Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 04.11.2024 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTUS Riigihange: „Välihaigla konteinerite hooldus“ (viitenumber 283775) Vaidlustaja: MDSC Systems OÜ Registrikood 12765601 Järvevana tee 5, 10112 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood 70009764 Järve tn 34a, 11314 Tallinn e-post [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts SEMETRON Registrikood 10078457 Veerenni tn 51, 10138 Tallinn e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks: (i) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse otsus tunnistada riigihankes „Välihaigla konteinerite hooldus“ (viitenumber 283775) aktsiaseltsi SEMETRON pakkumus vastavaks, kui sellise sisuga otsus on vastu võetud; (ii) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse otsus tunnistada riigihankes „Välihaigla konteinerite hooldus“ (viitenumber 283775) edukaks aktsiaseltsi SEMETRON pakkumus. 2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/11 - I ASJAOLUD 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus („Hankija“) on loonud dünaamilise hankesüsteemi („DHS“) nimetusega „Konteinerite ost, rent, ehitus ja remont“ (viitenumber 263475). Viidatud DHS on jaotatud kolmeks osaks, millest osa nr 3 kannab nimetust „Konteinerlahenduste ehitus ja remont“. DHS-i osaga nr 3 on liidetud mh MDSC Systems OÜ („Vaidlustaja“) ja aktsiaselts SEMETRON („Kolmas isik“). 2. 11.09.2024 alustas Hankija eelviidatud DHS-i osa nr 3 raames piiratud hankemenetlusega hanget „Välihaigla konteinerite hooldus“ (viitenumber 283775, „Hange“). Pakkumusi hinnatakse Hankega hõlmatud hoolduste kogumaksumuse alusel. 3. Tähtajaks (07.10.2024) esitasid pakkumuse kaks pakkujat: (i) Vaidlustaja – hoolduste kogumaksumus 69 510 eurot (käibemaksuta); (ii) Kolmas isik – hoolduste kogumaksumus 9919,96 eurot (käibemaksuta). 4. 25.10.2024 saatis Hankija riigihangete registris („RHR“) Vaidlustajale järgmise teate: „Hankemenetlusele esitati 2 pakkumust. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal puuduvad kõrvaldamise alused ja ta vastab kvalifitseerimistingimustele. Hankija tunnistab edukaks ettevõtte aktsiaselts SEMETRON poolt esitatud pakkumuse kogumaksumusega 9919,96 eurot käibemaksuta, kui majanduslikult soodsaima pakkumuse.“ Hankija ei ole Vaidlustajale teatanud, et ta oleks ühe või teise pakkumuse vastavaks tunnistanud. Seega puudub Vaidlustajal teadmine, kas Hankija on niisugused otsused vastu võtnud või mitte. 5. Vaidlustaja hinnangul ei vasta Kolmanda isiku pakkumus Hanke vastavustingimustele. Sellest tulenevalt, aga lisaks ka põhjusel, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjenda- matult madal, peab Vaidlustaja õigusvastaseks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnista- mist. Käesolevaga esitab Vaidlustaja eelmainitud otsuste peale vaidlustuse riigihangete vaidlustus- komisjonile („VAKO“). Vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse peale on tinglik – asjaomast nõuet saab menetleda juhul, kui VAKO selgitab välja, et Hankija tõesti on sellesisulise otsuse vastu võtnud. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED II.a Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane ▪ Hankija poolt vastavuskontrolli läbiviimine on ebaselge 6. Nagu ülal märgitud, ei ole Hankija jaganud Vaidlustajale infot, kas ja millise sisuga otsuseid on Hankija vastu võtnud Hankes esitatud pakkumuste vastavuse kohta. 7. Ühest küljest – Hankija on oma 25.10.2024 teates selgelt maininud Kolmanda isiku pakku- muse edukaks tunnistamist ja Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimist ning hanke- menetlusest kõrvaldamata jätmist.1 Kuivõrd nende otsuste kõrval ei ole mainitud midagi kummagi pakkuja pakkumuse vastavuse kohta, võiks arvata, et Hankija ei ole vastavuskontrolli läbi viinud ja sellesisulisi otsuseid vastu võtnud. 8. Teisalt – Hanget viiakse läbi piiratud hankemenetlusena (riigihangete seaduse („RHS“) § 32 lg 2) ning selles menetluses peab pakkumuste hindamisele ja selle tulemusel ühe pakkumuse edukaks tunnistamisele vältimatult eelnema pakkumuste vastavuse kontroll2 (RHS § 114 lg 1 ja § 117 lg 1 nende koosmõjus, vt ka § 35 lg 4). Sellest lähtuvalt võiks arvata, et ehkki Hankija ei ole pakkumuste vastavuse osas tehtud otsuseid Vaidlustajale saadetud teates maininud, siis taamal 1 Hankija sõnakasutusest jääb mulje, et ta võttis kõik need otsused vastu ühekorraga, st samaaegselt. See on vastuolus RHS § 104 lg 8 teise lausega, mille järgi võib hankija eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli alustada alles pärast asjaomase pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamist. Vt selle kohta nt VAKOo 8-23/255129, p 11.4 ja 11.4.1; 66-23/261388, p 8. Väärib märkimist, et viidatud lahendeist esimene puudutab sama Hankija hanget ehk on VAKO on vähemalt ühel korral Hankijale juba selgitanud niisuguse toimimisviisi õigusvastasust. 2 Vrd VAKOo 38-19/203234, p 5.  NOVE - 3/11 - on ta Hankes laekunud pakkumused siiski vastavaks tunnistanud. Iseäranis peaks see nii olema Kolmanda isiku pakkumuse puhul, kuna edukaks ei saa tunnistada pakkumust, mille vastavuse osas ei ole Hankija seisukohta võtnud (RHS § 117 lg 1). 9. Kuna Vaidlustajal puudub võimalus neid asjaolusid ise kontrollida, palume, et VAKO uuriks Hankijalt välja, õieti milliseid otsuseid ja millisel kuupäeval on ta Hankes teinud. Selle teada saamisel palub Vaidlustaja, et see info edastataks ka talle, et ta saaks selginenud õiguslikku olukorda hinnata ja valida oma edasised menetluslikud sammud. ▪ Kolmanda isiku pakkumus rikub ristsubsideerimise keeldu 10. Võttes hetkel eelduseks, et Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistanud, nõuab Vaidlustaja selle otsuse kehtetuks tunnistamist. Nimelt on Vaidlustaja veendumusel, et Kolmanda isiku pakkumus eksib Hankija kehtestatud ristsubsideerimise keelu vastu. 11. Ristsubsideerimise keeld on välja toodud Hankija poolt ette valmistatud ning pakkujatele täitmiseks ja esitamiseks mõeldud hinnapakkumuse vormi esimese vahekaardi (nimega „Sheet1“) 29. real: „Ristsubsideerimine ei ole lubatud.“ Seda, et hinnapakkumuse vormil välja toodud tingimused on õiguslikult siduvad, kinnitavad täiendavalt Hanke alusdokumendi „Vastavus- tingimused“ tingimuse „Pakkumuse esitamine“ järgmised read: „Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.“ (mis kordab RHS § 110 lg 3 ls 1) ja „Pakkumuse peab esitama seotd [sic!] hanke aluddokumentides [sic!] oleval hinnapakkumuse vormil.“ Ka pidid pakkujad pakkumust esitades vastama jaatavalt küsimusele „Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele?“. Seega ei ole kahtlust, et ristsubsideerimise keeld on selles Hankes järgimiseks kohustuslik tingimus. 12. Nagu kinnitab VAKO ja kohtupraktika, on ristsubsideerimise keeld, kui hankija on sellise seadnud, riigihankeõiguslikus mõttes pakkumuse vastavustingimus.3 Järelikult saab ja tuleb seda, et konkurendi pakkumus eksib nimetatud keelu vastu, vaidlustada ja hinnata läbi selle pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse.4 Kui peaks ilmnema, et pakkumus rikubki ristsubsideerimise keeldu, siis nõuab RHS § 114 lg 2, et see pakkumus tagasi lükataks.5 Ühtlasi, kui hankija on ristsubsideerimise keeldu rikkuva pakkumuse vastavaks tunnistanud, kuulub see otsus VAKO poolt tühistamisele. 13. Hankija on ristsubsideerimise keelanud üldiselt ja kõikehõlmavalt: „Ristsubsideerimine ei ole lubatud.“ Hankija ei ole eristanud hankelepingu sisest ja välist ristsubsideerimist, nõnda et keelatud oleks neist vaid üks või teine. Hankija valitud sõnastus ei võimalda kahelda – keelatud on mõlemad (kõik) võimalikud ristsubsideerimise võtted. 14. Hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelust tuleneb, et iga hinnapakkumuse rida ehk iga pakutav teenus üksikuna peab olema n-ö reaalse hinnaga ja katma ära vähemalt vastava teenuse pakkumisega seotud kulud pakkuja jaoks (teenuse omahinna). Hankelepingu välise ristsubsideeri- mise keelust tuleneb, et kogu hinnapakkumus tervikuna ehk kõigi osateenuse maksumus kokku liidetuna peab olema n-ö reaalne ja katma ära vähemalt sellise sisuga lepingu nõuetekohase täitmisega seotud kulud pakkuja jaoks (lepingu omahinna).6 VAKO on selle kunagi kokku võtnud järgmiselt7: „Ristsubsideerimise keeld tähendab, et pakkuja ei tohi teatavat toodet/teenust hinnastada kunstlikult madalamana (nt alla omahinna), võttes arvesse teiste tema pakutavate toodete/teenuste kõrgemaid (kasumlikke) hindu. Ristsubsideerimise keelatuse tingimusis peab pakkuja vaatlema iga tema pakutavat toodet/teenust täiesti eraldi, st kõik asjaomase 3 Nt VAKOo 96-20/219424, p 17; 192-20/224390, p 12; 127-21/234323, p 29; TlnHKo 3-20-1400, p 17.1; TlnRKo 3-21-2664, p 27. 4 VAKOo 110-22/236193, p 21. 5 VAKOo 96-20/219424, p 17; 192-20/224390, p 21. 6 Vrd VAKOo 96-20/219424, p 16. 7 VAKOo 192-20/224390, p 19.  NOVE - 4/11 - toote/teenuse pakkumisest saadavad tulud peavad katma sellise tegevusega kaasnevad kulud ning pakkuja ei tohi loota muudele tuluallikatele. 15. Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus on ainult 9919,96 eurot. Võrdluseks: Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus on 69 510 eurot (käibemaksuta) ehk vahe on enam kui seitsmekordne. Hange hõlmab kokku 12 erinevat konteinerit (vt hinnapakkumuse vormi read 12–23 või jrk 1–12) ning kuivõrd mõnda konteinerit on Hanke mahus rohkem kui üks, siis kokku kuulub hooldamisele 19 konteinerit. Vaidlustajale ei ole teada Kolmanda isiku hinnapakkumuse täpsem sisu ehk kui suurt hinda on Kolmas isik pakkunud iga üksiku konteineri hooldusele, kuid keskmiselt tuleb Kolmanda isiku pakutava teenuse hinnaks 522,10 eurot (9919,96:19). Võrdluseks: Vaidlustaja pakkumuse puhul on sama näitaja 3658,42 eurot (69 510:19). 16. Kolmanda isiku pakutud hinnad, olgu siis vaadeldud kogumis või iga üksiku teenuse (konteineri) kaupa, on ebarealistlikult madalad ja ei võimalda ära katta teenuse omahinda (vt rohkem allpool). Näib, et Kolmas isik ei ole ristsubsideerimise keeldu märganud või on seda lihtsalt eiranud. Hankija viga seisneb selles, et ta ei ole seda kas ära tundnud või ei ole sellele asjakohaselt reageerinud, s.o pakkumust mittevastavana tagasi lükanud. Isegi kui Hankijale muutus pärast pakkumuste avamist Kolmanda isiku pakutud äärmiselt madal hind ühtäkki sümpaatseks, peab Hankija sellegipoolest rangelt kinni pidama omaenda kehtestatud reeglitest. VAKO on korduvalt selgitanud, et pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muutuvad hankedokumentide tingimused – sellisel kujul nagu on – siduvaks kõigile asjast puudutatud isikuile.8 17. Kuna Vaidlustaja enda pakkumus ei ole vaidluse all ning Vaidlustaja ei soovi reeta oma ärisaladust, ei hakka Vaidlustaja siinkohal lähemalt tutvustama ja põhjendama seda, milliste summadega on tema täitnud hinnapakkumuse vormi. Kui VAKO soovib iga hinnapakkumuse rea puhul võrdlevat pidepunkti, siis on Vaidlustaja pakkumus VAKO-le RHR-ist kättesaadav. Tooni- tame siiski, et Vaidlustaja peab Hankes esitatud hinnapakkumuse vormi (st kõiki sellel esitatud summasid, v.a pakkumuse kogumaksumus) enda ärisaladuseks ning keelab selle osaliselt või täielikult avaldamise Kolmandale isikule või laiemale avalikkusele. 18. Et ära näidata Kolmanda isiku pakutud hinna ilmne ebarealistlikkus, mis omakorda kinnitab seda, et Kolmas isiku pakutud hinnad on vältimatult ristsubsideeritud, on Vaidlustaja samale hinnapakkumuse vormile teinud kontrollarvutused (vt lisa 1). Vormilt nähtavaid arvnäitajaid ei ole mõistlik siinkohal ükshaaval üle korrata, küll jagab Vaidlustaja tabeli paremaks mõistmiseks järgmised selgitused ja esitab järgmised lisatõendid. 19. Kõigepealt olgu rõhutatud, et kontrollarvutused ei sisalda erinevaid kulumaterjale nagu määrded, värvid, teibid, tööriistad jmt, mida Hanke tehnilises kirjelduses („TK“, vt seal ptk 4) loetletud arvukad tööülesanded eeldavad ja mis kõik ilmselgelt midagi ka maksavad, st teatud kulu pakkujale toovad. Kontrollarvutustesse on sisse võetud vaid materjal, mille vahetamist on Hankes sõnaselgelt nõutud. Teisisõnu, Vaidlustaja kontrollarvutused on selles mõttes isegi Kolmanda isiku kasuks. 20. Hinnavormi tulpa „Tunnid“ kantud summad tähistavad väga konservatiivse arvestusega hinnatud töömahtu (tundides), mida üks või teine Hankega hõlmatud konteiner eelduslikult nõuab. Tõsi, need hinnangud on mõneti spekulatiivsed, ent need rajanevad siiski Vaidlustaja kui selle valdkonna asjatundja eriteadmistel. Näiteks kui rääkida suurematest konteineritest (hinnatabeli jrk 1, 2, 4, 6, 9 ja 10), siis nendel on värvipinda, mida tuleb kontrollida (TK p 4.24), üle 100 m 2 – see võtab mitu tundi. Pistikupesi on suuremates konteinerites u 50 ning nende kõigi kinnitusi tuleb mehaaniliselt kontrollida ja need enne konteinerite pesemist lahti ja hiljem tagasi ühendada (TK p 4.21.3 ja 4.29.1) – seegi võtab mitu töötundi. Väga ajamahukas on ka konteinerite jalgade hooldus (TK p 4.9, 4.10 ja 4.30). Jalgu on konteineril 4 tk, nende eemaldamine konteineri küljest nõuab kahe mehega töötades kokku u 4 h tööd. Nelja reduktori avamine, määrde eemaldamine ja uuesti määrimine võtab u 2 h reduktori kohta (ehk kokku 8 h konteineri peale). Lõpuks on vaja jalad ka tagasi monteerida, jälle u 4 h tööd ehk kogu jalgade hoolduse protseduur kokku 16 h. 8 Nt VAKOo 60-18/195081, p 16; 161-21/238981, p 13.  NOVE - 5/11 - 21. Hinnavormi tulbas „€/h“ kajastuv summa 25 eurot tähistab seda arvestuslikku inimtööjõu kulu pakkujale, mis kaasneb Hankes nõutud teenuste osutamisega (personalikulud ja juhtimiskulud). Rõhutame, tegu on reaaleluliselt väga minimaalse arvestusega – autentselt on need kulud oluliselt suuremad. Tegu ei ole valdkonnaga, kus saaks miinimumpalga eest palgata madala kvalifikatsioo- niga tööjõudu. Hanke täitmine nõuab kõrgelt kvalifitseeritud erialaspetsialiste, kelle kuupalk on vähemalt 2500 eurot bruto. Tööandja kogukulu selliselt kuupalgalt on 2024. aastal 3345 eurot, mis ühele töötunnile taandatuna teeb ca 20 eurot/h (arvestusega, et ühes kuus on 168 töötundi). Sinna juurde tuleb vähemalt mingis tagasihoidlikus määras arvestada ka juhtimiskulud, kuivõrd erialaspetsialistid ei tööta päris autonoomselt, vaid vajavad ka üldist ettevõttesisest juhtimist. 22. Tulbas „Tööjõud €“ nähtavad summad on korrutised tulpade „Tunnid“ ja „€/h“ asjaomaste ridade summadest. Teisisõnu, tulba „Tööjõud €“ summad näitavad tööjõu kogukulu, mis pakkujale ühe teatava konteineri nõuetekohase hooldusega kaasneb. 23. Hinnavormi tulpa „4.23 Põrandakatete süvapuhastus ja vahatamine“ kantud summad (160 eurot) kajastavad TK p-s 4.23 mainitud ülesannet ehk „põrandakatete süvapuhastus ja vahatamine“. Antud summa pärineb asjaomaste töödega tegeleva tuntud ettevõtte Stell hinnapakkumusest, kus on öeldud, et „väiksemate tööde puhul on meil min. 160€+km“ (vt lisa 2). Mõnede konteinerite puhul on põranda lahter tühi, kuna neis konteinerites puudub põrandakate, mida saaks süvapuhastada ja vahatada. Olgu siiski mainitud, et tegelikult vajavad mingit hooldust needki konteinerid ehk hind 0 eurot nendes lahtrites ei ole päris korrektne – jällegi „arvutusviga“ Kolmanda isiku kasuks. 24. Hinnavormi tulpa „4.20 Elektrigeneraatori hooldustööd“ kantud summad (vahemikus 250 kuni 400 eurot) kajastavad TK p-s 4.20 ja selle alapunktides mainitud ülesandeid ehk erinevaid generaatorite hooldustöid. Vaidlustaja on võtnud indikatiivsed hinnapakkumused asjaomaste töödega tegelevatelt ühingutelt BMG Energy OÜ-lt (hooldab võimsamaid diiselgeneraatoreid SDMO J165) ja Eurolaager OÜ-lt (hooldab väiksemaid generaatoreid Genset MCMK10). BMG Energy pakkumine (vt lisa 3) on ilma transpordita 397,30 eurot ehk ümardatult 400 eurot ja selle summa on Vaidlustaja kandnud ka oma kontrollarvutusse. Kolmanda isiku pakutud hinna ebarealistlikkuse toonitamiseks on Vaidlustaja jätnud oma kalkulatsioonist välja transpordikulu (BMG pakkumises 432 eurot), ehkki hooldusettevõte peab ilmselgelt ka tööobjektile kohale sõitma. Eurolaagri pakkumine (vt lisa 4) on väga konkreetne: 250 eurot (käibemaksuta) per tükk. Mõnede konteinerite puhul on generaatorite lahter tühi, kuna neis ei ole generaatoreid, mida saaks ja tuleks hooldada. 25. Hinnavormi tulbad „4.19 Hüdrosüsteemi kontroll“ ning „4.3 Diiselkütteseadme kontroll“ on jäetud Vaidlustaja poolt täitmata, sest ehkki need tähistavad TK-s nõutud töid (p 4.19 ja 4.3), on nendega pakkujale kaasnev kulu piisavalt väike, et nendega käesolevat vaidlust mitte koormata. Seda enam, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on isegi ilma kõnealuseid kulusid arvesse võtmata selgelt alla omahinna. Igal juhul on lisas 1 olevad kontrollarvutused selleski aspektis Kolmanda isiku kasuks. 26. Hinnavormi tulpa „EL süsteemine mõõdistamine“ kantud summad (340 eurot) kajastavad TK p-s 4.21.6 mainitud ülesannet ehk „elektrisüsteemi mõõtmine (väljastatakse mõõteprotokoll)“. Seda teenust saab osutada (mõõdistada ja hiljem protokolli väljastada) vaid asutus/ettevõte, kel on vastav pädevus. Üheks selliseks on Eltolex OÜ9, kes on alles äsja (sept 2024) teinud Vaidlustaja heaks samasisulise töö hinnaga 340 eurot käibemaksuta (vt lisa 5). Vaidlustaja selgitab, et ehkki see ei ole lisatud arve selgitusest otsesõnu välja loetav, hõlmasid arvel viidatud „elektritööd“ justnimelt ainult konteineri elektrimõõdistusi ja asjaomase protokolli väljastamist. Vajadusel saab Vaidlustaja seda täiendavalt tõendada, samuti saab seda kinnitada Eltolex OÜ ise. 27. Hinnavormi tulpa „4.1.2 filtrite vahetus“ kantud summad (vahemikus 24 kuni 164 eurot) kajastavad TK p-s 4.1.2 mainitud ülesannet ehk ventilatsioonisüsteemi „filtrite vahetust“. Osades konteinerites (lisa 1 jrk 1, 2 ja 6) on kallim HEPA13 filter, mis koos eelfiltriga maksab 164 eurot 9 Vt nende koduleht https://www.eltolex.ee/  NOVE - 6/11 - nagu tõendavad neid tooteid müüvate Nordic-Filters EU OÜ ja Systemair AS müügiarved (vt vastavalt lisa 6 ja 7, kusjuures lisast 7 nähtuv tükihind 158,65 eurot puudutab HEPA13 filtrit ennast ja lisast 8 nähtuv tükihind 5,80 eurot puudutab nn eelfiltrit). Osades konteinerites (lisa 1 jrk 9 ja 11) on odavam paneelfilter, mille hind on u 24 eurot/tk nagu tõendab Nordic-Filters EU OÜ arve (vt lisa 8). Mõnedes konteinerites ei ole vahetamist vajavaid filtreid. 28. Hinnatabeli tulba „Kokku ilma töötund/kont“ arvnäitajad on tulpade 4.23, 4.20, „EL süsteemi mõõdistamine“ ja 4.1.2 asjaomaste ridade summad ehk tulp „Kokku ilma töötund/kont“ kajastab ühe konteineri hooldamisega seotud n-ö materiaalset (tööjõuga mitteseonduvat) kulu pakkujale. 29. Hinnatabeli tulbas „Kokku“ nähtavad arvnäitajad on kokku liidetud kõigi eelmiste tulpade asjaomaste ridade summadest ning korrutatud ka asjaomase konteineri koguarvuga. 30. Nagu VAKO veenduda võib, siis isegi eelnevalt kirjeldatud ja väga tagasihoidlikult kalku- leeritud hinnaarvestuse järgi on kõikide konteinerite hoolduse omahind veidi üle 20 000 euro (keskmiselt 1052 eurot konteineri kohta). Toonitame, tegu on pingutatult alla hinnatud arvestusega – reaalne omahind on märgatavalt suurem. Ometi on ka see 20 000 eurot rohkem kui poole võrra suurem Kolmanda isiku pakutud hinnast. 31. Võrdleva infona, mida saab ja tuleb samuti antud juhul arvesse võtta, viitame veel järgmisele. Päästeameti ja Vaidlustaja vahel 2017. aastal10 sõlmitud erinevate konteinerite (mis on Hankija omadega võrreldavad) hooldustööde raamlepingus11 (vt lisa 9) oli juhtimiskonteineri ühe hoolduskorra maksumus 1755 eurot ja olmekonteineri puhul 1600 eurot. Sealjuures ei sisaldanud need hinnad hoolduse käigus avastatud väljavahetamist vajavate osade maksumust (vt lepingu p 3.3). Erakorraliste remonttööde hinnaks oli selles lepingus 37 eurot (vt lepingu p 3.4). Mis veelgi kõnekam, Hankija enda ja Vaidlustaja vahel 2020. aastal sõlmitud analoogilises raamlepingus12 oli erinevate konteinerite ühe korra hoolduse maksumus 5400 eurot (vt lisa 10 ja omakorda selle alamlisa 3 hinnatabel). Esile tõstmist väärib, et selles 2020. a hankes olnud kirurgiakonteiner (ka hinnaga 5400 eurot ühe hoolduskorra kohta, vt lisa 7 alamlisa 3 jrk 45 „Konteiner/20685602“) on sama, mis konteiner ORM selles Hankes (vt lisa 1 jrk 6). Lisast 7 näeb sedagi, et remonttööde tunnitasu tavalisel tööajal oli 60 eurot/h ning väljaspool tavalist tööaega 85 eurot/h. Need andmed näitlikustavad hästi asjaomase personali töötunni tegelikku turuhinda ja seda, tegelikult kui suurel määral alla hinnatud on Vaidlustaja poolt kontrollarvutusse võetud personalikulu 25 eurot/h. Seega on Hankijale omast käest ja hästi teada, et Hanke esemeks olevate konteinerite hooldustööde ajaloolised turuhinnad on Kolmanda isiku pakutud hinnast drastiliselt kõrgemad. 32. Kokkuvõttes näitavad väga mitmed märgid ühemõtteliselt, et Kolmanda isiku pakutud hind jääb alla asjaomase teenuse omahinna. See omakorda tähendab, et pakkumus on tehtud rist- subsideerimise võtet kasutades, mis on aga Hankes keelatud. Järelikult on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastane. II.b Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane 33. Vaidlustaja vaidlustab Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse neljal alternatiivsel alusel. ▪ Pakkumusi ei tohi hinnata ilma eelneva vastavuskontrollita 34. Esiteks, kui VAKO peaks tuvastama, et Hankija ei ole enne pakkumuste hindamist läbi viinud pakkumuste vastavuskontrolli, siis on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane põhjusel, et kehtiva RHS-i järgi peab piiratud hankemenetluses pakkumuste hindamisele eelnema vastavuskontrolli etapp. Teisisõnu, piiratud hankemenetluses hankija põhimõtteliselt ei saa pakkumusi hindamisele võtta ja ammugi mitte ühte või mõnda neist edukaks 10 Toona olid hinnad üldteadaolevalt madalamad kui 2024. aastal. 11 Sõlmitud riigihanke nr 182993 „Pääste juhtimiskonteineritele ja olmekonteineritele korraliste hooldustööde ja erakorraliste remonttööde tellimine“ tulemusel. 12 Sõlmitud riigihanke nr 211644 „Meditsiinitehnika hooldus“ tulemusel.  NOVE - 7/11 - tunnistada, ilma et ta oleks eelnevalt veendunud pakkumuste vastavuses hanketingimustele (vt ka eespool p 8). 35. Kui Hankija peaks olema eelöeldu vastu eksinud, siis on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine a priori õigusvastane. Tegu oleks ennatliku otsusega, mida Hankija ei saanud vastu võtta, kuna vajalikud menetluslikud eeltingimused olid täitmata. ▪ Mittevastav pakkumus ei saa olla edukas 36. Teiseks, kui VAKO peaks tuvastama, et Hankija on vastu võtnud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse, siis vaidlustame Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kõigepealt nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. Nimelt, kui VAKO nõustub, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine oli õigusvastane, siis on sellest tulenevalt automaatselt õigusvastane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. RHS § 117 lg 1 järgi hindab hankija üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi. Seega, pakkumuse hindamise faasi saavad jõuda üksnes hanketingimustele vastavad pakkumused ning ka edukaks saab osutuda üksnes pakkumus, mis on kõikidele nõuetele vastav. 37. Kuivõrd Vaidlustaja väide on, et Kolmas isik ei ole kinni pidanud ristsubsideerimise keelust ning tema pakkumus on seetõttu mittevastav, siis leiab Vaidlustaja loogiliselt ja vältimatult sedagi, et selsamal põhjusel on õigusvastane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. ▪ Hankija ei ole läbi viinud alapakkumuse kontrolli 38. Kolmandaks, kui VAKO peaks tuvastama, et Hankija on vastu võtnud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse, ent leiab selle otsuse olevat õiguspärase (quod non), siis vaidlustame Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kõigepealt põhjusel, et Hankija on lubamatult jätnud läbi viimata nn alapakkumuse kontrolli. 39. Õieti Vaidlustajal puudub teadmine, kas Hankija viis enne, kui ta tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse edukaks, selle pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks läbi RHS §-s 115 sätestatud kontrollimenetluse. Vaidlustaja palub VAKO-l seda kontrollida, nõudes selle teabe Hankijalt välja nii, et selle teabe saab ka Vaidlustaja. Seejärel saab Vaidlustaja, olles tema jaoks uut infot analüüsinud, vajadusel oma menetluspositsiooni ja seisukohti korrigeerida. 40. Vaidlustaja väide on, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (alapakkumus). Nagu kinnitab väljakujunenud VAKO ja kohtupraktika, on konkurendi pakkumuse kui alapakkumuse tagasi lükkamata jätmine vaidlustatav selle pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu.13 Vaidlustamise seisukohalt on aga tähtis, kas Hankija on läbi viinud alapakkumuse kontrolli või mitte. Nimelt tuleb eristada kahte liiki alapakkumuse vaidlusi. 41. Esimene liik vaidlusi, rajanedes RHS § 115 lg-l 1, puudutab olukorda, kus hankija ei ole pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollinud. Sellisel juhul ei seisne vaidluse sisu ennatlikult mitte selles, kas vaidlusalune hind on põhjendamatult madal, vaid selles, kas hankijal pidanuks tekkima kahtlus hinna põhjendatuses ja kas hankija pidanuks seega hinna tõsiseltvõetavust kontrollima. Niisuguses vaidluses peab vaidlustaja põhistama (mitte tõendama)14 seda, et hankijal pidanuks tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas. 42. Teine liik vaidlusi, rajanedes RHS § 115 lg-l 8, puudutab olukorda, kus hankija on pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollinud. Sellisel juhul seisneb vaidlus selles, kas hankija otsus (a) lugeda maksumus kontrolli tulemusel põhjendatuks või (b) lugeda maksumus kontrolli tulemusel põhjendamatuks ja pakkumus seetõttu tagasi lükata, on õiguspärane. Niisuguses vaidluses peab vaidlustaja tõendama, et hankija on oma hinnangus eksinud (st olenevalt olukorrast kas selle tõendamist, et pakkumus on või ei ole põhjendamatult madala maksumusega).15 13 Nt TlnHKo 3-20-2240, p 23.1; 3-21-1809, p 13.1; VAKOo 138-20/222733, p 15; 77-22/248547, p 9.1. 14 Vt kitsalt põhistamise vs tõendamise osas nt VAKOo 46-22/246825, p 17. 15 Nt TlnHKo 3-20-2240, p 24 ja 25; VAKOo 220-21/243943, p 11.  NOVE - 8/11 - 43. Keskendudes käesolevas alapeatükis võimalikule stsenaariumile, kus Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust, siis on asjaoludest tulenevalt ilmne, et Hankijal pidanuks tekkima alapakkumuse kahtlus ning ta pidanuks käivitama RHS §-s 115 ette nähtud menetluse. Nimelt sätestab RHS § 115 lg 1, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. RHS ei luba edukaks tunnistada pakkumust, mille maksumuse põhjendatuse suhtes hankijal on või peab olema kahtlus, kuid millega seoses kontrollimenetlust läbi ei viidud.16 VAKO on selgitanud, et RHS § 115 lg-s 1 pakkumuse maksumuse võrdlusobjektina kasutatud mõistet „hankelepingu ese“ tuleb sisustada võimalikult laialt ehk nii, et maksumuse põhjendamatusele võivad viidata mistahes tegurid ja näitajad, mis osutavad hinna ebamõistlikkusele.17 44. Võttes arvesse eelnevat, tuleb VAKO praktikast johtuvalt hinnata, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on prima facie alapakkumuse kahtlust tekitav.18 Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on silmatorkavalt madal. Näiteks Vaidlustaja pakkumuse maksumusest on see odavam lausa 85,65%. Ainuüksi see tõsiasi pidanuks Hankijat panema uurima, kas üldse ja mis võimaldab Kolmandal isikul nii madalat hinda pakkuda. Riigikohtu praktikast tulenevalt käibib Eesti riigihankeõiguses arusaam, et kui pakkumuse maksumus on „silmatorkavalt“ madal, siis tuleks hankijal seda lähemalt uurida.19 Sealjuures on kohtud kinnitanud, et teiste pakkumuste maksumus on asjakohane võrdluspunkt.20 Aastatepikkuses VAKO ja kohtupraktikas on u 20–25% suurune vahe paremuselt järgmise pakkumuse hinnaga olnud piisav, et jaatada hankijal alapakkumuse kahtluse tekke kohustust. Ammugi peaks see nii olema 85%-lise erinevuse korral. 45. Seda, et Kolmanda isiku pakutud hind on anomaalselt madal, kinnitab tõik, et konteinerite hooldus ei ole niisugune tegevusvaldkond, kus hinnapakkumused saavad üksteisest tohutult erineda. Tõsi, pakkujate personalikulud võivad mõnevõrra erineda, pakkujate kasumiootused võivad mõnevõrra erineda, ka koostööpartneritelt ja alltöövõtjatelt saadavad tehingutingimused võivad mõnevõrra erineda. See aga ei väära tõika, et Eesti õigus- ja majandusruumis tegutsedes peavad pakkujad ühtviisi (a) maksma oma pakkujatele vähemalt õigusaktidega kehtestatud miinimumpalka, aga tegelikult oluliselt rohkemgi, sest sedavõrd spetsiifilisele tööle ei ole võimalik värvata kvalifitseeritud tööjõudu miinimumpalga eest; ning (b) hangitava tööga – mille sisu on Hankija poolt selgelt ette kirjutatud – seonduvad kuluartiklid ja kulude suurus on pakkujatele siiski laias vaates sarnased. 46. Konkreetsel puhul pidi Hankija erilist kaalu omistama sellelegi, et ta on Hanke alusdokumentides keelanud igasuguse ristsubsideerimise. Järelikult pidi Hankija, andes Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatusele n-ö esmapilgu hinnangut, arvestama asjaoluga, et madal maksumus ei saa olla põhjendatud sellega, et pakkuja on nõus tegema antud projekti kahjumlikult ja korvama saadud kahju oma muude tuludega. 47. Mõnikord võib pakkumuse maksumuse põhjendatusele esmase hinnangu andmisel olla kohane võrrelda seda maksumust ka hanke eeldatava maksumusega. Vaidlustajale ei ole teada Hanke täpne eeldatav maksumus. Küll aga on Hankija RHR-i märkinud, et Hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. Kuivõrd RHR-i Hanke üldandmete järgi on Hanke puhul tegu klassikalise sektori riigihankega, siis on rahvusvaheline piirmäär 143 000 eurot (RHS § 14 lg 3). Teisisõnu, Hankija peab olema Hanget ette valmistades leidnud, et Hanke eeldatav maksumus on vähemalt 143 000 eurot. See on väga kõnekas ja tähenduslik, kuna Kolmanda isiku pakutud hind 9919,96 eurot on sellest väga palju madalam – ainuüksi suurusjärgud erinevad 16 VAKOo 52-20/219089, p 23. 17 VAKOo 232-18/201257, p 25; 52-20/219089, p 24; 186-20/213197, p 21. 18 VAKOo 40-22/241921, p 18. 19 Pretsedendina RKHKo 3-3-1-50-15, p 23, hiljem nt VAKOo 52-20/219089, p 25 ja 26; 186-20/213197, p 24; 196-20/225833, p 14; TlnRKo 3-21-2664, p 30. 20 Nt TlnRKo 3-21-2664, p 30; TlnHKo 3-21-1809, p 17; 3-21-1811, p 40.  NOVE - 9/11 - kardinaalselt. Mõistlik hankija ei saa sellises olukorras sedastada, et tal ei teki alapakkumuse kahtlust. 48. Ülaltoodu kokkuvõttes on Hankija teinud jämeda kaalutlusvea, kui jättis Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimata. Asjaoludest tulenevalt pidanuks Hankijal objektiivselt tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakutud hinna tõsiseltvõetavuses. Viimane on lubanud suurt asjatundlikkust nõudva ja mahuka töö ära teha pea olematu hinnaga. Selle tõsiasja eiramine muudab Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastaseks. ▪ Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal 49. Neljandaks ja viimaseks, kui VAKO peaks tuvastama, et Hankija on vastu võtnud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse, ent leiab selle otsuse olevat õiguspärase (quod non), ning ühtlasi ilmneb, et Hankija on kontrollinud Kolmanda pakkumuse maksumuse põhjendatust, siis vaidlustame Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise põhjusel, et Hankija on alapakkumuse kontrollimenetluse tulemusel vääralt järeldanud, et pakutud hind on põhjendatud. 50. Niisiis – ja kordamata eespool p-des 41 ja 42 kirjeldatud alapakkumuse vaidluste dihhotoomiat – viimase alternatiivina peab Vaidlustaja Kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsust õigusvastaseks RHS § 115 lg 8 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et hankija kontrollib [pakkuja antud] selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. 51. Vaidlustajale ei ole teada, kas üldse ja kui jah, siis millises mahus ja millise sisuga suhtlus Hankija ja Kolmanda isiku vahel RHS § 115 menetluse raames toimus. Seetõttu ei ole Vaidlustajal käesoleval hetkel võimalik analüüsida ja tugineda selles kontrollimenetluses toimunud võimalikele formaalset laadi minetustele (nt pakkuja liiga lakoonilised või mittesisulised vastused). Vaidlustaja saab vaidlustuses keskenduda alapakkumuse kontrolli lõpptulemile ehk Hankija järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala hinnaga. 52. Riigikohtu selgituste järgi tuleneb RHS § 115 lg-st 8, et hankija peab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkama, st hankijal ei ole selles osas kaalutlusruumi. Hinnata saab ja tuleb, kas konkreetset maksumust tuleb lugeda põhjendamatult madalaks.21 Sealjuures, kuivõrd praegu on tegu rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, mida viiakse läbi piiratud hankemenetlusena, mis on koos avatud hankemenetlusega kõige rangemalt reguleeritud hankemenetluse liik, siis ei tohi VAKO oma kontrolli teostades piirduda vaid ilmselguse testiga, vaid peab põhjalikult hindama Hankija otsuse ratsionaalsust.22 Oluline on rõhutada sedagi, et mida suuremas ulatuses on Kolmanda isiku pakkumust puudutav info ärisaladuse kaitse tõttu Vaidlustaja eest varjatud, seda aktiivsem peab olema VAKO roll – VAKO peab Vaidlustajale tagama tõhusa õiguskaitse.23 53. Vaidlustaja möönab, et ta kannab RHS § 115 lg-t 8 puudutavas vaidluses tõendamis- koormust. Tuleb aga alla joonida, et vastavalt VAKO praktikale ei tähenda eelöeldu seda, et Hankija ja Kolmas isik võiksid valida lauseituse positsiooni („pole tõendatud“, „ei haaku Kolmanda isiku pakkumuse tegeliku sisuga“ jne). Vaidlustaja ei saa tõendada asjaolusid, mida puudutav info on tema eest salajasena varjatud. Ärisaladusega kaitstud tõendite vaidlustaja eest salajases hoidmisest tingitud menetlusliku ebavõrdsuse kompenseerimiseks peavad hankija ja kolmas isik ärisaladust puudutavas osas kandma tõendamiskoormust.24 Seega, Vaidlustaja saab anda endast parima, et tõendada ära need konkurendi pakkumuse maksumuse põhjendamatusele viitavad asjaolud, mis on talle teada ja kättesaadavad. Vaidlusaluse pakkumuse salajasi detaile peavad aga kaitsma Hankija ja Kolmas isik. 21 RKHKo 3-20-924, p 32; 3-20-2362, p 25.2. 22 RKHKo 3-20-2362, p 25.2 ja 26. 23 RKHKo 3-20-924, p 29; 3-20-2362, p 25.3. 24 VAKOo 136-20/220835, p 14; 119-21/233705, p 18.  NOVE - 10/11 - 54. Ehkki ristsubsideerimise keeld ja alapakkumus on kaks erinevat instituuti, on nad siiski tihedalt seotud.25 Nimelt olukorras, kus hankija on ristsubsideerimise keelanud, ei saa hankija pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnates arvestada võimalusega, et pakkuja kasutab ristsubsideerimise võtet. Ka ei saa pakkuja enda pakutud hinda selle võttega õigustada. Seetõttu tuleb ristsubsideerimise keelu tingimusis pakkumuse alapakkumuseks olemist hinnata lähtuvalt sellest, et maksumus, mis ei kata ära teenuse omahinda, on põhjendamatult madal.26 55. Vaidlustaja on eespool põhjalikult selgitanud ja esitanud mitmeid sellekohaseid tõendeid, et Kolmanda isiku hinnapakkumus jääb väga olulisel määral allapoole asjaomase teenuse omahinda. Neid selgitusi ei ole mõistlik siinkohal korrata, vaid Vaidlustaja viitab selles kontekstis oma eeltoodud argumentidele. 56. Kokkuvõttes, kuna Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on kordades alla teenuse omahinna ja ristsubsideerimine on Hankes keelatud, siis on vaieldamatult tegu põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, mis kuulub RHS § 115 lg 8 alusel tagasilükkamisele. Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumus eelnevast olenemata edukaks tunnistada on õigusvastane. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 57. Tähtaegsus. RHS § 32 lg 2 järgi kohaldatakse DHS-is piiratud hankemenetluse sätteid. Seega tuleb DHS-i raames hankelepingu sõlmimise menetluses tehtud otsuste vaidlustamise tähtaja suhtes kohaldada RHS § 189 lg 1, mille järgi peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Hankija teavitas Vaidlustajat Hankes vastu võetud otsustest 25.10.2024 (vt teabevahetus RHR-is). Seega on viimane päev nende otsuste vaidlustamiseks 04.11.2024, mis tähendab, et käesolev vaidlustus – esitatud 04.11.2024 – on tähtaegne. 58. Riigilõiv. Hankija poolt RHR-i kantud andmete järgi ületab Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 alusel tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisa 11). 59. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles vaidlustusasjas esindada. 60. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 61. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le ja teistele menetlusosalistele RHR-ist vabalt kättesaadavad. 62. Teabe väljanõudmine. Vaidlustaja taotleb VAKO-lt, et too nõuaks Hankijalt välja järgmise teabe ning edastaks selle Vaidlustajale või kohustaks Hankijat seda edastama Vaidlustajale: (i) otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta (kui on) koos põhjendustega ja kõik sinna juurde kuuluvad võimalikud lisadokumendid (nt hankekomisjoni protokollid jmt) (ii) kogu kirjavahetus Hankija ja Kolmanda isiku vahel, mida on peetud seoses Hankija poolt Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisega (kui seda on tehtud), sh kõik Pakkuja esitatud dokumendid ja seletused, samuti Hankija täpsed küsimused. 63. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 25 VAKOo 192-20/224390, p 12. 26 VAKOo 267-18/201616, p 11; 136-20/220835, p 13.  NOVE - 11/11 - Lisad: (1) Kontrollarvutused; (2) Stell hinnapakkumine; (3) BMG hinnapakkumine; (4) Eurolaagri hinnapakkumine; (5) Eltolex arve; (6) Nordic-Filters arve HEPA13; (7) Systemair arve; (8) Nordic-Filters arve paneelfiltrid; (9) Päästeameti leping; (10) RKIK leping; (11) Riigilõivu maksekorraldus.