Lõppdokument

KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 010/2026 Tellija: Kristi Jõesaar Peipsi tn 117, Kasepää alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Peipsi tn 74, Kasepää alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond PEIPSI TN 74 KINNISTU VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKUD PÕHIPROJEKT Projektijuht / Pädev isik: Sirle Punka - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija: Marko Visse TARTU 2026  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 AA-3-01 SELETUSKIRI SISUKORD ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................. 4 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.2. Sissejuhatus ................................................................................................................... 6 1.3. Alusdokumendid ........................................................................................................... 6 1.4. Täiendavad kriteeriumid ............................................................................................... 7 1.4.1. Torude sügavus ning vahekaugus ............................................................................. 7 1.5. Tehnilised andmed ........................................................................................................ 7 1.5.1. Veetorustik ............................................................................................................... 7 1.5.2. Kanalisatsioonitorustik ............................................................................................. 7 2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................... 8 3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................. 8 3.1. Üldist ............................................................................................................................. 8 3.2. Veetorustik .................................................................................................................... 9 3.3. Reservtorustik ............................................................................................................... 9 3.4. Isevoolne kanalisatsioonitorustik .................................................................................. 10 3.5. Survekanalisatsioonitorustik ......................................................................................... 10 3.6. Kinnistusisene reoveepumpla........................................................................................ 11 3.7. Tööde teostamine riigimaantee teemaal ning -kaitsevööndis ....................................... 12 4. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................... 13 4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 13 4.2. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 14 4.3. Mahamärkimine ............................................................................................................ 14 4.4. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ......................................................................... 14 4.5. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 15 4.6. Hoonete ja rajatiste kaitsmine ....................................................................................... 16 4.7. Tuleohutus ..................................................................................................................... 17 4.8. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 17 4.9. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 17 4.10. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 17 4.10.1. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 17 4.11. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 18 4.12. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 19 4.13. Tagasitäide .................................................................................................................... 20 4.13.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel .................................................................... 21 4.14. Katete taastamine .......................................................................................................... 22 4.14.1. Üldist ........................................................................................................................ 22 4.14.2. Haljasala taastamine ................................................................................................. 23 4.15. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 23 4.16. Teostusjoonised ............................................................................................................. 24 4.17. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 25 5. MATERJALID JA SEADMED .................................................................................... 26 5.1. Üldist ............................................................................................................................. 26 5.2. Survetorustikud ............................................................................................................. 27 5.2.1. Üldist ........................................................................................................................ 27 5.2.2. Torud ja toruliitmikud .............................................................................................. 27 5.3. Isevoolsed torustikud .................................................................................................... 28 Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 2/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud...................................................................................... 28 5.3.2. Kanalisatsioonikaevud .............................................................................................. 28 5.4. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained ................................................................ 29 5.5. Soojustusmaterjalid ....................................................................................................... 30 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ......................................................... 30 6.1. Üldist ............................................................................................................................. 30 6.2. Survetorustike katsetamine ........................................................................................... 30 Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 3/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 ASUKOHA SKEEM Peipsi tn 74 Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 4/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 1. ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Projekti nimetus: Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud Staadium: Põhiprojekt Töö nr: 010/2026 Tellija: Kristi Jõesaar Objekti asukoht: Peipsi tn 74, Kasepää alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ, reg. nr. 11006388, Registreeringu nr. EEP000544 Vasara 50, 50113 TARTU; tel.: 7 330 350; [email protected] Kontaktisikud: Tellija poolt – Märt Jõesaar, tel.: 507 7768; [email protected] Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957; [email protected] Töö vastutav täitja: Sirle Punka, Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija: Marko Visse Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 5/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 1.2. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud Kristi Jõesaare tellimusel. Töös on koostatud projekt Peipsi tn 74 kinnistu teisaldatava hoone vee- ja kanalisatsioonitorustiku ühendamiseks. Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus ja projekteeritavate torustike asukoha määramine koos omanikuga. 1.3. Alusdokumendid Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: • Armgal OÜ poolt 02.02.2026.a. koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr EGA-4/26); • Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendus (https://geoportaal.maaamet.ee/est/). Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente: • Ehitusseadustik (EhS); • Veeseadus (VeeS); • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS); • Elektroonilise side seadus (ESS); • Jäätmeseadus (JäätS); • Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“; • Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“; • Kliimaministri määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“; • Sotsiaalministri määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“; • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • EVS 835:2022 Hoone veevärk; • EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 843:2016 Linnatänavad; • EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse; • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; • Transpordiameti juhend „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel MA 2018-015; • EVS-EN 13476-1:2018 Plastics piping systems for non-pressure underground drainage and sewage – Structured-wall piping systems of unplasticized poly(vinyl chloride) (PVC-U), polypropylene (PP) and polyethylene (PE); • Tööinspektsiooni käsiraamat „Tööohutus ehitusplatsil“, 03.06.2022; Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 6/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 • RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; • InfraRYL 2006. Infrastruktuuri ehitamise üldised kvaliteedinõuded, veevarustus; • MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3). 1.4. Täiendavad kriteeriumid 1.4.1. Torude sügavus ning vahekaugus • Projekteeritud survetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m torude peale arvestades maapinnast. • Projekteeritud isevoolsete kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta on 1 m torude peale arvestades maapinnast. • Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,3 m. • Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused. • Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,15 m. • Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite ning gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestades 1,0 m. 1.5. Tehnilised andmed 1.5.1. Veetorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: külmaveetorustik Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed: - PE-100 RC De 32 – 51 m Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 1,6 m2 - pikkus – 50 m 1.5.2. Kanalisatsioonitorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: kanalisatsioonitorustik Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed: Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 7/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 - PVC De 110 – 8 m - PE-100 RC De 63 – 49 m Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 3,6 m2 - pikkus – 54 m 2. OLUKORRA KIRJELDUS Projekti asukohaks on Kasepää alevikus asuv Peipsi tn 74 (KÜ 58701:003:0050) kinnistu. Kinnistu näol on tegemist 100% maatulundusmaaga ning seal paikneb kaks teisaldatavat hoonet. Käesoleval hetkel puudub kinnistul vee- ja kanalisatsioonitorustik. Lähim vee- ja kanalisatsioonitorustikuga ühinemiskoht paikneb Peipsi tn 117 kinnistul (KÜ 58701:003:0053). Antud projektis raames sademevee lahendust ei tehta. 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1. Üldist Käesolev projekt hõlmab Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsiooni välistorustike ning reservtorustiku lahendust. Osaliselt kulgevad projekteeritavad vee-, reserv- ja kanalisatsioonitorustik Peipsi tn 117 kinnistul ning Kolkja tee (Peipsi tn) kinnistu (22244 Kolkja tee L3; KÜ 58701:003:0008) all. Viimasele on vajalik seada servituut (isiklik kasutusõigus) Peipsi tn 74 ja 22244 Kolkja tee L3 kinnistute vahel torustike hooldusala ulatuses, mis on moodustatud torustike hülsside välisservadest 1+1 m. Veetorustik on projekteeritud Peipsi tn 117 kinnistu veetorustikust kuni Peipsi tn 74 teisaldatava hooneni. Kinnistu ööpäevane veetarve on 0,4 m3/ööp. Kanalisatsioonitorustik on projekteeritud teisaldatava hoone seinast kuni Peipsi tn 117 kinnistul paikneva olemasoleva kanalisatsioonitorustikuni. Kuna kõrguslikult pole Peipsi tn 74 kinnistult reovee isevoolselt ärajuhtimine võimalik, tuleb Peipsi tn 74 kinnistule rajada reoveepumpla ning reovesi juhtida surveliselt Peipsi tn 117 kinnistul paiknevasse kanalisatsioonikaevu (rahustuskaevu), kust edasi juhitakse reovesi olemasolevat isevoolset kanalisatsioonitoru pidi omapuhastisse. Projekteeritud vee-, reserv- ja kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud paigaldada võimalikult suures ulatuses ühisesse kaevikusse. Torustike projekteeritud eluiga on 40 aastat, reoveepumpla korpusel 40 aastat ning pumbal 15 aastat. Peipsi tn 74 kui ka Peipsi tn 117 kinnistul, kuhu torustikud rajatakse, on üks ja sama omanik. Riigiteelt mahasõiduks kasutatakse kahte paremal pool olevat mahasõidukohta ja Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 8/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 autod pargitakse Peipsi tn 117 kinnistule. Tehnorajatiste ehitamine ja hooldamine Peipsi tn 74 kinnistul ei toimu riigiteelt, selleks sõidetakse ajutiselt Peipsi tn 74 kinnistule, kuid püsivat liiklemist kinnistul ei toimu. Sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on rangelt keelatud. 3.2. Veetorustik Veetorustik on projekteeritud Peipsi tn 117 kinnistul paiknevast olemasolevast veeühendustorust kuni Peipsi tn 74 kinnistul asuva teisaldatava hooneni PE De 32 PN16 torust. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema PE-100 RC torud. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile. Veetoru läbiviik Peipsi tn 117 hoone vundamendist (keldri seinast) tuleb paigaldada hülssi De 50. Läbiviik tuleb tihendada, kasutades paisuvat vuugilinti ja hüdraulilist tsementsegu. Hoone keldrisse paigaldada projekteeritud torustiku tühjenduskraan. Veetorustik on projekteeritud üldjuhul sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Põlve paigaldamise asemel võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe. Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb lahtise kaeviku meetodi korral paigaldada sinine min 100 mm laiune plast märkelint kirjaga „VESI“. Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse eraldi kaitsehülss (PE RC De 50) 1250 N. Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross läbimõõduga min 4 mm. Kõrvuti asetsevatele survetorudele paigaldada signaaltross vähemalt ühele survetorule. Antud projektis tuleb Kolkja tee kinnistu all paigaldada survekanalisatsioonitorule signaaltross, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Vältida tuleks signaaltrossi jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetihenduse. Projekteeritud veetorustiku asukoht on esitatud joonistel AS-4. Veetorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7-01. 3.3. Reservtorustik Reservtorustik on projekteeritud Peipsi tn 117 kinnistul paiknevast eluhoonest kuni Peipsi tn 74 kinnistul asuva teisaldatava hooneni. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 9/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 Reservtoru läbiviik Peipsi tn 117 hoone vundamendist (keldri seinast) tuleb paigaldada hülssi PE De 50. Läbiviik tuleb tihendada, kasutades paisuvat vuugilinti ja hüdraulilist tsementsegu. Tee all tuleb reservtoru paigaldada eraldi kaitsehülssi (PE RC De 50) 1250 N. 3.4. Isevoolne kanalisatsioonitorustik Isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud Peipsi tn 74 kinnistu teisaldatavast hoonest kuni samal kinnistul paikneva reoveepumplani (RVP) PVC De 110 torust. Teisaldatava hoonega ühenduskohas paigaldada toru soojustuskoorikusse (vt joonis VK-7- 04). PVC toru minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Miinuskraadiga töötamisel peab torustik omama külmakindluse markeeringut. Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus haljasala all on soojustuseta 1 m toru peale. Toru paigaldamisel kõrgemale tuleb kanalisatsioonitorustik soojustada, kasutades 50 mm paksuseid XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on rangelt keelatud! Isevoolsest kanalisatsioonitorustikust 30 cm kõrgemale tuleb lahtise kaeviku meetodi korral paigaldada pruun min 100 mm laiune märkelint kirjaga „KANAL“. Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonistel AS-4. Kanalisatsioonkaevude tellimisleht on esitatud projekti lisas VK-9-01_kaevukellad. 3.5. Survekanalisatsioonitorustik Käesolevas projektis on reovee juhtimiseks projekteeritud survekanalisatsioonitoru Peipsi tn 74 kinnistult Peipsi tn 117 kinnistule, kus on kanalisatsiooni liitumispunkt. Survelist kanalisatsiooni kasutatakse, sest isevoolselt reovee ärajuhtimine ei ole Peipsi tn 74 kinnistult kõrguslikult võimalik. Survekanalisatsiooni toru on projekteeritud PE De 63 PN10 torust. Survekanalisatsioon suubub Peipsi tn 117 kinnistul olemasolevale isevoolsele kanalisatsioonitorustikule projekteeritud voolurahustuskaevu (KK-1). Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema PE-100 RC torud. Survekanalisatsioonitorustik peab olema visuaalselt eristatav veetorustikust, s.t. survekanalisatsioonitoru peab olema pruuni triibuga. Survekanalisatsioonitorustik on projekteeritud üldjuhul 1,8 m sügavusele maapinnast toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Käänakukohtades võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20…De 63 toru puhul 40xDe. Survekanalisatsioonitorustikul on 90° käänikute ja kolmikute kasutamine keelatud. Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 10/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile. Survekanalisatsioonitoru kohale 30 cm kõrgemale tuleb lahtise kaeviku meetodi korral paigaldada min 100 mm laiune pruun märkelint tekstiga „SURVEKANAL“. Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse eraldi kaitsehülss (PE RC De 90) 1250 N. Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross läbimõõduga min 4 mm. Kõrvuti asetsevatele survetorudele paigaldada signaaltross vähemalt ühele survetorule. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Olemasolevale isevoolsele kanalisatsioonitorustikule Peipsi tn 117 kinnistul on ette nähtud paigaldada malmluugiga De 400/315 teleskoopiline voolurahustuskaev, kuhu suubub survekanalisatsioonitoru ning kus toru ots tuleb suunata elekterkeevispõlvega (90°) alla. Kaevuluugi raam peab olema nn „ujuv“ ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile. Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku asukoht on näidatud joonistel AS-4 ja survekanalisatsiooni torustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7-01 ning voolurahustuskaev joonisel VK-7-03. 3.6. Kinnistusisene reoveepumpla Seoses projekteeritud survekanalisatsioonitorustikuga Peipsi tn 74, Peipsi tn 117 ja Kolkja tee kinnistutel on reovee ära juhtimiseks projekteeritud Peipsi tn 74 kinnistule reoveepumpla (RVP). Peipsi tn 74 kinnistule rajatava reoveepumpla toimimise ning kasutus- ja hoolduskulude eest vastutab kinnistu omanik. Pumplasse paigaldatakse reovee pumpamiseks ette nähtud pump. Pumba parameetrid (tööpunkt) peavad olema järgmised: Reoveepumpla RVP: - Pumba jõudlus: Q= 1,7 l/s - Pumba surve: H= 3 m - Soovituslik pump: KSB AmaPorter 500 SE NB! Pumba valikul ei tohi lähtuda pakendil olevast maksimaalsest vooluhulgast ja survest, vaid töögraafikust. Reoveepumplani tuleb rajada kaitsetorus elektrikaabel MCMK 3x2,5. Pumplasse paigaldada juhtmevaba veetasemeandur, mis annab märku pumpla avariilisest veetasemest lülitades hoones signaallambi põlema. Signaallamp paigaldada käidavasse või nähtavasse kohta. Reoveepump varustada ujuklülitiga, mis hakkab juhtima pumba tööd. Pumba lülituspunktid on (vt joonis VK-7-02): Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 11/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 - 0 – pump välja - 1 – pump sisse Pumba töötsükkel ehk sisse- ja välja lülituspunktide vahe on soovituslik viia võimalikult lühikeseks. Sellega suureneb küll käivituskordade arv, kuid väheneb reovee käärimis- ja settimisoht nii pumplas kui ka survetorus. Pumpla ventileerimiseks paigaldatakse putukavõrguga suletud ventilatsioonitoru. Väljatõmme tuleb teha pumpla korpuse ülaosast. Ventilatsioonitoru ava peab paiknema vähemalt 0,7 m kõrgusel maapinnast. Pumpla luuk paigaldada 100 mm kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Luuk peab olema valmistatud PE-st. Luuk peab olema soojustatud (min 50 mm XPS soojustuspaadiga, va kui soojustus on juba pumpla konstruktsiooni osa). Reoveepumpla asukoht on esitatud joonistel AS-4. Reoveepumpla skeem on esitatud joonisel VK-7-02. 3.7. Tööde teostamine riigimaantee teemaal ning -kaitsevööndis Projektiga on kavandatud torustike ehitamine kõrvalmaantee nr 22244 Kolkja tee teemaal ning -kaitsevööndis Kasepää alevikus Peipsiääre vallas Tartu maakonnas. Käesolevas projektis on kinnisel meetodil suundpuurimisega ette nähtud rajada üks ristumine kõrvalmaanteega ~3,76 km-l. Torustik rajatakse ristumisel kinnisel meetodil kaitsehülsis. Torustiku projekteerimisel on arvestatud Transpordiameti nõuetega ja tingimustega. Tehnorajatiste ehitamine ja hooldamine ei toimu kõrvalmaantee teemaal. Kinnisel meetodil torustiku ristumisel riigiteega nr 22244 tuleb arvestada, et riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. Maantee kaitsevööndi osas kehtivad järgmised nõuded: • Torustiku ristumine kõrvalmaanteedega on ette nähtud rajada kinnisel meetodil suundpuurimisega. Riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. • Puurimiskaevikute rajamisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus: kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. • Teekonstruktsioonide kahjustamine väljaspool kaevealasid on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Teel ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud. • Avatud meetodil väljakaevatud kivid jms ei tohi jääda teemaale. • Rajatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigimaantee kaitsevööndist. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 12/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 • Teehoiutööde tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul tagada teehoiutöödega vajalike tegevuste aktsepteerimine. • Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. • Tööde teostaja peab taotlema vahetult enne projektikohaste tööde algust riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis liiklusvälise tegevuse loa. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Torustik ei saa olema takistuseks maantee ja selle rajatiste kasutamisele ja teehooldele. Projekt on koostatud vastavalt torustike projekteerimisnormidele ning määrusele „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 4. EHITUSTÖÖD 4.1. Üldised juhised ja nõuded Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Enne ehitustööde algust teostada liinirajatiste asukoha märgistamine looduses vastavalt ehitusprojektile. Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal üle kontrollida olemasolevate torude kõrgused ja vajadusel korrigeerida projektlahendust tööjoonistega. Enne liinirajatise kaitsevööndis tööde alustamist kutsuda kohale liinirajatise omanik või tema esindaja, kellega kooskõlastada liinirajatise asukoha märgistus kohapeal. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb teostada liinirajatise või tema esindaja vastava soovi korral, omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all. Liinirajatise mistahes kahjustuse korral tuleb viivitamatult teavitada liinirajatise omanikku või tema esindajat. Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja muudes asjakohastes dokumentides esitatud nõudeid. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Töövõtja koostab ehitusdokumentatsiooni ning esitab Tellija nimel kasutusteatise. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 13/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 4.2. Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb kõikide olemasolevate konstruktsioonide seisukord ja defektid. Töövõtja peab ülevaatuse teostama koos vastavate ametkondade, Omanikujärelevalve ja Tellija esindajaga. Töövõtja esitab platsi ülevaatuse akti koos fotode, videote ja/või muude Omanikujärelevalve poolt nõutud dokumentidega Tellijale ja Omanikujärelevalvele enne töödega alustamist. 4.3. Mahamärkimine Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti. Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 4.4. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud puude tüvede, võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb võimalusel hoiduda vähemalt puu võra ulatuses. Kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades. Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega. Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud meetoditega. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 14/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 4.5. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise valdajat kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, tuleb asendada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud, soojatorud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m). Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 15/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 4.6. Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Omanikujärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 16/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 4.7. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt likvideerima. 4.8. Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 4.9. Ajutised hügieenirajatised Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatiste asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada. 4.10. Katete eemaldamine 4.10.1. Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 17/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 4.11. Kaeve- ja mullatööd Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Kasutuskõlblik pinnas paigaldada vähemalt 1 m kaugusele kaeviku servast. Taaskasutuseks ebasobiv pinnas veetakse ehitusplatsilt ära varusse või kuhjata heakskiidetud kohta. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada pinnasevett. Vee väljapumpamisel haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Kaeviku lahti hoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui Tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb kaevik kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 3 m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Vajadusel tuleb ehituskaevikud toestada. Pinnaseveetase kaevikus tuleb hoida madalana, et vältida tagasitäite ja kaevikuseinte kahjustamist. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Avatud kaevik tuleb ööseks piirata aiaga. Lindiga piiramine pole piisav. Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui see ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist. Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus) toestada vastavalt kohalikele tingimustele. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 18/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 4.12. Torustike paigaldamine Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane kalle, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks. Torude liitmiseks tuleb kasutada kas elekterkeevis- või põkk-keevisühendusi. Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel arvestada antud projektis muhvkeevituse tehnoloogianõuetega (elekterkeevisühendused), torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalidest torustike puhul tuleb kasutada tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud (otsakorgi või pimeäärikuga) ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Isevoolse toru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm ulatuses. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised: Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine projekteeritud langust (‰) kõrgusest (mm) >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 19/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Veetorustike lubatud hälbed on järgmised: • Kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm; • Asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm. Torustikud rajatakse üldiselt lahtisel meetodil v.a ristumisel Kolkja teega, kus torustik tuleb rajada kinnisel (suundpuurimise) meetodil (vt joonis AS-4-01). Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE-100 RC torud. Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Paigaldatud vee-, kanalisatsiooni- ja survekanalisatsioonitorude kohale, 30 cm kõrgusele tuleb paigaldada märkelindid vastavalt kirjaga „VESI“, „KANAL“ ja „SURVEKANAL“. Kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt: • Haljasalal tuleb kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 10-20 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse; • Kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele; • Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule; • Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne pildistamine. Foto failinimi peab sisaldama projektijärgset sõlmetähist. 4.13. Tagasitäide Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb tasanduskihi alla valmistada Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 20/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,90. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Sarnaselt torustikele, tuleb tagasitäide teha reoveepumpla paigaldamisel. Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/ööp. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasi täita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a. käskkirja nr 0215 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise ja remondi juhis“. Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokkusurumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid. 4.13.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmunud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist tuleb kaevikust eemaldada lumi, jää ja kaevikusse selle nõlvadest kukkunud külmunud pinnas. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 21/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 Juhul, kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt: • Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada külmunud pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist; • Variant B – fikseerida tühimike asukohad ja ulatus koos Tellijaga joonisel, teha tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas tühimike kohalt välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist. Varianti B saab rakendada juhtudel, kui: • tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne vajumine võiks kahjustada; • tegemist on mitteliiklusalaga; • tegemist on väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga. Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul Tellija koos Omanikujärelvalvega. 4.14. Katete taastamine 4.14.1. Üldist Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad taastama. Katted taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Töövõtjal on vajalik teostada aukude ning vajumite täitmine ja tihendamine garantii aja (24 kuud) jooksul. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 22/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 Katendite taastamine on esitatud joonisel AS-4-02. Kaevikute ristlõiked ja toestamine vt. joonistel VK-6-03 ja VK-6-04. 4.14.2. Haljasala taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased. Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5...7,0. Muld ei tohi sisalda taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud. Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 10-20 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20. Kokkuleppel kinnistuomanikuga võib Töövõtja muru taastamise tegemata jätta. 4.15. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt (eraldamine, sorteerimine ning käitlemine). Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Ilma Tellija või Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Ehitusala laius torustike ehitamiseks ja teiste ehitiste ehitusala tuleb kooskõlastada Tellijaga. Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest, põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 23/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või ehitusjärelevalve spetsialist). Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika või Tellijaga kooskõlastatult ladestada Peipsi tn 74 või Peipsi tn 117 kinnistul. Pärast ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist, tolmust jne. Kõik ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada. Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustamiskohtade transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. 4.16. Teostusjoonised Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 24/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 Maa-aluste vee-ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne). Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid. Juhul, kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms). Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid. Teostusjoonised tuleb esitada: • paberkandjal ühes eksemplaris (MK 1:500); • digitaalselt ühes eksemplaris USB mälupulgal PDF ja DWG formaadis. 4.17. Keskkonnakaitse nõuete tagamine Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja -seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 25/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja hoonetele ning veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet. 5. MATERJALID JA SEADMED 5.1. Üldist Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 26/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. 5.2. Survetorustikud 5.2.1. Üldist Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. 5.2.2. Torud ja toruliitmikud Kõik survetorustikud tuleb rajada PE (polüetüleen) torudest vastavalt standardile EVS-EN 12201. Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass). Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR 11 (veetoru) ja 17 (survekanalisatsioonitoru) ning rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2). Joogiveetorustikuna kasutatavad torud peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib EV Sotsiaalministeeriumi Tervisekaitseamet. Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PE-100 RC toorainest valmistatud survetorusid. PE torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk- keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3. Elektrikeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Elekterkeevis ühendusliitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 27/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 PE seina sees, mitte sisepinnal. Toru puhastamine oksiidist tehakse ainult spetsiaalse koorijaga. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Töövõtja teeb fotod keevitamise ajal. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud. Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, äärikud, muhvid jne) peavad vastama samale materjalide spetsifikatsioonile kui torudki ning olema mõõtmetelt kokkusobivad. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. 5.3. Isevoolsed torustikud 5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud Isevoolse lahtiselt rajatava reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab vastama standardile EN1401. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). Reoveekanalisatsiooni puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid. Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab olema selgelt näidatud. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612. 5.3.2. Kanalisatsioonikaevud Reoveekaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopilisi plastkaevusid (PE- polüetüleen). Lubatud on kasutada ka PP kaevusid (LEGO-tüüpi). Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised. Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020. Kaevud peavad olema torustike diameetrile vastavad ning sobivate luukidega. Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 28/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt ½ torustiku diameetrist. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja kõrgusega 2,5-6 m kaevud ringjäikusega vähemalt SN4. Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobile). Plastikkaevu ülaosa tehakse alati teleskoop- konstruktsiooniga. Teleskoobi toru arvestada pikkusega 800 mm. Ülekate kaevus >300 mm. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema haljasala 30 cm. Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga kaevuluuke. Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. Luugikomplektide minimaalsed massid: - DN300 luuk -15,5 kg, DN300 korpus – 19,5 kg, DN300 komplekt kokku 35 kg; - DN500 luuk - 38 kg, DN500 korpus – 28 kg, DN500 komplekt kokku 66 kg. Luukide kandejõud teealal peab olema 40T, haljasalal võib olla 25T. 5.4. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 29/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 5.5. Soojustusmaterjalid Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,035 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Tee alla paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 400 kN/m2, haljasalal peab koormustaluvus vastama 200 kN/m2. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EVS-EN 826:2013, EVS- EN 1606:2013, EVS-EN ISO 16535:2019, EVS-EN 12091:2013. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele. 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 6.1. Üldist Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub Töövõtja. 6.2. Survetorustike katsetamine Paigaldatud torustik tuleb katsetada vastavalt EVS-EN 805:2000-le. Töövõtja paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Mõõteseadme täpsusklass peab olema vähemalt 0,1 bar. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 30/31  Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Töö nr. 010/2026 kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega, protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Omanikujärelevalve poolt. Veetorustik täidetakse (võimalusel alates madalaimast kohast) ja eemaldatakse nii palju õhku kui võimalik. Toru survestamine teha võimalusel torustiku madalaimas kohas. Katselõigu rõhk tõstetakse töörõhuni (6 bar) ja ventiil suletakse ning sellistel tingimustel hoitakse torustiku lõiku 24 h. Katsetatavas torus tõstetakse surve toru nimirõhuni 10 bar ja hoitakse seda kahe tunni kestel. Kui surve langeb, tõstetakse rõhk uuesti 10 bar’ni. Kui surve enam ei lange, on torustik katsetamiseks valmis ning surveseade eemaldatakse. Katse loetakse edukaks, kui rõhk ei lange torustikus 30 min jooksul rohkem kui 0,1 bar. Peale katset langetatakse rõhk sujuvalt töörõhuni, seejärel vabastatakse sujuvalt rõhu alt. Survekanalisatsioonitorudel on töörõhk 1,5 kordne. Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus. Kõikidele isevoolsetele torustikele tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kaameravaatluse tellib ja korraldab uuritava torustiku ehitaja. Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist, mis viiakse läbi vastavalt EVS-EN 1610:2015-le ning metoodika määrab Omanikujärelevalve. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda isevoolsete torustike ovaalsuse kontrolli: toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud (mitte rohkem kui PVC torudel max 8% ja PE RC torudel max 9%). Kontrolliks tõmmatakse läbi kontrollitava lõigu silinder, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga. Vastutav spetsialist: Sirle Punka Projekteerija: Marko Visse Keskkond & Partnerid OÜ 03.2026 31/31  Kellele TRANSPORDI AMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 1 1413 , Valg e 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi Keskkond &amp; Partnerid OÜ Registri- või isikukood 11006388 Juriidiline aadress või elukoht Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Kontaktaadress Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Telefon 7 330 350; 56 928 354 E-post [email protected] 1. Esitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Põhiprojekt Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud 010/2026 2. Objekti asukoht Maakond, vald, küla: Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kasepää alevik Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumised riigiteega nr 22244 km 3,76 ; (XY: 649146 7 . 71 , 68844 6 . 37 ) 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Vee- , survekanalisatsiooni - ning reserv torustiku rajamine risti 222 44 Kolkja teega ( kõrvalmaantee ) . Kavandatav läbiviimise aeg on 2026a. 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja -rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Torustikud ristuvad riigiteega, sest alternatiivset võimalust torustike rajamiseks ei ole. Vastavalt AÕS § 158 lõige 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. 5 . Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordiameti osakondadelt - 6. Põhjendus Ehit usseadus tiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele) - Taotleja Ees- ja perekonnanimi Marko Visse (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /digitaalselt allkirjastatud/ Taotluse esitamise kuupäev 2 6 .03.2026 N Vundamendist läbiviik tuleb paigaldada hülssi De 50 W E POS 1 S 3 VS11 K 11 KVS 1 2 3 W1 2 3 1 6,5 Ol. ol. biopuhasti Ol. ol. reoveepumpla Puud säilitada! ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500) Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 010/2026 Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud Torustiku pikkus: veetoru 8,7 m survekanalisatsioonitoru 8,7 m reservtoru 8,7 m LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev valguskaabel V1 Projekteeritud veetorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Projekteeritud reservtorustik IKÕ seadmise ala POS 1 IKÕ seadmise ala positsiooni number Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee (nr ja Ala pindala POS nr registriosa ja sihtotstarve; nimi) suhtes (lõigu algus ja ruutmeetrites (plaanil) number lõpp km); m² 1. Pos 1 5692850 58701:003:0008 22244 Kolkja tee (Peipsi tn) 25 m² 22244 Kolkja tee L3, km 3,76 transpordimaa Koostas: Marko Visse Projekteerija  LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir N Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik W E Olemasolev survekanalisatsioonitorustik V1 Projekteeritud veetorustik S Vee-, survekanalisatsiooni ja reservtorustiku paigaldamine kinnisel meetodil K1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik 22244 Kolkja tee L3 (Peipsi tn) kinnistul. Projekteeritud Kat. tunnus 58701:003:0008 KS1 KS-1 Ø0/ survekanalisatsioonitorustik 31.56 Projekteeritud reservtoru 1)29.69 PE RC De 63 V-5 Vundamendist läbiviik tuleb 2)29.69 PE RC De 63 1.87 W1 W1 W1 W1 Projekteeritud madalpingekaabel 31.56 paigaldada hülssi De 50 29.72 PE RC De 32 29.72 PE RC De 32 Olemasolev madalpinge õhuliin Hoone läbiviik V-4 Olemasolev madalpingekaabel 31.78 29.92 PE RC De 32 31.35 Olemasolev valguskaabel 29.51 PE RC De 32 29.51 PE RC De 32 Olemasolev tee serv Riigitee kaitsevöönd V-6 31.76 V-3 29.92 PE RC De 32 31.35 Torustiku soojustus 29.92 PE RC De 32 3 PE =9. 5 m 29.51 PE RC De 32 =1 RC 0m L L 29.51 PE RC De 32 10 KK-2 PN .5m De Ø400/315 PE D e 50L=28 VS11 Servituudi ala (~25 m2) PE L=10 2 32 RC e 3 PE C D K PE L=3. RC .0m PV=1.5m ülssPE R i=7 m 31.78 2x h .0m 15 RC 0m =28 10 L = PE R=2.5m De L 1)31.30 PVC De 110 11 KVS E RC D De 90 e 63 PN Kaeviku piir De PE =3 63 L V-2 CD 2)31.30 PVC De 110 32 RC 5m RC 2 3)31.45 PE RC De 63 P 1 L E e 32 P C D i= lss 31.37 0.48 Hü Torustike rajamine kinnisel meetodil L 3 W1 29.53 PE RC De 32 e1 8 2 De 3 . PV=4.0m 10 6,5 29.53 PE RC De 32 L 32 De 63 1 C D i= PE RC 7m L= e1 8 Toru hülsis 10 Ol. ol. biopuhasti V-1 VEESÕLME TÄHIS: Ol. ol. reoveepumpla 31.37 Puud säilitada! 29.53 PE RC De 32 V-6 Sõlme tähis 29.53 PE RC De 32 KS-4 Ø0/ RVP Hoone ühendus 31.76 Maapinna kõrgus Ø600/PE 31.78 29.64 PE De 32 Toru põhja kõrgus/läbimõõt 31.55 1)31.45 PE RC De 63 2)31.45 PE RC De 63 31.35 29.71 PE RC De 32 29.64 PE De 32 Toru põhja kõrgus/läbimõõt KS-2 1)29.99 PE RC De 63 0.33 Ø0/ 2)29.99 PVC De 110 1.36 31.76 Hoone ühendus KS-3 1)29.89 PE RC De 63 Ø110/PVC Ø0/ 2)29.89 PE RC De 63 KANALISATSIOONIKAEVU (KK) / 31.56 31.75 1)29.88 PE RC De 63 1.87 KK-1 1)30.03 PVC De 110 KANALISATSIOONISURVETORU SÕLME (KS) / Ø400/315 PE 1.53 2)29.88 PE RC De 63 REOVEEPUMPLA (RVP) TÄHIS: 1.87 31.38 1)30.00 PVC De 110 2)30.00 PVC De 110 otsakork 3)30.00 PVC De 110 KS-3 KK-2 Kaevu/sõlme/pumpla tähis 1.38 Ø400/315 PE Kaevu/pumpla läbimõõt 31.78 Maapinna kõrgus Veekogu 31.75 1)31.30 PVC De 110 1. väljuva toru põhja kõrgus piiranguvöönd 1)29.88 PE RC De 63 2)31.30 PVC De 110 2. siseneva toru põhja kõrgus 2)29.88 PE RC De 63 3)31.45 PE RC De 63 3. siseneva toru põhja kõrgus 1.87 0.48 Kaevu/sõlme sügavus Tellija Töö nr. KESKKOND & PARTNERID OÜ Kristi Jõesaar Reg. nr. 11006388 010/2026 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 MÄRKUSED: Tel. 733 0350; [email protected] Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja Kasepää alevik, 1. Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Armgal OÜ poolt veeb. 2026. a. koostatud geodeetilist alusplaani Vastutav spetsialist /allkirjastatud kanalisatsioonitorustikud Peipsiääre (töö nr EGA-4/26). Sirle Punka digitaalselt/ vald,Tartu mk Projektijuht Joonis Staadium 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. /allkirjastatud Torustike asendiplaan Sirle Punka digitaalselt/ Põhiprojekt 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Versioon 4. Ühikute mõõdud meetrites. Marko Visse /allkirjastatud digitaalselt/ 0102026_PP 20.03.2026 1:500 AS-4-01 v01  N W E LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir S Olemasolev veetorustik Vee-, survekanalisatsiooni ja reservtorustiku Olemasolev kanalisatsioonitorustik paigaldamine kinnisel meetodil 22244 Kolkja tee L3 (Peipsi tn) kinnistul. Olemasolev Kat. tunnus 58701:003:0008 survekanalisatsioonitorustik V1 Projekteeritud veetorustik K1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik Vundamendist läbiviik tuleb paigaldada hülssi De 50 Projekteeritud KS1 survekanalisatsioonitorustik Projekteeritud reservtoru W1 W1 W1 W1 Projekteeritud madalpingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev valguskaabel 3 m Olemasolev tee serv 15 L= 10 PN RCD e 50 VS K 11 Riigitee kaitsevöönd ss PE hül 5m 2x L =1 11 10 KVS D e 90 PN Haljasala taastamine RC 1 2 PE H ülss 3 Kaeviku piir W1 2 3 1 6,5 Torustike rajamine kinnisel meetodil Ol. ol. biopuhasti Ol. ol. reoveepumpla Toru hülsis Puud säilitada! Veekogu piiranguvöönd Tellija Töö nr. KESKKOND & PARTNERID OÜ Kristi Jõesaar Reg. nr. 11006388 010/2026 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 MÄRKUSED: Tel. 733 0350; [email protected] Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja Kasepää alevik, 1. Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Armgal OÜ poolt veeb. 2026. a. koostatud geodeetilist alusplaani Vastutav spetsialist /allkirjastatud kanalisatsioonitorustikud Peipsiääre (töö nr EGA-4/26). Sirle Punka digitaalselt/ vald,Tartu mk Projektijuht Joonis Staadium 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. /allkirjastatud Sirle Punka digitaalselt/ Katete taastamise asendiplaan Põhiprojekt 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Versioon 4. Ühikute mõõdud meetrites. Marko Visse /allkirjastatud digitaalselt/ 0102026_PP 20.03.2026 1:500 AS-4-02 v01  Vee- ja kanalisatsioonitorustik Hoone ühendus V-6 V-5 V-4 V-3 V-2 V-1 Riigitee Vee-, reserv- ja survekanalisatsioonitrustiku (asfaltkate) rajamine kinnisel meetodil! 31.50 31.30 PVC De 110 31.00 Soojustus Reoveepumpla 30.50 Soojustuskoorik Soojustus Soojustuskoorik 30.00 29.92 30.03 PVC De 110 PE RC De 32 29.71 29.50 PE RC De 32 Madalpingekaabel 29.00 Mhor 1:500 Sidekaabel Mvert 1:50 KK-2 RVP Hoone ühendus KAEVU TÄHIS KS-4 KS-2 KS-1 KS-3 KK-1 OLEMASOLEVA MAAPINNA 31.78 31.78 31.75 31.76 31.56 31.35 31.35 31.35 31.38 31.56 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 31.78 31.78 31.75 31.76 31.56 31.35 31.35 31.35 31.38 31.56 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS 31.45 31.45 29.88 29.89 29.69 29.48 29.99 29.99 30.00 30.03 (m ABS) 0.33 0.33 1.87 1.87 1.87 1.87 1.36 1.36 1.38 1.53 TORU RAJAMISSÜGAVUS LANG ‰ 2 7 24 8 PIKKUS (m) 0.4 4.7 28.1 8.9 5.1 TORU LÄBIMÕÕT PE RC De 63 - 44.6m PVC De 110 - 5.1m 0.4 1.3 VAHEKAUGUSED (m) 4.7 28.1 8.9 0.5 3.8 1.6 0.4 266° ° 90 79 90 ° SIRGESTATUD TRASSI ° V1 V1 180° KS1 KS1 PLAAN 1° 10 193° 180° Tellija Töö nr. KESKKOND & PARTNERID OÜ Kristi Jõesaar Reg. nr. 11006388 010/2026 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja Kasepää alevik, Vastutav spetsialist /allkirjastatud kanalisatsioonitorustikud Peipsiääre MÄRKUSED: Sirle Punka digitaalselt/ vald,Tartu mk 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Projektijuht /allkirjastatud Joonis Staadium Sirle Punka digitaalselt/ Pikiprofiil 1 Põhiprojekt 2. Ühikute mõõdud on meetrites. Kuupäev 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Projekteerija /allkirjastatud Fail Mõõt Mh 1:500 Joonis Versioon Marko Visse digitaalselt/ 0102026_PP 20.03.2026 Mv 1:50 VK-6-01 v01  Hoone läbiviik -> V-6 Hoone 31.50 31.00 30.50 Läbiviigu hülss De 50 30.00 29.92 PE RC De 32 29.50 29.00 Mhor 1:500 Mvert 1:50 Hoone läbiviik KAEVU TÄHIS V-6 OLEMASOLEVA MAAPINNA 31.78 31.76 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 31.78 31.76 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS 29.92 29.92 (m ABS) 1.86 1.84 TORU RAJAMISSÜGAVUS 0 LANG ‰ PIKKUS (m) 2.5 TORU LÄBIMÕÕT PE RC De 32 - 2.5m VAHEKAUGUSED (m) 2.5 ° 84 SIRGESTATUD TRASSI PLAAN 6° 27 MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikute mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Töö nr. KESKKOND & PARTNERID OÜ Kristi Jõesaar Reg. nr. 11006388 010/2026 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja Kasepää alevik, Vastutav spetsialist /allkirjastatud kanalisatsioonitorustikud Peipsiääre Sirle Punka digitaalselt/ vald,Tartu mk Projektijuht Joonis Staadium /allkirjastatud Sirle Punka digitaalselt/ Pikiprofiil 2 Põhiprojekt Kuupäev Projekteerija /allkirjastatud Fail Mõõt Mh 1:500 Joonis Versioon Marko Visse digitaalselt/ 0102026_PP 20.03.2026 Mv 1:50 VK-6-02 v01  V-5 H=1.84 V-6 H=1.84 4,04 4,65 4,02 1,2 Riigitee 6,5 (asfaltkate) 31.50 3 Teemaa piir 31.00 Kaevik Kaevik 30.50 Teemaa piir Maantee telg 2x Hülss De 50 30.00 29.92 29.89 PE RC De 63 PE RC De 32 29.72 29.69 29.50 PE RC De 63 PE RC De 32 Madalpingekaabel 29.00 Mhor 1:500 Sidekaabel Hülss De 90 Mvert 1:50 KAEVU TÄHIS KS-2 KS-1 OLEMASOLEVA MAAPINNA 31.76 31.56 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 31.76 31.56 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS 29.89 29.69 (m ABS) 1.87 1.87 TORU RAJAMISSÜGAVUS LANG ‰ 28.1 137 PIKKUS (m) TORU LÄBIMÕÕT PE RC De 63 - 28.1m VAHEKAUGUSED (m) 28.1 26 6° SIRGESTATUD TRASSI V1 KS1 V1 KS1 PLAAN 94 ° 193° MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikute mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Töö nr. KESKKOND & PARTNERID OÜ Kristi Jõesaar Reg. nr. 11006388 010/2026 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja Kasepää alevik, Vastutav spetsialist /allkirjastatud kanalisatsioonitorustikud Peipsiääre Sirle Punka digitaalselt/ vald,Tartu mk Projektijuht /allkirjastatud Joonis Torustike ristumine Staadium Sirle Punka digitaalselt/ 22244 Kolkja teega Põhiprojekt Kuupäev Projekteerija /allkirjastatud Fail Mõõt Mh 1:500 Joonis Versioon Marko Visse digitaalselt/ 0102026_PP 20.03.2026 Mv 1:50 VK-6-03 v01  Muru Muru (külvinorm 20...30 g/m²) Haljasala taastamine (külvinorm ≥30 g/m²) Haljasala taastamine Kasvupinnas 15 cm Kasvupinnas 15 cm Täitepinnas Täitepinnas >1,0 Märkelint "Survekanalisatsioon" Märkelint "Kanal" >1,8 >1,8 >1,8 Märkelint "Vesi" Liivast algtäide Liivast algtäide 0,3 Veetoru Kanalisatsioonitoru Märkelint "Vesi" Isoleeritud vaskjuhe Aluskiht 0,3 Survekanalisatsioonitoru 0,3 0,3 0,2 0,15 0,15 Veetoru 0,2 0,3 0,2 0,3 0,2 Toru soojustamine Soojustusplaat XPS200 50 mm 0,15 1 0,2 Liivast algtäide 0,05 Soojustatav toru Aluskiht 0,15 0,2 0,2 Tellija Töö nr. KESKKOND & PARTNERID OÜ Kristi Jõesaar Reg. nr. 11006388 010/2026 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Peipsi tn 74 kinnistu vee- ja Kasepää alevik, Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Peipsiääre MÄRKUSED: Sirle Punka /allkirjastatud digitaalselt/ vald,Tartu mk 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Projektijuht Joonis Staadium /allkirjastatud 2. Ühikute mõõdud on meetrites. Sirle Punka digitaalselt/ Kaevikute tüüpristlõiked ja katete taastamine Põhiprojekt 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Projekteerija /allkirjastatud Fail Kuupäev Mõõt Joonis Versioon Marko Visse digitaalselt/ 0102026_PP 20.03.2026 1:25 VK-6-04 v01  Marko Visse Keskkond & Partnerid OÜ Teie 13.03.2026 [email protected] Vasara 50 Meie 27.03.2026 nr 7.1-2/26/4322-2 50113, Tartu, Tartu maakond Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22244 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Riigitee nr 22244 km 3,76-3,77 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Keskkond & Partnerid OÜ töö nr 010/2026 „PEIPSI TN 74 KINNISTU VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKUD“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 22244 teelõik km 0,000-7,986 oli pindamistööde objekt 2023. aastal. Tuleb arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2023. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus esitada Transpordiametile aadressil [email protected]. Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee – Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamisel. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Taotluse vorm on saadaval Transpordiameti kodulehel. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Uibo peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: 0102026_PP_Peipsi-tn-74-VK.asice Peeter Uibo 5159766, [email protected] 2 (2)