NÕO VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Nõo xx.xxxxxxxxxx 2026 nr
Detailplaneeringu koostamise algatamine ja
lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud on esitanud Nõo Vallavalitsusele
30.01.2025 taotluse, mis on Nõo valla dokumendihaldussüsteemis registreeritud numbriga
7-1.1/168, algatada Nõo vallas Nõgiaru külas asuvate Metsa-Voodla (registriosa nr
1491504, katastritunnus 52801:001:0430, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Kilgi
(registriosa nr 281604, katastritunnus 52801:001:0344, sihtotstarve 100%
maatulundusmaa) maaüksuste detailplaneeringu koostamine. Planeeritava ala suuruseks
on ca 181595 m².
Halduslepingu sõlmimiseks, keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks ja Transpordiameti
seisukoha saamiseks ning algatamist käsitletavate dokumentide kooskõlastamiseks
pikendas Nõo Vallavalitsus 28.02.2025 kirjaga nr 7-1.1/168-1 Planeerimisseaduse § 128
lõike 4 kohast detailplaneeringu algatamise tähtaega 90 päevani.
Sama kirjaga saatis Nõo Vallavalitsus tutvumiseks esialgse detailplaneeringu
lähteseisukohtade eelnõu ning viitas vajadusele Transpordiameti tingimuste,
keskkonnamõju eelhinnangu või muude oluliste sisendite saamisel lähteseisukohtade
eelnõu täiendamise vajadusele.
Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuse asukohast ja kavandatava tegevuse iseloomust tulenevalt
tuli tuginedes Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“
(edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi
KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kuna tegemist on
KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.
Transpordiamet esitas oma seisukohad 04.03.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/2164-2 (Nõo
vallavalitsuse dokumendiregistris 7-1.1/208-1), mis saadeti huvitatud isikutele tutvumiseks
05.03.2025 kirjaga nr 7-1.1/168-3.
Huvitatud isikute esindaja esitas 16.07.2025 Transpordiametile detailplaneeringuala
juurdepääsude täpsustamiseks järelepärimise, millele Transpordiamet vastas e-kirjaga
10.07.2025. Transpordiameti selgitus edastati Nõo vallavalitsusele 26.08.2025, koos
palvega valmistada ette täpsustatud dokumentatsioon detailplaneeringu algatamiseks.
Arvestades Transpordiameti poolse sisendiga täpsustas Nõo vallavalitsus halduslepingu
projekti ja edastas selle huvitatud isikutele 15.10.2025 kirjaga nr 7-1.1/168-6.
Lemma OÜ poolt koostatud „Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ esitati Nõo vallavalitsusele
26.01.2026.
DP koostamise eesmärgiks on välja selgitada võimalused Metsa-Voodla ja Kilgi
katastriüksuste jagamiseks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse
seadmiseks kuni kahekorruseliste üksikelamute ja kahe kuni ühekorruselise abihoonete
püstitamiseks. 70% kogu elamukruntideks kavandatavast territooriumist tuleb kavandada
looduslikuks, metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Minimaalseks planeeritava
elamukrundi suuruseks on 3000 m². Algatamise taotluses sooviti moodustada ca 28-30
elamukrunti. Kruntide suurus ja arv täpsustub detailplaneeringu koostamise käigus.
Planeeritav ehitusõigus arvestab piirkonna valdava hoonestustiheduse ja hoonete tüübiga.
Planeering vastab piirkonna ruumilise keskkonna kriteeriumitele ja arvestab
väljakujunenud keskkonnaalaseid ja funktsionaalseid tegureid. Lisaks kavandatakse
juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustatus ning keskkonnakaitse,
heakorrastuse ja haljastuse tingimused jms planeerimisseaduses loetletud asjakohaseid DP
ülesanded. Kuna ala asub maaparandussüsteemil ning on liigniiske, siis on elamukruntide
keskele plaanis kavandada tiik.
Algatatav detailplaneering on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga ja Nõo valla ruumilise
arengu põhimõtetega säilitada väljakujunenud hajaasustuslik struktuur.
Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksused asuvad Nõo valla üldplaneeringu kohaselt maa-alal,
millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku
kasutusotstarvet ei kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda
maakorraldusliku töö või detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda
ei loeta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.
Antud juhul on detailplaneeringu koostamine otstarbekas, et leida kavandatavatele
hoonetele ja neid teenindavatele tehnovõrkudele ning avalikult teelt juurdepääsude
rajamiseks parim võimalik asukoht nii, et säiliks võimalikult hajusa asustuse põhimõte.
Detailplaneeringu algatamisel teadaolevalt uuringute vajadus puudub, kuid see võib
selguda detailplaneeringu koostamise käigus.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust
hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud
tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja
sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
KSH läbiviimine ei ole keskkonnamõju eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei
ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas
muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese
tervist, heaolu ega vara;
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,
mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
maakasutusele või majandustegevusele;
6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega
inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt „Planeerimisseaduse“ § 126 lg 1 p 12.
Nõo Vallavalitsus küsis „Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang“ osas (xx. märts 2026 kiri nr 8-5/xxx) Keskkonnaameti,
Transpordiameti ning Maa- ja Ruumiameti seisukohta.
Eelnõu täiendatakse asutuste seisukohtadega ning põhjendatakse seisukohtade arvestamist
ja/või arvestamata jätmist.
Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Nõo Vallavalitsus (Voika
tn 23, Nõo alevik, telefon 745 5108, e-post
[email protected]).
Detailplaneeringu koostaja on Väliprojekt OÜ (Sepavälja 33, 50115, Tartu Linn, Tartu
maakond;
[email protected], mob +372 5341 2212).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Lemma OÜ
(Reg.kood 11453673, Värvi tn 5 – A402, Tallinn, 10621, +372 600 7740,
[email protected]).
Enne detailplaneeringu algatamist sõlmitakse huvitatud isikutega „Detailplaneeringu
koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise leping
ja eelkokkulepe detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks
ja väljaehitamise rahastamiseks“.
Arvestades eeltoodut, „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 6 lõike 1, § 30 lõike
1 punkti 4, „Planeerimisseaduse“ § 124 lõigetest 1-4 ja 10, § 125 lõike 2, § 126, § 127
lõigetest 1 ja 2, § 128 lõigetest 1 ja 5-8, „Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike 2 punkti 4, lõikeid 3-
6, § 34 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“,
§ 13 punktist 2, Nõo Vallavolikogu 26. augusti 2021 määruse nr 58 „Kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduses, ehitusseadustikus, planeerimisseaduses, ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduses ja liiklusseaduses sätestatud küsimuste
lahendamise volitamine“ § 3, Nõo Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15
kehtestatud Nõo valla üldplaneeringu ja huvitatud isiku 30.01.2025 esitatud taotluse alusel
Nõo Vallavalitsus annab
k o r r a l d u s e:
1. Algatada Nõo vallas Nõgiaru külas asuvate Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuste
detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuste muutmiseks elamualaks koos vajaliku
taristuga. Ühtlasi tuleb määrata detailplaneeringus liikluskorralduse, üldised
maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega
varustamise põhimõtteline lahendus.
2. Planeeritava ala pindala on ca 181595 m².
3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 1).
4. Kindlustamaks, et planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused aitavad tagada
kinnismälestise säilimise ja kaitsevööndiga seatud eesmärke tuleb koostada
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused.
5. Jätta algatamata Nõo vallas Nõgiaru külas asuvate Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuste
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
6. Planeeringu algatamisega ei kaasne vallale kohustust avalikuks kasutamiseks ette
nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste,
sh maaparandussüsteemirajatiste, välja- või ümberehitamiseks ega vastavate kulude
kandmiseks.
7. Korraldusega saab tutvuda tööpäevadel ja tööajal Nõo vallavalitsuses (Voika tn 23, Nõo
alevik, tel 745 5108) ja Nõo valla elektroonilises dokumendiregistris.
8. Nõo vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.
9. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule
õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või
kehtestamine).
10. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Helen Elias Aira Laul
vallavanem vallasekretär
Nõo valla Nõgiaru küla
Metsa-Voodla ja Kilgi detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Tallinn 2026
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Nimetus: Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi detailplaneeringu DP KSH
eelhinnang
Töö tellija: Väliprojekt OÜ
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5139031
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 06.02.2026
2
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus................................................................................................................................ 4
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 8
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9
3.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 9
3.2 Nõo valla üldplaneering ............................................................................................. 9
3.3 Koostatav Nõo valla üldplaneering .......................................................................... 11
4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 12
5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14
5.1 Mõju Natura aladele ................................................................................................ 14
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning
bioliigilisele mitmekesisusele............................................................................................... 14
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 14
5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 15
5.5 Jääkreostus............................................................................................................... 15
5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .......................................... 15
5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 17
5.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ..................................... 17
5.9 Visuaalne mõju......................................................................................................... 18
5.10 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 18
5.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus................................................................. 18
5.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 18
5.13 Muud aspektid ......................................................................................................... 18
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 22
3
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg
nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Töös osales Piret
Toonpere (litsent KMH 00153).
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), samuti KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV
määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika
täpsustamine“.
Lisaks on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega
„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja
„Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse
kohane menetlus“ ning lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S.
ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Nõo Vallavolikogu poolt
kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi
erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude
esinemise kohta.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH
vajalikkuse kohta tuleb DP algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt
asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
4
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Väliprojekt OÜ poolt koostatud detailplaneeringu
(DP) eskiislahendusest ja Nõo Vallavalitsuse poolt koostatud DP lähteülesandest.
DP ala paikneb Tartumaal Nõo vallas Nõgiaru külas. DP algatamise taotlus hõlmas algselt
Metsa-Voodla (kat. tunnus 52801:001:0430) ja Kilgi (52801:001:0344) katastriüksusi.
Käesoleval hetkel on juurdepääs kinnistutele kohalikult Nõo-Metsküla teelt riigitee nr 3 Jõhvi-
Tartu-Valga km 150,72 ristumiskoha kaudu.
Metsa-Voodla katastriüksuse pindala on 66335 m², millest kõlvikuliselt moodustab metsamaa
63122 m² ja muu maa 3213 m². Kilgi katastriüksuse pindala on 69195 m², millest kõlvikuliselt
moodustab metsamaa 66610 m² ja muu maa 2585 m². Mõlema katastriüksuse maakasutuse
sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.
DP ala asub Nõo alevikust põhjas, teisel pool riigiteed nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga. Vastavalt DP
lähteülesandele on olemasoleva kohaliku tee Nõo-Metsküla ja riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga
ristmiku sulgemise ning planeeringualale juurdepääsuks vajaliku kogujatee kavandamiseks
planeeringualasse kaasatud Nõo-Metsküla tee (nr 5280062) ja katastriüksused Nigola (kat.
tunnus 52801:001:0037) ja osaliselt Vahenurme (52801:001:1419) ning samuti nr 22191 Nõo-
Meeri tee. Planeeringuala suuruseks on kokku ca 18,2 ha.
Joonis 1. DP ala skeem. Allikas: Nõo Vallavalitsus.
5
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Joonis 2. DP ala piirkonna olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.
DP koostamise eesmärgiks on välja selgitada võimalused Metsa-Voodla ja Kilgi
katastriüksuste jagamiseks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse
seadmiseks kuni kahekorruseliste üksikelamute ja kahe kuni ühekorruselise abihoonete
püstitamiseks. 70% kogu elamukruntideks kavandatavast territooriumist tuleb kavandada
looduslikuks, metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Minimaalseks planeeritava
elamukrundi suuruseks on 3000 m². Algatamise taotluses sooviti moodustada ca 28-30
elamukrunti. Kruntide suurus ja arv täpsustub detailplaneeringu koostamise käigus.
Esialgne lahendus on näidatud joonisel 3. Planeeritav ehitusõigus arvestab piirkonna valdava
hoonestustiheduse ja hoonete tüübiga. Planeering vastab piirkonna ruumilise keskkonna
kriteeriumitele ja arvestab väljakujunenud keskkonnaalaseid ja funktsionaalseid tegureid.
Lisaks kavandatakse juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustatus ning
keskkonnakaitse, heakorrastuse ja haljastuse tingimused jms planeerimisseaduses loetletud
asjakohaseid DP ülesanded. Kuna ala asub maaparandussüsteemil ning on liigniiske, siis on
elamukruntide keskele kavandatud tiik (vt ka peatükk 5.4).
Detailplaneeringu eskiis ei sisalda kehtiva Nõo valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Joonisel 3 on näidatud esialgne soovitud juurdepääsutee lahendus riigiteelt nr 3. Enne
detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamist küsiti seisukohta Transpordiametilt ning
Transpordiamet välistas lähiajal taolise juurdepääsu rekonstrueeritavalt1 riigi põhimaanteelt.
Arvestades põhimaantee kõrget liiklussagedust ning planeeritavale arendusalale
iseloomulikku pöördeliiklussagedust ja kinnistule planeeritud hoonemahtu, ei nõustunud
Transpordiamet ka uue elamuala juurdepääsu kavandamisega km 150,72 kohaliku Nõo-
1
Riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojekt (Reaalprojekt OÜ, töö nr
MA14688TN).
6
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Metsküla tee ristumiskoha kaudu. Tartu-Nõo teelõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse järgselt
muutub oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus. Seega on DP
lähteülesandes ette nähtud ühe võimaliku lahenduse juurdepääsuteena uus kogujatee üle
Vahenurme kinnistu (52801:001:0434), Nõo-Metsküla kohalikust teest kuni riigiteeni nr
22191 Nõo-Meeri tee. Kogu DP ala haaravat eskiislahendust ei ole veel DP algatamise
juurde koostatud.
Joonis 3. DP kruntide esialgne lahendus. Allikas: Väliprojekt OÜ.
7
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
KSH vajaduse kaalutlemine on igal võimalikul ja asjakohasel juhul kohaliku omavalitsuse õigus
ja kohustus. Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu
koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st
tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik
detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele
tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1
ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
Planeeringuga arendatakse elamuala, mille puhul KSH eelhinnangu koostamise vajadus võib
tuleneda KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10, mille järgi peab otsustaja andma eelhinnangu selle
kohta, kas infrastruktuuri ehitamise või kasutamise valdkondade tegevusel on oluline
keskkonnamõju. KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruses nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelus“ on § 13 (infrastruktuuri ehitamine) täpsustatud, et
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise
valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral, milleks on näiteks keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli,
vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.
Alal kehtib Nõo valla üldplaneering, mis on kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29.06.2006
määrusega nr 15. PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise kaalumine alati vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut
muutev) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul
samaaegselt koosmõjus KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda
ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142
lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kui detailplaneering on
kehtivat üldplaneeringut muutev, tuleb alati läbi viia KSH vajaduse eelhindamine.
Antud juhul on hinnanguliselt tegemist kehtiva üldplaneeringu (ÜP) kohase
detailplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamisel on antud eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajadust. KSH eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigete
3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline
mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.
Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste
asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele
6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal
konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste
asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub
alati Keskkonnaamet (KeA).
8
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+
Tartu Maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/130) kehtib Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas,
Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal.
Maakonnaplaneeringu eesmärk suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt
planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute koostamisele edaspidi.
Planeerimisseaduse eesmärgi kohaselt luuakse ruumilise planeerimise kaudu eeldused
ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu ning ehitatud keskkonna kujunemiseks,
soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt
jätkusuutlikku arengut.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.
3.2 Nõo valla üldplaneering
Kehtivas Nõo valla üldplaneeringus (kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29.06.2006 määrusega nr 15)
asuvad Metsa-Voodla ja Kilgi katastriüksused metsamaal hajaasustuses. Maakasutuse
juhtotstarvet ei ole DP alale määratud.
DP ala ei jää rohevõrgustiku alale, väärtuslikule maastikule ega väärtuslikule põllumajandusmaale.
ÜP kehtestamise ajal kehtis Teeseadus, mille alusel jäi DP ala riigimaantee nr 3
sanitaarkaitsevööndisse. ÜP-s on liiklussagedusest tulenevalt määratud vööndi laius 300 m.
Riigimaanteede sanitaarkaitsevööndis oli keelatud elamuehitus, kuna sanitaarkaitsevööndi
müratase ületab kehtestatud müra normtaset ning inimese elamine ja puhkamine selles on
tervisele ohtlik. Alates 2015. aastast puudub seadustes tee sanitaarkaitseala mõiste.
9
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Joonis 4. Väljavõte Nõo valla üldplaneeringust.
ÜP seletuskirjas on toodud tingimused detailplaneeringu koostamiseks maatulundusmaal:
• juhul kui maatulundusmaal uushoonestusele ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub
osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste
võrgustikuga, asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, tuleb koostada
detailplaneering hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks.
Elamumaa ehitustingimused:
• metsaga kaetud perspektiivsel elamumaal tuleb jätta vähemalt 70 % territooriumist
looduslikuks, metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Elamukrundil tuleb olemasolev
kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70 % ulatuses;
• parkimine tuleb lahendada arendataval krundil;
10
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
• väikeelamumaa kasutusotstarbega maale võib planeerida elamut/ elamuid, mis
käesoleva töö mõistes on kuni kahe korrusega kuni 9 m kõrgused ühe või enama
korteriga elamud. Detailplaneeringu kohustusega alal tuleb detailplaneeringu
koostamise käigus anda tekkivatele linnaehituslikele kvartalitele sarnane ilme
kvartalisiseselt. Väikeelamumaa sihtotstarbega maal ei tohi suurim lubatud
hoonealune pind olla suurem kui 20% krundi pindalast või 600 m².
DP koostamisel järgitakse üldplaneeringu põhimõtteid. DP lahendus ei ole vastuolus
kehtiva Nõo valla üldplaneeringuga.
3.3 Koostatav Nõo valla üldplaneering
Koostamisel on Nõo valla uus üldplaneering (algatud Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 otsusega
nr 51). Valminud on ÜP eskiislahendus ja KSH aruanne.
Koostatav ÜP jälgib üldjoones Nõo valla senist maakasutust, ulatuslikke muudatusi ei
kavandata. Uusi elamualasid võimaldatakse teatud kohtadesse, kuid üldiselt kavandatakse
neid tagasihoidlikult. Elamu- ning äri- ja tootmisalade paiknemine lähtub suuresti tänasest
olukorrast ning põhimõttest, et uute alade hõivamisele tuleb eelistada olemasolevate
tihendamist ja laiendamist ning kasutusest välja langenud alade ja hoonete taasaktiveerimist
uute hõivamise asemel. Ruumilise arengu väljatöötamisel pööratakse olulist rõhku
elukeskkonna kõrgele kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele ning heal tasemel, erinevate
elanikkonnagruppide vajadustega arvestavale sotsiaalsele infrastruktuurile.
DP alal on tegemist on jätkuvalt metsamaaga2, mida ei ole uue ÜP koostamisel käsitletud
perspektiivse elamumaana.
Detailplaneering ei ole vastuolus koostatava üldplaneeringuga.
2 https://nvv.kovtp.ee/uue-uldplaneeringu-koostamine2
11
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
4 Mõjutatav keskkond
Eelhindamise objektiks on Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi katastriüksuste (ja lähiala)
detailplaneering. DP ala piirneb aktiivses kasutuses põllumajandusmaadega.
Ümberkaudsed põllud on Nõo valla ÜP-ga määratud väärtuslikeks põllumajandusmaadeks
ning registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA)
põllumassiividena.
Joonis 5. DP ala piirkonna maakasutus. Allikas: Maa- ja Ruumiamet ning PRIA.
Hoonestatava ala puhul on tegemist metsamaaga Mariksoo II (maaparandussüsteemi kood
2103830020030002) koosseisus. Tegemist on õrnade madalsoomuldadega liigniiske metsa-
alaga (kasvukohatüüp jänesekapsa-kõdusoo)3. Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi järgi on
DP alal valdavalt õhukesed madalsoomullad (M’’). Madalsoomuld on kujunenud põhjavee-
toitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit.
Enamasti koosnevad nad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast, mis on tekkinud
looduslikel lagesoodel mitmesuguste tarnaliikide jäänustest.
Kilgi katastriüksusel on teostatud lageraiet. Samas on lageraie ja raadamine kaks erineva
tähendusega mõistet. Lageraie on uuendusraie, mille korral raiutakse raielangilt ühe aasta
jooksul raie algusest arvates kõik puud (välja arvatud seemnepuud, elujõuline järelkasv ja
säilikpuud). Lageraie korral jääb raiutud ala metsamaaks ja seal hakkab või pannakse kasvama
uus mets. Raadamise (metsaseadus § 32) korral muutub maa otstarve ehk siis metsa asemel
tehakse elamud. Raadamise eest tasutakse ka raadamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse
ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. Kehtestatud DP alusel oleks juba tegemist
3 https://register.metsad.ee/kihid/info
12
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
metsa raadamisega vastavalt metsaseaduse § 32 lg 1 ja 2, et võimaldada maa kasutamist muul
otstarbel kui metsa majandamiseks.
Ala on piiratud kraavidega, mis on maaparandussüsteemi eesvooluks (valgala kuni 10 km²).
Detailplaneeringu koostamisel tuleb anda sisend sadeveesüsteemide kavandamiseks ja
sadevee juhtimiseks maaparanduse eesvooludesse nii, et see ei kahjustaks ülejäänud
maaparandussüsteemi toimimist.
Joonis 6. Terviklik maaparandussüsteem koos eesvooludega. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.
DP alal hoonestus puudub ning samuti puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuala
varustamine võrkudega on võimalik lahendada vastavalt võrguvaldajate tehnilistele
tingimustele. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034
järgi oleks lähim liitumispunkt Nõo aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga Nõo-
Tamsa tee ja Jõhvi-Tartu-Valga tee ristmiku juures.
13
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
5 Võimalikud keskkonnamõjud
5.1 Mõju Natura aladele
DP alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.
Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju
Natura aladele.
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele
Alal ei paikne EELIS andmebaasi järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte.
Planeeringualal ei ole Keskkonnaagentuuri ELME projekti4 ökosüsteemide seisundihinnangu
alusel väärtuslikke kooslusi. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge
ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit. DP ala ei asu rohevõrgustikus.
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja
Ruumiameti geoportaali muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura
2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide jt kaardirakenduste ning
Keskkonnaagentuuri (Keskkonnaportaal) andmetest.
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende
varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Siiski on hetkel teadmata eemaldamist vajalik
turbapinnase maht ja samuti mineraalse täitematerjali vajadus.
Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud
alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga piirkondade teket
väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud
asukohas Nõo aleviku kõrval sobilikuks.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks, kompleksluba või
vastavat jäätmekäitleja registreeringut) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi
ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse
jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda
ei ole oodata olulisel tasemel.
Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Nõo valla
jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
4
https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021
14
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub
Nõo aleviku ümbrus Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel keskmiselt kaitstud põhjaveega
alale. DP ala ühisveevarustus ja -kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-
ettevõtja AS Emajõe Veevärk tehnilistele tingimustele.
Kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid
keskkonnamõjusid ega täiendavat pinnavee- või põhjaveereostuse riski kohapeal.
DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa ka veetarbimist
mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist
keskkonnamõju. Nõo alevikus ei ole teada joogiveedefitsiidi juhtumeid.
Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja
konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida
naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada
lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee
reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus
võimalik. Antud juhul on elamukruntide keskele kavandatud tiik, mis on nii disainielement kui
töötab sademevee vooluhulkade puhvrina. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt
immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks. Põhimõtted antakse
detailplaneeringu koostamisel ja täpne lahendus antakse vastavate projektidega.
Loodusesse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr
61 kehtestatud ”Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või
kvaliteedile.
5.5 Jääkreostus
DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud
keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks
piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.
5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid
need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra
ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse
mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ehitusprojekti koostamisel.
Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Soovituslik on
taastuvenergia kasutamine (katustel paiknevad päikesepaneelid). Samuti peetakse
tänapäeval oluliseks energiaefektiivse hoonestuse rajamist koos hoonete passiivsete
jahutusmeetmetega.
15
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
DP alusel on lubatud maakütte erinevad küttesüsteemid kütteprojekti alusel. Korrektse
projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata kinnise süsteemiga soojuspuurkaevude
rajamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Omavalitsusel on aga õigus keelduda
soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete
keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt
vajab üldjuhul eraldi projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate
kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Maasoojussüsteemid kui energeetiliselt
kõige efektiivsemad soojuspumba tehnoloogial põhinevad kütte- ja jahutuslahendused.
Soojuspuuraukude ja avatud süsteemiga soojussüsteemide rajamine on reguleeritud
Veeseaduse ja selle alamate õigusaktidega. Soojuspuuraukude rajamise nõudeid täpsustab
Keskkonnaministri määrus 09.07.2015 nr 43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu
või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise
ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha
kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,
puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu
andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu
lammutamise teatise vormid”. Puurkaevu või -augu ehitusprojekti koostamisel tuleb
arvestada olemasolevate puurkaevude või –aukude mõjuraadiusi, rajatava puurkaevu või -
augu toiteala, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalust, geoloogilisi ja
hüdrogeoloogilisi tingimusi.
Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. DP ala jääb siiski riigiteest nr 3 Jõhvi-Tartu-
Valga vähem kui 300 m kaugusele ning tulevikus rajatakse uus liiklussõlm veelgi lähemale.
Seega võib olla vajadus mürakaitsemeetmete rakendamiseks. Praegu on riigi põhimaantee
keskmine ööpäevane liiklussagedus 8391 autot.
Joonis 7. Piirkonna mürakaart. Maanteeliiklus, ööpäevane. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.
16
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Olemasolevat situatsiooni kirjeldav Nõo valla mürakaart on 2024.a koostatud ka uue
üldplaaneringu käigus5. DP koostamise käigus tuleb planeeringu arvestada olemasolevast ja
perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning
koostada tuleb mürahinnang (müra modelleering).
Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega sellist olulist
liikluskoormust, mis võiks piirkonnas tekitada olulist kaasnevat müra ja õhusaastet.
Õhk-soojuspumba välisagregaadi tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et
tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” lisas 1 toodud normtasemeid.
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga
on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline.
Planeeritud avalikud teemaa krundid valgustatakse. Elamukruntide valgus(reostus) võib
tinglikult suureneda, kuid kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi,
välditakse valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestatakse ümbritsevate hoonete
paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).
DP seletuskirjas tuleb välja tuua asjakohased leevendusmeetmed.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste,
lõhnahäiringu, mürahäiringu, soojuse või kiirguse tekkimist.
5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Olulist mõju tervisele või varale ning sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha.
5.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine
Kavandatava tegevusega kaasneb maakasutuse muutus.
Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske
nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt soojussaare efektina, kus
suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad) neelavad suurema osa
päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku.
Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada endise keskkonnaministri poolt kinnitatud
kliimamuutustega kohanemise arengukavaga6. Kliimamuutustega kohanemise arengukava
ja selle juurde kuuluva rakendusplaani kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste
sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste
sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri
äärmuslikud muutused. Maantee ning elamuala vahele tuleb jätta haljaspuhver. Kliimamõju
leevendamiseks tuleb platside rajamisel eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime.
Planeeringute sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate
sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi
5 https://drive.google.com/file/d/1kW2KLcZjfzuuii026_eeGI13Xw1ziWez/view
6
https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
17
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
sademeevee lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise
võime on suurem kui torustikel. Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh
dimensioneerimisel, tuleb arvestada muutuvate kliimaoludega.
Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb kaudse mõjuna
elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest üldiselt õhku vähem
heitgaase ja kasvuhoonegaase.
Arvestada tuleb ka Nõo valla energia- ja kliimakavaga, mis näeb ette kasvuhoonegaaside heite
vähendamist ning taastuvenergeetika kasutuselevõtu soodustamist. Sellele lisandub riiklik
eesmärk peatada KHG emissioon loodusmaastikelt (eelkõige metsades puistute biomassi
vähenemine ja turbamuldade lagunemine). Kaugemaks eesmärgiks on, et vald saavutab nii
haldusüksuse kui organisatsiooni tasandil aastaks 2050 kliimaneutraalsuse. Selle eesmärgi
saavutamiseks on vajalik vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis ühelt poolt tähendab, et
on tarvis energia tarbimist piirata, ning teiselt poolt liikuda kliimaneutraalsete energiaallikate
suunas. Koostatav ÜP näeb Nõo vallas ette paremat rohevõrgustiku omavahelist sidusust ning
varasemast suuremaid rohealasid.
Lokaalsed mõjud on olemas, kuid olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega
kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.
5.9 Visuaalne mõju
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Asjakohased ja
asukohapõhised ahitektuursed tingimused tagavad hoonete sobitumise piirkonda.
5.10 Mõju kultuuriväärtustele
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse piirkonnas puuduvad arheoloogiamälestised ja
pärandkultuuri objektid.
Mõju kultuuriväärtuste säilimisele DP realiseerimisel puudub.
5.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade
esinemist ei ole suure tõenäosusega eeldada.
5.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Piirkonnas puuduvad sarnased arenguprojektid.
Otsene koosmõju või oluline mõjude kumuleerumine puudub. Seoses üldise autostumise ja
teedevõrgu ümberehitamisega ei saa välistada piirkonnas üldist mõõdukat müratasemete või
õhusaastetasemete tõusu tulevikus.
5.13 Muud aspektid
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
18
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse. Antud juhul strateegiline olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi,
sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust EL
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi
väiksemahulist uut hoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise
menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud
säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust, siis tuleb
kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist
on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab
ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
19
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei
põhjusta DP alusel ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist
negatiivset keskkonnamõju, kui planeeringu elluviimisel rakendatakse võimalike negatiivsete
mõjude vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid.
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi7 andmetel
looduskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust
hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud
tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja
sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega
käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud
asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit,
inimese tervist, heaolu ega vara;
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega
jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks
piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12.
Enne hoonete projekteerimist tuleb teha ala ehitusgeoloogiline uuring, määramaks looduslike
ja tehislike pinnaste geotehnilised näitajad. Samuti tuleb välja selgitada põhjavee tase ning
pinnaste filtratsiooniomadused. Olenemata maapinna tõstmise ulatusest, tuleb enne
maapinna täitmisele asumist kõrvaldada täitekihi alt turvas. Turba konsolideerumine on
pikaldane ja põhjustab turbale rajatud ehitistel reeglina suuri ning ebaühtlasi vajumeid. Täite
all muutub turvas tihenedes veepidemeks, tekitades seega lasuvas täitekihis täiendava
pinnaseveekihindi, mille veetase võib praegusest pinnaseveetasemest osutuda märksa
kõrgemal olevaks. Planeeringuala niiskusrežiim on eeldatavalt juba praegu muutunud (st
algsest looduslikust erinev). Seetõttu ei toimi enam ka ala looduslik soostumisprotsess ja
olemasolevat pinnaveetaset ei ole looduslikult võimalik rohkem alandada. Turbapinnases
7
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx
20
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
oleva vabapinnalise põhjaveekihi (pinnasevee) tase on seotud pinnaveetasemega.
Planeeringuala väljaehitamine toob kaasa mõningase kõvakattega pindade lisandumise, mis
tähendab, et vee äravool alalt kiireneb. Planeeringu koostamisel tuleb sellega arvestada.
DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja
tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee täpsem ärajuhtimise lahendus koos käideldavate
või omal krundil immutavate koguste arvutustega lahendatakse ehitusprojektides.
KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt
hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema
lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.
KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus
ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt
kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab detailplaneeringu
koostamisel arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid PlanS § 4 lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt
Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt juba kaasatud asutustelt.
21
Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Tartu maakonna planeering 2030+
Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034
Nõo valla üldplaneering (2006)
Koostatav Nõo valla üldplaneering
Seadused, määrused:
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)
Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)
Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)
Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)
Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)
Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee
Maa-ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee
22
EELNÕU Lisa 1
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
Nõo vallas Nõgiaru külas asuvate Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuste detailplaneeringu
koostamiseks.
1. Planeeringu eesmärk ja vajadus
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Metsa-
Voodla ja Kilgi maaüksuste muutmiseks elamualaks koos vajaliku taristuga. Ühtlasi tuleb määrata
detailplaneeringus liikluskorralduse, üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse,
parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
2. Planeeringu ala
Planeeringuala suuruseks on ca 181595 m² (ca 18,2 ha) ja see asub Nõo vallas Nõgiaru külas.
Olemasoleva kohaliku tee Nõo-Metsküla ja riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga ristmiku sulgemise ning
planeeringualale juurdepääsuks vajaliku kogujatee kavandamiseks on planeeringualasse kaasatud
Nõo-Metsküla tee, teeregistri nr 5280062, mis asub katastriüksustel Nõo-Metsküla tee L3
52801:012:0584, Nõo-Metsküla tee L1 52801:001:0686, osaliselt Nigola 52801:001:0037,
Vahenurme katastriüksus 52801:001:1419, 22191 Nõo-Meeri tee katastriüksus 52801:001:1420 ja
osaliselt 22191 Nõo-Meeri tee katastriüksus 52801:001:0082.
Planeeringuala piirneb Lillaste (52801:001:0175), Kalvi (52801:010:0142), Koguduse
(52801:001:0026), Maanuse (52801:001:0622), Maanuse (52801:001:0183), Metsaääre
(52801:001:0621), Eebeni (52801:001:0184), Suure-Remli (52801:001:0019), Kaseristi
(52801:001:00363), Jõhvi-Tartu-Valga tee (52801:010:0052), 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee
(52801:009:0168) maaüksustega
PlanID 126113.
Planeeringuala skeem (X-GIS2. Maa- ja Ruumiamet.)
Legend:
Registreeritud katastriüksus
Detailplaneeringu ala
2.1. Andmed terves ulatuses planeeringualal asuvate katastriüksuse kohta:
Metsa-Voodla katastriüksus (52801:001:0430);
Pindalal – 66335 m²;
Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%.
Kilgi katastriüksus (52801:001:0344);
Pindala – 69195 m²;
Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%.
Nõo-Metsküla tee L3 katastriüksus (52801:012:0584);
Pindala – 8327m²;
Maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%.
Nõo-Metsküla tee L1 katastriüksus (52801:001:0686)
Pindala – 1922 m²;
Maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%.
22191 Nõo-Meeri tee katastriüksus (52801:001:1420);
Pindala – 240 m²;
Maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%.
3 Jõhvi-Tartu-Valga tee katastriüksus (52801:001:0938);
Pindala – 397 m²;
Maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%.
Vahenurme katastriüksus (52801:001:1419);
Pindalal – 33953 m²;
Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%.
2.2. Andmed osaliselt planeeringualal asuvate katastriüksuse kohta:
Nigola katastriüksus (52801:001:0037);
Pindalal – 309559 m²;
Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%.
22191 Nõo-Meeri tee katastriüksus (52801:001:0082);
Pindala – 55251 m²;
Maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%.
3. Detailplaneeringu koostamise alused ning arvestamisele kuuluvad varem koostatud
planeeringud, hoonestusskeemid ja projektid
3.1. Planeerimisseadus;
3.2. Ehitusseadustik;
3.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded;
3.4. Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 määrus nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“;
3.5. Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo
Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15.
3.6. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud 27.02.2019 Riigihalduse
ministri poolt;
3.7. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 (Emajõe
Veevärk AS ja Europolis OÜ, 2023);
3.8. Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojekt
(Reaalprojekt OÜ, töö nr MA14688TN, 2023).
4. Lähteseisukohad
4.1. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.
4.1.1. Teha ülevaade detailplaneeringuala ajaloolisest kujunemisest ja tuua välja seosed
piirneval alal paikneva kunagise teedestruktuuri või asustusmustri kujunemise
kohta ning maastikus paiknevate väärtuste kohta, mida planeeringulahenduse
koostamisel arvestada;
4.1.2. Tuua välja kuidas detailplaneeringuga kavandatav terviklik ruumilahendus rikastab
ja mitmekesistab ümbritsevat maastikku, seda arvestades ja säilitades.
4.1.3. Tuua esile olemasoleva ruumilise keskkonna (maastiku) väärtused.
4.1.4. Hinnata tuleb asjakohaseid mõjusid, sh majanduslikud (mõju varale, kokkulepete
jõukohasus jms), kultuurilised (miljöö, erinevad kultuuriväärtuslikud objektid,
vaated, tavad jms) ja sotsiaalsed (sotsialane võrdsus, ligipääsetavus, liikuvus,
kvaliteetne avalik ruum, visuaalsed mõjud, omavalitsuse jätkusuutlikkus jms)
mõjud ning mõjud looduskeskkonnale (elurikkus, radoon, kliimamuutustega
arvestamine jms).
4.1.5. Hinnata, kas kavandatav ruumilahendus suurendab või vähendab kliimariske (nt
üleujutused, kuumalained, erosioon).
4.1.6. Parima lahenduse väljatöötamiseks kaaluda ja hinnata erinevaid variante.
4.2. Lubatud krundi maakasutuse sihtotstarbed:
4.2.1. Elamumaa;
4.2.2. Transpordimaa;
4.2.3. Üldkasutatav maa.
4.3. Ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed:
4.3.1. 11101 – Üksikelamu;
4.3.2. 12744 – Elamu, kooli vms abihoone.
4.4. Planeeringuala kruntideks jaotamine:
4.4.1. Planeeringuala võib jaotada elamukruntideks järgides võimalikult palju
hajaasustuse põhimõtet. Minimaalseks planeeritava elamukrundi suuruseks on
3000 m²;
4.4.2. Transpordimaa ja üldkasutava maa kruntide moodustamisel järgida Nõo valla
üldplaneeringu põhimõtteid;
4.4.3. Moodustada eraldi krundid juurdepääsutee(de)le minimaalse laiusega 10 meetrit.
4.4.4. Nõo-Metsküla tee laienduse vajadusel näha ette äralõiked.
4.5. Krundi hoonestusala:
4.5.1. Hoonestusala asukoha valikul lähtuda eesmärgist säilitada võimalikult suures
ulatuses metsamaad ja olemasolevat puistut, mis moodustaks ühise terviku;
4.5.2. Hoonestusala koos tehnovõrkudega saab kavandada mitte rohkem kui 2/3 ulatuses
krundi pindalast. Ülejäänud krundi osas tuleb olemasoleva kõrghaljastuse ala
säilitada või taastada. Erinevatele kruntidele jääv kõrghaljastus peab moodustama
hoomatava terviku;
4.5.3. Arvestada riigi põhimaanteelt nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga lähtuvate mõjudega;
4.5.4. Arvestada Nõo-Metsküla tee teekaitsevööndiga.
4.6. Krundi ehitusõigus:
4.6.1. Hoonete suurim lubatud arv krundil määrata planeeringuga;
4.6.2. Anda kavandatavad maapinna absoluutkõrgused kruntidel;
4.6.3. Hoonete suurim ja vajadusel vähim lubatud ehitisealune pind määrata
planeeringuga, järgides Nõo valla üldplaneeringus sätestatut. Abihoone ei tohi olla
suurem kui elamu;
4.6.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus - põhihoone katuseharja kõrgus kuni 9 m; abihoone
kõrgus määrata planeeringuga;
4.6.5. Planeeringus käsitleda ka tingimusi alla 20 m2 väikeehitiste püstitamiseks. Lisada
selgitus, kas kuni 20 m2 suurused väikeehitised arvestatakse hoonete suurima
ehitisealuse pinna ja suurima lubatud hoonete arvu sisse. Määrata maksimaalne
lubatud alla 20 m2 väikeehitiste arv. Maksimaalne lubatud ehitusteatise ja -loa
kohustuseta kuni 20 m2 suuruste ja maksimaalselt 5 m kõrguste hoonete arv krundil
on 2.
4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised:
4.7.1. Kõigil hoonestatavatel kruntidel näha ette liitumine ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga;.
4.7.2. Määrata hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude
ja rajatiste ning nende ühenduste asukohad;
4.7.3. Tuletõrjevee veevõtukoha või hüdrantide paiknemine lahendada planeeringuga. Nõo
Vallavalitsus ei võta endale kohustust tagada normikohast tuletõrje
veevõtuvarustust;
4.7.4. Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri
välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks avalikult
teelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või
vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või
katus. Päikesepaneelidel katus.
4.7.5. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise
või immutamise lahendus. Eelistatult kasutada sademeveest vabanemiseks
looduslähedasi lahendusi kinnistu põhiselt. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja
üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigi- ja kohaliku tee alusele maaüksusele.
4.7.6. Anda tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga
kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus).
4.8. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
4.8.1. Arhitektuurinõuded peavad olema põhjendatud ning tulenema kontaktvööndi
analüüsist;
4.8.2. Lubatud korruselisus – elamul kuni 2 maapealset korrust, abihoonel 1 korrus;
4.8.3. Kaaluda keldrikorruse kavandamist ja selle mitte kavandamisel tuua välja olulised
põhjendused;
4.8.4. Anda põhilised välisviimistluse materjalid ja piirdekonstruktsioonide tüübid.
4.9. Liikluskorraldus:
4.9.1. Määrata liikluskorralduse põhimõtted planeeringuala siseselt;
4.9.2. Planeeringualale juurdepääsuks vajalik kogujatee kavandada Tartu-Nõo
teeprojektis kavandatud asukohta, st Nõo-Metsküla kohalikust teest kuni riigiteeni
nr 22191 Nõo-Meeri tee.
4.9.3. Olemasolev kohaliku tee Nõo-Metsküla ja riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga ristmik
tuleb sulgeda ja riigitee nr 22191 Nõo-Meeri tee ääres asuva parkla juurdepääs
riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu
eelprojektist tulenevalt ümber ehitada.
4.9.4. Juurdepääsuteed kavandatava elamuala siseselt peavad olema ringistatud. Umbtee
võib olla maksimaalselt 150 m ning peab lõppema ümberpööramise võimalusega.
4.9.5. Näha vajadusel ette eraldised Nõo-Metsküla tee teemaa laiendamiseks.
Moodustatava teemaa kogu laiuse kavandamisel arvestada Nõo valla
üldplaneeringuga.
4.9.6. Planeeringuala teed kavandada minimaalse teemaa laiusega 10 m ja sõidutee
katendi laiusega mitte alla 5,5 m;
4.9.7. Planeeringuala teede katete kavandamisel arvestada kaasatud teedeinseneri
arvamust. Elamualale juurdepääsutee kavandada vähemalt tolmuvaba kattega
(eelpuistega kahekordse (2*E;2,5*) pindamine) ja elamuala sisesed teed
asfaltkattega;
4.9.8. Planeeritav ala paikneb riigi- ja kohalike teede kaitsevööndis. Planeeringu
joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise
omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust.
4.9.9. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada
bussipeatustega;
4.9.10. Anda teemaa ristlõiked koos kavandatavate tehnovõrkude paiknemisega;
4.9.11. Hoonestus kavandada Nõo-Metsküla tee kaitsevööndist väljapoole, kuna
kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon;
4.9.12. Vajadusel määrata piiri osa, kust väljasõitude rajamine on keelatud;
4.9.13. Parkimine lahendada krundisiseselt.
4.9.14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kõrge liiklussagedusega
põhimaanteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja
perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).
Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata (müra modelleerida)
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra
piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra
normtasemete tagamiseks arvestades üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbele
kehtestatud mürakategooriatega. Seletuskirjas kirjeldada ning joonistel näidata
kavandatud leevendusmeetmed (nt müravall, haljastus, müratõkkesein);
4.9.15. Arvestada ka Transpordiameti 04.03.2025 kirjas nr 7.2-2/25/2164-2 „Seisukohtade
väljastamine Nõo vallas Kilgi ja Metsa-Voodla kinnistute detailplaneeringu
koostamiseks“ toodud tingimustega, mida ei käesolevad lähteseisukohad ei käsitle.
4.10. Haljastus ja heakorrastus:
4.10.1. Haljastuse kavandamisel järgida Nõo valla üldplaneeringus sätestatut;
4.10.2. Metsaga kaetud kavandataval elamumaal tuleb jätta vähemalt 70 % territooriumist
looduslikuks, metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Elamukrundil tuleb
olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70 % ulatuses.
Juhul kui metsa osas on teostatud raie tuleb näha ette kõrghaljastuse taastamine.
Selleks, et tagada ühine arusaam, kuidas kruntidel kõrghaljastuse nõuet täita, näha
detailplaneeringuga ette kohustus esitada koos ehitusloa taotlusega või
ehitusteatisega esitatava ehitusprojektiga krundi asendiplaan koos kavandatava
haljastusega, kusjuures eraldi tuleb näidata säilitamisele kuuluv kõrghaljastus ja
likvideeritav kõrghaljastus ning uus istutatav kõrghaljastus. Välja tuleb tuua
kõrghaljastatud ala % krundi pinnast.
4.10.3. Anda soovituslikud piirete tüübid ja kõrgused (mitte üle 1,5 m);
4.10.4. Anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee
ärajuhtimine jmt);
4.10.5. Määrata jäätmekäitluse korraldamine.
4.11. Maaparandussüsteemid:
4.11.1. Käsitleda detailplaneeringu alaga kattuva maaparandussüsteemi osa (Mariksoo II,
Maaparandussüsteemi kood 2103830020030002) kokkupuudet ja vajadusel
rekonstrueerimist terviklikult kogu detailplaneeringu alal. Oluline on arvestada, et
olenevalt konkreetsest olukorrast võib vajalik olla maaparandussüsteemi
rekonstrueerimiseks kavandada rekonstrueerimisega kaasnevat ehitustegevust ka
detailplaneeringu alast väljaspool, naaberkinnisasjadel.
4.11.2. Seletuskirjas käsitleda ja joonistel märkida vajadus väljaspool
maaparandussüsteemi vee eesvoolu või kuivenduskraavi juhtimiseks.
4.11.3. Märkida seletuskirja tingimus, et väljaspool maaparandussüsteemi asuvatelt
kruntidelt vee eesvoolu või kuivenduskraavi juhtimine ei ole lubatud ilma Maa- ja
Ruumiameti kooskõlastuseta.
4.12. Servituutide seadmise vajadus.
4.12.1. Servituutide planeerimise korral on vajalik enne ehituslubade väljastamist teostada
servituutide kandmine kinnistusraamatusse.
4.13. Eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala
avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine;
4.13.1. Arvestada Nõo valla üldplaneeringu nõudega, et detailplaneeringu koostamise
käigus tuleb vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks
üldmaaks (üldkasutatava maa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed), millele on
õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel.
5. Planeeringu rakendamise võimalused:
5.1.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei
muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud,
ei kuulu lähteseisukohad muutmisele;
5.1.2. Viidata xx. xxxxxxx 2025 Nõo valla ja huvitatud isiku vahel sõlmitud
„Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu
koostamise rahastamise lepingule nr 7-2/x-2025 ja eelkokkuleppele
detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ja
väljaehitamise rahastamiseks“.
5.1.3. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad ja tegevuste loetelu, mis
tagavad planeeringu elluviimise. Transpordiameti nõudena tuleb arendusega
seotud teed rajada, ristumiskoht likvideerida ning nähtavust piiravad takistused
(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2)
enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;
5.1.4. Käsitleda planeeringu elluviimise kavas planeeringust huvitatud isiku kohustustena
planeeringuala juurdepääsuks vajaliku uue kogujatee (Nõo-Metsküla kohalikust
teest kuni riigiteeni nr 22191 Nõo-Meeri tee) rajamist, olemasoleva kohaliku tee
ristmiku sulgemist, parkla juurdepääsu ümber ehitamist ja jalakäijate ohutuse
tagamiseks jalgteed tõmbepunktidega sidumist ning ühendamist bussipeatustega.
5.1.5. Anda juhised kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusprojektide koostamiseks;
5.1.6. Kui planeeringulahenduse elluviimist ei ole alustatud viie aasta jooksul pärast
detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Nõo Vallavolikogul)
õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.
6. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud:
6.1. Päästeameti Lõuna päästekeskus;
6.2. Transpordiamet;
6.3. Maa-ja Ruumiamet;
6.4. Planeeritaval maa-alal paiknevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud /valdajad.
6.5. Planeeritava maa-ala kinnistute omanikud ja piirinaabrid.
7. Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus
7.1. Detailplaneering vormistatakse ja esitatakse vastavalt Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavatele nõuetele;
7.2. detailplaneeringu avaliku väljapaneku jaoks esitatakse detailplaneering pdf kujul ja
väljatrükk ühes eksemplaris; detailplaneeringule lisatakse kooskõlastuste ja koostöö
koondtabel;
7.3. detailplaneeringu kehtestamisel esitatakse detailplaneering ja selle lisad täiendavalt pdf
kujul ja väljatrükk ühes eksemplaris. Juhul kui avaliku väljapaneku järgselt
planeeringulahendust muudeti esitada väljatrükk kahes eksemplaris;
7.4. detailplaneeringu joonised:
7.4.1. detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta kehtivale korrale vastav
aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud)
digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500.
Geodeetilised tööd tuleb muuhulgas esitada kohaliku omavalitsuse poolt
kasutatavasse geomõõdistuste infosüsteemi (KOVGIS EVALD geoarhiivi moodul,
https://evald.ee/nõovald/);
7.4.2. planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs;
7.4.3. detailplaneeringu põhijoonis;
7.4.4. maakasutuse ja kitsenduste joonis;
7.4.5. tehnovõrkude joonis;
7.4.6. detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised;
7.4.7. Joonised 6.4.4 ja 6.4.5 on lubatud ühildada kui ei halvene kaartide loetavus.
8. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava
8.1. Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul pärast
detailplaneeringu koostamise algatamist.
8.2. Planeeringu kehtestamise või kehtestama jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta
möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
9. Vajalikud uuringud:
9.1. Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuste asukohast ja kavandatava tegevuse iseloomust
tulenevalt tuleb tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktile
2 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle
kohta eelhinnang, kuna tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata
juhul elurajooni arendamisega.
10. Planeerimismeeskonda kaasata
10.1. Ruumilise keskkonna planeerija – tegutseb projektijuhina, koostab
detailplaneeringu protsessi ajakava, moodustab meeskonna ja juhib selle tööd sisuliselt,
koordineerib osapoolte tööd, vastutab detailplaneeringu sisulise ja vormilise tulemuse eest.
10.2. Tehnovõrkude insener - analüüsib planeeringuala tehnilist varustatust ja
arenguperspektiivi, annab sisendi vajalike uuringute tellimiseks (näit. torustike uuring).
Koostab planeeringulahenduse valitud variandi põhjal vajalike tehniliste lahenduste
üldkirjelduse, mille põhjal kaasatakse planeeringulahenduse väljatöötamiseks
tehnovõrkude valdajad. Koostab ala tehnovõrkude võimalikud lahenduspõhimõtted ja
esitab planeeringusse ehituslike tingimuste sisendi. Vastavalt vajadusele tuleb kaasata
erinevaid tehnovõrkude insenere, näiteks vee- ja kanalisatsiooni insener, elektriinsener,
soojusenergeetikainsener jt.;
10.3. Teedeinsener – analüüsib planeeringuala liiklustaristu üldist iseloomu ja tehnilisi
näitajaid, annab sisendi tehniliste uuringute tellimiseks. Peale funktsionaalse skeemi ja
hoonestuse parima võimaliku lahendusvariandi väljavalimist koostab liikluslahenduse
sisendist ja keskkonnatingimusi tagavatest nõuetest (nt sademevete immutamine ja
ärajuhtimine, loodusväärtused) lähtudes olulised liikuvusega seotud ehitus- ja
maakasutustingimused teede ja katendite projekteerimiseks.
10.4. Geodeetilise uuringu koostaja – koostab planeeringualale planeeringu
vajadustele vastava geodeetilise alusplaani ning tagab, et see vastab olemasolevale
olukorrale. Koondab alusplaanile tehnovõrkude valdajate esitatud teabe ja vajadusel
mõõdistab puuduvad tehnovõrgud koostöös tehnovõrkude valdajatega. Vajadusel
mõõdistab üksikpuud ning põõsarinde, mis on alusteabeks dendroloogilise hinnangu või
loodusuuringu koostamiseks ning maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Tagab
alusplaani ajakohasuse ja kooskõlastab alusplaani kohaliku omavalitsusega.
10.5. Mürauuringu koostaja – modelleerib, mõõdab ning hindab tänavaliiklusest vm
müraallikatest tuleneva müra vastavust kavandatavale maakasutusele kehtestatud
piirnormidele, koostab mürahinnangud koos mürakaartide ning müraprognoosiga. Hindab
müratasemete vastavust normidele ning nõuete täitmiseks koostab planeeringulahendusele
tingimused ehitusprojekti koostamise aluseks.
Lähteseisukohad koostas arenguspetsialist Piia Raig
Nõo Vallavalitsus Teie 10.03.2026 nr 8-1.1/493
[email protected]
Voika tn 23 Meie 25.03.2026 nr 7.2-2/26/2164-5
61601, Tartu maakond, Nõo vald,
Nõo alevik
Seisukoht Nõgiaru külas asuvate Metsa-
Voodla ja Kilgi maaüksuste
detailplaneeringu KSH eelhinnangule ja
algatamata jätmise korralduse eelnõule
Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohta Nõgiaru külas asuvate Metsa-Voodla ja Kilgi
maaüksuste detailplaneeringu (katastritunnused 52801:001:0344 ja 52801:001:0430)
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangule ning algatamata jätmise korralduse
eelnõule.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamukvartali rajamine. Oleme 04.03.2025 kirjaga nr
7.2-2/25/2164-2 esitanud oma seisukohad planeeringu koostamiseks. Täname, et olete neid
arvesse võtnud ning sisuliselt käsitlenud. KSH eelhinnang (koostaja LEMMA OÜ) on sobilik.
Lähtudes KeHJS § 33 lg 6 ei ole Transpordiametil ettepanekuid ega vastuväiteid keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. KSH eelhinnang_Metsa-Voodla DP
2. Detailplaneeringu algatamine, eelnõu
3. Metsa-Voodla ja Kilgi dp lähteseisukohad, eelnõu
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490