Sissetulev kiriAvalik
Põhimaksekonto avamise ja sulgemise regulatsiooni muutmine
Rahandusministeerium · 12. november 2024
- Viit
- 1.1-10.1/2913-11
- Registreeritud
- 12. november 2024
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Finantsinspektsioon
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
- Sari
- 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-10.1/2024
- Vastutaja
- Jarmo Lilium (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)
Sisu (failidest)
Lp Jürgen Ligi Teie 21.10.2024 nr 1.1-10.1/2913-8
Rahandusministeerium Meie 11.11.2024 nr 5-8/5801-2
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
[email protected]
[email protected]
Põhimaksekonto avamise ja sulgemise regulatsiooni muutmine
Rahandusministeerium (edaspidi RM) saatis 21.10.2024 Justiitsministeeriumisse II kooskõlastusringile
võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab
eelkõige põhimaksekonto avamise ja sulgemise regulatsiooni muutmist (edaspidi Eelnõu). Finantsinspektsiooni
(edaspidi ka FI) arvamus Eelnõu kohta oli edastatud RM-le 11.07.2024, 27.08.2024 ja 04.11.2024. Käesolevaga
esitame täiendavad seisukohad Eelnõule.
Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KAVS-i §-ga 991 ning nähakse ette rahalised karistused vastutustundliku
laenamise põhimõtte rikkumise eest.
Kuivõrd VÕS §-s 4034 sätestatud põhimõtted kattuvad teatud määral KAVS §-des 49 ja 50 sätestatud
kohustusega, mille eest on ette nähtud karistus KAVS § 99 alusel, siis praktikas võib tekkida probleeme
isikute tegevuse kvalifitseerimisel. Eelnõu seletuskirja kohaselt sanktsioneerivad KAVS-i väärteonormid
eelkõige krediidiandjate poolt tarbija krediidivõimelisuse hindamist puudutavate nõuetekohaste
siseeeskirjade (KAVS § 49) kehtestamata jätmist ja neid väärtegusid menetleb FI. Samas viitab ka VÕS §
4034 omakorda KAVS §-le 49 ja §-le 50. Lisaks on KAVS-s § 49 lõige 4, mis ei ole seotud siseeeskirjade
kehtestamisega, vaid krediidivõimelisuse hindamisega. On küsitav, kas isikut, kes ei veendu krediiti
väljastades tarbija krediidivõimelisuses ja rikub sellega nii VÕS § 403 4 lõikes 6 kui ka KAVS § 49 lõikes 4
sätestatud kohustust, tuleks karistada KAVS § 991 alusel kuni 400 000 euroga või KAVS § 99 alusel kuni 1
000 000 euroga? Kuna karistusseadustiku § 63 lõige 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis
vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte
alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, tuleks tulevikus isiku selline tegu kvalifitseerida ikkagi KAVS § 99
alla.
Teeme ettepaneku nimetatud karistuskoosseisud üle vaadata ja Eelnõu selles osas täpsustada. Lisaks
palume selgitada, miks KAVS § 99 jääb rangema karistusega koosseisuks võrreldes loodava KAVS §-ga 991.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
Kristina Zorin
[email protected]
2/2