Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
488
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar
Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Maakri tn 23a kahekümne viiendal märtsil kahe
tuhande kahekümne kuuendal aastal (25.03.2026) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on
registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490
all, aadress Valge tn 4/1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], mille esindajana
tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Tiina Reismann, isikukood 46712190348, kes
on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise
hetkel on Tallinn (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud
temale esitatud volikirja originaali alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel
ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi
kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
KOIVAKONNU OÜ, registrikood 10696059, asukoht Kunna, Tsirgumäe küla, Valga vald,
Valga maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik,
mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Tarmo Raudsepp, isikukood
38112042744, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel
videokõne ajal ja isiku näotuvastuse kaudu, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti
tõestamise hetkel on Valga vald (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti
tõestaja tuvastanud ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari
teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on aadressil 23113 Taheva-Läti piiri tee, Sooblase küla, Valga
vald, Valga maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 7383150 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
77901:004:0933, pindala 66914,0 m², aadress 23113 Taheva-Läti piiri tee, Sooblase
küla, Valga vald, Valga maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik
kasutusõigus vastavalt 02.12.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm (3), neli üks
(4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks olevale plaanile. 2.12.2020
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 7.12.2020.
2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik
kasutusõigus vastavalt 09.06.2022 lepingu punktidele 3, 4.1 kuni 4.9 ning lepingu
lisaks olevale plaanile. 9.06.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.06.2022.
3) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektri
maakaabelliini ja jaotuskilbi ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 12.10.2022
lepingu punktidele 3. ja 4. ning lepingu lisaks olevale plaanile. 12.10.2022
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 17.10.2022.
4) Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857)
kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne isiklik kasutusõigus talumiskohustusega
elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt
18.06.2025 lepingu punktidele 3.1 kuni 3.5, 3.7, 4.1 ja 4.2 ning ruumiandmetele
tunnusega 801235. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 801235.
18.06.2025 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.06.2025.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(25.03.2026).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu
kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised),
millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid
probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti
tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitisealune pind m2 Staatus Liik
291665717 Männiku elektrivarustus püstitamisel vallasasi
120290438 Hüdrometeoroloogia punkt 3,7 olemas kinnisasi
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu
eseme koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge:
pindala on ebatäpne (06.04.2024).
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sh elektripaigaldise kaitsevöönd,
avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, eesvoolu kaitsevöönd, hoiuala, geodeetilise
märgi kaitsevöönd, kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd, kaitseala looduslik
sihtkaitsevöönd, lõheliste kudemis- ja elupaigad, kaitseala piiranguvöönd,
maaparandushoiuala, piiratud asjaõigusega ala, muinsuskaitseala või kinnismälestise
kaitsevöönd, piiririba, sideehitise kaitsevöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd, ranna
või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, tee avalik kasutus,
veekogu kallasrada, veekogu avalik kasutus, I, II ja III kategooria kaitsealused liigid ja
kivistised, seisundiga „projekteeritav“ kaitseala (Metsaelupaikade looduskaitseala)),
2
mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt
tutvunud ja on piirangutest teadlikud.
1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus paikneb hoiuala piires, kaitseala
piiranguvööndis, kaitseala hooldatav sihtkaitsevööndis ja kaitseala looduslikus
sihtkaitsevööndis ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmete
kohaselt on:
1.7.1. loodusobjekti tüüp: hoiuala, loodusobjekti nimetus: Koiva-Mustjõe luha hoiuala,
loodusobjekti valitseja: Keskkonnaamet, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus:
Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrus nr 311 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Valga maakonnas“;
1.7.2. loodusobjekti tüüp: maastikukaitseala, looduspark, loodusobjekti nimetus: Koiva-
Mustjõe MKA, Koiva piiranguvöönd, Koiva-Mustjõe MKA, Parmu sihtkaitsevöönd,
Koiva-Mustjõe MKA, Koiva konnu sihtkaitsevöönd, loodusobjekti valitseja:
Keskkonnaamet, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: Vabariigi Valitsuse 6.
oktoobri 2005 määrus nr 259 „Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.
1.8. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise
andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste
mälestiste kaitsevööndites:
1.8.1. 06.10.1999.a. arvele võetud ehitismälestis: Taheva mõisa park (registri nr 23275) –
„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 16 (RTL
1999, 122, 1665), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri
19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
1.8.2. 06.10.1999.a. arvele võetud ehitismälestis: Taheva mõisa peahoone varemed (registri
nr 23274) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 12.08.1999 määrus
nr 16 (RTL 1999, 122, 1665), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
1.8.3. 06.10.1999.a. arvele võetud ehitismälestis: Taheva mõisa karjakastell (registri nr
23277) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr
16 (RTL 1999, 122, 1665), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
1.8.4. 06.10.1999.a. arvele võetud ehitismälestis: Taheva mõisa jääkelder (registri nr 23281)
– „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 16 (RTL
1999, 122, 1665), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri
19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
1.8.5. 06.10.1999.a. arvele võetud ehitismälestis: Taheva mõisa veetorn-pumbamaja (registri
nr 23283) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 12.08.1999 määrus
nr 16 (RTL 1999, 122, 1665), "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13);
1.8.6. 26.06.2021.a. arvele võetud ajalooline looduslik pühapaik: Taheva ristipuud (registri
nr 31120) – "Ristimetsade kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri
22.06.2021 käskkiri nr 107 (RT III, 26.06.2021, 1).
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
3
õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole
Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata
muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid
käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 8
lg 71 sätestatust ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020.a. määruse nr 82
(Transpordiameti põhimäärus) § 6 punktist 5. Taristuministri 24.12.2024.a.
käskkirjaga nr 1-2/24/533 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada
Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori
ülesannetes strateegilise planeerimise teenistuse direktori 02.01.2025.a. käskkirjaga nr
1.1-1/25/2 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel maa kasutamiseks andmist.
2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna juhataja
17.03.2026.a. korraldusega nr 1.1-3/26/182.
2.1.10. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik
õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt
õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles
sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Kasutusõiguse ala on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil
ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI
kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1079405.
2.2.3. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei
kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning
äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.
2.2.4. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega
saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.
2.2.5. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud
ega tema volitusi tühistatud ja vajadusel neid on nõuetekohaselt pikendatud, ning ei
4
esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid nende õigust sõlmida käesolev leping, ja
neil on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed
otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda.
2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmisega ei
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud piiratud asjaõigustega soodustatud
isikute huve.
2.3.3. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaani, millisel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.4. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga tutvunud ning on
teadlikud selle sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks
olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele tähtajatu ja tasuline isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on Õigustatud isikul
õigus omada lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel tehnovõrgu ja -rajatise
ehitamise ja talumise eesmärgil elektri maakaablit, kasutada seda sihipäraselt ning
samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise
eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille
paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud sinise
viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala) ja millele
vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse
ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1079405.
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.3.1. Kasutusõiguse ala suurus on 28 m2. Kasutustasu bilansilise jääkmaksumuse põhjal
arvutatuna on 0,01 eurot aastas (bilansiline jääkmaksumus 0,01 eurot/m2 x 28 m2 x
3%); maa maksustamishinna põhjal arvutatuna on 0,03 eurot aastas (maksustamishind
0,04 eurot/m2 x 28 m2 x 3%).
3.3.2. Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise
kord“ § 23 lõike 6 alusel, kui turupõhine aastane kasutustasu kujuneb väiksemaks kui
kümme eurot, määratakse kasutustasuks kümme (10) eurot. Aluseks on Vabariigi
Valitsuse 09.03.2023 määrus nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“
koosmõjus riigivaraseaduse § 181 lg 2 punktidega 2 ja 4.
3.3.3. Kuivõrd punktis kolm kolm üks (3.3.1) arvutatud kasutustasu on väiksem kui kümme
(10) eurot, siis kuulub Transpordiameti poolt esitatud arve alusel iga aastaselt
tasumisele kümme (10) eurot. Tähtajaks tasu mittemaksmise korral on riigivara
valitsejal õigus nõuda viivist null koma null viis protsenti (0,05%) viivitatud summast
iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni.
3.3.4. Turusituatsiooni muutumise korral on lepingu eseme omanikul õigus nõuda tasu
muutmist kolme (3) aasta möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest. Edaspidi kehtib
tasu maksmise kohustus ja tasu maksmise tingimused vastavalt õigusaktides sätestatud
suurusele ja korrale.
5
3.3.5. Lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosasse nr 7383150 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga
säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks
Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.
4.1.2. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat,
vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
4.1.3. Õigustatud isik kohustub hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras.
4.1.4. Õigustatud isik kohustub kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust
kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene
tagajärg.
4.1.5. Õigustatud isik kohustub teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja
remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; pärast lepingu esemel
teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik
kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra.
4.1.6. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt
pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud.
4.1.7. Avariiremondist tuleb teatada esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile
[email protected], edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb
eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega
tuleb lõpetada esimesel võimalusel.
4.1.8. Õigustatud isik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada
liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas
kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a. “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”
määrusest nr 43). Avariiremondi teostaja kohustub Omaniku poolt määratud ajal
ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle
antuks kui Omanik ja Õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa
üleandmise akti”.
4.1.9. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti
nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate
õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.
4.1.10. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja
jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.
Muud kokkulepped
4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tähtajatu ja tasuline.
4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
6
4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada tehnovõrgu kaitsevööndis
hooldetöid vastavalt riigiteede korrashoiulepingus ja tee seisundinõuete määruses
sätestatule.
4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. Lepingu lõpetamise kulud
kannab Õigustatud isik.
4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.9. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 13.02.2026 kirjaga nr 7.1-
2/26/1819-2 kooskõlastatud ning OÜ Promerant koostatud projektile nr 1-155-26
„Tõrvavabriku kinnistu elektrivarustuse projekt Tsirgumäe küla, Valga vald, Valga
maakond“.
4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva
lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrk, ja isiklikku
kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks
oleval plaanil näidatud tehnovõrku ei asu.
4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
korraldusele jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Transpordiameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Transpordiameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.12. Õigustatud isik vastutab esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju
andmete õigsuse eest. Käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaani ja
Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmete
vastuolu korral loetakse õigeks Transpordiameti poolt kooskõlastatud projekt ja
käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud kasutusõiguse ala.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
7383150 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuline
isiklik kasutusõigus KOIVAKONNU OÜ (registrikood 10696059) kasuks elektri
7
maakaabli ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 25.03.2026.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli
üheksa (4.9), mille alale vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju
andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1079405.
6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri
asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee
(www.eesti.ee/est/teenused › ettevõtjale › õigusabi › notariaalsed dokumendid)
juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse
tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud
ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
7.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.3. Osaleja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase
maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel 49,80
eurot (tehinguväärtus 6 375,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
Notari tasu kokku 69,80 eurot.
Käibemaks 16,75 eurot.
Kokku 86,55 eurot.
8
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Tiina Reismann allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja Tarmo Raudsepp allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
9
LISA
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega.
Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende
täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse
märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 36 esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud õiguse
ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada
katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on
oluliselt raskendatud.
3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse
teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti
maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja
jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad
kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole
võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja
puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad
ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise
korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki
jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli
jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks
see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud
õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse
kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele
isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse
esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks
kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lõikele 4 isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -
rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud
avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust.
01.02.2023]
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või
seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning
servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või
servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus
servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal,
maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste
kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole
kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist
reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu
määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja
tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb
kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed
kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei
peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
10
11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult
tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik
ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga
või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või
tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe
talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel
alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on
ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele
laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse
tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk
või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise
side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja
omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda
soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et
teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
13. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku
ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -
rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156
sätestatud suuruses ja korras.
14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas on 3,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.
[jõust. 01.01.2024] (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe
katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui
90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub
katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis
kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne,
siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks asjaõigusseaduse
rakendamise seaduse § 155 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda
talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku
jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis
paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole
õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on
vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku
omandis olevate kinnisasjade eest kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro.
[jõust. 01.01.2024] (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti
andmetest. [jõust. 01.01.2025] (9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025.
aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste
alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. [jõust. 01.01.2024]
15. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja
elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on
piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis,
ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad
kasutuspiirangud.
16. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada jäätmeid,
materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld,
istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja
võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud
11
elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos
veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada
loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada
löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide
kaitsevööndites.
17. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise kaitsevööndi
ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele nõuetele § 10 lg 3 on
maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
18. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see
ei kahjusta varem seatud servituuti.
19. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse
üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega
koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti
tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
20. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või
nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise
lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
21. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked:
1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised
või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud
piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali
alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised
piiriandmed.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti
lahutamatu lisana
12