Teie 22.10.2024
Advokaadibüroo RASK Meie 04.11.2024 nr 12.2-1/4665-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud vandeadvokaat Keidi Kõiv
OÜ Nordlin Ehitus, registrikood 11966711, volitatud esindajana esitasite 22.10.2024
Rahandusministeeriumile järelevalveteate nr 12.2-1/4665-1, milles viitate võimalikele
riigihangete seaduse (edaspidi RHS) rikkumistele AS Riigi Kinnisvara (edaspidi hankija)
poolt avatud hankemenetlusena läbi viidavas riigihankes „Eesti Rahvusringhäälingu uue
telemaja ehitustööd“ (viitenumber 280067) (edaspidi riigihange).
Järelevalveteates toote välja asjaolud, et hankija kehtestas subjektiivse hindamiskriteeriumi
sõnastuses, mida ei saa pidada piisavalt selgeks, üheselt mõistetavaks ning detailseks. Leiate,
et hankija on hindamisel väljunud hindamiskriteeriumiga seatud raamidest, mistõttu on
hankija edukaks tunnistamise otsus kontrollimatu. Ühtlasi heidate hankijale ette RHS § 47 lg
4 p-s 3 sätestatud kohustuse täitmata jätmist, kuna hankija ei ole edukaks tunnistamise otsust
põhjendades toonud seadusega ettenähtud ulatuses välja need edukat pakkumust
iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise. Teie hinnangul on hankija
tegevust pakkumuste hindamisel ja otsuste vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse
ning kontrollitavuse üldpõhimõtetega. Lisas toote välja asjaolu, et taotluse esitajal ei ole õigus
esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile, kuna tal puudub subjektiivne õigus
vaidlustuse esitamiseks oma asukoha tõttu pakkumuste järjestuses (taotluse esitajad on kohal
nr 4).
Selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järelevalve
teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil
ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist
seaduses ette nähtud järelevalveabinõud rakendada.
RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. RHS
§ 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada
põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul
ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad
RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Samuti võib RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt Rahandusministeerium jätta järelevalvemenetluse
alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul
kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust Riigihangete vaidlustuskomisjonile
(edaspidi VaKo).
Selgitame täiendavalt, et vaidlustuse esitamise võimaluse minetamisel ei ole
Rahandusministeeriumile järelevalveteate esitamine reeglina põhjendatud. Seadusandja on
RHS-i vastuvõtmisel pidanud oluliseks eristada järelevalvemenetlust vaidlustusmenetlusest.
Hankeasjades näevad HKMS § 268 lg 1 ja VaKo põhimääruse § 1 ette kohustusliku kohtueelse
menetluskorra VaKo-s. Rahandusministeeriumi järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida
subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ning halduskohtumenetlust
hankeasjades, mistõttu üldjuhul ei saa rikkumine olla üheaegselt nii Rahandusministeeriumi
kui vaidlustuskomisjoni menetluses.1 Sisuliselt tooks see kaasa järelevalvemenetluse kaudu
tähtajatute vaidlustuste esitamise. Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel
hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud
ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks
õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu.2
Järelevalveteate esitamise järgselt tutvus Rahandusministeerium riigihangete registris
(edaspidi eRHR) riigihanke alusdokumentidega, hankemenetluses vastu võetud otsustega
ning eRHR vahendusel peetud teabevahetusega.
Heidate järelevalveteates muu hulgas ette, et hankija kehtestas riigihanke alusdokumentides
subjektiivse hindamiskriteeriumi sõnastuses, mida ei saa pidada piisavalt selgeks, üheselt
mõistetavaks ning detailseks. Selgitame, et riigihanke alusdokumentides sisalduvaid
tingimusi saab vaidlustada VaKo-s enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Pakkumuste
esitamise tähtpäev oli algselt 10.09.2024, hankija pikendas tähtaega 04.09.2024 avaldatud
hanketeatega ja määras uueks pakkumuste esitamise tähtpäevaks 26.09.2024. Järelevalveteate
esitaja ega üksi teine riigihankes osalemisest huvitatud isik tähtaegselt riigihanke
alusdokumente ei vaidlustanud.
Asjaoludest nähtub, et hankija teavitas pakkujaid edukaks tunnistamise otsusest 16.10.2024.
Riigihangete vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktikas levinud tõlgenduse kohaselt hakkab
vaidlustamise tähtaeg kulgema hetkest, mil pakkuja saab teada otsuse sisust ja selle
põhjendustest. Seega sai järelevalveteate esitaja võimalikust õiguste rikkumisest või huvide
kahjustamisest teada 16.10.2024, kui hankija teavitas pakkujaid pakkumuste hindamise
tulemustest.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole võimalik järelevalveteate esitaja vaidlustamisõigust
välistada tuginedes asjaolule, et teate esitaja pakkumus on pingereas neljas.
Vaidlustamisõiguse puudumine pole ilmselge eriti olukorras, kus on põhjendatud kahtlus, et
pakkumuste hindamine pole toimunud kooskõlas riigihanke alusdokumentides kehtestatud
hindamiskriteeriumidega. Vaidlustamisõigust võib välistada juhul, kui vaidlustaja võimalus
hankelepingu sõlmimiseks on olematu. Asjaoludest nähtuvalt kasutas hankija
hankemenetluses nn pöördmenetlust vastavalt RHS § 52 lg-le 3 ning kontrollis esmalt
pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja hindas vastavaks
tunnistatud pakkumusi. Hankija tegi eduka pakkuja suhtes kõrvaldamata jätmise ja
1
RHS eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139.
2
M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
2
kvalifitseerimise otsuse 22.10.2024. Pöördmenetlustes ei ole hetkeni, millal hankija on
kontrollinud pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist, üheselt selge, et
hindamise kriteeriumide kohaselt järgmine pakkuja on ainus, kes saaks kandideerida
lepingule, mistõttu ei ka välistada kaebeõigust pakkujal, kelle pakkumus jäi pingereas
tahapoole (vt Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.08.2024 a. otsus nr 145-24/278102, p 8).
Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning juhindudes RHS § 206 lg 2 p-st 1 ning RHS § 206
lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta 22.10.2024 OÜ Nordlin Ehitus
esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust AS Riigi Kinnisvara poolt avatud
hankemenetlusena korraldatud riigihanke „Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja
ehitustööd“ (viitenumber 280067) suhtes.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.
Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise
järelkontrolli tööplaanide koostamisel. Täiendavate küsimustega palume pöörduda
riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Hendrik Kull’i poole (tel: 5302 2908, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Hendrik Kull 5302 2908
[email protected]
3