EELNÕU
13.11.2024
MÄÄRUS
xx.xx.2024 nr …..
Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal
Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7, keskkonnatasude seaduse
§ 11 lõike 2 punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65
„Kalapüügieeskiri“ § 44 lõike 4 punkti 4, § 51 lõike 5 ja § 52 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse 2025. aastaks:
1) sellised piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi,
kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, harpuunpüssi ja harpuuni ning kadiskat; samuti nendes
piirkondades kasutada lubatud püügivahendite piirarv ja püügiaeg;
2) ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil ja õngepüügil;
3) kalastuskaardi alusel harrastuskalapüügiõiguse tasu.
(2) Määrus reguleerib harrastuskalapüüki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvas
veekogus ning eraomanikule kuuluvas avalikuks kasutamiseks määratud veekogus.
2. peatükk
Harrastuskalapüük nakkevõrgu ja õngejadaga ning ajutised püügikitsendused
harrastuskalapüügil
§ 2. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Läänemerel
(1) Läänemerel püüdmisel on sätestatud lisa 2 kohased nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu
kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva
kestel, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani või kuni 2025. aasta 31. detsembrini
lõikes 2 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkondades püüdmise korral
maakondade kaupa, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali
kaudu.
(2) Kalastuskaarte, mille alusel saab kala püüda õngejadaga 1. märtsist 31. oktoobrini
seitsmepäevase ajavahemiku kestel, antakse harrastuspüügiks järgmisena nimetatud ja lisas 1
esitatud kaardil näidatud Läänemere piirkondades püüdmise korral järgmiste maakondade
kaupa:
1) Harju maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E
ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 59°14.27960'N,
23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest ida pool;
2) Hiiu maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E;
58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N,
23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E;
58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lääne pool,
ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja
58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest põhja pool;
3) Ida-Viru maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°26.15364'N,
26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest ida pool;
4) Lääne maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E
ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 59°17.50003'N,
22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E;
58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N,
23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E
ühendusjoonest ida pool, ning punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N,
23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E;
58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest põhja pool;
5) Lääne-Viru maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N,
25°49.80865'E ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest ida pool, ning punktide
59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest lääne pool;
6) Pärnu maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E;
58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N,
23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E
ühendusjoonest lõuna pool, ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N,
23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E;
58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N,
23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest ida pool;
7) Saare maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E;
58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest lõuna pool,
ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N,
23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E;
58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N,
23°36.06691'E ühendusjoonest lääne pool.
(3) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal on püsiasustusega väikesaare püsielanikel 2025.
aastal ühe kalendrikuu kestel harrastuskalapüügil kasutada lubatud nakkevõrkude piirarvud
järgmised:
1) Abrukal – 132;
2) Aegnal – 36;
3) Heinlaiul – 36;
4) Kesselaiul – 144;
5) Kihnus – 540;
6) Kräsulil – 36;
7) Kõinastul – 72;
8) Manõjal – 180;
9) Mohnis – 72;
10) Naissaarel – 324;
11) Pranglil – 741;
12) Ruhnus – 72;
13) Viirelaiul – 72;
14) Vilsandil – 216;
15) Vormsil – 624;
2
16) Väike-Pakril – 72.
(4) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal antakse püsiasustusega väikesaare püsielanikele
kalastuskaarte kuni 300 konksuga õngejadaga harrastuskalapüügiks 1. märtsist 31. oktoobrini
seitsmeks järjestikuseks päevaks järgmistel väikesaartel:
1) Abrukal;
2) Aegnal;
3) Heinlaiul;
4) Kesselaiul;
5) Kihnus;
6) Kräsulil;
7) Kõinastul;
8) Manõjal;
9) Mohnis;
10) Naissaarel;
11) Pranglil;
12) Ruhnus;
13) Viirelaiul;
14) Vilsandil;
15) Vormsil;
16) Väike-Pakril.
(5) Püügiõiguse tasu ühe kalendrikuu kohta, sõltumata püügipäevade arvust, on nakkevõrguga
püügil lõikes 3 nimetatud piirkondades 9 eurot.
(6) Õngejadaga püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade
arvust, on lõigetes 2 ja 4 nimetatud piirkondades 4 eurot.
(7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga
lõigetes 2–4 nimetatud piirkonna eest eraldi.
(8) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N ja 24º16.719'E, ja
Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelisest
ühendussirgest põhja pool on vedeli kasutamine keelatud.
(9) Angerja harrastuspüük on keelatud.
§ 3. Püügikitsendused, lubatud püügivahendite piirarv ja püügiõiguse tasu Peipsi,
Lämmi- ja Pihkva järvel püügi korral
(1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel on sätestatud lisa 3 kohased kaldavõrkude
piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse
päeva kestel ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini, kuid mitte kauemaks
kui püügipiirangute ajani, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise
kanali kaudu.
(2) Piirissaare püsielanikel on Piirissaart ümbritseval veealal harrastuskalapüügil Peipsi järvel
ja Lämmijärvel 1. märtsist 4. maini kasutada lubatud kaldavõrkude piirarv 125.
(3) Õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte kuni seitsmeks järjestikuseks
päevaks ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute
ajani, järgmistes piirkondades püügi korral:
3
1) Peipsi järvel;
2) Lämmi- ja Pihkva järvel.
(4) Kaldavõrguga jääalune püük on lubatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel Lämmijärvel
ja Peipsi järve lõunaosas Nina külast (58°36,59'N, 27°12,15'E) lõuna poole jääval järveosal –
kaldast alates 3 kilomeetri laiusel veealal.
(5) Püügiõiguse tasu kaldavõrguga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 2
nimetatud piirkonnas 9 eurot.
(6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 3 nimetatud
piirkonnas ja seitsme järjestikuse päeva eest 4 eurot.
(7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga
lõigetes 2 ja 3 nimetatud piirkonna eest eraldi.
§ 4. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ning püügikitsendused sise- ja
piiriveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügi korral
(1) Sise- ja piiriveekogudes püüdmisel on sätestatud lisa 4 kohased nakkevõrkude piirarvud ühe
kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme
järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani või kuni 2025. aasta
31. detsembrini, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali
kaudu.
(2) Võrtsjärvel õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte kuni seitsme
järjestikuse päeva kestel ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui
püügipiirangute ajani.
(3) Kalastuskaarte õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel
ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani, antakse
järgmistes siseveekogudes püüdmisel:
1) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel;
2) Põlva maakonnas Meelva järvel, Jõksi järvel, Kooraste Suurjärvel, Valgjärvel, Piigandi
järvel, Erastvere järvel, Kiidjärvel, Tilsi Kõrbjärvel, Tilsi Pikkjärvel, Uiakatsi järvel, Mudsina
järvel, Räpina järvel, Põlva järvel, Leevijõe Külajärvel ja Leevaku paisjärvel;
3) Pärnu maakonnas Ermistu järvel ja Kaisma järvel;
4) Saare maakonnas Suurlahel;
5) Tartu maakonnas Emajõel, Kaiavere järvel, Pörja Porijärvel, Saadjärvel ja Väikesel Emajõel;
6) Valga maakonnas Aheru järvel, Nõuni järvel, Tündre järvel, Väikesel Emajõel, Pikre järvel,
Udsu järvel, Virtsjärvel, Koorküla Valgjärvel, Kadastiku järvel, Korijärvel, Juusa järvel,
Inni järvel, Pilkuse järvel ja Karula Pikkjärvel;
7) Viljandi maakonnas Õisu järvel, Ruhijärvel, Kariste järvel, Päidre järvel, Veisjärvel,
Parika järvel (VEE2074900), Mäeküla järvel ja Kuuni järvel;
8) Võru maakonnas Tamula järvel, Vagula järvel, Hino järvel, Järvepää järvel, Ähijärvel,
Pabra järvel, Lõõdla järvel, Murati järvel, Kirikumäe järvel, Orava järvel, Pulli järvel,
Uhtjärvel, Kahrila järvel, Rõuge Suurjärvel, Rõuge Ratasjärvel, Tsolgo Pikkjärvel, Väimela
Mäejärvel, Vaskna järvel, Õrsava järvel, Palujüri järvel, Kavadi järvel ja Võhandu jões.
(4) Emajõel kalapüügil on 15. märtsist 30. aprillini keelatud kasutada õngpüünistel konksu,
millel on rohkem kui üks haru.
4
(5) Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on kalapüük harrastuspüügivahendiga
keelatud 20. oktoobrist 30. novembrini.
(6) Pirita jõel Lükati sillast 150 meetrit allavoolu on kalapüük keelatud 1. jaanuarist 31.
detsembrini.
(7) Umbusi jõel on kalapüük keelatud 1. jaanuarist 31. detsembrini.
(8) Esna jõel on kalapüük keelatud lähtest kuni Sargvere peakraavi suudmeni 1. jaanuarist 31.
detsembrini.
(9) Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest Vanaveski paisuni on kalapüük keelatud 1.
veebruarist 28. veebruarini ja 1. augustist 31. augustini.
(10) Pärnu maakonnas Pärnu jõe lõigul, mis paikneb punkte 58°24.667'N, 24°39.562'E ja
58°24.765'N, 24°39.519'E ühendavast sirgest allavoolu kuni punkte 58°24.429'N, 24°38.945'E
ja 58°24.423'N, 24°38.834'E ühendava sirgeni, on kalapüük keelatud 1. jaanuarist
31. detsembrini.
(11) Jõgeva ja Tartu maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada
nakkevõrku pikkusega üle 35 meetri.
(12) Saare maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada nakkevõrku
silmasuurusega alla 130 millimeetri.
(13) Valga maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada nakkevõrku
silmasuurusega alla 100 millimeetri.
(14) Püügiõiguse tasu Võrtsjärvel õngejadaga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on
seitsme järjestikuse päeva eest ja lõikes 2 nimetatud ajavahemikus 10 eurot.
(15) Püügiõiguse tasu lõikes 3 nimetatud siseveekogudes ja ajavahemikel püügi korral,
sõltumata püügipäevade arvust, on seitsme järjestikuse päeva eest järgmine:
1) õngejadaga püügil 4 eurot;
2) õngejadaga püügil Kuremaa järvel, Kaiavere järvel, Saadjärvel ja Vagula järvel 10 eurot.
(16) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ja selle eest võetakse tasu iga
lõikes 3 nimetatud piirkonna eest eraldi.
3. peatükk
Harrastuskalapüük liivi ja kuuritsaga
§ 5. Püügiõiguse tasu ja püügikitsendused siseveekogudes liivi ja kuuritsaga
harrastuskalapüügil
(1) Harrastuskalapüügiks liivi ja kuuritsaga ajavahemikul 1. juunist 31. augustini antakse
ühepäevase kehtivusega kalastuskaart.
(2) Liivi ja kuuritsaga harrastuskalapüügil on püügiõiguse tasu ühe päeva eest lõikes 1
nimetatud ajavahemikul 4 eurot.
5
4. peatükk
Harrastuskalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga
§ 6. Püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas harpuunpüssi ja
harpuuniga harrastuskalapüügil
(1) Harrastuskalapüügiks harpuunpüssi ja harpuuniga antakse 24tunnise kehtivusega
kalastuskaart Jõgeva ja Tartu maakonnas järgmistel järvedel püügil:
1) Kuremaa järvel;
2) Saadjärvel.
(2) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügil on püügiõiguse tasu 24tunnise kehtivusega
kalastuskaardi eest 4 eurot.
(3) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antud kalastuskaart kehtib lõikes 1
nimetatud veekogudes püügi korral eraldi.
§ 7. Püügikitsendus harrastuskalapüügil harpuunpüssi ja harpuuniga
Paide tehisjärvel on allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga keelatud.
5. peatükk
Lõheliste püük ning kalapüük spinningu ja lendõngega
§ 8. Püügikitsendused lõhe ja meriforelli püügil jõgedel ning kalapüügil spinningu ja
lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ning
püügiõiguse tasu
(1) Purtse jõel, Selja jõel, Pirita jõel, Vääna jõel, Loobu jõel ja Pühajõel on lõikes 3 nimetatud
lõikudes keelatud püüda lõhet ja meriforelli 20. oktoobrist 30. novembrini.
(2) Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ja meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini.
(3) Jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning jõgedel spinningu ja lendõngega kalapüügil antakse
kalastuskaarte järgmistel jõelõikudel püüdmiseks järgmisteks ajavahemikeks:
1) Pirita jõel Vaskjala paisust kuni Lükati sillani 1. septembrist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist
31. detsembrini;
2) Jägala jõel Linnamäe paisust kuni suudmeni 1. septembrist 30. novembrini;
3) Selja jõel Arkna sillast kuni Rutja-Karepa sillani 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist
31. detsembrini;
4) Narva jõel Narva raudteesillast kuni Eesti Vabariigi piirimärki nr 646 ja punkti 59º23.200'N,
28º12.243'E ühendava jooneni, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise
kontrolljooneni, 1. septembrist 30. novembrini;
5) Vääna jõel Vahiküla astangutest kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist
31. detsembrini;
6) Purtse jõel Püssi paisjärve paisust kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja
1. detsembrist 31. detsembrini;
7) Loobu jõel Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust kuni suudmeni
1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini;
8) Pühajõel Tallinna−Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) kuni suudmeni 1. jaanuarist
19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini.
6
(4) Kalastuskaardi alusel, sõltumata lõikes 5 nimetatud ajalisest piirangust, on püügiõiguse tasu
lõikes 3 nimetatud piirkondades 24 tunniks 10 eurot;
(5) Kalapüük spinningu ja lendõngega on lõike 3 punktides nimetatud piirkondades keelatud
1. septembrist kella 19st kuni kella 7ni.
(6) Kalastuskaart kalapüügiks spinningu ja lendõngega ning lõhe ja meriforelli püügiks kehtib
lõikes 3 nimetatud veekogudes püügi puhul eraldi.
(7) Lõikes 3 nimetatud jõgedel ja ajavahemikel ei tohi õngpüünistel kasutatavatel konksudel
konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 millimeetrit.
(8) Vasalemma jõe alal, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni, antakse
kalapüügiks spinningu ja lendõngega kalastuskaarte 1. märtsist 31. juulini, kuid mitte kauemaks
kui püügipiirangute ajani.
(9) Vasalemma jõe alal, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni, on
kalapüük lõikes 8 nimetamata püügivahenditega keelatud, välja arvatud jõevähi püük
vähimõrra või vähinataga.
(10) Kalastuskaardi alusel on püügiõiguse tasu lõikes 8 nimetatud piirkonnas 24 tunniks 4 eurot.
(11) Lõike 3 ja lõike 8 alusel antud kalastuskaart kehtib lisaks lõhe ja meriforelli püügile ka
nende kalaliikide puhul, mille püük ei ole samal ajavahemikul Vabariigi Valitsuse 16. juuni
2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 53 kohaselt keelatud, välja arvatud jõevähi puhul.
§ 9. Püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel
(1) Harrastuskalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega ning jõevähipüük
kalastuskaardi alusel, on Jõgeva, Lääne-Viru ja Järva maakonna piires keelatud järgmistel
jõgedel ja jõelõikudel:
1) Esna jõel selle suudmest kuni Sargvere peakraavi suudmeni;
2) Navesti jõel;
3) Neeva kanalis;
4) Norra ojas;
5) Oostriku jõel;
6) Suurpalu peakraavis;
7) Prandi jõel selle lähtest kuni Tori sillani;
8) Preedi jõel;
9) Pärnu jõel Vodja jõe suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni;
10) Vodja jõel;
11) Võlingi ehk Võllinge ojas;
12) Onga jõel;
13) Vahu jõel.
(2) Harrastuskalapüük spinningu ja lendõngega on lõikes 1 nimetatud veekogudes lubatud 1.
veebruarist 14. septembrini kalastuskaardi alusel.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 24 tunniks 3 eurot.
(4) Forellipüügi kalastuskaart kehtib samal ajal kõigis lõikes 1 nimetatud veekogudes püügi
korral.
7
§ 10. Püügikitsendused lõhepüügil merel
(1) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud
kaardil näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 rasvauimega lõhe püük keelatud ning
nimetatud kala juhuslikul püügil tuleb see viivitamata pärast püügivahendi nõudmist vabastada.
(2) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud
kaardil näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 ühel isikul ühe päeva kohta keelatud
püüda rohkem kui üks lõhe, millel on märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim.
6. peatükk
Kalapüük looduskaitsealadel
§ 11. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal
(1) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal 1. juulist 31. oktoobrini antakse igaks
kalendripäevaks ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte, kui neid taotletakse elektroonilise
kanali kaudu, järgmiselt:
1) Sutlepa merel püüdmiseks – 4 kaarti;
2) Saunja lahel püüdmiseks – 4 kaarti.
(2) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel 1. jaanuarist
29. veebruarini ning 1. novembrist 31. detsembrini antakse ühepäevase kehtivusega
kalastuskaarte piirarvuta.
(3) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on 1. märtsist 30. juunini kalapüük
keelatud.
(4) Sutlepa merel ja Saunja lahel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahenditeks lihtkäsiõng,
käsiõng, spinning, põhjaõng, lendõng ja sikuti.
(5) Silma looduskaitsealal on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõikes 4 nimetamata
püügivahendit.
(6) Püügiõiguse tasu ühepäevase kehtivusega kalastuskaardi eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud
tingimustel on 9 eurot.
(7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ja selle eest võetakse tasu iga lõikes
1 nimetatud piirkonna eest eraldi.
§ 12. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis
(1) Harrastuskalapüügiks Matsalu rahvuspargis, välja arvatud sadamate akvatooriumides,
antakse kalastuskaarte harrastuskalapüügiks spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge,
lendõnge ja sikutiga, kui neid kaarte taotletakse vahetult Keskkonnaametist, kuid mitte
kauemaks kui püügipiirangute ajani või kuni 2025. aasta 31. detsembrini, järgmiselt:
1) Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 48 tunniks – piirarvuta;
2) Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 48 tunniks – piirarvuta;
3) Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis seitsmeks järjestikuseks päevaks − 2 kalastuskaarti ühe
kalendrikuu kohta.
8
(2) Harrastuskalapüügiks Matsalu rahvuspargis, välja arvatud sadamate akvatooriumides,
antakse kalastuskaarte harrastuskalapüügiks spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge,
lendõnge ja sikutiga, kui neid kaarte taotletakse elektroonilise kanali kaudu, kuid mitte
kauemaks kui püügipiirangute ajani või kuni 2025. aasta 31. detsembrini, järgmiselt:
1) Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 48 tunniks – piirarvuta;
2) Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 48 tunniks – piirarvuta;
3) Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis seitsmeks järjestikuseks päevaks − 238 kalastuskaarti
ühe kalendrikuu kohta.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkondades harrastuskalapüügil tuleb arvestada Vabariigi
Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 34 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri“ § 13 lõike 2
punktides 1, 3 ja 5 ning § 18 lõike 1 punktis 6 kehtestatud ajaliste piirangutega.
(4) Lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 48 tunniks 4 eurot.
(5) Lõigete 1 ja 2 punktis 3 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 7 eurot.
(6) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga
lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkonna eest eraldi.
(7) Matsalu rahvuspargis on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõigetes 1 ja 2 nimetamata
püügivahendit.
§ 13. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal
(1) Endla looduskaitsealal asuval Endla järvel ja Sinijärvel harrastuskalapüügiks antakse
kalastuskaarte 24 tunniks.
(2) Endla järvel ja Sinijärvel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahenditeks lihtkäsiõng,
käsiõng, spinning, lendõng ja sikuti.
(3) Harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal on keelatud kasutada lõikes 2 nimetamata
püügivahendit.
(4) Endla järvel ja Sinijärvel on 1. aprillist 30. juunini kalapüük keelatud.
(5) Püügiõiguse tasu lõikes 1 nimetatud veekogudes püüdmisel on 24 tunniks 5 eurot.
7. peatükk
Kadiskapüük
§ 14. Kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ja püügiõiguse tasu
(1) Kadiskapüügil on ühel isikul ühes veekogus lubatud püüda kuni kahe kadiskaga.
(2) Kadiskapüük on lubatud 21. juulist 30. novembrini.
(3) Kadiskapüügil on püügiõiguse tasu, olenemata püügivahendite arvust, 48 tunniks lõikes 4
nimetatud ühes veekogus püügi korral 4 eurot.
(4) Kadiskapüügiks antakse kalastuskaarte 48 tunniks järgmistes piirkondades püügi korral:
9
1) Harju maakonnas Kahala järvel, Harku järvel, Maardu järvel, Tänavjärvel, Klooga järvel ja
Lohja järvel;
2) Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlas, Konsu järvel ja Uljaste järvel;
3) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel, Kaiu järvel, Jõemõisa järvel ja Pikkjärvel (Kaareperes);
4) Lääne-Viru maakonnas Ohepalu järvel;
5) Lääne maakonnas Veskijärvel ja Hindaste järvel;
6) Pärnu maakonnas Ermistu järvel, Tõhela järvel, Lavassaare järvel ja Kaisma järvel;
7) Põlva maakonnas Meelva järvel ja Valgjärvel;
8) Saare maakonnas Suurlahel, Mullutu lahel, Harju lahel, Järise järvel ja Laialepa lahel;
9) Tartu maakonnas Elistvere järvel, Kaiavere järvel, Koosa järvel, Kalli järvel, Soitsjärvel,
Keeri järvel, Lahepera järvel, Leego järvel ja Karijärvel;
10) Viljandi maakonnas Veisjärvel, Õisu järvel, Viljandi järvel, Ruhijärvel, Mäeküla järvel,
Parika järvel ja Kariste järvel;
11) Võru maakonnas Vagula järvel, Tamula järvel, Hino järvel, Lõõdla järvel, Pabra järvel,
Murati järvel, Pulli järvel ja Kirikumäe järvel.
8. peatükk
Vähipüük
§ 15. Vähipüügivõimalused
(1) Harrastusvähipüügil järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv
2025. aastal, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist, on järgmine:
1) Saare maakonna siseveekogudes püüdmise korral, välja arvatud lõike 2 punktides 7−18
nimetatud veekogudes – 2;
2) Pangodi järvel (Tartu maakond) – 1;
3) Pühajärvel (Valga maakond) – 1.
(2) Harrastusvähipüügil järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv
2025. aastal, kui luba taotletakse elektroonilise kanali kaudu, on järgmine:
1) Saare maakonna siseveekogudes püüdmise korral, välja arvatud punktides 7–18 nimetatud
veekogudes – 238;
2) Pangodi järvel (Tartu maakond) – 79;
3) Pärnu jõel (Järva maakond) – 40;
4) Reopalu jõel (Järva maakond) – 40;
5) Väinjärvel (Järva maakond) – 20;
6) Võhandu jõel (Põlva maakond) – 40;
7) Kiruma peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 40;
8) Kärla jõel (Saare maakond) – 40;
9) Leisi jõel (Saare maakond) – 40;
10) Lõve jõel (Saare maakond) – 40;
11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 40;
12) Punabe jõel (Saare maakond) – 40;
13) Tirtsi jõel (Saare maakond) – 40;
14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 40;
15) Võlupe jõel (Saare maakond) – 40;
16) Põduste jõel (Saare maakond) – 20;
17) Laugi peakraavis (Saare maakond) – 20;
18) Tõre peakraavis (Saare maakond) – 20;
19) Aheru järvel (Valga maakond) – 40;
20) Pühajärve (Valga maakond) – 79;
10
21) Väike-Emajõel (Valga maakond) – 40;
22) Verijärve (Võru maakond) – 40.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata maakonnas või veekogus püügi korral antakse kalastuskaarte
piirarvuta, arvestades püügipiiranguid.
§ 16. Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil
(1) Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil ühe kalastuskaardi eest 24 tunniks kuni viie vähinata
või vähimõrraga püüdmise korral ühes § 15 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 ning lõikes 3
nimetatud maakonnas ja siseveekogus on 15 eurot.
(2) Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil ühe kalastuskaardi eest 24 tunniks kuni viie vähinata
või vähimõrraga püüdmise korral ühes § 15 lõike 1 punktides 2 ja 3 ja lõike 2 punktides 2–22
nimetatud siseveekogudes on 20 eurot.
§ 17. Vähipüügi ajutised kitsendused
(1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud.
(2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärvel, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis,
Riksu ojas ja Riksu lahel.
(3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjõel, Vääna jõel, Loobu jõel ja Urbukse järvel.
(4) Lääne-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Loobu jõel.
(5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Lemmejõel, Paadrema jõel, Pärnu jõel, Pärnu
vallikraavis, Reiu jõel, Sauga jõel, Treimani jõel, Tuudi jõel ja Vanamõisa jõel.
(6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel ja Vigala jõel.
(7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel, Velise jõel, Vigala jõel ja Nurtu jõel.
(8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärvel ja Ilmatsalu jõel.
(9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Kurtna Suurjärvel, Konsu ja Vasavere küla
veekogudes, Mustajõel, Metsküla ojas, Narva jõel, Narva veehoidlas, Balti SEJ
väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ning Eesti SEJ juurdevoolukanalis.
(10) Vähipüük on lõigetes 1–9 nimetamata veekogus ja selle osas lubatud 1. augustist
31. augustini.
(11) Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veekogudes püügi korral antakse 2025. aastal iga
maakonna piires ühele isikule ainult 1 kalastuskaart.
(12) Vähipüügil on lubatud ühel isikul püüda ühe kalastuskaardi kohta kuni 25 mõõdulist
isendit.
9. peatükk
Lõppsätted
11
§ 18. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 2024. aasta 1. detsembril.
(2) Määruse §-d 15–17 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
Lisa 1 Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi
territoriaalvees
Lisa 2 Läänemerel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu
nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2025. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel
maakondade kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali
kaudu
Lisa 3 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu
kaldavõrguga harrastuskalapüügiks 2025. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini
ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui luba taotletakse
Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu
Lisa 4 Sise- ja piiriveekogudel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse
tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2025. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva
kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu
12
Regionaal- ja põllumajandusministri …11.2024 määrus nr….
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“
Lisa 3
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõr-
guga harrastuskalapüügiks 2025. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. april-
list 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaame-
tist või elektroonilise kanali kaudu
VEEKOGU
01.03–31.03 01.04–04.05 TASU
TAOTLEMISE KANAL
(EUROT/TK)
Keskkonnaamet 19 19 9
Peipsi järv
Elektrooniline kanal 1865 1865 9
Kokku 1884 1884
Keskkonnaamet 12 12 9
Pihkva järv
Lämmi- ja
Elektrooniline kanal 1192 1192 9
Kokku 1204 1204
Regionaal- ja põllumajandusministri ….11.2024 määrus nr ….
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“
Lisa 1
Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees
Regionaal- ja põllumajandusministri …11.2024 määrus nr…
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“
Lisa 2
Läänemerel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu
nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2025. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel
maakondade* kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali
kaudu
((EEEE(EURO/T
TASU (EUROT/TK)
DETSEMBER
SEPTEMBER
NOVEMBER
OKTOOBER
VEEBRUAR
MAAKOND
JAANUAR
AUGUST
APRILL
MÄRTS
TAOT-
JUUNI
JUULI
MAI
LEMISE
KANAL
Kesk-
konna- 3 3 5 9 15 25 33 33 30 19 9 3 9
Harju maakond
amet
Elektroo-
niline ka- 345 265 503 899 1453 2447 3235 3235 2998 1889 899 345 9
nal
Kokku 348 268 508 908 1468 2472 3268 3268 3028 1908 908 348
Kesk-
konna- 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 9
Hiiu maakond
amet
Elektroo-
niline ka- 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 9
nal
Kokku 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688
Kesk-
konna- 1 2 3 5 6 6 5 5 6 4 2 1 9
Ida-Viru maakond
amet
Elektroo-
niline ka- 99 158 277 455 574 614 455 455 574 376 198 119 9
nal
Kokku 100 160 280 460 580 620 460 460 580 380 200 120
maakond
Kesk-
Lääne
konna- 1 1 2 3 3 4 5 5 4 4 2 1 9
amet
1
Elektroo-
niline ka- 67 87 174 257 317 436 467 499 440 376 190 107 9
nal
Kokku 68 88 176 260 320 440 472 504 444 380 192 108
Kesk-
Lääne-Viru maakond
konna- 1 2 2 4 4 4 5 5 5 5 4 2 9
amet
Elektroo-
niline ka- 139 158 238 356 396 436 455 455 455 455 356 178 9
nal
Kokku 140 160 240 360 400 440 460 460 460 460 360 180
Kesk-
konna- 3 4 5 8 9 10 10 10 10 9 5 3 9
Pärnu maakond
amet
Elektroo-
niline ka- 297 348 495 744 843 990 990 990 990 843 495 297 9
nal
Kokku 300 352 500 752 852 1000 1000 1000 1000 852 500 300
Kesk-
konna- 5 6 7 13 14 20 21 21 20 13 13 5 9
Saare maakond
amet
Elektroo-
niline ka- 523 602 721 1315 1386 1980 2059 2059 1980 1315 1315 523 9
nal
Kokku 528 608 728 1328 1400 2000 2080 2080 2000 1328 1328 528
* Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ja määruse lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkond/piirkonnad
2
Regionaal- ja põllumajandusministri …11.2024 määrus nr…
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“
Lisa 4
Sise- ja piiriveekogudel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu
nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2025. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui
luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu
TASU (EUROT/TK)
DETSEMBER
SEPTEMBER
NOVEMBER
OKTOOBER
TAOT-
VEEBRUAR
VEEKOGU
JAANUAR
AUGUST
APRILL
MÄRTS
LE-
JUUNI
JUULI
MAI
MISE
KA-
NAL
Kesk-
konna- 1 1 1 0 0 0 0 0 1 1 1 1 9
amet
Võrtsjärv
Elekt-
rooni-
143 143 71 0 0 0 0 0 143 143 143 143 9
line ka-
nal
Kokku 144 144 72 0 0 0 0 0 144 144 144 144
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Kahala järv,
Harjumaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Klooga järv,
Harjumaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0
Kesk-
Männiku järv,
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Harjumaa
amet
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0 9
line ka-
nal
1
Kokku 0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Soodla veehoidla,
amet
Elekt-
Harjumaa
rooni-
0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Tänavjärv,
Harjumaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0
Kesk-
Narva veehoidla ja Narva jõe
konna- 1 1 0 0 0 0 1 2 2 1 1 1 9
amet
Ida-Virumaa
ülemjooks,
Elekt-
rooni-
71 71 0 0 0 0 143 214 214 143 143 143 9
line ka-
nal
Kokku 72 72 0 0 0 0 144 216 216 144 144 144
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Kuremaa järv,
Jõgevamaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 5
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Elekt-
Läänemaa
Veskijärv,
rooni-
0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0
2
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Meelva järv,
Põlvamaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Ermistu järv,
Pärnumaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Kaisma järv,
Elekt-
Pärnumaa
rooni-
0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Tõhela järv,
Elekt-
Pärnumaa
rooni-
0 16 0 0 0 0 20 20 20 25 25 14 9
line ka-
nal
Kokku 0 16 0 0 0 0 20 20 20 25 25 14
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Karujärv,
Saaremaa
Elekt-
rooni-
18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 9
line ka-
nal
Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18
3
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Mullutu laht,
Saaremaa
Elekt-
rooni-
18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 9
line ka-
nal
Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Saaremaa
Suurlaht,
Elekt-
rooni-
18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 9
line ka-
nal
Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Undu laht,
Saaremaa
Elekt-
rooni-
15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14 9
line ka-
nal
Kokku 15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Elistvere järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0 5
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 5
amet
Tartumaa
Emajõgi,
Elekt-
rooni-
8 7 0 0 0 0 53 53 53 43 43 7 5
line ka-
nal
Kokku 8 7 0 0 0 0 54 54 54 43 43 7
4
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Kaiavere järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 5
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Keeri järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 5
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Lahepera järv,
amet
Tartumaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 5
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Pangodi järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0 5
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Tartumaa
Saadjärv,
Elekt-
rooni-
8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 5
line ka-
nal
Kokku 8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7
5
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Tartumaa
Soitsjärv,
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 5
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Aheru järv,
Valgamaa
Elekt-
rooni-
27 36 0 0 0 0 28 29 29 37 36 36 9
line ka-
nal
Kokku 27 36 0 0 0 0 28 29 29 37 36 36
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Viljandimaa
Parika järv,
Elekt-
rooni-
0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Viljandimaa
Ruhijärv,
Elekt-
rooni-
0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Viljandimaa
Veisjärv,
Elekt-
rooni-
11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 9
line ka-
nal
Kokku 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11
6
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Viljandimaa
Õisu järv,
Elekt-
rooni-
11 11 0 0 0 0 11 11 8 8 8 11 9
line ka-
nal
Kokku 11 11 0 0 0 0 11 11 8 8 8 11
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Hino järv,
Võrumaa
Elekt-
rooni-
11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11 9
line ka-
nal
Kokku 11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Lõõdla järv,
Võrumaa
Elekt-
rooni-
0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Tamula järv,
Võrumaa
Elekt-
rooni-
14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14 9
line ka-
nal
Kokku 14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Vagula järv,
Võrumaa
Elekt-
rooni-
7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 9
line ka-
nal
Kokku 7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7
7
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
amet
Võrumaa
Ähijärv,
Elekt-
rooni-
0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0 9
line ka-
nal
Kokku 0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0
8
SELETUSKIRI
regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse
tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eelnõu koostamise eesmärk on sätestada harrastuskalapüügi piirangud kalavarude
kaitseks; määrata piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada,
kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, liivi ja kadiskat; määrata harpuuni ja harpuunpüssiga püügi
tingimused Kuremaa järvel ja Saadjärvel ning spinningu ja lendõngega püügi tingimused lõheliste
jõgedes; sätestada kasutada lubatud harrastuspüügivahendid looduskaitsealadel ning kehtestada
kalastuskaardi alusel harrastuspüügiõiguse tasu 2025. aastaks.
Määruse koostamisel on arvesse võetud neid teadmisi ja ettepanekuid, mille on esitanud
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut123 ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja
4 5
keskkonnainstituut . Samuti on arvestatud Eesti Maaülikooli uuringu ning Kantar Emori
uuringu6 tulemusi.
1.2. Ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika
osakonna peaspetsialist Indrek Ambos (626 0714,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi
tegi eelnõule sama ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Kadri Tubli (626 0751,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist
Leeni Kohal (625 6165,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7 kohaselt on regionaal- ja
põllumajandusministril õigus määrata need piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil
piiratakse kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite arvu ja kasutamist, kalapüügi aega või
püütavaid kalaliike, ning need piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada
nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda ja kadiskat, ning kehtestada selliste
püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab harrastuskalapüügiõiguse kalastuskaart.
1
Eesti kalandussektori kohta andmete kogumise riikliku töökava täitmine 2022.–2024. aastal. Tartu Ülikooli Eesti
mereinstituut. Tartu 2024. https://agri.ee/media/11632/download
2
Kutselise ja harrastuspüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine. Tartu Ülikooli
Eesti mereinstituut. Tartu 2016.
https://veebiarhiiv.digar.ee/a/20220715195626mp_/https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/u
uring-2016-kalapuuk-sektorid.pdf
3
EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.-2024. AASTAL. Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituut (lk.94, 95) https://agri.ee/sites/default/files/documents/2024-03/uuring-2024-akp-rannikumere-kalad-
2023.pdf
4
Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2023. aastal. Eesti Maaülikooli
põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu 2024. https://agri.ee/media/11797/download
5
Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes. Eesti Maaülikool. Tartu 2024.
https://agri.ee/media/11765/download
6
Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring 2022. aasta kohta. AS Emor. Tallinn 2023.
https://agri.ee/media/9967/download
1
KPSi § 29 reguleerib nakkevõrgu, õngejada, liivi, kuuritsa, vähinata, vähimõrra, kadiska,
spinningu, harpuuni ja harpuunpüssi ning lendõnge kasutamist kalastuskaardi alusel.
Keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel määrab harrastuskalapüügiõiguse tasu
regionaal- ja põllumajandusminister. Sama paragrahvi lõike 4 punkti 4 kohaselt võib
harrastuskalapüügiõiguse tasu ööpäevas olla 0,06 kuni 13 eurot ning vähinata või vähimõrraga
püügi tasu võib olla ööpäevas 2 kuni 13 eurot ühe püügivahendi kohta. Harrastuskalapüügiõiguse
tasu määramisel lähtutakse kalapüügi ajast ja kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru
olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest.
Harrastuskalapüügiõiguse tasud, sealhulgas kalastuskaardi tasud on muutunud ajas sarnaselt
harrastuskalapüügis toimunud suuremate korralduslike muudatustega, mida ei ole tehtud
regulaarselt.
Riigi kehtestatud harrastuskalapüügiõiguse tasu laekumine oluline eeskätt selleks, et katta
harrastuskalapüügisektori arendamiseks tehtavaid kulutusi, nagu harrastuskalapüügi
kättesaadavuse lihtsustamine, selle kohta teabe levitamine (näiteks infomaterjalide ja infotahvlite
kaudu, samuti ajakirjade käibeloleku ja veebilehtede tööspüsimise toetamise ning lubade
müügiplatvormi uuendamise kaudu jne), kalade asustamine veekogudesse,
harrastuskalapüügivõistluste korraldamise toetamine, noorte koolitamine ja noortele mõeldud
kalastuslaagrite korraldamise toetamine, teadusuuringute tegemine, kalastajatele mõeldud
infrastruktuuri (näiteks slipid, purded) rajamine, harrastuskalastajate jaoks oluliste kalaliikide
koelmute taastamine jne. Kõik see tõstab harrastuskalapüügi kui teenuse kvaliteeti ning
suurendab sektori kasutajasõbralikkust. Peamine rahastusallikas nende tegevuste korraldamiseks
on Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) saadavad projektipõhised toetused.
Keskkonnakasutusest saadavad tulud jaotatakse osaliselt KIK-i kaudu kalandussektori
arendamiseks ning neid kasutatakse loodusvarade taastamiseks ja kaitseks. Seega on oluline, et
kalapüügiõiguse tasud laekuksid.
Võttes arvesse eespool nimetatud tegevusteks vajalike investeeringute mahte, on selge, et seniste
harrastuspüügiõiguse tasude muutmata jätmise korral ei oleks laekuvad tulud sektori
arendamiseks või selle senise taseme hoidmiseks piisavad, mistõttu on harrastuspüügiõiguse tasu
ajakohastamine investeeringute tegemiseks vajalik ning põhjendatud.
Eelnõuga kavandatavad muudatused on kooskõlas Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppega
2023—2027 (vt looduskaitse ja elurikkuse säilitamine, p 6) ning on ühe tegevusena märgitud ka
Vabariigi Valitsuse tööplaanis (p 5.3.6).
Lisaks on tasude muutmist arutatud harrastuskalastuse organisatsioonidega kolmel kohtumisel,
mis toimusid 2024. aasta veebruaris, aprillis ja oktoobris, ning eelnõuga kavandatavate tasude
määrade puhul on osaliselt arvestatud ka harrastuskalastajate ettepanekutega.
KPSi § 26 lõike 3 kohaselt on kalastuskaart elektrooniline dokument teadus- ja
harrastuskalapüügi andmekogus. Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. KPSi § 29 lõike 7
kohaselt määrab regionaal- ja põllumajandusminister juhul, kui, püügivõimaluste piiramiseks on
kehtestatud väljastatavate lubade piirarv, elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile
esitatud taotluste alusel antavate lubade puhul eraldi piirarvud, et tagada kalastuskaarti taotlevate
isikute võrdne kohtlemine (et anda võimalus ka neile, kel puudub võimalus elektroonilist taotlust
esitada). Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt on piirarvude jaotuse aluseks võetud piirarvu
kehtestamise aastale eelnenud aasta elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile
laekunud taotluste vaheline suhe. 2025. aastaks kehtestatakse piirarvud järgmiselt:
1% kalastuskaarte antakse otse Keskkonnaametile esitatud taotluste ja 99% elektroonilise kanali
kaudu esitatud taotluste alusel.
2
Järgnevalt analüüsitakse eelnõu sätteid, võrreldes seda keskkonnaministri 23. novembri 2023. a
määrusega nr 83 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite
piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ (edaspidi määrus nr 83).
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.
Võrreldes määrusega nr 83, ei ole selles paragrahvis muudatusi tehtud.
Paragrahvis 2 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud
Läänemerel püüdmise korral.
Kalastuskaartide tasu kalapüügiks nakkevõrkudega kehtestatakse sarnaselt määrusega nr 83.
Püügiõiguse tasu koos vastava püügivõimalusega on esitatud määruse lisas 2. Nii on võimalik
kalastajatel, kes soovivad tutvuda nakkevõrgu püügivõimalustega, saada kohe teada ka
kalastuskaardi tasu.
Eelnõu järgi on kalastuskaardi tasu nakkevõrguga püügil alates 2025. aastast 9 eurot 7-päevase
kalastuskaardi eest.
Püsiasustusega väikesaarte elanikel on endiselt võimalik endale määruse alusel soodsamatel
tingimustel soetada kalastuskaarte, kuid ka väikesaarte elanikele müüdava kalastuskaardi tasu
tõuseb seniselt 7 eurolt 9-le eurole ühe nakkevõrgu kasutamise eest ühes kalendrikuus.
Väikesaarte jaoks määrusega nr 83 kehtestatud paindlikuma kalastuskaartide jaotamisega
jätkatakse ka 2025. aastal. Aastapõhise piirarvu seadmine tagab püügivõimaluste parema
kasutamise.
Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muudatustega, mis
jõustusid 27. jaanuaril 2023. aastal, lisandusid väikesaarte nimistusse Mohni saar ja Viirelaid.
Mohni saarele eraldati nakkevõrguga püügi võimalused Harjumaa merel nakkevõrguga püügi
võimalustest ja Viirelaiu samasugused püügivõimalused eraldati Saaremaa merel nakkevõrguga
püügi võimalusest. Kalastuskaartide arv on seatud selliselt, et vähemalt kaks isikut saavad ühes
kuus välja võtta maksimaalse arvu nakkevõrgu kalastuskaarte.
Eelnõuga muudetakse lisaks nakkevõrguga püügil kalastuskaardi tasule ka õngejadade tasu.
Uueks tasuks on senise kahe euro asemel neli eurot.
Paragrahvi täiendatakse lõikega 8, millega piiratakse kohapüüki Pärnu lahel. Kohavaru kaitseks
on viimase kümne aasta jooksul viidud sisse mitmeid erinevaid piiranguid nagu näiteks keeluaja
pikkus, nakkevõrgupüügi keeld, kutselise kalapüügi puhul ka piirangud mõrrapüügil. Tehtud
pingutustest hoolimata ei ole koha varu olukord Pärnu lahes oluliselt paremaks läinud ja on vaja
lisada veel meetmeid selle liigi kaitseks. Selle tõttu keelatakse Pärnu lahel kohapüük vedeliga
(kalapüük lanti järgi vedades, harrastuskalastajatele tuntud kui trolling). Teadlaste hinnangul3 on
vedeliga püügi korral paljude alamõõduliste kalade vigastused paraku nii suured, et nad ei suuda
pärast vabastamist taastuda ja surevad saadud vigastuste tagajärjel. Teadlaste andmetele tuginedes
on trollimise käigus tekkinud suremus (arvestatud on ka lahti lastud kala hinnangulist varjatud
suremust) kaaluliselt vahemikus 5-10 tonni. Selleks, et vältida ülemäärast alamõõduliste kalade
hukku, on mõistlik mõneks ajaks vedeliga püük Pärnu lahes keelata. Vedeliga püügi keelamine
mõjutab eeskätt neid kalastajaid, kes on just harjunud vedeliga Pärnu lahel koha püüdma. Teada
olevalt käiakse koha trollimas ka seatavast keelualast läänepoole jääval merealal Sellel alal jääb
trollimine ka järgmisel aastal avatuks. Lisaks trollimisele püütakse koha ka muude
kalapüügieeskirjas lubatud püügiviisidega, millele piiranguid ei seata. Samuti on teada, et paljud
harrastuskalastajad on viimastel aastatel hakanud suuri kohasaake saama Pärnu jõelt, seega ei
tohiks seatav piirang kalastajate meelistegevust tegelikkuses oluliselt piirata.
3
Võrreldes määrusega nr 83 lisatakse paragrahvi lõige 9, millega sätestatakse angerja
harrastuskalapüügi keeld meres. Tegemist ei ole uue piiranguga. See piirang on varem kehtestatud
määruses „Ajutised püügikitsendused Läänemerel 2024. aastal“. Kuna piirang mõjutab
konkreetselt harrastuskalastajaid, siis on see mõistlik üle tuua käesolevasse määrusesse.
Angerjapüügikeeld meres lepiti kokku ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogus juba 2022. aasta
detsembris.
Paragrahvis 3 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmise korral.
Määruses on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkudega püügiperiood jagatud
püügikoormuse tasakaalustamise eesmärgil kahte ossa, nagu see oli jaotatud ka eelmisel aastal.
Esimene periood kestab 1. märtsist kuni 31. märtsini ja teine 1. aprillist kuni 4. maini.
Püügivahendite piirarv perioodi kohta jääb samaks, samuti jätkatakse sama kalastuskaartide
väljastamise korraldusega nagu 2024. aastalgi, mil kalastuskaarte jagati seitsme päeva kaupa.
Eelmise aasta kevad näitas seda, et vabu kalastuskaarte oli saada ka vahetult enne märtsikuu
saabumist, mistõttu on selline kalastuskaartide jaotamise viis ennast igati õigustanud.
Kalastuskaardi tasu tõuseb kaldavõrkudega püügil sarnaselt merel toimuva harrastuskalapüügi
tasulele. Senise 7 euro asemel maksab 7-päevane kalastuskaart 9 eurot.
Lõikega 2 säilitatakse Piirissaare püsielanikele senine kaldavõrkude piirarv, milleks on 125 võrku
perioodi kohta.
Lõigetes 3 ja 6 sätestatakse veealade kaupa piirarvuvabad seitsmepäevased õngejadaga
püügivõimalused sarnaselt eelmise aastaga 1. märtsist kuni 31. oktoobrini, kuid senise 2eurose
tasu asemel tuleb kalastajatel arvestada 4eurose tasuga.
Lõikes 4 sätestatakse sarnaselt eelmise aastaga jääaluse püügi võimalus kaldavõrguga kuni
3 kilomeetri laiusel alal Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas. Kalapüügieeskirja § 44 lõike 4
punkti 4 alusel võib regionaal- ja põllumajandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa
Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja
kasutamise alase koostöökokkuleppe alusel moodustatud valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja
Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni ettepanekul muuta kaldavõrgu kasutusala.
Lõikes 5 sätestatakse kaldavõrgutasu Piirissaare elanikele. Ka Piirissaare püsielanikud peavad
alates 2025. aastast kaldavõrguga püüdmise korral arvestama, et tasu ühe võrgu kohta on senise
7 euro asemel 9 eurot. Olenemata tasu suurenemisest ei tohiks see väikesaarte elanike
kalapüügivõimalusi piirata.
Paragrahvis 4 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud sise-
ja piiriveekogudes püüdmise korral, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.
Lõikes 1 nimetatud lisa 4 kohaselt vähendatakse kalavarude kaitse eesmärgil Tõhela järvel ja
Õisu järvel nakkevõrguga püügil kalastuskaartide piirarve. Tõhela järvel juulis, augustis ja
septembris püügi korral vähendatakse kalastuskaartide piirarvu seniselt 25-lt kalastuskaardilt 20-
le ning Õisu järvel juulis ja augustis püügi korral vähendatakse kalastuskaartide piirarvu seniselt
14-lt kalastuskaardilt 11-le. Lisaks vähendatakse kalastuskaartide piirarvu seniselt 11-lt
kalastuskaardilt 8-le Õisu järvel septembris, oktoobris ja novembris püügi korral.
Väikejärvi uurivate kalateadlaste hinnangul on sellised vähendamised vajalikud, et paremini
4
kaitsta Tõhela järve linaski populatsiooni ning Õisu järve haugi ja koha populatsioone5.
Lõikega 6 piiratakse kalapüüki Pirita jõel alal, mis jääb Lükati sillast 150 meetrit allavoolu.
Piirangu seadmise vajadus on tingitud sellest, et teatud hulk kalastajaid püüab kala Lükati silla
juures asuva kalaloenduri vahetus läheduses. Loenduri eesmärk on anda olulist teavet seda
läbivate kalade kohta, mitte hõlbustada kalastajatel kala kättesaamist. Selleks, et kala saaks ilma
suuremate häiringuteta läbi loenduri ülesvoolu ujuda, on vajalik loenduri lähedal (peamiselt
allavoolu jääval alal) kalapüük keelata. Pirita jõe puhul on tegemist siiski väga lühikese
keelualaga ning kalastajaid see oluliselt ei mõjuta.
Lõikega 7 seatud aastaringne kalapüügikeeld Umbusi jõel jääb kehtima. 2022. aasta juulis tekkis
jões reostus, mille käigus imbus jõkke silomahl, mis omakorda põhjustas toitainete suure
sisalduse tõttu hapnikupuuduse. Selle tagajärjel hukkus veekogus väga suur hulk kalu, mistõttu
on mõistlik selles jões säilitada mõneks ajaks üldine püügirahu, et jõe kalanduspotentsiaal uuesti
taastuks. Kalapüügikeeldu Umbusi jõel on plaanis hoida seni, kuni kalavaru seis on piisavalt hea,
et kalapüüki taas lubada.
Samuti jääb kehtima säte, millega piiratakse aastaringselt kalapüüki Esna jõel selles lõigus, mis
asub Sargvere peakraavi suudmest kuni Esna jõe lähteni. See lõik jääb kuivematel aastatel üsna
veevaeseks, mistõttu pakub häid elamistingimusi valdavalt forelli noorjärkudele. Selleks, et
nimetatud jõelõigus säilitada lisaks forelli noorjärkudele ka vanemate forellide arvukus, on
mõistlik seal püüki piirata. Kuni 2023. aastani oli kalapüük Esna jõel lubatud terves ulatuses
ainult kalastuskaardi alusel ja püüda oli lubatud spinningu või lendõngega.
Võrreldes määrusega nr 83 lisatakse paragrahvi lõige 9, millega pikendatakse kalapüügieeskirja
järgset püügipiirangut Vasalemma jõel. Kalapüügieeskirja järgi on Vasalemma jõel kalapüük
alal, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanveski paisuni 1. septembrist 31. jaanuarini
keelatud. Eelnõu järgi keelatakse sellel lõigul kalapüük alates 1. veebruarist 28. veebruarini ja 1.
augustist 31. augustini. li. Peale Vanaveski paisu lammutamist on kaladele tagatud parem
liikumine erinevate jõe alade vahel. Selleks, et kalad saaksid võimalikult vähese püüdjate poolse
häirimisega teha rändeid nii ülesvoolu kui ka pärast kudemist allavoolu on keeluperioodi
pikendamine vajalik. Teadlaste hinnangul tuleks vaatluse all olev lõik püügiks täielikult sulgeda,
kuid kuna see ala on siiski väga suur, ei ole mõistlik terveks aastaks seda lõiku püügiks sulgeda,
sest aktiivne kalade jõkke tulek ja sealt ära minek toimub pigem sügis-talvisel perioodil. Muul
ajal on kalade häiring pigem väiksemapoolne. Peamisteks häiringu alla jäävateks kaladeks on
lõhe ja meriforell.
Piirang ei kehti vähipüügil vähimõrra ja vähinataga. Vähipüüki võimaldatakse seal eeskätt
seetõttu, et püüda on lubatud ainult jõevähki ning püünistesse sattuvad väikesed forellid on
võimalik elusalt vabastada.
Lõikega 10 säilitatakse Sindi tehiskärestiku piirang. Sindi kärestiku näol on tegemist esimese
kärestikulise jõelõiguga Pärnu jões ning teadlaste seire näitab, et paljud kärestikulist jõeosa
kudemiseks kasutavad kalad koevad just sellel alal. Selleks, et kalad saaksid võimalikult väikese
häiringuga kudeda, on keelu säilitamine sellisel lõigul vajalik (vt joonis 1).
5
Joonis 1. Sindi kärestiku piiranguala Pärnu jões.
Paragrahviga sätestatakse uued tasumäärad õngejadadega püügi korral ülejäänud siseveekogudes,
millel püüdmiseks on määrusega püügivõimalused antud. Võrtsjärves ning osas angerja
seisukohast olulistes veekogudes nagu Kuremaa järv, Kaiavere järv, Saadjärv ja Vagula järv
tõuseb kalastuskaardi tasu õngejadaga püügi korral seniselt 8 eurolt 10-le eurole. Ülejäänud
siseveekogude puhul muutub tasu sarnaselt merel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmise
korral kehtestatud kalastuskaardi tasule seniselt kahelt eurolt 4-le eurole.
Siseveekogudes kasutada lubatud nakkevõrgu kalastuskaartide tasu suurus muutub sarnaselt
merel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, välja arvatud Tartumaa ja Jõgevamaa siseveekogud,
püügi korral kehtestatud kalastuskaartide tasule. Tartumaa ja Jõgevamaa siseveekogudel on
lubatud kasutada nakkevõrke, mille pikkus on 35 meetrit. Kuna nendes maakondades on lubatud
kasutada lühemaid võrke, on tasud natukene madalamad, kuid siiski suurenevad võrreldes 2024.
aastaga. Senise 4 euro asemel maksab Tartumaa ja Jõgevamaa siseveekogudel kasutada lubatud
nakkevõrgu kalastuskaart edaspidi 5 eurot. Ülejäänud veekogude puhul on uus tasu suurus 9 eurot
kalastuskaardi kohta. Täpsed tasud veekogude kohta on välja toodud lisas 4.
Muid muudatusi §-s 4 võrreldes määrusega nr 83 ei tehta.
Paragrahvis 5 sätestatakse harrastuskalapüügi võimalused ja kitsendused liivi ja kuuritsaga
püügi korral.
Võrreldes eelmise aastaga, muutub liivi ja kuuritsaga püügiõiguse tasu. Ühepäevaseid
kalastuskaarte nende püügivahenditega püügiks 1. juunist kuni 31. augustini saab soetada senise
2 euro asemel 4 euro eest.
Paragrahvides 6 ja 7 sätestatakse harrastuskalapüügiõiguse tasu harpuunpüssi ja harpuuniga
püügi korral ning püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas. Samuti määratakse kitsendused
6
nende püügivahenditega püüdmisel Paide tehisjärvel.
Kuna Kuremaa järve ja Saadjärve on asustatud angerjat, on kalastuskaardi olemasolu igati vajalik,
et osaliselt katta riigile asustamisega tehtud kulutusi. Nii nagu 2024. aastal, saab ka järgmisel
aastal Kuremaa järvel ja Saadjärvel harpuuni ja harpuunpüssiga kalapüügiks soetada
kalastuskaarte. Kalastuskaardi tasu senise 2 euro asemel hakkab olema 4 eurot veekogu kohta.
Paragrahvis 8 sätestatakse kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil
spinningu ja lendõngega ning kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ja
harrastuskalapüügiõiguse tasu.
Lõikes 1 sätestatakse kuderahu periood, mil ei anta kalastuskaarte lõhe ja meriforelli püügiks
enamikus veekogudes ja nende lõikudel, välja arvatud Jägala jõel ja Narva jõel. Jägala ja Narva
jõel ei ole kudeaegne püügirahu asjakohane, sest nendel jõgedel ei toimu käesoleval ajal
looduslikku paljunemist. Võrreldes määrusega nr 83 ei tehta kuderahu perioodis muudatusi ning
see jääb võrreldes 2024. aastaga samaks.
Lõikes 2 sätestatakse püügikeeld lõhe ja meriforelli puhul Pärnu jõestikus. Pärast Sindi paisu
eemaldamist on tagatud rändetee paljudele kalaliikidele, kelle hulka kuuluvad ka lõhe ja
meriforell. Nende kalaliikide eduka kudemise tagamiseks ja populatsioonide taastumiseks on
keelu seadmine põhjendatud. Riik teeb Pärnu jõe siirdekalade populatsioonide taastamiseks suuri
kulutusi seoses paisude likvideerimisega, asustades populatsiooni taastamiseks jõkke kalu. Et
need pingutused oleksid tõhusad, on vaja Pärnu jõestikus keelata lõhe ja meriforelli püük, kuniks
looduslik taastootmine on jõudnud sellisele tasemele, kus nende liikide püük ei ole enam
populatsioonide taastumise seisukohast liialt koormav.
Lõike 3 punktis 1 muudetakse Pirita jõe püügiala pikkust. Kuni 2024. aastani (k.a) saavad
kalastajad püüda kalastuskaardi alusel lõhet ja meriforelli alal, mis jääb Vaskjala paisust Pirita jõe
suudmeni, kuid alates 2025. aastast on lõhe ja meriforelli püük lubatud Vaskjala paisust Lükati
tee sillani. Lükati tee sillast kuni suudmeni jäävalt alalt on lõhe või meriforelli tabamine väiksema
tõenäosusega kui Lükati tee sillast ülesvoolu jääval alal. Samuti lahendatakse sellega ära olukord,
kus teatud grupp kalastajaid, kes on koondunud Lükati tee silla vahetus läheduses asuva
kalaloenduri juures lõhe ja meriforelli püügile, seda enam teha ei tohi.
Alates 2025. aasta 1. septembrist tähendab tehtav muudatus kalastajatele seda, et Lükati teel
olevast sillast allavoolu on kalapüük kuni 30. novembrini spinningu ja lendõngega keelatud.
Lubatud on kasutada muid õngpüüniseid peale õngejada. Samuti on keelatud Lükati sillast
allavoolu jääval alal lõhe ja meriforelli püük 1. septembrist 30 novembrini. See tähendab, et kui
kalastaja peaks saama tonkapüügil lõhe, siis tuleb see kohe vabastada. Alates 1. detsembrist on
kalapüük spinningu ja lendõngega Lükati sillast allavoolu jääval alal taas lubatud ning lõhe ja
meriforelli püügi piirang ei rakendu.
Lõike 3 punktiga 4 säilitakse kalastuskaardi kohane püügiala Narva jõel. Kuni 2022. aastani anti
kalastuskaarte Narva jõel kalapüügiks piirkonnas, mis asub Narva hüdroelektrijaamast kuni
suudmeni, ning 2023. aastal Narva raudteesillast kuni suudmeni. Nimetatud ala on üpris suur,
kuid lõhe ja meriforelli tabamise tõenäosus on suurem siiski jõe sellel alal, mis jääb Narva jõe
sadama piirkonnast kuni raudteesillani. Seetõttu ei olnud mõistlik hoida kalastuskaardi nõuet
sellise ala kohta, nagu see 2023. aastani oli kehtinud. 2024. aastaks ala piir korrigeeriti ning selle
tulemusel jäi Narva jõel püügiala uueks alumiseks piiriks jõe suudme asemel Tolli ja Jõe tänava
ristumiskoha juures (paikneb katastril 51101:003:0093) paikneva Eesti Vabariigi piirimärki nr
646 ja punkte 59º23.200'N, 28º12.243'E ühendav joon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa
Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni (vt joonis 2).
7
Joonis 2. Lõhepüügi alumine piirjoon.
Selline konkreetsest objektist algav ja lõppev ala on paremini mõistetav, kui näiteks lihtsalt
koordinaatide seadmine, ja just selle tõttu, et püügiala on võimalik määrata ilma GPS-seadet
kasutamata.
See ala, mis jääb joonisel 1 kujutatud piirist allavoolu, on populaarne nende kalastajate seas, kes
püüavad ahvenat, haugi ja koha. Nende kalade püüdjad omale kalastuskaarti ostma ei pea, kuid
kui nad soovivad ahvenat püüda joonisel 1 kujutatud joonest ülesvoolu jääval alal, tuleb neil
selleks kalastuskaart osta.
Lõikega 4 sätestatakse kalastuskaardi tasu ja kehtivuse periood. Kuni 2024. aastani said
kalastajad endale osta kalastuskaarte kas 24 või 72 tunniks. Eelnõu järgi on alates 2025. aastast
võimalik kalastuskaarte osta ainult 24 tunniks. Muudatuse vajalikkus seisneb selles, et lõhe ja
meriforelli puhul on vaja riigil paremaid andmeid. 72-tunnine kaart ei ole väga pika kehtivusega,
kuid ei anna siiski head teavet jõgede ääres toimuva liikumiskoormuse ning püügikoormuse
kohta. Kalastajad, kes on harjunud endale ostma 72-tunniseid kalastuskaarte, saavad seda
tegelikult endiselt edasi teha, sest portaali kalaluba.ee vahendusel on võimalik ostukorvi lisada
lube mitmeks järjestikuseks päevaks.
Lisaks eeltoodule peavad lõhe ja meriforelli püüdjad arvestama, et alates 2025. aastast maksab
kalastuskaart eelnõu kohaselt 10 eurot ühe veekogu kohta. Kuni 2024. aastani on selline püük
olnud ilmselgelt alahinnastatud. Lõhet ja meriforelli lubatakse teatud jõgedest ja nende lõikudest
püüda ajal, mil kalad kogunevad neisse kudema. Tõenäoliselt ei mõjuta hinnatõus jõgedes lõhet
püüdvaid kalastajaid oluliselt, sest võrreldes paljude välisriikidega on Eestist võimalik ka
jätkuvalt üsna väikese tasu eest tabada väga suuri isendeid.
Kudeva kala kaitseks jääb kehtima lõikes 5 sätestatud piirang, mille kohaselt ei ole lubatud kala
püüda õhtul kella 19-st hommikul kella 7-ni. Piirangu seadmise vajadus põhineb eelkõige sellel,
et seda kala, kes liigub öisel ajal kudemispaika, võimalikult vähe häiritaks. Lisaks on praktika
näidanud, et paljud kalastajad eelistavad püüda just öisel ajal, kasutades väga võimsaid
taskulampe, et näha, kus kala täpselt paikneb. Selline tegutsemisviis muudab kala kättesaamise
8
oluliselt lihtsamaks, aga ei liigitu enam kindlasti harrastuskalapüügi kategooriasse.
Võrreldes määrusega nr 83 täiendatakse paragrahvi lõigetega 8, 9 ja 10, millega seatakse
Vasalemma jõe alal, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni (paisu kehast
alles jäänud ehituslike osadeni) kalastajatele kalastuskaardi kohustus. Teadlaste hinnangul1
tulnuks kogu lõik püügiks sulgeda, samas on ala küllaltki suur ja hõlmab endas ka selliseid alasid,
kust on kalastajatel võimalik ahvenat ja haugi aga ka kevadel ühepäevikute lennu ajal jõeforelli
tabada. Selle tõttu ei piirata lõigul kalapüüki aastaringselt vaid seatakse kalastajatele
ajavahemikul 1. märtsist 31. juulini kalastuskaardi ostmise nõue. See nõue on vajalik eeskätt selle
tõttu, et hinnata sellele lõigule laskuvat püügikoormust. Laekuv informatsioon on oluline täiend
teadlaste poolt tehtavatele katsepüükidele. Kalapüüki lubatakse ainult spinningu või lendõngega.
Lõikega 9 keelatakse Vasalemma jõe alal, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski
paisuni kalapüük muude püügivahenditega kui spinning ja lendõng välja arvatud vähipüük
vähimõrra või vähinataga. Meie andmetel ei ole Vasalemma jõgi väga populaarne
vähipüügiveekogu ning selle tõttu on augustikuus ülesvoolu liikuva lõhe või meriforelli häirimine
vähipüüdjate poolt väga minimaalne. Vähipüügivahenditesse sattuvat forelli või lõhe noorjärke
on võimalik püüdjatel ilma suurema häirimiseta vabastada. Muud kalapüügieeskirja järgi lubatud
püügivahendid on keelatud selle tõttu, et võimalikult vähe vigastataks näiteks õngepüügi käigus
konksu otsa jäävaid forelli või lõhe noorjärke.
Lõikega 10 määratakse kalastuskaardi hinnaks 24 tunni eest 4 eurot.
Paragrahvis 9 sätestatakse püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel.
Võrreldes määrusega nr 83 muudatusi ei tehta. 2024. aastaks seati lühem püügiala Esna jõele.
Sama püügikorraldusega jätkatakse ka 2025. aastal. Kuna Esna jõel on püügikõlbliku forelli jaoks
sobivaid elupaiku ainult sellel alal, mis jääb Esna jõe suudmest kuni Sargvere peakraavi
suudmeni, on mõistlik kalapüüki ka sellel alal lubada. Ülejäänud ala Esna jõel sobib rohkem
forelli noorjärkudele.
Tasu forellijõgedel kalastuskaardiga püügi eest jääb 2025. aastal samaks nagu 2024. aastal, kuid
tõenäoliselt vaadatakse see järgnevatel aastatel üle.
Paragrahviga 10 sätestatakse püügikitsendused lõhepüügil merel.
Looduslik lõhe on Läänemere avaosas ohustatud liik ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu
(ICES) teadusettepaneku järgi ei ole Läänemere avaosas lõhepüügiks kvooti ette nähtud. Seetõttu
ei ole Läänemere avaosas lubatud ühelgi kalastajal harrastuslikul kalapüügil, sõltumata
püügivahendist, püüda ühes päevas rohkem kui üks lõhe, millel on kala asustamisel märgistamise
eesmärgil ära lõigatud rasvauim. Rasvauimega lõhe tuleb kohe vabastada.
Piirangu eesmärk on kaitsta looduslikku lõhet (rasvauimega kala). Läänemeres ujub palju
lõigatud rasvauimega kalu ning selline märgistus näitab, et tegemist on kalakasvatuses
paljundatud ja asustatud kalaga.
Püügipiirang ei ole Eesti harrastuspüügi jaoks väga suure negatiivse mõjuga, sest harrastuslikul
kalapüügil püütakse meil lõhet Läänemere avaosas peamiselt nakkevõrkudega, ja sedagi muude
kalade püügi korral kaaspüügina. Lõhet võib juhuslikult tabada ka õngpüünistega püügil, kuid
see ei ole selles piirkonnas kuigi sage. Veelgi vähem tõenäoline on, et kalastaja püüab päevas
rohkem kui ühe lõhe.
Paraku ei ole võimalik ennustada, kui palju püütakse harrastuspüügil lõigatud rasvauimega lõhet
või kui palju rasvauimega lõhet. Arvestades, et meie vetes liigub suur hulk sellist lõhet, kes on
pärit looduslikust sigimisest või kellel pole rasvauime asustamisel ära lõigatud, võib nende kalade
osakaal, mis tuleb vabastada, olla siiski päris suur.
9
Paragrahvides 11–13 sätestatakse kalapüügivõimalused Silma ja Endla looduskaitsealal ning
Matsalu rahvuspargis.
Paragrahvis 11 võrreldes määrusega nr 83 kalapüügikorralduses muudatusi ei tehta, kuid
kalastajad peavad arvestama, et kalastuskaardi eest tuleb alates 2025. aastast välja käia senise 6
euro asemel 9 eurot.
Paragrahvi 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse need piirkonnad, kus võib kalastada kalastuskaardi
alusel, aga ka need alad, kus ei ole tarvis kalastuskaarti kalapüügiks osta. Matsalu rahvuspargi
kaitse-eeskirja kohaselt ei ole vaja kalapüügiks osta käsiõngega kalastuskaarti ainult kaitseala
piiridesse jäävate sadamate akvatooriumides püüdmise korral. Matsalu rahvuspargi territooriumil
peetakse sadamateks Rooglaiu, Saastna, Keemu, Haeska, Kiideva, Jugassaare ja Puise sadamat
ehk selliseid sadamaid, millele laienevad ka kaitse-eeskirjas sätestatud erisused. Ülejäänud
piirkondades on kalapüügiks vaja osta kalastuskaart.
Sarnaselt 2024. aasta püügikorraldusega sätestatakse lõigete 1 ja 2 punktiga 1 need
kalastuskaardid, mille alusel tohib püüda Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi
jõelõikudel. Enne uut kaitse-eeskirja kehtinud püügikorralduse kohaselt oli paljudel jõgedel või
nende lõikudes kasutatud eri aegadel erinevaid kalastuskaarte. Selline jaotamine oli küllaltki
kohmakas, sest kalastajal tuli aastas osta eri piirkondades püüdmiseks palju erinevaid
kalastuskaarte. Koos uue kaitse- eeskirja jõustumisega töötati välja kaitseala kaardirakendus7.
Sellelt on hästi näha need alad, kus viibimine on mingil ajaperioodil lubatud ja kus keelatud. Kuna
selle kaardi järgi on kalastajatel võimalik hõlpsasti üles leida neid huvitavad piirkonnad, oli
mõistlik ka kalastuskaardid sellele vastavalt kehtestada. Sel põhjusel jääb endiselt kehtima selline
korraldus nagu 2024. aastal. See tähendab, et jõgede piirkonna kohta kehtib üks kalastuskaart,
mida on kalastajatel võimalik osta terve aasta vältel, kuid nad peavad püügile minnes arvestama
sellega, kas konkreetsel ajal on piirkonnas viibimine lubatud või mitte. Samuti peavad kalastajad
arvestama, et kalastuskaardi kehtivusaeg on ka 2025. aastal 48 tundi. Varem olid kalastuskaardid
väga pika kehtivusajaga, näiteks kevadine kaart, mis kehtis uue kaitse-eeskirja järgi Matsalu
piiranguvööndi jõelõikudel püügi korral (vt joonis 3) 15. märtsist kuni 10. maini.
7
Matsalu rahvuspargi kalapüügi- ja liikumispiirangute kaardirakendus.
https://keskkonnaamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d457f7ee733f4884a51e19c50c738612
10
Joonis 3. Matsalu piiranguvööndi jõelõigud
Sarnane olukord oli ka näiteks suvise kalastuskaardi puhul, mis kehtis uue kaitse-eeskirja järgi
korraga nii jõgede sihtkaitsevööndis kui ka Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel püüdmise korral
(vt joonis 4) 1. juulist kuni 15. novembrini.
Joonis 4. Matsalu rahvuspargi jõed
Selliste pika kehtivusega kalastuskaartide järgi on väga keeruline hinnata nii liikumis- kui ka
kalapüügikoormust nimetatud aladel.
11
Lõigete 1 ja 2 punktis 2 sätestatakse kalapüügivõimalused Matsalu rahvuspargi Väinamere ida-
ja läänepoolses sihtkaitsevööndis. Nendes vööndites kehtivad erinevad ajalised viibimise
piirangud, kuid sellest olenemata ei ole mõistlik hakata nendel aladel püüdmiseks kehtestama
eraldi kalastuskaarte. Kalastajad peavad kalale minnes arvestama sellega, et veealal kehtivad
ajalised piirangud, mida tuleb ka järgida. Sarnaselt määruses nr 83 välja tooduga saavad
kalastajad 2025. aastaks osta Matsalu rahvuspargi Väinamere ida- ja läänepoolses
sihtkaitsevööndis püüdmiseks 48tunnise kehtivusega kalastuskaarte. Selline kalastuskaartide
jaotamine annab oluliselt parema ülevaate nii Matsalu rahvuspargi nimetatud alal viibimisest kui
ka kalapüügikoormusest kaitsealal.
Lõigete 1 ja 2 punktis 3 sätestatakse kalapüügivõimalused Matsalu rahvuspargi Välislahe ja
Salmi sihtkaitsevööndis. Ka Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndi ühisalal püügi korral peavad
kalastajad arvestama sellega, et nendel aladel kehtivad liikumispiirangud, mida tuleb järgida ka
kalastuskaardi omamise korral.
Lõikes 3 sätestatakse piirang, millega kalastajad peavad Matsalu rahvuspargis kalastamise korral
arvestama. Alad ja nendel viibimise piirangud on esitatud kaardirakendusel7, mille leiab aadressilt
https://keskkonnaamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d457f7ee733f4884a
51e19c50c738612.
Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse püügiõiguse tasu, milleks on 48tunnise kalastuskaardi eest 4 eurot
ja 7-päevase kalastuskaardi eest 7 eurot.
Paragrahviga 13 sätestatakse kitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Endla
looduskaitsealal.
Võrreldes määrusega nr 83 ei kehtestata alates 2025. aastast Endla looduskaitseala puhul
kalastuskaarti, mille kehtivus on üks kalendrikuu. Selline muudatus on vajalik samuti selleks, et
paremini hinnata looduskaitseala püügikoormust. Lisaks on võimalik sellise korraldusega hinnata
paremini kaitseala liikumiskoormust.
Lõikega 5 sätestatakse püügiõiguse tasu. Uus tasu suurus on 5 eurot 24 tunni eest.
Paragrahvis 14 sätestatakse kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügi korral ja püügiõiguse
tasu.
Nagu 2024. aastal, on ka 2025. aastal kalapüük kadiskaga lubatud ajavahemikul 21. juulist kuni
30. novembrini. Püüda võib määruses nimetatud nendes veekogudes, mille pindala on vähemalt
50 hektarit ning kus jõevähki praktiliselt ei esine või selle tabamine on vähetõenäoline.
Kadiska on selline püügivahend, mis mõjutab veekeskkonda väga vähe, mistõttu lubatakse ühe
kalastuskaardi alusel asetada püügile kuni 2 kadiskat.
Kadiskapüügil on püügiõiguse tasu kalastuskaardi eest alates 2025. aastast 4 eurot.
Paragrahvides 1517 sätestatakse vähipüügivõimalused 2025. aastaks.
Paragrahvis 15 sätestatakse vähipüügi korral kasutada lubatud püügivahendite piirarvud
2025. aastal. Eraldi lõigetes sätestatakse lubatud piirarvud Keskkonnaameti ja elektroonilise
kanali kaudu taotlemise korral.
Kalastuskaartide väljastamise korral jätkatakse sama jaotamise skeemiga nagu 2024. aastal, mil
paljudes jõevähirikastes veekogudes püüdmisele kehtestati eraldi piirarvud. Vähi teaduspüüki
12
tegevate teadlaste hinnangul on selline olukord vajalik selleks, et püügikoormus väga vähirikastes
veekogudes ei läheks liiga suureks.
Paragrahvis 16 sätestatakse harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügi korral 2025. aastal.
Võrreldes määrusega nr 83 tasu suurus 2025. aastal ei muutu.
Paragrahvis 17 sätestatakse vähipüügi ajutised kitsendused 2025. aastal.
2025. aastal keelatakse vähipüük Hiiu maakonnas, nagu tehti ka 2024. aastal, sest sealne vähivaru
ei ole piisav. Saaremaal Riksu ojas on katsepüügil leitud signaalvähi isendeid, kes tavapäraselt
kannavad edasi ka vähikatku, seega on vähikatku leviku oht Saaremaal endiselt suur. Et vältida
võõrliigi ja haiguse levikut, kehtestatakse sarnaselt 2024. aastale vähipüügikeeld Riksu ojas ja
Riksu lahel. Samuti piiratakse Saaremaal 2025. aastal vähipüüki Kuke peakraavis, kuna
katsepüükide tulemused viitavad ohule, et veekogus võib esineda võõrliiki, ning Karujärves, kus
2018. aastal tuvastati vähikatk. Saaremaa keelualuste veekogude hulka jääb 2025. aastal ka
Kurdla peakraav, kuna seal on samuti jõevähi seisund halvenenud. Nimetatud püügikitsendused
ei kahanda Saaremaal märkimisväärselt harrastusvähipüügi võimalusi, kuna seal on
vähiveekogusid arvukalt.
Jõevähi puudumise ning 2008. ja 2010. aastal Harjumaal Jägala jõestikku kuuluval Mustjõel
signaalvähi isendite leiu tõttu keelatakse seal 2025. aastal vähipüük. Teistes Jägala jõestiku
osades on vähipüük lubatud. Samuti on signaalvähki leitud Vääna jõest, mistõttu keelatakse
vähipüük ka seal. Lisaks on teadlaste seirepüükide käigus tuvastatud signaalvähi esinemist Loobu
jõel ja Urbukse järvel, mistõttu on mõistlik ka nendes veekogudes vähipüük võõrvähiliikide
võimaliku levitamise tõkestamiseks keelata. Loobu jõel kehtib vähipüügikeeld nii Harju kui ka
Lääne-Viru maakonnas.
Kitsendusena jääb kehtima jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jõel. 2025. aastal
keelatakse Pärnu maakonnas vähipüük Pärnu jõel, Pärnu vallikraavis, Reiu jõel, Sauga jõel, Tuudi
jõel ja Vanamõisa jõel. Vähipüük keelatakse just nendes veekogudes, sest katsepüükide käigus on
leitud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki – ogapõskset vähki. Keelu eesmärk on tõkestada
võõrliikide edasist levikut. Lisaks nimetatud veekogudele on vähipüük keelatud Paadrema jõel,
kuna seal kahtlustatakse vähikatku esinemist.
2025. aastal lisatakse Pärnumaa keelualuste veekogude nimekirja Lemmejõgi ja Treimani jõgi
(Treimani oja). Mõlemast veekogust said teadlased katsepüükide käigus signaalvähi isendeid.
Esialgsete andmete alusel said signaalvähid nendesse veekogudesse inimese kaasabil.
Samuti jääb kehtima vähipüügikeeld Kasari jõel, Velise jõel, Vigala jõel ja Nurtu jõel. Keeld
kehtestatakse kõikides nendes maakondades, mida need jõed läbivad. Teadlaste tehtud
katsepüükide käigus tuvastati jõgedes vähikatk.
2025. aastal jäävad kehtima piirangud ka osal Ida-Virumaa veekogudel nagu Kurtna Suurjärvel
ning Konsu ja Vasavere külas paiknevatel veekogudel, samuti Metsküla ojas püüdmise korral.
Kurtna järvistus tehtud teaduspüügid näitavad jõevähivaru olulist kahanemist, mistõttu on alust
arvata, et nendes veekogudes võib olla esineda vähikatk. Selleks, et vähikatku levikut piirata, on
mõistlik nendes veekogudes püük keelata.
Selleks, et võimaldada võimalikult paljudele püüdjatele jõevähipüüki nende püügivõimaluste
piires, mille kohta on kehtestatud piirarvud, väljastatakse ühele isikule iga maakonna kohta kuni
5 püügivahendiga püügiks vaid üks 24-tunnise kehtivusega kalastuskaart. See kehtib ainult § 14
lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakondade ja veekogude puhul ega laiene piirarvuta kalastuskaartidele.
See tähendab, et kui isik ostab endale kalastuskaardi püüdmiseks Saaremaal asuval Leisi jõel, siis
13
ei saa ta Saaremaal püüdmiseks rohkem kalastuskaarte osta, sest selle maakonna kohta ei ole
seatud piirarvuta kalastuskaarte. Kui isik ostab endale kalastuskaardi näiteks Valga maakonnas
asuval Aheru järvel püüdmiseks, siis ta Pühajärvel ega Väike-Emajõel püüdmiseks kalastuskaarti
osta ei saa, kuid ta saab selle osta nendes Valga maakonna veekogudes püüdmiseks, mille kohta
ei ole piirarvu seatud. Piirarvuta püügivõimaluse korral võib isik osta endale püügihooaja vältel
rohkem kui ühe 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi.
Jõevähivarude kaitseks piiratakse püügiaega nagu eelmistelgi aastatel, lubades vähki püüda vaid
augustikuus.
Püüda lubatud mõõduliste jõevähkide arv ühe kalastuskaardi kohta jääb samaks, nagu oli
2024. aastal. Püüda lubatud jõevähkide hulk on 25 isendit ühe kalastuskaardi kohta. Selline
kogus on kehtestatud selleks, et jõevähivaru paremini kaitsta, kuid lisaks annab selline kogus
võimaluse rohkematele jõevähi püügist huvitatule püügihooaja jooksul mõõdulisi isendeid
tabada. Varem ei olnud harvad need olukorrad, kus püügihooaja lõpus püüdjad enam mõõdulisi
vähke ei saanud, sest suurem osa mõõdulisi vähke oli juba selleks ajaks välja püütud. Jõevähi
püüdmise eesmärk on peamiselt rikastada toidulauda ja pakkuda seeläbi ja maitseelamust. Kuna
jõevähipüük on väga populaarne, siis püütavate isendite piirang seda tegevust kindlasti oluliselt
ei mõjuta.
Paragrahvis 18 sätestatakse määruse jõustumine.
Määrus jõustub 1. detsembril 2024. aastal, mil hakatakse väljastama kalastuskaarte.
Määruse §-d 1517 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil, mil hakatakse välja andma kalastuskaarte
vähipüügiks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus käsitleb harrastuskalapüüki meres ja siseveekogudes, mida Euroopa Liidu õigusaktid ei
reguleeri.
4. Määruse mõju
Kehtestatavate kitsenduste mõju soosib kalavarude jätkusuutlikkust, mistõttu peaks see tulevikus
olema kasulik ka kalastajate jaoks. Kitsenduste sätestamisel on silmas peetud ka seda, et varu
suudaks ennast ise taastoota ja püügi negatiivne mõju oleks väiksem.
Kalastuskaartide eest makstavate püügiõiguse tasude korrigeerimine ei tohiks kaasa tuua
kalastuskaartide ostmise olulist vähenemist, sest kala- ja jõevähipüük on Eestis endiselt väga
populaarne vaba aja veetmise viis.
Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud esmajärjekorras varude praegust olukorda,
teadussoovitusi ja avalikku huvi.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulu
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi.
Arvestades asjaolu, et kinnitatakse nii harrastuskalapüügiõiguse tasud kui ka kalastuskaartide
piirarvud, ja eeldades, et püügiõigused ostetakse välja prognoositavas ulatuses, peaks 2025. aastal
harrastuskalapüügist laekuma riigi tuludesse rohkem kui 320 000 eurot.
14
Kokku laekub harrastuskalapüügi eest 2025. aastal eeldatavalt 1 000 000 – 1 240 000 eurot.
Hinnangus on arvesse võetud ka seda tasu, mis makstakse muude harrastuspüügivahendite
kasutamise eest nendes piirkondades, kus püügiõigus tekib vaid tasu maksmise korral ja kus
regionaal- ja põllumajandusministri määrusega piiranguid seatud ei ole.
Töökoormus kalastuskaartide väljaandmisel võrreldes eelmise aastaga jääb pigem samale
tasemele või väheneb, sest Keskkonnaametis kohapeal väljastatavate kalastuskaartide hulk on
aastatega kahanenud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. detsembril 2024. aastal (1. juulil 2025. aastal jõustuvad vähipüüki reguleerivad
püügivõimalused ja kitsendused), mil hakatakse vastu võtma taotlusi ja väljastama kalastuskaarte.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu koostamisele eelneval aga ka koostamise protsessi ajal on tasude muutmist arutatud
harrastuskalastuse organisatsioonidega kolmel kohtumisel, mis toimusid 2024. aasta veebruaris,
aprillis ja oktoobris, ning eelnõuga kavandatavate tasude määrade puhul on osaliselt arvestatud
ka harrastuskalastajate ettepanekutega.
Määruse eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Keskkonnaametile ja järgmistele harrastuskalapüügi organisatsioonidele: Eesti Kalastajate Selts,
Eesti Harrastuskalastajate Liit, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Tallinna Kalaspordi Klubi ja Tartu
Kalaspordi Klubi.
15
Rahandusministeerium
Kliimaministeerium Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-
3/1140
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse
tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“ eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks regionaal- ja põllumajandusministri
määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv
harrastuskalapüügil 2025. aastal“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
3. Määruse lisa 1
4. Määruse lisa 2
5. Määruse lisa 3
6. Määruse lisa 4
Arvamuse avaldamiseks:
Keskkonnaamet
Eesti Kalastajate Selts
Eesti Harrastuskalastajate Liit
Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi
Tallinna Kalaspordi Klubi
Tartu Kalaspordi Klubi
Indrek Ambos 626 0714
[email protected]
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: REM/24-1147 - Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.11.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6a7d8034-34b4-4a0d-b34b-1700e3bfde6d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6a7d8034-34b4-4a0d-b34b-1700e3bfde6d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main