Hankija vastus

Lp Taivo Kivistik Teie: 30.10.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie: 05.11.2024 [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja1: Triinu Eismel talituse juhataja tel +372 663 1861 e-post: [email protected] Teenuse tellija: Sotsiaalministeerium registrikood 70001952 Vaidlustaja: SAK Fond Sihtasutus registrikood 90006224 e-post: [email protected] Kolmas isik: Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond registrikood 90008867 e-post: [email protected]; [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihankes „Annetatud ja päästetud toidu kogumine ja jagamine enim puudustkannatavatele inimestele (Sotsiaalministeerium)“ (viitenumber 281334) Hankija taotlused: 1. Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta jõusse hankija 21.10.2024 otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 3. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 1 Esindusõiguse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra punkt 4.6.1 (lisa 1); kättesaadav: https://adr.rik.ee/rtk/dokument/13913973. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340  4. Jätta kõik menetluskulud, sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud kulud, vaidlustaja kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 30.10.2024 teate esitatud vaidlustusest riigihankes „Annetatud ja päästetud toidu kogumine ja jagamine enim puudustkannatavatele inimestele (Sotsiaalministeerium)“ viitenumbriga 281334. VAKO palus hankijal riigihangete seaduse (RHS) § 194 lg 5 alusel hiljemalt 05.11.2024 esitada VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. 1.2. Hankija kinnitab, et vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le elektrooniliselt kättesaadavad riigihangete registrist (RHR) leheküljel „Dokumendid,“ „Tulemdokumendid“ ja „Sisedokumendid“. 1.3. Hankija on teinud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse 21.10.2024 ning teavitanud sellest 21.10.2024. 1.4. Vaidlustuse kohaselt taotleb vaidlustaja hankija 21.10.2024 otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustaja leiab, et tema pakkumust on pakkumuste hindamise käigus ebaõigesti hinnatud ning hankijal tuleks läbi viia uus pakkumuste hindamine. Samuti taotleb vaidlustaja hankemenetluse peatamist VAKO poolt. 1.5. Hankija on seisukohal, et hankija 21.10.2024 otsus, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus, on õiguspärane. Hankija ei nõustu vaidlustaja vaidlustuses esitatud seisukohtadega ja vaidleb nendele täies ulatuses vastu, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Hankija on koostanud ja allkirjastanud kõikide hindajate poolt allkirjastatud protokolli, ent selle avaldamise kohustust RHS ette ei näe. Vastavalt RHS § 47 lg 4 p- le 3 esitab hankija eduka pakkumuse valimise otsusest teavitamisel vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja nime ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. Hankija jätab RHS § 47 lg 5 kohaselt nimetatud teates esitamata teabe, mille avaldamine takistaks õigusaktide täitmist, oleks vastuolus avaliku huviga, rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks konkurentsi. Vastava teavituse ja võrdluse on hankija arvestades RHS § 47 lg 5 toodut vaidlustajale 21.10.2024 esitanud. 2.2. Vaidlustuse punktide 3 ja 6 kohaselt leiab vaidlustaja, et tema poolt esitatud teenuse kirjeldus on pakkumuste hindamisel saanud põhjendamatult madalad punktid järgmistes hindamiskriteeriumides: 1) hindamismetoodika alapunktis 2.1. „Teenuse kirjeldus“; 2) hindamismetoodika alapunktis 2.2. „Pakkuja nägemus teenusest lähtuvalt hanke eesmärgist ja oodatavatest tulemustest, annetuste kogumisest ja jagamisest“; 3) hindamismetoodika alapunktis 2.3. „Pakkuja nägemus teenuse taristust ning selle kasutamisest“. 2.3. Hankija on seisukohal, et kõikides eeltoodu punktides on vaidlustaja pakkumus saanud õiguspäraselt punkte vastavalt hindamismetoodikale ning hankija on hinnangut 2 (7)  hindamise protokollis ka detailselt ning põhjalikult selgitanud2. 2.4. Hindamismetoodika alapunkti 2.1. „Teenuse kirjeldus“ järgi sai vaidlustaja pakkumus ühe punkti ja hinnangu „rahuldav“ ning vastab järgmisele kirjeldusele: „Tegevus- ja ajakava on esitatud koos tähtaegadega, kuid tegevus- ja ajakavast on puudu mõni tegevus ja/või ei ole iga tegevuse juures märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed). Põhjendused, kuidas pakutud tegevus- ja ajakavaga on võimalik tagada hankelepingu kvaliteetne täitmine, on puudulikud. Hankijal tekkisid mitmed põhimõttelised küsimused tegevus- ja ajakava osas.“ 2.5. Vaidlustaja leiab vaidlustuses, et on esitanud detailse ajakava, kus lisaks hankija kirjeldatule, on välja toodud lisandväärtust pakkuvaid tegevusi, sh üritusi. Pakutud tegevus- ja ajakava on vaidlustaja hinnangul hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud ning lisaks on välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid täiendavaid tegevusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustaja hinnangul pakkumusele selles kriteeriumis omistatud üks väärtuspunkt objektiivselt põhjendatud. 2.6. Hankija on hindepunktide andmist vaidlustaja pakkumuses esitatud tegevus- ja ajakavale hindamisprotokollis põhjalikult selgitanud: „Need tegevused, mis on tegevus- ja ajakavas kirjeldatud (toodete kogumine; transport ja mahalaadimine; sorteerimine; toodete jaotamine ja kohaletoimetamine; igapäevased ja nädala analüüsid; täiendavad tegevused: programm “Nullemmistus”; hariduslikud algatused abisaajatele; vabatahtlike ja kodanike organisatsioonide kaasamine; partnerlus kohalike farmide ja tootjatega; mobiilsed abipunktid; sotsiaalse integratsiooni programm; innovaatiliste tehnoloogiate kasutamine; programm “Vanemad mentorid”) annavad üldise selgituse, kuid hankijal tekkisid mitmed põhimõttelised küsimused, nt tegevused on küll esitatud koos tähtaegade ja tulemitega, aga tegevuste juurde on jäänud märkimata konkreetsed läbiviijad meeskonnaliikmete hulgast. Lisaks on pakkuja oma pakkumuses märkinud, et kavatseb mobiilsetest abipunktidest esimesel aastal toitu jagada ajavahemikul märts-detsember. Hankijale jääb arusaamatuks, kuidas on kaugemates piirkondades tagatud abi kätte saamine jaanuaris-veebruaris. Tegevus- ja ajakavast ei tule välja, kuidas täidetakse tehnilise kirjelduse punkte 3.3.1 ja 3.3.2 (STAR süsteemi kasutus), mainimata on jäänud, kuidas on arvestatud punktiga 3.3.4 ehk leibkondade suuruste kaupa toidupakkide jagamise valemit ning kuidas viiakse läbi infovahetuse korraldamine abivajajatele KOVide ja riigiasutustega koostöös (tehnilise kirjelduse punkt 3.3.13), mis on olulised osad hankelepingu täitmisest. Positiivne, et pakkuja pakub abivajajatele erinevaid programme, tegevusi ja töötubasid. Need tegevused, mis on tegevuskavas välja toodud, on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks osaliselt mõistlikult ja objektiivselt põhjendatud, kuid ei maanda hankija poolt eelloetletud puuduseid võrreldes tehnilise kirjeldusega. Tervikuna, kõiki asjaolusid arvestades ei näe tellija, kuidas on esitatud tegevus- ja ajakavaga võimalik tagada hankelepingu kvaliteetne täitmine.“ 2.7. Selleks, et vaidlustaja pakkumus oleks vastanud alakriteeriumi 2.1 hindamismetoodika alusel vähemalt heale tasemele, oleks pakkumuses pidanud kajastuma: - meeskonnaliikmed kõikide konkreetsete tegevuste juures; - üksikud ebatäpsused, mis aga ei ole põhimõttelised. Hankija on hindamisprotokollis põhjendanud, et kõikide tegevuste juurde ei ole 2 Vaidlustaja on RHRis pakkumust esitades märkinud vastavustingimuse nr 3 „Ärisaladus“ juurde märkinud: „Pakkumus ei sisalda ärisaladust“ (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/7495684/tenders/611459/compliance-criteria). Hankija on vastuses vaidlustusele lähtunud pakkuja esitatud kinnitusest. 3 (7)  märgitud tegevusi läbiviivaid isikuid. Näiteks on teenuse kirjelduse dokumendis lk 5 kirjeldatud, et kohalikud sotsiaalteenused mängivad võtmerolli abivajajate tuvastamisel ja abisaajate nimekirjade koostamisel. Regulaarne koostöö sotsiaalteenustega võimaldab hoida nimekirju ajakohasena ja reageerida kiiresti abisaajate vajaduste muutumisele, ent pakkumuses puudub info, kes KOV koostöö eest vastutab. Väga palju rolle on pandud vabatahtlikele, kes osalevad nii toodete sorteerimises, pakendamises ja jaotamises ning samuti abisaajatele haridusalaste ürituste korraldamises, kuid puuduvad tegevuste läbiviimise eest vastutavad isikud, mis annaks hankijale kindluse, et tegevused ellu viiakse - nt teenuse kirjelduse dokumendis lk 4 algavate täiendavate tegevuste juurest nagu „Nullemmistus,“ mobiilsed abipunktid, hariduslikud algatused abisaajatele. Samuti ei saa hankija loetletud puuduste alusel asuda seisukohale, et tegemist oleks mittepõhimõtteliste ebatäpsustega. Veel enam, hindamismetoodika kirjeldust lugedes pidi pakkujatele olema selge, et miinimumpunktidest enamate punktide saamiseks pidid olema märgitud läbiviijad kõikide tegevuste juurde. 2.8. Hindamismetoodika alapunkti 2.2. „Pakkuja nägemus teenusest lähtuvalt hanke eesmärgist ja oodatavatest tulemustest, annetuste kogumisest ja jagamisest“ järgi sai vaidlustaja pakkumus seitse punkti ja hinnangu „rahuldav“ ning vastab järgmisele kirjeldusele: „Kirjeldus töökorraldusest ja koostööpartnerite rollist süsteemis ja kavandatavast koostööst on pakkuja poolt üksnes pealiskaudselt kirjutatud ja tsiteerib liialt suurel määral riigihanke alusdokumendis esitatut. Pakkuja ei ole välja toonud maakondlikke eripärasid ega võimalusi. Hankijal puudub kindlus, et kavandatu on ka kirjapandud kujul elluviidav.“ 2.9. Vaidlustaja leiab, et on esitanud põhjaliku kirjelduse oma kavandatavast töökorraldusest ja koostööpartnerite rollist süsteemis. Samuti, et pakkuja poolt on põhjalikult läbi mõeldud ja kirjeldatud annetajate ja koostööpartnerite leidmise protsess, nende kaasamine ja koostöö. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja esitatud pakkumuses ei ole detailset ülevaadet teenuse osutamisest, sh annetuste kogumisest, jagamisest, koostööpartnerite, vabatahtlike, sh sihtrühma kaasamise protsessist ning abivajajate leidmiseks tehtavast teavitustööst ja toimivuse tagamise alternatiividest. 2.10. Hankija on vaidlustaja pakkumusele omistatud punkte hindamisprotokollis põhjalikult selgitanud: „Kirjeldus töökorraldusest ja koostööpartnerite rollist süsteemi, kavandatavast annetuste kogumisest ja jagamisest ja piirkondlike eripäradega arvestamisest on pakkuja poolt hankija hinnangul üksnes pealiskaudselt lahti kirjutatud ja ei ole arvestanud maakondlikke võimalusi ja eripärasid (ei ole selgust, kuidas ja kust kohast toimub piirkonnas annetatava toidu kogumine, pakkumuses on esitatud ka vastuolulist infot ühes kohas on mainitud, et annetusi kogutakse 20 kauplusest, teisal nimetatakse 150 kauplust). Ebapiisavalt on lahti kirjutatud koostöö kohalike omavalitsustega, mis on oluline osa lepingu täitmiseks ja kust saab abivajaja teekond toiduabini tavaliselt üldse alguse. Ei selgu, kuidas toimub infovahetuse korraldamine abivajajatele koostöös KOVide ja riigiasutustega (3.3.13). Ei selgu, kuidas plaanitakse korraldada aruandluseks vajalike andmete süsteemne koondamine ja esitamine ning turvaline isikuandmete töötlemine (3.3.17, 3.3.18, 3.3.19). Pakkumuses on kirjas: "Osaliselt organiseerisime abivajavate isikute poolt kauplustest toidu vahetult endale kättesaamist". Hankija palus täpsustada, kuidas on sellise jaotamismeetodi puhul tagatud, kuidas see vastab aruandluse ja STAR kohustusele ning tingimusele, mille kohaselt peab toiduabi vastama tehnilises kirjelduses punktis 3.3.4 sätestatud nõuetele. Pakkuja vastusest "Selgitame, et koos abivajajatega käib kauplustes SAK Fond esindaja, kes kindlustab jaotamismeetodi tagamise, aruandluse ja STAR kohustuse täitmise ning toiduabi vastavuse hanke tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele" ei saanud hankija ammendavat vastust. Arusaamatuks jääb, millistel 4 (7)  alustel pakkuja kavandab toiduabi jagamist abivajajatele otse kauplustest ning kuidas saab pakkuja kindel olla, et konkreetses kaupluses koostatav toidupakk vastab lepingus sätestatud nõuetele. Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud, et toodete jaotamine ja kohaletoimetamine toimub iga päev ajavahemikus 8-18.00. Tegevuskavas on kirjas, et toodete sorteerimine toimub iga päev ajavahemikus 22.00-06.00. Vaadates kirjas olevaid kellaaegasid, tekib küsimus, kuidas jaotatakse kõlblik kuni kategooria tooteid, mille pakkuja saab tõenäoliselt annetajalt eelmise päeva õhtul? Põllumajandus- ja toiduameti juhendi „Toiduohutus annetamisel“ põhjal ei tohi kõlblik kuni tooteid pakendil kirjas olevast kuupäevast hiljem enam jagada. Piisava põhjalikkusega ei ole kirjeldatud, kuidas kirjeldatud taristu tagab külmahela katkematuse. Kirjeldusest tuleb välja, milliseid ruume, vahendeid ja seadmeid kasutatakse toodete kogumiseks, sorteerimiseks, ladustamiseks, toidupakkide koostamiseks ja jaotamiseks, kuid ei selgu, kuidas on tagatud nendes hügieen, mis on toidukäitlemise oluline osa. Pakkuja on kinnitanud, et kogu infrastruktuur on projekteeritud arvestades toiduhügieeni nõudeid ja toodete kvaliteedi säilitamist, kuid hankijale jääb segaseks, milliste konkreetsete tegevuste ja vahenditega on toiduhügieeni nõuded ja kvaliteet tagatud. Vastavalt hanke tehnilise kirjelduse punktile 3.3.12 on kohustus täita toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid sh nõuded toidukäitlemiseks ja ladustamiseks kasutatavatele ruumidele, sh nt kuidas hoitakse puhtust, millised võimalused on töötajate ja vabatahtlike isikliku hügieeni hoidmiseks jne, millede täitmist ei ole pakkuja pakkumuses piisavalt kirjeldanud. Samuti ei selgu külmahela katkematuse tagamine, st teenuse kirjelduses on toodud, et kasutatakse külmautosid ning sõltuvalt abivajajate arvust on laod varustatud külmkambritega (sõltuvalt maakonnast kuni 200 m²), kuid ei ole välja toodud maakondlikke eripärasid ja võimalusi.“ Kuigi mõnedes hanke osades (I, III ja VI osas) on vaidlustaja pakkumuses välja toodud üksikud kauplused, millega SAK Fondil on koostöö juba olemas, ei tekkinud hankijal selle teadmise pinnalt kindlustunnet, et pakkuja poolt esitatud nägemus teenusest on ka kirjapandud kujul täielikult elluviidav. 2.11. Selleks, et vaidlustaja pakkumus oleks vastanud alakriteeriumi 2.2 hindamismetoodika alusel vähemalt heale tasemele, oleks pakkumuses pidanud kajastuma: - kirjeldus töökorraldusest ja koostööpartnerite rollist süsteemis ning kavandatavast annetuste kogumisest ja jagamisest peaks olema lahti kirjutatud viisil, et selles on mõned mitte-põhimõttelised vastuolud või küsitavused; - maakondlike eripärade ja võimalustega arvestamise kirjeldus. Puudub vaidlus, et projekti meeskonna kirjelduse ja teenuse kirjelduse dokumendid on SAK fondil kõikides piirkondades (riigihanke osades) ühesugused ja ei ole välja toodud piirkondlikke eripärasid. Hankija ei loe ühestki esitatud dokumendist ega selgitusest välja, mis ruumid ja mis seadmed on konkreetsetes hankepiirkondades olemas või planeeritud. Nt mitu erinevat ruumi on ühes hankepiirkonnas asuvatesse maakondadesse planeeritud ning kuidas toimub annetajatelt toidu kogumine ja jagamine konkreetseid hanke osades nimetatud piirkondi ja nende eripära arvestades. 2.12. Hindamismetoodika alapunkti 2.3. „Pakkuja nägemus teenuse taristust ning selle kasutamisest“ järgi sai vaidlustaja pakkumus kolm punkti ja hinnangu „hea“ ning vastab järgmisele kirjeldusele: „Pakkuja on esitanud kirjelduse kogu teenuse osutamisel vajaminevast taristust, seadmetest ja ruumidest.“ 2.13. Vaidlustaja leiab, et teenuse taristu kirjelduse eest saadud kolm punkti ei ole objektiivselt põhjendatud, kuid ei esita vaidlustuses sisulisi argumente. 2.14. Hankija on punktide andmist põhjalikult selgitanud: 5 (7)  „Pakkuja on esitanud kirjelduse teenuse osutamisel vajaminevast taristust, seadmetest ja ruumidest. Võrreldes hindamismetoodikas suurepärase kirjeldusega jääb hankija hinnangul kirjelduse põhjalikkusest puudu ülevaade, kuidas toetab pakkumuses kirjeldatud taristu ja selle kasutamine konkreetses hanke piirkonnas hanke tingimustele vastava teenuse osutamist (nii pakkumuses kui selgitustes ei ole eristatud taristut piirkondade kaupa).“ 2.15. Täiendavalt on vaidlustaja seisukohal, et hindamismetoodika võimaldas hankijal kasutada võrdlevat hindamist, aga vaidlustaja hinnangul seda siiski antud juhul teha ei oleks tohtinud, kuivõrd see rikuks riigihangete eesmärki tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine ega ka riigihanke kontrollitavuse, läbipaistvuse ega proportsionaalsuse põhimõte. Oma väidet vaidlustaja kuidagi sisustanud ega tõendanud ei ole, mistõttu jääb hankijale arusaamatuks etteheite sisu. 2.16. Vastavalt RHS § 85 lõikele 1 peavad alusdokumentides kehtestatud pakkumuse hindamise kriteeriumid võimaldama objektiivset hindamist. Hankijal on hindamiskriteeriumite ja -metoodika koostamisel ulatuslik kaalutlusruum. Hindamiskriteeriumid tuleb sõnastada hankedokumentides või hanketeates viisil, mis võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel neist ühtemoodi aru saada – seeläbi tagatakse riigihanke üdpõhimõtete – läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamine. RHS ei keela pakkumuste omavahelist võrdlemist hindamisel. Seda on kinnitanud ka Riigikohus: „Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal kui ka samas hankes esitatud pakkumuste suhtelisel võrdlusel. Suhtelise hindamismetoodika puhul peab võrdlemine olema dokumenteeritud.“ (Riigikohtu halduskolleegium 11.12.2020, 3-20-1198). Hankija märgib, et hindamismetoodikat keegi vaidlustanud ei ole ja seega tuli nii hankijal kui ka pakkujatel sellest lähtuda. Hankija kinnitab ja seda tõendab ka pakkumuste hindamise kohta koostatud hindamisprotokoll, et pakkumuste hindamisel on lähtutud riigihanke hindamismetoodikast ja samuti ka riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest. Hankija on pakkumuste hindamisel lähtunud hindamismetoodikas esitatud kirjeldustest ning võrrelnud pakkumusi kirjeldatud metoodika alusel, tuues välja konkreetsed vaidlustaja pakkumuses esinenud puudused võrreldes hindamismetoodikas esitatud kirjeldustega. Pakkumuste võrdlemise tulemusena kolmanda isiku pakkumuses vastavaid puuduseid ei esinenud. 2.17. Mis puutub kolmanda isiku pakkumuse ärisaladusse ja selle hindamise kontrollimatusesse, siis on hankija seisukohal, et hankija tegevuse õiguspärasust on võimalik kontrollida vaidlustusmenetluse kaudu. Isegi, kui pakkumused sisaldavad ärisaladust, mida ei saa avaldada konkurentidele, siis nii VAKO kui ka kohtud, saavad pakkumustele juurdepääsu ning seeläbi võimaluse kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust. Seda kinnitab ka kohtupraktika: „Kaebaja menetluslikke õigusi tasakaalustab kohtute kohustus kontrollida hankija otsuseid ka osas, mis on hõlmatud ärisaladusega“ (vt Tallinna Ringkonnakohus 3-18-1011, p 17; Tallinna Halduskohus 3-17-1936, p 7; Tallinna Ringkonnakohus 25.03.2020, 3-19-2345 (p-d 22–23)). 3. KOKKUVÕTE Hankija on hindamise läbiviimisel lähtunud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest, esitanud väärtuspunktide omistamise sisulised põhjendused hindamisprotokollis ega ole teinud hindamisvigu. Hankija otsus on õiguspärane, kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. 6 (7)  Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Eismel Talituse juhataja 7 (7)