Riia 4, 51004 TARTU
Tel: 7 366 676
Reg. nr: 10607878
MTR: EEP000870
Töö nr. 17-09-25-VK
PÕLVAMAA, PÕLVA VALD, AHJA ALEVIK
AHJA KULTUURIMAJA VÄLISKANALISATSIOON JA DRENAAŽ
TÖÖPROJEKT
Projektipiirkonnas asuvad:
- Ahja – Vastse-Kuuste maantee (tee nr 18180)
- Ahja mõisa park – kaitsealune park (KLO1200163)
- Kinnismälestis - Ahja mõisa park (registri nr 23657)
- Kinnismälestis – Ahja mõisa ait-kelder (registri nr 23659)
- Keskmine järv (Ahja Keskmine järv) (VEE2094950) veekaitse-, ehituskeelu- ja
piiranguvöönd
TELLIJA: ROKE TEENUSED OÜ
PROJEKTIJUHT: KRISTJAN KARABELNIK
PROJEKTEERIJA: MEELIS MARK, ERKKI METSA, KRISTJAN KARABELNIK
VASTUTAV SPETSIALIST: ERKKI METSA (Diplomeeritud veevarustuse- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 166364)
TARTU 2025
SISUKORD
KOONDANDMED ....................................................................................................................................... 3
ASUKOHA PLAAN ..................................................................................................................................... 4
SELETUSKIRI ............................................................................................................................................. 5
1. ÜLDOSA .............................................................................................................................................. 5
2. LÄHTEANDMED............................................................................................................................... 6
2.1 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................................. 6
2.2 LÄHTEÜLESANNE ......................................................................................................................... 6
2.3 PROJEKTALA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................................................... 6
2.4 VEE- JA REOVEE VOOLUHULK ...................................................................................................... 6
3. PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................................... 7
4. ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDELE JA MATERJALIDELE ............................................. 8
4.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD.................................................................................................................. 8
4.2 TÖÖD MADALPINGEKAABLITE KAITSEVÖÖNDIS ........................................................................... 9
4.3 TÖÖTAMINE TELIA EESTI AS JA ELA SA LIINIRAJATISTE KAITSEVÖÖNDIS ................................. 9
4.4 KESKKONNAKAITSELISED PIIRANGUD .......................................................................................... 9
4.5 TÖÖDE MUINSUSKAITSEALAL JA KAITSEVÖÖNDIS .......................................................................10
4.6 TÖÖD VEEKOGU VEEKAITSE-, EHITUSKEELU- JA PIIRANGUVÖÖNDIS ...........................................11
4.7 PUUDE KAITSMINE ......................................................................................................................11
4.8 MAHAJÄETAVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE .....................................................11
4.9 TEGEVUSED RIIGIMAANTEEL JA MAANTEE KAITSETSOONIS .........................................................11
4.10 REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK .........................................................................................13
4.11 SADEMEVEE- JA DRENAAŽITORUSTIK ..........................................................................................14
4.12 KINNISTU REOVEEPUMPLA ..........................................................................................................15
4.13 REOVEEPUMPLA PAIGALDAMINE .................................................................................................15
5. PINNASETÖÖD ................................................................................................................................16
6. KATETE TAASTAMINE .................................................................................................................16
6.1 ASFALTKATTE TAASTAMINE .......................................................................................................17
6.2 TÜKKMATERJALIST KATTE TAASTAMINE.....................................................................................17
6.3 KRUUSKATTE TAASTAMINE.........................................................................................................18
6.4 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE ..............................................................................................18
6.5 HALJASTUSE TAASTAMINE ..........................................................................................................18
7. HOONE VUNDAMENDI JA SOKLI KORRASTUS NING SOOJUSTAMINE ........................18
8. EHITUSKORRALDUS, TEOSTUSDOKUMENTATSIOON, KATSETUSED ..........................19
9. KESKKONNAKAITSE. TÖÖOHUTUS .........................................................................................19
10. REOVEEPUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND............................................................19
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
2/20
LISAD:
LISA 1 – REOVEEPUMPLA TELLIMISLEHT
LISA 2 – REOVEEPUMBA TOOTELEHT
LISA 3 - REOVEEPUMPLA PAIGALDUSJUHEND
JOONISED:
Jrk Nr Nimetus Mõõtkava
1 AS-01 Torustike asendiplaan M 1:500
2 PR-01 Torustike pikiprofiilid Mv 1:50 Mh 1:500
3 L-01 Ehituskaeviku tüüpristlõige ja katete taastamise lõiked -
4 L-02 Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel -
projekteeritud torustikega
5 TL-01 Riigitee taastamine M 1:40
6 AR-01 Vundamendi soojustuse ja sokli korrastuse lõige M 1:30
KOONDANDMED
PROJEKTI NIMETUS: AHJA KULTUURIMAJA VÄLISKANALISATSIOON JA DRENAAŽ.
TÖÖPROJEKT
TELLIJA: ROKE TEENUSED OÜ
PROJEKTEERIJA: OÜ ALKRANEL
KONTAKTISIK: KRISTJAN KARABELNIK tel. 50 39 010
OBJEKTI ASUKOHT: PÕLVAMAA, PÕLVA VALD, AHJA ALEVIK
PROJEKTEERITUD: ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK 40 m
SURVELINE KANALISATSIOONITORUSTIK 40 m
SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK 3m
DRENAAZITORUSTIK 87 m
KINNISTU REOVEEPUMPLA ID1000 WALTER 1 kompl
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
3/20
ASUKOHA PLAAN
PROJEKTALA
Joonis 1. Projektala asukoha plaan
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
4/20
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
Käesolev tööprojekti eesmärgiks on anda lahendus Ahja alevikus Illimari tn 6 kinnistul
asuva Ahja kultuurimaja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ning hoone
drenaažitorustiku rajamiseks. Lisaks eelnevale antakse projektis põhimõtteline lahendus
hoone sokliosa korrastustöödeks ning vundamendi soojustamiseks PUR vahuga.
Käesoleva projektiosa aluseks olevad lähtematerjalid:
1. Illimari tn 6 geodeetiline alusplaan. Topo-geodeetiline mõõdistamine. Geodeesia
OÜ, töö nr GE-4591;
2. Liitumistingimused Illimari tn 6, Ahja alevik, Põlva vald (11701:003:0057). AS
Põlva Vesi, 24.09.2025 nr 85.
3. Riigihanke nr 297842 hankedokumendid. Tehniline kirjeldus Ahja kultuurimaja
kanalisatsioonisüsteemi ümberehituse, sokli korrastuse ning hoone vundamendi
drenaaži rajamistöödele. Põlva Vallavalitsus
4. Muinsuskaitseameti juhised seoses tööde teostamisega mälestisel „Ahja mõisa ait-
kelder“ (reg-nr 23659) ja mälestise „Ahja mõisa park“ (reg-nr 23657) alal
Töö koostamisel on lähtutud järgnevatest normdokumentidest:
1. EVS 932-2017 – Ehitusprojekt
2. EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon
3. EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk
4. EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja
katsetamine;
5. EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud)
6. EVS 939-3:2020 – Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse
7. RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
8. MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja
alustarindid;
9. MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile
10. KeM 31.07.2019 määrus nr. 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1
11. MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded
12. KeM 16.12.2005 a. määrus nr.76. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndite
ulatus
13. MTM 13.07.2018.a määrus nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele
14. Põlva Vallavolikogu 09.11.2016 määrus nr 36 Põlva valla kaevetööde eeskiri
15. Tööinspektsiooni juhend, Kaeva ohutult 2002
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
5/20
2. LÄHTEANDMED
2.1 Olukorra kirjeldus
Käesoleval ajal on Illimari tn 6 kinnistul (11701:003:0057) asuv Ahja kultuurimaja
ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
Hoone väline kanalisatsioonitorustik ja -kaevud on amortiseerunud.
Kanalisatsioonitorustik on ära vajunud, purunenud ja kohati vastukaldega. Kinnistu
reoveepumpla ei ole töökindel, täitub sadeveega ja mittetöötamisel tekib reovee
torustikku tagasivool.
Hoone panduse perimeetris paiknev nn täringukivi on vajunud/vastukaldega, vuugivahed
on ilmastiku tõttu ära uhutud. Panduse kivide vuugivahedest tungib sadevesi hoonesse
põhjustades hallitust ja aegajalt suurte sadude korral tungib vesi keldriseinast hoone
ruumidesse. Omal ajal paigaldatud sadevee restkaevud on kohati panduse vajumise tõttu
ümbritsevast maapinnast kõrgemal. Sademevesi juhitakse restkaevude kaudu
lähedalasuvasse Ahja keskmisesse järve.
Käesoleva projekti koostamisel lähtutakse AS Põlva Vesi tehnilistes tingimustes toodud
nõudest, mille korral tuleb kinnistusisese kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel
liituda olemasolevasse Illimari tänaval asuvasse ühiskanalisatsiooni kaevu (Pl De200).
Kinnistul tekkiv reovesi on ette nähtud juhtida kinnistu reoveepumpla ja PE De 63 mm
läbimõõduga survekanalisatsiooni torustiku kaudu Illimari tänaval asuvasse
olemasolevasse ühiskanalisatsiooni kaevu (Pl De200).
2.2 Lähteülesanne
Käesolev tööprojekt on koostatud Roke Teenused OÜ tellimusel ning selle eesmärgiks on
Illimari tn 6 kinnistul asuva Ahja kultuurimaja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine,
vundamendi drenaažisüsteemi rajamine ning hoone sokli korrastus.
Projekti koostamisel on lisaks lähteülesandele lähtutud olemasolevatest lähtematerjalidest
ning normdokumentidest.
2.3 Projektala ehitusgeoloogilised tingimused
Käesoleva töö lähteülesandes ei olnud ette nähtud ehitusgeoloogiliste uuringute
teostamist.
2.4 Vee- ja reovee vooluhulk
Vastavalt AS Põlva Vesi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele on Illimari tn 6
kinnistu ööpäevaseks tarbitavaks vee koguseks ja tekkivaks reovee vooluhulgaks ~0,2
m3/d. Reovee vooluhulka arvestatakse tarbitava vee hulga alusel.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
6/20
3. PROJEKTLAHENDUS
Projekteeritud torustik koosneb isevoolsest ja survelisest kanalisatsioonitorustikust ning
sademevee ja drenaažitorustikust. Torustikud on ette nähtud paigaldada lahtise
kaevandamise teel. Torustike paiknemine asendiplaanil on esitatud joonisel AS-01,
torustike pikiprofiil on esitatud joonisel PR-01.
Illimari tn 6 kinnistul moodustuv reovesi suunatakse isevoolse kanalisatsioonitorustiku
kaudu kinnistu reoveepumplasse ning pumbatakse PE De63 survekanalisatsiooni
torustiku kaudu Illimari tänaval asuvasse olemasolevasse ühiskanalisatsiooni kaevu (Pl
De200).
Isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De110 ja De160 torudest
rõngasjäikusega SN8. Torustikel peab olema tagatud vähemalt minimaalne lubatud lang.
Minimaalne reoveekanalisatsioonitoru rajamise sügavus on 1,2 meetrit toru põhja.
Survekanalisatsiooni torustik on projekteeritud PE De63 torudest. Survekanalisatsiooni
tänavatorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna maapinnast toru peale.
Kinnistu reoveepumpla parameetrid
Kinnistu reoveepumplaks on ühe pumbaga varustatud kompaktpumpla, mis tuleb rajada
vastavalt AS Põlva Vesi tehnilistele nõuetele. Kinnistu kanalisatsiooni rajamise käigus
paigaldatava reoveepumpla arvutuslikud vooluhulga ja tõstekõrguse näitajad on välja
toodud alljärgnevas tabelis.
Tõstekõrgus Vooluhulk
(H) kokku (Q)
Kinnistu m l/s
Illimari tn 6 4,5 2,5
Hoone idasuunas asuva sissepääsu juures on ette nähtud olemasoleva sademevee
restkaevu (De400/315) ümbertõstmine uude asukohta ning sellest tulenevalt De110
sademeveetorustiku pikendamine.
Drenaažisüsteem rajatakse hoone keldriosa ulatuses De110 drenaažitorudest min languga
0,005 ning juhitakse tagasivooluklapiga varustatud liitmiku abil sademeveetorustikku
kaevu SK-1 kohal. Drenaažitorustik paigaldatakse vastavalt tootja juhendile
vundamendiga ühele tasapinnale, täpne paigalduse kõrgus selgitatakse kohapeal (keldri
põranda abs kõrgus 49.68…49.74). Drenaažitorustik ümbritsetakse killustiku (fr 8-16
mm) ja filterkangaga. Et sademevesi suurvee korral dreeni ei pääseks, paigaldatakse
kaevus SK-1 dreeniliitmikule tagasivooluklapp. Drenaažitorustiku hooldamiseks
paigaldatakse kaks drenaažikaev (DVK-1 ja DVK-2) läbimõõduga De400/315. Ülejäänud
kokkujooksud ja torustiku suunamuutused teostatakse maa-aluste painduvate
ühendusdetailide abil.
Drenaaži rajamisel tuleb arvestada, et hoone vundament ei pruugi olla sirge ja ühtlane
ning täpselt pole teada ka vundamendi rajamissügavus. Vahetult vundamendi kõrval ei
tohi taldmikust sügavamalt lahti kaevata ja vajadusel tuleb drenaažitorustik paigaldada
vundamendist eemale. Kui vundamendi aluskihi moodustavad mördita lahtised kivid, siis
lõpetada kaeve sellise vundamendiosa ülapinnas, et vältida vundamendi kahjustusi.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
7/20
Ülaltoodust lähtuvalt on soovitav alustada drenaažitorustiku paigaldust ja kallete rajamist
drenaaži ja sademeveekanalisatsiooni liitumiskaevust (tagasilöögiklapist) kui kõige
madalamast punktist ja jätkata torustiku paigaldamist vajaliku tõusva kaldega.
Kommunikatsioonidest ristuvad projekteeritud torustikud vee- ja sademevee
kanalisatsioonitorustikuga, soojatorustikuga ning madalpingekaabliga.
Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast on
arvestatud üldjuhul 1,0 m kaablite peale. Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb
ehitustööde teostaja olemasolevate kommunikatsioonide valdajal või volitatud isikul ära
näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate kommunikatsioonide asukoha, et
vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju. Juhul, kui olemasolevad teadmata
sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel sügavustel kui eelnevalt kirjeldatud,
tuleb vajadusel projektlahendust projekteerija poolt korrigeerida ehitustööde käigus peale
tegeliku sügavuse selgumist. Võimalikud täiendavad kulud katab täielikult ehitustööde
teostaja.
4. ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDELE JA MATERJALIDELE
Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude
õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega.
Torustike rajamisel tuleb juhinduda AS Põlva Vesi tehnilistest tingimustest, Põlva valla
kaevetööde eeskirjast ning RIL77-2013 nõuetest.
4.1 Ettevalmistustööd
Ehitusloa ja kõik muud tööde tegemiseks vajalikud load ja kooskõlastused peab hankima
tellija või töövõtja. Muuhulgas tuleb ehitustööde korraldus ja läbiviimine kooskõlastada
asjassepuutuvate ametiasutustega.
Trasside mahamärkimine tellida vastavat tegevuslitsentsi omavalt firmalt. Geodeetilised
tööd peavad vastama Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määrusele nr 34 „Topo-
geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”.
Torustiku materjalide ja seadmete transportimisel ning ladustamisel järgida valmistaja
tehase poolt nõutud ladustamise- ja hoiutingimusi.
Tänavate ja juurdepääsude sulgemisel paigaldada ajutist liiklust suunavad ja töötsooni
tähistavad hoiatusmärgid.
Enne ehitusmehhanismidega kaevetöödega alustamist tuleb projekteeritud torustikuga
ristuvate maa-aluste kommunikatsioonide asukoht kindlaks määrata ja välja surfida
vastava trassivaldaja juuresolekul ja nõusolekul.
Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkudega tuleb lähtuda
EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud) toodud tehnovõrkude
omavahelistest horisontaal- ja vertikaalkujadest.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
8/20
4.2 Tööd madalpingekaablite kaitsevööndis
Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb töövõtja olemasolevate elektrirajatiste
valdajal või volitatud isikul ära näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate
kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju ja
võtab selle kohta valdajalt kirjaliku kooskõlastuse.
Töövõtjal tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Töövõtja tagab kõigi elektrirajatiste
piisava ajutise toestamise ning vajadusel ka piisava alalise toestamise kogu kaevetööde ja
kaevikus töötamise perioodil.
Ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta
toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2 m ulatuses. Min. vertikaalne
vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel 0,3 m. Kõik elektrirajatistele kaitseks
vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul ning likvideerib
kahjustatud rajatised viivitamatult. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel
projekteeritud torustikuga on esitatud joonisel L-02.
4.3 Töötamine Telia Eesti AS ja ELA SA liinirajatiste kaitsevööndis
Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS´ile ja ELA SA´le
kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid)
asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus.
Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu haldaja (Telia Eesti
AS, ELA SA) poolt väljastatud tööloa alusel.
Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid.
Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite
väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga
sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.
Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest
ning varguse vastu. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Töövõtja tagab
kõigi elektrirajatiste piisava ajutise toestamise ning vajadusel ka piisava alalise
toestamise kogu kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil.
Ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta
toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2 m ulatuses. Min. horisontaalne
vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel on 0,3 m. Kõik elektrirajatistele kaitseks
vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul ning
likvideerib kahjustatud rajatised viivitamatult. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem
ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud Joonisel L-02.
4.4 Keskkonnakaitselised piirangud
Reo- ja sademevee kanalisatsioonitorustiku ning drenaažitorustiku rekonstrueerimine ja
rajamine on planeeritud kaitsealusesse Ahja mõisa parki (KLO1200163). Torustike ehitus
pargi territooriumil on ette nähtud lahtise kaevikuga.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
9/20
Ahja mõisa pargi kaitse-eesmärk on kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-
eeskirja (Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59) kohaselt planeeringu, sealhulgas
ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja
esteetiliselt väärtusliku pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti
kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega ning
kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse.
Parkides tuleb üldjuhul kaevetöödest hoiduda vähemalt puude võra projektsiooni
ulatuses, kui see ei ole võimalik, siis teha kaevetööd käsitsi või kasutada
puurimistehnoloogiat. Tööde tegemisel tuleb kasutada võimalikult väikesi masinaid,
materjale ei tohi ladustada ning masinatega sõita vähemalt 2 meetri ulatuses puu tüvest.
Ahja mõisa pargis tuleb kaeve- ja ehitustööde teostamise tehnoloogia ning
kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) valida nii, et on
välistatud põlispuude juurte, tüvede ja võrade vigastamine.
Kaevetööd põlispuude võra ulatuses tuleb teostada käsitsi (vt ka joonis AS-01).
Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on mehhanismidega keelatud, kaevetööd
tuleb antud tsoonis teha käsitsi.
Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest.
Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest
kattega.
4.5 Tööde muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis
Käesoleva projektiga kavandatakse töid järgmistel mälestistel ja nende läheduses:
Kinnismälestis Ahja mõisa ait-kelder (registri nr 23659)
Kinnismälestis Ahja mõisa park (registri nr 23657)
Tegu on muinsuskaitsealuse mälestisega „Ahja mõisa ait-kelder“ (reg-nr 23659) ja see
asub omakorda mälestise „Ahja mõisa park“ (reg-nr 23657) alal. Pinnase- ja kaevetöödel
tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
võimalusega ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta
ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Tööde tegemisel mälestise alal tuleb esitada
Muinsuskaitseametile loa taotlus. Loa taotlust saab esitada kultuurimälestiste registri
https://register.muinas.ee/public.php kaudu.
Ehitismälestisena kaitse all oleva Ahja mõisa pargi (reg-nr 23657) alal tööde teostamisel
tuleb lähtuda järgmistest Muinsuskaitseameti poolsetest tingimustest:
1) Kaevamisel on vaja tõsta kasvumuld eraldi ja hiljem sama kohalikku mulda
kasutada maapinna parandamisel ja tasandamisel.
2) Tagada ehitusaegne puude kaitse.
Pargi alal tuleb kaeve- ja ehitustööde teostamise tehnoloogia ning kasutatavad
mehhanismid valida nii, et ei kahjustataks põlispuude võrasid ega juuri.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
10/20
4.6 Tööd veekogu veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis
Torustike rajamine on planeeritud osaliselt Keskmine järv (Ahja Keskmine järv)
(VEE2094950) ehituskeeluvööndisse (25 m), mis lähtuvalt LKS § 38 lg 4 p 9 kohaselt on
olemasoleva elamu tarbeks lubatud.
Ehitustööde teostamisel ja haljastuse taastamisel tuleb arvestada, et projektala asub Ahja
Keskmise järve veekaitsevööndis (10 m) ning kalda piiranguvööndis (50 m). Tööde
käigus tuleb vältida põhja- ja pinnavee saastumise võimalus. Kõik tööde teostamiseks
kasutatavad seadmed ja tehnika peab olema tehniliselt korras, välistatud peab olema õli
lekkimine. Vältida tuleb kaevetöid ja masinatega manööverdamist kalda piirkonnas, mis
tekitaks erosiooniohtu.
4.7 Puude kaitsmine
Torustike rajamisel tuleb vältida juurte vigastamist. Tööde teostamise tehnoloogia ja
kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) tuleb valida nii, et oleks
välistatud puude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui
2 m on mehhanismidega keelatud, kaevetööd tuleb antud tsoonis teha käsitsi.
Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest.
Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest
kattega.
4.8 Mahajäetavate torustike ja kaevude likvideerimine
Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud (sh reoveepumpla kaev) koos
nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida.
Olemasoleva reoveepumpla likvideerimisel tuleb esmalt lahti ühendada elektritoide ning
eemaldada pump (üle anda tellijale) ja armatuur. Likvideeritavatel kaevudel tuleb
eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega.
Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt.
Likvideeritavate reovee kaevude metallist luugid ja kraed tuleb üle anda tellijale.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb
välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas
paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda
betooniga.
4.9 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis
Projektiga kavandatakse kanalisatsioonitorustiku ehitust kõrvalmaantee nr 18180 Ahja –
Vastse-Kuuste tee km 0,29 maaüksuste piirides (teemaal) ning tee kaitsevööndis.
Kõik torustike ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus
maapinnast 1,8 m) tuleb teemaa piirides üldiselt kavandatud kinnisel meetodil,
suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu
rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et
vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
11/20
kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde
nõlvadel ei ole lubatud.
Teemaale paigaldatava torustiku rõngasjäikus peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).
Riigitee taastamise lõike asukoht on toodud joonisel AS-01 ning tee taastamise lõige
joonisel TL-01.
Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada,
demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised,
kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada.
Riigimaantee katendi kahjustamisel tuleb katend taastada, olenemata tehnovõrgu
asukohast tee telje suhtes, vähemalt poole tee laiuses. Pealmine asfaldikiht tuleb igal
juhul rajada tihedast asfaltbetoonist (vastavalt EVS 901-3:2021 ning Transpordiameti
maanteehoiuteenistuse direktori 16.04.2021.a. korraldusega nr 1.1-3/21/162 kinnitatud
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“).
Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane
garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on
tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või
tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal
kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.
Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule
(korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile
vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale
tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks
teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa
väljastamiseks.
Ehitaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste
tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja
nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti
Maanteehoiu teenistuse poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele)
asukoha plaan.
Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a
määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori
14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine
liikluskorraldus“.
Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee
katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse
lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja põõsaste likvideerimisega
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
12/20
kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja
põõsaste likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu
pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb
kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega.
Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise
kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele
ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist
teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt
Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9
Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele.
Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.
4.10 Reovee kanalisatsioonitorustik
Isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De110 ja De160 torudest ja
minimaalse languga 0,01. Hoone kanalisatsiooni väljaviigud tuleb ühendada kinnistule
rajatavasse reoveepumplasse ID1000 Walter. Kanalisatsioonitorustiku vaatluskaevud on
ette nähtud projekteerida plastist läbimõõduga 400/315. Enne ehitustööde algust on
vajalik täpsustada hoone kanalisatsiooni väljaviikude kõrgused ning vajadusel
korrigeerida projektlahendust. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku minimaalne
rajamissügavus on 1,2 m mõõdetuna maapinnast toru põhja.
Reoveepumplast lähtuv survekanalisatsiooni torustik on projekteeritud PE De63 torudest.
Survekanalisatsiooni torustikena on lubatud kasutada PE plasttorusid. Kõikide
survekanalisatsiooni torude surveklass peab olema vähemalt PN10 (10 kN/m2). PE torud
peavad vastama EN12201 standardile. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks
talvetingimustes. PE survetorud ja nende plastdetailid ühendada elekterkeevis-
ühendusega. Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine torustike ühenda-
misel ei ole lubatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm
detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja
liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest
detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad
olema kaetud värviga, epoksiidkattega vms. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste
kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub
teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kandejõuga 400kN.
Rajatavate survetorustike sõlmed on toodud projekti joonisel AS-01.
Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C.
Plastist ühenduskaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598.
Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all
ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab
vastama normi EN-124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda
võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned
peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kaevud peavad olema
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
13/20
rõngasjäikusega vähemalt SN 2. Kaevudel peab olema rennpõhi. Kaevukellad on esitatud
lisas 1.
Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad
plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest ning Põlva valla kaevetööde eeskirjast.
Kõrvuti paiknevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt
200 mm. Isevoolsete kanalisatsioonitorude omavaheline vahekaugus peab olema siiski
vähemalt 300 mm. Kaeviku servast peab toru jääma vähemalt 400 mm kaugusele.
Kaevuseina ja toru vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm. Kaevude kohale
tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele
kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide
vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. Kaeviku
tüüpristlõige on toodud joonisel L-01.
Kanalisatsioonitoru kohale, 0,3-0,4 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge,
paigaldada märkelint. Survetorustikele paigaldada traadiga märkelint. Kinnisel meetodil
paigaldatud survetoru korral kasutada märketrossi.
Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate
või soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,2 m
maapinnast toru peale. Soojustamiseks tuleb kasutada materjali, mis on ette nähtud maa-
aluste konstruktsioonide soojustamiseks, mille survetugevus on vastavuses
liikluskoormusega ning mis on mõeldud pinnasesse paigaldamiseks ja tagab toru piisava
soojustuse. Kasutada tuleb XPS soojustusmaterjali või spetsiaalset soojustuskoorikut
survetugevusega minimaalselt 180 kN/m2, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga
0,04 W/mK.
4.11 Sademevee- ja drenaažitorustik
Sademeveetorustikena on lubatud kasutada PP plasttorusid. Sademevee
kanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad olema sertifitseeritud ja vastama standardile EN
13476-3. Sademevee kanalisatsioonitoru rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema
vähemalt SN8 (8 kN/m2). Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes.
Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C.
Plastist ühenduskaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020. Kaevudena
võib kasutada tehases valmistatud PE-plastkaevusid. Kaevude lubatud minimaalne
läbimõõt on De400/315 mm.
Ehitusdrenaaž on projekteeritud täisring augustusega PE või PP ehitusdrenaaži torudest
läbimõõduga De110 mm. Torud peavad vastama standarditele EVS-EN ISO 9969:2016,
SS 3542, SS 3520.
Projekteeritud kaevude kaevukellad on toodud projekti Lisas 1.
Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad
plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest. Samuti järgida torude paigaldusel materjalitootja
juhendeid ning EVS-EN 1610:2015 nõudeid.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
14/20
4.12 Kinnistu reoveepumpla
Illimari tn 6 kinnistul tekkiva reovee suunamiseks ühiskanalisatsiooni on vajalik rajada
kinnistupumpla. Reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgaks on ~0,2 m3/d. Reovee
survetorustiku lõpp-punktiks on olemasolev ühiskanalisatsiooni liitumiskaev (Pl De200),
mis asub Illimari tänaval.
Projektis on kompaktpumplana projekteeritud Eccua Pro OÜ poolt pakutav WALTER
väikepumpla lahendus. Projekteeritud reoveepumpla on 1 pumbaga varustatud
kompaktpumpla. Pumpla torustik on roostevaba ning agressiivsele keskkonnale
vastupidav. Pumplale on ette nähtud soojustatud PE plastluuk. Pumba tööd juhitakse
ujuklülitite abil (ülemine ja alumine lülitustase, alarmtase). Pumpla juhtkilp on ette
nähtud paigaldada hoone keldrisse peajaotuskilbi juurde, kuhu on ette nähtud lisada ka
alarmlamp pumpla alarmtaseme indikeerimiseks.
Pumpla elektrivarustus tagatakse hoone peajaotuskilbist rajatava maakaabli (3x25mm2)
abil, mis paigaldatakse kaitsetorusse (TAM40/450N) ja mille pumplapoolsesse otsa
paigaldatakse toitepesa pumpa ühendamiseks (IP68). Peajaotuskilpi on pumplale vajalik
lisada peakaitse suurusega minimaalselt 10A. Pumpla elektrivarustuse, seadmete
juhtimise ja nõrkvoolu osa täpne lahendus selgitatakse käesoleva projekti alusel
ehitustööde käigus ja kooskõlastatakse tellijaga.
Projekteeritud pumpla parameetrid:
Korpuse läbimõõt: ID1000 mm
Korpuse kogukõrgus: 3310 mm
Kogumisosa kõrgus (sissevoolutoru…pumpla põhi): 700 mm
Kasulik maht: ca 0,4 m3
Sisetorustiku mõõt: DN50
Pumba tööpunktid on valitud vastavalt pumplale järgnevalt:
RPJ-1 (Illimari tn 6) – Q=2,5 l/s, H=4,5 m
Pumpade arv ja mark: 1x Unilift AP50B.50.08.1V (GRUNDFOS) või samaväärne.
Reoveepumpla tellimisleht vt Lisa 1, reoveepumba tooteleht Lisa 2 ning asukoht joonisel
AS-01.
4.13 Reoveepumpla paigaldamine
Väikepumpla tuleb paigaldada vastavalt tootja juhistele (vt projekti lisa - reoveepumpla
paigaldamise juhend). Väikepumplatel on põhjaplaat pumpla kestast niipalju laiem, et
pumpla ei vaja lisaks ankurdusplaati. Ankurdamise tagamiseks tuleb kasutada õiget
tagasitäite materjali ja see hoolikalt tihendada.
Täitematerjalideks sobivad liiv, kruus ja killustik. Pumpla kaevik täidetakse kõikidest
külgedest 300 mm paksuste kruusa, killustiku või liivakihtide kaupa, tihendades iga kihi
95%-ni pinnase looduslikust tihedusest. Kui on tegemist kõrge pinnasevee või muidu
märja ja raske pinnasega (nt. savipinnas), kasutada ainult kruusa või killustiku
tagasitäidet.
Paigaldades pumpla haljasalale, tuleks jälgida, teenindusluuk ulatuks üle maapinna
vähemalt 100 mm, et vältida sademevete sattumist pumplasse.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
15/20
Pumpla tõstmiseks kasutage tõsterihmasid. Vajadusel kasutage tõstepoomi. Tähtis on, et
tõsterihmadega ei vigastataks pumpla teisi väljaulatuvaid osi. Terastrosse ja -kette ei tohi
ümber pumpla panna. Väikepumpla tõstmisel kasutage mõlemat tõste aasa.
5. PINNASETÖÖD
Torustik on ette nähtud rajada osaliselt lahtise kaevikuga. Toestatud kaeviku põhja
miinimumlaius on 1,0 m ja toestamata kaevikul 1,2 m. Kaeviku seinad tuleb rajada
piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate
hoonete kahjustamine. Vältida tuleb kaevamist hoonetele lähemal kui 1m ning
vundamendi taldmikust allpool.
Tee/tänava alt tuleb olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära vedada Põlva
Vallavalitsusega kooskõlastatud pinnase ladestamispaika. Mittesobilik pinnas asendada
tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga. Pinnasevee olemasolu
korral tuleb kogu kaeviku lahtioleku ajal teostada veetõrjet. Kaeviku seinad tuleb
vajadusel toestada. Toestuse viis tuleb valida sõltuvalt kaeviku sügavusest ja pinnase
liigist.
Pinnasetöödel järgida MaaRYL 2010 ja RIL 77-2013 ning Põlva valla kaevetööde
eeskirja. Aluskiht, tasanduskiht ja algtäide tuleb tihendada 95% tiheduseni. Lõpptäide
tuleb liikluspiirkonnas tihendada minimaalselt 98% tiheduseni. Tihendamiseks tuleb
kasutada mehaanilisi seadmeid, v.a tööde teostamisel hoonete vahetus läheduses.
6. KATETE TAASTAMINE
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms
taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte
rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja
paksus fikseeritakse kaevetööde käigus omanikujärelevalve poolt.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt.
Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm.
Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole
määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering
(sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne).
Juhul, kui kaevetööde käigus rikutakse trassidele ettejäävad äärekivid, tuleb nende
asemele paigaldada uued äärekivid. Äärekivid paigaldatakse betoonile B15 (C12/15).
Äärekivid peavad vastama Eesti standardile „Betoonist äärekivid. Nõuded ja
katsemeetodid“ EVS-EN 1340:2003 +AC:2006/AC:2014.
Katete taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:
Põlva valla kaevetööde eeskiri;
Eesti standard EVS 901;
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
16/20
MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded;
Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (TA maanteehoiuteenistuse direktori
16.04.2021.a. korraldus nr 1.1-3/21/162);
Pindamisjuhend (TA 17.03.2023.a. käskkiri nr 1.1-1/23/36);
Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018.a määrus nr 43).
Katete taastamise tüüpristlõiked on esitatud Joonisel L-01.
6.1 Asfaltkatte taastamine
Käesoleva projekti piirkonnas Illimari tänaval ning Illimari tn 6 kinnistul on ette nähtud
asfaltkatte taastamine järgmise konstruktsiooniga: taastada tänavakate asfaltkattega AC
16 surf, 70/100, 7cm (lubjakivikillustikuga). Asfaltkatte lõplik taastamine teostada 1-
kordse pindamisega. Teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks teekate
vähemalt esialgses seisukorras (katendi konstruktsiooni ristlõige vt joonis L-01 ja riigitee
taastamise kaeviku ristlõige joonis TL-01).
Enne asfaltkatte taastamist lõigatakse olemasolev asfaltkate minimaalselt 30 cm
kauguselt kaeviku servast ühtlase laiusena lahti ja eemaldatakse (asfalt taastatakse
kaeviku kohal + 0,3 m mõlemale poole kaeviku servast).
Kaevatavate kaevikute kohal oleva asfaltbetoonkatte servad lõigata lahti (või freesida)
kaeviku pikisuunas ühtlase laiusega. Sõidutee suhtes risti või diagonaalis tehtava
kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse
tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes.
Kui lahtilõigatud (või freesitud) asfaltkatte serv jääb sõidutee olemasoleva katte servast
või äärekivist lähemale kui 1,0 m tuleb nendesse lõikudesse paigaldada uus asfaltkate
asfaltkatte servani või äärekivini. Vuugid tuleb kruntida vuugiliimiga 80g/m2.
Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem
kui 50% ulatuses (laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate üles võtta ja taastada tee või tänav
täies laiuses.
Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi
vaheline kontaktpind puhastatakse ja krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga.
Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või
vuugilindiga.
Enne uue asfaltkatte paigaldamist lõigatakse olemasoleva asfaltkatte serv sirgeks ühtse
sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid, varisemisi ega vajumisi.
Taastatava asfaltkatte alla ehitada paekillustikust fr.32/63 aluskiht h=25cm,
kiilumismeetodil killustikuga fr.16/32 ja fr.8/12. Elastsusmoodul killustikaluse peal peab
olema 170 MPa vastavalt normdokumendile MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee
ehitamise kvaliteedinõuded.
6.2 Tükkmaterjalist katte taastamine
Tükkmaterjalist katete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist kate tuleb paigaldada 3 cm paksusele
kuivtsemendist aluskihile, mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel
peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Taastamisel kasutada olemasolevat
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
17/20
täringukivi, asendades kahjustatud kivid uutega. Kui ehitustööde käigus otsustatakse
vahetada välja kogu hoone ümbruse kivikatend, siis on soovitav see asendada
ajaloolisesse keskkonda sobivama materjaliga (mõisakivi, graniitsõelmed vmt).
Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01.
Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks
ehitustöödele eelnenuga.
6.3 Kruuskatte taastamine
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud
kruusast fraktsioon 0...32 segu 6 paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva
täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01.
6.4 Teekatete ajutine taastamine
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni
või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamine ja selle konstruktsioon
kooskõlastada Põlva Vallavalitsusega. Ajutise kattega maa-ala korrashoid ja hooldamine,
sh lumetõrje (igal ajal) on töövõtja kohustus.
6.5 Haljastuse taastamine
Haljastuse taastamine peab toimuma vastavalt kinnistu omaniku nõuetele ning kooskõlas
Põlva valla kaevetööde eeskirjaga.
Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20–30 g/m². Kasutatav
muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või
tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnas peab olema sõelutud ning selle omadused peavad
sobima vastava muruseemne kasvuks. Kasvupinnase minimaalne paksus peab olema 15
cm. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses, ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja
muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele.
7. HOONE VUNDAMENDI JA SOKLI KORRASTUS NING SOOJUSTAMINE
Lähtuvalt riigihanke tehnilisest kirjeldusest antakse käesolevas projektis põhimõtteline
lahendus hoone sokliosa korrastustöödeks ning vundamendi soojustamiseks PUR vahuga.
Drenaaži ja hüdroisolatsiooni rajamiseks on vaja lahti kaevata hoone vundament
keldrikorruse osas ja hinnata tarindite tehnilist seisukorda.
Lähtuvalt lahtikaevamisel selgunud olukorrast teostada sokli ja vundamendi välisosa
korrastus (müürivuugid ja avad kinni laduda või täita müüriseguga), rajada vertikaalne
SBS rullmaterjalist hüdroisolatsioon, soojustada vundament suletud pooridega PUR
vahuga ning rajada drenaaž. Täiendavad nõuded drenaažitorustiku rajamiseks on
kirjeldatud ptk 3. Hoone vundamendi soojustuse ja sokli korrastuse põhimõtteline lõige
on esitatud joonisel AR-01.
Hoone permeetrit ümbritsev nn täringukivist pandus tuleb keldrikorruse osas üles võtta ja
õige vuugitäitega (betoonsõelmed) tagasi paigaldada (vt ptk 6.2). Tagasipaigaldusel
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
18/20
tagada nõuetekohane kalle (5%) hoonest eemale. Sademevee restkaevude luugid
reguleerida maapinna kõrgusele, et oleks tagatud sademevee äravool kaevudesse.
Kohtades, kus sademevee allaviikude juures puudub restkaev, paigaldada allaviikude alla
betoonist veerennid vee juhtimiseks hoonest eemale.
8. EHITUSKORRALDUS, TEOSTUSDOKUMENTATSIOON, KATSETUSED
Ehitustöid teostav ettevõte peab omama vastavat tegevusluba ja spetsialiste.
Kaetud tööde kohta koostada vastavad aktid enne kaeviku tagasitäidet. Töövõtja
kindlustab objekti ehitustöödeks vajalike tehnoloogiliste seadmete ja materjalidega ning
kohalike materjalidega (killustik, liiv, kruus, veetõrje torustik, vajadusel kulud ajutisele
ülepumpamisele, liikluskorraldusele jne.).
Töövõtja peab ette valmistama kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid vastavalt
majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusele nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele,
ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning
hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.
Teostusmõõdistused peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele
nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning
Tellija erinõuetele.
Paigaldatud survetorustikele tuleb teha survekatse, mille metoodika lepitakse eraldi
kokku omanikujärelevalvega. Kõikidele rajatavatele isevoolsetele torustikele, mille
pikkus on üle 6 m, tuleb läbi viia kaameravaatlus.
9. KESKKONNAKAITSE. TÖÖOHUTUS
Ehitustööde käigus tuleb vältida põhja- ja pinnavee saastumise võimalus.
Kanalisatsioonitorustike ehitamisel tuleb vältida igasuguse reostuse sattumist pinnasesse.
Tööde teostamisel juhinduda “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest ehituses” nõuetest.
(VV määrus nr. 377 08.12.1999.a.).
10. REOVEEPUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND
Pumpla on mõeldud olmereovee pumpamiseks.
Paigaldamise ja hoolduse personal peab tööde teostamiseks omama vastavat
kvalifikatsiooni.
Pumpla kasutamisel ja hooldamisel jälgida tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid. Enne
pumplasse sisenemist ventileerida pumplat vähemalt 5 minutit. Keelatud on
pumplasiseseid töid läbi viia üksinda. Hooldustöödel sulgeda võimalusel sissevoolud
pumplasse.
Pumplasisestel töödel tuleb pumbad lahti ühendada elektrivõrgust ja tagada abinõud
vältimaks pumpade taaskäivitust.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
19/20
Pumpade hooldamisel lähtuda pumpadega kaasas olevatest paigaldus- ja
kasutusjuhenditest. Pumbaga on keelatud pumbata õli, bensiini ja muid plahvatusohtlikke
vedelikke.
Pumpasid ei tohi kunagi tõsta elektrijuhtmest. Pumpade väljatõstmiseks kasutada pumba
külge kinnitatud tõsteketti. Suuremate pumpade käsitsi teisaldamine ei ole nende kaalu
tõttu lubatud. Pumpade teisaldamiseks tuleb kasutada tõstetali vm. tehnikat.
Enne pumpla töölerakendamist peab vastava kvalifikatsiooniga personal kontrollima, et
oleks täidetud kõik nõutavad ohutusreeglid. Kui pump on varustatud pistikuga, peab
maandusega pistikupesa olema paigaldatud veepiirist kõrgemale. Pistikuta pumpade
toitekaabli ja pumbakaabli ühendamise peab teostama vastava kvalifikatsiooniga
spetsialist.
Kolmefaasilise pumba puhul peab enne esmakäivitust kontrollima pumba tööratta
pöörlemissuunda. Kontrollimisel tuleb vältida enda vigastamist pöörleva töörattaga.
Pöörlemissuunda saab muuta vahetades omavahel kaks faasi juhet juhtimiskeskuses.
Pumpasid ei tohi lasta kuivalt töötada, sellisel juhul katkestada kohe juhtautomaatika töö.
Pumpla korpus ja sisekonstruktsioonid reeglina erihooldust ei vaja. Visuaalselt hinnata
korpuse seisukorda (võimalikud lekked, deformatsioonid vms).
Vähemalt kord aastas pesta surveveega pumpla sisemised seinad ja puhastada põhi
settest. Sõltuvalt pumplasse tekkivatest setetest võib puhastusperiood olla lühem või
pikem jooksul puhastada pumpla survepesuga.
Puhastada tagasilöögiklapid seest sinna kogunenud prahist ja settest. Selleks tuleb
sulgeda kuulkraan ja avada tagasilöögiklapi kaas.
Kontrollida nivooautomaatika ja pumbakaablite korrasolekut. Kontrollida visuaalselt
pumpade väliste detailide korrasolekut
Juhul kui pumbad töötavad alla ettenähtud tootlikkust või on kuulda ebatavalisi helisid,
siis tuleb ette võtta abinõud rikete kõrvaldamiseks.
Pumpade hooldusintervall ja vajalikud tööd esitatakse tootjapoolse hooldusjuhendiga.
Hooldustööde kohta pumplas pidada hoolduspäevikut.
Töö nr: 17-09-25-VK. Ahja kultuurimaja väliskanalisatsioon ja drenaaž. Tööprojekt
Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa
Koostaja: OÜ Alkranel, 19.12.25. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa
20/20
Kristjan Karabelnik
Alkranel OÜ Teie 02.12.2025
[email protected]
Meie 09.01.2026 nr 7.1-2/26/20415-2
Väliskanalisatsiooni projekti
kooskõlastamine riigitee nr 18180
maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis
Kooskõlastamiseks esitatud projektiga on lahendatud Põlvamaal Põlva vallas Ahja alevikus
Illimari tn 6 kinnistul asuva Ahja kultuurimaja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine ning
hoone drenaažitorustiku rajamine. Riigitee maal on ette nähtud projekteeritud survekanalisatsiooni
torustiku ühendamine Illimari tänaval asuvasse olemasolevasse ühiskanalisatsiooni kaevu.
Torustik asub riigitee nr 18180 Ahja - Vastse-Kuuste tee km 0,29.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame OÜ Alkranel töö nr 17-09-25-
VK „AHJA KULTUURIMAJA VÄLISKANALISATSIOON JA DRENAAŽ“.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Riigitee nr 18180 teelõik km 0,00 – 11,157 on pindamistööde objekt 2026. aastal. Tuleb
arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee
konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
2. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat,
milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike
kahjustuste likvideerimise oma kuludega.
3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele
kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud
asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses
ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada
Transpordiametile aadressil (
[email protected]). Lepingu taotluse vorm asub
www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade
kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise
taotlus (tehnovõrgud ja rajatised). Sõlmitud leping on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil
[email protected].
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
4.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.
Taotluse vorm on leitav: https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-
piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil
[email protected].
Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi
ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule
(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
8. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: Asendiplaan
Seletuskiri
Riigitee taastamise plaan
IKÕ ala plaan
Ruth Koppel
59127652,
[email protected]
2 (2)
Ramudden OÜ, Reg. kood 12969700
Artelli 16/18, Tallinn.
Telefon: +372 622 9530 E-post:
[email protected]
Projekti nimetus:
Trassitööd
Joonise nimetus:
Ajutine liikluskorraldus
Objekti asukoht:
393 Riigitee 18180, km 0.30, Ahja alevik,
Põlva vald, Põlva maakond
900mm
595c
Märkused:
TRASSITÖ ed OÜ
Roke Teen4 8524
ÖD
684
· AKÖL: 702 autot ööpäevas,
us
Tel: 50
sõiduautosid 90%
900mm
383 · Kiiruspiirang riigiteel on 40km/h
162
· Avatud kaevik piirata piirdeaiaga
422
579
684
421
686BjaA
686BjaA
686BjaA
686BjaA
686BjaA
Kuupäev Töö nr. Joonise nr.
23/03/2026 GLE260316-2 1
3m
Roke Teenused OÜ
Lauri Rootsmaa, +372 504 8524
Tellija
[email protected]
163
Cad proj. E. Rebane, Tel: +372 5884 5450
Kutsetunnistus nr. 193489 T. Rämmel
900m
Rokeel: 504 8
TRA eenused 4
Tegevusluba nr ELK000084
T
T
SSIT
m
ÖÖD Ü
52
O
595
m
900m
c
TINGMÄRGID:
Töötsoon
Toode Kogus Piirdeaed
162
162 1 Ajutine liiklusmärk
158
163
163 1 Ajutine liiklusmärgi post
383
383 1 Ol.olev liiklusmärk
172*
393
393 1 Ol.oleva liiklusmärgi post
421
421 1
422
422 1
579 1 Objekti asukoht:
579
595c 2
900mm
TÖÖLIIK
Ettevõte
Tel:
900mm 595c
684
684 2
686BjaA
686 BjaA 5
Post 1.5m 7
Piirdeaed 103 jm
Saatja: Lauri Rootsmaa <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Liiklusvälise tegevuse loa taotlus, Ahja
Tere!
Esitan taotluse Riigitee nr 18180 Ahja - Vastse-Kuuste tee km 0,29 positsioonil.
Lugupidamisega,
Lauri Rootsmaa | Projektijuht
+372 504 8524
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Roke Teenused OÜ
www.roketeenused.ee <https://www.roketeenused.ee>
<https://roketeenused.ee/wp-content/uploads/2025/06/cropped-icon-1.jpg>