minister
Siseministeerium 27.03.2026 nr 1-4/26/1252
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a
määruse nr 28 „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“
muutmise eelnõu
Austatud minister
Esitame Siseministeeriumile kooskõlastamiseks taristuministri määruse eelnõu, millega
muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust „Laevatatavatel sisevetel liiklemise
kord“.
Samuti edastame eelnõu arvamuse avaldamiseks seletuskirjas märgitud adressaatidele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis
taristuminister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Eesti Merekool, TalTech Eesti Mereakadeemia, Paadiluba OÜ,
SailingDream OÜ, MTÜ Flyboard Estonia, Väikelaev OÜ, OÜ Pärnu Merenduskeskus,
KapteniABC OÜ, OÜ Kipri kool, BARCA OÜ, MSCA OÜ, European Sailing School OÜ, MTÜ
Pärnu Jahtklubi, MTÜ Paadijuhi kool, Kuressaare Ametikool, Hiiumaa Ametikool ja OÜ A-MIKS
Koopia: Transpordiamet
Anton Merits, 715 3423
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
23.03.2026
TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määruse nr 28
„Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 45 lõike 2 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määruses nr 28 „Laevatatavatel
sisevetel liiklemise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Laevatatavate sisevete märgistamisel kasutatakse taristuministri 12. novembri 2025. a
määruse nr 72 „Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest
teavitamise nõuded ja kord“ lisas kirjeldatud navigatsioonimärgistust ja käesoleva määruse
lisas 2 esitatud laevaliiklust reguleerivaid signaalmärke.“;
2) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;
3) määruse lisa 4 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)
taristuminister Marten Kokk
kantsler
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määruse nr 28
„Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu on välja töötatud meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 45 lõike 2 alusel.
Eelnõukohase määrusega tehtavad muudatused on seotud 2025. a novembris jõustunud
taristuministri määrusega „Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning
märgistusest teavitamise nõuded ja kord“1 (edaspidi navigatsioonimärgistuse korra määrus),
millega muuhulgas kehtestati Eestis kasutatav navigatsioonimärgistuse süsteem. See kehtib nii
Eesti merealadel kui ka laevatatavatel sisevetel, mistõttu viiakse laevatatavatel sisevetel
liiklemise korra määrus kooskõlla navigatsioonimärgistuse korra määrusega.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik
Anton Merits (715 3423,
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on
teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman
(
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits-
ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel
(
[email protected]).
Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari
2003. a määruse nr 28 „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“ 16. juunil 2025. a jõustunud
redaktsiooni (RT I, 13.06.2025, 27).
Eelnõukohane määrus ei avalda vahetut mõju halduskoormusele. Eelnõukohase määrusega
viiakse eelviidatud määrus nr 28 kooskõlla navigatsioonimärgistuse korra määrusega, uusi
nõudeid muudatused veeliiklejatele ei kehtesta.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest punktist.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 2. Muudatusega täpsustatakse, et
laevatatavate sisevete märgistamisel kasutatakse taristuministri 12. novembri 2025. a määruse
nr 72 „Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest
teavitamise nõuded ja kord“ lisas sätestatud navigatsioonimärgistust.
Määruse § 1 kehtivas lõikes 2 on küll viidatud „rahvusvahelise A-regiooni
ujuvnavigatsioonimärgistusele“, kuid samas ei ole laevatatavatel sisevetel seni kasutatud ning
ka kehtiva määruse lisa 4 joonisel näidatud küljemärgistuse suund tegelikult vastanud IALA
(Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon) A-regiooni küljemärgistuse suunale,
vaid on olnud sellele vastupidine.
Alates 16. novembrist 2025 reguleerib nii Eesti merealadel kui ka laevatatavatel sisevetel
kasutatavat navigatsioonimärgistust taristuministri määrus „Navigatsioonimärgistuse rajamise,
muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord“.
Navigatsioonimärgistuse korra määruse lisas on kehtestatud Eesti merealadel ja laevatatavatel
sisevetel kasutatav navigatsioonimärgistuse süsteem ning sätestatud, et Eestis kasutatakse
IALA navigatsioonimärgistuse süsteemi A-regiooni navigatsioonimärke.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/113112025002
1
Kõnealusest lõikest 2 jäetakse välja ka nõue, mille kohaselt peavad laevaliiklust reguleerivad
signaalmärgid vastama Euroopa siseveeteede koodeksi nõuetele. Viide Euroopa siseveeteede
koodeksi nõuetele ei ole täpne, kuna määruse lisas 2 sätestatud laevaliiklust reguleerivad
signaalmärgid ei vasta täielikult nimetatud koodeksi nõuetele, lisaks ei ole Eesti laevatatavad
siseveeteed ühenduses Euroopa siseveeteede võrgustikuga. Selle asemel viidatakse käesoleva
määruse lisas 2 esitatud laevaliiklust reguleerivatele signaalmärkidele. Samuti täpsustatakse
viidet määruse lisale, kuna kehtivas sättes viidatakse määruse lisale 4, kuid laevaliiklust
reguleerivad signaalmärgid on sätestatud määruse lisas 2.
Laevatatavatel sisevetel liiklemise korra määruse lisa 4 käsitleb sisevete navigatsioonimärke.
Erinevate süsteemide kasutamine merel ja sisevetel võib tekitada segadust. Näiteks tähendab
see seda, et Pärnu jõkke juhatavate küljemärkide tähendus muutub poole laevatee peal
vastupidiseks. Kui merel (IALA süsteemis) määratakse laevatee küljed ja vastavalt
küljemärkide nimetused, lähtudes suunast merelt maismaa poole ehk jõe puhul ülesvoolu, siis
sisevetel, sh jõgedel on küljemärgistuse suund traditsiooniliselt vastupidine: küljemärkide
nimetused määratakse kallaste järgi ning parem ja vasak kallas määratakse allavoolu vaadates.
Seega märgivad merel rohelised märgid laevatee paremat külge ja punased vasakut külge,
sisevetel aga vastupidi.
Eesti merealadel ja sisevetes kasutatavate küljemärkide tunnused navigatsioonimärgistuse korra
määruse lisa järgi
Süsteemi lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks võeti navigatsioonimärgistuse korra määrusega
merel ja sisevetel kasutusele ühtne laevatee küljemärgistuse suund. Kuna laevatatavate sisevete
märgistamise määruse lisa 4 dubleerib oma olemuselt navigatsioonimärgistuse korra määrust
ning on sisult sellega vastuolus, tunnistatakse see kehtetuks.
Muudatus ei nõua Transpordiametilt siseveekogude navigatsioonimärkide muutmist. Tegemist
on formaalse muudatusega, mis puudutab küljemärkide nimetusi. Kuna Eesti laevatatavad
siseveed ei ole ühenduses Euroopa siseveeteede võrgustikuga, kus kasutatakse mere suhtes
vastupidise küljemärgistuse suunaga märgistussüsteemi, ei teki ka teiste siseveeteedega
ühildumise probleemi. Näitena võib tuua Soome, mille merel ja sisevetel kasutatakse samuti
ühtset süsteemi.
2
Praktikas ei mõjuta muudatus ka sisevetel liiklejaid, kuna muudatus tehti
navigatsioonimärgistuse korra määruse jõustumisel ning füüsiliselt märgistus ei muutu.
Muutuvad üksnes küljemärkide nimetused navigatsioonimärkide andmekogus ja
navigatsiooniteabes, mida liiklejad kasutavad. Transpordiamet on liiklejaid küljemärkide
nimetuste muutusest juba teavitanud.
Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 43, mis reguleerib vastutust. Säte on
tarbetu, kuna vastutust reguleerib MSOS-i 16. peatükk.
Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa 4. Detailsemalt on muudatust
selgitatud eelnõu § 1 punkti 1 selgituses.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.
Määrusel ei ole sisulist mõju, sest navigatsioonimärgistusega seotud sisulised muudatused tehti
taristuministri määrusega „Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning
märgistusest teavitamise nõuded ja kord“, mis jõustus 16. novembril 2025. Eelnõukohase
määrusega viiakse laevatatavatel sisevetel liiklemise korra määrus sellega kooskõlla.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Riigile ega ettevõtjatele määrusega lisakulusid ega -tulusid ei kaasne. Määruse rakendamisega
ei kaasne ka lisategevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile.
Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele huvigruppidele: Eesti Merekool,
TalTech Eesti Mereakadeemia, Paadiluba OÜ, SailingDream OÜ, MTÜ Flyboard Estonia,
Väikelaev OÜ, OÜ Pärnu Merenduskeskus, KapteniABC OÜ, OÜ Kipri kool, BARCA OÜ,
MSCA OÜ, European Sailing School OÜ, MTÜ Pärnu Jahtklubi, MTÜ Paadijuhi kool,
Kuressaare Ametikool, Hiiumaa Ametikool ja OÜ A-MIKS.
3