Teie 18.10.2024 nr 8-1/7467-1;
Justiitsministeerium JUM/24-1048/-1K
[email protected] Meie 07.11.2024 nr 1.1-11/4640-2
Justiitsministri 22. jaanuari 2001. a
määruse nr 8 „Kinnistusraamatu
andmetöötluskeskus“ ja 30.
juuni 2010. a määruse nr 24
„Kohtu kinnistusosakonna
kodukord“ muutmise eelnõu
kooskõlastamine
Austatud proua Pakosta
Rahandusministeerium kooskõlastab Justiitsministri 22. jaanuari 2001. a määruse nr 8
„Kinnistusraamatu andmetöötluskeskus“ ja justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24
„Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ muutmise eelnõu järgmiste märkustega:
1. Eelnõu § 1 kohaselt tõstetakse kinnistusraamatu andmete väljastamise tasu ühelt eurolt kahe
euroni. Muudatust põhistatakse üldise hinnatõusuga, kinnistusraamatu infosüsteemi
arendusvajadustega, samuti vajadusega hoida infosüsteemi asjakohasena ning kaitsta seda
küberünnakute eest. Lisaks eeltoodule, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel oleva
informatsiooni kohaselt on kinnistusraamatu teabe väljastamise tasu kantud „[…] põhimõttest,
et teenitav tulu peab katma justiitshalduspoliitika valdkonnaga seotud infosüsteemide
ülalpidamise (e-toimik; elektrooniline Riigi Teataja, Abieluvararegister,
Laevakinnistusraamat, Digitoimik; Ametlikud Teadaanded jm) kulud.“ 1
Sisuliselt lähtutakse tasu võtmisel riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 4 lõikes 1 sätestatud
kulupõhimõttest. Kui vaadata tasustatud toimingu iseloomu – kinnistusraamatust andmete
väljastamine – siis vastab see ka RLS §-s 3 kirjeldatud lõivustatud toimingu tunnustele, st
taotleja saab lõivu maksmise eest lõivu võtjalt õiguse, asja või muu hüve, antud juhul andmed.
Kuivõrd kõnealuse tasu iseloom ning eesmärk vastab täielikult klassikalise riigilõivu
kirjeldusele, tuleks Rahandusministeeriumi hinnangul see tasu ka riigilõivuna kehtestada.
Kehtiva õiguse järgi on see aga kinnistusraamatu seaduse (edaspidi KRS) § 7716 lõike 2 ja
justiitsministri 22. jaanuari 2001. a vastu võetud määruse nr 8 „Kinnistusraamatu
1
Kättesaadav: https://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat/e-kinnistusraamatu-portaal/teenuste-hinnad (sisenetud:
25.10.2024).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
andmetöötluskeskus“ (edaspidi määrus nr 8) § 61 lõike 4 kohaselt kehtestatud „tasuna“, ehk
põhiseaduse (edaspidi PS) § 113 mõttes „riikliku lõivuna“, mis ei ole samastatav RLS §-s 2
defineeritud riigilõivuga. See aga tekitab erinevaid probleeme.
Esiteks, avalik-õiguslike maksete süsteemis on riigilõivud kujunenud rahaliseks kohustuseks,
mille loogika ning põhimõtted eristavad neid selgelt teistest avalik-õiguslikest rahalistest
kohustustest, näiteks maksudest. Erinevalt maksudest, millel puudub konkreetne vastutasu
maksumaksja jaoks (maksukorralduse seaduse § 2), kaasneb riigilõivu tasumisega alati
konkreetne vastusooritus riigi poolt kas mingi asja, õiguse või muu hüve näol. Riigilõivu
määrad on konsolideeritud RLS-i, mis ongi muuhulgas mõeldud koondama kõiki sellise
suunitlusega rahalisi kohustusi, mille tasumisega kaasneb õigus mingisugusele riigipoolsele
vastusooritusele.
Kui aga eksisteerib faktiliselt riigilõivu tunnustele vastavaid rahalisi kohustusi – antud juhul
kinnistusraamatust andmete väljastamise tasu –, mida formaalselt riigilõivuna ei käsitleta, siis
killustab see eksisteerivat avalik-õiguslike rahaliste kohustuste süsteemi ning vähendab
seeläbi õigusselgust. Nii näeb kehtiv RLS ette riigilõivumäära andmete väljastamisele
mitmetest avalik-õiguslikest registritest ning seda samuti kantuna vajadusest pidada
kõnealuseid registreid üleval, neid hooldada ja ka arendada. Sellest vaatest jääb seega
selgusetuks, et miks on kinnistusraamatust andmete väljastamine reguleeritud erinevalt, kuigi
olemuslikult on tegemist sama nähtusega.
Teiseks, vastavalt RLS §-le 7 laekub riigilõiv kas riigieelarvesse või valla- või linna
eelarvesse. Kõnealune nõue tagab riigilõivu laekumiste läbipaistvuse. Kinnistusraamatust
andmete väljastamise tasu aga RLS-i raamidesse ei asetu, ehk tegemist on omatuluga, mis
eelduslikult laekub Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK). Seda kinnitab
ennekõike määruse nr 8 § 61 lõige 42, mille kohaselt võib RIK kasutada laekunud tasu oma
põhimäärusest tulenevate tegevuste kulude katmiseks Justiitsministeeriumi loal. Kuna
omatulud riigieelarvesse ei laeku, siis on need sellevõrra ka vähem läbipaistvamad. See
kahtlemata ei tähenda seda, et riigiasutused ei tohiks omatulu teenida, või kehtestada muid
tasusid, mis ei kvalifitseeru riigilõivudeks, kuid sellistel juhtudel peaksid eksisteerima
veenvad põhjused, mis takistavad selle omatulu/tasu asetamist riigilõivude raamistikku.
Rahandusministeeriumi hinnangul on aga kinnistusraamatust andmete väljastamine
olemuslikult liiga sarnane tüüpilisele riigilõivustatud toimingule, et seda siinkohal kuidagi
teistmoodi kohelda.2
Kolmandaks, juhime tähelepanu ka KRS § 7716 lõikes 2 sätestatud volitusnormile, mis
võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada tasumäära kuni kaks eurot ühe
päringu või päringuobjekti kohta. Kõnealuses volitusnormis puudub alamäär, mis tähendab,
et siinkohal on ministrile delegeeritud faktiline õigus otsustada avalik-õigusliku rahalise
kohustuse kehtestamise üle. See võib aga olla vastuolus PS §-ga 113, mille kohaselt riiklikud
lõivud – sõltumata sellest, kas tegemist on riigilõivuga või muu tasuga – sätestab seadus.
Kehtivas KRS-s on küll olemas seaduslik alus, et tõsta tasumäär ühelt eurolt kahele eurole,
küll aga tuleks õigusselguse, läbipaistvuse ning õigussüsteemi üldise koherentsuse huvides
kehtestada kõnealune tasu siiski riigilõivuna, mis oleks kajastatud RLS-s.
2 Kinnistusraamatust andmete väljastamise tasu on vaid üks näide. Sama võib öelda ka teiste sarnaste tasude
kohta, näiteks äriregistri seaduse § 32 lõige 2, mis samuti volitab valdkonna eest vastutavat ministrit määrusega
kehtestama tasumäärasid päringu/päringuobjekti kohta.
2
2. Määruse eelnõu seletuskirja punktis 5 on märgitud, et määruse rakendamisega kaasneb
mõningane kulu kinnistusraamatu infosüsteemi arendusteks, mis kaetakse Registrite ja
Infosüsteemide Keskuse eelarvest. Palume kulu suurus täpselt välja tuua. Seletuskirjas ei ole
toodud välja ka eelnõuga kaasnevat tulu, märgitud on vaid mõningaste kulude vajadust.
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 65 lõike 1 punkti 5 kohaselt tuleb määruse eelnõu seletuskirjas kajastada ka määruse
rakendamise eeldatavad tulud. Seega palume seletuskirjas välja tuua andmete väljastamise
tasu tõstmise mõju eelarvele koos asjakohase rahalise arvestusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Virge Aasa 58851493
[email protected]
Artur Lundalin 5885 1321
[email protected]
3