Riigihangete vaidlustuskomisjon 4 . 1 1 .202 4 Tartu mnt 85 Tallinn edastatud e-postiga
[email protected] Riigihange nr 28 3032 Vaidlustaja: Tuule Liinid OÜ Registrikood 12978461 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaa t Britta Oltjer Advokaadibüroo Cuesta e-post:
[email protected] Hankija: Viimsi Vallavalitsus Registrikood 75021250 e-post:
[email protected] Kolmas isik: Osaühing Spinnaker Registrikood 108592278 e-post:
[email protected] Kolmanda isikuI esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post:
[email protected] KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE I Asjaolud Viimsi Vallavalitsus (edaspidi Hankija) viib läbi riigihanget viitenumbriga 2 83032 (edaspidi Riigihange). Riigihankes esitasid pakkumused kolm pakkujat, seejuures pakkumuste maksumused nähtuvalt Hankija 16.10.2024 otsusest on järgmised: Nr Pakkuja Registrikood 60 kuu maksumus ilma käibemaksuta Ühe reisitasu maksumus käibemaksuta (7500 tk ) Kokku 1 Osaühing SPINNAKER 10859278 911 999,00 2 603 400,00 3 515 399,00 2 Tuule Liinid OÜ 12978461 2 499 000,00 900 000,00 3 399 000,00 3 Aktsiaselts Kihnu Veeteed 10867071 2 662 810,00 1 725 000,00 4 387 810,00 Riigihanke hindamiskriteeriumite kohaselt hinnati eraldi reisitasu 7500 reisi kohta ja 60 kuu periooditasu, kuid pakkumuse maksumus tervikuna moodustus nende kahe näitaja summast. Seega OÜ Spinnaker (edaspidi Kolmas isik) pakkumuse maksumus on suurem kui Tuule Liinid OÜ (edaspidi Vaidlustaja ) pakkumuse maksumus, ent madalam kui AS Kihnu Veeteed pakkumuse maksumus. Hankija tegi 16.10.2024 otsuse (vaidlustuse lisa 1), millega tunnistas kõik kolm pakkumust vastavaks, Kolmanda isiku pakkumuse edukaks ja kvalifitseeris ning jättis kõrvaldamata Kolmanda isiku. 28.10.2024 esitas Vaidlustaja vaidlustuse Hankija 16.10.2024 otsusele osas, milles on tunnistatud Kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks ning Kolmanda isiku kvalifitseeritud ja jäetud kõrvaldamata. Seejuures Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise osas Vaidlustaja mingeid sisulisi etteheiteid vaidlustuses ei esita, vaid on vaidlustuses ekslikult leidnud, et nimetatud otsused tuleb kehtetuks tunnistada otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest. . VAKO määras 29.10.2024 vaidlustusele vastamiseks tähtaja 4.11.2024 kell 13.00. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. II Õiguslikud põhjendused 2.1. Hankesisese ristsubsideerimise keelu hanketingimuste tõlgendamine Kolmanda isiku suhtes vaidlustuses esitatud etteheited on taandatavad vaidlusele hanketingimuste tõlgendamise üle. Vaidlustaja on Kolmanda isiku pakkumuse suhtes esitanud etteheited vaid periooditasu suuruse osas, mitte reisitasu osas ega ka mitte Kolmanda isiku pakkumuse kogumak sumuse osas. Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse hankesisese ristsubsideerimise keelu rikkumise põhjusel ja teiseks, Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjusel, et periooditasu (mitte pakkumuse maksumus tervikuna) on põhjendamatult madal. Alljärgnevalt analüüsin, kas periooditasu suhtes oli üldse vastavustingimusena hankesisene ristsubsideerimise keeld kehtestatud ning kui oli, siis milliste kulude osas ehk mis oli periooditasuga hõlmatud kohustuslike kulude koosseis. 2.1.1. Hankesisene ristsubsideerimise keeld kehtis vastavustingimusena vaid reisitasu ristsubsideerimisele periooditasu arvelt Vaidlustus rajaneb etteheitel, et Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav seetõttu, et Vaidlustaja hinnangul on Kolmanda isiku pakkumuses periooditasu ristsubsideeritud reisitasu arvelt (mis ei ole tõene, vt täpsemalt käesoleva menetlusdokumendi p 2. 2 ) ja selline periooditasu ristsubsideerimine on vastuolus hanketingimustega . Esiteks, vajab lahendamist küsimus, kas Riigihankes on üldse vastavustingimusena kehtestatud ristsubsideerimise keeld periooditasu osas. Vaidlustaja viitab vaidlustuse punktis 2.1 vaid hindamiskriteeriumile nr 1, mis isegi mitte ei puuduta periooditasu, vaid reisitasu, ning mida Vaidlustaja seejuures tsiteerib üksnes osaliselt. Kolmas isik rõhutab, et vaidlustuses ei ole Vaidlustaja suutnud osundada mitte ühelegi vastavustingimusele , millega Vaidlustaja hinnangul Kolmanda isiku pakkumus vastuolus oleks. Eelnevat arvestades jääb üldse arusaamatuks miks on Vaidlustaja vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse, kui Vaidlustaja etteheide tundub olevat suunatud hoopis hindamiskriteeriumite järgimise suunas. Vaidlustaja poolt vaidlustuse p 2.1 viidatud hindamiskriteerium nr 1 kõlab tervikuna järgmiselt: „ Üks reis on ühest sadamast teise. Pakkumuses esitatud reisitasu ei tohi olla väiksem kui 120 eurot ühe reisi kohta. Hankija loeb alla 120 eurost ühe reisi reisitasu pakkumust alapakkumuseks ja käsitleb seda hindamiskriteeriumite osas ristsubsideerimiseks . Ristsubsideerimine hindamiskriteeriumite osade vahel ei ole lubatud . ” Seega hindamiskriteerium nr 1 kehtib vaid reisitasu suhtes ja mit te periooditasu suhtes . Tähelepanuväärselt hindamiskriteeriumis nr 2 analoogselt lauset ristsubsideerimise kohta ei leia . Hindamiskriteerium nr 1 sõnastus vastab tehnilise kirjelduse punktile 4.1, mis sätestab: „ Pakkumuses esitatud reisitasu ei tohi olla väiksem kui 120 eurot ühe reisi kohta. Hankija loeb alla 120 eurost ühe reisi reisitasu pakkumust alapakkumuseks ja käsitleb seda hindamiskriteeriumite osas ristsubsideerimiseks. Ristsubsideerimine hindamiskriteeriumite osade vahel ei ole lubatud. “ Vaidlustaja on hindamiskriteeriumist nr 1 teinud järelduse, et Riigihankes kehtib hankesisene keeld ristsubsideerida reisitasu periooditasu arvelt ja ka vastupidi ehk kehtib nö kahesuunaline ristsubsideerimise keeld . Vaidlustaja järeldus on ebaõige. Tehnilise kirjelduse p 4.1 sõnastusest võib hoopis järeldada, et Hankija sooviks oli välistada ebamõistlikult madalad reisitasu pakkumised, mida ristsubsideeritakse periooditasu arvelt, millise eesmärgi saavutamiseks kehtestas Hankija vastavustingimuse tehnilise kirjelduse punktis 4.1 reisitasu suhtes, määrates nii reisitasu minimaalse suuruse kui ka kehtestades keelu reisitasu ristsubsideerida periooditasu arvelt. Ent sellest ei järeldu mitte kuidagi, et Riigihankes oleks kehtestatud vastavustingimus ka periooditasu suhtes ning kahesuunaline ristsubsideerimise keeld ehk keeld ristsubsideerida periooditasu reisitasu arvelt. Periooditasu koosseisus arvestamisele kuuluvate kohustuslike kuluartiklite kohta mistahes vastavustingimus puudub. Puudub ka vastavustingimusena määratlus, milliseid kohustuslikke kulusid peab katma reisitasu. Seepärast on isegi reisitasu ühesuunalise ristsubsideerimise reaalne kontrollitavus Kolmanda isiku hinnangul küsitav, sest ristsubsideeritavuse keeld eeldab paratamatult ka seda, et hanketingimustes on määratletud kohustuslike kulude koosseis, mida teiste kulude arvelt ristsubsideerida ei tohi . Samas ei ole Kolmanda isiku pakkumuses ka kahtlust, et reisitasu periooditasu arvelt ristsubsideeritaks . Riigihankes ei ole määratletud ei reisitasu koosseisu kuuluvate kohustuslike kulude koosseisu ega ka mitte periooditasu kohustuslike kulude koosseisu. Samas on hanketingimuste vaidlustamise tähtaeg möödas ja mistahes etteheited hanketingimuste ebaselgusele või ebamõistlikkusele (vaidlustuse p 5.25) ei saa pakkumuse vastavuse ja hindamise etapis olla enam asjakohased. Hankija on tehnilise kirjelduse punktis 4.1 määratlenud, mida Hankija ise käsitleb „hindamiskriteeriumite osas ristsubsideerimisena“ – kui pakkumuses pakutakse reisitasu alla 120 euro, siis käsitleb Hankija seda hindamiskriteeriumite osas ristsubsideerimisena ning sellist tegevust loetakse keelatuks. On väljaspool vaidlust, et Kolmanda isiku pakkumuses ületab reisitasu selgelt 120 eurot, mistõttu ei saa põhimõtteliselt tulla jutu k s reisitasu lubamatu ristsubsideerimine periooditasu arvelt ja periooditasu ristsubsideerimine reisitasu arvelt ei ole hanketingimuste kohaselt isegi mitte keelatud. Vastavalt kohtupraktikale ei saa ristsubsideerimise keeldu tuletada umbmäärastest hanketingimustest, vaid ristsubsideerimise keeld peab olema üheselt hanketingimustes sõnastatud. Käesoleval juhul puudub esiteks vastavustingimustes nõue, millised kulud peavad kohustuslikult olema kajastatud periooditasus, mistõttu ei saagi loogiliselt kehtida selliste määratlemata kulude suhtes ristsubsideerimise keeld. Seetõttu on loogiline, et Hankija sooviski tehnilise kirjelduse p 4.1 kehtestada vaid ühesuunalise ristsubsideerimise keelu reisitasu ristsubsideerimiseks periooditasu arvelt vältimaks olukorda, kus sõltumata tellitavate reiside arvust peab Hankija periooditasu näol kandma ebamõistlikku rahalist koormust. Seega eelnevat arvestades puudub isegi vastavustingimus, millele mittevastavust Vaidlustaja Kolmanda isiku pakkumusele ette heidab. 2.1.2. Vastavustingimus puudub periooditasu kohustuslike kuluartiklite kohta Teiseks, isegi kui Riigihankes oleks vastavustingimusena kehtestatud kahesuunaline ristsubsideerimise keeld ehk keeld ristsubsideerida reisitasu periooditasu arvelt ja vastupidi (millega Kolmas isik küll ei nõustu), ei ole vastavustingimusena kehtestatud periooditasu kohustuslikke kuluartikleid (ega ka mitte reisitasu kohustuslikke kuluartikleid) . P eriooditasu koosseis on defineeritud üksnes hindamiskriteeriumites (mitte vastavuskriteeriumites) järgmiselt: „ Periooditasu on tasu, mis katab kõigi reiside piletimüügi korraldamise ning parvlaeva kasutamise ja ülalpidamiskulud vastavalt Reisiparvlaeva „ Wrangö “ kasutusse andmise tingimustele (HAD Lisa 3). Periooditasu tasutakse 1/60 kuus, millest on maha arvestatud eelmises kalendrikuus laekunud piletitulu (piletitulu alla loetakse ka erinevad lisareisid, mis on näiteks tellitud eraisikute ehitustehnika või ehitusmaterjalide üleveol vm lisareisid). Juhul, kui arvestusperioodis teenitud piletitulu ületab vastava arvestusperioodi veoteenuse tasu, arvestatakse enamteenitud piletitulu järgmise arvestusperioodi ettemaksena. “ Tähelepanuväärselt on küll reisitasu puudutavas hindamiskriteeriumis selgelt defineeritud, mida ristsubsideerimiseks peetakse ( Hankija loeb alla 120 eurost ühe reisi reisitasu pakkumust alapakkumuseks ja käsitleb seda hindamiskriteeriumite osas ristsubsideerimiseks. Ristsubsideerimine hindamiskriteeriumite osade vahel ei ole lubatud ) , ja ka viidatud, et reisitasu ristsubsideerimine periooditasu arvelt on keelatud, kuid hindamiskriteeriumis nr 2 periooditasu kohta analoogset ristsubsideerimise definitsiooni ja keeldu, mis keelaks periooditasu ristsubsideerida reisitasu arvelt, ei ole. Eelneva kinnitab Kolmanda isiku eelnevat argumenti menetlusdokumendi p 2.1.1 , et Riigihankes oligi Hankija eesmärgiks kehtestada vaid ühesuunaline ristsubsideerimise keeld ja mitte keelata periooditasu ristsubsideerimist reisitasu arvelt. Seejuures on Kolmanda isiku hinnangul oluline , et hindamiskriteeriumis periooditasu kulukomponentide sätestamine ei saa mõjutada pakkumuste vastavuse kontrolli, sest hindamiskriteeriumid ja vastavustingimused on olemuslikult erinevad. Vastavuse kontroll toimib lähtudes dihhotoomiast vastab/ei vasta, seevastu hindamiskriteeriumid toimivad hanketingimustele vastavate pakkumuste järjestamise tööriistadena skaalal parem/halvem . Vastavustingimusena aga puudub nõue selle kohta, millised kulud periooditasus peavad sisalduma. 2.1.3. Hindamiskriteerium nr 2 nõudis periooditasus piletimüügi korraldamise ja parvlaeva kasutamise ja ülalpidamiskulude kajastamist niivõrd kuivõrd need tulevad RHAD lisast 3 Isegi kui hindamiskriteeriumis nr 2 kehtestatud periooditasu kulude koosseisu käsitada vastavustingimusena (millega Kolmas i sik ei nõustu), järeldub sellest, et periooditasu kohustuslikeks elementideks on üksnes piletimüügi korraldamise ning parvlaeva kasutamise ja ülalpidamiskulud vastavalt Reisiparvlaeva „ Wrangö “ kasutusse andmise tingimustele (HAD Lisa 3) . S eega mitte mistahes püsikulud või sõltumata reiside arvust tekkivad kulud ei pea olema periooditasu koosseisus, vaid üksnes sellised piletimüügiga ja parvlaeva kasutamise ja ülalpidamisega seotud kulud, mis vahetult tulenevad RHAD lisast 3. Tähelepanuväärselt ei ole Vaidlustaja viidanud mitte ühelegi RHAD lisa 3 sätestatud kohustuslikule kuluartiklile, mille suhtes Vaidlustajal oleks kahtlus, et vastav kulu on jäänud Kolmanda isiku periooditasus kajastamata. Vaidlustus rajaneb ebaõigel ja Riigihanke tingimustega seostamata eeldusel, et periooditasu peab katma kõiki neid kulusid, mis ei sõltu iga konkreetse reisi kulust (vaidlustuse p 4.2 – 4.4 ). Vaidlustaja viitab seejuures paljasõnaliselt muudele riigihangetele vaidlustuse punktis 5.24, kus Vaidlustaja väitel on kõik personalikulud hanketingimuste kohaselt periooditasu kohustuslikuks elemendiks. Vaidlustaja väited ei ole kontrollitavad, ent need väited on ka sisuliselt asjakohatud, sest ei oma mitte mingisugust tähtsust kas ja kuidas on teised hankijad mingites muudes riigihangetes periooditasu ja reisitasu kulude koosseisu suhtes nõudeid kehtestanud. Asjakohane ei ole ka vaidlustuse p 2.5 – 2.7 viide ÜtS § 23 lg-le 2, sest hanketingimuste kohaselt kaetakse Riigihankes sõlmitava avaliku teenindamise lepingu täitmise kulud nii periooditasust kui ka reisitasust, mis kokku moodustavad pakkumuse maksumuse. Kuivõrd Vaidlustajal puuduvad mistahes kahtlused Kolmanda isiku pakkumuses esitatud reisitasu osas ja ka Kolmanda isiku pakkumuse kui terviku maksumuse osas (mis on kallim kui Vaidlustajal endal ) , siis ilmselgelt ei saa tekkida kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus on piisav Riigihanke alusel teostatava avaliku liiniveo reaalsete kulude katmiseks. 2.2 Periooditasu Kolmanda isiku pakkumuses sisaldab kõiki hindamiskriteeriumis nr 2 nõutud kulusid piletimüügi korraldamiseks ja parvlaeva kasutamiseks ja ülalpidamiseks vastavalt RHAD lisas 3 nõutule Kolmas isik on 1.10.2024 esitanud riigihangete registris vastusena Hankija päringule põhjalikud selgitused periooditasu koosseisu kohta. Nimetatud tabel on tervikuna Kolmanda isiku ärisaladus. Sellest nähtub, et Kolmas isik on kajastanud periooditasus kõik piletimüügi korraldamiseks ja parvlaeva kasutamiseks ja ülalpidamiseks vajalikud kulud vastavalt RHAD lisas 3 nõutule. Muud kulud, mis võivad samuti olla seotud parvlaeva kasutamisega, ent mille kandmist RHAD lisas 3 otseselt nõutud ei ole, ei pidanudki tingimata periooditasus kajastama. Seega vastupidiselt Vaidlustaja alusetule väitele ei pidanud periooditasu tingimata sisaldama kõiki selliseid kulusid, mis vahetult reiside teostamisega seotud ei ole. Vaidlustaja on vaidlustuse p 4.4 esitanud enda nägemuse periooditasu minimaalsetest kuludest, mida Vaidlustaja ise realistlikult põhjendatuks peab. Vaidlustaja hinnangul on realistlik periooditasu 950 818,40 eurot samas kui Kolmanda isiku pakkumuses on periooditasu suuruseks 911 999 eurot ehk vahe on pelgalt 38 000 eurot. Laskumata Vaidlustaja poolt esitatud tabeli kuluridade üksikasjadesse nähtub koheselt, et Vaidlustaja on alusetult arvestanud periooditasu hulka kogu laevapersonali tööjõukulu, mis ei olnud hindamiskriteeriumi nr 2 ja selles viidatud RHAD lisa 3 kohaselt nõutav. Periooditasus ei pea arvestama selliste tööjõukuludega, mis on vahetult vajalikud reiside teostamiseks, vaid piisab selliste tööjõukulude arvestamisega, mis on vajalikud praamlaeva kasutamiseks ja ülalpidamiseks olukorras, kus reise ei toim u. Kolmanda isiku poolt Hankijale 1.10.2024 esitatud tabelist nähtub , et sõltumata reiside teostamisest vajalik tööjõukulu on periooditasus kajastatud real 12 . Hankijale 1.10. esitatud tabelis on arvestatud p ersonal kaldal tööjõukulu real 14 klienditeenindaja . Muu tööjõukulu seondub küll laeva opereerimisega, ent reiside reaalse teostamise kontekstis ja on seetõttu lubatud kajastada reisitasu koosseisus. Pakkujal ei ole keelatud kasutada tööjõurenti või muid kokkuleppeid vajaliku tööjõu kaasamiseks nii, et pädevate töötajate rakendamiseks vajalik kulu tekib üksnes reiside teostamisel. Juba ainuüksi selle valekalkulatsiooni tõttu langeb kokku Vaidlustaja kogu argument, et Kolmanda isiku pakutud periooditasu ei vasta Vaidlustaja enda arvutatud realistlikule periooditasule, sest Vaidlustaja on arvestanud laevapersonalina kolme inimese täistööajaga seotud kulud periooditasu sisse ja arvestanud sellest tulenevaks kuluks 147 600 eurot. Võrreldes Kolmanda isiku poolt 1.10.2024 Hankijale esitatud selgitusi periooditasu kulukomponentide kohta Vaidlustaja poolt vaidlustuse p 4.4 esitatud tabeliga järeldub, et Kolmas isik on märksa detailsemalt lahti kirjutanud periooditasu sisse arvestatud kuluartiklid ning tähelepanuväärselt on nende kuluartiklite suurusjärgud samasugused nagu Vaidlustajal. Erinevus seisnebki vaid selles, kas periooditasu hulka arvestada kogu laevapersonali tööjõukulu või võib vahetult reiside teostamisega seotud personalikulu kajastada ka reisitasus nagu seda on teinud Kolmas isik ja arvestada periooditasus vaid selline tööjõukulu, mis on vahetult vajalik laeva kasutamiseks ja ülalpidamiseks siis, kui reise ei toimu. Eelnevat arvestades on alusetud Vaidlustaja etteheited Kolmanda isiku pakkumuse vastavusele. 2.3. Kolmanda isiku I pakkumuse suhtes nn alapakkumuse kontroll Vaidlustuse p 5 heidab Vaidlustaja üldsõnaliselt ette, et Kolmanda isiku periooditasu on alapakkumus ja seetõttu tulnuks Kolmanda isiku pakkumus tervikuna tagasi lükata. Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et alapakkumuse kontroll saab puudutada vaid pakkumust kui tervikut . Kolmanda isiku pakkumuse maksumus tervikuna ei olnud kõige madalam, vaid hoopis kõrgem kui Vaidlustajal . Ka Hankija oma päringus Kolmandale isikule on küsinud selgitusi vaid periooditasu kohta ja viidanud, et periooditasu on Kolmanda isiku pakkumuses madalam võrreldes konkurentidega. Pakkumuse maksumuse kui terviku osas Hankijal alapakkumuse kahtlust kunagi tekkinud ei ole ega saagi tekkida, kuna Vaidlustaja enda pakkumus on veelgi madalama hinnaga ja Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumusega võrreldavas suurusjärgus. Eelnevalt põhjendas Kolmas isik miks Riigihankes ei ole kehtestatud kahesuunalist ristsubsideerimise keeldu, mis keelaks periooditasu ristsubsideerimise reisitasu arvelt. Ent isegi kui eeldada, et Riigihankes kehtib kahesuunaline ristsubsideerimise keeld ehk keeld ristsubsideerida periooditasu reisitasu arvelt, on Kolmas isik kajastanud periooditasus kõik piletimüügi korraldamisega ja parvlaeva kasutamise ja ülalpidamisega seotud kulud vastavalt RHAD lisas 3 nõutule. Arvestades Kolmanda isiku poolt Hankijale antud selgitusi leidis Hankija vaidlustatud otsuses, et periooditasus on arvestatud kõiki hanketingimustes nõutud kulusid ja periooditasu arvestamisel on aluseks võetud realistlikud arvnäitajad , seejuures on Hankija arvestanud tänases päevas teenuse osutamise reaalseid kulusid ja võrrelnud neid Kolmanda isiku antud selgitustega kuluartiklite kohta . Vaidlustuse p 5.8 – 5.21 esitab Vaidlustaja neli alusetut etteheidet Hankija kaalutlustele Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse suhtes kontrolli teostamise kohta. Vaidlustuse p 5.9 väidab Vaidlustaja paljasõnaliselt, et Hankija võrdlus praeguse teenuseosutaja reaalsete kuludega samasuguse teenuse osutamisel ei ole adekvaatne, sest Vaidlustaja hinnangul on praeguse teenuseosutaja periooditasu „2,5 korda alla hinnatud“. Mingeid selgitusi ega tõendeid Vaidlustaja oma väite toestamiseks ei esita. Vaidlustuse p 5.10 tundub Vaidlustaja ette heitvat, et Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumust arvestanud hinnates, kas see on realistlikult piisav sõlmitava lepingu reaalsete kulude katmiseks. Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et alapakkumuse kontrolli kontekstis tulebki arvestada pakkumuse maksumust tervikuna, mitte vaid maksumuse segmente, isegi kui hindamine toimub maksumuse segmentide kaupa. Vaatamata eelnevale on Kolmas isik siiski veenvalt näidanud, et isegi hinnatav maksumuse segment periooditasu on arvestatud nii, et see katab hanketingimustes periooditasu koosseisu kohustuslikud kulud (piletimüügi korralduse ning parvlaeva kasutamise ja ülalpidamise vastavalt RHAD lisa 3 nõuetele). Vaidlustuse p 5.12 -5.14 leiab Vaidlustaja ebaõigesti, et jäämurdmistööde kulud peavad sisalduma periooditasus. Nii see ei ole. Jäämurdja kulude kandmine ei tulenenud RHAD lisast 3, mistõttu oli lubatud vastavate kulude kajastamine ka reisitasus. See on ka loogiline, sest jäämurdjat on vaja siis ja ainult siis, kui toimuvad reisid. Vaidlustuse p 5.15 – 5.16 leiab Vaidlustaja, et periooditasus peaks sisalduma ka rservfond õnnetuste kulude katmiseks. Taaskord ei tulene sellist nõuet otseselt RHAD lisast 3, mistõttu ei pea selline reservfond tervikuna olema periooditasus. Sellele vaatamata on Kolmanda isiku poolt 1.10. Hankijale esitatud selgitustest näha, et reservfondi nii RHAD lisast 3 tulenevate kohustuste kui ka muude hanketingimustest tulenevate kohustuste täitmiseks on Kolmas isik ette näinud erinevate kuluridade koosseisus nii periooditasus kui ka reisitasus. Vaidlustaja väited nn õnnetuste kulude kohta on tõendamata. Küll aga on Kolmandale isikule teada, et eelnevalt on esinenud õnnetusi ja sellega seondunud suuremaid kulusid, sh remondi- ja hooldustöödel just seetõttu, et parvlaeva on kasutatud jäämurdmiseks, ehkki parvlaev ei ole selleks mõeldud. Vaidlustuse p 5.17 – 5.20 heidab Vaidlustaja Kolmandale isikule ette, et viimane on pakkumuse maksumuse arvestamisel lähtunud oma asjatundmusest ja ulatuslikust eelnevast kogemusest analoogse teenuse pakkumisel teistel laevaliinidel. Vaidlustaja etteheide on arusaamatu. Kolmas isik ei ole tuginenud oma eelnevale kogemusele ja professionaalsusele üldsõnaliselt, vaid on Hankijale 1.10 esitanud detailsed selgitused konkreetse pakkumuse maksumuse kulukomponentide kohta. K una pakkumuse maksumuse kujundamine eeldab alati ka hinnangut lähtudes oma eelnevast professionaalsest kogemusest, ei ole midagi etteheidetavat selles, et Kolmas isik on lisaks hanketingimustele lähtunud ka oma eelnevat kogemust analoogse teenuse pakkumisel. Eelnevat arvestades on alusetud Vaidlustaja etteheited Kolmanda isiku pakkumuse kui alapakkumuse suhtes seda enam, et Vaidlustaja enda pakkumuse maksumus on Kolmanda isiku pakkumuse maksumusest madalamgi. Vaidlustaja etteheide on tegelikult suunatud hanketingimustele nähtuvalt vaidlustuse punktidest 5.22 ja 5.25, sest Vaidlustaja meelest on Riigihankes kehtestatud hindamiskriteeriumid ebaproportsionaalsed ega võimalda pakkumuste võrreldavust. Kuid hanketingimusi ei ole tähtaegselt vaidlustatud, mistõttu on sellised etteheited pakkumuste kontrollimise etapis asjakohatud. III Menetluslikud küsimused Esindusõigus. Vandeadvokaat Kristina Laarmaa kinnitab esindusõiguse olemasolu (esindusõigust tõendav volikiri on riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud) ja palub kõik menetlusega seotud dokumendid esitada e-posti aadressil
[email protected] . Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Kolmas isik on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Juhindudes eeltoodust palun: jätta vaidlustus rahuldamata; mõista vaidlustusmenetlusega seotud Kolmanda isiku menetluskulud välja vaidlustajalt, vaidlustaja menetluskulud jätta vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat OÜ Spinnaker volitatud esindaja
VOLIKIRI Spinnaker OÜ , registrikood 10859278, ( edaspidi Klient ) , aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sadama tn 1, 10111, esindaja juhatuse liige Kaspar Eisel annab käesolevaga advokaadibüroole Laarmaa ja käesolevas volikirjas nimetatud advokaadibüroo Laarmaa advokaatidele volituse esindada Klienti alljärgneva õigusteenuse osutamisel: esindamine ametiasutustes ja kohtus kõigi seaduses ettenähtud õigustega seoses riigihankega nr 283032 , sh riigihankes esitatud vaidlustuste vaidlustusmenetlustes . Käesolev volikiri on antud edasivolitamisõiguseta . Volituse alusel on õigus Klienti esindada järgmistel advokaatidel: vandeadvokaat Kristina Laarmaa. Esindaja on volitatud esitama Kliendi nimel avaldusi ja kaebuseid, taotlema ja kätte saama Kliendi nimel mistahes originaaldokumente ja ärakirju registritest, asutustest, organisatsioonidest ja üksikisikutelt, samuti tegema kõike muud, mis on vajalik Kliendi ülesannete täitmiseks ja tema huvides õigustoimingu tegemiseks. Ülalnäidatud eesmärkide saavutamiseks on esindajal õigus võtta tarvitusele ükskõik, milliseid seaduslikke meetmeid, mida esindaja peab vajalikuks volikirjas toodud eesmärkide saavutamiseks. Käesolev volikiri on kehtiv kuni käsundi täitmiseni. OÜ Spinnaker Juhatuse liige Kaspar Eisel / allkirjastatud digitaalselt /