Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
OÜ LINNAK
Reg nr 12913059
MTR EEP003484
Tel +372 52 75 815
[email protected]
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
Valgeranna küla, Pärnu linn
Töö nr 2504
Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus
Huvitatud isik: Henno Varahaldus OÜ
Esindaja: Lauri Malm
/allkirjastatud digitaalselt 3.12.2025/
Koostaja: OÜ Linnak
Arhitekt: Karri Tiigisoon
/allkirjastatud digitaalselt/
veebruar 2026
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
SISUKORD
SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3
1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja ................................................................ 3
1.1. Planeeringu koostamise alused ................................................................................. 3
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .............................................................................. 3
2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus ............................................................. 4
3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ............................................................................. 4
4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ....................................... 4
5. Ruumilise arengu eesmärgid .............................................................................................. 5
5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ......... 6
5.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule ................................................................... 6
5.3. Alal (piirkonnas) kehtivad detailplaneeringud ............................................................ 6
6. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ........................................................... 6
7. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused ........................................... 7
8. Liiklus, parkimine................................................................................................................ 9
9. Haljastus, maastik, piirded ................................................................................................. 9
10. Tehnovõrgud, tehnoseadmed.......................................................................................10
10.1. Veevarustus .............................................................................................................10
10.2. Reoveekanalisatsioon ..............................................................................................10
10.3. Vertikaalplaneerimine ja sademevee käitlus ............................................................10
10.4. Elektrivarustus .........................................................................................................11
10.5. Sidevarustus.............................................................................................................12
10.6. Soojavarustus, jahutus .............................................................................................12
11. Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................13
11.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine ...........................................................13
12. Keskkond ......................................................................................................................13
12.1. Üleujutuse ohuga arvestamine .................................................................................13
12.2. Jäätmed ....................................................................................................................14
12.3. Insolatsioon ..............................................................................................................14
12.4. Müra .........................................................................................................................14
12.5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel
seiremeetmed ......................................................................................................................14
12.6. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid ....................................................................14
13. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine ....................................................................15
14. Detailplaneeringu rakendamise nõuded ......................................................................15
15. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus .................................................15
16. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus ...............................................15
17. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain ..........................16
18. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta .........................................16
GRAAFILINE OSA
AS-1 SITUATSIOONISKEEM
AS-2 TUGIJOONIS
AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
AS-4 TEHNOVÕRKUDE SKEEM
AS-5 ILLUSTREERIV JOONIS
Töö nr 2504 Lk 2 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja
Koostaja Koostamise korraldaja Huvitatud isik
OÜ LINNAK (12913059) Pärnu Linnavalitsus (75000064) Henno Varahaldus OÜ
Tel +372 52 75 815
[email protected] Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn,
Pärnu linn
+372 444 8200
[email protected]
1.1. Planeeringu koostamise alused
- Pärnu Linnavalitsuse 05.05.2025 korraldus nr 295 Valgeranna küla Servaku ja Liiviku
kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamise kohta;
- Geodeetiline alusplaan. Piirimärk OÜ, töö nr T642, 10.07.2024.
Olulisemad õigusaktid:
- Audru valla üldplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010.a määrusega
nr 19).
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
Planeeringuala asub Pärnu linnas, Papsaare külas.
Joonis 1 Välja tee 15a kinnistu asukoht.
Servaku ja Liiviku kinnistud asuvad Valgeranna tee ja Ranna tee ristmiku lähedal ja teede
vahelisel alal. Läheduses üle Valgeranna tee asuvad Valgeranna golfiväljakud. Planeeritavast
Töö nr 2504 Lk 3 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
alast lõuna poole jääb Valgeranna metsaala. Planeeritavast alast kirdesuunas jäävad
olemasolevad elamud ja elamukrundid.
2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus
Servaku
katastritunnus: 15904:003:1166
pindala: 15055 m²
sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
Liiviku
katastritunnus: 15904:003:1167
pindala: 12323 m²
sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
Kinnistud on hoonestamata.
3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala jagamine elamumaa
katastriüksusteks.
4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused
Planeeritav ala asub piirkonna elamualade merepoolses osas, millest lõunapoole jääb
rannaäärne metsaala. Läheduses on golfiväljakud, rand, Audru jõgi. Alal ei ole välja kujunenud
terviklikku hoonestust. Lähimad elamualad on Leetsi tee ääres, mis ei ole funktsionaalselt
planeeritava alaga seotud ning ka krundistruktuur on erinev. Lähtuvalt sellest on planeeritava
ala
Joonis 2 Vaade planeeritavale alale Valgeranna tee ja Ranna tee ristmikult
Töö nr 2504 Lk 4 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
5. Ruumilise arengu eesmärgid
Peamise ruumilise arengu suuna seab alal Audru valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt
on ala juhtfunktsioon reserveeritud elamumaa (EV).
Joonis 3 Väljavõte Audru valla üldplaneeringu kaardist (planeeritav ala – sinise kontuuriga)
Vastavalt Audru valla üldplaneeringu lisale SKEEM 1 on planeeritavas piirkonnas (Papsaare
külas) võimalik planeerida 1200 m² ja suuremaid kinnistuid.
Joonis 4 väljavõte Audru valla üldplaneeringu lisast SKEEM 1 elamukruntide miinimumsuurused
Töö nr 2504 Lk 5 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks
Servaku ja Liiviku kinnistutele on planeeritud juurdepääs Ranna teelt olemasolevaid kinnistuid
läbiva teena, mis määrab üldiselt ära ka planeeritavate kruntide paigutuse. Krundid on
paigutatud valdavalt planeeritava tee äärde kinnistute perimeetrile ja ka Ranna tee äärde.
Planeeritud on üksikelamud, mis on kooskõlas piirkonna valdava elamutüpoloogiaga (Elu
teest mere poole ja Audru jõe äärne hoonestus.
5.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule
Käesolev detailplaneering vastab kehtivale Audru valla üldplaneeringule.
5.3. Alal (piirkonnas) kehtivad detailplaneeringud
Alal kehtib Liiviku ja Servaku kinnistu detailplaneering (kehtestatud aastal 2005).
6. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Planeeringulahenduse väljatöötamise aluseks on lisaks üldplaneeringu tingimustele aluseks
eesmärk luua mõnusa „õueruumiga“ elamute kogum, kus on elanikel piisavalt ruumi ja
võimalusi ka väliruumis aja veetmiseks. Lähtuvalt sellest on ala läbiv tee kavandatud
ühesuunalisena, et tee saaks olla kitsam ning liiklus ettearvatavam ja seega turvalisem.
Tänavamaale on planeeritud ka roheala, kuhu on võimalik luua ala välitegevusteks
(mänguväljak, pingid jm).
Kõikidele elamukruntidele on planeeritud üks hoonestusala. Osale tänava äärsest hoonestust
on ette nähtud kohustuslik ehitusjoon.
Töö nr 2504 Lk 6 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
7. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused
Tabel 1.
Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel
Suurim maa- Suurim maa- Hoonete
Krundi Krundi Suurim Krundi
Olemasolev Pos. Hoonete suurim alune pealne suurim
pindala kasutamise lubatud täisehitus Katuse tüüp ja kalle
katastriüksus nr. lubatud arv krundil ehitisealune ehitisealune lubatud kõrgus
m² sihtotstarve* korruselisus %
pind m² pind m² m
Servaku 01 3487 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 10 lame või madal viil 0-5°
Servaku 02 2502 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5°
Servaku 03 2503 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5°
Servaku 04 2520 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5°
Servaku; Liiviku 05 2526 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5°
Liiviku 06 2502 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5°
Liiviku 07 2709 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 13 lame või madal viil 0-5°
Liiviku 08 2507 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5°
Servaku; Liiviku 09 2504 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5°
Servaku; Liiviku 10 3614 LT 0 0 0 0 0 0
27 374 2970
* EP – üksikelamumaa, LT – tee ja tänavamaa
Arhitektuursed tingimused ja märkused:
1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile.
2. Hoonestus lahendada terviklikult nii, et alal oleks sarnase arhitektuurikeelega hooned. Kui piirkonna hoonestuseks on valitud lamekatusega hooned,
siis ei ole lubatud viilkatusega hoonete ehitamine ja vastupidi. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid
(laudis, krohvipind, klaas, fassaadikivi). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda
sobimatuid materjale.
3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada keskmisest planeeritavast maapinnast. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada projektiga määratud
hoonet ümbritsevast planeeritavast maapinnast. Vertikaalplaneerimine lahendada võimalikult terviklikult arvestades planeeritud tee pinna kõrgust (vt
p 9) vältides järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse.
Töö nr 2504 Lk 7 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega
tuleb arvestada hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Hooned peavad paiknema määratud hoonestusala piirides, kuid hoonestusalast võivad
väljapoole ulatuda tänava poolsed räästad ja varikatused, mida ei arvutata ehitisealuse pinna sisse ning abihooned naabrite omavahelisel kokkuleppel
nt kahe krundi piiril (abihooneid ei või paigutada hoonestusalast tänava poole).
5. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku
saamiseks.
Töö nr 2504 Lk 8 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
8. Liiklus, parkimine
Juurdepääsud planeeritavale alale on Ranna teelt. Juurdepääs Ranna teele on Valgeranna
teelt (riigi tee nr 19112).
Ala juurdepääsutee on planeeritud ala läbivana ja ühesuunalisena, et liiklusruum oleks kitsam
ning seetõttu ohutum ja inimsõbralikum. Teel tuleb tagada maksimaalne liikumiskiirus 30
km/h füüsiliste meetmetega. Lisaks tuleb tee lahendada kergelt käänulisena, et vältida
sirgetel lõikudel kiirendamist või kiiruse ületamist.
Juurdepääsutee äärde on kavandatud lisaks kergliiklustee, mis viib piki Ranna teed kuni
Valgeranna teeni, kust on võimalik pääseda Valgeranna tee äärse kergliiklusteeni.
Detailplaneeringuga kavandatav tee ja tänavamaa (pos 10) on ette nähtud avalikuks
kasutamiseks.
Parkimine lahendada omal krundil.
Igale krundile tagada parkimisvõimalus min 2-le autole.
Täpne liiklus- ja parkimislahendus krundil antakse hoone projektiga.
9. Haljastus, maastik, piirded
Planeeritav ala on kaetud peamiselt noore võsaga, kuid on ka mõned suuremad lehtpuud
(kased) ja mõned okaspuud. Projekteerimise faasis anda hinnang olemasolevale haljastusele
ning sõltuvalt haljastuse paiknemisest ja väärtusest hoonestada krunt nii, et elujõulisi
olemasolevaid puid oleks võimalik säilitada. Väiksemate (okas-)puude puhul kaaluda
ümberistutamise võimalust.
Maapinda tuleb tõsta hoonete ümbruses (kuni hoonestusala ulatuses) kõrgusmärgini +2,29 m
abs, et kaitsta hooneid ja tehnotaristut. Vältida sademevee juhtimist naaberkinnistutele (vt ka
p 12.1 Üleujutuse ohuga arvestamine). Teede ja platside/parklate vähim kõrgus 2,29 m abs.
Elamu ehitusprojektis on soovitatav näha ette vähemalt ¼ maaüksuse pindalast kõrg- ja
madalhaljastuse alaks (puud, viljapuud, põõsad). Kõvakattega alad sh terrasside osakaal ei
või ületada haljastuse osakaalu. Projekteeritava haljastuse terviklahenduses kasutada
mitmerindelist haljastust ja mitmekesist taimestikku.
Planeeritava teeala ning selle koosseisus oleva rekreatsiooniala ja laste mänguväljaku
lahendus antakse täpsemalt haljastusprojektiga. Haljasala maa projekti koostamisel peab
jälgima, et inventar koos tervikliku maastikulahendusega oleks kujundatud kasutamiseks
erinevatele vanusegruppidele. Mänguväljaku eelduseks on minimaalselt kolm erinevat
inventaritüüpi. Lisaks luua ka istumis- ja ajaveetmise võimalusi rekreatsioonialal.
Piirded rajada krundi piiridele. On lubatud rajada haljaspiirded, võrkaiad või osaliselt
läbipaistvad puitaiad puit-, metall- või kivipostidega. Piire kavandada hoonega sobivana,
samuti arvestada piirkonnale omaste lahendustega. Täpne lahendus antakse projekti
koosseisus. Tänava poole jäävate piirete kõrgus mitte üle 1,4 m.
Töö nr 2504 Lk 9 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
10. Tehnovõrgud, tehnoseadmed
Hoonet teenindavatele tehnoloogilistele seadmetele valida tänavalt mitte vaadeldav,
arhitektuurselt sobiv asukoht. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele
(keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002)
vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete
paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks
kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana,
vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.
Päikesepaneele ei ole lubatud paigaldada maapinnale.
Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti
juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
10.1. Veevarustus
Kuna planeeritav ala jääb AS Pärnu Vesi teeninduspiironnast välja, siis on veevarustus
lahendatud lokaalse puurkaevuga, millele on planeeritud piirkonda teenindav veevõrk.
Veevarustus projekteerida nõnda, et hiljem oleks võimalik liituda ühisveevõrguga.
10.2. Reoveekanalisatsioon
Kuna planeeritav ala jääb AS Pärnu Vesi teeninduspiirkonnast välja, siis on
reoveekanalisatsioon lahendatud väikepuhastiga (biopuhasti), kuhu juhitakse elamute
reovesi. Puhasti on planeeritud Ranna tee äärde, mistõttu on puhasti hästi juurdepääsetav.
Imbväljakute ja septikute rajamine piirkonda ei ole soovitav, sest piirkond on suhteliselt
madal, mis tähendab, et imbväljakud tuleb tõsta maapinnast kõrgemale ja reovett tuleb
sinna pumbata. Lisaks jääb suur osa planeeringu alast planeeritava puurkaevu reovee
immutamise keelualasse.
10.3. Vertikaalplaneerimine ja sademevee käitlus
Olemasolevad maapinna kõrgused on vahemikus 0.95 ... 1.96 abs.
Elamute ehitamiseks piirkonnas tuleb maapinda tõsta hoonete ümbruses (kuni hoonestusala
ulatuses) kõrgusmärgini min +2,29 m abs, et kaitsta hooneid ja tehnotaristut, et kaitsta
hooneid ja tehnorajatisi üleujutuse eest (vt ka p 12.1 Üleujutuse ohuga arvestamine). Kruntide
vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise osaga.
Vertikaalplaneerimine lahendada võimalikult terviklikult vältides järske ja ebaloomulikke
kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab
jääma 0,5 m piiresse.
Vertikaalplaneerimisega või muude asjakohaste abinõudega välistada sademevee valgumine
naaberkinnistutele.
Olemasolevad ala läbivad sademeveekraavid on kavas likvideerida. Ala siseste teede ja
Ranna tee äärde on planeeritud nõvad. Valgeranna tee ja Ranna tee ristumis kohas on
Töö nr 2504 Lk 10 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
ühendatud olemasolevad kraavid, et tagada sademevee liikumine truupide kaudu teiselt poolt
Ranna teed Audru jõkke. Olemasolevad truubid pikendada või välja vahetada.
Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel
immutada, rakendada taaskasutust jms. Liigne sademevesi on kavas juhtida nõvade ja
kraavide abil Valgeranna tee äärde jäävasse ja Leetsi tee 3 kinnistut läbivatesse
sademeveekraavidesse. Arvestades, et valdavalt on ala haljastatud, siis on kraavidesse
mineva sademevee kogus ja tipukoormus suhteliselt väike. Vältida tuleb sademevee
süsteemide lõhkumist ehitustööde käigus ja liigniiskuse teket nii planeeringualal kui
kaugemal. Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele
projekteerida uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat
maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee
muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele
maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on
vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim.
Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigiteede kraavide ja
truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.
Täpne lahendus antakse projektiga.
Sademevett ja lund ei ole lubatud spetsiaalselt juhtida/paigutada naaberkinnistutele ega
tänava maale väljaspool planeeritud sademeveelahendusi.
Tänava lumi vallitatakse planeeritava tee äärde.
Hoonete sissepääsude asukohad näidata hoonete projektiga. Sissepääsud lahendada nii, et
need ei takista veevoolu nõvas ja on hõlpsasti hooldatavad.
Sademeveelahenduse koostamisel on tehtud koostööd M. Juursaluga (OÜ Termopilt).
10.4. Elektrivarustus
Elektrilevi OÜ on elektrivarustuse planeerimiseks väljastanud tehnilised tingimused nr
504171.
Detailplaneeringu alale on planeeritud uus komplektalajaam.
- Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs, mille tarbeks
on Pos 07 krundile ette nähtud servituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus.
- Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga alates Sandri alajaamast.
Elektrikaablite rajamine piki sõiduteed tee muldkeha piires ei ole lubatud. Täpsemad
nõuded on leitavad Transpordiameti veebist.
- Üldjuhul ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite
kaitsevööndisse.
Planeeritavast alajaamast on tarbimiskohtadele ette nähtud 0,4 kV maakaabelliinid. 0,4kV
tehnotrass on planeeritud Roosilehe kinnistul paikneva õhuliini mastini nr 19.
- Tarbimiskohtade võrguühendustele on kruntide piiridele planeeritud liitumis- ja
jaotuskilbid.
Töö nr 2504 Lk 11 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
Kui planeeringust tulenevalt on vajalik ümber paigutada olemasolevat elektrivõrku, siis esitab
klient Elektrilevile asjakohase taotluse ja maksab tasu vastavalt tegelikele kuludele.
Täiendavat infot saab lugeda ja taotluse esitada: https://elektrilevi.ee/et/teenused/vorgu-
umberehitus.
Detailplaneeringu kohaste võrguühenduste loomiseks esitab klient liitumistaotluse, sõlmib
liitumislepingu(d) ja maksab liitumistasu.
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
10.5. Sidevarustus
Sidevarustuse ja elektroonilise side planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39882535.
Kinnistuid läbib kasutusel olev perspektiivitu Telia vask maakaabel. Nimetatud kaabli
säilitamine ei ole vajalik. Telia tegeleb olemasolevate klientide ümeberlülitamisega
õhulahendusele. Enne ehitustegevuse alustamist kontakteeruda Teliaga.
Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust
PPS-54. Ühendus planeeritava ala põhitrassiga on planeeritud läbi pos 03 krundi. Projektiga
võib lahendust kooskõlastatult võrguvaldajaga muuta või täpsustada.
Igale kinnistule on planeeritud individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid
planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi
nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda
planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti
liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise
ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis
lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded", kohaldatavatest
standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest:
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis vöib
ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja
soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.
Projekt esitada täiendavaks kooskõlastamiseks.
10.6. Soojavarustus, jahutus
Soojavarustus lahendada lokaalselt väikekatlamaja, ahjukütte või alternatiivsete kütteallikate
(maaküte, soojuspumbad, päikeseküte jms) baasil. Võimalusel eelistada
alternatiivenergiaallikate (maaküte, õhksoojuspump, päikeseküte) kasutamist, et vähendada
keskkonna saastekoormust.
Töö nr 2504 Lk 12 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
11. Tuleohutuse tagamine
Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:
• Tuleohutuse seadusest;
• siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“;
• siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord;
• EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
• EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.
Kavandatava hoonestuse kasutusviis on I.
Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga.
Välimise tulekustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul sõltuvalt hoone reaalsest
kasutusest.
Lähim veevõtukoht asub Leetsi tee 4 kinnistul planeeritavast alast ca 430 m kaugusel (VID:
8528).
Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on Ranna tee äärde planeeritava ala juurdepääsu juurde
planeeritud tuletõrje veevõtukoht (mahuti) koos kuivhüdrandiga. Kui ala ühendatakse
tulevikus ühisveevõrguga ja tuletõrje veevarustus tagatakse võrgu baasil, siis on võimalik
kustutusvee varustus lahendada ühisveevõrgu ja hüdrantide baasil. Tiigi hoolduse ja säilimise
tagamiseks näeb detailplaneering ette servituudi seadmise vajaduse (vt ka p 16).
11.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine
Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb
rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Käesoleva detailplaneeringuga on
hoonestusalad paigutatud nõnda, et naaberkinnistutel paiknevate hoonetega on tagatud
piisavad tuleohutuskujad.
Lisatingimusena on naabrite omavahelisel kokkuleppel lubatud paigutada abihooneid
hoonestusalast väljapoole, mis võib endaga kaasa tuua täiendavate tuleohutusmeetmete
rakendamise vajaduse.
12. Keskkond
12.1. Üleujutuse ohuga arvestamine
Madala maapinnataseme ja jõelähedase asukoha tõttu jääb piirkond korduva üleujutusohuga
alasse.
Täiendavalt tuleb rakendada meetmeid, et võimalik üleujutusest tulenev kahju oleks
minimaalne. See tähendab, et hoone 1. korruse põranda 0,00 ei tohiks olla madalam kui 3,19
m abs. (soovituslik 3,69 m abs.). Üleujutatavatel aladel elamuteni viivad juurdepääsuteed on
Töö nr 2504 Lk 13 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
soovitatav projekteerida kõrgusmärgiga vähemalt +2,29 m abs. teepinna peale. Kõrgem
veetõus jões võib kesta pikemalt, kui tormituulte põhjustatud üleujutus mere ääres, mistõttu
võib see põhjustada keerukamaid olukordi nii inimestele kui ka varale.
12.2. Jäätmed
Jäätmed tuleb sorteerida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende
taaskasutamist. Jäätmemajandus korraldada vastavalt kehtivale Pärnu linna
jäätmehoolduseeskirjale.
12.3. Insolatsioon
Hoonestus on planeeritud nõnda, et sellele planeeritav hoonestus ei avalda ülemäärast
varjutavat mõju.
12.4. Müra
Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr
71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel
tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama
seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete
välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal
eraldiseisval alusel või eraldi ruumis, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.
Arvestades, et Valgeranna tee on suhteliselt väikese liikluskoormusega ning liiklusmüra tee
läheduses jääb vahemikku 50 – 54 db, siis ei näe detailplaneering ette täiendavate müra
tõkestavate meetmete määramist. Normatiivse mürataseme tagamiseks siseruumides piisab
hoone välispiirete helipidavusest.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
12.5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus
ning vajadusel seiremeetmed
Käesoleva detailplaneeringu raames ei ole koostatud täiendavaid uuringuid.
Planeeritud on piirkonna hoonestusega sarnased pereelamud, mistõttu ei too planeeritav
hoonestus endaga kaasa kõrgendatud müra, emissioonide või muud ülemäärast mõju.
12.6. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse kehtiva Audru valla üldplaneeringuga kooskõlas
olev elamupiirkond.
Detailplaneeringu liikluslahendus on kavandatud ühesuunalisena, mis vähendab
märkimisväärselt asfalteeritud pinda.
Töö nr 2504 Lk 14 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
Edasise projekteerimise ja ehitustegevuse käigus kasutada võimalikult palju
keskkonnaneutraalseid ja vähese süsinikuheitega lahendusi (kütteseadmed, energiaallikad,
ehitusmaterjalid).
13. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine
Planeeritaval alal ei asu kaitstavaid geodeetilisi märke.
14. Detailplaneeringu rakendamise nõuded
Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse
vahel haldusleping, millega määratakse täpsemalt detailplaneeringu realiseerimisega
seonduvad kohustused. Kohalikul omavalitsusel on õigus detailplaneering kehtetuks
tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei täida
halduslepingus sätestatud kohustusi.
Detailplaneeringu elluviimisega seotud tegevused peale planeeringu kehtestamist:
1. Arhitektuurivõistluse läbi viimine parima hoonestuse ja maastikulahenduse leidmiseks.
2. planeeritud hoonestuse ja taristu ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks
vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine
koos vastavate riigilõivude tasumisega;
3. planeeritud uushoonestuse, avaliku ala ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine
väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi;
4. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine.
Elamuala taristu on kavas välja ehitada ühe etapina.
Detailplaneeringu realiseerimisega seonduvad kohustused määratakse täpsemalt enne
detailplaneeringu kehtestamist sõlmitava halduslepinguga.
Kohalikul omavalitsusel on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda
planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei täida halduslepingus sätestatud
kohustusi.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
15. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teid ja
sellega seonduvad rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi.
16. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus
Käesolev detailplaneering näeb ette servituutide või isikliku kasutusõiguse seadmise vajaduse
järgnevatele objektidele:
Töö nr 2504 Lk 15 / 16
Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering
a) planeeritavatele elamukruntidele ala piiridel olevate ja planeeritud
sademeveekraavide toimimise ja hoolduse tagamiseks;
b) pos 03 krunti läbivale põhitrassile;
c) pos 05 krunti läbivale madalpingekaablile;
d) pos 07 krundile planeeritud komplektalajaamale;
e) pos 08 tuletõrje veevõtukoha (tiik) säilitamise ja hooldamise tagamiseks.
Planeeritav tee ja tänavamaa (pos 10) on ette nähtud avalikuks kasutuseks.
17. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne
disain
Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks:
• Hoonestus kavandada nii, et tänavate poole oleks piisavalt aknaid, et tagada
tänavaruumi vaadeldavus ja inimsõbralikkus, vältida ruumide ja alade tekitamist, mis
ei ole passiivselt jälgitavad.
• Hoonete peasissepääsud teha muust fassaadist selgelt eristuvana nii, et ka
erivajadustega (nt nägemispuudega inimesel) on võimalik ilma kõrvalise abita
orienteeruda.
• Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada ning varustada
orienteerumist hõlbustavate ning hästi nähtavate/ loetavate siltide ja viitadega (nt
aadress).
18. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta
• Audru valla üldplaneering.
Töö nr 2504 Lk 16 / 16
Detailplaneeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel
Märkused, lisatingimused .
juhtfunktsioonile Hoonete Ehitusõiguse märkused
Dp sihtotstarve Üp juhtfunktsioon Suurim maa- Suurim maa-
Olemasoleva Suurim suurim Krundi 1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile.
EP- üksikelamu maa Reserveeritud elamumaa (EV) Pos. Krundi Krundi kasutamise Hoonete suurim lubatud alune pealne
katastriüksuse lubatud lubatud täisehitus Katuse tüüp ja kalle 2. Hoonestus lahendada terviklikult nii, et alal oleks sarnase
Hoonestusalade pindala nr. pindala m² sihtotstarve arv krundil ehitisealune ehitisealune
aadress korruselisus kõrgus % arhitektuurikeelega hooned. Kui piirkonna hoonestuseks on valitud
Hoonestusala Pindala m² pind m² pind m²
m lamekatusega hooned, siis ei ole lubatud viilkatusega hoonete
Pos 01 963
Servaku 01 3 487 EP - üksikelamumaa 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 10 lame või madal viil 0-5° ehitamine ja vastupidi. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud
Pos 02 1 073
Pos 03 1 066 Servaku 02 2 502 EP - üksikelamumaa 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis,
Pos 04 792 Servaku 03 2 503 EP - üksikelamumaa 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° krohvipind, klaas, fassaadikivi). Keelatud on välisviimistluses
Pos 05 1 314 Servaku 04 2 520 EP - üksikelamumaa 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid
Pos 06 1 308 Servaku; Liiviku 05 2 526 EP - üksikelamumaa 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° elukeskkonda sobimatuid materjale.
Pos 07 933 Liiviku 06 2 502 EP - üksikelamumaa 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° 3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada keskmisest
Pos 08 1 049 Liiviku 07 2 709 EP - üksikelamumaa 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 13 lame või madal viil 0-5° planeeritavast maapinnast. Hoonete suurim lubatud kõrgus
Pos 09 1 174 Liiviku 08 2 507 EP - üksikelamumaa 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° arvestada projektiga määratud hoonet ümbritsevast planeeritavast
Servaku; Liiviku 09 2 504 EP - üksikelamumaa 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° maapinnast. Vertikaalplaneerimine lahendada võimalikult
terviklikult arvestades planeeritud tee pinna kõrgust vältides järske
Servaku; Liiviku 10 3 614 LT - tee ja tänava maa 0 0 0 0 0,0 0
N ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna
27 374 m² 2970 kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m
piiresse.
W E Ühendus sidekaevuga PPS-54 4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning
vt joonis DP-4
kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja
ehituslike detailidega tuleb arvestada hoonete arvu ja ehitisealuse
S
a tee pinna sisse. Hooned peavad paiknema määratud hoonestusala
ann 97 piirides, kuid hoonestusalast võivad väljapoole ulatuda tänava
a lger 03:03
V poolsed räästad ja varikatused, mida ei arvutata ehitisealuse pinna
12 04:0
0
191 159 sisse ning abihooned naabrite omavahelisel kokkuleppel nt kahe
2.5
krundi piiril (abihooneid ei või paigutada hoonestusalast tänava
2
2.5
0
(pos 10) poole).
2.4
A 2
5
5. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga.
2.4
3 1.7
2.5
1
2.
2.00
leppemärgid
40
2.4
8 2
kra
av
0.78-0.72 Ø550 PL
kr
2 .34 1.75
1.5
planeeritava ala piir
2
0
01 planeeritavad krundipiirid ja pos nr
1.
1.1
64
5
8 1.7 1.
74
2.5
Valgeranna tee 8 A
0 5 0.7
3 ND RAJ hoonestusala
2.5 1.2 1.0 ÖÖ SÕIDUT
1.25
1 kr
Riigi tee nr 19112 1.0
3
TSE V E S
2 .30 .27
1.64
KAI MIS RVA Roosilehe hoonestuse võimalik kontuur
tee TEE ÄÄR EST SE
1
1
nna
0.6 1.34 1.25 m
30 LIMIS 15904:003:1064
ra av 1.2
3
VÄ kohustuslik ehitusjoon
lge kra
1.30
0.88
Va 1.5
1.18
2.5
7
x= 6472700 likvideeritavad objektid
5
1.2
7
2.4
1.1
8 1.26
1.10 juurdepääs krundile
y= 522900
9
2.2 6
2 0.7
1.75
liiklusalad - autod / kergliiklus
3
R 160,0 1.3 5 0.95
1.5 säilitatav/planeeritav haljastus
1.2
1.32
5 likvideeritav haljastus
0.85
2.5 5
1.2
1.25
1.16
.53 1.2
1
servituudi vajadus (sademeveekraavide hooldus ja korrashoid)
1.5
2
kraav
1.30
25
0 1.62 1.26
0
2.4 .25 7,
1.
8
2 0.6
sademevee kraav ja voolusuund
A 2
4 25
1.3 1.
1.16
04 1.20 1.73
P2 truup
a av
1.5 4
1.5
kr
.68 1.7
2 1.57 1.35
Ühendus olemasoleva tehnotrassiga nõva
0 1.
6 1.42 04
2. 0. vt joonis DP-4
2.
46 0.8
1
1.5 1.
03
84 4,6 mõõdud (meetrites)
25
1.25
2.
1
1
1.6 P2 min. parkimiskohtade arv
1.35
1.17
1.5
0.85
1.69 1.43
1.37
1.25
kr
alajaam
1.25
0 aa
4, v 1.29 Reovee immutamise keeluala R 60,0 m
1.03
3 1.18 liitumis- / jaotuskilp
1.6 0
2.
64 1.83 1.69 4, 1.2
5 keskpingekaabel
1.61
madalpingekaabel
03
1.5 2
2.
57 0.7
kraav
44 8 1.75 P2 Ka
sk Puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R 10,0 m
Leetsi tee 3 tänavavalgustuse kaabel
2. 1.7 ,m
1.5
15904:003:1356 sidekaabel
1.6
än põhjaveekiht on kaitstud
25
2.
8
d
1.5
1.67
1.5 1.23 veetrass
1.30
25
4,
1.
0. 1 5
1.55
reoveekanalisatsiooni trass
0
1.5
1.25
1.5
20
5
1.
4 49
1.29
25 0.8 1. 1.30
1.
1.24 1.
~2,29 orient. maapinna ja toru kõrgus abs.
21 0,80
5
1.
3
kraav
0 0.7 1.85 1.46 1.72 0.
0.84
1.37
62
1.21
2 .7 1.
1.42 25 1. 25
25
6
1. 14
63
1.
2. 1.5 ,0
1.40
10 P2
48
05
1.
0
2
1.79
2.
4,
2
1.03
25
1.65
5
32
1.
2.
1.5 1.48
kr
av
0
72
1.45 aa
4,
75 a
kr
0.
v
1. 4 1.75
1
46
Servaku 1.
1.5
1.6 P2 25 1.
A
0.
74 1.56
1.51
1.46 15904:003:1166 1.36
5
1.2
36
kraav
1.
1.25
kraav
93
02
67 1.5 1.34
2. 1. 1.5 1.71
8
.5 1.23
1.5
10
2 1.62
44 1.74
2. 1.81
1.89
0.78
1.28
1.33
25
2.
1.39
1.76 1.52
1.10
78
1.37
1.54
1.59
2
1. 1.55 PLANEERITAV PUURKAEV
1.5
MV
1.7
2.23
5 5
.7
99
1
0. 1.37
1.75
1.75
1.7
1.5
5
1.
Nähtavuskolmnurk 84
5
1. 1.75
1.75
0
60 1.
82 2 1.54
4, 1.47
2.
5
1.
10
0 1.96
4,
58
4,
,0
Olemasolev liiklusmärk 0 1.78
2.
1.96
45
6,0
2.
(vajadusel teisaldada) 1.35 4,
0
1.75
1.75 1.48 1.66
1.5 2.04 1.77
P2
2
1.41
1.65
1.00
1.66
01
1.29
1.49
Rannaveere tee 8
12
5 1.66
25
1.
06
,0
1.84
2.
2
1.79
A
1.83 4,0 1.81
62401:001:2177
1.33
1.65
4,0 1.77
9
2.03 3,
54
2.07
x= 6472600
2
4,0
2.
1.87 1.66
P2
60
2.
1.70
48
2.30
y= 522750
2.
2.32 Ø400 Bet Liiviku
5
1.7
25
Ø400 Bet 1.51-1.30
1.56
09
75
2.
1.66-1.40
1.
15904:003:1167
kraav
e
1.75 ~2,29
te
1.89
P2
2
2.28 1.81 0,80 2.01
na
1.45
1.82 1.87
12,0
1.5
an
1.82
2
1.67
1.73
er
1.02
1. 1.96 1.89 1.60
P2
2.3
lg
1.38
55 2.03 1.92
1.76
Va
5
1.52 1.96 1.76 1.72
A 15 2.11 1.84 1.86 1.78
1.83
1.38 1.90
08
1.5
2.46
,0 2.21 2 kraav
1.54 1.43
kraav
2.10 2.21 1.41 5
2.26 2.29 2.33
2.2
1.71
2.32 2.21 2
1.79 1.70
kraav
2.38 2.36 A 2.38 2.26 5
1.7
2.31
2.32 2.30 2.37 1.99
2.22 2.26 2.20 1.97 Meremarja
,0
1.60
Ranna tee 1.91 4, Ka
12
12,0
2.24 0
2.45 sk
Pikendatav truup
2.33 2
4,
1.72 ,m 62401:001:1553
2.40 1.54 0 än
1.40
2.40 d
1.60
2.16
1.73
1.75
Hüdrandi teenindusraadius 2.38
1.73 1.73 1.86
A
Ø250 Bet
2.30 75
R 200,0 m 1.57
07
1.
Pikendatav truup 2.37 1.70 1.53-1.42 0. 1 5
20
2.32
1.56
2.22 1.76
301.85
1.
34
~2,29
2.0
2.28 ,0
6
-0,77
2.24 2.16 1.68
1.87 1.90
2.16
1.75 1.88
P2 1.75
2.08
2.06 1.96 1.90
2.13
~2,29
2 1.75 -0,81
2.10 1.93
1.88
19113 2.03
15904Ranna tee
2.19 1.73
2
2.12 1.84
:003:0 A 2.06
411
2
11,0
2.16 1.67
2.13
2.11
1.78 x= 6472550
Tuletõrje veevõtukoht (mahu ) 1.99
2.24 1.82
2
PLANEERITAV KUIVHÜDRANT
y= 523050
2.18
2.18 1.83
Hooldusjuurdepääs 2.25 1.89 2 1.83 2
2.21 2
2.26
Väikepuhasti kuja ~R 25,0 m Väikepuhas (biopuhas ) 2.30 1.91
1.97
2.24
2.26
Vt märkus 3 2.32
1.99
2.27 2.14
Ranna te 2.28 2.16
e 2.35 2.25
1.84
2.29
A
2
2.25
2.43
2.22
2.43
2.31
2.34
Ühendus Sandri alajaamaga
vt joonis DP-4
Audru metskond 25
15904:003:0674
Märkused (vt ka seletuskiri)
1. Täpne hoonete, juurdepääsude ja parkimiskohtade arv ning paigutus, haljastuse lahendus ja tehnovõrkude asukohad M 1:500
antakse hoonete ja taristu projektidega.
2. Planeeritud hoonestuse kontuur illustreerib ehitisealuse pinna võimalikku paigutumist hoonestusalal. Hoonete tegelik
SERVAKU JA LIIVIKU KINNISTUTE DETAILPLANEERING veebruar 2026
töö nr: 2504
Pärnu linn
asukoht ja paigutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt ehitusõigusele ja arhitektuursetele tingimustele.
3. Kanalisatsiooniehitise (väikepuhasti) kujasse ei ole lubatud hooneid ehitada. Puhasti asukoht ja kuja täpsustada projektiga
Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus
Huvitatud isik: Henno Varahaldus OÜ/digitaalselt allkirjastatud/
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA DP-3
ning puhasti tegelikku kuja arvestada hoonete paigutamisel. Koostaja: OÜ Linnak /digitaalselt allkirjastatud/ OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.14.100.76
Pärnu Linnavalitsus Teie 02.03.2026 nr 8-4/3910/2025-8
[email protected]
Suur-Sepa tn 16 Meie 27.03.2026 nr 7.2-2/26/7817-6
80098, Pärnu, Pärnu maakond
Servaku ja Liiviku kinnistute
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneeringule
(katastritunnus 15904:003:1166 ja 15904:003:1167, edaspidi planeering) Valgeranna külas.
Planeeringuga soovitakse moodustada 9 elamukrunti, kus krundil on ehitusõigus ühe elamu ja ühe
abihoone ehitamiseks. Juurdepääs planeeringualale on kohalikult teelt nr 1600030 Ranna tee.
Planeeringuala asub riigitee nr 19112 Valgeranna tee (edaspidi riigitee) km 1,351–1,572
kaitsevööndis. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: 1. 2504_Servaku ja Liiviku DP SK 2026-02
2. 2504_Servaku ja Liiviku DP-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA_2026-02-19
Mildred Liinat
58786958,
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490