dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
LepingAvalik

Leping

Rahandusministeerium · 6. november 2024
Viit
1.9-1/92-2
Registreeritud
6. november 2024
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS
Sari
1.9-1 Lepingud (riigihanked, töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus jm) koos aktidega
Toimik
1.9-1
Vastutaja
Kristo-Taavi Ruus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond)

Failid

  • 📎241106_YLEP_Tallinna tn 18, Paide_RAM_muudatus nr 1.asice5460 KB

Sisu (failidest)

Lai tn harilik sirel 'Krasavitsa Moskvy' 12 tk harilik sirel 'Madame Lemoine' 10 tk Lai tn 0 0 1m 0 harilik sirel 'Madame Lemoine' 5 tk 0 0 1m 0,9 m P 18 A Tallinna tn P 20 65.00 .05 65 65.10 65 .1 P 22 65.20 0 0 Töötukassa .1 65 65.30 Maa-amet 65 .0 65.40 5 65 .0 Maksu- ja Tolliamet 0 65.50 Kohus 65.60 65.70 Muinsuskaitseamet Kohus B 65.80 Prokuratuur B 0,6 m 65.90 Prokuratuur 0,7 m Kohus A Tallinna vangla Kohus Riigi IT Keskus 0,6 m E E 0,7 m C Tööinspektsioon 65.90 D Tööinspektsioon Klient 65.80 D 65.70 Regionaalministeerium Klient 65.60 Klient 65.50 65.40 Klient 65.30 65.20 0,5 m 0,5 m C 65.00 P 10 Tallinna tn 360 l 1000 l 800 l 800 l 800 l 800 l 1000 l 360 l F F m 0,6 1,7 m G 0,9 m Väi Kitsas tn m G 2,9 ke- Aia t n Paide Kohtu- ja Riigimaja Parkimiskohtade jaotus RKAS 09.2024 GSPublisherVersion 0.50.100.300 Tallinnna tn 18, Paide 00 korrus HOOLDERUUM 0B006-1 KATLARUUM 0 B005 ERIOTSTARBELINE RUUM 0B007-1 KORIDOR 0 B007 HOOLDERUUM 0 B006 KORIDOR 0 B002 HOOLDERUUM 0 B004 KORIDOR 0 B001 Legend Rahandusministeerium Ühiskasutuses hoone pind Tehnopind Tallinnna tn 18, Paide 01 korrus KABINET 1A109-2 ABIRUUM WC WC 1 C135 EESRUUM 1C136-1 1C136-2 KABINET 1 B102 KINNIPIDAMISRUUM 1 C128 1 B103 EESRUUM PUHKERUUM 1 C136 KABINET KABINET KABINET 1 C138 1 C139 1 A109 1A109-1 KINNIPIDAMISRUUM 1 B104 SIDERUUM KABINET 1 C134 1 C129 KORISTUS- JA HOOLDUSRUUM 1 C137 KORISTUS- JA HOOLDUSRUUM 1 B105 KABINET KORIDOR 1 C127 1C124-2 KORIDOR 1 C133 KORIDOR 1 B101 WC 1 A108 KABINET 1C130-7 OOTERUUM 1 A106 KABINET KABINET 1 A105 1 C126 NÕUPIDAMISE RUUM WC 1 C125 KABINET 1 A107 1C130-6 KORIDOR KABINET 1 C130 1C130-5 KABINET 1C123-4 KORIDOR KABINET 1 C124 1C130-4 AATRIUM 1 A101 KABINET KABINET TUULEKODA 1C123-3 1C130-3 1A101-1 KORIDOR 1C124-1 TUULEKODA ABIRUUM 1A101-3 1A101-4 KABINET 1C130-2 KABINET 1C123-2 KABINET 1C130-1 KORIDOR ABIRUUM 1 C123 1A101-2 EESRUUM 1A102-2 KABINET KABINET 1 C131 NÕUPIDAMISE RUUM 1C123-1 1 A104 ABIRUUM KORIDOR 1A101-b 1 C121 KABINET 1 A102 TREPIKODA KABINET 1C101-2 LIFT 1 C132 1C121-1 WC 1 C122 ABIRUUM 1A104-2 KABINET 1A102-1 KABINET PUHKERUUM KABINET 1 C103 1A104-1 1 C102 AATRIUM 1 C101 TUULEKODA PUHKERUUM 1C101-1 1A104-4 KABINET KABINET KABINET KABINET KABINET 1 C104 1 C106 1 C105 1 C108 1 C107 WC SERVER 1 C117 1 C118 TUULEKODA KABINET TREPIKODA 1 C110 1 C120 1C120-1 Legend KORIDOR 1 C116 KABINET 1 C111 RIIETUSRUUM 1 C119 Rahandusministeerium KORIDOR 1 C109 NÕUPIDAMISE RUUM WC 1C119-1 Eesti Töötukassa 1 C115 KABINET 1 C112 Ühiskasutuses hoone pind KABINET 1 C113 ABIRUUM PESURUUM PESURUUM PESURUUM Vertikaalsete ühendusteede pind 1 C114 1C119-2 1C119-3 1C119-4 Tehnopind Tallinnna tn 18, Paide 02 korrus WC 2C228-1 KABINET WC 2A210-1 2C228-2 KABINET OOTERUUM WC KABINET ABIRUUM EESRUUM 2B202-2 2A209-1 2C228-3 2B202-3 2 C227 2 C228 KOHTUSAAL NÕUPIDAMISE RUUM KABINET WC 2 A209 2 C222 2B202-1 2C228-4 PUHKERUUM WC 2B202-4 2C228-5 KORIDOR KABINET 2 B202 2 A210 KORISTUS- JA HOOLDUSRUUM 2 B203 KORIDOR 2 C217 KORIDOR KABINET 1 C226 2 C221 KORIDOR 2 B201 ABIRUUM 2C217-4 KABINET KABINET 2C223-1 OOTERUUM 2 C220 KOHTUSAAL 2 A208 2 A207 ABIRUUM 2C217-3 KABINET 2C223-2 KABINET 2 C223 KABINET 2 C219 RÕDU ABIRUUM KABINET 2A206-1 2C217-2 2 A206 TREPIKODA 2 A201 ABIRUUM 2C217-1 KABINET 2C224-1 KABINET 2 C224 KABINET 2 C218 KOHTUSAAL PUHKERUUM 2 A205 2 A202 TREPIKODA 2C201-2 ABIRUUM 2 C225 KABINET KABINET 2 A204 2 A203 KORIDOR 2 C201 KABINET KABINET ABIRUUM 2A203-1 2A204-1 2 C205 NÕUPIDAMISE RUUM 2 C202 PUHKERUUM 2 C206 SOOJASÕLM 2 C204 WC 2C203-1 EESRUUM WC 2 C203 2C203-2 WC 2C203-3 TREPIKODA KABINET 2 C214 2 C208 KABINET ABIRUUM 2 C216 2 C215 Legend KABINET KABINET KORIDOR 2 C213 2 C209 2 C207 Rahandusministeerium KABINET 2 C211 Ühiskasutuses korruse pind KABINET 2 C210 KABINET Ühiskasutuses hoone pind TERRASS 2 C212 2C212-1 Ühiskasutuses muu pind (muu) (RAM 75/ Töötukassa 25) Vertikaalsete ühendusteede pind/ Korruse avatud netopind Tehnopind Tallinnna tn 18, Paide 03 korrus h= 1.6 m h= 1.6 m h= 1.6 m VENT RUUM 1 B301 VENT RUUM 1B301-1 h= 1.6 m h= 1.6 m h= 1.6 m h= 1.6 m h= 1.6 m Legend Tehnopind Pakendite liigiti kogumine PLAST- JA KLAASPAKEND METALLPAKEND, PAPP- JA JOOGIKARTONG PABERPAKEND Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi Voldi suured papist pakendid kokku või rebi pakendeid ja kotti. Eemadada korgid ja kaaned, pakendeid ja kotti. Jäta korgid-kaaned peale. tükkideks, nii võtavad nad vähem ruumi. sildid võivad jääda. Veendu, et materjal on puhas ja kuiv. ▪ Karastus- ja alkohoolsete jookide ▪ Kilekotid, pakkekile ▪ Pappkastid ja -karbid pudelid ▪ Toote ümber olnud penoplast ▪ Paberkotid SOBIB ▪ Moosipurgid ▪ Kosmeetika- ja tarbekaupade ▪ Pakkepaber ▪ Toiduainete purgid pakendid ▪ Kleeplintidega pappkastid ▪ Leiva-saia kotid, singi-juustu pakendid ▪ Salatikarbid ▪ Konservikarbid ▪ Alumiiniumpurgid ▪ Metallkorgid ja -kaaned ▪ Piimatoodete, mahla- ja veinipakendid - Akna- leht- ja peegelklaas - Küpsetuspaber - Määrdunud/vettinud paber ja papp - Valguslambid ja elektripirnid - Toodet sisaldav pakend (nt pitsakarp) EI SOBI - Keraamika, kristall ja portselan - Plastist mänguasjad - Pehmepaber (nt tualettpaber) (nt toidunõud, vaasid jne) - Kodukeemia, liimi-, värvi- ja teisi ohtlikke - Ajalehed, ajakirjad, raamatud - Kuumuskindel klaas (nt ahjukindlad aineid sisaldavaid pakendid - Koopia- või joonistuspaber toidunõud) - Mähkmed, hügieenisidemed, kondoomid - Fooliumi või kilet sisaldav - Pandimärgisega pudelid - paber, papp, kartong (nt mahlapakid, - Plastist ja kummist tooted, raamatukaaned) mis ei ole pakendid - Munakarbid - Ehitusmaterjalid - Tapeet https://kliimaministeerium.ee/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid Jäätmete liigiti kogumine BIOJÄÄTMED VANAPABER SEGA- OLMEJÄÄTMED Biojäätmed pane konteinerisse lahtiselt, Kogu paber ja kartong muudest jäätmetest Kogu pakendi- ja toidujäätmed eraldi ja paberkotis või täielikult biolaguneva ja eraldi ka siis, kui teie majal pole selleks konteinerit. segaolmejäätmete hulk väheneb märgatavalt! komposteeruva kotiga. Vanapaber pane konteinerisse lahtiselt. ▪ Ajalehed, ajakirjad ▪ Jäätmed, mille liigiti kogumine pole ▪ Riknenud toit ja toidujäätmed ▪ Kataloogid ja reklaammaterjalid korraldatud ▪ Tahked riknenud puu- ja köögiviljad, SOBIB ▪ Töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud ▪ Kassiliiv, rasvane ja raskesti puhastatav nende koored ▪ Trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber pakend, mähkmed, hügieenisidemed, ▪ Liha-, kalajäätmed, kalaluud ▪ Kontoripaber kosmeetika, küpsetuspaber, foolium, ▪ Muna- ja pähklikoored ▪ Papp jahtunud tuhk, tolmuimeja tolmukott, ▪ Pabermassist munarestid ▪ Jõupaber suured kondid, näritud näts, kummist ▪ Majapidamispaber ▪ Kileaknata ümbrikud esemed ▪ Pabersalvrätid ▪ Vanad raamatud (kõvade kaanteta) ▪ Hõõgniidiga lambipirnid, CD-plaadid, ▪ Kohvipaks, paberfiltrid tühjad-katkised pastakad, tühjad vildikad ▪ Lõikelilled-toataimed ilma potita ▪ Katkised kruusid-taldrikud ▪ Katkised jalanõud, riided, mänguasjad - Tavalised kilekotid, toidupakendid - Määrdunud või vettinud paber ja papp - Toidujäätmed, puhtad pakendid - Kassiliiv, tuhk, suitsukonid - Majapidamispaber - Värvijäägid, ravimid, tule- ja EI SOBI - Vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid - Kasutatud pabernõud plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, - Kiletatud või vahatatud pinnaga või - Kopeerpaber akud, kodumasinad, elektroonika kileaknaga paberkotid - Kleepsildid, teibid - Ehitusjäätmed, aiajäätmed - Küpsetuspaber - Foolium, võipaber - Vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli) - Vanad ravimid - Kommipaberid, jäätisepaberid - Suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, - Mähkmed, hügieenisidemed - Tapeet, lamineeritud või kiletatud paber peegel, vaibad, madratsid - Tolmuimejakotid - Tetrapakid, munakarbid - Ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete - Kunstlilled, küünlad - Kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, - Lille- ja salatipotid kartongi veokit või vedajat https://kliimaministeerium.ee/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid Muudatus nr 1 17.05.2024 sõlmitud üürilepingu nr KPJ-4/2022-33 juurde KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, Tallinn 10115 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusteenuste direktor Karel Aasrand, ja Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab kantsler Merike Saks, eraldi nimetatud pool ja koos pooled, võttes arvesse, et (i) poolte vahel on 17.05.2024 sõlmitud üürileping nr KPJ-4/2022-33 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Paides Tallinna tn 18 asuvat üüripinda; (ii) lepinguga samaaegselt sõlmiti lepingu lisa nr 6.1 „Parendustööde teostamise kokkulepe“ (edaspidi nimetatud lisa nr 6.1), mille alusel üürileandja korraldas üüripinnal projekteerimis- ja ehitustööd ning nendega kaasnevad tööd, sh sisustuse hankimise (edaspidi ühiselt nimetatud parendustööd); (iii) valminud on lepingu lisa nr 6.1 alusel teostatud parendustööd, mis on üürnikule 17.10.2024 sõlmitud aktiga üürnikule seisuga 01.08.2024 üle antud ning selgunud on tööde tegelik maksumus, mille alusel fikseeritakse kapitalikomponentide maksed alates 01.08.2024; (iv) üürileandja on tellinud Tallinna tn 18 riigi- ja kohtumajale uued mõõdistusjoonised ning lähtuvalt täpsustatud pinnandmetest soovivad pooled muuta üüritava pinna suurust ja lepingu lisas nr 1 olevaid üüripinna plaane ja eksplikatsiooni. Uue mõõdistuse andmete kohaselt on üürniku üüripind riigi- ja kohtumajas kokku 2 479,5 m2; (v) pooled soovivad täpsustada üüripinna valduse üleandmise tähtpäeva ja üüri indekseerimise alguskuupäeva, mistõttu muudetakse lepingu eritingimuste punkte 5 ja 6.6.1 ning lepingu lisa nr 3; (vi) seoses üüripinna valduse üleandmisega seisuga 01.08.2024 soovivad pooled lepingus fikseerida tasu arvestamise alguse ja lepingu lõppemise tähtaja, mistõttu muudetakse lepingu eritingimuste punkte 8.1 ja 9.2; (vii) pooled soovivad täpsustada Tallinna tn 18 kinnistul parkimise tingimusi, mistõttu muudetakse lepingu eritingimuste punkti 2.3 ja lisatakse parkimise plaan lepingu lisasse nr 1; (viii) selgunud on tehnohoolduse, heakorra ja tugiteenuste hangete tulemused ning korrigeeritud on omanikukohustuste ja haldusteenuse tasu, mistõttu muudetakse lepingu lisas nr 3 üüri- ja kõrvalteenuste tasusid; (ix) seoses Tallinna tn 18 riigi- ja kohtumaja parendustööde valmimisega lisatakse lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“, lepivad kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe): 1. Muuta lepingu eritingimuste punkte 1.2 ja 1.3 ning lugeda need alates 01.08.2024 õigeks alljärgnevas sõnastuses: „1.2. Kinnistu oluliseks osaks on Paide riigi- ja kohtumaja (ehitisregistri kood 107012861, ehitise kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number puudub), üüritav pind 2 972,1 m2, millest 1 941,7 m2 on üürnike ainukasutuses ja 1 030,4 m2 on üürnike ühiskasutuses. 1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind.“. 2. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.1 ja lugeda see alates 01.08.2024 õigeks alljärgnevas sõnastuses: „2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 2 479,5 m2, millest: 2.1.1. 1 584,9 m2 on üürniku ainukasutuses; 2.1.2. 894,6 m2 on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.“. 3. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.3 ja lugeda see alates 01.08.2024 õigeks alljärgnevas sõnastuses: „2.3. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: hoone sisehoovis 14 ainukasutuses kohta vastavalt lepingu lisas 1 olevale parkimisplaanile. Hoone ees asuvad parkimiskohad on üürnike ühiskasutuses.“. 4. Muuta lepingu eritingimuste punkti 5 ja lugeda see alates 01.08.2024 õigeks alljärgnevas sõnastuses: „5. Üüripinna valduse üleandmine Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on 01.08.2024.“. 5. Muuta lepingu eritingimuste punkti 6.6.1 ja lugeda see alates 01.08.2024 õigeks alljärgnevas sõnastuses: „6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 01.01.2026.“. 6. Muuta lepingu eritingimuste punkti 8.1 ja lugeda see alates 01.08.2024 õigeks alljärgnevas sõnastuses: „8.1. Tasu arvestamine algab 01.08.2024.“. 7. Muuta lepingu eritingimuste punkti 9.2 ja lugeda see alates 01.08.2024 õigeks alljärgnevas sõnastuses: „9.2. Leping lõpeb 31.07.2044.“. 8. Muuta lepingu lisa nr 1 „Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon“ ja asendada see alates 01.08.2024 kokkuleppe lisaga nr 1. 9. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ja asendada see alates 01.08.2024 kokkuleppe lisaga nr 2. 10. Lisada lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ kokkuleppe lisas nr 3 toodud kujul. 11. Jätta ülejäänud lepingu tingimused muutmata. 12. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel. 13. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast arvates. Kokkuleppe lisad: 1) Lepingu lisa nr 1 „Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon“ 2) Lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ 3) Lepingu lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ 4) Lepingu lisa nr 6.1 lisa nr 1 „Parendustööde loetelu ja tegelik maksumus“ (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Karel Aasrand Merike Saks haldusteenuste direktor kantsler Riigi Kinnisvara AS Rahandusministeerium HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Tallinna tn 18, Paide linn Lisa 5 üürilepingule nr KPJ-4/2022-33 HOONE SISEKORRAEESKIRI Aadress: Tallinna tn 18, Paide linn Registriosa nr: 409936 Katastritunnus: 56601:003:0800 Hoone nimetus: Paide kohtu- ja riigimaja Ehitisregistri kood: 107012861 Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED 2 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2 4. PARKIMISE KORRALDUS 3 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE, TURVAINTSIDENTIDE KORRAL 4 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS 5 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 6 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL 6 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6 SISEKORRAEESKIRJA LISAD 8 1/8 HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Tallinna tn 18, Paide linn 1. ÜLDSÄTTED Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele. Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa. Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised lähtuvad kehtivatest eeskirjadest. Tekkivate Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine üürilepingu alusel määratud küsimuste kontaktisikute kaudu. lahendamine Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000, [email protected] või keskkonnas Works.rkas.ee. 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik. klientidele Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik. töötajatele Tehniline valve Hoones on tehniline valve. Hoone võetakse automaatselt valvest maha E-R kell 7.00 ja hoone valvestub kell 22.00. Töövälisel ajal on hoones viibimine lubatud hoone üürnike volitatud isikute loal ja vastutusel ning hoone võetakse valvest maha kasutajatele antud parooli abil. L ja P on hoone valve all ning hoone valvest mahavõtmisel tagab üürnik objekti valvestamise. Mehitatud valve Puudub. Käitumine häire Turvafirmale on kontaktisikuks üürileandja poolt määratud hoone haldur või korral volitatatud isik. Objekti sõidab kontrollima turvafirma patrull. Valehäire korral helistada hoone haldurile. Valeväljakutse hüvitab valehäire põhjustanud isik. Läbipääsuvahendite Kaarte, võtmeid väljastavad, võtavad vastu ja peavad nende üle arvestust hoone haldamine haldur ja infotöötaja. Asutused, kellele on antud riigimaja läbipääsusüsteemi kaughaldamise õigus, väljastavad, võtavad vastu ning peavad arvestust kaartide osas oma asutusepõhiselt ise. Posti liikumine Reguleerib üürnik. Ametlikku posti ja saadetisi, mis on adresseeritud kasutajatele, võtab vastu infotöötaja. 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisseinale mistahes reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoone välisseinal ja kinnistul paiknevad infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt üürileandjaga kooskõlastada. Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasajastamise ja muutmise üürileandja. Üürniku kohustus on anda infot vajalike muudatuste kohta. Hoone infotahvel Olemasolu tagab üürileandja. Info kaasajastamise ja muutmise korraldab üürnik. 2/8 HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Tallinna tn 18, Paide linn Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab info (sh ruumide viidad ja sildid) kaasajastamise ja muutmise üürnik. 4. PARKIMISE KORRALDUS Parkimine ja Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule. parkimiskorraldus Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust. Teistel hoone kasutajatel pole lubatud ainukasutuses kohti kasutada. Töötajatel ei ole lubatud kasutada spetsiaalselt hoone klientidele mõeldud parkimiskohti. Parkla asukoht Ametiautode parkimine tõkkepuuga piiratud hoovialal. Töötajate autode parkmimine C-korpuse poolses parklas vabade kohtade olemasolul. Plaan lisatud. Elektriauto Laadimispunkt asub C-korpuse peaukse ees parklas. Kasutajatele väljastatakse laadimispunkt kaardid laadija kasutamiseks. Töötukassa elektriauto laadimispunkt asub sisehoovis parkimiskohal. Jalg- ja Jalg- ja tõukerattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele. Jalgarataste tõukerataste parkimismaja asub parklapoolse peaukse ees ning jalgarattahoidikud asuvad parkimine tõkkepuuga piiratud sisehoovis. 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD Ühiskasutuses Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende ruumid otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutamist või kasutada laskmist muul eesmärgil. Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast. 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES Kaardistatud Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr 1 ohuolukorrad „Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised“. Tegutsemine Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit ohuolukordades või RKAS-i kliendituge E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000. Teadlikkus Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja üürnikule üle tegutsemisel andma tulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega. tulekahju korral Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme ning üürileandja nõudmisel esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja. Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud ning ATS keskuse igapäevase vaatleja. Vaatleja täidab oma kohustusi üksnes tööajal. Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule kasutamine hoones on keelatud. Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on üürileandjal. Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle. 3/8 HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Tallinna tn 18, Paide linn Tulekustutus- Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste vahendid (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse. Teoreetiline Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist tulekahjuõppus töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise. Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui antud kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud üürileandja nõudmisel esitama juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate allkirjadega nimekirja. Üürniku tellimusel võib üürileandja eraldi kokkuleppe alusel korraldada teoreetilise õppuse. Praktiline Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppus tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilisel osal. Üürileandja on kohustatud koostama ja esitama enesekontrolli tuleohutusaruande Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud esitama üürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks. 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE, TURVAINTSIDENTIDE KORRAL Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 17:00, tel (+372) 605 0000, e-post [email protected] või keskkonnas Works.rkas.ee. Teade peab sisaldama järgmist infot:  Hoone aadress  Probleemi täpne asukoht (nt: korrus ja kabineti number)  Probleemi kirjeldus  Teavitaja nimi ja kontakt Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord“ toodud töövõtja kontaktisikutega. Avariide Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele hoone haldur, likvideerimine teavitades ainukasutuses oleva ruumi kasutajat sellest ette. väljaspool tööaega Teavitamise Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist1 teavitada kohustus üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel, puudusest on kohustus teavitada 24 h jooksul. 1 Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku kahju keskkonnale jms. 4/8 HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Tallinna tn 18, Paide linn Turvaintsidendist Poolel on kohustus turvaintsidendist2 teavitada teist poolt viivitamatult sellest teavitamine teada saamisel. Üürnikul on kohustus teavitada objekti kinnisvarahaldurit ja üürileandja infoturbejuhti. Üürileandjal on kohustus teavitada üürniku poolt määratud kontaktisikut. Üürnik teavitab määratud kontaktisikust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud standarditele. Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21°C (kui välisõhk ei ole madalam kui -22°C). Jahutusseadmetega hoones jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem kui 25°C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27°C). Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine õhuniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale. Hoones on sundventilatsioon.Sundventilatsiooniga hoones tagab üürileandja projekteerimisjärgse õhuvahetuse. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada. Tehnosüsteemide Tehnosüsteemide hooldust korraldab üürileandja. Üürnikul ei ole üürileandja hooldus, nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad ümberehitus tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada RKASi kliendituge. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul. Piirangud Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil. hoolduse Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest üürnikku, kelle üüripinda läbiviimisel konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel üürnikku. Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. Tehnosüsteemide Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke, ekspluatatsioon toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid. Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud. 2 Turvaintsident on sündmus või sündmused, millega kaasneb andmete või muude infovarade käideldavuse, tervikluse või konfidentsiaalsuse kadu või tekib oluline oht andmete käideldavuse, tervikluse või konfidentsiaalsuse kao tekkeks. 5/8 HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Tallinna tn 18, Paide linn Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende avamist. Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisallikate kasutamine võib toimuda üürileandja loal. 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju. Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust siseruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult üürileandja vara. Piirangud Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja heakorra üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. osutamisel Jäätmete Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. kogumine Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid, (hoidmine) keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel üürileandjaga). Riigilipu Heiskamist korraldab ning lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürileandja. Lipp heiskamine heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Leinapäeval korraldab üürileandja lippude heiskamise poolde masti. Muude lippude Muude lippude heiskamine peab olema üürileandjaga kooskõlastatud. Heiskamist heiskamine korraldab üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürnik, v.a juhul kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud. 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL Suitsetamise Suitsetamine (sh ka e-sigaret) on hoones rangelt keelatud. lubamine Välisterritooriumil suitsuruum puudub, suitsetamine on lubatud hoonest väljaspool, järgides tuleohutusalaseid nõudeid ning arvestades teiste töötajatega (mitte suitsetada akende all). 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED Elektrienergia Elektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik). Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja lülitada. Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim. Selline käitumine aitab suveperioodil vähendada ka hoone jahutamise vajadust. Energiasäästu põhimõtted kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate säästliku energiatarbimise eest. Energia küttele Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud. Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult. 6/8 HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Tallinna tn 18, Paide linn Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja lisale nr 3 „Jäätmete sorteerimise juhend“. Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Paber Paberkäterättide ja wc-paberi olemasolu tagab üürileandja. Paberit tuleb kasutada säästlikult. 7/8 HAL.2.2.v02 Kinnitatud: 10.09.2019 Tallinna tn 18, Paide linn SISEKORRAEESKIRJA LISAD 1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised 2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord 3. Jäätmete sorteerimise juhend 4. Läbipääsusüsteemi toimimise protseduur 8/8 Tallinna tn 18, Paide linn Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord Avariide, rikete ja puuduste Riigi Kinnisvara AS klienditugi 1. edastamine tööpäevadel 8:00-17:00 tel 605 0000 [email protected] Works.rkas.ee Väljaspool tööaega Kalli Mägar 2. edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult tel +372 5302 7813 avarii korral) Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, 3. on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted Vesi ja kanalisatsioon Küte Elekter Comfort AE AS Dispetšer, tel +372 513 0333 Ventilatsioon ja jahutus Nõrkvoolusüsteemid Viking Security AS Dispetšer, tel +372 603 1559 (ATS, valve, jne) Heakord Kinnisvarateenindus OÜ Töödejuhataja tel +3725 192 5898 Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg Avarii Avarii lokaliseerimine toimub 2 h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist. Avarii on selline rike, mis ohustab kas 2 h jooksul inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh ka keskkonnale. Rike Rikke lokaliseerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist. Rikke tulemusel (üldjuhul) seade või 48 h jooksul süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides kasvab avarii tekke oht. Puudus Puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist. Puudus on mittevastavus 72 h jooksul ettenähtud tingimustele, sh kokkulepete ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele. Riigimajade läbipääsusüsteemi toimimine 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigimajade ühtse valve- ja läbipääsusüsteemi tarkvara, sh läbipääsukaartide omanik on Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS). 1.2. Läbipääsusüsteemi andmetele ning logidele on ligipääs riigimaja RKAS kinnisvarahalduril, RKAS süsteemi administraatoril, valve- ja läbipääsu süsteemi hooldajal, riigimaja infotöötajal (Alates 01.06.2024.a. RKAS-i koosseisus, edaspidi infotöötaja) või riigimajas paiknevate asutuste (edaspidi asutus) volitatud isikutel. 1.3. Asutuste töötajatele väljastatud läbipääsukaardid on personaalsed ja selle edasi andmine kellelegi teisele ei ole lubatud. 2. RIIGIMAJA SIDEJAOTLASSE SISENEMINE 2.1 Riigimaja sidejaotlasse (edaspidi ruumi) võivad siseneda isikud, kellel on sisenemiseks õigustatud huvi ja põhjendatud vajadus. 2.2 Ruumi sisenemise põhjused on: 2.2.1 sidetööde tegemine, mille käigus võidakse avada seadmepüstikute uksi; 2.2.2 hooldus-, haldus- või ehitustööde tegemine, mille käigus ei ole lubatud avada seadmepüstikute uksi; 2.2.3 eriolukord. 2.3 Kui ruumi sisenemise eesmärk on sidetööde tegemine, annab sisenemisloa Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi RIT). 2.4 Loa saamiseks tuleb saata e-mailile [email protected] järgmised andmed: - riigimaja ja ruum, kuhu soovitakse siseneda; - põhjendus/selgitus, miks soovitakse siseneda; - aeg, millal soovitakse siseneda; - isikuandmed, kes siseneb. 2.5 RIT väljastab loa taotleja e-mailile 5 tööpäeva jooksul lisades kontaktisiku andmed, kes tagab sissepääsu ruumi. 2.6 IT asutuste töötajatel, kes pakuvad riigimajas asuvatele asutustele IT-tuge, on ruumi sisenemiseks õigustatud huvi ja õigus taotleda siseneja õigus isiklikule uksekaardile. Taotlus esitatakse e-mailile [email protected] koos järgmiste andmetega: Täpsustus: 7 tööpäeva enne teostavat hooldust/toimingut. - riigimaja ja ruum millele soovitakse ligipääsu; - sisenemise põhjendus; - sisenemise aeg (kas tööajal või 24h); - siseneja isikuandmed. 2.7 RIT võib teha taotlejale taustakontrolli ja keelduda õiguse andmisest. 2.8 Loa väljastamisest või mitte väljastamisest annab RIT taotlejale teada, vastates tema e-mailile 5 tööpäeva jooksul peale taotluse kättesaamist. 3. Kui ruumi sisenemise eesmärk on ehitus-, hooldus- ja haldustööde tegemine, annab loa sisenemiseks RIT- eelneval kooskõlastusel RKAS. 3.2 RKAS teavitab kõigist ruumi sisenemistest RIT e-mailile [email protected], teatades aadressi, ruumi nr, siseneja nime, asutuse ja põhjenduse, miks ruumi siseneti. Protseduur ära kirjeldatud 2.4 3.3 Ehitus-, hooldus- ja haldustööde tegemisel viibib ruumis koos töö teostajaga RKAS töötaja, kes peab järelevalvet teostavate tööde üle. RKAS-i töötaja maha võtta ja lisada RIT-i esindaja. 3.4 Kõik ruumis toimuvad ehitustööd tuleb eelnevalt kooskõlastada RIT-ga. 4. Avariiolukorras võib ruumi siseneda ilma eelnevalt luba taotlemata. Teavitus sisenemisest (aadress, ruumi nr, siseneja nimi, asutus ja põhjus) tuleb saata e-mailile [email protected] esimesel võimalusel.). Töövälisel ajal teavitatakse RIT-i kontaktisikut sms-i teel. 2. OSAPOOLTE ÜLESANDED 2.1. RKAS: 2.1.1. tagab ühtse ülesehituse keskses valve- ja läbipääsusüsteemi programmis (sh kasutajad, alad, seadistused, logid); 2.1.2. tagab asutuste kontaktisikute ja infotöötajate koolitused; 2.1.3. valmistab ette läbipääsukaardid ja annab need allkirja vastu üle asutuste kontaktisikutele või infotöötajatele; vastavalt asutuse poolt väljastatud sisendile. 2.1.4. loob asutuse kontaktisiku taotlusel süsteemi kaughalduskonto ja teeb selle kasutamiseks vajaliku koolituse; 2.1.5. korraldab riigimajade hoolduspersonali taustakontrolli ja edastab infotöötajale teabe, kellele võib ajutiselt läbipääsukaardi väljastada; 2.1.6. hoiab ajakohasena info riigimajja läbipääsuõigust omavate hooldajate üle ning jagab infot muudatuste osas õigeaegselt infotöötajaga; 2.1.7. määrab hoolduspersonalile tehnilistesse ruumidesse (ventkamber, elektrikilp) läbipääsu reeglid ja teavitab neist riigimaja infotöötajat; 2.1.8. arvestab hoolduspersonali töö korraldamisel asutuste ainukasutuses ruumidesse läbipääsemise vajadusel asutuste poolt määratud reeglitega, teavitades asutust sisenemise vajadusest ette; 2.1.9. organiseerib läbipääsusüsteemi nõuetekohase hooldamise ning rikete kõrvaldamise; 2.1.10. teeb süsteemi seadistustest igal nädalal varukoopiaid. 2.2. ASUTUS: 2.2.1. teeb otsuse, kas soovib ise hallata enda asutuse läbipääsukaarte, õiguseid, kasutajaid või teeb seda infotöötaja; Infotöötajatega hoonestes RKAS-i korraldada. 2.2.2. määrab kontaktisiku, kellel on õigus anda sisend läbipääsukaardi väljastamiseks, kustutamiseks, muutmiseks ning edastab selle info infotöötajale ja RKAS hoone haldurile; Infotöötajatega hoonestes RKAS-i korraldada, 5 tööpäeva jooksul peale kirjalikku pöördumist. Kirjalik pöördumine peab sisaldama järgnevat informatsiooni: - siseneja isikuandmed (nimi, isikukood, e-mail) - ruum/ala, kuhu soovitakse siseneda 2.2.3. määrab vajadusel erisused hoolduspersonali läbipääsuks enda ruumidesse. 2.3. RIIGIMAJA INFOTÖÖTAJA VÕI ASUTUSE KONTAKTISIK: 2.3.1. riigimaja infotöötaja või RKAS haldur loob asutuse õiguste grupid ja lisab süsteemi kasutajate andmed: nimi, asutus, kaardi kehtivuse algus (kui on teada, siis ka lõpptähtaeg), erisused õiguste osas (nt läbipääsupiirangud); infotöötaja korraldab lisaks läbipääsukaartide väljastamist lähtuvalt punktidest 2.1.5-2.1.8; 2.3.2. riigimaja infotöötaja või RKAS haldur vastutab kasutajatele määratud õiguste ja kaartide õigsuse ning ajakohasuse eest, talles esitatud andmete alusel 2.3.3. riigimaja infotöötaja korraldab töötajatele läbipääsukaardi allkirja vastu väljastamise, asutus töötaja teenistusest lahkumisel korral kannab hoolt kaardi tagastamise eest; 2.3.4. riigimaja infotöötaja sulgeb kaotatud kaardi talle kirjalikult väljastatud informatsiooni alusel; 2.3.5. riigimaja infotöötaja väljastab allkirja vastu ajutise läbipääsukaardi, millega on majas võimalik liikuda, nt tehnilisel personalil, asutuse töötajal, kes kaardi koju unustanud, kaugtöökoha kasutajal ja kannab hoolt, et väljastatud kaart riigimajast lahkudes tagastatakse; 2.3.6. riigimaja infotöötaja tagab, et oleks olemas piisav varu läbipääsukaardi toorikuid. Tellimise vajadusest teavitab RKAS haldurit; 2.3.7. riigimaja infotöötaja tagab läbipääsukaartide varu, tagastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud kaartide hoiustamise turvaliselt ilma kõrvaliste isikute läbipääsemise võimaluseta; 2.3.8. RKAS loob vajalikud aruanded; 2.3.9. RKAS teeb asutuse lõikes väljastatud läbipääsukaartide kohta ja antud õiguste üle regulaarselt auditeid (vähemalt korra aastas). Infotöötaja teavitab asutuse kontaktisikut asutust puudutavate kaartide auditi tulemustest. 3. TEABE LIIKUMISE TURVALISUS 3.1. Uksekaardi andmise korralduse täidab infotöötaja või asutuste kontaktisik üksnes juhul, kui vastava korralduse saanud isik on veendunud, et korralduse andnud isik on õigustatud seda tegema. 4. INTSIDENTIDEST TEAVITAMISE KORD 4.1. Intsidentidest (nt läbipääsukaardi kaotus või vargus, kaardi kasutuskõlbmatuks muutumine) teavitab töötaja asutuse kontaktisikut või infotöötajat, kes korraldab läbipääsukaardi sulgemise; 4.2. kui kaardi valdaja läbipääsukaart on sattunud kellegi teise kasutusse, tuleb kaardi valdajal sellest teavitada infotöötajat, asutuse kontaktisikut ja infoturbejuhti; 4.3. kõikidest intsidentidest, millest infotöötajat on teavitatud, annab infotöötaja ka omalt poolt teabe edasi asutuse kontaktisikule ja infoturbejuhile. 5. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI LOGIDE VÄLJASTAMINE 5.1. RKAS võimaldab süsteemis aruannete vormide koostamise lähtuvalt asutuse kontaktisiku või infotöötaja sisendist; 5.2. asutuste kontaktisik või infotöötaja võib väljastada logisid lähtuvalt asutuses paika pandud reeglitest; 5.3. infotöötaja saab väljastada logisid vastavate asutuste kohta, kes on talle andnud vastava volituse. 6. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI HOOLDUS 6.1. Valve- ja läbipääsusüsteemi hooldus toimub minimaalselt üks kord aastas vastavalt hoolduslepingule; 6.2. valve- ja läbipääsusüsteemi moodulid asuvad tehnilistes ruumides, mis on valvestatavad ja varustatud läbipääsusüsteemiga. 7. SÜSTEEMI RIKKED 7.1. Riketest teavitab RKAS asutuste kontaktisikuid ja infotöötajat; RKAS 7.2. Rikete kõrvaldamisega seotud tegevuste puhul lähtub RKAS üürilepingus paika pandud reageerimisaegadest.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →