TÖÖ NR: 25-168
STAADIUM: PÕHIPROJEKT
TÖÖ NIMETUS: TARBJA KÜLA
KANALISATSIOONITORUSTIKE
REKONSTRUEERIMINE
OBJEKTI AADRESS: TARBJA KÜLA, PAIDE LINN, JÄRVA MAAKOND
Töö tellija: AS Paide Vesi
Kaevu tn 4
Paide linn, Järva maakond
e-post:
[email protected]
Töö koostaja: Heka Projekt OÜ
Sadama tn 15
Kärdla linn, Hiiumaa vald
Registrikood: 12543527
MTR nr: EEP002895
Vastutav pädev isik: Kadi Rajala-Pihl
Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Tunnistuse nr 176955
e-post:
[email protected]
tel: +372 51 24 123
Töö valmimise aeg: märts 2026
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
1 SISUKORD
1 SISUKORD ......................................................................................................................................1
2 ÜLDOSA ..........................................................................................................................................3
2.1 Projekti nimetus ...........................................................................................................................3
2.2 Lähteandmed ..............................................................................................................................3
2.3 Projekteerimise aluseks olnud materjalide loetelu ......................................................................3
3 PLANEERITAVAD EHITISED JA SEADMED ................................................................................4
3.1 Kanalisatsioonitorustik .................................................................................................................4
4 NÕUDED RAJATISTELE................................................................................................................4
4.1 Üldnõuded ...................................................................................................................................4
4.2 Isevoolse kanalisatsiooni plasttorud ............................................................................................5
4.3 Kanalisatsioonikaevud .................................................................................................................5
4.4 Survekanalisatsiooni plasttorud ..................................................................................................6
Survetorustike sõlmed ........................................................................................................6
4.5 Truubid ........................................................................................................................................6
5 EHITUSTÖÖD .................................................................................................................................6
5.1 Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ....................................................................................6
Liikluskorraldus ehitustööde ajal .........................................................................................7
5.2 Ehitustustööd ...............................................................................................................................8
Seadmete ja materjalide ladustamine ................................................................................8
Kõrghaljastuse likvideerimine .............................................................................................9
Objekti pildistamine.............................................................................................................9
Geodeetilised tööd ehitustööde ajal ...................................................................................9
5.2.4.1 Mahamärkimine .........................................................................................................9
5.2.4.2 Teostusmõõdistuste koostamine ...............................................................................9
Pinnakatete eemaldamine ..................................................................................................9
Kaeviku rajamine ..............................................................................................................10
Väljakaevatud materjali eemaldamine ja ladustamine, reovee purgimine .......................10
Kaeviku toestamine ..........................................................................................................11
Veetõrjetööd .....................................................................................................................11
Torustiku tasanduskiht ......................................................................................................12
Torustiku paigaldamine ....................................................................................................12
Kaevude paigaldamine .....................................................................................................13
Torustike soojustamine .....................................................................................................13
Kaeviku tagasitäide...........................................................................................................14
Torustiku rajamine kinnisel meetodil (suundpuurimine) ...................................................14
Torustiku rajamine kinnisel meetodil (CIPP-tehnoloogia).................................................15
Maha jäetavad torustikud, kaevud ja muud seadmed ......................................................15
Tuleohutus ........................................................................................................................16
Lõhkeained ja õhkimine ....................................................................................................16
Hoonete ja rajatiste kaitsmine ..........................................................................................16
5.2.20.1 Üldosa ......................................................................................................................16
5.2.20.2 Hoonete ja rajatiste kaitsmine ..................................................................................16
5.2.20.3 Elektrikaablite kaitsmine ..........................................................................................17
5.2.20.4 Sidekaablite kaitsmine .............................................................................................17
5.2.20.5 Geodeetiliste märkide kaitsmine ..............................................................................17
5.2.20.6 Puude ja haljasalade kaitsmine ...............................................................................18
Tööohutus .........................................................................................................................18
Ehitusaegne veevarustus ja kanalisatsioon .....................................................................18
5.3 Teekatete ja haljasalade taastamine .........................................................................................19
Üldist .................................................................................................................................19
Katendite taastamine ........................................................................................................19
Nõuded materjalidele ........................................................................................................20
5.3.3.1 Asfaltsegud ..............................................................................................................20
5.3.3.2 Haljastus ..................................................................................................................20
1 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
5.4 Katsetused.................................................................................................................................21
Käituskatsed .....................................................................................................................21
Survetorude katsetamine ..................................................................................................21
Isevoolsete torude katsetamine ........................................................................................22
5.5 Kasutus- ja hooldusjuhendid .....................................................................................................22
5.6 Keskkonna osa ..........................................................................................................................22
Mõjud väliskeskkonnale ....................................................................................................23
Ehitusjäätmed ...................................................................................................................23
2 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
2 ÜLDOSA
Käesolev seletuskiri on koostatud Majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
kohaselt.
2.1 PROJEKTI NIMETUS
Projekti nimetus: Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Projekti staadium: Põhiprojekt
Projekteerija:
Ettevõtte nimi: OÜ Heka Projekt
Registreerimisnumber: 12543527
Majandustegevuse registri (MTR) nr: EEP002895
Kadi Rajala-Pihl
Kontaktisik:
[email protected]
2.2 LÄHTEANDMED
Geodeetilise alusmaterjalina on kasutatud:
Tööde teostamise
Ettevõtte nimi Töö number Töö nimi
aeg
Inseneribüroo REIB Järva maakond, Tarbja küla ÜVK topo-
TT-7343 12.2025
OÜ geodeetilised uurimistööd
Geoloogilise alusmaterjalina on kasutatud:
Tööde teostamise
Ettevõtte nimi Töö number Töö nimi
aeg
Inseneribüroo REIB Tarbja küla vee ja kanalisatsioonitrassid.
GE-3818 02.2026
OÜ Ehitusgeoloogilised uurimistööd
2.3 PROJEKTEERIMISE ALUSEKS OLNUD MATERJALIDE LOETELU
Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised määrused:
- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi
Teataja
- Ehitusseadustik - Riigi Teataja
- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja
- Jäätmeseadus - Riigi Teataja
- Veeseadus – Riigi Teataja
- Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -
toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja
- Majandus ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded –
Riigi Teataja
- Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded - Riigi Teataja
- Kliimaministri määrus nr.57 12.09.2023 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus
– Riigi Teataja
- Keskkonnaministri määrus nr.43 09.07.2015 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu
või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise
ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha
kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,
puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu
andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja
salvkaevu lammutamise teatise vormid– Riigi Teataja
- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded – Riigi
Teataja
- Siseministri määrus nr 8 16.02.2021 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad
nõuded – Riigi Teataja
3 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
- Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord – Riigi Teataja
Standardid:
- EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk;
- EVS 846 Kinnistu kanalisatsioon;
- EVS 835 „Hoone veevärk“
- EVS 921 „Veevarustuse välisvõrk“
- EVS 843 Linnatänavad (Osa 11: Tehnovõrgud);
- EVS 937 Ehitusprojekt;
- EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“.
Juhendid:
- RIL77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
- MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd;
- Hoone tehnosüsteemide RYL2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“;
- Tööinspektsiooni juhend „Tööohutus ehitusplatsil“.
Täiendavad kriteeriumid:
- Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8
m toru peale;
- Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1.8 m toru peale;
- Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast
arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.9 m kaablite peale.
Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel
asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust
ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist ehitustööde teostaja (edaspidi Töövõtja) kulul.
3 PLANEERITAVAD EHITISED JA SEADMED
Käesoleva projektiga on projekteeritud ca 0,67 km isevoolset kanalisatsioonitorustiku. Torustik on ette
nähtud rajada nii lahtisel kui ka kinnisel meetodil.
3.1 KANALISATSIOONITORUSTIK
Piirkonna kanalisatsioon on rangelt lahkvoolne. Kui Töövõtja avastab, et rekonstrueeritavasse
kanalisatsioonisüsteemi on tehtud ebaseaduslik ühendus ja juhitud sademe- või drenaazivesi,
ei tohi seda ühendada rajatava süsteemiga ning Töövõtja kohustatud sellisest leiust koheselt
informeerima Tellijat.
Käesoleva projekti raames on projekteeritud Tarbja külas Kooli tee (15159 Tarbja-Eivere-Korba tee L4),
Jõe tänava ja Järve tee ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine.
Paigaldatava isevoolse kanalisatsioonitorustiku kalded on valitud selliselt, et torus oleks tagatud reovee
isepuhastuskiirus. Torustiku kalded on toodud joonistel.
Kinnistute Kooli tee 4, 6, 8, 8a, 10 ja 12 maantee all asuvad ühendustorustikud rekonstrueeritakse
kinnisel meetodil (sukk), torude suurused on vastavalt olemasolevate torude läbimõõdule.
Maantee alla torustikud on ette nähtud paigaldada kinniselt PE100 De400 RC PN10 SDR17 kaitsehülssi
rõngasjäikusega SN 17 kN/m2. Hülssidesse on ette nähtud paigaldada PE100 De250 RC PN10 SDR17
survetorustikud rõngasjäikusega SN 17 kN/m2. Ristumisel riigiteega on tagatud minimaalne nõutud
sügavus 2,2 m.
4 NÕUDED RAJATISTELE
4.1 ÜLDNÕUDED
Kõik alalise töö tegemisel kasutatavad (püsivasse kasutusse jäävad) materjalid peavad olema uued.
Materjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed
4 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
materjalid ja tooted tuleb ehitusjärelevalve nõudel ehitusplatsilt eemaldada ja asendada Töövõtja kulul.
Mõistliku aja jooksul pärast Lepingu sõlmimist peab Töövõtja esitama ehitusjärelevalvele lõplikuks
heakskiitmiseks väljapakutavate tarnijate, materjalide/toodete nimekirja ning Töödes kasutada
kavatsetavate materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Ehitusjärelevalve võib nõuda
täiendavat informatsiooni (sertifikaadid, katsetulemused, paigaldusjuhendid jne) ja teeb oma otsuse
mitte hiljem, kui kahe nädala jooksul pärast kogu vajaliku tarnijaid ja materjale/seadmeid puudutava
informatsiooni kättesaamist. Ühtki materjali ei tohi hankida ega kasutada ehitusjärelevalve kirjaliku
kooskõlastuseta. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.
Ehitusjärelevalvel on õigus inspekteerida materjale/tooteid nende valmistamise kohas. Kui see on
nõutav, korraldab Töövõtja sellise inspektsiooni ilma täiendava tasuta. Seadmete (pumbad) ja
torustikuelementide (siibrid jne) valmistajatel peab Eestis olema heakskiidetud müügi- ja
hooldusesindus.
Kui on nimetatud mingeid kaubamärke, siis see on tehtud üksnes antud liiki toodete ja materjalide
klasside ja omaduste näitamise eesmärgil. Ettepanekud kas samaväärse või kõrgema kvaliteediga toote
või materjali pakkumiseks on lubatud. Ehitusjärelevalve kooskõlastus ei vabasta Töövõtjat lepingust
tulenevast vastutusest vigade või mittevastavuse eest.
4.2 ISEVOOLSE KANALISATSIOONI PLASTTORUD
Lahtisel meetodil rajatava reoveekanalisatsiooni torustik tuleb rajada täisseinalistest PVC või PP
torudest, mis omavad sõltumatu kolmanda osapoole poolt väljastatud sertifikaati tootjale. Torude
sisesein peab olema tasane ja sile.
Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m 2). Torude vastavus
järgmistele standarditele peab olema sertifitseeritud:
- PVC torud EN 1401-1;
- PP torud EN 13476-3.
Torustike ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki ja olema
valmistatud sama tootja poolt.
Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid
kasutades. Uute kanalisatsioonikaevude sügavused ja asukohad peavad vastama käesoleva projekti
joonistele.
Kõik kanalisatsioonitorustiku pöörangud tuleb teostada kaevus sees.
Paigaldatavate kanalisatsiooni torustike sügavused ja asukohad peavad vastama käesoleva projekti
joonistele.
4.3 KANALISATSIOONIKAEVUD
Kanalisatsioonikaevude läbimõõt peab vastama joonistel või töömahuloendis esitatud väärtustele.
Kanalisatsioonikaevud peavad olema valmistatud PE või PP materjalist, vastavalt standardile SFS 3468
või EVS-EN 13598-2.
Kaevud peavad olema veetihedad. Sõiduteele ja ka haljasalale, kui kaevu sügavus on üle 3 m, tuleb
paigaldada kanalisatsioonikaevud rõngasjäikusega SN4 (4 kN/m²). Haljasalale, kõnniteele võib
paigaldada kanalisatsioonikaevud rõngasjäikusega SN2 (2 kN/m²).
Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust.
Isevoolse kanalisatsiooni kaevudel peab olema topeltpõhjaline, sujuv ja sile, rennpõhi.
Kaevu põhjast kõrgemalt sisenevad torud tuleb kaevu sees pikendada, et oleks tagatud reovee
kukkumine renni, mitte renni kõrvale.
Teleskoobi maksimaalne lubatud pikkus on 800mm. Peale kaevu kaane kõrguse paika reguleerimist
peab jääma kaevu teleskoobil veel reguleerimisvaru min 200mm.
Kaevuluugid ja nende kraed peavad olema „ujuva“ konstruktsiooniga, temperamalmist, kaetud musta
bituumenkattega (EVS-EN 124). Luukide kandejõud tänavatel ja autoliiklusega platsidel peab olema 40
t ning haljasaladel ja kõnniteedel 25 t.
Kaevuluugid peavad olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, haljasalal 50 mm kõrgemal (haljastuse
tegemisel planeeritakse sujuvad kalded).
5 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Plastkaevu uute ühenduste tegemine on lubatud ainult keevisühendustega. Tagatud peab olema
ühenduse veetihedus.
4.4 SURVEKANALISATSIOONI PLASTTORUD
Kasutada võib PE plastveetorusid. Survekanalisatsioonitorude surveklass peab olema vähemalt PN10
ja rõngasjäikus 17 kN/m2. Torude vastavus järgmistele standarditele peab olema sertifitseeritud:
- PE torud: EN12201, ISO 4427;
- PE-RC torud: EN12201, PAS1075.
Toruliitmikud, nagu põlved, kolmikud jm peavad vastama samadele tehnilistele nõuetele kui torudki ning
olema toodetud sama tootja poolt.
PE torud tuleb ühendada elektrikeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Elektrikeevismuhvide
surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Elekterkeevisühendusliitmike
kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina sees, mitte sisepinnal.
Torustiku liitumisel äärikutega toruarmatuuriga tuleb äärik või selle kaelus kinnitada torule põkk- või
muhvkeevitusega.
Töövõtja peab torude omavaheliseks ühendamiseks vajalike detailidega arvestama vastavalt
kasutatavale ühendusviisile. Torustiku ühendamist põkk- ja/või muhvkeevitusega tohib teha ainult
vastava koolituse läbinud personal, kellel on ka vastav tunnistus.
Peatorustike (tänavatorustike) sügavus ja plaaniline asend peavad vastama joonistele.
PE torud on esitatud nii spetsifikatsioonis kui joonistel välisläbimõõdu (De) järgi. Torustik rajada lähtudes
koostatud profiilidest.
Survetorustike sõlmed
Torustike sõlmed on projekteeritud ühtse terviklahendusena. Töövõtja peab arvestama töökorraldusest
tulenevate täiendavate sõlmedega (ajutised ühendused, lõikude erinev ehitusaeg jmt.), mis projektis ei
kajastatu. Töökorraldusest tulenevate lisasõlmede toruarmatuuri hangib, paigaldab ja demonteerib
Töövõtja.
Olemasolevate torudega ühendamise liitmike mõõtmed ja valik selgitatakse ehitustööde käigus. Liitmike
valik tuleb kooskõlastada ehitusjärelevalvega. Olemasolevate torustikega ühendatavad siibrid peavad
olema äärikutega. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud
liitmikega.
Töövõtja peab sõlmede koostamisel arvestama kõigi materjalide ja töödega, mis on vajalik sõlme
korrektseks rajamiseks.
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
4.5 TRUUBID
Ehitustööde käigus kahjustatud truup tuleb asendada uuega, mille pikkus ja läbimõõt on võrdne või
suurem, mis purunenud truubil.
5 EHITUSTÖÖD
5.1 EHITUSTÖÖDEGA SEOTUD NÕUSOLEKUD (LOAD)
Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja
hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele
kui põhitöödele.
Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud:
- Tänava/tee sulgemise luba;
- liikluse ümbersuunamise luba;
- kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude
kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks.
6 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Eeltoodud loetelu on informatiivne. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate
nõuete osas saab omavalitsusest.
Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikul omavalitsusel
ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks.
Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust. Kohalik
omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud kaevelubade alusel
tehtavad tööd on lõpetamata.
Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega
omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule.
Kasutuslubade taotlemine ja riigilõivude tasumine on Töövõtja ülesanne.
Liikluskorraldus ehitustööde ajal
Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ning liiklusohutus. Liikluskorralduse
projekt tuleb kooskõlastada enne ehitustöödega alustamist kohaliku omavalitsusega.
Vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele tuleb selleks kasutada sobivaid liiklusmärke, tõkkeid,
reguleerijaid, fooritulesid, pimedal ajal täiendavaid valgusteid ja vilkuvaid oranže ohutulesid ning teisi
liikluskorraldusvahendeid.
Kõikide tööde puhul, mis mõjutavad sõidukite ja jalakäijate liiklust, on nõutav liikluskorraldusplaan
(edaspidi LKP). LKP tuleb vähemalt 5 päeva enne tööde alustamisest anda kinnitamiseks kohalikule
omavalitsusele. Ilma eelneva kooskõlastuseta ei ole lubatud liiklust sulgeda ega ümber korraldada.
Töövõtja nimetab oma esindaja objektil, kes vastutab LKP täitmise eest.
LKP ajakohastamised ja läbivaatused tuleb Töövõtjal teha 3 päeva jooksul, alates päevast, mil Töövõtja
sai teada nõutavatest muudatustest LKP-s.
LKP peab juhinduma vabariigi valitsuse määrusest “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” (RT I,
19.07.2018, 12).
LKP-s peavad olema näidatud nii üldjoontes kui detailides kõik kavandatavad füüsilised ja
organisatoorsed meetmed, iga tööala kohta. Plaanis peab olema arvestatud järgmiste nõuetega:
- kõik ehitusest mõjutatud liiklusteed: teed, väljakud, jalgteed, sissesõiduteed eravaldustesse
jne peavad olema plaanis käsitletud;
- kõik ehitustööde lõigud, mis on üheaegselt avatud, peavad olema plaanis näidatud ajalises
järjestuses koos maksimum- ja miinimumkestusega;
- kõik juurdesõiduteed kinnistutele, piirded, avalikkusele suletud alad, ladustamisala peavad
olema plaanis näidatud;
- nõutav öine valgustus peab olema näidatud;
- peab olema näidatud ühiskondliku transpordi ümbersuunamine, millest põhjustatud kulud
kannab Töövõtja;
- objektile ehitusmaterjale vedavate masinate liikumismarsruudid ja nende puhastamise
intervallid peavad olema näidatud;
- vajalikud liiklusmärgid peavad olema näidatud;
- ajutine liiklusmärkide ülesseadmine ja asendamine peavad olema näidatud;
- ajutised sissesõidud elanikele peavad olema näidatud;
- vajalikud teede sulgemised ja alternatiivsed juurdepääsuteed peavad olema näidatud;
- ühiskondlike transpordivahendite peatuste teisaldamine peab olema näidatud.
Töövõtja rajab inimeste kaitseks ümber kõikide kaevikute tõkked ning hooldab neid kogu ehitusperioodi
ajal. Kaevikute ümber tuleb paigaldada metallaed, mis on vähemalt 1,2 m kõrge. Aed peab vastu pidama
vähemalt 0.2 kN horisontaaljõule piki ülemist tarandit. Metallaedadele tuleb kinnitada sildid, mis
keelavad ehitusobjektil viibimise. Kõik muud piirete variandid (piirdelindid, puust tõkked, jms) ei ole
lubatud.
Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ja mitte kauemaks kui 72 tundi ei jääks avatuks mitte
enam kui 20 m teega paralleelselt kulgevat kaevikut. Jalgteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita, v.a
juhul, kui on olemas vastav kohaliku omavalitsuse luba. Tagasitäide peab olema tehtud maapinnani ning
rajatud ajutine teekate killustikust fraktsiooniga 0...16 mm või taastatud teekate täielikult. Peatänavatel
peab olema rajatud ajutine teekate asfaldi freespurust või taastatud teekate täielikult. Tänavat või selle
7 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeaedasid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus
täidetud ja tagatud vähemalt tee ekspluatatsiooninõuded.
Enne mistahes kinnistule ligipääsu takistamist peab Töövõtja tagama omal kulul alternatiivsed
juurdepääsuvõimalused kinnistu kasutaja(te)le ja operatiivsõidukitele. Töövõtja peab teavitama
ehitusjärelevalvet ja asjassepuutuvaid kasutajaid kirjalikult 5 päeva enne mistahes juurdepääsu
takistamist. Töövõtja peab tõendama ehitusjärelevalvele ja kohalikule omavalitsusele, et
asjassepuutuvate kasutajatega on juurdepääsu takistamine kinnistutele kooskõlastatud.
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale
ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
Tööde korraldamisel tuleb jälgida, et oht liiklejaile oleks minimaalne. Ehitusmaterjale, seadmeid jne ei
tohi pärast tööaega jätta tänavale väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel
viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks tänavaohutust või vaba nägemisulatust ristmikel, kaasarvatud
tänavale väljasõidud.
Talveoludes peab Töövõtja korraldama ehitustööde tegemise nii, et tee oleks vaba takistustest, mis
segavad lume ja jää tõrjetöid. Ajutisi liikluskorraldusvahendeid ei tohi jätta kohtadesse, kus nad võivad
segada või takistada lumekoristustöid. Ehitustööd peavad olema planeeritud nii, et vajadusel oleks
võimalik ajutised liikluskorraldusvahendid ohutult kõrvaldada.
Töövõtja hoiab liiklusala vabana kõrvalisest materjalist, mis tekib Töövõtja tegevuse tulemusel.
Töövõtja muudab, toimetab mujale, katab või kõrvaldab kõik liikluskorraldusvahendid, mis ei näita
tegelikku olukorda. Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste siltide,
ohumärkide (koonuste) ja vilkuvate oranžide tulede rakendamisega.
Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik
ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud
olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele.
Töövõtja peab arvestama bussiliikluse ümbersuunamisega seotud tööde ja vajadusel busside teekonna
pikenemisest tulenevate kulutustega.
5.2 EHITUSTUSTÖÖD
Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja maa-aluste kommunikatsioonide valdajatel ära
näidata ja/või määrata kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkinud
kahju. Igal ehitusplatsil võtab Töövõtja enne kaevetööde alustamist kommunikatsioonide valdajalt
kirjaliku kooskõlastuse, mille esitab ehitusjärelevalvele.
Seadmete ja materjalide ladustamine
Töövõtja teeb kõik endast oleneva, et seadmete ja materjalide ehitusplatsil ladustamise periood oleks
nii lühike kui võimalik ajastades seadmete tarne vastavalt antud ehitusetapile. Seega tuleb Töövõtjal
planeerida transport ja tarne selliselt, et igal konkreetsel ehitusetapil oleksid vajalikud materjalid ja
seadmed olemas. Vastavad korraldused seoses ladustamisega peavad olema tehtud enne
seadmete/materjalide kohalejõudmist. Kuna igasugune materjali/seadmete kaotsiminek võib põhjustada
tööprotsessi pikenemist ja kaotsiläinud materjale on keerukas asendada, siis tuleb Töövõtjal tagada
piisav valve nii ladustamiskohas kui ka ehitusplatsil. Töövõtja ei ladusta ehitusplatsil mittevajalikke
materjale või seadmeid. Töövõtja hoolitseb selle eest, et materjale ei ladustata selliselt, et need võiksid
ladustamise tagajärjel puruneda või kujutada ohtu inimestele. Töövõtja paigaldab vajalikud
hoiatusmärgid. Töövõtja peab saama (küsima) tootjatelt vastavad instruktsioonid ladustamise
korraldamiseks ja ladustatud materjalide/seadmete hoidmiseks. Tootjate poolt antud instruktsioone
tuleb järgida. Kõik ladustamise ja materjalide/seadmete hoidmisega seotud kulud peavad Töövõtja poolt
olema arvestatud ehitusmaksumuse hulka. Materjali ei tohi ladustada ehitusplatsil enne järgmiste
tingimuste täitmist:
- ehitusjärelevalvele on esitatud tootja soovitused materjali ladustamiseks ehitusplatsil;
- ala, kuhu on kavas materjali ladustada, on määratletud ja ehitusjärelevalvega
kooskõlastatud.
8 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Kõrghaljastuse likvideerimine
Juhul, kui torustiku kaeviku serv läheb puu(de)le lähemale kui 2m, siis tuleb sellest informeerida kohaliku
omavalitsuse ja kinnistu esindajat. Üldjuhul, kui kaevetööd on ette nähtud puu(de)le lähemal kui 2 m,
siis tuleb puu(d) likvideerida.
Objekti pildistamine
Enne torustike mahamärkimist ja materjali toomist objektile, tuleb Töövõtjal teha põhjalik ja
süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja muude võimalike tööpiirkondade pildistamine või filmimine.
Salvestused tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Kui mingis lõigus on ette näha tööde
alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt, lumevabal perioodil.
Salvestised on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel ja pärast torustike
paigaldamist taastamistööde tegemisel. Salvestise pildi kvaliteet peab võimaldama tuvastada
ehituseelse olukorra taastamiseks vajalikke detaile. Salvestamisel tuleb fikseerida hooned, teekatted ja
nende servad, äärekivid, kraavid ja truubid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid,
tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded jm, pöörates erilist tähelepanu
olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jm.
Fotod peavad olema esitatud digitaalselt, JPEG formaadis. Faili nimest peab nähtuma tänava nimi ja
aadress. Salvestisel või salvestise faili või kausta nimes peab olema fotografeerimise kuupäev. Filimitud
salvestise faili formaat tuleb eelnevalt kokku leppida Tellijaga.
Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning
kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse
hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda
seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide
kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja
sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka.
Geodeetilised tööd ehitustööde ajal
5.2.4.1 Mahamärkimine
Projektis esitatud kõrgusarvud on EH2000 süsteemis, plaanilised koordinaadid L-EST97 süsteemis.
Kõrgusvõrgu ja riikliku plaanilise geodeetilise võrgu punktide kohta saab informatsiooni kohalikust
omavalitsusest.
Ehitatavate torustike kõrguslikuks mahamärkimiseks tuleb paigaldada ajutised reeperid, mis tuleb
siduda riikliku kõrgusvõrguga.
Selleks, et kõrgusvõrgu reeperite omavaheline kõrguslik viga ei avaldaks ehitustööde tulemusele mõju,
tuleb ühe projekteeritud valgala ulatuses paigaldatud ajutised reeperid siduda ühe kõrgusvõrgu
reeperiga. Seejuures tuleb silmas pidada, et projekteeritud valgala võib koosneda erinevatel aladel
olevatest lõikudest.
Ühises kaevikus rajatavate torustike lubatud vahekaugused on esitatud kaeviku ristlõigetel.
5.2.4.2 Teostusmõõdistuste koostamine
Käesoleva projektiga kavandatud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada.
Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja taristuministri määrusele „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (RT I, 19.04.2016, 3) ning käesoleva projektiga
kehtestatud Tellija erinõuetele.
Pinnakatete eemaldamine
Asfaltkatte eemaldamine
Kaeviku kohalt lahti freesitud teekatte maksimaalse pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas.
Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud.
Pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte
eemaldamise Töövõtja kulul.
Kruuskatte eemaldamine
9 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku rajamiseks.
Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et
seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise
teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks
tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.
Kaeviku rajamine
Kaevikute kaevamistööde ulatus sõltub toru läbimõõdust ja pinnasest. Minimaalne kaeviku laius on
torustiku läbimõõt +400 mm mõlemal pool toru. Kaevude kohal tuleb kaevik teha laiem, nii et kaevu serv
jääb kaeviku seinast vähemalt 200 mm kaugusele. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida,
kuna see võib halvendada plasttoru külgtoetust.
Talvetingimustes tuleb kaevikupõhi hoida külmumatuna. Kui võimalik, tuleb kaeviku põhi soojustada.
Külmunud pinnas tuleb kaevikust eemaldada ning asendada tihendatud kuiva liivaga. Erilist hoolt tuleb
kanda kaevikus oleva vee külmumise vältimiseks.
Kaeviku kaevamisel tuleb järgida niivõrd, kui see on praktiliselt võimalik, etteantud suunda ja langu,
tagamaks vajalikud mõõtmed kaeviku toestuseks ettenähtud kilpide ja toestuse paigaldamiseks, ning
jätmaks piisavalt tööruumi.
Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud
lähedalasuvate rajatiste kahjustamine.
Kaeviku küljed peavad olema ühetasased ilma oluliste sisselõigeteta pinnasesse. Kui sisselõige on siiski
juhtunud, tuleb rakendada meetmeid tühemiku täitmiseks nii kiiresti kui võimalik või otsekohe pärast
kaevikule toestuse paigaldamist.
Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu
tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku
rajamise erinevates kohtades.
1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti
kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab
Töövõtja arvestama.
Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest.
Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga.
Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest,
mis võivad tööde käigus tekkida.
Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul kui on
vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt
kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud
remontööd. Kulud selliste remonttööde eest kannab Töövõtja.
Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale.
Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas.
Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja
teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate
tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.
Väljakaevatud materjali eemaldamine ja ladustamine, reovee purgimine
Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika.
Kaevetöödest ülejääva pinnase ladestuspaikade asukohad otsib Töövõtja ja kooskõlastab selle
kirjalikult kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust.
Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas (vahetult enne töödega
alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga
(riik või eraomanik). Kokkulepped vormistada kirjalikult.
10 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike töödega, mis on seotud ladustuskohtadega (sh vajadusel
juurdepääsutee rajamine, platsi ettevalmistamine, pinnase paigutamine, planeerimine jmt) ning
transpordiga ladustuskohta.
Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde
lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. Kui väljakaevatud materjal on ladustatud
teele, siis tuleb tee peale materjali eemaldamist puhastada.
Töövõtja tasub ladustamise tasud juhul kui see on Keskkonnaameti poolt määratud.
Reovee või sademeveekanalisatsiooni veekogusse juhtimine on keelatud. Vastavalt vabariigi valitsuse
määrusele „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded,
heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” tohib
ühisvoolsest kanalisatsioonist sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos
reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ülevool võib töötada ainult siis, kui vastav vahekord on
tagatud.
Kaeviku toestamine
Kaevikute seinad tuleb nende varisemise või lähedal asuvate rajatiste kahjustamise vältimiseks rajada
sobiva nõlvusega või toestada. Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed.
Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide,
rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele
või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt
toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu,
remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult.
Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni,
et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks
küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need
võiksid puruneda.
Kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning
materjalide ja seadmete hoidmine keelatud.
Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikuma hakkamine.
Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud
joonistel või ehitusjärelevalve vastava nõude korral. Alati, kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt
paika, tuleb selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada;
millises osas seda tehakse, on ehitusjärelevalvel õigus juhiseid anda.
Ehitusjärelevalvel on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse
tööjooniseid. Ehitusjärelevalvel on õigus anda Töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise, toestamise
kõrvaldamise ja asendamise kohta.
Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid,
mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu
peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel.
Veetõrjetööd
Selleks, et ehitustööd võiksid toimuda kuivades tingimustes, tuleb kõik kaevikud hoida vabana igat liiki
veest.
Töövõtja võib ise valida kaevikutest vee kõrvaldamise meetodi tingimusel, et ehitusjärelevalvega on
meetod eelnevalt kooskõlastatud. Ilma Tellija kirjaliku loata ei tohi vett juhtida mistahes veekogudesse,
kanalisatsiooni, kraavi või jõkke. Tellija heakskiit meetodile ei vabasta Töövõtjat ühestki lepingust
tulenevast kohustusest ega vastutusest.
Töövõtja ei tohi juhtida pinnaseosakesi (liiva, muda või muid tahkeid aineid) sisaldavat vett mistahes
olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku.
Töövõtja poolt ehitustööde käigus kanalisatsiooni juhitava vee kogused ja juhtimise aeg tuleb
kooskõlastada vee-ettevõttega.
Töövõtja hangib ja kasutab piisava võimsusega (jõudlusega) seadmeid (pumpasid, nõelfiltreid) ja
masinaid ning leiab vajaliku tööjõu, et teha vajalikud operatsioonid kaevikute kuivana hoidmiseks.
11 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Töövõtja rakendab kõik meetmeid, et vee eemaldamisega mitte kahjustada mingit osa töödest või
külgnevatest omanditest.
Kõik ajutised veetõrjerajatised (kraavid, tammid jne) tuleb teha sama hoolikalt kui püsirajatised ning
need tuleb pärast kasutamise lõppu likvideerida (demonteerida) kui ehitusjärelevalve pole esitanud teisi
nõudmisi. Ajutised veetõrjerajatised ei tohi kahjustada keskkonda ega mõjutada maavaldusi.
Torustiku tasanduskiht
Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht. Tasanduskihi rajamisel
tuleb lähtuda „RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest.
Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava
toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui De > 600 mm, siis dmax
ei või ületada 60 mm. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20
mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm
peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi
(kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina
kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.
Pärast aluspõhja valmimist näitab Töövõtja selle enne järgmiste ehitustööde algust ehitusjärelevalvele
ette ja peab ehitusjärelevalvelt saama kooskõlastuse tööde jätkamiseks.
Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või
suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele
sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Torustiku aluskonstruktsioon kooskõlastada ehitusjärelevalvega.
Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega:
- kaal: 150...200 g/m2;
- tõmbetugevus: 10...15 kN/m.
Ehitusjärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda
vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud tuleb Töövõtjal
arvestada pakkumise hinna sisse töömahuloendis.
Torustiku paigaldamine
Torustiku paigaldustöödel tuleb järgida RIL77-2013 ja materjalide tootjate ettekirjutusi.
Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust
projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab
toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend,
vältimaks toru toetumist muhvile.
Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht,
torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku
võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni
süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on
paigaldatud.
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on esitatud tabelis:
Tabel 1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed
Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine
Projekteeritud toru lang ‰
projekteeritud langust ‰ kõrgusest (mm)
>5 1.5 50
3÷5 1.0 30
<3 1.0 20
Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude
vahekaugusest.
12 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Kaevu
siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem (kõrgem), kui väljuva toru põhja
kõrgus.
Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:
- kõrguslik asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;
- asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.
Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada
ülemäärast jõudu, vältida torude vigastamist. Torud või liitmikud, mis on vigastatud (nt paigaldustööde
käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul.
Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi.
Torustike vahekaugused määratakse RIL 77-2013 põhjal. Puhas horisontaalkaugus paralleelsete torude
vahel peab olema vähemalt 300mm. Survekanalisatsioonitorustike sügavus peab olema vähemalt 1,6
m mõõdetuna toru pealt kuni maapinnani, kui joonistel pole näidatud teisiti. Kanalisatsioonitorustike
sügavus peab olema vähemalt 1,2 m mõõdetuna toru pealt maapinnani, kui joonistel pole näidatud
teisiti.
Toru ühendamiseks kaevuga on vajadusel lubatud kasutada maksimaalselt kahte 15° põlve.
Kaevu põhjast kõrgemalt sisenevad torud tuleb kaevu sees pikendada, et oleks tagatud reovee
kukkumine renni, mitte renni kõrvale.
Kinnistu liitumise isevoolse kanalisatsioonitoru suubumine tänavatorustiku lõpukaevu, ei tohi olla
lahendatud kukkumisega. Vahetult enne kaevu, tuleb liitumistorustik juhtida võimalikult lühikeselt ja
järsult (nt 45°) kaevu põhjarenni.
Töövõtja peab arvestama materjalidega (torud, liitmikud), mis on vajalikud olemasolevate ja
projekteeritud torustike omavaheliseks ühendamiseks.
Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha
eriti hoolikalt. Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -10°C. Torud, liitmikud ja
toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne
kasutamist hoidma soojas ruumis. Järgida tuleb RIL 77 ja RYL 90, samuti materjalide tootjate juhiseid.
Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha avatud kaevikuga teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede
digitaalne pildistamine. Pildistamise nõuded lepitakse ehitusjärelevalvega kokku ennem töödega
alustamist.
Kaevude paigaldamine
Kaevude liivalus peab olema tihendatud sellisel määral, et kõikides oludes oleks kaevu vajumine
välistatud. Nõrga kandevõimega aluspinnase korral (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) tuleb
kasutada tasanduskihi all sobivat aluskonstruktsiooni. Kaevud tuleb paigaldada täpselt vertikaalsesse
asendisse ning selliste operatsioonide ajal nagu harutorustike ühendamine ja pinnase tihendamine
kaevu ümber tuleb hoolega jälgida, et kaevude vertikaalne asend säiliks seni, kuni ümber kaevu olev
kaevik on maapinnani täidetud. Kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb uuesti paigaldada.
Kaevuluugid peavad olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud ümbritseva
teekattega samale tasapinnale. Maksimaalne lubatud erinevus kaevukaane ja ümbritseva teekatte
kõrguses on asfalteeritud ja plaatidega kaetud teekatte korral +/- 3 mm.
Haljasalal paigutada kaevuluugid 50 mm maapinnast kõrgemal (haljastuse tegemisel planeeritakse
sujuvad kalded).
Kruusakattega alal (tänavatel) peavad kaevukaaned olema paigaldatud 20 cm teekattest madalamale
ja olema kaetud kruusaga.
Sõiduteele paigaldatavate restkaevude luugi ribi suund ei tohi ühtida sõidusuunaga.
Torustike soojustamine
Kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m mõõdetuna toru
pealispinnast, tuleb soojustada.
Vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumiskohad truupide ja kraavidega tuleb soojustada, kui truubi
sisepinna või kraavi põhja vahekaugus torust on vähem kui 1,2 m kanalisatsioonitorudel ja vähem kui
13 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
1,5 m veetorudel. Soojustus tuleb paigaldada 2 m ulatuses mõlemale poole piki paigaldatavat torustikku
ristumiskohast mõõdetuna.
Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse
paigutamiseks, survetugevus min 180 kN/m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04W/mK.
Kaeviku tagasitäide
Torukaevikute tagasitäide tuleb teha juurdeveetud materjaliga (mineraalne liiv, kruus, killustik maks.
osakese suurusega 32 mm). Kaeviku tagasitäite materjal peab olema ehitusjärelevalve poolt
heakskiidetud. Tagasitäite materjal tuleb paigaldada ja tihendada kihtidena. Kaevikute tagasitäide tuleb
teha ekskavaatori abil, täitematerjali kallamine torukaevikusse otse kallurilt on keelatud.
Algtäide (toru pealt mõõdetuna kuni 0,3 m kõrguseni) täidetakse juurdeveetavast materjalist (üldjuhul
mineraalne liiv maks. terasuurusega 2 mm, kasutatava materjali peab heaks kiitma ehitusjärelevalve)
käsitsi ja tihendatakse samuti käsitsi. Tihendamise ajal tuleb vältida torude nihkumist.
Talvisel ajal ei tohi olla tagasitäites lund ja jääd.
Täielikult täidetud kaeviku täite tihedus (Proctor-test) peab tiheduse määramiskatsel olema teede aluses
osas vähemalt 0,98, haljasalal 0,9. Töövõtja peab vastavalt ehitusjärelevalve nõudmistele ja juhistele
olema valmis seda tulemust tõestama.
Töövõtja kannab kuni garantiiperioodi lõpuni tagasitäite tegemise kvaliteedi eest vastutust ja kannab
vastavad kulud ning täidab vajadusel kaeviku uuesti. Töövõtja teeb kõik nõutavad tööd, et tagada
aktsepteeritav pinnase seisukord kõikjal tööpiirkondades. Kõik vajalikud lisamaterjalid hangitakse ilma
täiendavate kulutusteta Tellijale.
Kõiki teekatte sissevajumisi, mis tekivad garantiiperioodil, käsitatakse mehaanilise tihendamise
puudustena. Töövõtja on kohustatud sellised sissevajumised remontima ilma täiendavate kulutusteta
Tellijale.
Torustiku rajamine kinnisel meetodil (suundpuurimine)
Torustike paigaldamist suundpuurimisega tuleb teha nõutavates kohtades vastavalt joonistele.
Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire eest
nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku liikumise
ärahoidmise eest.
Pinnase sissevajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast
torustiku paigaldamist ületada 0,5 cm.
Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel.
Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui
horisontaalsuunas. Antud tolerantsidest kõrvalekaldumise korral on Töövõtja kohustatud torustiku
kõrvaldama ja paigaldama uuesti.
Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu.
Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja.
Töövõtja on kohus kontrollida projekteerija poolt määratud stardi- ja lõppkaevikute asukohad, sõltuvalt
kasutatavast puurimistehnikast, vajadusel tuleb kaevikute asukohad korrigeerida. Kaevikute asukohad
(koos seadmete nagu hüdraulikaseadmed, puurimislahuse mahutite jne asukohtadega) moodustavad
osa kaeveloa taotlusest, mis tuleb enne ehitustööde algust hankida kohalikust omavalitsusest.
Pärast suundpuurimise teel kaitsetorude (ø200 mm) paigaldamist on võimalik, et puurimistunnelisse
jääb toru ümber tühimik. Selleks, et vältida pinnase vajumist teemaal ning tagada rajatise püsivus,
tühimikud täidetakse voolava ja paisumata süstitava täitematerjaliga:
• Kasutatav tehnoloogia:
Tühimikud täidetakse madalsurve injekteerimise meetodil toru ümbrusesse. Täitematerjaliks
kasutatakse tsemendibaasilise suspensiooni või tsemendi-bentoniidi segusid, millel on:
- piisav voolavus, et täita tühimikud,
- madal kokkutõmbumine (sh paisumisvõime),
- mittelagunev koostis.
14 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
• Täitmise protseduur:
Pärast toru paigaldamist paigaldatakse vajadusel injektsioonimansett või kasutatakse toruotsa
ümbruses ajutisi avausi. Täitematerjal pumbatakse toru ümbrusse väikese survega, vältides pinnase
tõstmist või pragude teket. Täitmist alustatakse väljapuurimise otsast ning liigeldakse tagasi alguspunkti
suunas, et vältida õhutaskute teket. Täitmist teostatakse pidevalt kuni täismahu saavutamiseni.
• Kontroll ja ohutus:
Tööd tehakse järelevalve all, järgides liiklusohutust ja riigitee aluse stabiilsuse tagamise põhimõtteid.
Vajadusel teostatakse visuaalne või kaudne kontroll täitematerjali liikumise üle (nt puurimisseadme
survemonitooring).
Torustiku rajamine kinnisel meetodil (CIPP-tehnoloogia)
Torustiku rekonstrueerimine teostatakse sukka‑meetodil (CIPP – „Cured‑In‑Place Pipe“) ehk
paigalduskohas kõvastuva vooderdusega, mis võimaldab olemasoleva torustiku täielikku uuendamist
ilma kaevetöid tegemata. Meetodit kasutatakse olukordades, kus olemasolev toru on amortiseerunud,
lekkiv, pragunenud või ebapiisava kandevõimega, kuid trassi terviklikkus võimaldab toru taastada
kaevikuta tehnoloogia abil.
Tööde põhimõte on järgmine:
• Torustiku eeltööd ja puhastus
Enne vooderdamist pestakse läbi olemasolev toru kõrgsurveveega ning vajaduse korral eemaldatakse
setted, juurekasvud ja muud takistused. Teostatakse torude sisemine kaamerauuring, et hinnata
kahjustusi ja määrata remonditehnoloogia sobivus.
• Suka paigaldamine olemasolevasse torusse
Renoveeritavasse torusse suunatakse tehases valmistatud vaiguga immutatud polüestervilt‑ või
klaaskiudkangast sukk, mis pööratakse või tõmmatakse toru sisse spetsiaalse seadmega. Suka ja toru
vaheline kontakt saavutatakse suruõhu või vee abil sukka paisutades.
• Vooderduse kõvendamine
Sukk kõvendatakse kas:
- kuuma vee,
- auru, või
- UV‑valgusega.
Kõvastumise käigus moodustub olemasoleva toru sisse uus monoliitne, tihe ja konstruktiivselt tugev
sisetoru, millel on pikaajaline kasutusiga.
• Lõikude viimistlus
Pärast kõvenemist avatakse robottööriistadega kõik liitumisharud (kinnistute ühendused). Lõigete otsad
lõigatakse projekteeritud asendisse ning vajaduse korral paigaldatakse kaevudes ühendusdetailid.
Teostatakse lõplik surve‑ või lekkekindluse kontroll vastavalt standarditele.
Maha jäetavad torustikud, kaevud ja muud seadmed
Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud, kaevud, septikud jms tuleb
likvideerida.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata.
Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja
jäävad torustikud ja seadmed tuleb otstest veetihedalt sulgeda betooni või mõne muu materjaliga.
Sulgemiseks kasutatavad materjalid kooskõlastada ehitusjärelevalvega.
Likvideeritavatel betoonkaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate
kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud täidetakse ja tihendatakse vastavalt lõpptäitele
kehtivatele nõuetele.
Likvideeritavad kogumiskaevud ja septikud tuleb tühjendada, maa seest eemaldada ning
nõuetekohaselt utiliseerida. Reovesi, sete jm mahutites olnu, tuleb käidelda vastavalt Jäätmeseadusele.
15 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Tuleohutus
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses
asuvates hoonetes jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal
tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule-
ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne), siis informeerib Töövõtja sellest
koheselt kohalikke organeid ja ehitusjärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib
kõiki kohalike organite ja ehitusjärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.
Lõhkeained ja õhkimine
Lõhkeainete kasutamine ja õhkimine on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Lubjakivi
lõhkumiseks tuleb kasutada hüdrovasarat. Kõik lõhkumistöö teostamisega seotud kulud peavad olema
arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse.
Hoonete ja rajatiste kaitsmine
5.2.20.1 Üldosa
Töövõtja vastutab, et kogu objektil või selle läheduses asuv nii ühiskondlikus kui ka eraomanduses olev
vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või
vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või
kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või
asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus
hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised
ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja
purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni
Tellijale üleandmiseni.
Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud
kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude
likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas,
teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra
määramiseks.
Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja
nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või
kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta vigastada ega kõrvaldada.
Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised valmistatud (rajatud) objektid, võib
tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas.
Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid tuleb pärast kaevetööde lõppu üksnes Töövõtja
kulul oma esialgsele kohale tagasi paigaldada. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti
võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega ja
ehitusjärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju
kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud
omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku
omavalitsust ja Tellijat.
Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle
kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on lahendatud.
Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja
ettekirjutustest ja nõuetest.
5.2.20.2 Hoonete ja rajatiste kaitsmine
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks mistahes
vigastuste tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb: kaevikute rajamisel kasutada vähem vibratsiooni
tekitavaid seadmeid; torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult
lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb toestada kasutades selleks sobivaimaid lahendusi.
Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne ehitustööde algust hooned ja rajatised pildistada
(vt ptk Objekti pildistamine).
16 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Ilma ehitusjärelevalve ja hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt
kulgevate torustike nihutamine hoonele lähemale kui 5 m.
5.2.20.3 Elektrikaablite kaitsmine
Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku
tööloa alusel. Elektrikaablite asukoha määramiseks tuleb enne ehitustööde algust kutsuda kohale
tehnovõrgu valdaja (Elektrilevi OÜ) esindaja. Kaablite kaitsetsoonis 1 m tuleb kõik kaevamistööd teha
käsitsi. Ehitustööde käigus lahti kaevatud kaablid tuleb toestada ja kaitsta vigastuste eest.
Projekteeritud torustike asukoha kattumisel kaabelliinidega tuleb vajadusel kattuv lõik ümber tõsta või
asendada uue kaabliga kaitsetorus uues asukohas kogu kattuvuse pikkuses. Asenduskaabli tehnilised
näitajad peavad olema vähemalt samaväärsed.
Projekteeritud torustiku ristumisel elektrikaablitega tuleb kaabel vajadusel paigutada lõhestatud
kaitsetorusse läbimõõduga 160 mm kogu kaeviku laiuselt. Elektrikaabli ümberpaigutamise, asendamise
või lõhestatud kaitsetorusse paigutamise otsustab ehitusjärelevalve koostöös kaabelliinide valdajaga.
5.2.20.4 Sidekaablite kaitsmine
Sideehitise kaitsevöönd on 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse
mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 m välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast
ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 m vundamendi
välisservast.
Sideehitiste kaitsevööndis tegutsemine on lubatud sideehitise omaniku poolt väljastatud tegutsemisloa
alusel. Enne kaevetöödega alustamist tuleb kohale kutsuda sideehitiste järelevalve esindaja
olemasolevate sideehitiste asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning mahamärkimiseks looduses.
Sideehitise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis tegutsevalt isikult
sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks selle käsitsi lahtikaevamist.
Tööde teostajal on kohustus kirjalikult kooskõlastada sideehitiste järelevalve esindajaga kõik tööde
käigus ilmnevad sideehitistega seotud ehitusprojekti ja tööde tegemise tingimuste muudatused enne
nende realiseerimist.
Mehhanismide kasutamine kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste
eest ja turvata parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest üle
sõita on keelatud.
Enne kaevetööde algust ja pinnase või teekatete taastamist teemaal teostatakse kaablikanali või
kaitsetorude läbitavuse kontroll ja vajadusel hooldus- või taastamistööd. Tööde teostamiseks pöörduda
sideehitiste järelevalve esindaja poole.
Purunenud või muul viisil mittevastavate sideehitiste avastamisel ehitustööde käigus tuleb sellest
teatada sideehitiste järelevalve esindajale, kes korraldab puuduste kõrvaldamise. Omaalgatuslik
sideehitiste ja - ühenduste taastamine ja/või asukohtade muutmine jms ei ole lubatud.
Purunenud sidekaablite muhvühendusi või jätke ei tehta kaablikanalisatsiooni- või kaablikaitsetorudes,
samuti kõvakattega alal, teede või tänavate all.
Sideehitise kahjustamise korral on sideehitise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:
- koheselt peatama oma tegevuse ja piiritlema ohutsooni märkelintidega;
- viivitamata teavitama sideehitise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat;
- võtma tarvitusele abinõud sideehitisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks;
- kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast.
Sideehitiste kahjustuste ja vigastuste likvideerimisega seotud kulud kannab nende põhjustamise eest
Töövõtja.
Juhul, kui ehitustööde käigus selgub, et projekteeritud torustike asukohad kattuvad maakaablite või
sidekaablitorustikega tuleb tehnovõrkude ümberpaigutamine, asendamine või kaitsetorusse
paigutamine lahendada kohapeal koostöös ehitusjärelevalve ja tehnovõrkude omanikega või
esindajatega.
Vt. joonis VK-5-02 – Sidekanalisatsioonikaitse.
5.2.20.5 Geodeetiliste märkide kaitsmine
17 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised kindelpunktid tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega
ümber paigaldada või taastada. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud geodeetiliste
kindelpunktide taastamise või ümberpaigutamisega.
Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute
omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada endisel kujul.
5.2.20.6 Puude ja haljasalade kaitsmine
Ehitustööde ajal peavad olema puude tüved ja võrad kaitstud võimalike vigastuste tekitamise eest.
Töövõtja ei või ilma ehitusjärelevalve ja kohaliku omavalitsuse esindaja kooskõlastuseta eemaldada,
teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või jalgteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi
projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui ehitusjärelevalve
arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja
iga vigastatud puu või taastab kahjustatud haljasala.
Tööohutus
Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et ei töölised,
tavakodanikud ega keskkond oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja
tööohutuse seadusest.
Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema
allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid
ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel.
Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tööohutust kontrollib
ehitusjärelevalve. Kõik tööohutusalased juhtumid tuleb kajastada igakuises aruandluses vms.
Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat
juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon,
mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid ja muud sarnased meetmed peavad olema
rakendatud.
Selleks, et vältida personali juhuslikku kontakti seadmete pöörlevate osadega, ohtlike masinatega,
mehhanismidega, kuumade pindadega, elektrivoolu all olevate osadega ja muude ohuallikatega,
peavad olema paigaldatud kaitsepiirded. Kaitsepiirded peavad olema jäigad, kindlalt paigaldatud ning
tehtud nii, et neid ei peaks normaalses tööolukorras, jooksva hoolduse tegemisel ega rutiinsel
inspekteerimisel kõrvaldama. Sellised kaitsepiirded võivad olla valmistatud traatvõrgust, pressitud
metallist või muust korrosioonikindlast perforeeritud materjalist. Seal kus vajalik, tuleb kaitsepiirete
kinnitusel kasutada elektritoite blokeeringut, et lubada masinate töötamist üksnes siis, kui kõik
kaitsepiirded on paigas ja korralikult kinnitatud. Avariiseiskamislülitid peavad olema paigaldatud kõikide
ajamite juurde nii ajutistel kui ka korralistel töödel.
Ehitusaegne veevarustus ja kanalisatsioon
Töövõtja vastutab kõigi ajutiste rajatiste hankimise (valmistamise) ja paigaldamise eest. Töövõtja
koordineerib ja paigaldab kõik ajutised rajatised vastavalt omavalitsuse või vee-ettevõtte poolt esitatud
nõudmistele ning kohalikele seadustele ja määrustele. Pärast tööde lõppu või kui puudub edasine
vajadus nimetatud ajutise rajatise järele, tuleb rajatis eemaldada ja ehitusplatsil taastada esialgne kord.
Kõik ajutise rajatisega seotud kulud sh paigaldamine, hooldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine
ning avariitööd katab Töövõtja.
Töövõtja kohustus on tagada ajutise veevarustus (ehituslikel eesmärkidel, hügieeni otstarbel, olmevesi,
torustike läbipesu ja katsetamine) objektil. Tellija tagab olemasolevast ühisveevärgist selle tarvis vee
ning tasu vee eest ei võta.
Torustike asendamisel või taastamisel on lubatud tavatarbijatel katkestada veega varustamine
ehitustegevusest mõjustatud tööde piirkonnaga külgnevatele kinnistutele maksimaalselt 4 tunni jooksul.
Veeteenuse katkestust ei tohi teha kella 17.00-8.00.
Ettevõtetel ja asutustel, millel on tehnoloogiliselt vajalik katkematu veevarustus, on lubatud
veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks, katkestuse aeg ja kestus tuleb iga
ettevõtte või asutuse esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada.
18 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Maksimaalselt 1 tunniks on lubatud katkestada reo- ja sajuvee ärajuhtimine. Ehitustööde ajal tuleb
Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse, kaasaarvatud
veemõõtmine, selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist.
Teenuste säilitamise tehnilised lahendused peavad olema kinnitatud Tellija poolt. Kõikidel sellistel
juhtudel tuleb mõjustatud kinnistuid ning Tellijat kirjalikult teavitada Töövõtja poolt vähemalt 3 tööpäeva
enne teenuste katkestamist.
5.3 TEEKATETE JA HALJASALADE TAASTAMINE
Üldist
Katete taastamised tuleb teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjale.
Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, jalgteed, piirded, teekattemärgistus haljasalad jne,
mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või
samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et see rahuldaks ehitusjärelevalve nõudmisi. Kõik
tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid
tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.
Enne ehitustööde vastuvõtmist ehitusjärelevalve poolt peab omavalitsus ja vajadusel ka eraomanik(-ud)
olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.
Liiklusmärkide, piirdepostide, teetruupide, kirjakastide ja teiste ehitustööde käigus ajutiselt eemaldatud
objektide algne seisukord tuleb taastada.
Teekatete taastamisel tuleb tagada Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Tee
seisundinõuded“ esitatud nõuded.
Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja
paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab kaeviku tagasitäide olema tehtud kruusliivaga,
mille filtratsioonimoodul on min. 0,5 m/ööpäevas. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne
kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti.
Alljärgnevalt on kirjeldatud asfaltkatte, kruusast katte ja haljasalade taastamist. Juhul, kui esineb
pinnakatteid (eelkõige kinnistutel) mida pole alljärgnevalt kirjeldatud tuleb need taastada esialgse
konstruktsiooniga ja vähemalt ehituseelse kvaliteediga arvestades seejuures ehitusjärelevalve poolt
esitatud nõudmiste ja ettepanekutega. Juhul kui kohaliku omavalitsuse kaevetööd eeskiri erineb
alljärgnevast, siis on ülimuslik kohaliku omavalitsuse eeskiri.
Katendite taastamine
Peale ehitus- ning tagasitäitetööde lõpetamist tuleb taastada kõik tööde käigus rikutud või eemaldatud
katted (asfalt, bet. kivid, muru, jne.). Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest,
väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse
kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja
kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus
Inseneri poolt.
Projekteeritud katendikonstruktsioonid:
Ühekihilise asfaltkatte taastamine:
- AC 16 surf h= 7 cm
- Killustikalus fr16/32 h=25 cm
- Looduslikust kruusast või keskliivast alus, Kf≥1,0 m/ööp h=25 cm
- Täitepinnas (liiv) Kt=0,98; Kf≥0,5 m/ööp vastavalt vajadusele
- Tasandatud aluspinnas
Kivimaterjali segust (kruus, killustik) katte taastamine:
- kivimaterjali segu (segu 6 TEKN)* 12 cm
- looduslik kruus filtr. ≥1m/ööp 20 cm
- mulde pinnas. ≥ 0,5 m/ööp min 40cm
- kaeviku täide/ aluspinnas
Haljasala katte taastamine:
19 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
- Muru (külvinorm 20…30 g/m2)
- Kasvupinnas (maksimaalne osakeste suurus 20 mm) 10 cm
- Tasandatud aluspinnas
Nõuded materjalidele
Katendi ehitus teostada kooskõlas kehtivate „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” tooduga.
Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele
peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.
Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast Tellija heakskiitu.
Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures
väiksemad kui 140MPa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel.
Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või
bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või
vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil
põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne
järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta.
Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku.
5.3.3.1 Asfaltsegud
Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Transpordiameti ning kohaliku
omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest.
Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada tolmust ja
porist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva asfaltkatte servad tuleb
ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv peab olema minimaalne. Väikesed
asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning
uue asfaldi liited tuleb katta bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid
tuleb asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale (± 3 mm) ning sama kaldega.
Taastatava asfaltkatte ebatasasus ei tohi ületada 3 mm/3 m risti tänavat ja 4 mm/3 m piki tänavat.
Asfaltkatte pinna kahjustamisel ehitusmasinatega tuleb vähemalt 50 mm paksune pealiskiht üles
freesida ja asendada uue asfaldiga. Sellise töö ulatuse määrab Insener.
Keelatud on asfalteerimistööde teostamine kui valitsevad ilmastikutingimused (nt vihm, temperatuur)
tingivad ebakvaliteetse tulemi.
Kattes ja aluses kasutatavatele jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded on toodud "Killustikust
katendikihtide ehitamise juhend" Transpordiamet 2022.
AC 12 surf 70/100 jämetäitematerjali omadused peavad vastama järgmistele kategooriatele:
- GC90/15; FI20;LA30;AN19;FNaCl4 (asf. katendite ehitamise juhis 23.12.2015, Tabel 1);
- Asfaldisegu jämetäitematerjalina tuleb kasutada min 45% ulatuses graniitkillustikku.
Killustikalus peab vastama nõuetele GC80/20; C90/3; LA30; F4; FI20; f4; E=170 Mpa (kõnniteedel 140
MPa).
Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis
sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/ööp (Proctor-
teim).
Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse
(EVS-EN 13286-2 järgselt) ning optimaalse niiskuse juures GOST 25584-90 lisa 5 kohaselt kuni
vastavasisulise rahvusliku standardi EVS 901-20 jõustumiseni. EVS-EN 13286-2 järgsed katseandmed
tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis.
Täiteliiv peab vastama nõuetele : k=0,98; KF=0,5 m/ööp.
5.3.3.2 Haljastus
20 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Ehitustööde teostamisel puudele lähemal, kui 2m, tuleb kaevetöid teostada käsitsi, et puu juurestikku
minimaalselt kahjustataks. Lisaks ei tohi ehitustööde käigus liikuda masinatega säilitatavale
kõrghaljastusele lähemale, kui 3m, mis võib kahjustada puu juurestikku (eriti kaskede omi).
Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele
kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb
tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir
tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud,
rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga.
Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu.
Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis-
ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks
peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium
perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%.
5.4 KATSETUSED
Kõik nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised tuleb viia läbi Töövõtja kulul
Ehitusjärelevalve osavõtul. Katsetustest tuleb ette teatada 3 tööpäeva. Kui katsetused ebaõnnestusid
tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha.
Käituskatsed
Käituskatsed peab Töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia
normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a. survesüsteemide testid, mis tuleb läbi
viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel. Testid peavad näitama, et kõik osad vastavad
lepingujärgsetele tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel kasutatavad instrumendid peavad olema
kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse korral tõestada.
Töövõtja peab enne testide alustamist järelevalvelt kooskõlastuse saama. Iga tööde valmis osa peab
töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi korrektne
funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas.
Katsetuste ja testimise kulud tasub töö mahus töövõtja.
Teostatakse järgnevad katsed:
- kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning lekkekindlust;
- kõikidel pumpadel testitakse tootlikust ja tõstekõrgust;
- kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust;
- survesüsteemide kindlust, stabiilsust ja veekindlust kontrollitakse testrõhul.
Kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt ehitusjärelevalve juhistele. Kõikide katsetuste tulemused
esitab Töövõtja Tellijale ja ehitusjärelevalvele kirjalikus vormis aruannetena, mõõtmisprotokollidena,
videouuringutena jmt. Kõikide katsetuste tulemused tuleb teostada ehitusjärelevalve juuresviibimisel.
Ehitusjärelevalve ja Töövõtja allkirjastavad katsetustulemuste dokumentatsiooni.
Survetorude katsetamine
Paigaldatud torustikule (sh kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad ühendused) tuleb teha
EN 1610 alusel surveproov.
Korraga kontrollitava torustikku maksimaalne pikkus võib olla kuni 500m. Surveprooviks tuleb torustik
täita veega ja jätta võrgusurvele vähemalt 24 tunniks seisma. Surveproovi alustades tõsta vee rõhk
torustiku nimirõhuni, hoida survet torus 12 tundi ja jälgida rõhu alanemist. Lubatud rõhu vähenemine 0,2
baari tunnis.
Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega
saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel.
Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud.
Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Ehitusjärelevalve poolt.
21 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Isevoolsete torude katsetamine
Kõik isevoolsed torustikud (sh kinnistuühendused, mille pikkus on üle 3m, Tellija nõudel ka lühematele)
tuleb Töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Kasutada tuleb 360 kraadist radiaalset
videokaamerat Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtja ja tarkvaraga kaldegraafikute
genereerimiseks.
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida:
- kaameravaatluse ajaks peab olema teekatte aluskiht paigaldatud ja tihendatud;
- pealevool peab olema kontrollitavasse lõiku suletud;
- läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 tund ennem uuringu algust;
- kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (kaamera sõidab
kaevu suunas).
Kaamera liikumise kiirus, pildi kvaliteet ja detailsus peab võimaldama aru saada kõikidest torustiku
ehituskvaliteeti iseloomustavatest detailidest - torustike ja kaevude veetihedus, võimalikud
paigaldusdefektid jm. Igat kõrvalekallet tuleb uurida põhjalikult ja fikseerida uuringu aruandes (selgitus,
foto ja hinnang). Kui kaamerauuringu kvaliteet ei võimalda aru saada torustiku seisundist, on
ehitusjärelevalvel õigus probleemses lõigus nõuda uuringu kordamist.
Kaldegraafikud tuleb esitada iga kaevuvahe kohta.
Kaevude, tänavate jm peavad olema kaameravaatluse dokumentides samade tähistuste ja nimetustega
mis on kasutatud teostusjoonisel. Videos peab olema ära näidatud filmimise aeg, asukoht, lõigu pikkus
jms. Uuringu aruanne esitatakse digitaalselt.
Kui on uuringu tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas, või ehitusjärelevalve nõuda
torustiku selle lõigu veepidavuse katse tegemist EN 1610 kohaselt.
Kui uuringu tulemusena tekkis kahtlus torustiku ovaalsuses, mis ületab tootja poolt lubatud näitajat, võib
ehitusjärelevalve nõuda ovaalsuse kontrolli. Kontrolliks tõmmatakse läbi kontrollitava lõigu silinder, mille
välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga.
Kõik kaamerauuringu ja katsetustega seotud kulud kannab Töövõtja.
Ehitusjärelevalvet tuleb kirjalikult teavitada videouuringu ja katsetutse toimumise ajast vähemalt 3
tööpäeva ette. Töövõtja on kohustatud võimaldama Tellija ja ehitusjärelevalve esindajal jälgida uuringu
ja katsetuste protsessi.
5.5 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID
Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud.
Juhendid peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil käivitada ja juhtida
protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja
käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone. Juhendid ja käsiraamatud
peavad olema eestikeelsed. Need peavad olema köidetud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik
pikaajaliselt kasutada.
Töövõtja peab koostama vajalikud ohutustehnikajuhendid.
Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust,
sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist:
- juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust;
- kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid;
- elektri- ja automaatikasüsteemide kirjeldust;
- tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse;
- töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduurid;
- hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane või vastavalt töötundidele jne) ning märkusi selle
kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise.
Juhendid tuleb esitada digitaalselt ja kahes eksemplaris paberkandjal.
5.6 KESKKONNA OSA
Ehitustööde ajal tuleb säilivate puude tüvesid võra ja juurestikku kaitsta vigastuste eest. Tüvekaitsed ja
nende paigaldamine ei tohi omakorda kahjustada puud. Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et
22 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
raskete veokite liiklemine puude juurtel või ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast
ja puude ainevahetus on häiritud.
Mõjud väliskeskkonnale
Ehitustööde tegemine segab ja häirib avalikkust. Seetõttu on oluline, et Töövõtja vähendaks ja
leevendaks ehitustööde negatiivset võimalikku mõju. Järgnevalt on toodud ära nn keskkonnajuhtimise
kava, kus on ära märgitud soovitused ja nõudmised, mida Töövõtjal tuleb tagada keskkonna võimalikult
minimaalne negatiivne mõjutamine.
- Soovitus. Kasutada vibratsiooni vähendavaid ja müra summutavaid seadmeid ja rajatisi.
- Nõue. Vähendada tolmu ja prahi tekkimist ning elanikkonnale ebamugavuste põhjustamist
järgides häid tööde teostamise ja ehitusplatsi jälgimise tavasid. Vähendada ehitustööde
käigus tekkiva tolmu levimist, soovitav on tänavaid aeg-ajalt kasta veega.
- Nõue. Tööd teha vastavalt omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktidele. Väljaspool
tööaega töötamine tuleb kokku leppida kohaliku omavalitsusega.
- Nõue. Vähendada materjalide tarne ja ehitustööde tegemisega kaasnevaid ebamugavusi
tehes ehitustöid ja transportides materjale tiheda liiklusega tänavatel ainult väljaspool
tipptunde ja kitsastel tänavatel elamurajoonides üksnes päevasel ajal. Väljakaevatud
pinnase transportimine põhjustab ehituse ajal tihedat liiklust, tolmu ja müra. Ebameeldivusi
saab vähendada hoolika transpordigraafiku ja –teede planeerimisega ning veokite valikuga.
- Nõue. Tiheasustuspiirkonnas torustike ehitamine eeldab tööpiirkonna rajamist (k.a.
väljakaevatud pinnase ladustamine). See häirib, eriti kitsastel tänavatel, liiklust kui just ei
rakendata vastavaid meetmeid, s.t avalikkuse teavitamist teostatavatest ehitustöödest,
liikluskorralduse hoolikat planeerimist ja ettepanekuid alternatiivsete teede kasutamiseks,
veokite ebavajaliku parkimise vältimist ja mittevajaliku materjali ladustamist.
- Nõue. Liikluse korraldamisest, veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise katkestamisest
ehitustööde käigus ning ajutise veevarustuse korraldamisest tuleb avalikkust informeerida
arvestades Tellija poolt antud juhiseid.
- Nõue. Tagada, et kõik torustikud on rajatud järgides vastavaid standardeid, nõudeid ja
töömeetodeid eesmärgiga vältida lekete tekkimise ohtu ja reovee infiltratsiooni.
- Nõue. Teha pidevat järelevalvet seadmete korrasoleku üle ja järgida häid kasutamistavasid.
- Nõue. Tagada tööohutusnõuete täitmine kasutades sobivaid tööriistu, seadmeid ja
kaitsemeetmeid.
- Nõue. Tööd tehes tuleb järgida kohalikke tervisekaitse ja tööohutusnõudeid.
- Nõue. Tehnovõrkude kaitsmiseks ja vigastamise vältimiseks tuleb nende asukoht enne
tööde algust täpselt ära kindlaks teha ja tähistada.
- Nõue. Keskkonnale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest vastutab Töövõtja.
- Nõue. Ehitustööde käigus tekitatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab Töövõtja
omal kulul ja võimalikult kiirel viisil.
Ehitusjäätmed
Ehitusprahi, materjalijääkide ja muude ehitusjälgede eemaldamine tuleb korraldada perioodiliselt,
vastavalt uute rajatiste valmimisele ilma tööde lõplikku valmimist ära ootamata. Koristamistööde käigus
tekkinud prügi kuulub Töövõtjale ja see tuleb eemaldada ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja
külgnevaid krunte kahjustamata ning käidelda vastavalt jäätmeseaduse ning selle rakendusaktides ette
nähtud viisil.
Kõik veokite ja ehitusmehhanismide poolt avalikele aladele (tänavatele jm) kantud pinnas ja praht tuleb
koristada Töövõtja poolt. Ehitusjärelevalvel on õigus teha selles osas ettekirjutus, mille täitmine on
Töövõtjale kohustuseks.
Töövõtja toob Tellijale Mündi 45, Paide linn likvideeritavate kaevude luugi komplektid.
Kui ehitusprahi kõrvaldamist ja teisi koristustöid ei ole ehitustööde käigus Töövõtja poolt õigesti
korraldatud, võib Tellija väljamakseid osaliselt kinni hoida, kuni nõutavad tööd on korralikult tehtud.
Kõik üleliigsed materjalid või materjali jäägid, mis jäävad pärast kaeviku tagasitäite lõpetamist objektile,
tuleb sobival moel 24 tunni jooksul pärast iga lõigu tagasitäite lõpetamist objektilt koristada Töövõtja
kulul. Jäätmete käitlemise võimaluste kohta saab informatsiooni kohalikust omavalitsusest.
Reovee kogumiskaevud/-mahutid tuleb tühjendada selleks ette nähtud kohta.
23 (24)
Töö nr 25-168. Tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Koostas ja kontrollis:
Kadi Rajala-Pihl
24 (24)
kanal
400/315
560/500
560/500
560/500
560/500
560/500
560/500
800/630
560/500
560/500
H=2.26
H=2.57
H=2.15
H=2.68
H=2.85
H=2.85
H=3.25
H=3.26
H=3.43
H=2.86
H=2.83
68.50
68.00
X
X
67.50
X
X
X
X
67.00
X
X
X
66.50
X
X
X
≈66.19 ≈66.19
X
Ø100 Ø100
66.00
X
X
65.72
X
De160 PE-Kaitsehülss De400
X
65.50 65.48 65.45 22.50m
X
De200 bet200 65.27
X
De160
X
65.08
65.00
X
64.96 De200
X
De160
X
X
64.50
X
X
X
64.00
X
X
Mhor 1:500
X
X
Mvert 1:50
X
X
X
X
KAEVU TÄHIS KLP-1 K1-9 K1-8 K1-7 K1-6 K1-5 K1-4 K1-3 K1-2 K1-1 KP-Kurvi
67.98
68.05
67.55
67.90
67.85
67.75
68.05
67.88
67.96
67.20
67.15
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
67.98
68.05
67.55
67.90
67.85
67.75
68.05
67.88
67.96
67.20
67.15
PROJEKTEERITUD MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
65.72
65.48
65.40
65.22
65.00
64.90
64.80
64.62
64.53
64.34
64.32
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
2.26
2.57
2.15
2.68
2.85
2.85
3.25
3.26
3.43
2.86
2.83
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG 46.9 173.0 23.6 77.9
PIKKUS (m) 0.0052 0.0039 0.0079 0.0038
TORU LÄBIMÕÕT De200 - 46.9m De250 - 274.5m
Tellija
REKONSTRUEERIMISE MEETOD AS Paide Vesi
Projekti nimetus
Registrikood: 12543527
http://www.hekaprojekt.ee/ Tarbja küla
VAHEKAUGUSED (m) 46.9 20.9 43.9 57.2 25.9 25.1 23.6 21.8 50.8 5.2
[email protected]
MTR nr: EEP002895
Tel: +372 51 24 123
kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
Projekti koostaja: Joonise nimetus
88° 178° 173° Kadi Rajala-Pihl Kanalisatsioonitorustike pikiprofiil
Vastutav pädev isik:
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
Kadi Rajala-Pihl
177° 179° 84° 179° Joonise koostamise kuupäev: Objekti asukoht:
03.03.2026 Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
Joonise väljatrüki kuupäev: Töö nr Staadium Joonise nr: Mõõtkava:
17.03.2026 25-168 PP VK-6-01-01 1:500
H=1.73
560/500
H=2.62
560/500
H=2.67
560/500
H=2.79
560/500
H=2.52
560/500
H=3.26
800/630
69.50
69.00
68.50
68.00
67.50 ≈67.45
Ø100
67.00 67.04
66.97
asb100
asb100 66.80 66.83
asb100 66.73
De160
bet150
66.50
66.00
≈65.89 ≈65.90
Ø100 Ø100
65.50
65.13
65.00 bet200
64.62 64.62
64.50 De250 De250
64.00
Mhor 1:500
Mvert 1:50
KAEVU TÄHIS K1-14 K1-13 K1-12 K1-11 K1-10 K1-3
68.53
69.00
68.65
68.56
67.65
67.88
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
68.53
69.00
68.65
68.56
67.65
67.88
PROJEKTEERITUD MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
66.80
66.38
65.98
65.77
65.17
65.13
65.08
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
1.73
2.62
2.67
2.79
2.48
2.52
2.80
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG 146.6 57.1 10.5
PIKKUS (m) 0.0070 0.0106 0.0050
Tellija
TORU LÄBIMÕÕT De160 - 203.8m De200 - 10.5m
AS Paide Vesi
Projekti nimetus
REKONSTRUEERIMISE MEETOD
Registrikood: 12543527
http://www.hekaprojekt.ee/ Tarbja küla
[email protected]
MTR nr: EEP002895
Tel: +372 51 24 123
kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
VAHEKAUGUSED (m) 59.7 57.9 29.0 57.1 10.5 Projekti koostaja: Joonise nimetus
Kadi Rajala-Pihl Kanalisatsioonitorustike pikiprofiil
Vastutav pädev isik:
178° 178° Kadi Rajala-Pihl
Joonise koostamise kuupäev: Objekti asukoht:
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
Tarbja küla, Paide linn, Järva maakond
03.03.2026
178° 177° Joonise väljatrüki kuupäev: Töö nr Staadium Joonise nr: Mõõtkava:
17.03.2026 25-168 PP VK-6-01-02 1:500
Paide Linnavalitsus Teie 26.03.2026
[email protected]
Keskväljak 14 Meie 27.03.2026 nr 7.1-2/26/5199-2
72711, Paide, Järva maakond
Ehitusloa taotluse nr 2611271/03044 ja
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekti töö nr 25-168
kooskõlastamine riigitee nr 15159 tee piirides
ja tee kaitsevööndis Tarbja külas Järvamaal
Olete Transpordiameti (TRAM) kaasanud ehitisregistris (Ehitusloa taotlus nr 2611271/03044, menetlus nr
540224) Ehitusloa taotluse menetlusse. Koos ehitusloa taotlusega on ehitisregistris esitatud ka
ehitusprojekt, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) ehitiste ehitusprojekt, Heka Projekt OÜ töö nr 25-
168 „tarbja küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine“ põhiprojekti staadiumis (edaspidi Projekt).
Tehnovõrkude projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti nõuetega.
Ehitisregistris esitatud Projekti ja dokumentide järgi on ette nähtud ehitada kanalisatsiooni torustikud koos
sinna juurde kuuluvate ehitistega (edaspidi tehnovõrgud) Tarbja külas Paide linnas Järvamaal. Projekti,
dokumentide ja jooniste järgi jäävad ehitustööd ja tehnovõrgud riigitee nr 15159 Mäo – Tarbja – Eivere –
Kobra tee km 6,27-6,57 tee piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse.
Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 15159 Mäo – Tarbja – Eivere – Kobra tee maaüksuste piires
(teemaal):
- Km 6,27, km 6,29, km 6,39, km 6,43 ja km 6,48 tehnovõrgud teemaal;
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning
Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME esitatud Ehitusloa taotluse nr 2611271/03044,
eelnõu ja ehitisregistris esitatud Projekti (töö nr 25-168) riigiteede tee piirides (teemaal) ja tee
kaitsevööndis (EhS § 99 lg 3):
Kooskõlastus kehtib ainult projekteeritud ÜVK ehitiste kohta ja ei käsitle teisi joonistel näidatud ehitisi ja
rajatisi.
Tehnovõrkude projektide realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:
1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja
väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise
oma kuludega. Garantii hakkab kehtima tehnovõrkude ehitustööde lõpetamisel ja riigitee teemaa
üleandmise akti allkirjastamise kuupäevast Transpordiameti poolt.
2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse
saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi
(PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number
koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiametile (
[email protected]).
Kokkuleppe taotluse vorm asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud--2 .
Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
3. Enne riigitee maaüksusel tehnovõrkude ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja
taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see
Transpordiametiga e-posti aadressil
[email protected].
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus
(https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#liikluskorraldus-maa ) palume saata e-posti aadressil
[email protected]. Taotlusele lisada tehnovõrkude omaniku garantiikiri, kooskõlastuskiri ja
ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
4. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud
jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh
metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud.
5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine,
riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale
tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja
jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on
tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud.
6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või
freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus
taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele
võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete
ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.
8. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks
vajalike tegevusi.
9. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist
keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt
projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist
teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema
vahendite arvelt.
10. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn)
formaadis.
11. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses
teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Veltri
peaspetsialist
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: 25168_PP_VK-0-01_Tiitelleht.zip
Arvo Veltri
5164006,
[email protected]
2 (2)