dokumendiregister.ee
Sissetulev kiriAvalik

Põhimaksekonto avamise ja sulgemise regulatsiooni muutmine

Rahandusministeerium · 12. november 2024
Viit
1.1-10.1/2913-11
Registreeritud
12. november 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2024
Vastutaja
Jarmo Lilium (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

Sisu (failidest)

Lp Jürgen Ligi Teie 21.10.2024 nr 1.1-10.1/2913-8 Rahandusministeerium Meie 11.11.2024 nr 5-8/5801-2 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected] [email protected] Põhimaksekonto avamise ja sulgemise regulatsiooni muutmine Rahandusministeerium (edaspidi RM) saatis 21.10.2024 Justiitsministeeriumisse II kooskõlastusringile võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab eelkõige põhimaksekonto avamise ja sulgemise regulatsiooni muutmist (edaspidi Eelnõu). Finantsinspektsiooni (edaspidi ka FI) arvamus Eelnõu kohta oli edastatud RM-le 11.07.2024, 27.08.2024 ja 04.11.2024. Käesolevaga esitame täiendavad seisukohad Eelnõule. Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KAVS-i §-ga 991 ning nähakse ette rahalised karistused vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise eest. Kuivõrd VÕS §-s 4034 sätestatud põhimõtted kattuvad teatud määral KAVS §-des 49 ja 50 sätestatud kohustusega, mille eest on ette nähtud karistus KAVS § 99 alusel, siis praktikas võib tekkida probleeme isikute tegevuse kvalifitseerimisel. Eelnõu seletuskirja kohaselt sanktsioneerivad KAVS-i väärteonormid eelkõige krediidiandjate poolt tarbija krediidivõimelisuse hindamist puudutavate nõuetekohaste siseeeskirjade (KAVS § 49) kehtestamata jätmist ja neid väärtegusid menetleb FI. Samas viitab ka VÕS § 4034 omakorda KAVS §-le 49 ja §-le 50. Lisaks on KAVS-s § 49 lõige 4, mis ei ole seotud siseeeskirjade kehtestamisega, vaid krediidivõimelisuse hindamisega. On küsitav, kas isikut, kes ei veendu krediiti väljastades tarbija krediidivõimelisuses ja rikub sellega nii VÕS § 403 4 lõikes 6 kui ka KAVS § 49 lõikes 4 sätestatud kohustust, tuleks karistada KAVS § 991 alusel kuni 400 000 euroga või KAVS § 99 alusel kuni 1 000 000 euroga? Kuna karistusseadustiku § 63 lõige 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, tuleks tulevikus isiku selline tegu kvalifitseerida ikkagi KAVS § 99 alla. Teeme ettepaneku nimetatud karistuskoosseisud üle vaadata ja Eelnõu selles osas täpsustada. Lisaks palume selgitada, miks KAVS § 99 jääb rangema karistusega koosseisuks võrreldes loodava KAVS §-ga 991. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Kristina Zorin [email protected] 2/2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →