Rahandusministri määruse “Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta” muutmise eelnõu

EELNÕU 22.10.2024 Rahandusministri 1. detsembri 2021. a määruse nr 35 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ muutmine Määrus kehtestatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 636 lõike 4 ning riikliku statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel. Rahandusministri 1. detsembri 2021. a määruses nr 35 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekstis asendatakse sõna „makseviisidega“ sõnadega „makseviiside ja nendega“; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „maksetega“ sõnadega „maksete ja nendega“; 3) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „kaarditehingutega“ sõnadega „kaarditehingute ja nendega“; 4) paragrahvi 6 tekstis asendatakse tekstiosa „ISO 3166“ tekstiosaga „ISO 3166-1“; 5) määruse lisad 2–4, 6 ja 7 asendatakse käesoleva määruse lisadega (lisatud). Jürgen Ligi Rahandusminister Merike Saks Kantsler Lisa 2 Maksete ja nendega seotud pettuste aruanne Lisa 3 Kaarditehingute ja nendega seotud pettuste aruanne Lisa 4 E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne Lisa 6 Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne Lisa 7 Mõisted  Rahandusministri määruse “Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta” muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (edaspidi MERAS) § 636 lõike 4 ning riikliku statistika seaduse § 30¹ lõike 3 alusel. Määrus vajab ajakohastamist selleks, et: • tagada määruse kooskõla Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 1409/2013, 28. november 2013, maksete statistika kohta (ELT L 352, 24.12.2013, lk 18—44 (EL).1 EKP nõukogu kiitis 1. detsembril 2020. aastal heaks maksese statistika määruse muudatused - Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2020/2011, 1. detsember 2020, millega muudetakse määrust nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (EKP/2020/59) (ELT L 418, 11.12.2020, lk 1—78)2, mis jõustus 1. jaanuaril 2022. aastal ja kohaldub kõigile e-raha ja makseasutustele ning krediidiasutustele. Nimetatud määrusega laiendati maksestatistika skoopi euroala riikides ja väga olulise muudatusena lisandus ka maksepettustega seotud andmete kogumine (lisad 5-7). Seetõttu, et EKP aruandlusnõudeid on täpsustatud, muudeti Eesti Panga presidendi 15. juuni 2021. aasta määrust nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistika aruandluse kehtestamine“ (edaspidi EP maksestatistika määrus), mis jõustus 1. juulil 2024. aastal. Selleks, et EKP määruse nõuded saaksid täidetud ka teiste makseteenuse pakkujate (makseasutused, e-raha asutused ja Eesti Post) poolt, muudetakse ka käesolevat määrust. Määruse eelnõu eesmärk on: • tagada MERAS § 636 lõikest 3 tulenevate nõuete ühetaoline ja korrektne täitmine makseteenuse pakkujate poolt pettusandmete esitamisel. Eesti Panga presidendi ja rahandusministri määruste aruandlusnõudeid tuleb hoida ühetaolistena, kuna nii krediidiasutuste, mille andmeid kogub Eesti Pank, kui ka makseasutuste ja e-raha asutuste andmeid, mida kogub Finantsinspektsioon rahandusministri määruse alusel, kasutab Eesti Pank koondaruande koostamisel, mis esitatakse nii EKP-le kui ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele; • korrigeerida ebatäpsused määruse lisades. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Määruse muudatused ette valmistatud koostöös Finantsinspektsiooniga. Finantsinspektsiooni poolt osales eelnõu välja töötamisel spetsialist Romet Väljataga ([email protected]) ja Rahandusministeeriumi poolt finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium 1 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2013/1409/oj 2 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2020/2011/oj 1 ([email protected], tel 5302 6314). Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected], tel 5885 1423). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala. Reguleerimisala kirjeldus muudetakse täpsemaks ja viiakse määruse sisuga paremasse kooskõlla, kuivõrd andmeid edastatakse nii makseviiside kui ka nendega seotud andmete kohta. Eelnõu punktidega 2 ja 3 muudetakse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud aruandevormide pealkirja. Muudatus on vajalik, sest eelnõuga muudetakse lisade 2 ja 3 pealkirja ning need viiakse omavahel kooskõlla. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse §-s 6 sätestatud aruannete koostamise aluseid. Selle kohaselt määratakse makseteenuse pakkuja, pangakaardi väljaandja, pangaautomaadi, müügikoha või müügiterminali asukohaks oleva või kaarditehingu sooritamise kohaks oleva riigi kood rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli alusel ja kirjutatakse suurtähtedega. Muudatusega ajakohastatakse paragrahvis viide ISO standardile. Eelnõu punktiga 5 asendatakse määruse lisad 2–4, 6 ja 7 käesoleva määruse lisadega 2–4, 6 ja 7. Määruse lisad 2–4 määratlevad maksetega seotud aruanded, lisa 6 näeb ette makse algatamise teenuse pakkuja algatatud maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruande ning lisas 7 on toodud aruannetes kasutatavad mõisted. Selleks, et tagada nimetatud tehingute kooskõla EKP määrusega ning aruandlus järjepideval viisil, on aruannetesse vaja teha muudatusi. Lisades tehakse järgmised muudatused. Lisas 2 „Maksete ja nendega seotud pettuste aruanne“: - on täpsustatud makseviisi täiendava jaotuse identifikaatori määramist makseviisi „P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus“ puhul; - lisandunud on kreedit- või otsekorralduse skeem „Makseteenuse pakkuja sisene süsteem“. Lisas 3 „Kaarditehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“: - lisandub maksekaardiliik „ajutine kaart“; - kitsendatud on maksekaardiliigi „määramata“ kasutamise võimalust; - kontaktivaba ja NFC/lähiväljaside makse identifikaatorid tuleb näidata ka sularaha väljavõtmise tehingute puhul pangaautomaadist. Lisas 4 „E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“: - korrigeeritud on tekstilisi ebatäpsusi. Lisas 6 „Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“: - lisandub tehingu tüüp, makseviis, autentimise tugevus, sihtriigi kood, pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik ning pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta; 2  - täpsustatakse riigikoodi määramist. Lisas 7 „Mõisted“: - täpsustatakse ajutise või asenduskaardi mõistet. Näitega täiendatakse mittekaugtehingu mõistet ning lisatakse uued mõisted „Elektrooniliselt algatatud kaarditehing“ ja „Mitteelektrooniliselt algatatud kaarditehing“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EKP määrusega (EL) nr 2020/2011, 1. detsember 2020, millega muudetakse määrust nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (EKP/2020/59). 4. Määruse mõju Määruse kohaldamisalasse jäävad Finantsinspektsioon, Eesti Pank ning kõik makseasutused ja e-raha asutused. Määruse muutmisega kaasnevad Finantsinspektsioonile kohustused tagada tehniline valmisolek andmete vastuvõtmiseks ja kontrollimiseks vastavalt määruse muudatustele. Määruse muutmisega kaasneb kõikidele makseteenuse pakkujatele kohustus tagada vastavate andmete edastamise võimekus Finantsinspektsioonile. Makseasutuste ja e-raha asutuste poolt andmete esitamine Finantsinspektsioonile ja ka viimase kohustus tagada esitatud andmete vastuvõtmine ei ole uued kohustused. Määruse muudatusega lisanduvad üksnes mõned täiendavad andmekoosseisud ning andmetes tehakse mõned parandused. Selle teabe kogumiseks ja aruandes esitamiseks ei ole makseteenuse osutajate IT süsteemides hinnanguliselt olulisi muudatusi vaja teha. Eesti Pangale on mõju positiivne, sest neid andmeid kasutatakse koondaruande koostamiseks. Eelnõust tulenevate nõuete kehtestamise mõju tervikuna on väike ning ebasoovitavaid mõjusid aruannete nõuete uuendamisega ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat tulu ega kulu. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud makseteenuse pakkujad ja välisriigi makseteenuse pakkujate Eestis tegutsevad filiaalid, välja arvatud Eestis tegutsevad krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuse filiaalid. 3  Rahandusministri 01.12.2021. a määrus nr 35 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 2 Maksete ja nendega seotud pettuste aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse aruandva makseteenuse pakkuja vahendatud kreeditkorraldusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/2366 artikli 4 punktis 24 toodule ja otsekorraldusi vastavalt artikli 4 punktis 23 toodule, kreeditkorraldusi, mille algatas makse algatamise teenuse pakkuja, ning pettuslikke otse- ja kreeditkorraldusi. Kajastamisele kuuluvad makseteenuse pakkuja kliendi maksed. Kajastada tuleb vaid neid kreedit- ja otsekorraldusi, kus teiseks osapooleks ei ole rahaloomeasutus. Aruandes kajastatakse ka sularahas algatatud maksed (välja arvatud rahasiire) ja muud deebettüüpi maksekorraldused. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende kreedit- ja otsekorralduste käivete summa, arv ja pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) Tehinguliik; 2) Makseliik_1; 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid; 4) Makseviis; 5) Makseviisi täiendav jaotus; 6) Kreedit- või otsekorralduse skeem; 7) Autentimise tugevus; 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud; 9) Riigikood; 10) Käive; 11) Arv; 12) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik; 13) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta. 1) Tehinguliik Kaugtehing 1 Mittekaugtehing 2 Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 2) Makseliik_1 Makstav riigisisene makse 1 Makstav piiriülene makse 2 Laekuv makse 3 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid Pettust ei ole 0 Petturi poolt maksejuhise andmine 1  Petturi poolt maksejuhise muutmine 2 Maksja manipuleerimine maksejuhist tegema 3 Autoriseerimata maksetehing 4 Maksja manipuleerimine 5 Pettusliku tehingu alguspunkti identifikaatoreid „autoriseerimata maksetehing“ (4) ja „maksja manipuleerimine“ (5) kasutatakse ainult makseviisi „otsekorraldus“ (4) puhul. Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 4) Makseviisi identifikaatorid Sularahas algatatud makse (v.a rahasiire) 1 Otsekorraldus 4 Muu deebet-tüüpi maksekorraldus 5 Püsikorraldus 6 Paberil maksekorraldus 7 Telepanga maksekorraldus 8 Telefonipanga maksekorraldus 9 Internetipanga maksekorraldus 10 Pangalingi maksekorraldus 15 Muu kreedit-tüüpi maksekorraldus 14 E-arve püsimaksekorraldus 16 E-arve maksekorraldus 17 Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus 19 Teise teenusepakkuja juures algatatud makse 20 P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus 21 Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (v.a P2P) 22 Määramata 11 Makseviisi määratlemisel tuleb aluseks võtta see, millist makse algatamise võimalust makse algataja kasutab maksejuhise edastamiseks makseteenuse pakkujale. Muude deebet-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik deebet-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste mainitud deebet-tüüpi maksekorralduste liigituse alla, näiteks sundtäitmisele esitatud lahendite (kohtuotsused ja -määrused, maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades jne) alusel tehtud maksed. Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik kreedit-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste eespool nimetatud kreedit-tüüpi maksekorralduste liigituse alla. Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 5) Makseviisi täiendav jaotus Üksikult algatatud makse 1 Failina/kogumina algatatud makse 2 Makseviisi täiendav jaotus näidatakse selle järgi, kas klient on makse edastanud maksja makseteenuse pakkujale üksikult või failina/kogumina. Eraisikute poolt algatatud maksete ja makseviisi „P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus“ (21) puhul märgitakse makseviisi täiendavaks jaotuseks „üksikult algatatud makse“ (1). Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 6) Kreedit- või otsekorralduse skeem  SEPA kreeditkorraldusskeem 1 SEPA välkmakseskeem 2 SEPA otsekorraldusskeem 3 SEPA B2B otsekorraldusskeem 4 Makseteenuse pakkuja sisene süsteem 6 Muu 5 Siin märgitakse kreedit- või otsekorralduse edastamiseks kasutatud makseskeem. Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 7) Autentimise tugevus Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2 Laekuvate maksete ja sularahas algatatud maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud Väikese väärtusega tehing 1 Usaldusväärne maksesaaja 2 Korduv tehing 3 Endale tehtud makse 4 Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid 5 Tehingu riskianalüüs 6 Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7 Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8 Muu 10 Laekuvate maksete, sularahas algatatud maksete ja tugevalt autenditud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null). 9) Riigikood Riigikood märgitakse vastavalt kas maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja residentsuse järgi. Riigisisese makse korral märgitakse riigikoodiks EE. Makstava piiriülese makse puhul lähtutakse riigikoodi määramisel makse saaja makseteenuse pakkuja residentsusest. Kui vastaspoole makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 10) Käive Käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud kreedit- ja otsekorraldused arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise või debiteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 11) Arv Arv näidatakse tükkides. Failina algatatud kreeditkorralduste puhul võetakse arvesse iga makse eraldi. 12) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik Aruandev makseteenuse pakkuja 1 Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2 Muu vastutuse kandja 3 Kui pettusest tulenevat kahjumit ei ole, näidatakse siin 0 (null). 13) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja, kes andis teada pettuslikust maksetehingust, ainult pettusliku maksetehingu väärtuse ulatuses. Kui pettusest tulenevat kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).  Rahandusministri 01.12.2021. a määrus nr 35 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 3 Kaarditehingute ja nendega seotud pettuste aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse: 1) kõik aruandva makseteenuse pakkuja välja antud (sealhulgas teise makseteenuse pakkuja klientidele vahendatud ja jaemüüjatega koostöös välja antud) maksekaartidega tehtud kaarditehingud nii Eestis kui ka välismaal, olenemata tehingu tegemiseks kasutatud pangaautomaadi või müügiterminali omanikust (saadetud tehingud ehk issuing), ja nendega seotud pettused; 2) aruandva makseteenuse pakkuja pangaautomaatides ja lepingu alusel teenindatavates müügikohtades vastu võetud kaarditehingud (vastuvõetud tehingud ehk acquiring, sealhulgas tehingud, kus maksekaartide teenindamise teenuse pakkumiseks kasutatakse vahendajat) ja nendega seotud pettused. Aruandes ei kajastata: 1) e-raha laadimise tehinguid kaardile/kaardilt; 2) e-raha makseid e-raha funktsiooniga kaardiga. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende kaarditehingute käive, arv ja pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) Tehingutüüp; 2) Algatamise viis; 3) Kaarditehinguliigi identifikaatorid; 4) Maksekaardiliik_1; 5) Kontaktivaba makse; 6) Lähiväljaside (NFC) makse; 7) Maksekaardiliik_2; 8) Maksekaardi väljaandja riik; 9) Vastuvõtva makseteenuse pakkuja riik; 10) Kaarditehingu töötlemise süsteem; 11) Kaarditehingu teostamise riik; 12) Autentimise tugevus; 13) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud; 14) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid; 15) Käive; 16) Arv; 17) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik; 18) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta. 1) Tehingutüüp Saadetud tehing 1 Vastuvõetud tehing 2 2) Algatamise viis Elektrooniliselt algatatud 1 Mitteelektrooniliselt algatatud 2 3) Kaarditehinguliigi identifikaatorid Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist 1 Sularaha sissemakse pangaautomaadis 2 Kaardimakse müügikohas maksekaardiga 7 Kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel 8 E-kaubanduse kaardimakse maksekaardiga 9 E-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel 10 P2P-kaarditehing 11 Sularaha väljavõtmine müügikoha terminalist 12 Sularaha sissemakse müügikoha terminalis 13 Pangaautomaadis algatatud kaardimakse 16 Vastuvõetud tehingute puhul näidatakse vaid kaarditehinguliike „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist“ (1), „kaardimakse müügikohas maksekaardiga“ (7), „kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel“ (8), „e-kaubanduse kaardimakse maksekaardiga“ (9), „e-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel“ (10), „sularaha väljavõtmine müügikoha terminalist“ (12) ja „pangaautomaadis algatatud kaardimakse“ (16). Muude vastuvõetud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null). 4) Maksekaardiliik_1 Deebet-sularahakaart 1 Deebet-maksekaart 2 Määratud tagasimaksega krediitkaart 5 Muu krediitkaart 14 Ajutine kaart 16 Määramata 8 Maksekaardiliigi identifikaator võib olla „määramata“ (8) ainult erandjuhtudel. Mitteelektrooniliselt algatatud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null). 5) Kontaktivaba makse Jah 1 Ei 2 Identifikaatorit näidatakse tehinguliikide „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist“ (1), „kaardimakse müügikohas maksekaardiga“ (7) ja „kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel“ (8) puhul. Muude tehinguliikide ja mitteelektrooniliselt algatatud maksete puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 6) Lähiväljaside (NFC) makse Jah 1 Ei 2 Identifikaatorit näidatakse tehinguliikide „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist“ (1), „kaardimakse müügikohas maksekaardiga“ (7) ja „kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel“ (8) puhul. Muude tehinguliikide ja mitteelektrooniliselt algatatud maksete puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 7) Maksekaardiliik_2 Kohalik 1 VISA 11 Mastercard 12 American Express 13 Muu rahvusvaheline 9 Mitteelektrooniliselt algatatud maksete puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Maksekaardi väljaandja riik Siin näidatakse riigikood maksekaardi väljaandja residentsuse järgi. Kui maksekaardi väljaandja residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 9) Vastuvõtva makseteenuse pakkuja riik Siin näidatakse riigikood vastuvõtva makseteenuse pakkuja residentsuse järgi. Kui vastuvõtva makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 10) Kaarditehingu töötlemise süsteem VISA 1 Mastercard 2 Nets Estonia kaardimaksete süsteem 3 Makseteenuse pakkuja sisene süsteem 4 Muu 5 Siin näidatakse süsteem, milles kaarditehing on töödeldud. 11) Kaarditehingu teostamise riik Riigikood märgitakse kaarditehingu tegemise kohaks oleva riigi järgi. Kaardimaksete puhul müügikohas näidatakse riigikood POS-terminali füüsilise asukoha järgi ja tehingute puhul pangaautomaadis pangaautomaadi füüsilise asukoha järgi. E-kaubanduse tehingute puhul on tehingu tegemise riigikoodi määramiseks kolm võimalust. Üldjuhul määratakse riigikood selle riigi järgi, kus asub kaupmehe püsiv tegevuskoht. Kui kaupmehel ei ole püsivat tegevuskohta, määratakse kood selle riigi alusel, kus on talle väljastatud kehtiv tegevusluba, ning kui kaupmehel ei ole püsivat tegevuskohta ega tegevusluba, siis selle riigi alusel, kus toimub kirjavahetus kaupmehe müügitegevusega seotud maksude maksmise kohta. Kui tehingu tegmise riiki ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 12) Autentimise tugevus Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2 Mitteelektrooniliselt algatatud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null). 13) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud Väikese väärtusega tehing 1 Usaldusväärne maksesaaja 2  Korduv tehing 3 Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid 5 Tehingu riskianalüüs 6 Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7 Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8 Kaupmehe poolt algatatud tehingud 9 Muu 10 Mitteelektrooniliselt algatatud ja tugevalt autenditud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null). 14) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid Pettust ei ole 0 Petturi poolt maksejuhise andmine Kaotatud või varastatud kaart 1 Kätte saamata kaart 2 Võltsitud kaart 3 Kaardiandmete vargus 4 Muu 5 Petturi poolt maksejuhise muutmine 6 Maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks 7 Maksja manipuleerimine sularaha väljavõtmiseks 8 Tehinguliikide „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist“ (1) ja „sularaha väljavõtmine müügikoha terminalist“ (12) puhul ei saa kasutada identifikaatoreid „kaardiandmete vargus“ (4), „petturi poolt maksejuhise muutmine“ (6) ja „maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks“ (7). 15) Käive Kaarditehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud maksed arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto debiteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. Käibe korral tuleb lähtuda põhimõttest, et tehingud kajastatakse tehingu toimumise hetkel ehk tehingu toimumise kuupäeva järgi. Kui maksejuhis jõuab makseteenuse pakkujani pärast aruande esitamist, kajastatakse tehingu käive aruandeperioodis, millal maksejuhis makseteenuse pakkujani jõudis. 16) Arv Kaarditehingute arv näidatakse tükkides. Kaarditehingute arvu korral tuleb lähtuda põhimõttest, et tehingud kajastatakse tehingu toimumise hetkel ehk tehingu toimumise kuupäeva järgi. Kui maksejuhis jõuab makseteenuse pakkujani pärast aruande esitamist, kajastatakse tehing aruandeperioodis, millal maksejuhis makseteenuse pakkujani jõudis. 17) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik Aruandev makseteenuse pakkuja 1 Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2 Muu vastutuse kandja 3 Kui pettusest tulenevat kahjumit ei ole, näidatakse siin 0 (null). 18) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja, kes andis teada pettuslikust maksetehingust. Kui pettusest tulenevat kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).  Rahandusministri 01.12.2021. a määrus nr 35 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 4 E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse residentsete makseteenuse pakkujate välja antud e-rahaga tehtud maksetehingud ja nendega seotud pettused ning vastuvõetud e-raha tehingud. E-raha puhul lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2 toodud määratlusest. Kajastamisele kuuluvad nii e-raha kontode kui ka e-raha kaartidega tehtud tehingud ja nendega seotud pettused. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende e-raha maksetehingute käivete summa, arv ja pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) Tehingutüüp; 2) Tehinguliik; 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid; 4) Makseliik_1; 5) Makseliik_2; 6) Riigikood; 7) Autentimise tugevus; 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud; 9) Käive; 10) Arv; 11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik; 12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta. 1) Tehingutüüp Saadetud tehing 1 Vastuvõetud tehing 2 2) Tehinguliik Kaugtehing 1 Mittekaugtehing 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid Pettust ei ole 0 Petturi poolt maksejuhise andmine Kaotatud või varastatud e-raha kaart 1 Kätte saamata e-raha kaart 2 Võltsitud e-raha kaart 3 Kaardiandmete vargus 4 Autoriseerimata e-raha kontotehing 5  Petturi poolt maksejuhise muutmine 6 Maksja manipuleerimine e-raha kaardimakse tegemiseks 7 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul kasutatakse identifikaatorit „pettust ei ole“ (0). 4) Makseliik_1 Makse kaardiga, millele saab vahetult e-raha laadida 1 Makse e-raha kontolt 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 5) Makseliik_2 Kaardi juurdepääsu kasutades 1 P2P mobiilmaksekorraldus 2 Muu mobiilmaksekorraldus (v.a P2P) 3 Muu makse e-raha kontolt 4 Makseliik_2 tuleb näidata vaid makseliigi_1 identifikaatori „maksed e-raha kontolt“ (2) puhul. Muul juhul ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 6) Riigikood Riigikood märgitakse e-raha maksetehingu teostamise kohaks oleva riigi järgi. Kui tehingu teostamise kohta ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 7) Autentimise tugevus Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2 Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud Väikese väärtusega tehing 1 Usaldusväärne maksesaaja 2 Korduv tehing 3 Endale tehtud maksed 4 Äriühingute turvalised makseprotsessid ja protokollid 5 Tehingu riskianalüüs 6 Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7 Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8 Kaupmehe poolt algatatud tehing 9 Muu 10 Tugevalt autenditud tehingute ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null). 9) Käive E-raha maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud e-raha maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto debiteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 10) Arv E-raha maksetehingute arv näidatakse tükkides. 11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik Aruandev makseteenuse pakkuja 1 Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2 Muu vastutuse kandja 3 Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null). 12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja, kes andis teada pettuslikust maksetehingust. Kahjum esitatakse vaid saadetud tehingute kohta. Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).  Rahandusministri 01.12.2021. a määrus nr 35 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 6 Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse makse algatamise teenuse pakkuja algatatud maksetehingud ja nendega seotud pettused. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana tuleb kajastada nende maksetehingute käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) Tehingu liik; 2) Tehingu tüüp; 3) Makseviis; 4) Autentimise tugevus; 5) Riigikood; 6) Sihtriigi kood; 7) Käive; 8) Arv; 9) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik; 10) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta. 1) Tehingu liik Pettust ei ole 1 Pettusega seotud tehing 2 2) Tehingu tüüp Kaugtehing 1 Mittekaugtehing 2 3) Makseviis Kreeditkorraldus 1 Muu maksekorraldus 2 4) Autentimise tugevus Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2 5) Riigikood Riigikood märgitakse makseteenuse pakkuja, kelle juures asuvalt kontolt makse algatatakse, residentsuse järgi. Kui residentsust ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 6) Sihtriigi kood Riigi kood märgitakse makseteenuse pakkuja, kelle juures saaja konto asub, residentsuse järgi. Kui residentsust ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX. 7) Käive Maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 8) Arv Maksetehingute arv näidatakse tükkides. 9) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik Aruandev makseteenuse pakkuja 1 Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2 Muu vastutuse kandja 3 Kui pettusest tulenevat kahjumit ei ole, näidatakse siin 0 (null) 10) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja, kes andis teada pettuslikust maksetehingust, ainult pettusliku maksetehingu väärtuse ulatuses. Kui pettusest tulenevat kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).  Rahandusministri 01.12.2021. a määrus nr 35 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ Lisa 7 Kasutatud mõisted Määruse lisades 1–6 kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses. 1. Residentsuse kohta kasutatud mõisted 1.1. Resident on: 1) Eesti Vabariigi riigiorgan või asutus kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim või nende asutus, põhiseaduslik institutsioon), samuti kohalik omavalitsusüksus või selle asutus; 2) välisriigis asuv Eesti diplomaatiline, konsulaar- või muu ametlik esindus, samuti muu välisriigis asuv Eesti asutuse või organisatsiooni esindus, mis ei tegele majandus- ja kommertstegevusega; 3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus; 4) Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või selle esindus (sh piiriülese teenuse pakkuja); 5) Eesti Vabariigis registreeritud Euroopa ühingute põhikirjaga loodud äriühing (Societas Europaea, SE), ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) või nende esindus; 6) Eesti Vabariigis registreeritud välismaa juriidilise isiku filiaal; 7) Eesti Vabariigis elav Eesti kodanik; 8) Eesti Vabariigis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba või tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks; 9) välisriigis õppiv või ravil viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, olenemata tema õpingute või ravi kestusest; 10) välisriigis viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, kes on laevameeskonna liige või hooaja- või piiriülene töötaja, olenemata tema välisriigis viibimise kestusest; 11) välisriigis viibiv, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutav Eesti Vabariigi diplomaat, sõjaväelane, konsulaar- või muu ametliku esinduse töötaja või tema perekonnaliige. 1.2. Mitteresident on iga isik, kes pole hõlmatud mõistega resident. 2. Maksete kohta kasutatud mõisted 2.1. Makse on maksja või saaja algatatud sularaha sisse- või väljamakse ja raha ülekanne, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest. 2.2. Riigisisene makse on maksetehing, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka raha saaja makseteenuse pakkuja asuvad Eesti Vabariigis. 2.3. Piiriülene makse on maksetehing, kus maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja asub väljaspool Eesti Vabariiki. 2.4. Kliendimakse on kliendi algatatud, kliendile laekunud või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda isiku algatatud makse, välja arvatud deebet- ja kreedit- raamatupidamiskanne ning sularaha sisse- või väljamakse kliendi enda kontole/kontolt. 2.5. Klient on füüsiline või juriidiline isik (sh aruandva makseteenuse pakkujaga lepingulist suhet mitte omav isik). 3. Tehingute kohta kasutatud mõisted 3.1. Rahasiire on makseteenus, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma maksja või saaja nimel maksekontot avamata. 3.2. Kaarditehing on maksekaardi vahendusel tehtud kaardimakse (k.a internetikeskkonnas maksekaardiga tehtud makse) või sularaha kaarditehing. 3.3. Sularaha kaarditehing on maksekaardi alusel identifitseeritud kliendi poolt sularaha maksmine kontole või kontolt sularaha väljavõtmine. 4. Makseviiside kohta kasutatud mõisted 4.1. E-kaubandus on kaupade või teenuste müük ettevõtjate, kodumajapidamiste, üksikisikute või erasektori organisatsioonide vahel, mis toimub elektroonilise tehinguna interneti kaudu või arvutivõrgu vahendusel (võrguedastus). Mõiste hõlmab ka kaupade ja teenuste tellimist, mis edastatakse arvutivõrkude kaudu, sõltumata kaupade või teenuste lõplikust kättetoimetamise viisist. 4.2. P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus on kreedit-tüüpi maksekorraldus, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt mobiilirakenduses) ja kus tehingu mõlemad osapooled on eraisikud. 4.3. Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (välja arvatud P2P) on kreedit-tüüpi maksekorraldus, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt mobiilirakenduses) ja kus vähemalt üks tehingu osapooltest ei ole eraisik. 4.4. Maksekorraldus on raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda isiku algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse õiendamiseks. 4.5. Deebet-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha saaja või seadusega sätestatud kolmas isik. 4.6. Kreedit-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha maksja. 4.7. Otsekorraldus on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punktis 23. 4.8. Püsikorraldus on määratud perioodilisusega korduv kreedit-tüüpi maksekorraldus, mille algataja on raha maksja. 4.9. Paberil maksekorraldus on maksekorraldus, mille maksja algatab paberkandjal või andes juhise teenindusleti töötajale algatada kreeditkorraldus või muu manuaalset töötlemist vajav maksekorraldus. 4.10. Telepanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus. 4.11. Telefonipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale telefoni teel edastatud maksekorraldus. 4.12. Internetipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale edastatud internetiteenusel põhinev maksekorraldus, mis ei ole selle määruse raames toodud välja eraldi makseviisina. 4.13. Pangalingi maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale pangalingi kaudu edastatud maksekorraldus. 4.14 Teise teenusepakkuja juures algatatud makse on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 15. 4.15. E-arve püsimaksekorraldus on e-arve alusel ja vastavalt maksja sõlmitud e-arve püsimakse lepingule makseteenuse pakkuja automaatselt algatatud maksekorraldus. 4.16. E-arve maksekorraldus on e-arve alusel maksja poolt algatatud maksekorraldus, kus makse andmed on eeltäidetud e-arve info alusel. 4.17. Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus on pangaautomaadis pangakaardiga algatatud kreedit-tüüpi maksekorraldus (k.a määratud makse maksekorraldus). 5. Kaarditehingute kohta kasutatud mõisted 5.1. Kaardimakse on maksja kontolt saaja kontole maksmiseks tehtud kaarditehing, mis on algatatud müügiterminalist, pangaautomaadist või internetikeskkonnas. 5.2. Saadetud kaarditehing on aruandva makseteenuse pakkuja väljaantud maksekaardiga tehtud kaarditehing. 5.3. Vastuvõetud kaarditehing on aruandva makseteenuse pakkuja töödeldud kaarditehing, kus aruandval makseteenuse pakkujal on leping makse saajaga. Kajastada tuleb ka tehinguid, kus maksekaartide teenindamise teenuse pakkumiseks kasutatakse vahendajat. Aruandmisele kuuluvad nii aruandva makseteenuse pakkuja kui ka teiste makseteenusepakkujate välja antud maksekaartidega tehtud tehingud, mille tulemusena kantakse raha üle makse saajale. 5.4. Kaardimakse müügikohas maksekaardiga on müügiterminalis maksekaardi vahendusel tehtud kaardimakse. 5.5. Kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel on müügiterminalis digitaalse rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse, mille korral klient kasutab maksmiseks maksekaardi asemel telefoni, käekella või muud mobiilset seadet. 5.6 E-kaubanduse kaardimakse maksekaardiga on internetikeskkonnas maksekaardi vahendusel tehtud kaardimakse, mille korral klient sisestab makse tegemiseks vajalikud kaardiandmed kaupmehe internetikeskkonnas. 5.7. E-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel on internetikeskkonnas digitaalse rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse. 5.8. P2P-kaarditehing on kaardimakse, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt digitaalse rahakoti vahendusel) ja kus tehingu mõlemad osapooled on eraisikud. 5.9. Kontaktivaba makse on maksetehing, mille teostamiseks on kasutatud maksekaarti või muud vahendit (nt mobiiltelefon), kus maksja ja kaupmees (ja/või nende seadmed) asuvad ühes ja samas füüsilises asukohas ja kus kaasaskantava seadme ning müügikoha (POS) vaheline side toimub kontaktivaba tehnoloogia abil. 5.10. Lähiväljaside (NFC) makse on kontaktivaba maksetehing lähiväljaside (NFC) tehnoloogiat kasutades (ISO/IEC 18092). 5.11. Pangaautomaadis algatatud kaardimakse on pangaautomaadis maksekaardiga algatatud kaardimakse. 6. Maksekaartide kohta kasutatud mõisted 6.1. Maksekaart on makseteenuse pakkuja poolt konto omajale või konto omaja määratud isikule väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks. 6.2. Deebetkaart on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1–5) artikli 2 punktis 33. 6.3. Deebet-sularahakaart on maksekaart, mis on seotud kliendi maksekontoga ja võimaldab pangaautomaadis teha ainult sularaha kaarditehinguid. 6.4. Deebet-maksekaart on maksekaart, mis on seotud kliendi maksekontoga ja millega teostatud kaarditehingute eest tagasimaksmise kohustus tekib kohe pärast kaarditehingu maksenõude laekumist makseteenuse pakkujale. 6.5. Määratud tagasimaksega krediitkaart on kaart, mis võimaldab kaardi valdajal teha oste, mis arvestatakse lubatud piirides maha kaardi väljastaja juures olevalt kontolt. Kontojääk arveldatakse tervikuna ettemääratud perioodi lõpus. Kaardi valdajatelt võetakse tavaliselt aastatasu. Määratud tagasimaksega krediitkaarti eristab krediitfunktsiooniga kaardist kokkulepe, millega avatakse krediidiliin ja lisatakse kohustus arveldada tekkinud võlg ettemääratud perioodi lõpus ilma intressimäärata. 6.6. Krediitkaart on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/751 artikli 2 punktis 34. Käesoleva määruse kohaldamisel jäetakse määratud tagasimaksega krediitkaardid välja. 6.7. E-raha funktsiooniga kaart on kaart, millel saab vahetult hoida e-raha (määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7–17) artikli 2 punktis 2), ja/või kaart, mis võimaldab juurdepääsu e-raha kontol hoitavale e-rahale ja teha e-raha maksetehinguid. 6.8. E-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord, on e-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord ja mida võib seega pidada aktiveerituks. Laadimist võib tõlgendada e-raha funktsiooni kasutamise tahtena. 6.9. Ajutine või asenduskaart on ajutine sularahakaart, mis väljastatakse kliendile kaotatud või suletud kaardi asemel. 6.10. Kontaktivaba kaart on kontaktivaba maksefunktsiooniga kaart, mis võimaldab maksetehingu algatada kontaktivaba eritehnoloogiaga, mille puhul maksetehingu maksja ja makse saaja (ja/või nende seadmed) on samas füüsilises asukohas. 7. Müügikohtade kohta kasutatud mõisted 7.1. Müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda maksekaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga ehk aadressiga kaupade või teenuste müügikohti peetakse erinevateks müügikohtadeks. Igal müügikohal on unikaalne tunnuskood (liikmenumber). 8. Müügiterminalide kohta kasutatud mõisted 8.1. Müügiterminal on seade, mis võimaldab kaupade ja teenuste eest maksta maksekaardiga. 8.2. POS-terminal on füüsiline seade, mida kasutatakse tehingute tegemisel jaemüügi asukohas makseteabe vastuvõtmiseks tarbijalt ettevõtjale, tavaliselt elektrooniliselt. 8.3. E-kaubanduse (e-commerce) müügikoht on makselahendus, mis võimaldab kaardimaksete teostamist internetikaubamajas või e-teenuste pakkumisel internetikeskkonnas. 9. Pettuste kohta kasutatud mõisted 9.1. Autentimine on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 29. 9.2. Kliendi tugev autentimine (SCA) on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 30. 9.3. Kliendi tugevalt autentimata tehing (non-SCA) on tehing, mille puhul kohaldatakse kliendi tugeva autentimise erandit Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 regulatiivsete standarditega, mis käsitlevad kliendi tugevat autentimist ning ühiseid ja turvalisi teabevahetuse avatud standardeid (EL) 2018/389 (ELT L 69, 13.3.2018) (edaspidi komisjoni delegeeritud määrus) III peatüki kohaselt, ja tehinguid, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 97 lõiget 1. Siia kuuluvad kaupmehe algatatud tehingud ja muud tehingud, mille suhtes ei kohaldata kliendi tugevat autentimist. 9.4. Kaugtehing on maksetehing, mis on algatatud interneti teel või seadme kaudu, mida võib kasutada sidevahendina, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 6. 9.5. Mittekaugtehing on maksetehing, kus maksja ja kaupmees (ja/või nende seadmed) asuvad ühes ja samas füüsilises asukohas. Mittekaugtehingud on näiteks sularahaautomaadis või müügiterminalis tehtud tehingud (k.a kontaktivabad tehingud). 9.6. Pettuslik maksetehing hõlmab kõik maksepettuste juhud, millele on viidatud Euroopa Pangandusjärelevalve suuniste pettuseandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikele 6 (EBA/GL/2018/05) (edaspidi EBA suunised) punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.1. 9.7. Petturi poolt maksejuhise andmine on määratletud kui „Maksekäsundi petturipoolne väljastamine“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.6.d. 9.8. Petturi poolt maksejuhise muutmine on määratletud kui „Maksekäsundi petturipoolne muutmine“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.6.c. 9.9. Maksja manipuleerimine on määratletud EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.1.b. 9.10. Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta on määratletud kui „Pettuse tõttu tekkinud kahjum vastutuse kandja kohta“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.6.b. 9.11. Väikese väärtusega tehing on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 16. 9.12. Endale tehtud makse on määratletud kui „Kreeditkorraldus samale füüsilisele või juriidilisele isikule kuuluvate kontode vahel“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 15. 9.13. Usaldusväärsed maksesaajad on määratletud kui „Usaldatavad makse saajad“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 13. 9.14. Korduv tehing on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 14. 9.15. Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 17. 9.16. Tehingu riskianalüüs on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 18. 9.17. Kontaktivaba väikese väärtusega makse on määratletud kui „Viipemakse müügipunktis“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 11. 9.18. Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid on määratletud kui „Personalita terminalid transpordi- ja parkimistasude maksmiseks“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 9.12. 9.19. Kaupmehe poolt algatatud tehing on ühekordne või korduv makse, mis algatatakse kaupmehe poolt kokkulepitud kuupäeval maksja nõusolekul. Kliendi ja kaupmehe eelneva kokkuleppe järgi ei pea klient andma igakordset nõusolekut makse teostamiseks ega seda ise algatama (nt ajakirjanduse või kaupade igakuised tellimused). 9.20. Kaotatud või varastatud kaart on pettuse liik, mille puhul kasutatakse kaotatud või varastatud kaardipõhist makseinstrumenti ilma tegeliku või vaikimisi õiguspärase valduseta kaardi üle. 9.21. Saamata kaart on kaardipõhine makseinstrument, mille kohta maksja väidab, et ta pole seda kätte saanud, kuigi makseteenuse pakkuja (väljastaja) kinnituse kohaselt on see maksjale saadetud (mis tahes vormis). 9.22. Võltsitud kaart on muudetud või ebaseaduslikult taastoodetud kaardipõhise makseinstrumendi kasutamine, k.a magnetriba või reljeeftrüki paljundamine või muutmine. 9.23. Elektrooniliselt algatatud kaarditehing on pangaautomaadis, POS-terminalis või muus elektroonilist sidet võimaldavas seadmes algatatud kaarditehing. 9.24. Mitteelektrooniliselt algatatud kaarditehing on füüsilises POS-terminalis algatatud kaarditehing, mis autoriseeritakse käsitsi (imprinterit kasutades) või nn MOTO (mail order, telephone order) tehing.  Eesti Pank Finantsinspektsioon Meie 01.11.2024 nr 1.1-10.1/4859-1 Rahandusministri 1. detsembri 2021. a määruse nr 35 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ muutmise eelnõu arvamuse andmiseks esitamine Esitame arvamuse avaldamiseks rahandusministri 1. detsembri 2021. a määruse nr 35 „Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ muutmise eelnõu, mis puudutab statistiliste andmete esitamist erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta. Eelnõule ootame tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Määruse lisad Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: InHouse Pay IPF Digital AS Monemon AS Adson AS Crowdestate AS Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu Maksekeskus AS Meieni OÜ Modena Payments OÜ Paywerk AS TavexWise AS Ühisarveldused AS Wallester AS AS CREDITINFO EESTI Kambja Hoiu-Laenuühistu OÜ Krediidiregister OÜ MyFinancier Jarmo Lilium 5302 6314 [email protected] 2