Spinnaker OÜ vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 4 . 1 1 .202 4 Tartu mnt 85 Tallinn edastatud e-postiga [email protected] Riigihange nr 28 3032 Vaidlustaja: Aktsia selts Kihnu Veeteed Registrikood 10 867071 Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaa did Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen e-post: [email protected] , [email protected] Hankija: Viimsi Vallavalitsus Registrikood 75021250 e-post: [email protected] Kolmas isik I: Osaühing Spinnaker Registrikood 108592278 e-post: [email protected] Kolmanda isiku I esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] Kolmas isik II: Tuule Liinid OÜ Registrikood 12978461 e-post: [email protected] KOLMANDA ISIKU I VASTUS VAIDLUSTUSELE I Asjaolud Viimsi Vallavalitsus (edaspidi Hankija) viib läbi riigihanget viitenumbriga 2 83032 (edaspidi Riigihange). Riigihankes esitasid pakkumused kolm pakkujat, seejuures pakkumuste maksumused nähtuvalt Hankija 16.10.2024 otsusest on järgmised: Nr Pakkuja Registrikood 60 kuu maksumus ilma käibemaksuta Ühe reisitasu maksumus käibemaksuta (7500 tk ) Kokku 1 Osaühing SPINNAKER 10859278 911 999,00 2 603 400,00 3 515 399,00 2 Tuule Liinid OÜ 12978461 2 499 000,00 900 000,00 3 399 000,00 3 Aktsiaselts Kihnu Veeteed 10867071 2 662 810,00 1 725 000,00 4 387 810,00 Riigihanke hindamiskriteeriumite kohaselt hinnati eraldi reisitasu 7500 reisi kohta ja 60 kuu periooditasu, kuid pakkumuse maksumus tervikuna moodustus nende kahe näitaja summast. Seega OÜ Spinnaker (edaspidi Kolmas isik I) pakkumuse maksumus on suurem kui Tuule Liinid OÜ (edaspidi Kolmas isik II) pakkumuse maksumus, ent madalam kui AS Kihnu Veeteed (edaspidi Vaidlustaja) pakkumuse maksumus. Hankija tegi 16.10.2024 otsuse (vaidlustuse lisa 1), millega tunnistas kõik kolm pakkumust vastavaks, Kolmanda isiku I pakkumuse edukaks ja kvalifitseeris ning jättis kõrvaldamata Kolmanda isiku I. 28.10.2024 esitas Vaidlustaja vaidlustuse Hankija 16.10.2024 otsusele osas, milles on tunnistatud Kolmanda isiku I pakkumus vastavaks ja edukaks ning Kolmanda isiku II pakkumus vastavaks. Kolmanda isiku I suhtes on vaidlustus esitatud kahel põhimõttelisel alusel – esiteks, Vaidlustaja kahtlustab, et Kolmanda isiku I pakkumuses on periooditasu hanketingimustega vastuolus , sest periooditasu kulusid on ristsubsideeritud reisitasu arvelt, ja teiseks on Vaidlustajal kahtlus, et Kolmanda isiku I pakkumus es on alapakkumus periooditasu madala hinna tõttu . Vaidlustajal tekiks perspektiiv jõuda Riigihankes hankelepingu sõlmimiseni siis ja ainult siis, kui Vaidlustajat saadab esmalt edu Kolmanda isiku II pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele esitatud vaidlustuses. Tähelepanuväärselt ei ole Vaidlustaja kahtluse alla seadnud Kolmanda isiku II pakkumuse maksumust alapakkumuse kontrolli kontekstis, ehkki Kolmanda isiku II pakkumuse kogumaksumus on Kolmanda isiku I pakkumuse kogumaksumusega võrreldes väiksem. Seetõttu on eos alusetu Vaidlustaja etteheide Kolmanda isiku I pakkumusele kui alapakkumusele. VAKO määras 29.10.2024 vaidlustusele vastamiseks tähtaja 4.11.2024 kell 13.00. Kolmas isik I vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata osas, milles see puudutab Kolmanda isiku I suhtes tehtud otsuseid. Vaidlustuse argumentide osas, mis puudutavad Kolmanda isiku II pakkumust, käesolevas menetlusdokumendis seisukohti ei võeta. II Õiguslikud põhjendused 2.1. Hankesisese ristsubsideerimise keelu hanketingimuste tõlgendamine Kolmanda isiku I suhtes vaidlustuses esitatud etteheited on taandatavad vaidlusele hanketingimuste tõlgendamise üle. Vaidlustaja on Kolmanda isiku I pakkumuse suhtes esitanud etteheited vaid periooditasu suuruse osas, mitte reisitasu osas ega ka mitte Kolmanda isiku I pakkumuse kogumak sumuse osas. Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse hankesisese ristsubsideerimise keelu rikkumise põhjusel ja teiseks, Kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjusel, et periooditasu (mitte pakkumuse maksumus tervikuna) on põhjendamatult madal. Alljärgnevalt analüüsin, kas periooditasu suhtes oli üldse vastavustingimusena hankesisene ristsubsideerimise keeld kehtestatud ning kui oli, siis milliste kulude osas ehk mis oli periooditasuga hõlmatud kohustuslike kulude koosseis. 2.1.1. Hankesisene ristsubsideerimise keeld kehtis vastavustingimusena vaid reisitasu ristsubsideerimisele periooditasu arvelt Vaidlustus rajaneb etteheitel, et Kolmanda isiku I pakkumus on mittevastav seetõttu, et Vaidlustaja hinnangul on Kolmanda isiku I pakkumuses periooditasu ristsubsideeritud reisitasu arvelt (mis ei ole tõene, vt täpsemalt käesoleva menetlusdokumendi p 2. 2 ) ja selline periooditasu ristsubsideerimine on vastuolus tehnilise kirjelduse punktiga 4.1. Esiteks, vajab lahendamist küsimus, kas Riigihankes on üldse vastavustingimusena kehtestatud ristsubsideerimise keeld periooditasu osas. Nimelt viitab Vaidlustaja tehnilise kirjelduse punktile 4.1, mis sätestab: „ Pakkumuses esitatud reisitasu ei tohi olla väiksem kui 120 eurot ühe reisi kohta. Hankija loeb alla 120 eurost ühe reisi reisitasu pakkumust alapakkumuseks ja käsitleb seda hindamiskriteeriumite osas ristsubsideerimiseks. Ristsubsideerimine hindamiskriteeriumite osade vahel ei ole lubatud. “ Vaidlustaja on sellest teinud järelduse, et Riigihankes kehtib hankesisene keeld ristsubsideerida reisitasu periooditasu arvelt ja ka vastupidi ehk kehtib nö kahesuunaline ristsubsideerimise keeld . Vaidlustaja järeldus on ebaõige. Tehnilise kirjelduse p 4.1 sõnastusest võib hoopis järeldada, et Hankija sooviks oli välistada ebamõistlikult madalad reisitasu pakkumised, mida ristsubsideeritakse periooditasu arvelt, millise eesmärgi saavutamiseks kehtestas Hankija vastavustingimuse tehnilise kirjelduse punktis 4.1 reisitasu suhtes, määrates nii reisitasu minimaalse suuruse kui ka kehtestades keelu reisitasu ristsubsideerida periooditasu arvelt. Ent sellest ei järeldu mitte kuidagi, et Riigihankes oleks kehtestatud vastavustingimus ka periooditasu suhtes ning kahesuunaline ristsubsideerimise keeld ehk keeld ristsubsideerida periooditasu reisitasu arvelt. Periooditasu koosseisus arvestamisele kuuluvate kohustuslike kuluartiklite kohta mistahes vastavustingimus puudub. Puudub ka vastavustingimusena määratlus, milliseid kohustuslikke kulusid peab katma reisitasu. Seepärast on isegi reisitasu ühesuunalise ristsubsideerimise reaalne kontrollitavus Kolmanda isiku I hinnangul küsitav, sest ristsubsideeritavuse keeld eeldab paratamatult ka seda, et hanketingimustes on määratletud kohustuslike kulude koosseis, mida teiste kulude arvelt ristsubsideerida ei tohi . Samas ei ole Kolmanda isiku I pakkumuses ka kahtlust, et reisitasu periooditasu arvelt ristsubsideeritaks . Riigihankes ei ole määratletud ei reisitasu koosseisu kuuluvate kohustuslike kulude koosseisu ega ka mitte periooditasu kohustuslike kulude koosseisu. Samas on hanketingimuste vaidlustamise tähtaeg möödas ja mistahes etteheited hanketingimuste ebaselgusele või ebamõistlikkusele ei saa pakkumuse vastavuse ja hindamise etapis olla enam asjakohased. Hankija on tehnilise kirjelduse punktis 4.1 määratlenud, mida Hankija ise käsitleb „hindamiskriteeriumite osas ristsubsideerimisena“ – kui pakkumuses pakutakse reisitasu alla 120 euro, siis käsitleb Hankija seda hindamiskriteeriumite osas ristsubsideerimisena ning sellist tegevust loetakse keelatuks. On väljaspool vaidlust, et Kolmanda isiku I pakkumuses ületab reisitasu selgelt 120 eurot, mistõttu ei saa põhimõtteliselt tulla jutu k s reisitasu lubamatu ristsubsideerimine periooditasu arvelt ja periooditasu ristsubsideerimine reisitasu arvelt ei ole hanketingimuste kohaselt isegi mitte keelatud. Vastavalt kohtupraktikale ei saa ristsubsideerimise keeldu tuletada umbmäärastest hanketingimustest, vaid ristsubsideerimise keeld peab olema üheselt hanketingimustes sõnastatud. Käesoleval juhul puudub esiteks vastavustingimustes nõue, millised kulud peavad kohustuslikult olema kajastatud periooditasus, mistõttu ei saagi loogiliselt kehtida selliste määratlemata kulude suhtes ristsubsideerimise keeld. Seetõttu on loogiline, et Hankija sooviski tehnilise kirjelduse p 4.1 kehtestada vaid ühesuunalise ristsubsideerimise keelu reisitasu ristsubsideerimiseks periooditasu arvelt vältimaks olukorda, kus sõltumata tellitavate reiside arvust peab Hankija periooditasu näol kandma ebamõistlikku rahalist koormust. Seega eelnevat arvestades puudub isegi vastavustingimus, millele mittevastavust Vaidlustaja Kolmanda isiku I pakkumusele ette heidab. 2.1.2. Vastavustingimus puudub periooditasu kohustuslike kuluartiklite kohta Teiseks, isegi kui Riigihankes oleks vastavustingimusena kehtestatud kahesuunaline ristsubsideerimise keeld ehk keeld ristsubsideerida reisitasu periooditasu arvelt ja vastupidi (millega Kolmas isik I küll ei nõustu), ei ole vastavustingimusena kehtestatud periooditasu kohustuslikke kuluartikleid (ega ka mitte reisitasu kohustuslikke kuluartikleid) . Nagu Vaidlustaja isegi viitab, on periooditasu koosseis defineeritud üksnes hindamiskriteeriumites (mitte vastavuskriteeriumites) järgmiselt: „ Periooditasu on tasu, mis katab kõigi reiside piletimüügi korraldamise ning parvlaeva kasutamise ja ülalpidamiskulud vastavalt Reisiparvlaeva „ Wrangö “ kasutusse andmise tingimustele (HAD Lisa 3). Periooditasu tasutakse 1/60 kuus, millest on maha arvestatud eelmises kalendrikuus laekunud piletitulu (piletitulu alla loetakse ka erinevad lisareisid, mis on näiteks tellitud eraisikute ehitustehnika või ehitusmaterjalide üleveol vm lisareisid). Juhul, kui arvestusperioodis teenitud piletitulu ületab vastava arvestusperioodi veoteenuse tasu, arvestatakse enamteenitud piletitulu järgmise arvestusperioodi ettemaksena. “ Tähelepanuväärselt on küll reisitasu puudutavas hindamiskriteeriumis selgelt defineeritud, mida ristsubsideerimiseks peetakse ( Hankija loeb alla 120 eurost ühe reisi reisitasu pakkumust alapakkumuseks ja käsitleb seda hindamiskriteeriumite osas ristsubsideerimiseks. Ristsubsideerimine hindamiskriteeriumite osade vahel ei ole lubatud ) , ja ka viidatud, et reisitasu ristsubsideerimine periooditasu arvelt on keelatud, kuid hindamiskriteeriumis nr 2 periooditasu kohta analoogset ristsubsideerimise definitsiooni ja keeldu, mis keelaks periooditasu ristsubsideerida reisitasu arvelt, ei ole. Eelneva kinnitab Kolmanda isiku I eelnevat argumenti menetlusdokumendi p 2.1.1 , et Riigihankes oligi Hankija eesmärgiks kehtestada vaid ühesuunaline ristsubsideerimise keeld ja mitte keelata periooditasu ristsubsideerimist reisitasu arvelt. Seejuures on Kolmanda isiku I hinnangul oluline , et hindamiskriteeriumis periooditasu kulukomponentide sätestamine ei saa mõjutada pakkumuste vastavuse kontrolli, sest hindamiskriteeriumid ja vastavustingimused on olemuslikult erinevad. Vastavuse kontroll toimib lähtudes dihhotoomiast vastab/ei vasta, seevastu hindamiskriteeriumid toimivad hanketingimustele vastavate pakkumuste järjestamise tööriistadena skaalal parem/halvem . Vastavustingimusena aga puudub nõue selle kohta, millised kulud periooditasus peavad sisalduma. 2.1.3. Hindamiskriteerium nr 2 nõudis periooditasus piletimüügi korraldamise ja parvlaeva kasutamise ja ülalpidamiskulude kajastamist niivõrd kuivõrd need tulevad RHAD lisast 3 Isegi kui hindamiskriteeriumis nr 2 kehtestatud periooditasu kulude koosseisu käsitada vastavustingimusena (millega Kolmas i sik I ei nõustu), järeldub sellest, et periooditasu kohustuslikeks elementideks on üksnes piletimüügi korraldamise ning parvlaeva kasutamise ja ülalpidamiskulud vastavalt Reisiparvlaeva „ Wrangö “ kasutusse andmise tingimustele (HAD Lisa 3). S eega mitte mistahes püsikulud või sõltumata reiside arvust tekkivad kulud ei pea olema periooditasu koosseisus, vaid üksnes sellised piletimüügiga ja parvlaeva kasutamise ja ülalpidamisega seotud kulud, mis vahetult tulenevad RHAD lisast 3. Tähelepanuväärselt ei ole Vaidlustaja viidanud mitte ühelegi RHAD lisa 3 sätestatud kohustuslikule kuluartiklile, mille suhtes Vaidlustajal oleks kahtlus, et vastav kulu on jäänud Kolmanda isiku I periooditasus kajastamata. Vaidlustus rajaneb ebaõigel ja Riigihanke tingimustega seostamata eeldusel, et periooditasu peab katma kõiki neid kulusid, mis ei sõltu iga konkreetse reisi kulust (vaidlustuse p 16). Vaidlustaja viitab seejuures riigihankes nr 168116 tehtud VAKO otsusele nr 223-15/168116, kuid Vaidlustaja eksib – riigihankes nr 168116 oli hanke alusdokumendi punktis 6.4. defineeritud periooditasu ja reisitasu kulude koosseis väga erinevalt võrreldes käesoleva Riigihankega. Nimelt riigihankes 168116 sätesta s hanke alusdokumendi p 6.4. järgmist: Pakkumuse maksumus koosneb järgmistest komponentidest: Reisitasu, mis on veoteenuse tasu osa, mida arvestatakse eraldi iga teostatud reisi eest. Reisitasu võimaldab Vedajal katta teostatud reiside arvust sõltuvad avaliku liiniveo muutuvkulud. Periooditasu, mis on veoteenuse tasu osa, mis ei sõltu teostatavate reiside arvust. Periooditasu võimaldab Vedajal katta kõik muud kulud, mis on vajalikud nõuetele vastava avaliku liiniveo teostamiseks ning mida vedaja ei kata reisitasu arvelt. Seetõttu on vaidlustuse p 16 viidatud VAKO lahend 223-15/168116 periooditasu sisustamisel põhimõtteliselt asjakohatu, sest käesolevas Riigihankes ei ole Hankija periooditasu ja reisitasu tähendust ja kohustuslikke kulukomponente samal moel sisustanud (õigemini ei ole Hankija käesoleval juhul reisitasu üldse mitte mingil moel sisustanud, periooditasu osas vastavustingimus puudub ja isegi kui periooditasu vastavustingimusena käsitada hindamiskriteeriumi nr 2 viidatud piletimüügi ja parvlaeva kasutamise ja ülalpidamise kulusid vastavalt HD lisale 3 on selliste kulude ulatus oluliselt kitsam võrreldes riigihankega 168116). Asjakohane ei ole ka vaidlustuse p 17 viide ÜtS § 23 lg-le 2, sest hanketingimuste kohaselt kaetakse Riigihankes sõlmitava avaliku teenindamise lepingu täitmise kulud nii periooditasust kui ka reisitasust, mis kokku moodustavad pakkumuse maksumuse. Kuivõrd Vaidlustajal puuduvad mistahes kahtlused Kolmanda isiku I pakkumuses esitatud reisitasu osas ja ka Kolmanda isiku I pakkumuse kui terviku maksumuse osas (mis on kallim kui Kolmandal isikul II) , siis ilmselgelt ei saa tekkida kahtlust, et Kolmanda isiku I pakkumuse kogumaksumus on piisav Riigihanke alusel teostatava avaliku liiniveo reaalsete kulude katmiseks. 2.2 Periooditasu Kolmanda isiku I pakkumuses sisaldab kõiki hindamiskriteeriumis nr 2 nõutud kulusid piletimüügi korraldamiseks ja parvlaeva kasutamiseks ja ülalpidamiseks vastavalt RHAD lisas 3 nõutule Kolmas isik I on 1.10.2024 esitanud riigihangete registris vastusena Hankija päringule põhjalikud selgitused periooditasu koosseisu kohta. Nimetatud tabel on tervikuna Kolmanda isiku I ärisaladus. Sellest nähtub, et Kolmas isik I on kajastanud periooditasus kõik piletimüügi korraldamiseks ja parvlaeva kasutamiseks ja ülalpidamiseks vajalikud kulud vastavalt RHAD lisas 3 nõutule. Muud kulud, mis võivad samuti olla seotud parvlaeva kasutamisega, ent mille kandmist RHAD lisas 3 otseselt nõutud ei ole, ei pidanudki tingimata periooditasus kajastama. Seega vastupidiselt Vaidlustaja alusetule väitele ei pidanud periooditasu tingimata sisaldama kõiki selliseid kulusid, mis vahetult reiside teostamisega seotud ei ole. Vaidlustaja heidab üldsõnaliselt ette vaidlustuse p 28, et periooditasus ei ole arvestatud vajalikke tööjõukulusid viitega vaidlustuse lisale 3. Kolmandale isikule I ei ole vaidlustuse lisa 3 edastatud ärisaladuse ettekäändel, mistõttu ei ole Kolmandal isikul I ka mõistlikul moel võimalik seisukohta avaldada. Küll aga nähtub Kolmanda isiku I poolt Hankijale 1.10.2024 esitatud tabelist, et sõltumata reiside teostamisest vajalik tööjõukulu on periooditasus kajastatud. Muu tööjõukulu seondub küll laeva opereerimisega, ent reiside reaalse teostamise kontekstis ja on seetõttu lubatud kajastada reisitasu koosseisus. Pakkujal ei ole keelatud kasutada tööjõurenti või muid kokkuleppeid vajaliku tööjõu kaasamiseks nii, et pädevate töötajate rakendamiseks vajalik kulu tekib üksnes reiside teostamisel. Vaidlustuse p 31 – 32 heidab Vaidlustaja ette, et periooditasus ei ole kajastatud kahe sadama sadamateenuse tasu 165 000 eurot aastas. Vaidlustaja eksib esmalt juba seetõttu, et sadamatasu ei ole kajastatud HD lisas 3 kuluna , mis üldse tuleb tervikuna periooditasus kajastada. Ent teiseks ja olulisemaks on see, et reisidest sõltumatuks püsikuluks saab olla ikkagi ühe sadama sadamatasu korraga, sest laev ei saa korraga kasutada kahte sadamat samaaegselt ilma reise teostamata. Seepärast isegi kui väita, et sadamatasu on parvlaeva kasutamise ja ülalpidamise kulu HD lisa 3 tähenduses, siis saab selliseks periooditasu raames reisidest sõltumatuks kuluks olla ikkagi vaid ühe sadama sadamatasu ja teise sadama sadamatasu on võimalik arvestada kas tervikuna reisitasus või osaliselt periooditasus ja osaliselt reisitasus. Seda seisukohta toetab mh praegu teenust osutava Kolmanda isiku II poolt käesolevas Riigihankes esitatud teises vaidlustuses esitatud ar v utuskäik (Kolmanda isiku II vaidlustuse p 4.4 tabelis rida ka i maksu de kohta), kus ka Kolmas isik II on periooditasu koosseisus arvestanud sadamatasudega ühe sadama kasutamiseks, mitte paralleelselt kahe sadama kasutamiseks. Kolmanda isiku I poolt Hankijale 1.10 esitatud selgitusest nähtub , et Kolmas isik I on periooditasus kajastanud sadamatasud vastavalt RHAD lisa 6 ja 7 nõutule. Kuivõrd Vaidlustaja on ebaõigesti eeldanud, et periooditasus peab kajastuma sadamatasu 165 000 eurot aastas, siis on alusetu ka Vaidlustaja järgnev väide, et mistahes muude periooditasu koosseisu kuuluvate kulude katmiseks jääks Kolmanda isiku I pakkumuses vaid 17 400 eurot (vaidlustuse p 34). Vaidlustuse p 35 väidab Vaidlustaja, et kindlustuskulu on suurem kui 17 400 eurot, ent Kolmanda isiku I poolt Hankijale 1.10 antud selgitusest nähtubki, et Kolmas isik I on kindlustuskulu arvestanud suuremas summas kui 17 400 eurot. Kuivõrd vaidlustuse lisa 4 pole Kolmandale isikule I ärisaladuse ettekäändel esitatud, siis ei ole Kolmandal isikul I võimalik seisukohta võtta selles sisalduvate väidete suhtes. Vaidlustaja ei ole muul moel oma kahtlusi põhjendanud, vaid vaidlustuse punktis 37 palunud VAKO-l sisuliselt teha totaalkontrolli Hankija eest. Vaidlustaja ei ole seega endal lasuvat põhjendamiskoormist kandnud. Vaidlustuse p 37 alapunktis 3 alapunktis b loetletud kulude osas ei ole Vaidlustaja seostanud kuluartikleid RHAD lisaga 3, mistõttu ei ole arusaadav, miks Vaidlustaja üldse eeldab, et kõik need kulud peavad periooditasus sisalduma. Nt sadamatasude osas (vaidlustuse p 37 alapunkt b alapunkt b pun k t i) on Kolmas isik I juba selgitanud, et RHAD lisa 3 seda kuluartiklit ei maini ning reisidest sõltumatuks parvlaeva kasutamise ja ülalpidamise kuluks saaks olla maksimaalselt ühe sadama sadamatasu, mitte kahe sadama sadamatasu nagu Vaidlustaja ekslikult väidab. Muud sadamateenused fekaalvee ja pilsivee äraandmine (punkt ii) seonduvad ainult reiside teostamisega. Parvlaeva remondi- ja hoolduskulu RHAD lisa 3 nõutud ulatuses on Kolmanda isiku I periooditasus kajastatud nagu ka kindlustus ja päästevahendite hooldus ja ülevaatus. Tööjõukulu osas, mis reiside teostamisest ei sõltu, on samuti Kolmanda isiku I periooditasus kajastatud nagu ka piletimüügi korraldamisega seotud kulud. Asenduslaeva kulu ei tulene RHAD lisast 3 ega saa juba olemuslikult olla parvlaeva enda kasutamise ja ülalpidamisega seotud kulu ning seondub arusaadavalt vaid reiside teostamisega. Eelnevat arvestades on alusetud Vaidlustaja etteheited Kolmanda isiku I pakkumuse vastavusele. 2.3. Kolmanda isiku I pakkumuse suhtes nn alapakkumuse kontroll Vaidlustuse p 39 – 47 heidab Vaidlustaja üldsõnaliselt ette, et Kolmanda isiku I periooditasu on alapakkumus ja seetõttu tulnuks Kolmanda isiku I pakkumus tervikuna tagasi lükata. Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et alapakkumuse kontroll saab puudutada vaid pakkumust kui tervikut. Kolmanda isiku I pakkumuse maksumus tervikuna ei olnud kõige madalam, vaid isegi kõrgem kui Kolmandal isikul II. Seda möönab isegi Vaidlustaja ise, et Kolmanda isiku I pakkumuse maksumus tervikuna ehk periooditasu koos reisitasuga katab realistlikult Riigihankes sõlmitava lepingu täitmise kulud. Ka Hankija oma päringus Kolmandale isikule I on küsinud selgitusi vaid periooditasu kohta ja viidanud, et periooditasu on Kolmanda isiku I pakkumuses madalam võrreldes konkurentidega. Pakkumuse maksumuse kui terviku osas Hankijal alapakkumuse kahtlust kunagi tekkinud ei ole ega saagi tekkida, kuna Kolmanda isiku II pakkumus on veelgi madalama hinnaga ja Kolmanda isiku I pakkumuse kogumaksumusega võrreldavas suurusjärgus. Eelnevalt põhjendas Kolmas isik I miks Riigihankes ei ole kehtestatud kahesuunalist ristsubsideerimise keeldu, mis keelaks periooditasu ristsubsideerimise reisitasu arvelt. Ent isegi kui eeldada, et Riigihankes kehtib kahesuunaline ristsubsideerimise keeld ehk keeld ristsubsideerida periooditasu reisitasu arvelt, on Kolmas isik I kajastanud periooditasus kõik piletimüügi korraldamisega ja parvlaeva kasutamise ja ülalpidamisega seotud kulud vastavalt RHAD lisas 3 nõutule. Arvestades Kolmanda isiku I poolt Hankijale antud selgitusi leidis Hankija vaidlustatud otsuses, et periooditasus on arvestatud kõiki hanketingimustes nõutud kulusid ja periooditasu arvestamisel on aluseks võetud realistlikud arvnäitajad , seejuures on Hankija arvestanud tänases päevas teenuse osutamise reaalseid kulusid ja võrrelnud neid Kolmanda isiku I antud selgitustega kuluartiklite kohta . III Menetluslikud küsimused Taotlus avaldada vaidlustuse lisad 3-5. Kolmandale isikule I ei ole mitte mingis ulatuses avaldatud vaidlustuse lisasid 3-5, mis sisaldavad vaidlustaja poolt koostatud tööjõukulude, püsikulude ja kütusekulude arvutuskäike ning mille pinnalt vaidlustaja heidab Kolmanda isiku I pakkumusele ette vastuolu hanketingimustega ja ka põhjendamatult madalat maksumust. Vaidlustaja on ilma igasuguste põhjendusteta leidnud, et tegemist on tervikuna Vaidlustaja ärisaladusega ja ka VAKO ei ole põhjendanud, milles ärisaladus seisneb ning kas ärisaladusega on hõlmatud lisad 3 – 5 tervikuna või üksnes osaliselt. Kolmandal isikul I on võimatu oma menetlusõigusi efektiivselt teostada ja ümber lükata etteheiteid, mille sisu on tema eest varjatud. Eelnevat arvestades palun avaldada Kolmandale isikule I vaidlustuse lisad 3 -5. Esindusõigus. Vandeadvokaat Kristina Laarmaa kinnitab esindusõiguse olemasolu (esindusõigust tõendav volikiri on riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud) ja palub kõik menetlusega seotud dokumendid esitada e-posti aadressil [email protected] . Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Kolmas isik I on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Juhindudes eeltoodust palun: Avaldada Kolmandale isikule I vaidlustuse lisad 3 – 5; jätta vaidlustus rahuldamata; mõista vaidlustusmenetlusega seotud Kolmanda isiku I menetluskulud välja vaidlustajalt, vaidlustaja menetluskulud jätta vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat OÜ Spinnaker volitatud esindaja VOLIKIRI Spinnaker OÜ , registrikood 10859278, ( edaspidi Klient ) , aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Sadama tn 1, 10111, esindaja juhatuse liige Kaspar Eisel annab käesolevaga advokaadibüroole Laarmaa ja käesolevas volikirjas nimetatud advokaadibüroo Laarmaa advokaatidele volituse esindada Klienti alljärgneva õigusteenuse osutamisel: esindamine ametiasutustes ja kohtus kõigi seaduses ettenähtud õigustega seoses riigihankega nr 283032 , sh riigihankes esitatud vaidlustuste vaidlustusmenetlustes . Käesolev volikiri on antud edasivolitamisõiguseta . Volituse alusel on õigus Klienti esindada järgmistel advokaatidel: vandeadvokaat Kristina Laarmaa. Esindaja on volitatud esitama Kliendi nimel avaldusi ja kaebuseid, taotlema ja kätte saama Kliendi nimel mistahes originaaldokumente ja ärakirju registritest, asutustest, organisatsioonidest ja üksikisikutelt, samuti tegema kõike muud, mis on vajalik Kliendi ülesannete täitmiseks ja tema huvides õigustoimingu tegemiseks. Ülalnäidatud eesmärkide saavutamiseks on esindajal õigus võtta tarvitusele ükskõik, milliseid seaduslikke meetmeid, mida esindaja peab vajalikuks volikirjas toodud eesmärkide saavutamiseks. Käesolev volikiri on kehtiv kuni käsundi täitmiseni. OÜ Spinnaker Juhatuse liige Kaspar Eisel / allkirjastatud digitaalselt /