Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Luminor Liising AS A/A NR. EE281700017003427550 NB! PALUME TASUMISEL MÄRKIDA ARVEL OLEV VIITENUMBER! Täpsem info telefonil: 6030758 FAKTUURARVE-SAATELEHT Nr. M2428788 Maksja Kuupäev 02.07.2024 Kihnu Veeteed AS 10867071 Maksetähtaeg 16.07.2024 Krediidipäevi 14 Kurase, Sääre küla, Kihnu vald, Pärnu maakond, 88005 Viivitusintress 0,10 % päevas Juriidiline aadress: Kurase, Sääre küla, Kihnu vald, Pärnu Tellimus esitatud 01.07.2024 maakond, 88005 VT3254401 Tellimuse nr. Ladu Kaup teel Jetoil Viitenumber 0701544014 Kauba/teenuse saaja Kihnu Veeteed AS Kurase, Sääre küla, Kihnu vald, Pärnu maakond, 88005 Kontaktisik: Tarneaadress: Pärna, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, 92017 Selgitus Laev "Soela". Kütus vastavad standardile EN590 ja MARPOL 73/78 Lisa VI regulatsioonidele 14 (1) ja (4)(4) ning 18 (1). Kaup Kogus Ühiku hind ~ Maks Summa EUR Diislikütus suvine mark E 20 009,00 L 22% Sertifikaat EE24 / 000074 09.05.2024 SGS Eesti AS Netosumma : Käibemaks 22% : Kokku : Tasumisele kuulub: Dokumendi koostas Mari Saar Käesoleval arvel näidatud nõue on loovutatud Luminor Liising ASile (Liivalaia 45, 10145 Tallinn, Eesti Vabariik), mille arveldusarvele number EE281700017003427550 Luminor Bank AS-is, (SWIFT: RIKOEE22), tuleb kanda kogu summa arvel toodud valuutas. Tasumisel viidata arve numbrile ja meie nimele. Käesoleva arve eest tasumine teistele isikutele ei ole nõude kustutamise aluseks. Arve alusel tekkinud pretensioonidest tuleb teavitada Luminor Liising AS-i: telefon: +372 7 101 300, e-post: [email protected] Kaup vastab kehtestatud nõuetele. Üleantud kaubad jäävad müüja omandiks kuni arve eest täieliku tasumiseni. Jetoil käivitas Eestis hulgiklientidele suunatud kütusemüügi portaali www.ekütus.ee Hulgikliendi e-kütuse lahenduses saad tellida kütust siis kui Sulle sobib ja seal kus Sulle sobib. E-kütuses näed kütusehinda oma tarbimiskohas, saad jälgida hindade muutusi, omada ülevaadet tellimuste ja arvete ajaloost, hallata tarnekohtade infot, luua ja hallata e-kütuse kasutajad. JETOIL AS Reg. nr. 10613270 Peterburi tee 2F 11415 Tallinn KMKR EE100575202 Tel. 6030760 Registreeringu nr. VKM000702 e-post [email protected] PÜSIKULUD eur/a 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta A Sadamatasu (v.a. reisijatasu) B Sadamateenused Sh fekaalvee äraandmine Sh pilsivee äraandmine C Remondi- ja hoolduskulu Sh peamasina remont ja hoolduskulu (sh varuosad) Sh abimasina remont ja hoolduskulu (sh varuosad) Sh abimehhanismide remont ja hoolduskulu (sh varuosad) Sh võlli, vindi, rooliseadme remont ja hoolduskulu (sh varuosad) D Kindlustus E Päästevahendid F Tööjõukulu Sh töötasu Sh riiklikud maksud Sh toitlustamise kulu Sh koolitus- ja treeningkulu Sh meeskonna eririietuse ja kaitsevahendite kulu Sh meeskonna tervisekontrolli kulu Sh klienditoe telefoni kulu (töötasu koos maksudega) Sh administratsiooni tööjõukulu (töötasu koos maksudega) Sh ___ _____________________________ G Tegevuskulud kaldal(sh piletimüük) Sh virtuaalserverite kulu jms Sh piletimüügi pangateenuste kulu Sh kalda (laeval) piletimüügi kulud sh ______________ H Administratsioonikulud Sh sidekulud (telefon, Internet jms) Sh panga garantiitasud Sh fonogrammi ja autoritasud Sh bürootarbed  Sh transpordikulu Sh ettevõtte üldkulud (rent jms) Sh bürootehnika___________ I Muud püsikulud* sh asenduslaeva kulu Sh laeva koristuskulu (koristusvahendid või teenuse sisseostukulu) Sh ___________ A-I PÜSIKULUD KOKKU 5. aasta kokku Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 07.11.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 283032 Vaidlustaja: Aktsiaselts Kihnu Veeteed Registrikood: 10867071 Kurase, 88005 Kihnu E-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel: 6 400 900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Viimsi Vallavalitsus Registrikood: 75021250 Nelgi tee 1, 74001 Viimsi E-post: [email protected] Kolmas isik I: Osaühing Spinnaker Registrikood: 10859278 Sadama tn 1, 10111 Tallinn E-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa E-post: [email protected] Kolmas isik II: Tuule Liinid OÜ Registrikood: 12978461 Kalde tee 6, 93859 Muratsi E-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Britta Oltjer E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI  Sorainen – 2/4 – 1. TAOTLUS Vaidlustaja palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt: 1. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud riigilõiv summas 1280 eurot. 2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud kokku summas 5849,10 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta hankija ja kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 283032. Käesolevaga esitab vaidlustaja menetluskulude nimekirja, mis sisaldab vaidlustaja kogu vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 7129,10 eurot (käibemaksuta). 2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot. Kuludena lisandub ka 0,1 eurot panga teenustasu riigilõivu tasumiselt. 3. Vaidlustaja on osalenud vaidlustusmenetluses lepinguliste esindajate kaudu. Selle tarbeks on vaidlustaja tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 22,4 tundi. Vaidlustaja õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluses osutatud õigusabiteenuse eest kuni 07.11.2024 (k.a.) on kokku summas 5849 eurot käibemaksuta. 4. Vaidlustajale osutasid teenust: − vandeadvokaat Kadri Härginen 1,7 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 345 eurot (käibemaksuta); − vandeadvokaat Mario Sõrm 20,6 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 255 eurot (käibemaksuta); − assistent 0,1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 95 eurot (käibemaksuta). 5. Vaidlustaja esindajakulude nimekiri sisaldub viimasel leheküljel esitatud lisas.1 6. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. 7. Vaidlustajale tekkinud õigusabikulusid tõendab Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 4929/24EE (lisa 1). 8. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. 9. Vaidlustaja kahe lepingulise esindaja poolt esindamine on põhjendatud – see tuleneb nii VaKo, kui ka Riigikohtu praktikast.2 Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et üldjuhul ei oma vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tähtsust, mitu advokaati isikut esindas, eriti kui nad koostasid menetlusdokumendid koostöös, mitte ei teinud samaaegselt sama tööd.3 Lisas esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et advokaadid ei ole teineteise tööd dubleerinud. 1 Vastavalt kohtupraktikale on Advokaadibüroo Sorainen OÜ juristide ja teiste advokaatide poolt tehtud toimingud ja ajakulu omistatud vaidlustajate lepingulistele esindajatele (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-137 (p 14), Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 määrus haldusasjas nr 3‑13-699 (p 12) ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-13-1612 (p 13)). 2 VaKo 207-20/223606; RKHKm 3-22-619, p 8. 3 RKHKm 3-22-619, p 8.  Sorainen – 3/4 – Lugupidamisega Mario Sõrm vandeadvokaat  Sorainen – 4/4 – Arve nr Kuupäev Teenuse Teenuse kirjeldus Aeg Summ Tunnihin osutaja (h) a (€) d (€) 21.10.2024 Mario Vaidlustuse koostamine. 1,4 357 255 Sõrm Kõne kliendiga. 22.10.2024 Mario Vaidlustuse koostamine. 4,3 1096,50 255 Sõrm Hankijale päringu koostamine. Kõne kliendiga. 23.10.2024 Mario Vaidlustuse koostamine. 2,5 637,50 255 Sõrm Kõne kliendiga. 24.10.2024 Mario Vaidlustuse koostamine. 2,1 535,50 255 Sõrm Kõne kliendiga. Arve nr 25.10.2024 Mario Vaidlustuse koostamine. 0,5 127,50 255 4929/24E Sõrm E 25.10.2024 Kadri Vaidlustuse koostamine. 1,0 345 345 Härginen 28.10.2024 Mario Vaidlustuse koostamine 1,3 331,50 255 Sõrm ja selle esitamine VaKo- le. 28.10.2024 Aive Riigilõivu tasumine. 0,1 9,50 95 Niinepuu 29.10.2024 Mario VaKo e-kirjaga 0,1 25,50 255 Sõrm tutvumine. Selle kohta teabe edastamine kliendile. 30.10.2024 Mario Arutelu kliendiga seoses 0,2 51 255 Sõrm otselepingu sõlmimisega ja selle tagajärgedega. 04.11.2024 Mario Hankija ja kolmandate 0,4 102 255 Sõrm isikute vastusega tutvumine. Selle kohta teabe edastamine kliendile. 05.11.2024 Mario Täiendava seisukoha 6,4 1632 255 Sõrm koostamine. 06.11.2024 Kadri Täiendava seisukoha 0,7 241,50 345 Härginen koostamine. 07.11.2024 Mario Täiendava seisukoha 1,4 357 255 Sõrm koostamine. Kõne kliendiga. Menetluskulude taotluse ja nimekirja koostamine. Kokku: 22,4 5849 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 07.11.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 283032 Vaidlustaja: Aktsiaselts Kihnu Veeteed Registrikood: 10867071 Kurase, 88005, Kihnu E-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel: 6 400 900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Viimsi Vallavalitsus Registrikood: 75021250 Nelgi tee 1, 74001 Viimsi E-post: [email protected] Kolmas isik I: Osaühing Spinnaker Registrikood: 10859278 Sadama tn 1, 10111 Tallinn E-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa E-post: [email protected] Kolmas isik II: Tuule Liinid OÜ Registrikood: 12978461 Kalde tee 6, 93859 Muratsi E-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Britta Oltjer E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/9 – 1. TAOTLUS Mitte avaldada kolmandatele isikutele vaidlustuse lisasid 3, 4 ja 5. 2. HANKIJA SEISUKOHAD ON VASTUOLULISED 1. Tutvudes hankija vastusega vaidlustusele, siis nähtub sellest kaks vastupidist seisukohta. Ühelt poolt väidab hankija, et ei ole hankes määratlenud kulusid, mida reisitasu ja periooditasu peaksid katma, kuid teisalt saab tema vastuse sisust tuvastada vastupidist. 2.1. Hankija esimene seisukoht – reisitasu ja periooditasuga kaetavad kulud pole määratletud 2. Hankija väidab oma vastuses vaidlustusele p-s 7.4, et ta ei ole määratlenud kulusid, (1) mis kuuluvad reisitasu maksumuse hulka ja (2) mis periooditasu maksumuse hulka ning ühtegi kindlat määratlust õigusaktidest ei tulene. Hankija möönab sealsamas, et kolmandate isikute vastustest ja vaidlustusest nähtub, et pakkujad suudavad neid kulusid erinevalt sisustada. 3. Kui sellest hankija seisukohast lähtuda, siis on hankija justkui seadnud ristsubsideerimise keelu, mida kontrollida ei ole võimalik, kuna ka temal endal ei ole ühest arusaama sellest, mida reisitasu ja periooditasu peaksid katma. Kui sellest ei ole arusaama isegi hankijal, siis tõusetub tahes-tahtmata küsimus, et kuidas hankija sai kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumuste kontrollimisest üleüldse mingeid järeldusi teha. Sellisel juhul pole hankija vaidlustatud otsused ka läbipaistvad ega kontrollitavad. 4. Veelgi enam, sellise tõlgenduse kohaselt ei ole pakkujate pakkumused ju ka võrreldavad – nii võis üks pakkuja lähtuda reisitasu ja periooditasu sisustamisel ühtedest kuludest ja teine pakkuja teistest kuludest. Õiguspärane ei saa olla hankemenetluse tulem, mis sõltub nõuete ja piirangute täitmisest, mida hankijal ei ole võimalik kontrollida ja mida iga pakkuja sai enda äranägemise kohaselt sisustada. 5. Sellise järelduse najal ei saa antud riigihange üleüldse päädida mingi õiguspärase otsusega ning hankijal oleks kohane antud hankemenetlus ise kehtetuks tunnistada ja alustada uuesti. Mingeid avalikest huvidest tulenevaid põhjuseid seda mitte teha hankijal ei ole, kuna nii, nagu nähtub Viimsi Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldusest nr 465, otsustas hankija sõlmida kolmanda isikuga I avaliku teenindamise lepingu ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 21 lg 4 alusel, kuni 30.04.2025. Vaidlustajale teadaolevalt laevaühendus Prangliga selle lepingu alusel toimub. 2.2. Hankija teine seisukoht – reisitasu ja periooditasuga kaetavaid kulusid tuleb sisustada nii, nagu vaidlustaja seda tegi 6. Lisaks vaidlustuse vastuse punktis 7.4 esitatud seisukohale, et reisitasu ja periooditasu kulukomponendid ei olnud üldse määratletud, on hankija esitanud ka teise seisukoha, mille kohaselt on periooditasu lühidalt tasu, mis katab kõigi reiside piletimüügi korraldamise ning parvlaeva kasutamise ja ülalpidamiskulud vastavalt RHAD lisale 3. 7. Reisitasu puhul on hankija oma vastuse p-s 6.2 märkinud, et reisitasu on hankija jaoks iseäranis oluline. Vastuse punktis 8.1 on hankija selgitanud, et pöördus kolmanda isiku II poole eesmärgiga veenduda, kas reisitasu katab kulutused, mis on vajalikud reiside korraldamiseks. 8. Punktis 8.1.5 selgitab hankija sedagi, et reisitasu minimaalse suuruseni 120 eurot on ta jõudnud tänase vedaja ja hankija vahelistes läbirääkimistes, mille raames on hankija väidetavalt saanud veenduda, et 120 eurot katab reisijateveoks vajaminevad miinimumkulud. Vaidlustaja hinnangul ei ole kolmanda isikuga II peetud läbirääkimiste teel kujunenud miinimumhind siiski midagi sellist mida kuidagi objektiivseks saab pidada.  Sorainen – 3/9 – 9. Lõpetuseks selgitab hankija vastuse p-s 7.5, et periooditasus peavad kajastuma kulud, mis ei sõltu sellest, kas reis on toimunud või mitte. 10. Kui nüüd nendest hankija selgitusest lähtuda, siis peaks järeldama, et reisitasu on hankija jaoks sisuliselt sama, mida vaidlustaja on vaidlustuses väljendanud – reisitasu peab katma kõik otsesed kulud, mis on seotud reisiga. 11. Nõustumist vaidlustaja seisukohaga saab tõdeda ka periooditasu osas. Nii väidab hankija oma vastuse p-s 7.5, et periooditasus peavad olema kajastatud kulud, mis ei sõltu sellest, kas reis toimus või ei toimunud. Kui lähtuda hankija sellest väljendusest, siis on see seesama, mida väljendas vaidlustaja periooditasu kohta vaidlustuses ja mis on analoogne määratlustele, mida on kasutatud teistes sarnastes riigihangetes, millele vaidlustaja vaidlustuses ka viitas. 12. Selline tõlgendus on ka loogiline, kuivõrd ÜTS-ist ja Euroopa Liidu õigusaktidest, mida viimane harmoneerib, tuleneb tõsiasi, et avaliku teenindamise lepingu puhul peavad liiniveo kulud saama kaetud ühistranspordi eest saadava tuluga (vt ÜTS 23 lg 2). Nagu vaidlustaja tõi esile juba vaidlustuses, ei saa ühegi mõistliku hankija eesmärk olla valida edukas pakkuja välja nii, et sõlmitava hankelepinguga kokku lepitud tasud vedaja kulusid juba algusest peale ei kata. Seda iseäranis avaliku teenindamise lepingute puhul, milles jätkuvuse suhtes on avalik huvi. 13. See omakorda tähendab, et periooditasu ei ole mõeldud kitsalt katma üksnes piletimüügi korraldamise ning parvlaeva kasutamise ja ülalpidamise kulusid, vaid peab katma kõiki neid kulusid, millele vaidlustaja viitas vaidlustuses. Sellisele järeldusele annab ainest ka tõsiasi, et nii nagu nähtub ka hankija vastuse p-st 7.2.2, kontrollis hankija kolmanda isiku I pakkumuse puhul sedagi, millised summad on kolmas isik I kavandanud tööjõukuludeks, laeva hoolduseks, administreerimiskuludeks. 14. Veelgi enam, nagu hankija väidab ka vastuse p-s 7.7.4, sai hankija kolmanda isiku I pakkumuse kontrollimise raames ka selge ülevaate kõigist vaidlustuses viidatud kuludest, alustades sadamatasudest ja lõpetades tegevuskuludest piletimüügiga. Nende andmete pinnalt leidis hankija mh, et pakutud periooditasu ei ole põhjendamatult madal. Seega sai ka hankija aru, et periooditasu peab katma vähemalt kõiki neid kulusid, millele vaidlustaja viitas. 15. Ehk kokkuvõttes, kui periooditasu ja ka reisitasu mingeid määratletud kulusid katma ei pidanudki, siis ei ole pakkumused võrreldavad ja hankija ei saanudki teha mingeid järeldusi kolmandate isikute pakkumuste vastavuse osas. Sellistel tingimustel hanget poleks hankija siis pidanudki kunagi läbi viima. Kui periooditasu ja reisitasu kulukomponendid olid määratletud, siis said nad olla määratletud nii, nagu vaidlustuses selgitas vaidlustaja. Mis tähendab, et hankija pidi kontrollima, kas kolmandate isikute periooditasu ja reisitasu neid kulusid katab ja kas neid kulusid ristsubsideeritakse. 3. SEISUKOHT KOLMANDA ISIKU II VASTUSE OSAS 16. Siirdudes kolmanda isiku II vastuse juurde, siis algatuseks vaidleb kolmas isik II nõudega, mida vaidlustaja pole kunagi esitanud. Nimelt, vaidlustaja on kolmanda isiku II pakkumuse puhul vaidlustanud hankija otsuse vaid vastuolu tõttu ristsubsideerimise keeluga, mitte sellega, kas kolmanda isiku II reisitasu on põhjendamatult madal RHS § 115 mõttes. Seda ei saa vaidlustaja vaidlustada, kuna kolmanda isiku II pakkumust pole hankija edukaks tunnistanud. 17. Vastupidiselt kolmanda isiku II vastuse p-s 3.3 esitatule, ei ole vaidlustaja vaidlustuse p- s 52 möönnud, et miinimumhinna kehtestamise aluseks oli metoodika, mis sellise hinna majanduslikku mõistlikkust kinnitas. Ka VaKo saab vaidlustuse p-st 52 veenduda, et vaidlustaja on selles välja toonud üksnes asjaolu, et miinimumhind on kindlaks määratud metoodikaga, mis võiks põhineda eeldusel, et sellega on vajalik katta mingid kindlapiirilised kulud.  Sorainen – 4/9 – 18. Vaidlustaja ei ole kolmanda isiku II viidatud punktis midagi maininud miinimumhinna majandusliku mõistlikkuse kohta. Seda enam, kui hankija vastusest vaidlustusele selgus, et see miinimumhind on tuletatud hoopis läbirääkimistel kolmanda isikuga II. 19. Ebaõige on ka kolmanda isiku II arusaam, et kui hankija on minimaalseks reisitasuks seadnud 120 eurot, siis tähendab reisitasu 120 eurot pakkumine, et kolmanda isiku II pakutav reisitasu maksumus on õiguspärane. Miinimumhind ja ristsubsideerimise keeld on erinevad tingimused, mis tähendab seda, et kui reisitasu ei kata kõiki otseseid kulusid, mis on seotud reisiga, sh ka siis, kui selleks on pakutud 120 eurot, siis peab kolmas isik II reisitasu maksumust ristsubsideerima. Mis tõstatab omakorda küsimuse, kas ja kuidas hankija seda kontrollis. 20. Mis puudutab kolmanda isiku II kriitikat vaidlustuses esitatud arvutuskäigu kohta, siis vastupidiselt kolmanda isiku II vastuse p-s 3.5 väidetule, ei ole vaidlustaja arvutuskäik ekslik. Kui võtta aluseks vaidlustuses esitatud reisitasu maksumused, siis on kolmanda isiku II pakutud reisitasu 58% väiksem kui vaidlustaja ja kolmanda isiku I reisitasude keskmine. 21. Kui sama arvutus teha nt kõigi kolme pakkuja reisitasude osas, siis on kolmanda isiku II pakutud reisitasu 48% väiksem kui kõigi kolme pakkuja reisitasude keskmine. Protsentarvutus on matemaatiline tehe, mille puhul ei hakata kõigepealt arutlema, kas mõni valemis asjakohane number on tõsiseltvõetav. 3.1. Kolmas isik II tõlgendab korraldusi nr 143 ja 144 ebaõigesti 22. Kolmas isik II väidab oma vastuses vaidlustusele sisuliselt seda, et korralduste nr 143 ja 144 punktides 6.2 nimetatud reisilaeva ühekordset külastustasu ei pea vedaja tasuma. Kolmas isik II viitab siinkohal ilmselt ekslikult üksnes korraldusele nr 144, kuid sama regulatsioon on ette nähtud mõlema sadama hinnakirjades (vt RHAD lisa 6 ja lisa 7). 23. Parvlaev Wrangö on reisilaev, millele on mh väljastatud ka reisilaeva ohutuse tunnistus (lisa 1), mistõttu millekski muuks, kui reisilaevaks, Wrangöt pidada ei saa. Ka on RHAD lisa 4 hankija poolt pealkirjastatud kui „reisilaeva sõiduplaan“. Seega käsitleb ka hankija ise neid termineid sünonüümidena. 24. Lisaks on selge seegi, et Kelnase ja Leppneeme sadamaid ei külasta ükski teine reisilaev, kui seesama Wrangö või tema asenduslaev. Kui ükski teine reisilaev neid sadamaid ei külasta, siis ei saa korraldustes nr 143 ja 144 esitatud reisilaeva ühekordne külastustasu olla suunatud ühelegi teisele laevale, kui Wrangöle või selle asenduslaevale. Seega, kui nõustuda kolmanda isiku II tõlgendusega, siis oleks viidatud korralduste vastavad punktid sisutühjad, sest keegi teine, kui Kelnase-Leppneeme liini operaator, selliseid tasusid kunagi maksma ei peaks. 25. Seda järeldust ei muuda ka kolmanda isiku II väide, et ta väidetavalt ei ole OÜ-le Viimsi Haldus sellist tasu varasemalt pidanud tasuma. See on küsimus lepingu kohasest täitmisest ja hankija (ebaõigest) halduspraktikast, mitte sellest, kuidas korraldusi tõlgendada. Kui kolmas isik II väidab, et ta reisilaeva ühekordset külastustasu tasuma ei pea, siis juba see peaks tooma kaasa järelduse, et kolmanda isiku II pakkumus ei saa olla vastav.1 4. SEISUKOHT KOLMANDA ISIKU I VASTUSE OSAS 26. Kolmanda isiku I vastuses vaidlustusele on esitatud arvukalt väiteid, mis ei ole koosõlas RHAD esituse, seaduse ega haldus- ja kohtupraktikaga. Vaidlustaja käsitleb neid alljärgnevalt. 1 Vrd VaKo 50-18/194659, p 11 jj.  Sorainen – 5/9 – 4.1. Ristsubsideerimise keeld oli nn mõlemapoolne 27. Kolmas isik I on oma vastuses vaidlustusele arvukalt lehepinda omistanud arutelule, kas hankija kehtestas üksnes keelu ristsubsideerida reisitasu periooditasu arvelt või ka periooditasu reisitasu arvelt. Mitte eriti üllatavalt on kolmas isik I seejärel asunud väitma, et RHAD kohaselt polnud periooditasu ristsubsideerimine reisitasu arvelt keelatud. 28. Vaidlustaja ei asu siin pikalt peatuma sellel, milliseid tõlgendamismeetodeid on võimalik RHAD tingimuse tõlgendamiseks üldse kohaldada. Vaidlustuskomisjon on selle kenasti kokku võtnud nii, et esimeseks lähtekohaks on see, milline sisu tuleneb sõnastusest ja lause ehitusest, ehk tingimust tuleb esmalt grammatiliselt tõlgendada.2 29. Antud juhul on juba tingimuse esitusest ühemõtteliselt selge, mida hankija on antud tingimusega soovinud saavutada. Nii ütleb lause – ristsubsideerimine hindamiskriteeriumite osade vahel ei ole lubatud – välja, et on mitu osa, mille vahel ristsubsideerimine pole lubatud. 30. Praegusel juhul on hindamiskriteeriumite osasid kaks – reisitasu ja periooditasu. Hankija seatud tingimusest ei saa ühelgi moel järeldada, et ristsubsideerimise keeld kehtinuks üksnes reisitasu ristsubsideerimisel periooditasu arvelt. Kui hankija oleks sellist keeldu soovinud, siis olekski hankija kehtestanud ristsubsideerimise keelu näiteks sõnastuses reisitasu on keelatud ristsubsideerida periooditasu arvelt ja kogu lugu. 31. Kuigi hankija seisukohad on vaidlustusmenetluses olnud vastuolulised, siis ei saa vaielda sellega, et kolmanda isiku I pakkumuse vastavust ristsubsideerimise keelule hankija kontrollis ning kolmas isik I ka hankijale väidetavalt põhjendas, kuidas tema pakkumus antud keeldu ei riku. Sellele on mh pühendatud ka hankija vastuse p-d 7.1, 7.2.2 ning 7.7 jj. Kui kõik oleks nii, nagu kolmas isik I vaidlustusmenetluses väidab, siis poleks hankija ju pidanud kontrollima, kas kolmas isik I periooditasu reisitasu arvelt ristsubsideerib ega kolmas isik I seda selgitama. 32. Siirdudes kolmanda isiku I vastuse p-des 10-12 esitatu juurde, siis hankija pole siiani tõepoolest ka vaidlustajale üheselt arusaadavalt suutnud selgitada, millises ulatuses oli reisitasu ja periooditasu kohustuslike kulude koosseis määratletud. Ei saa siiski välistada, et see vaidlustusmenetluses lõpuks selgub, kuid igal juhul on hankija ristsubsideerimise keelu täitmist kontrollinud ja väidetavalt võrrelnud kolmanda isiku I pakkumuses esitatut teatud kuludega. 33. Küll aga ei ole ka kolmas isik I siinkohal oma argumentatsioonis järjepidev. Nii väidab ka kolmas isik vastuse p-s 14, et periooditasu kulukomponendid olid hindamiskriteeriumites sätestatud. Samuti käsitleb kolmas isik I neidsamu komponente vastuse p-des 15-26. Teisisõnu väidab kolmas isik I, sarnaselt hankijale, et periooditasu kulukomponendid olid ühe korraga nii RHAD-s ette nähtud kui ka polnud ette nähtud. 34. Selle teema lõpetuseks juhib vaidlustaja VaKo tähelepanu sellelegi, et kui hankija poleks ristsubsideerimise keeldu soovinud seada, siis polnuks hankijal mingit vajadust isegi sellist terminit RHAD-s kasutada. Kui hankija oleks soovinud sätestada üksnes miinimumhinna, siis poleks hankijal olnud vajadust seda kuidagi ka ristsubsideerimisega siduda.3 Rääkimata siin ka teabevahetuses avaldatud eesmärgist vältida hindamiskriteeriumitega manipuleerimist. 4.2. Ristsubsideerimise keeld ja selle kulukomponendid on vastavustingimus 35. Vastuse punktis 14 on kolmas isik I asunud sisuliselt väitma, et ristsubsideerimise keeld ja selle kulukomponendid polnud vastavustingimused, kuna olid seatud hindamiskriteeriumites. 2 VaKo 170-19/206522, p 10.3. 3 Lähtudes VaKo praktikast ei ole miinimumhinna tingimus õiguspärane, sõltumata sellest, kas hankija on selle sidunud ristsubsideerimisega või mitte.  Sorainen – 6/9 – 36. Kolmas isik I „unustab“ selle väite juures ära kaks asjaolu. Esmalt oli ristsubsideerimise keeld samas sõnastuses esitatud ka tehnilise kirjelduse p-s 4.1 ja sellele viitas vaidlustaja ka vaidlustuse p-s 10. Teiseks ei sõltu tingimuse käsitlemine sellest, millises RHAD-s tingimus on esitatud. Nii on ka VaKo varasemas praktikas asutud seisukohale, et tingimuse määratlus ühe või teist liiki tingimusena ei sõltu tingimuse formaalsest asukohast RHAD-s, vaid selleks tuleb hinnata tingimuse sisu ja eesmärki.4 37. Ristsubsideerimise keelu sisu ja eesmärk pole järjestada pakkumusi kolmanda isiku I viidatud skaalal parem/halvem, vaid teha otsus lähtudes dihhotoomiast vastab/ei vasta. Seega on ristsubsideerimise keeld oma sisult vastavustingimus, mis kehtestab tingimuse pakkumuse sisule. Periooditasu kulukomponendid, kuidas iganes neid ka antud hankemenetluses piiritleda, on seetõttu ka vastavustingimuse osa, kuna vastavust kontrollitakse komponentide suhtes. 4.3. Periooditasu pidi katma kõiki kulusid, mis ei sõltu iga konkreetse reisi kulust 38. Vastuse punktides 15-18 vaidleb kolmas isik I sellega, kas üldse või milliseid kulusid pidi periooditasu katma. Vaidlustaja on eespool selle osas oma seisukoha esitanud ning hankija vastuses väljendatud ühe tõlgenduse kohaselt on see seisukoht korrektne. 39. Nii nagu vaidlustaja on eespool välja toonud, tähendaks kolmanda isiku I tõlgendusega nõustumine (reisitasu ei ole üldse sisustatud ja periooditasu hõlmab üksnes piletimüügi ja laeva kasutamise ja ülalpidamise kulusid), et kogu ristsubsideerimise keeld, ükskõik kui kitsalt või laialt seda ka sisustada, on täiesti sisutu ja mõttetu. Rääkimata, et selle tõlgenduse põhjal poleks pakkumused võrreldavad. 40. Kui antud vaidlustusmenetluses peaks selguma, et periooditasu pidi siiski katma neid kulusid, millele vaidlustaja on viidanud ja mille katmist hankija väidetavalt ka kolmanda isiku I puhul kontrollis, siis viitab juba kolmanda isiku I argumentatsioon sellele, et tema pakutud periooditasu neid kohustuslikke kulusid ei kata, kuna kolmanda isiku I arvates ei pidanud tema periooditasu neid kulusid ka katma. Sellisel juhul ei saa kolmanda isik I pakkumus olla vastav. 4.4. Tööjõukulu ei ole reisitasuga kaetav 41. Kui lähtuda hankija vastuse p-s 7.5 esitatust, siis periooditasu peab katma kulud, mis ei sõltu sellest, kas reis toimus või ei toimunud. Tööjõukulud ei sõltu reisi toimumisest, mistõttu ei saa sellise käsitluse kohaselt ristsubsideerimise keelule vastata kolmanda isiku I vastuse p-s 20 viidatud teguviis, kajastada tööjõukulu reisitasu koosseisus. Juba ainuüksi see kolmanda isiku I väide peaks andma ainest järelduseks, et hankija ei ole kohaselt ristsubsideerimise keelu järgimist kolmanda isiku I puhul kontrollinud. 42. Tööjõurendi kasutamise väide ei ole samamoodi usutav. Eestis ei ole ainsatki riigisisese regulaarliini operaatorit, kes oleks tööjõurenti kasutanud, kuna see on kallim kui statsionaarse meeskonna ülalpidamine. Riigisiseselt peavad reisilaevad sõitma Eesti lipu all ja Eesti tööjõu reegleid peavad järgima ka töötajate rentijad. 4.5. Asenduslaeva kulud ei ole reisitasuga kaetavad 43. Vaidlustajal on alust arvata, et kolmas isik I on oma pakkumuses reisitasuga kaetavaks kuluks määratlenud ka asenduslaeva kulud. Asenduslaeva kulu on oma olemuselt valmisoleku tasu, seega ei sõltu need kulud reisidest. 44. Reisi teostamisega seotud kulud (sadamatasud, reisijatasud, kütus ja määrdeained) ei saa märkimisväärselt erineda, isegi kui asenduslaev peaks erakorralistel asjaoludel liini teenindama 4 VaKo 162-23/268252, p 9.1.  Sorainen – 7/9 – ja samuti ei ole nad Wrangöga samaaegsed ehk topelt. Eeldusel, et asenduslaev on Wrangöst väiksem (s.h. mahutab vähem reisijaid), võivad reisiga seotud kulud olla reisijatasu ja kütusekulu arvelt ka Wrangöst madalamad. 45. Samuti kehtib siingi üldine eeldus, et põhilaev peaks olema periooditasu arvelt korralikult hooldatud ja asenduslaeva kasutamiseks liinil puudub vajadus, v.a. Wrangö korraliste dokitööde ajal, mida on järgmise viie aasta jooksul kaks korda. Kui Wrangöt on korralikult hooldatud, siis on korraliste dokitööde teostamise aeg ka lühike. 4.6. Sadamatasu tuleb tasuda mõlemale sadamale 46. Ebaõige on ka kolmanda isiku I vastuse p-s 21 väljendatud mõte, et operaator ei peaks sadamatasu kahe sadama kasutamise eest maksma, vaid saaks mingil moel arvestada ühe sadama sadamatasu tervikuna reisitasus või osaliselt periooditasus ja osaliselt reisitasus. 47. Sadamatasu on RHAD kohaselt sätestatud mõlemas sadamas kuutasuna. Mõlema sadama sadamatasu peab laevaoperaator maksma olenemata sellest, mitu reisi laev kuus või aastas teostab. Kuutasu maksmine sadamates võimaldab laeval mõlemas sadamas silduda, olenemata sellest, mitu reisi kuus teostatakse. 48. See, et laev ei saa korraga olla kahes sadamas korraga, ei vabasta operaatorit “mõneks ajaks” teise sadama kuutasust. Laev saaks olla vabastatud emma-kumma sadama sadamatasust ainult siis, kui ta kuu aja jooksul kordagi sadamat ei külastaks. Kelnase või Leppneeme sadama vältimine kuuks ajaks ei ole hanke eset arvestades aga võimalik ja hankija ei ole RHAD-s sellist vabastust kuutasust ka ette näinud. 49. Seega ei ole kolmanda isiku I tõlgendus sadamatasu maksumuse kujunemisest kooskõlas RHAD-ga, millel peaks olema selge tähendus ka küsimuses, kas kolmanda isiku I pakkumus rikub ristsubsideerimise keeldu või on põhjendamatult madala maksumusega. Teisisõnu oleks sellest kolmanda isiku I tõlgendusest lähtudes tema pakkumus mittevastav RHS § 114 alusel või tuleks tagasi lükata RHS § 115 alusel. 50. Vaidlustaja juhib VaKo tähelepanu sellele, et VaKo varasemas praktikas on leitud, et kui pakkuja pole mingi RHAD-s seatud kohustusliku tegevusega pakkumuses arvestanud, siis on pakkumus mittevastav või kui hankija kontrollib pakkumuse maksumuse põhjendatust enne vastavuse kontrollimist, siis lükkab hankija pakkumuse RHS § 115 alusel tagasi.5 4.7. Kindlustuskulu suurusest 51. Kolmanda isiku I vastuse p-s 22-23 väidab kolmas isik I, et ka tema on kindlustuskulu arvestanud suuremas summas kui vaidlustaja viidatud 17 400 eurot. See tähendab mh, et kui võtta arvesse ebaõige eeldus sadamatasu maksmise osas, rääkimata muudest kuludest, mida kolmanda isiku I enda väitel periooditasu üldse katma ei pea, siis jääb kolmandale isikule I kõigi muude kulude katmiseks eelduslikult veelgi vähem kui 17 400 eurot aastas. Mis samuti viitab sellele, et kulude katmine ristsubsideerimiseta pole kolmandale isikule I võimalik. 4.8. Vaidlustaja on oma põhjendamiskoormist kandnud 52. Ebaõige on ka kolmanda isiku I arusaam põhjendamiskohustusest. Tulenevalt juba EL õigusest on vaidlustajal õigus efektiivsele õiguskaitsele. Vaidlustaja on teinud kõik, mis tema võimuses, et enda õigusi efektiivselt kaitsta. Seda olustikus, milles kolmas isik I ja kolmas isik 5 VaKo 50-18/194659, p 11 jj.  Sorainen – 8/9 – II enda pakkumuste kohta väidetava ärisaladuse kaitseks midagi avaldada ei soovi ning mille avaldamisest on hankija ka keeldunud. 53. Vaidlustaja on vaidlustuse p-s 37 reastanud hulga küsimusi, mida on palunud VaKo-l mh ka kontrollida. Vaidlustajal ei ole antud olustikus mingeid muid võimalusi enda õiguste kaitseks. Vaidlustuse p-s 37 reastatud küsimused ongi esitatud selleks, et VaKo ei peaks teostama kolmanda isiku I halvustavalt nimetatud „totaalkontrolli“. 54. Vaidlustaja selline teguviis järgib igati VaKo praktikas seatud standardeid. Lubamatu „totaalkontroll“, mille puhul vaidlustaja oma põhjendamiskohustust ei täidaks, seisneks selles, kui vaidlustaja oleks palunud VaKo-l kolmandate isikute pakkumustes ise vigu otsida, sh jättes oma nõuded vähimalgi määral sisuliselt põhjendamata.6 Sellist olukorda praegu ei ole. 55. Kui kolmas isik I tunneb sedavõrd suurt muret vaidlustaja põhjendamiskohustuse täitmise pärast ega soovi, et VaKo tema nimetatud „totaalkontrolli“ peaks teostama, siis üks võimalus selle täitmisele kaasa aidata, oleks võimaldada vaidlustajale juurdepääs enda pakkumusele. 4.9. Kui hankija kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse põhjendatust juba kontrollis, siis saab hankija järeldustel põhinevat otsust vaidlustada 56. Kolmanda isiku I vastuse p-s 27 on esitatud üsnagi raskesti mõistetav arutelu sellest, kuidas hankija tema pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollis või ei kontrollinud. Mida kolmas isik I selle punktiga täpselt edasi anda soovib, kahjuks vaidlustajale ei selgu. 57. Nagu vaidlustaja juba vaidlustuses märkis, tuleneb Riigikohtu praktikast, et kui hankija juba otsustas pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollida, siis peab hankija selle ka lõpuni viima, sh sõltumata sellest, kas hankijal pidanuks kahtlus tekkima või mitte. Hankija vastusest nähtub selgelt, et hankija kontrollis kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse põhjendatust ja tegi selle osas ka järeldused, mida kajastas vaidlustatud otsustes. 58. Kolmanda isiku I arutelu sellest, kas ja mille osas hankijal kahtlus tekkis või ei tekkinud või mille osas võis tekkida või ei võinud tekkida, ei ole antud juhul asjakohased. Hankija käitus selles õigesti, et viis oma kontrollimenetluse vähemalt mingigi lõpuni. 59. Samamoodi pole asjakohane ka kolmanda isiku I vastuse p-s 4 esitatud arutluskäik, kuidas vaidlustaja pole kahtluse alla seadnud kolmanda isiku II pakkumuse maksumuse põhjendatust. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud kolmanda isiku II pakkumuse maksumuse põhjendatust seetõttu, et kolmanda isiku II pakkumust pole edukaks tunnistatud. 5. PÕHJENDUSED TAOTLUSE JUURDE 60. Lähtuvalt VaKo 04.11.2024 kirjaliku menetluse teatest, palus VaKo esitada vaidlustuse lisad 3, 4, 5 kujul, mille võib edastada kaasatud kolmandatele isikutele (kattes kinni osad, mis võivad sisaldada vaidlustaja ärisaladust). Juhul, kui vaidlustaja leiab, et kinni katmine pole mingil põhjusel võimalik, palus vaidlustuskomisjon vaidlustajal esitada hiljemalt 07.11.2024 vaidlustuskomisjonile üksikasjalikud põhjendused selle kohta, milles seisneb vaidlustuse lisade 3, 4 ja 5 ja seal esitatud andmete ärisaladus EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. 61. Vaidlustaja on viidatud lisades kinni katnud osad, mis sisaldavad vaidlustaja ärisaladust EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Nimetatud osades on esitatud vaidlustaja kulud, millega vaidlustaja oma igapäevases majandustegevuses arvestab ja/või millest käesolevas riigihankes pakkumuse koostamisel ka lähtus. 6 Vrd VaKo 205-18/200375, p 9-11.  Sorainen – 9/9 – 62. Teave selliste kulude kohta ei ole EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad. Sellel teabel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja vaidlustaja on võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda teavet salajas. 63. Ka EKTÄKS-i seletuskirjas on esitatud näidisloetelu üldiselt ärisaladuseks peetavast teabest: oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. See loetelu põhineb Eesti õiguskorras varasemalt pikaaegselt kasutatud KonkS § 63 lg-s 1 esitatud loetelul, mis tuleneb intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepingust. 64. Juba sellest loetelust nähtub, et teave ettevõtja kulude kohta on üks tavalisimaid liike teabest, mida ärisaladuseks peetakse. Ka kohtupraktikas on sellist teavet EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes ärisaladuseks peetud ja sellele juurdepääsu piiratud.7 Seega peab vaidlustaja õigustatult teavet enda kulude kohta ärisaladuseks EKTÄS § 5 lg 2 mõttes. 65. Sarnaselt kohtumenetlusega, peab ka vaidlustusmenetluses olema võimalik pöörduda VaKo poole kartmata, et isiku kaitset vajav teave saab avalikuks.8 66. Vaidlustaja juhib tähelepanu sellele, et kolmas isik I ja kolmas isik II on analoogse teabe määratlenud enda ärisaladusena ning hankija ei ole samamoodi vaidlustajale teavet kolmandate isikute pakkumuste kohta väljastanud, seda isegi VaKo palutud kinni kaetud kujul. Seega oleks vaidlustaja ärisaladuse avaldamine kolmandatele isikutele iseäranis ebaõiglane. 6. MENETLUSLIKUD TEATED 67. Lähtuvalt VaKo 04.11.2024 kirjaliku menetluse teatest on käesolev seisukoht tähtaegne. Lisad: 1) Reisilaev Wrangö ohutuse tunnistus; 2) Vaidlustuse lisa 3 (mittekonfidentsiaalne versioon); 3) Vaidlustuse lisa 4 (mittekonfidentsiaalne versioon); 4) Vaidlustuse lisa 5 (mittekonfidentsiaalne versioon). Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat 7 Vrd nt TrtRKm 3-20-1187. 8 Vrd RKHKm 3-17-62, p 16. aasta keskmine 1 2 3 4 5 Kokku Tööjõukulud S.h. Töötasu Töötasufond kuus keskmine töötasu inimese kohta Kapten Mehaanik Madrus s.h. Riiklikud maksud sots.maks 33% töötuskind 0,8% kokku Puhkusereserv s.h. Toitlustamise kulud inimese kohta s.h. Koolitus- ja treeningukulu inimese kohta s.h.meeskonna eririietus Inimese kohta s.h.tervisekontroll inimese kohta s.h.klienditugi Töötasu fond Töötasu fond kuus eeldame, et miinimum on 2 töötajat 1 töötaja kuupalk bruto (arvestatud ei ole puhkuseasendust) maksud kokku s.h. sots.maks s.h. töötuskind