dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 15. november 2024
Viit
1.1-11/4874-2
Registreeritud
15. november 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2024
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-114874-2 15.11.2024 Väljaminev kiri.asice419 KB

Sisu (failidest)

Teie 01.11.2024 nr 1-4/24/5247, Kliimaministeerium KLIM/24-1096/-1K [email protected] Meie 15.11.2024 nr 1.1-11/4874-2 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud proua kliimaminister Rahandusministeerium kooskõlastab vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega. 1. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas üldse (ning kui jah, siis kuidas) kavatsetakse vedelkütuse seaduses (edaspidi VKS) tehtavate muudatuste administreerimiseks kasutada tulevikus Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) infosüsteeme. Juhul, kui selle jaoks nähakse ette MTA infosüsteemide kasutamist, tuleb täpsustada infosüsteemides võimalike muudatuste tegemise vajadus ja nende realiseerimise rahalised allikad ning üle kontrollida, kas maksukorralduse seaduse maksusaladuse kaitse/avaldamise regulatsioon võimaldab MTA infosüsteemides praegu või tulevikus olemas olevat teavet edastada Transpordiametile vm haldavale asutusele. 2. Eelnõus defineeritakse kestlikud lennukikütused viitega määrusele (EL) 2023/2405 (mis omakorda viitab direktiivile 2018/2001). Mõlema õigusakti üldise iseloomuga sõnastuste koosmõjus võib nii ettevõtjatel kui ametnikel jääda raskesti arusaadavaks, milliseid konkreetseid kütuseid nendeks loetakse. Samuti ei lisa selgust seletuskiri. Sellest võivad muudatuste praktikas rakendamisel tekkida erinevad probleemid, mõiste ebaselgus soodustab ka tahtlikke ja tahtmatuid rikkumisi ning raskendab rikkumiste eest vastutusele võtmist (ebaselge normi tõttu on raskem tõendada ettevõtja tahtlust seda rikkuda). Lisaks tuleb eelnõu koostajatel üle kontrollida, kas VKS-i reguleerimisalasse kuuluvate vedelkütuste loetelu kehtestav majandus- ja kommunikatsiooniministri 30. juuni 2014. a määrus nr 46 „Kütuste täpsustatud loetelu“ sisaldab kestlikke lennukikütuseid, nende puudumisel tuleb muudatuste rakendamiseks määrust täiendada vastavate KN-koodidega. 3. Eelnõuga antav lennukikütuse tarnija definitsioon on osaliselt vastuolus Euroopa õigusega, kuna määruse (EL) 2023/2405 (art 3 p 19) kohaselt loetakse tarnijateks neid isikuid, kes tarnivad lennukikütust liidu lennujaamades. Et eelnõuga antavas lennukikütuse tarnija definitsioonis puudub tingimus lennukikütuse tarnimise koha kohta (tarnijateks loetakse kõiki Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eesti turule lennukikütust tarnivaid ettevõtjaid tarnekohast olenemata), näeme siin eelnõuga vastuolu määrusega. Eelnõuga antavas lennukikütuse tarnija definitsioonis kasutatakse määratlemata mõisteid, mille tagajärjel jääb selle mõiste sisu osaliselt arusaamatuks: mida täpsemalt loetakse „äriliseks lennutranspordiks“ (kuna äriliseks loetav tegevus võib eri valdkondades olla erineva sisuga, tuleks kaaluda täpsustamist vähemalt seletuskirjas; samuti antakse määruse (EL) 2023/2405 art 3 p 4 ärilise lennutranspordi definitsioon, millega välistatakse osade õhusõidukite ärilisel eesmärgil kasutamise otstarbed), mida loetakse „lennukikütusteks“ (mõiste VKS-s puudub, sõnastuse järgi ei ole tegemist ka kestlike lennukikütustega?) ning mida peetakse silmas „Eesti turule tarnimise“ all (kas kitsamalt vahetu õhusõidukite tankimine lennujaamades või laiemalt lennukikütuse Eestisse toimetamine ja/või selle vaheladustamine enne kütuse lähetamist lennujaamas tegutsevatele pardavarustajatele)? Kui „tarnimine“ Eesti turule kavatsetakse sisustada läbi VKS § 2¹ lg 1 antud tarnija mõiste, langevad ärilises lennutranspordis kasutatavat lennukikütust vahendavad ettevõtjad ja/või seda kütust tarbimisse lubavad aktsiisilaopidajad hoopis lennukikütuse tarnija mõiste alt välja. Aktsiisivaba kütuse (sh tarbitav ärilisel eesmärgil käitatavas õhusõidukis) puhul ei pea ei vahendajal ega aktsiisilaopidajal olema VKS § 2¹ lg 1 loetletud MTR-tegevusluba kütuse müügiks koos kütuse tarbimisse lubamise või maksuladustamise lõpetamise märkega ega kütuse impordiks (VKS § 13 lg 2 p 4). Õigusselgusetus kohustatud isiku mõiste puhul võib viia erinevate probleemideni: lennukikütuse käitlejad ei tunne end regulatsioonis ära, keeruline on teadmatusest või tahtlikult seadust rikkuvat ettevõtjat seostada seaduses kirjeldatud kohustatud isikuga. 4. Eelnõuga kehtestatakse kestlike lennukikütuste tarbimisse lubamise kohustus, milles ei ole aga sõnaselgelt välja toodud selleks kohustatud isik. (Regulatsioonis kohustatud isiku selge välja toomine on muuhulgas ka kestlike lennukikütuste miinimumosakaalu nõuete rikkumise eest sanktsiooni rakendamise eelduseks!) Samuti jääb osaliselt ebaselgeks kohustuse sisu, kuna määruse (EL) 2023/2405 viidatud sätetes ei täpsustata protsentides väljendatud miinimumosakaalu aluseks võetavat ühikut (protsendi arvutamine massist või mahust tähendab tegelikkuses erinevaid kütusekoguseid). 5. Eelnõuga nähakse juriidilisele isikule erinevate kestlike lennukikütuseid puudutavate rikkumiste eest karistuseks rahatrahv, mis on vähemalt kaks korda suurem tavapärase ja kestliku lennukikütuse keskmise aastahinna vahest. Sõna „vähemalt“ jätab mulje, et trahv saab olla kahekordsest hinnavahest veel suurem, kuid puuduvad alused kaalutlusõiguseks, millest lähtudes otsustada kahekordsest suurema rahatrahvi määramine. Samuti tuleks kaaluda, kas vajab täpsustamist tavapärase ja kestliku lennukikütuse keskmise aastahinna määramise allikas. 6. Palume kaaluda VKS § 23 tehtud redaktsiooniliste muudatuste üle vaatamist (EN p 5). VKS § 23 uuesti sõnastamisel on tehtud mitmeid esmapilgul redaktsioonilisi muudatusi, mis aga omavad sisulist mõju. Näiteks asendatakse § 23 lõigetes 1 ja 4 sõna „tarnija“ sõnadega „biokütuse tarnija“, milline mõiste puudub VKS-s (luuakse võimalik ebaselgus kohustatud isiku osas) ning ühtlasi on see varasemaga võrreldes ka kitsama tähendusega (kas selline muudatus on vajalik?). Samuti 2 lisatakse lõigetesse 1 ja 4 lõikesse VKS-s defineerimata mõiste „kestliku lennukikütuse tarnija“ (eelnõuga kehtestatav mõiste on „lennukikütuse tarnija“). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Virge Aasa 5885 1493 [email protected] Lauri Lelumees 5885 1404 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel