisataotluse ja 45 viibimisaja pikendamise taotluse kohta . Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuseid oli 188. 2023. aastal esitas viisa otsuse või viibimisaja otsuse kohta vaide 577 välismaalast ehk 9 ,2 % negatiivse viisa otsuse või viibimisaja otsuse saajatest . Seega või b öelda, et sihtrühm on väike . Mõju ulatus on keskmine . V älismaalasel tuleb esitada esmalt vaie PPA-le, KAPO-le või Vä M ile olenevalt sellest, kes on viisa otsuse või viibimisaja otsuse teinud . PPA -le või KAPO -le vaide esitamine välis maalasele ei muu tu . Samas vaidlustatakse PPA või KAPO otsuse id palju vä h e m kui Eesti välisesinduse omi : 2023. aastal esitati 577 vaidest 82 PPA-le või KAPO-le. Küll aga muutu b see, et Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsust ei saa enam seal vaidlustada, vaid vaide peab esitama Vä M- ile. 2023. aastal esitati 577 vaidest 495 Eesti välisesindusele. Eeld atavasti ei ole mõju siiski ulatuslik , k una ka edaspidi teavitatakse välismaalast vaide esitamise võimalusest ja tähtajast viisa otsuses või viibimisaja otsuses. Kui vaiet ei rahuldata , on välismaalasel edaspidi võimalus esitada kaebus halduskohtule. Kuigi kehtivas VMS-is on piirang, mis välistab viisa otsuse või viibimisaja otsuse kaebamise kohtus se , ja selle asemel on nähtud ette kaheastmeli n e vaidemenetlus , on E uroopa Liidu õiguse ja RK otsus e nr 5-20-10 kohaselt juba praegu välismaalasel praktikas võimalik haldus kohtusse pöörduda. Kohtu kaebe õiguse viide on lisatud ka teise astme vaideotsusele. Seega ei ole kohtukaebeõigus välismaalase le uu s , vaid VMS viiakse koos kõlla praktikaga. Tänu k ohtukaebeõiguse le on välismaalasele paremini tagatud te ma õiguste kaitse. Samas võib vaid lustami n e tervikuna muutuda välismaalase le ajamahukamaks, kuna haldus kohtu menetlus võtab kauem aega kui praegune teise astme vaidemenetlus, mille s teh akse otsus 15 kalendripäeva jooksul. Lisaks on haldus kohtumenetluses osalemine välismaalasele keerukam ja kallim, kuna enamasti on vaja palgata kohapealne esindaja ja/või tõlk. V aide esitamise tähtaega lühendatakse 30 päevalt 10-le. Praktikas esitavad välismaalased juba praegu vaide i d oluliselt kiirem ini kui 30 päeva jooksul. Ka välismaalase enda huvides on vaie võimalikult kiire sti esitada, et saada riigis viibimiseks seaduslik alus . Sarnaselt kehtivale VMS ile ei anna vaide esitamine välismaalasele õigust seadusliku aluseta Schengeni alale siseneda või seal viibida ega lükka edasi sealt lahkumise kohustus e täitmist . Eelnõu kohaselt peab vaie jõudma selle läbivaatajani kümne päeva jooksul viisaotsuse või viibimisaja otsuse tegemisest ja vaiet ei saa esitada Eesti välisesindusele. Seetõttu tuleb välismaalasel esitada vaie võimalikult kiiresti. Kuna vaide esitamiseks piisab vormikohase avalduse ja isikut tõendava dokumendi koopia esitamisest, ei ole välismaalasel vaja selleks pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamisel lähtu takse viisaotsuse või viibimisaja otsuse aluseks olnud asjaoludest ja uusi asjaolusid arvesse ei võeta. Samas võib vaide esitamise tähtaja lühendamine kaasa tuua negatiivse mõju, kuna suureneb vajadus kasutada vaide esitamiseks esindajat. Üldjuhul puudub välismaalasel tunnustatud digiallkirja andmise võimalus , ja kui ta ise ei viibi Eestis , on ain us võimalus esitada vaie posti ga või esindaja kaudu. Posti ga esitamise korra l on risk, et vaie ei pruugi tähtaja ks selle läbivaatajani jõuda. Samuti, kui välismaalane otsustab vaide esitada vahetult enne selle esitamise tähtaja saabumist ja postiga vaide esitamiseks ei jää enam piisavalt aega, on ainuke võimalus esitada vaie esindaja kaudu. See omakorda võib välismaalasele kaasa tuua kulude suurenemise. Samas ei ole vaide esitamiseks esindaja leidmine ebamõistlikult keeruline . Samuti võib esindaja olla välismaalase kutsuja , n äiteks tööandja, pere konna liige või tuttav, mistõttu ei pruugi välismaalasele kaas neda lisa kulusid. Ka praegu esitavad välis maalased tihti vaided Eestis elava esindaja kaudu. Kuigi vaide esitamise tähtaja lühendamine mõjutab negatiivselt välismaalast, kes soovib viisa otsust või viibimisaja otsust vaidlustada, on viisa taotleja õiguslik pos i t s ioon pigem nõrk . E uroopa Liidu õigusega ei ole kolmanda riigi kodanik u le antud õigust siseneda liikmesrii g i territooriumile ega subjektiivset õigust saada viisa . Viisat ei saa käsit a da õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovi j a kohustusena ehk Euroopa L iidu territooriumile sisenemise eeltingimusena . Negatiivne viisa otsus või viibimisaja otsus ei välista välismaalase võimalust taotleda uut viisat. Seega , ka juhul, kui välismaalane ei jõua vaide esitamise tähta jaks vaiet esitada, on tal alati võimalik taotleda uut viisat. Seetõttu ei ole vaide esitamise tähtaja lühendamise mõju ulatuslik. V aide menetlemise tähtaega pikendatakse 15 päevalt 30 - le. Praktikas pikendavad vai d e läbivaata j ad ka praegu VMS-is ettenähtud tähtaega, kuna 15 - päevane tähtaeg ei ole tihti piisav, et kaasata vaide läbivaatamisse kooskõlasta ja ning vaadata viisa otsus või viibimisaja otsus ja selle asjaolud põhjalikult läbi. Seetõttu ei too muudatus välismaalasele kaasa olulist negatiivset mõju, kuna ka praegu on vai d e läbivaata jal praktikas tihti vaja pikemat tähtaega. V aide läbivaatamise riigilõivu määr tõstetakse 80 eurolt 160 - le. Praegu tuleb välismaalasel tasuda vaide menetluse esimeses astmes 80 eurot ja teises astmes samuti 80 eurot. Edaspidi tuleb tasuda ühe l kor ra l 160 eurot ja haldus kohtusse kaeb amise korra l kohtu riigilõiv. Seega muutub vaidemen e tlus välismaalase le kallimaks ka juhul , k ui ta vaidemenetluse järel halduskohtule kaebust ei esita. Negatiivne mõju ei ole ilmselt siiski ulatuslik, kuivõrd riigilõivumäära tõus ei ole kogemuse põhjal vaiete vaidlustamist ehk vaidemenetluse kättesaadavust vähendanud . Ka 2022. aastal tõsteti vaide läbivaatamise riigilõivu määra 20 eurolt 80 - le . 2023. aastal oli negatiivsete viisaotsuste ja viibimisaja otsuste vaidlustamise osakaal suurem kui aasta varem, mil lal kehtis vaide esitamisel madalam riigilõivumäär . Tabel 2 . Vaided aastatel 2019–2023 2019 2020 2021 2022 2023 2024 (31.10) Negatiivsete viisaotsuste ja viibimisaja otsuste arv 5987 3768 5922 8979 7896 4425 I astme vaiete arv 329 174 332 641 577 329 I astme vaiete osakaal neg atiivsetest otsustest % 5,5 4,6 5,6 7,1 7,3 7,4 II astme vaiete arv 15 21 53 118 77 57 II astme vaiete osakaal neg atiivsetest otsustest 0,3 0,6 0,9 1,3 1,0 1,3 Allikas: VäM , Eesti välisesindused, Siseministeerium , KAPO ja PPA Mõju avaldumise sagedus on väike . V älismaala st mõjutab eelnõu juhul, kui tema kohta tehakse negatiiv n e viisa otsus või viibimisaja otsus ja ta soovib selle vaidlusta da . 20 23 . a astal esitas vaidemenetluse esimeses astmes vaide 577 välismaalast ehk 7,3% negatiivse viisa otsuse või viibimisaja otsuse saa jatest ja t eise s astme s 77 välismaalast ehk 1 4,6 % välismaalastest, ke lle vaie jäeti esimeses astmes rahuldamata . Eelduslikult pöördu b haldus kohtu sse välismaalasi vähem , kui on olnud vaidemenetluse teise astme vaide id , kuna see võib olla neile mõnevõrra keerukam . See nähtub ka haldus kohtu asjade senisest arvust. Alates 2021. aasta aprillist, kui Riigikohus leidis, et ka viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise vaidlustamisel on välismaalasel kohtukaebeõigus , ja kohtud hakkasid viisaasju menetlusse võtma , kuni 2024. aasta aprilli lõpuni , on haldus kohtusse pöördunud alla 20 välismaalase . Samas vaidemenetluse teise s astmes esitati 2021 . aastast kuni 2024. aasta aprill ini 273 vaiet. Siiski on põhjust arvata, et haldus kohtu sse kaebajate arv võrreldes senisega suureneb , sest eelnõuga suureneb õigusselgus. Samas on kaebuse läbivaatamise riigilõiv u määr 20 eurot, mis on märksa väiksem kui vaidemenetluse teise s astme s (80 eurot). Tabel 3 . Positiivsed ja negatiivsed v ai deotsused aastatel 2019–2023 2019 2020 2021 2022 2023 2024 (31.10) Negatiivsete viisaotsuste ja viibimisaja otsuste arv 5987 3768 5922 8979 7896 4425 I astme vaiete arv 329 174 332 641 577 329 Positiivsete vaideotsuste osakaal I astmes % 23 15 9 6 9 10 Negatiivsete vaideotsuste osakaal I astmes % 55,6 85,1 91,0 94,1 91,2 89,7 II astme vaiete arv 15 21 53 118 77 57 Positiivsete vaideotsuste osakaal II astmes % 27 33 15 22 12 21 Negatiivsete vaideotsuste osakaal II astmes % 73 67 85 78 87 77 Allikas: VäM , Eesti välisesindused, Siseministeerium , KAPO ja PPA Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Kuna tõstetakse vai d e läbivaatamise riigilõivu määra , muutub viisa otsuse või viibimisaja otsuse vaidlustamine välismaalasele kallimaks. Samuti võib suureneda vajadus kasutada esindaja t . Samas muudetakse vaidlustamine välis maalasele selgemaks ja parendatakse tema võimalusi oma õiguste eest seista. Jätkuvalt on välis maalasel võimalik esitada vaie , pöörduda halduskohtu sse ja osaleda haldus kohtumenetluses isiklikult ilma esindajat kasutamata. Praktikas on välismaalasel ka praegu võimalus kaevata viisa otsus või viibimisaja otsus haldus kohtu s se , kuid ei ole selge, kas selleks tuleb läbida vaidemenetlus või mitte. Samuti on kaheastmeline vaidemenetlus enne haldus kohtumenetlust välismaalasele koormav. Vaide esitamise tähtaja lühendamine võib tekitada olukorra, kus välismaalane ei jõua vaiet tähta jaks esitada. Kuna edaspidi tuleb E esti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaie esitada VäM-ile , ei ole välis maalasel, kes asu b välisriigis, võimalik vaiet isiklikult vaide läbivaataja asukohas esitada. Tihti puudub välismaalasel ka digiallkirja stamis võimalus, mistõttu on võimalik esitada vaie üksnes posti ga või esindaja kaudu. Posti ga vaide esitamise korral on risk, et vaie ei pruugi jõuda posti tõrgete tõttu vaide esitamise tähta jaks vaide läbivaatajani . Vaide esitamise tähta eg hõlmab vaide jõudmist vaide läbivaatajani , st vaie peab jõudma posti ga VäM-ini kümne päeva jooksul alates viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks tegemisest. Praktikas kasutavad välismaalased vaide esitamisel tihti esindajat , kes asub Eestis ja võib olla ka tema kutsuja ning kellel on üldjuhul digiallkirja stamis võimalus . V älismaalasel on ka edaspidi võimalik esitada vaie esindaja kaudu. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ed ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Mõju on välis maalastele positiivne, sest viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamine tõhus tub ning tagatakse õigus pöörduda oma õiguste kaitseks haldus kohtu sse . 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele Sihtrühm : Eesti elanikud. 202 4 . aasta alguse seisuga elas Eestis 1 3 74 687 inimest. Mõju ulatus on väike . Eelnõu ei muuda Eesti elanike senist toimimist ega mõjuta negatiivselt riigi julgeolekut. K a edaspidi teeb sisulise otsuse viisa andmisest või selle pikendamisest keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise , viibimisaja pikendamisest keeldumi se või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta haldusorgan. Kohtulik kontroll haldusorgani kaalutlusruumi üle piirdub sellega, et kontrollitakse, kas viisaotsus või viibimisaja otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ja veendutakse, et selles ei esine ilmseid menetlus vigu . Kohus ei saa kohustada välismaalasele viisa t and m a, küll aga saab ta teha otsuse viisa asi uuesti läbi vaadata. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elu korraldust. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Riigi j ulgeoleku seisukohast on oluline, et välis maalasele ei avaldata ks viisaotsuse, viibimisaja otsuse ega vaide otsuse aluseks olevaid asja olusid , otsuse tegemise põhjust ega seotud teavet , välja arvatud viisaotsuse või viibimisaja otsuse õiguslik alus . S eda põhimõtet ei muud e ta ega nähta ette võimalust ka haldus kohtu menetluse s sellist teavet avalda d a. Samuti on tähtis , et kohtukaebeõigus ei annaks alus t siseneda riiki välismaalasel , kellele näiteks keelduti viisa andmisest , kuna tema Eestisse saabumine või siin viibimine on ebasoovitav. Ka pärast eelnõu jõustumist ei teki välismaalasel õigust vaide - või haldus kohtumenetluses osalemiseks Eestisse siseneda või siin viibida. Seega ei avalda eelnõu riigi julgeolekule negatiivset mõju . Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ega sise turvalisusele, kuna mõju Eesti elanikele on väike ja muudatus ed ei too kaasa negatiivse t mõju. 6.1.3. Mõju välissuhetele Mõju ulatus on keskmine . Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus viiakse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Lähtudes EK otsusest C 403/16 , milles Euroopa K ohus leidis, et Euroopa L iidu õigus kohustab nägema liikmesriigi õiguses ette viisa andmisest keeldumise otsuse vaid lustamise menetluse, sealhulgas kohtu kaebeõiguse , muudetakse VMS-i nii, et see oleks tagatud . Kohtukaebeõiguse tagam ata jätmise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eelnõuga rikkumismenetluse põhjus lahendatakse. Mõju avaldumise sagedus on väike . Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma riiki saabumis e , seal viibimis e ja sealt lahkumis e üle , arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi. Välis riigi kodanik ul puudub õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ed avalda vad positiivset mõju riigi välissuhetele , kuid mõju ei ole oluline . Muudatustega viiakse VMS kooskõlla Euroopa Liidu õiguse ja PS iga. 6.1. 4 . Mõju riigiasutuste töökorraldusele 6.1. 4 .1. Mõju vaide läbivaatajatele ja vaide läbivaatamisse kaasatud asutustele Sihtrühm : haldusorganid, kes vaatavad läbi vaideid ja esindavad end haldus kohtus : PPA teenistujad , kes kooskõlastavad viisa andmist või esindavad PPA-d haldus kohtus , s.o neli inimest; KAPO teenistujad , kes kooskõlastavad viisa andmist või esindavad KAPO-t halduskohtus; Siseministeeriumi teenistujad , kes vaatavad läbi vaideid või esindavad ministeeriumi haldus kohtus , s . o kolm inimest ; VäM-i teenistujad , kes vaatavad läbi vaideid või esindavad ministeeriumi haldus kohtus , s . o neli inimest ; konsulaarametnikud, kes vaatavad läbi vaideid, s.o umbes 45 konsulaarametnikku. PPA-s töötab 2024 . a asta seisuga 4504 teenistujat, Siseministeeriumis 177 ja VäM-is , seal hulgas Eesti välisesindustes , 606. Võttes arvesse nende haldusorganite teenistujate kogu arvu ja asjaolu, et mõjutatud teenistuja tel on peale vaiete läbivaatamise , viisa andmise kooskõlastamise ja haldus kohtus haldusorgani esindamise ka mu i d ülesan deid , on sihtrühm väike . Mõju ulatus on keskmin e , sest riigi töö koormus tervikuna mõnevõrra suureneb. PPA, KAPO ja VäM-i töökoormus suureneb, Eesti välisesinduste oma väheneb ja Si seministeeriumi töökoormus ei muutu. Eesti välisesinduste töökoormus väheneb , kuivõrd nad ei pea enam vaideid läbi vaatama . 2023. aastal esitati Eesti välisesindustele vaidemenetluse esimeses astmes 495 vaiet . Kuna edaspidi vaatab vaided läbi Vä M , väheneb selle võrra Eesti välisesinduste töökoormus. Küll aga kui VäM vaide rahuldab, peavad Eesti välisesindused jätkuvalt viisataotlus e või viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise asjaolud uuesti läbi va atama ning vajadusel viisa andma . PPA ja KAPO töökoormus mõnevõrra suureneb . Kuigi ka praegu peavad nad vaide korral viisa andmise kooskõlast amata jätmist kontrollima , ei esitata praktikas vai d e läbivaata j ale vaidemenetluse esimeses astmes üldjuhul kooskõlast amata jätmise või kooskõlastamise korral selle põhjendust . Edaspidi tuleb PPA-l ja KAPO-l esitada vai d e läbivaata j ale põhjendus, mis suurendab töö koormus t . Samuti peavad PPA ja KAPO edaspidi osalema haldus kohtumenetluses, ku i viisa otsuse või viibimisaja otsuse on teinud või viisa andmise kooskõlast anud nemad . Eelduslikult ei saa haldus kohtusse kaebajate arv olema siiski märkimisväärne . Vaidemenetluse esimeses astmes 2023. aastal PPA rahuldamata vaietest kaevati 15 edasi Si seministeeriumi . Vä M-i töökoormus suureneb . Kui praegu vaata va d Eesti välisesinduse tehtud viisa andmi sest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaided läbi Eesti välisesindused ise , siis edaspidi vaatab neid läbi Vä M . 2023. aastal esitati vaidemenetluse esimeses astmes Eesti välisesindustele 495 vaiet, teises astmes Vä M- ile aga 62 vaiet. Seega suureneb Vä M -i töökoormus märgatavalt . Lisaks peab Vä M edaspidi osalema kuni kolme astmelises haldus kohtumenetluses , kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Eesti välisesindus . Eelduslikult on haldus kohtusse kaebajate arv väiksem kui vaidlustajate arv vaidemenetluse teise s astme s , kuid kui eeld ada , et see on võrdne, oleks V äM eelmisel aastal pidanud esindam a Eesti välisesindusi 62 haldusasjas . Seetõttu on alust prognoosida Vä M-i töökoormuse kasvu , milleks on vaja esialgu juurde vähemalt üh t e teenistuskoh t a. Selle kulu oleks Vä M- i hinnangul 50 000 eurot aastas, millega tuleb riigieelarves arvestada. L isa raha saamiseks on esitatud Rahandus ministeeriumile ka lisavajaduse taotlus. Si seministeeriumi töökoormus jääb eelduslikult sama ks . Kui praegu kaasatakse Si seminis teerium vai d e menetluse teise s astmes juhul , kui viisa otsuse või viibimisaja otsuse on te inud PPA või KAPO, siis edaspidi kaasatakse Si seministeerium üksnes nende vaiete läbi vaatamisse, mille puhul ei ole kooskõlasta ja kooskõlast anud viisa andmist julgeoleku kaalutlustel. 2023. aastal esitati Siseministeeriumile vaidemenetluse teises astmes 15 vaiet ja Siseministeerium oli kaasatud viisa andmise kooskõlast amata jätmise kontrolli 59 korral . S amas suurusjärgus vaidlustati 2023. aastal vaidemenetluse esimeses astmes ka viisa andmisest keeldumise otsuseid , kus ei kooskõlastatud viisa andmist julgeoleku kaalutlustel. Seega eelduslikult Si seministeeriumi töökoormus ei muutu. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö korraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . R isk i , et muudatustest ei olda teadlikud ja ne i d ei rakend ata eesmärgipäraselt, aita vad maandada tõhus ja pidev teavitus ja koolitus. Küll võib riigiasutustele negatiiv s e lt mõju da vaiete arvu kasv . Alates 2020. aastast on vaiete arv oluliselt kasvanud. Kui 2021. aastal esitati 174 vaiet, siis 2022. aastal 641 ja 2023. aastal 577. V aiete arv on alates 2022. aastast suurenenud osaliselt seetõttu, et sanktsioonide alusel on kehtestatud viisa andmise piirang, mida mit u viisa taotleja t on vaidlusta nud . Kuigi vaiete arvu on raske prognoosida, on põhjust eeldada, et see pigem kasvab. V aiete arv u kasv suurendab nii PPA, KAPO, Si seministeeriumi kui ka Vä M- i töökoormust . Tabel 4 . VäM-i valitsemisala vaie te arv aastatel 2019–2023 2019 2020 2021 2022 2023 I astme vaided 299 124 297 465 495 rahuldatud 66 24 23 25 44 rahuldamata 163 100 274 440 451 II astme vaided 9 12 47 79 62 rahuldatud 3 2 8 20 9 rahuldamata 6 10 39 59 53 Allikas: VäM ja Eesti välisesindused Tabel 5 . Siseministeeriumi valitsemisala vaie te arv aastatel 2019–2023 2019 2020 2021 2022 2023 I astme vaided 30 50 35 176 82 rahuldatud 10 2 7 13 7 rahuldamata 20 48 28 163 75 II astme vaided 6 9 6 39 15 rahuldatud 1 5 0 6 0 rahuldamata 5 4 6 33 14 Allikas: Siseministeerium , KAPO ja PPA Järeldus mõju olulisuse kohta: k uigi mõju avaldumise sagedus on keskmine, siis võttes arvesse sihtrühma suurust ning asjaolu, et haldusorganite põhiülesanded ei muu tu ja eba soovitava mõju kaasnemise risk on väike, ei avalda muudatus ed sihtrühmale olulist mõju. 6.1.4.2. Mõju kohtutele Sihtrühm : kohtu te teenistujad , kes on potentsiaalselt mõjutatud viisa otsus t e , viibimisaja otsus t e ja vaideotsus t e peale esitatud kaebus t e lahendamisest : Tallinna ja Tartu halduskohtus kokku 25 kohtunikku ; Tallinna ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumis kokku 10 kohtunikku ning Riigikohtu halduskolleegiumis 4 kohtunikku. Kohtute kontakt andmete põhjal ei ole võimalik haldusasjade kohtu teenistujaid – kohtujuriste, nõunikke ja kohtuistungi sekretäre – täpselt eristada , kuid sihtrühma s on neid sada kond . M uudatus ed ei mõjuta teisi kohtu teenistujaid , s ealhulgas kantselei töötajaid. Sihtrühma suurus on seega keskmine . Haldus kohtusse kaebajate arvu on keeruline prognoosid a , kuid võib eeldada, et kohtusse pöör duvad välismaalased, kes on seni esita nu d vaideid vaidemenetluse teise s astme s . 2022. aastal esitas vaidemenetluse teises astmes vaide 118 välismaalast ja 2023. aastal 77. Halduskohtutesse laekub keskmiselt 3000 kaebust aastas, mistõttu ei suurene nende töökoormus viisaotsus t e , viibimisaja otsus t e ja vaideotsus t e peale esitatud kaebuste lisandumise tõttu ülemäära. Kuna kohtumenetlus on kolme astmeline, jõua b mõn i kaebus ka r ingkonnakohtu sse ja Riigikohtu sse , kuid seda arvu ei ole võimalik prognoosida. Mõju ulatus on väike , kuna ei muudeta kohtu te põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed . P raktikas võtavad haldus kohtud viisa otsus t e , viibimisaja otsus t e ja vaideotsus t e peale esitatud kaebus i menetlusse ka praegu . Kuigi võib eeldada vaidluste arvu kasvu, siis arvestades , kui palju on haldusasju tervikuna, ei saa mõju ulatust pidada suureks. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna eelnõuga ei muudeta kohtute põhiülesandeid. Neil võib olla vaja v iisa otsuse , viibimisaja otsuse ja vaideotsuse kohtusse kaebamise erisuste st teavit ada oma teenistujaid , kui d üksikutel kordadel . Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Viisaotsuse , viibimisaja otsuse ja vaideotsuse kohtu sse kaeb amise õiguse loomisega lisandub kohtutele uus menetlus valdkond. Ühtse kohtu praktika kujunemine võib aega võtta. Samas on halduskohtud praktikas juba 2021. aasta aprillist võtnud selliseid kaebusi vastu, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et muudatused tooksid kaasa olulisi kohanemisraskusi. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus t ega kaasneb sihtrühmale oluline mõju , arvestades, et mõjutatud on potentsiaalselt kogu halduskohtu te menetlusgrupp. Samas ei ole muudatuse d ulatus likud , kuna kohtud vaatavad viisa otsuseid, viibimisaja otsuseid ja vaideotsuseid läbi ka praegu . 6. 2 . Reisiloa otsuse vaid e läbivaatamise riigilõiv 6. 2 .1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm : l ühiajalise viisa nõudest vabastatud kolmandate riikide kodanik ud , kellele Eesti keeldub reisiloa andmisest või kelle reisiloa tunnistab Eesti kehtetuks või tühistab ja kes soovivad seda otsust vaidlustada. Euroopa Liidul on praegu viisavabadus 60 riigiga. Sihtrühma suurust ei ole võimalik hinnata , kuna Euroopa Liidu ühtse reisiloa taotlemise nõue hakkab eeldatavasti kehtima alles 2025. aasta mais ja pole teada , kui paljud kolmandate riikide kodanikest saavad tulevikus just Eestilt negatiivse otsuse, mi lle otsustavad vaidlustada. Mõju ulatus on keskmine . Sihtrühm ei p ea praegu taotlema E uroopa Liitu, s ealhulgas Eestisse , reisimiseks reisi luba ja seega ei saa ka reisiloa otsust vaidlusta da . Samas pidi sihtrühm enne viisanõudest vabastamist taotlema E uroopa Liitu reisimise korra l viisat ja oli teadlik nõudest tasuda viisa otsuse vaidlustamise l riigilõiv. Seega ei põhjusta nõue tasuda reisiloa otsuse vaid e läbivaatamise eest riigilõiv u eelduslikult olulisi kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on väike . Muudatus mõjutab sihtrühma ainult reisiloa otsuse vaidlustamise korral. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Euroopa Liidu ühtse r eisiloa nõue kui selline mõjutab sihtrühma negatiivse l t, kuna nõuab tulevikus reisiloa taotlemist ja selle eest tasumist. Reisiloa otsuse vaid e läbivaatamise eest riigilõivu tasumine on reisiloa nõude kehtestamise tagajärg ja seetõttu ei ole sellel iseseisvalt olulist negatiivset mõju. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatuse järel pea b välismaala n e, ke s soovib reisiloa ot s ust vaidlusta da, küll tasuma riigilõivu, kuid reisiloa vaide esitamine ei ole talle kohustuslik ja negatiivne otsus ei välista uue reisiloa taotluse esitamist . 6. 2 .2. M õju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm : ETIAS-e riikliku üksuse ehk PPA ametnikud , kes menetle vad reisiloa taotlusi ja vaata vad läbi reisiloa otsuse vaideid . Praegu töötab ETIAS-e riiklikus üksuses kaks ametnikku ja ETIAS -e rakendamise ajaks on kavas värvata juurde vähemalt üks ametnik. Võttes arvesse , et PPA -s töötab 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat , on sihtrühm väike . Mõju ulatus on väike , sest reisiloa otsuse vaiete läbivaatamine on vaid üks ETIAS-e riikliku üksuse ametnike tööülesannetest. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna muudatus täiendab vaid reisiloa otsuse vaide läbi vaatamise menetlust ja ETIAS-e riikliku üksuse ametniku põhiülesanded ei muutu . Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike , kuna reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigi lõivu tasumise kontroll ei suurenda märgatavalt menetluskoormust. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus ei avalda riigiasutuste töökorraldusele olulist mõju . 6. 3 . Koondmõju välismaalaste halduskoormusele Koondmõju välismaalaste halduskoormusele on negatiivne . Kuigi praktikas võimaldatakse ka praegu esitada viisaotsuse või viibimisaja otsuse peale kaebus halduskohtule, tuleb seda teha pärast kaheastmelise vaidemenetluse läbimist, kusjuures kehtiv VMS välistab kohtukaebe õiguse. E elnõuga kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse pärast seda kaevata viisa otsus või viibimisaja otsus ja vaideotsus halduskohtusse. Seega muutub vaidlusta mine välismaalasele selgemaks ja lihtsamaks, parendades tema võimalusi oma õiguste eest seista. Samas muutub vaidlustami n e tervikuna välismaalase le ajamahukamaks ja kallimaks. Välismaalasel on siiski vaba valik ja võimalus mitte osaleda kõigis kohtuastmetes ning mitte palgata vaide- ja kohtumenetluse ks esindajat. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine toob kaasa: tööjõukulud ning koolitus- ja teavituskulud. Eelnõu kooskõlastamise l selgus, et Vä M prognoosib töökoormuse suurenemist, mi stõttu on vaja esialgu juurde vähemalt üh t e teenistuskoh t a. Selle kulu oleks Vä M-i hinnangul umbes 50 000 eurot aastas, millega tuleb riigieelarves arvestada. VäM-i uue t eenistuskoha kulude katmiseks lisas S i seministeerium selle oma eelnõude põhisesse lisataotlustabelisse ja saa tis selle 2024. aasta juuni s teiste riigi eelarvestrateegia dokumentidega R ahandusministeeriumile . Si seministeeriumis , PPA-s ja KAPO-s vaadatakse vaide i d läbi ja kontrollitakse viisa andmise kooskõlast amata jätmist olemasoleva eelarve piires . Seaduse rakendamiseks on vaja ka koolitada vai d e läbivaata j ate ja vaide läbivaatamisse kaasatud asutuste teenistujaid . Seda tehakse olemasoleva eelarve piires. I nfotehnoloogilisi arendus töid teha ei ole vaja . Seaduse rakendamisega ei kaasne eeldatavasti lisatulu. Kuigi vaide läbivaatamise riigilõivu määr tõstetakse 80 eurolt 160-le, katab see ära läbivaatamise suurenenud kulud. Eeldusel, et 2025. ja 2026. aastal on vaiete arv sama nagu 202 4 . aastal ning et kõrgem riigilõivumäär jõustub 202 5 . aasta teises pooles , suureneb riigilõivutulu 202 6 . aastal võrreldes 2024. aastaga ca 70 % (vt tabel 6 ). Tabel 6 . V ai de läbivaatamise riigilõiv eurodes aastatel 2019–2023 ja selle prognoos aastatel 2024–202 6 2019 2020 2021 202 2 2023 2024 2025 2026 I astme vaided 329 174 332 641 577 400 400 400 m akstud riigilõiv 6580 3480 6640 32 000 46 160 32 000 48 000 64 000 II astme vaided 15 21 53 118 77 70 – – m akstud riigilõiv 300 420 1060 5900 6160 5660 – – m akstud riigilõiv kokku 6880 3900 7700 37 900 52 320 37 660 48 000 64 000 Allikas: Siseministeerium Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv katab ära selle kulud. Vaide ja reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv laeku vad riigi eelarve üldtulusse ja kuludeks eraldatakse raha läbi selle . 8 . Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta siseministri 4. detsembri 2015 . aasta määrust nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“. Kuivõrd seda määrus t on vaja ulatuslikult muut a , on otstarbekam ja õigusselgem koostada uus terviktekst (vt kavand it seletuskirja l isa s 1 ) . 9 . Seaduse jõustumine Viisaotsus e või viibimisaja otsus e vaidlustamise muudatused jõustu vad üldises korras , kuna : Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja eelnõu on seega vaja jõust ada esimesel võimalusel ning haldusorganid vaata vad ka praegu vaideid läbi ega vaja muudatuste rakendamiseks üle minekuaega. Eelnõu § 1 punkti ga 2 ja § 2 punkti ga 4 kavandatud muudatused on seotud seaduse ga 756 SE , mis jõustuvad kuupäeva l , mille Euroopa Komisjon määrab ETIAS-e määruse artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses ETIAS-e kasutusele võtmiseks. E elnõu ETIAS-e muudatused on plaanitud jõustuma üldises korras, sest praegu ei ole seaduse 756 SE jõustumise aeg teada . T õenäoliselt jõustu b eelnõu enne seadust 756 SE . Reisiloa vaid e läbivaatamise riigilõiv võib seega jõustuda varem kui seadus 756 SE , kuid seda ei saa rakendada enne kui ETIAS kasutusele võetakse. 1 0 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu es itat i 2018. aastal eelnõude infosüsteemi ( EIS ) kaudu kooskõlastamiseks Rahandus ministeeriumile ja VäM-ile ning arvamuse avaldamiseks KAPO-le ja PPA-le . JuM-iga kokku leppel esitati eelnõu sama l a jal ka JuM-ile . Eelnõu kooskõlastati JuM-iga ametlikult uuesti 2019. aastal. JuM oli kaasatud haldus kohtumenetlus e sätete väljatöötamisse , kuid need on eelnõust välja jäetud, sest JuM kavandab muuta HKMS-i eraldi. Pärast eelnõu Riigikogu menetlusest väljalangemist on seda koostöös KAPO, PPA, JuM-i ja VäM-iga muudetud, m uu h ulgas selleks, et arvestada praeguse kohtupraktikaga. Seetõttu saade ti eelnõu 2. mail 2024. aastal uuesti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumi d ele ning arvamuse avaldamiseks KAPO-le ja PPA-le . Eelnõu kohta esitasid märkus i JuM, M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , Ra handusministeerium ja VäM ( vt seletuskirja l isa 2 ) . Eelnõu kooskõlastamisel selgus , et on vaja lisa rahastus t , mistõttu edastatakse eelnõu lisaks JuM-ile uuesti kooskõlastamiseks samal ajal Ra handusministeeriumile . __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................. 20 2 5 EELNÕU 1 7 . 1 2 .202 4 V älismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus ( viisaotsuse vaidlustamine ) § 1 . Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale esitatud avalduse“ sõnaga „vaide“; 2 ) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) r eisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise ja reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide läbivaatamine.“; 3) seaduse 2. peatüki 1. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 50 1 järgmises sõnastuses: „ § 50 1 . Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamine (1) Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaie esitatakse läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. ( 2 ) Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamisele kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jao 5. jaotise 4. ja 5. alljaotist , välja arvatud § 100 4 . “; 4 ) seaduse 2. peatüki 1. jao 3. jaotist täiendatakse §-ga 55 1 järgmises sõnastuses: „ § 55 1 . Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamine (1) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaie esitatakse läbivaatamiseks otsuse teinud käesoleva seaduse §-55 nimetatud asutusele. (2) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jao 5. jaotise 4. ja 5. alljaotist, välja arvatud § 100 4 .“; 5 ) paragrahvi 96 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja 5.“; 6) seaduse 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 4. alljaotis e tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 100 1 . Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise , viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamine (1) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise , viisa kehtetuks tunnistamis e ja viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuses (edaspidi koos käesolevas jaotises otsus ) teavitatakse välismaalast otsuse vaidlustamise võimalusest, kohast, tähtajast ja korrast. ( 2 ) Välismaalane võib esitada otsuse vaide (edaspidi käesolevas jaotises vaie ) kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. ( 3 ) Vaide esitamise tähtaega ei ennistata. (4) Kui välismaalane esitab pärast vaide esitamist viisataotluse või Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamise taotluse , jäetakse see taotlus läbi vaatamata kuni vaide kohta lõpliku otsuse (edaspidi käesolevas jaotises vaideotsus ) tegemiseni . § 100 2 . Vaide esitanud välismaalase õiguslik seisund Vaide esitamine ei ole välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesrii g i territooriumile saabumise või se al viibimise aluseks ega lükka se alt lahkumise kohustuse täitmist edasi. § 100 3 . Vaide esitamine ja puuduste kõrvaldamine (1) V älismaalane esita b vaide kirjalikult: 1) vaide läbivaataja asukohas; 2) posti teel või 3) elektrooniliselt. ( 2 ) Vaie esitatakse käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra s . ( 3 ) Kui vaie ei vasta käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra nõuetele , siis vaide läbivaataja : 1) annab välismaalasele puuduse kõrvaldamise ks tähtaja ; 2) selgita b , et kui välismaalane ei kõrvalda puudus t täht ajaks, võib vaide läbivaataja jätta vaide läbi vaatamata. ( 4 ) Kui välismaalane kõrvalda b vaide puudus e tähtaja ks , loetakse vaie tähta jaks esitatuks. Kui välismaalane vaide puudust tähtajaks ei kõrvalda, võib vaide läbivaataja jätta vaide läbi vaatamata, teavitades sellest välismaalast. ( 5 ) Vaide p uuduse kõrvaldamise täht ajaks peat ub vaide läbivaatamise tähtaeg . § 100 4 . Vaide alluvus ( 1 ) Kui otsuse on teinud Politsei- ja Piirivalveamet, esitatakse vaie läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. ( 2 ) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Eesti välisesindus, esitatakse vaie läbivaatamiseks Välisministeeriumile, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. ( 3 ) Kui viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Kaitsepolitseiamet, esitatakse vaie läbivaatamiseks Kaitsepolitseiametile. (4) Kui viisa andmisest keeldumise otsus on tehtud alusel , et valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei kooskõlastanud viisa andmist , kaasab vai d e läbivaata ja vaide läbivaatamisse selle asutuse, kes : 1) kontrollib viisa andmise kooskõlastamata jätmis t ; 2) vajaduse korra l kooskõlastab viisa andmise . (5) K ui valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei kooskõlastanud viisa andmis t , sest esines käesoleva seaduse § 65 lõike 2 punktis 6 või viisaeeskirja artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktis vi sätestatud riigi julgeoleku tagamisega seotud viisa andmisest keeldumise alus , kaasab vai d e läbivaata ja vaide läbivaatamisse Siseministeeriumi . § 100 5 . Vaide läbivaatamine (1) V aide läbivaatamise l kontrollib : 1) vaide läbivaataja otsuse õiguspärasust ja otstarbekust ; 2) käesoleva seaduse § 100 4 lõike 4 või 5 alusel kaasatud asutus v iisa andmise kooskõlastamata jätmise õiguspärasust ja otstarbekust . ( 2 ) Käesoleva seaduse § 100 4 lõike 4 või 5 alusel kaasatud asutus esitab vai d e läbivaata j ale : 1) viisa andmise kooskõlast amata jätmise põhjenduse või 2) viisa andmise kooskõlast amise põhjenduse , kui ta pärast viisa andmise kooskõlast amata jätmise kontrolli viisa andmise kooskõlasta b . § 100 6 . V aide läbivaata ja volitused ( 1 ) Politsei- ja Piirivalveamet võib vaideotsusega : 1) rahuldada vaide , tunnistada otsuse kehtetuks ja teha uue otsuse; 2) jätta vaide rahuldamata; 3) jätta vaide läbi vaatamata. ( 2 ) Välisministeerium võib vaideotsusega : 1) rahuldada vaide ning tunnistada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks ja teha Eesti välisesindusele ettekirjutuse asja uuesti läbivaatamiseks ; 2) jätta vaide rahuldamata ; 3) jätta vai d e läbi vaatamata. ( 3 ) Kaitsepolitseiamet võib vaideotsusega : 1) rahuldada vaide ja tunnistada viisa tühista mise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks; 2) jätta vaide rahuldamata ; 3) jätta vai d e läbi vaatamata. § 100 7 . Vaideotsuse põhjendamine (1) Vaide otsust ei põhjendata. (2) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata vaideotsuse aluseks olevat asjaolu, vaideotsuse tegemise põhjust ega seotud teavet. § 100 8 . Vaideotsuse teatavaks tegemine Vaideotsus tehakse välismaalasele teatavaks , kasutades vaides esitatud kontaktandme id . “; 7 ) seaduse 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotise pealkirjas asendatakse sõnad „Vaidlustamise käigus tehtud otsuse“ sõnaga „Vaideotsuse“; 8 ) paragrahvid 100 10 –100 19 tunnistatakse kehtetuks; 9 ) seadus e 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5 . alljaotist täiendatakse §-dega 100 20 ja 100 21 järgmises sõnastuses: „ § 100 20 . O tsuse ja vaideotsuse peale haldus kohtu l e kaeb use esitamine (1) Välismaala ne võib esitada otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alusel ja korras kaebuse , kui ta on esitanud vaide ja see on jäetud rahuldamata. (2) O tsuse ja vaideotsuse peale võib esit a d a halduskohtu l e kaebuse kümne päeva jooksul vaide otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. § 100 21 . Otsuse ja vaideotsuse peale k aebuse esitanud välismaalase riigis viibimise õigus Otsuse ja vaideotsuse peale h aldusk ohtule kaebuse esitamine ega selle menetlemine ei ole välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesrii g i territooriumile saabumise või se al viibimise aluseks ega lükka se alt lahkumise kohustuse täitmist edasi.“; 10 ) paragrahvi 10 1 lõike 1 punkt is 9 asendatakse sõnad „ vaidlustamiseks esitatava avalduse vormi, avalduses esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu “ sõnadega „ vaide esitamise korra , vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu , vaide vormi ning vaide läbivaatamise tähtaja “. § 2 . Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 276 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 276. Viisataotluse , viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise taotluse ning viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide läbivaatamine “; 2) paragrahvi 276 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 160 eurot.“; 3 ) paragrahvi 276 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks ; 4 ) seaduse 11. peatüki 2. jao 4 . jaotis t täiendatakse §-ga 276 1 järgmises sõnastuses: „ § 276 1 . R eisiloa otsuse vaide läbivaatamine Reisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise või reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. “ . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ……………… 202 5 Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 202 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-0805 - Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (viisa vaidlustus) Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b8c469e-4627-4310-948c-d904881db34b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b8c469e-4627-4310-948c-d904881db34b?activity=8 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main