Kambja – Suure-Kambja jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine - Transpordiamet

Failid

7.1-2264218-2 30.03.2026 Valjaminev kiri.asice5233 KB

Sisu (failidest)

Projekteerija Tellija Landverk OÜ Kambja Vallavalitsus Lõõtsa tn 5, 50109 Tartu registrikood 11889198 [email protected] MTR: EEP003540 Töö number: T2608 Projekti staadium: Põhiprojekt Töö nimetus: Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Ehitise aadress: Tartu maakond, Kambja vald, Kambja alevik, Mäeküla ja Suure-Kambja küla Kergliiklustee on projekteeritud riigitee nr 22135 Kambja-Sirveku tee kõrvale km 0,5 – km 1,8 Projektala asub kinnismälestise Suure-Kambja mõisa pargi (reg. 7184) ja Kambja ristimets (id 31121) kaitsevööndis Projektijuht Ott Ojaperv /allkirjastatud digitaalselt/ Tee-ehitusliku osa vastutav projekteerija Tarmo Rämmel /allkirjastatud digitaalselt/ Aigar Reimann Tarmo Rämmel Projekteerijad Karmen Koov Jaan Vagula Tartu 2026 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. SISUKORD I LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS 1. Kambja Vallavalitsuse poolt väljastatud lähteülesanne II PROJEKTLAHENDUSE KOOSKÕLASTUSED 1. Kooskõlastuste koondtabel III SELETUSKIRI ............................................................................................................................ 5 Kasutatud viited ja lühendid ........................................................................................................... 5 1 ÜLDOSA .................................................................................................................................. 6 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED ............................................................................................................................ 7 1.2 LÄHTEMATERJALID ........................................................................................................................... 7 1.2.1 Lähteülesanne ................................................................................................................... 7 1.2.2 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid................................................................... 7 1.2.3 Lähteandmed projekteerimiseks ....................................................................................... 7 1.2.4 Seotud planeeringud.......................................................................................................... 7 1.2.5 Uuringud ............................................................................................................................ 7 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ..................................................................................... 8 2.1 MAAOMAND..................................................................................................................................... 8 2.2 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE............................................................................................. 8 2.2.1 Geodeetilised uuringud...................................................................................................... 8 2.2.2 Geoloogilised uuringud ...................................................................................................... 8 2.2.3 Dendroloogilised uuringud ................................................................................................ 9 2.3 KAITSEALUSED OBJEKTID ................................................................................................................ 10 2.3.1 Veekaitsealad .................................................................................................................. 10 2.3.2 Maaparandussüsteemid .................................................................................................. 10 2.3.3 Keskkonnakaitse .............................................................................................................. 10 2.3.4 Muinsuskaitselised objektid............................................................................................. 11 2.3.5 Geodeetiline mõõdistusvõrk ............................................................................................ 12 2.3.6 Teekaitsevöönd ................................................................................................................ 12 2.4 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD ................................................................................... 12 3 PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................................12 3.1 ÜLDANDMED .................................................................................................................................. 13 3.2 PLAANILAHENDUS .......................................................................................................................... 13 3.2.1 Asendiplaan ..................................................................................................................... 13 3.2.2 Ristlõige ja vertikaalplaneerimine ................................................................................... 14 3.3 ETTEVALMISTUSTÖÖD .................................................................................................................... 14 3.3.1 Ehitusobjekti väljamärkimine .......................................................................................... 14 3.3.2 Raadamine, juurimine ja puhastamine ........................................................................... 14 3.3.3 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ehitustööde ajal ................................................ 15 3.3.4 Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine .......................... 15 3.4 MULDKEHA ..................................................................................................................................... 15 3.4.1 Kasvupinnase eemaldamine ............................................................................................ 15 3.4.2 Kaevetööd ........................................................................................................................ 16 3.4.3 Kraavide kaevamine ja puhastamine .............................................................................. 16 3.4.4 Muldkeha ehitamine........................................................................................................ 16 3.4.5 Planeerimistööd. Erosiooni tõkestamine ......................................................................... 17 2 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 3.5 KATEND........................................................................................................................................... 17 3.5.1 Asfaltkatete freesimine ja üle jääva freespuru kasutamine ............................................ 17 3.5.2 Killustikust aluste rajamine ............................................................................................. 17 3.5.3 Asfaltbetoonkate ............................................................................................................. 17 3.5.4 Äärekivid ja sillutiskate .................................................................................................... 18 3.5.5 Katendikonstruktsioonid .................................................................................................. 18 3.6 NÕUDED TEE-EHITUSMATERJALIDELE ............................................................................................ 20 3.7 VEEVIIMARID .................................................................................................................................. 21 3.7.1 Truubid............................................................................................................................. 21 3.8 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID .................................................................................. 22 3.8.1 Liiklusmärgid ja viidad ..................................................................................................... 22 3.8.2 Teekattemärgistus ........................................................................................................... 22 3.8.3 Tähispostid....................................................................................................................... 22 3.9 TEHNOVÕRGUD .............................................................................................................................. 22 3.9.1 Elektrivarustus ................................................................................................................. 23 3.9.2 Sidevarustus..................................................................................................................... 23 3.9.3 Tänavavalgustus .............................................................................................................. 23 3.9.4 Veetorustikud .................................................................................................................. 23 3.9.5 Drenaažitorustikud .......................................................................................................... 23 3.10 KESKKONNAKAITSE ......................................................................................................................... 23 3.11 HALJASTUS ...................................................................................................................................... 24 3.11.1 Kasvualuse rajamine ja muru külvamine ......................................................................... 24 3.12 VÄIKEVORMID ................................................................................................................................ 25 4 TÖÖDE TEOSTAMINE ..............................................................................................................26 4.1 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS ......................................................................... 26 4.2 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS .......................................................................................................... 26 4.3 MUINSUSKAITSE ............................................................................................................................. 27 4.4 OBJEKTI PILDISTAMINE ................................................................................................................... 27 4.5 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE JA -JOONISED ....................................................................................... 27 5 HOOLDUSJUHEND ..................................................................................................................28 5.1 TEKKIVAD KOHUSTUSED VÕI ERISUSED .......................................................................................... 28 3 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. TEETÖÖDE KOONDMAHUD: Teetööde koondmahud. Tee-ehituslik osa 4 lehte JOONISTE LOETELU: Asukohaskeem 4-01 Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering 4-02-01…4-02-07 Pikiprofiil 6-01 Tüüpsed ristlõiked 6-02 4 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. III SELETUSKIRI Kasutatud viited ja lühendid EVS – Eesti standard; TEK nõuded – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis; KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis; MuKS – Muinsuskaitseseadus ; RHS – Riigihangete seadus; Normid – viide MKM määrusele „Tee projekteerimise normid“; AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; a/ööp – autot ööpäevas; PA – puurauk; fr – fraktsioon; KOV – kohalik omavalitsus; KT – kergliiklustee; 5 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 1 ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud Kambja Vallavalitsuse ja Landverk OÜ vahel sõlmitud töölepingu raames. Lepingu esemeks on Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee põhiprojekt koostamine. Projekti eesmärgiks on Kambja valla elanike elukvaliteedi tõstmine ja üldise liiklusohutuse taseme tõstmine Kambja aleviku ja Suure-Kambja küla vahelise kergliiklustee väljaehitamise ja puhkekohtade rajamisega, sealjuures edendades keskkonnasõbralikke liikumisviise. Samas on olnud oluline tehniliselt optimaalse ja majanduslikult tasuva lahenduse väljatöötamine. Põhiprojekti koostamise aluseks on Kambja Vallavalitsuse riigihanke dokumendid „Kambja - Suure- Kambja kergliiklustee eel- ja põhiprojekt“. Teedeehituslik osa on koostatud Landverk OÜ poolt. Suure-Kambja mõisa pargi kaitsevööndis tehtud projektlahend sh. dendroloogiline hinnang ja asendiplaaniline lahend on koostatud koostöös Tajuruum OÜ-ga. Projektiga on lahendatud: • Kergliiklustee asendiplaaniline lahendus ja liikluskorraldus. • Kergliiklustee kattekonstruktsioonid ja vertikaalplaneering. • Sademevee ärajuhtimine, haljastus ja heakord, raied. Projekt koosneb alljärgnevatest osadest: • AA_Uldosa; • TL_Tee-ehituslik osa (Landverk OÜ); 6 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED Töö nimetus: Kambja – Suure-Kambje kergliiklustee projekt Töö teostaja: Landverk OÜ Töö tellija: Kambja Vallavalitsus Esindaja: Ott Ojaperv Aadress: Pargi tn 2, 61714 Ülenurme alevik Kontakt tel +372 522 7240 Kontakt tel: +372 5433 0577 Kontakt e-post: [email protected] Kontakt e-post: [email protected] 1.2 LÄHTEMATERJALID 1.2.1 Lähteülesanne Projekti koostamisel on aluseks võetud Tellija poolt väljastatud lähteülesande kirjeldus. 1.2.2 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist, Standardikeskus ning Transpordiameti veebilehel rubriigist „Juhendid“. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest. 1.2.3 Lähteandmed projekteerimiseks Projekteerida aastaringselt kasutatava ja hooldatava kergliiklusvahendite liikluseks sobiv normidele vastav kergliiklustee. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikult lahendused. Arvestada Kambja valla kodulehel või arhiivis asuvate projektide ja planeeringutega. Kergliiklustee: • Katte laius: 2,5…3,0 m; • Pikkus: ca 4,5 km; • Kate: asfaltkate. 1.2.4 Seotud planeeringud • Kambja valla üldplaneering. 1.2.5 Uuringud Nimetus Ettevõte Töö number Valmimise aeg Geodeesia Metricus OÜ 26G9754 veebruar 2026 Geoloogia OÜ Rakendusgeoloogia 16-030 mai 2016 7 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee (JJT) asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, lõigus Kambja alevik - Mäeküla - Suure-Kambja küla. Antud alal olemasolev kergliiklustee puudub ning jalgratturite ja jalakäijate liikumine toimub mööda riigimaanteed nr 22135, millel on enamus lõigust (km 0.5…1.7) lubatud liigelda kiirusega 90 km/h. Alates km 1.7 (PK 17+10) on kehtestatud kiirusepiirang 70 km/h. Objekti alguses toimuvad ristumised olemasolevate elektrilevi maakaabelliinidega, üljäänud lõigus ristumised side- ja elektrimaakaablitega puuduvad. Maaparandussüsteemid Maa-ameti kaardirakenduse põhjal puuduvad. Käesoleval hetkel asub projekteeritaval alal: • PK 0+00…0+08 olemasolev parkimisala (Männi tänav T128203:005:0263); • PK 0+08…4+46 olemasolev metsatee (Metsavahe tee kat.tunnus 28203:005:0273); • PK 4+46…6+84 kaetud metsa ja võsaga (Elva metskond 1 kat.tunnus 28203:005:0512); • PK 6+84…11+00 põllumaa (Pärna kat.tunnus 28203:005:0460); • PK 11+00…11+54 põllumaa (Ärma kat.tunnus 28203:005:0221); • PK 11+54…11+60 ristumine riigimaanteega nr 22135 kilomeetril 1,2; • PK 11+60…18+46 kaitse all olev mõisapark (Metskonna kat.tunnus 28203:006:0069) 2.1 MAAOMAND Tee ehitusprojektiga on ette nähtud täiendava maa kaasamine piirnevate kinnistute arvelt. Koostati krundijaotuskavade kaust, millega selgitati välja maaomanike seisukoht koormatavate alade või kasutusõiguse seadmise osas. 2.2 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE 2.2.1 Geodeetilised uuringud Geodeetiline alusplaan on koostatud Metricus OÜ poolt, töö number 26G9754. Geodeetilised mõõdistustööd tehti veebruar 2026. Koordinaadid L-EST 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH-2000 süsteemis. 2.2.2 Geoloogilised uuringud Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne on koostatud 2016.a mai kuus Rakendusgeoloogia OÜ poolt töö nr 16-00. Maastikulise liigituse järgi jääb uuringuala Otepää kõrgustiku kirdeossa. Reljeef langeb piki uuringuprofiili Kambjast Suure-Kambja suunas. Tee-/maapinna abs. kõrgused olid puuraukude suudmetel 67,70...98,80 meetrit. Loodusliku pinnakatte moodustavad jääjõelised liivpinnased (kihid 3 ja 5...7) ning liustikusetted (moreen). Uuringupunktide alal on pindmiseks kihiks teekatend (kiht 1) või muld (kiht 2). Uuringusügavuses kuni 2,00 meetrit eraldati välja seitse kihti – geoloogilist elementi. KIHT 1. TEEKATEND (tIV). Teekatendisse rajati puuraugud PA-1...2 ja PA-4. Kiht algas teepinnalt ja oli 0,10...0,60 m paksune. PA-1 alal koosneb kiht möllikast peenliivast ja kruusast, PA-2 ja PA-4 alal kruusast ja liivast. Kiht on kohati mullane. 8 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. KIHT 2. MULD (tIV/qIV). Mullakiht levis PA-3...16 alal. Valdavalt algas see maapinnalt, vaid PA-4 alal lamas kiht teekatendi (kiht 4) all, teepinnast 0,60 m sügavusel, abs. kõrgusel 83,00 m. Mullakihi paksus on 0,25...0,80 m. kiht on kohati liivane ning sisaldab kohati kruusa ja veeriseid. KIHT 3. MÖLLINE PEENLIIV / MÖLLIKAS PEENLIIV / PEENLIIV (fglIII). Moreenikihist kõrgemal lasuva peeneteralise liivpinnase kiht esines PA-1, PA-3...5, PA-7...8, PA-10...16 alal. PA-16 alal läbiti kiht 1,60 m ulatuses, ülejäänud uuringupunktide alal oli kihi paksus 0,10...0,65 m. Kiht lamas teekatendi (kiht 1) või mulla (kiht 2) all, tee-/maapinnast 0,15...0,85 m sügavusel, abs. Kõrgustel 67,30...98,65 m. Möllisest peenliivast, möllikast peenliivast või peenliivast koosnev kiht on beeži, kollakas- või punakaspruuni värvi, kohev kuni kesktihe ja niiske kuni märg. Kiht sisaldab kohati 5-10% kruusa. KIHT 4. SAVINE PEENLIIV / KRUUSAGA SAVINE PEENLIIV / KRUUSAGA SAVIMÖLL / KRUUSA JA LIIVAGA SAVIMÖLL / KRUUSA JA ROHKE LIIVAGA SAVIMÖLL (moreen, glIII). Moreenpinnased levisid pea kogu uuringualal, puududes vaid PA-2 ja PA-16 alal. PA-1 ja PA-4 alal oli kihi paksus 0,65 m, ülejäänud puuraukude alal läbiti kiht 0,10...1,40 m ulatuses. Moreen lamas mulla (kiht 2) või peeneteraliste liivpinnaste (kiht 3) all, tee-/maapinnast 0,25...1,05 m sügavusel, abs. kõrgustel 68,10...98,55 m. Moreenpinnas koosneb valdavalt kruusaga savisest peenliivast, kuid võib kohati koosneda ka savisest peenliivast, kruusaga savimöllist, kruusa ja liivaga savimöllist või kruusa jarohke liivaga savimöllist. Kiht on punakaspruuni, halli või pruuni värvi, sitke kuni poolkõva ja sisaldab jämepurdu 10-25%. Moreenis võib kohati esineda peenliiva vahekihte. KIHT 5. PEENLIIV (fglIII). Moreeni (kiht 4) all lamava peenliiva kiht eraldati välja vaid PA-4 alal, kus see läbiti 0,30 m ulatuses. Kiht lamas teepinnast 1,70 m sügavusel, abs. kõrgusel 81,90 m. Peenliiv on kollakaspruuni värvi, kohev kuni kesktihe ja märg kuni veeküllastunud. KIHT 6. KESKLIIV (fglIII). Keskliiv esines vaid PA-2 alal, kihi paksuseks oli 0,55 m. Kiht lamas teekatendi (kiht 1) all, teepinnast 0,10 m sügavusel, abs. kõrgusel 94,50 m. Keskliiv on punakaspruuni värvi, kohev ja niiske. KIHT 7. JÄMELIIV (fglIII). Jämeliiva kiht läbiti PA-1...2 alal 0,60...1,35 m ulatuses. Kiht lamas moreeni (kiht 4) või keskliiva (kiht 6) all, teepinnast 0,65...0,90 m sügavusel, abs. Kõrgustel 93,95...97,90 m. Jämeliiv on beeži värvi, kohev kuni kesktihe ja niiske kuni märg. Pinnasevee tase Välitööde ajal (19.05.2016) esines uuringusügavuses pinnasevesi vaid PA-4 alal. Pinnasevee tase jäi teepinnast 1,90 m sügavusele, abs. kõrgusele 81,70 m. 2.2.3 Dendroloogilised uuringud Dendroloogilised uuringute aruanne on koostatud TajuRuum OÜ poolt töö nr 16K50. Töö on koostatud Edgar Kaare ja Kerli Irbo poolt 2016.a mai kuus. Dendroloogilise hinnangu aruanne on Tellijale üle antud ja on leitav ka eelprojekti digikaustast. 31.05.2016 on Tellija-, Keskkonnaameti- ja Projekteerija esindajad kohtunud objektil, kus on võrreldud projekteerija ja maastikuarhitekti poolt välja pakutud variante. Kahte varianti võrreldes on kohapeal valitud lõplik trassikoridor, mis on kantud ka asendiplaanilistele joonistele. Teist varianti ei ole joonise loetavuse hvides plaanile kantud. Tulenevalt JJT asendiplaanilisest laendusest ja kõrghaljastuse iseloomust on väärtuslike puude juurestikku ohustaval alal (PK 11+57…17+14) lubatud olemasolevat huumusekiti eemaldada ainult 10cm paksuselt, olemasolevat juurestikku kahjustamata. Antud lõigus tuleb kasutada katendikonstruktiooni TÜÜP-1b. 9 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 2.3 KAITSEALUSED OBJEKTID 2.3.1 Veekaitsealad Projekteeritav kergliiklustee jääb Kaunissaare veehoidla ja Jägala jõe kalda ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on kergliiklustee planeeritud antud asukohta. Projektalale või selle lähedusse jäävad: • Peeda jõgi VEE1044800 ranna või kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd ja veekogu kallasrada; • Suure-Kambja järv VEE2028220 ranna või kalda piiranguvöönd; 2.3.2 Maaparandussüsteemid Projektalale või selle vahetus läheduses maaparandussüsteemid puuduvad. 2.3.3 Keskkonnakaitse Projekteeritud kergliiklustee läbib lõigus PK 11+60…18+41 looduskaitsealust Suure-Kambja mõisaparki (Keskkonnaregistri kood KLO1200301). Kaitseala on näidatud joonistel 4-02-05, 4-02-06, ja 4-02-07. Pargi kaitse korraldamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ seatud kaitsekorrast. Kaitsealuses pargis on kaitseala valitseja nõusolekul ehitiste püstitamine põhimõtteliselt lubatud, kuid vastavalt kaitse-eeskirja § 7 lg 2 punktidele 3 ja 6 on kaitseala valitseja nõusolekuta pargis muu hulgas keelatud projekteerimistingimuste andmine ja ehitusloa andmine. Kergliiklustee trassi planeerimisel on lähtutud Keskkonnaameti tingimustest, mille kohaselt on koostatud parki läbivale JJT trassi lähialale dendroloogiline hinnang. 10 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 2.3.4 Muinsuskaitselised objektid Lõigus PK 0+55…4+30 läbib kergliiklustee Kambja ristimetsa (id 31121). Kaitseala on näidatud joonistel 4-02-01…4-02-02. Ristipuude kahjustamine on keelatud! Projekteeritud kergliiklustee läbib lõigus PK 11+60…18+41 Muinsuskaitsealust Suure-Kambja mõisaparki (Kultuurimälestiste registrinumber 7184). Kaitseala on näidatud joonistel 4-02-05…4-02- 07. PK 11+60…17+14 on projektlahendis ette nähtud olemaoleva pinnase eemaldamine max. 10cm paksuselt. PK 17+14…18+46 kaevatakse oleamsolev pinnas sügavamalt välja. 11 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. Muinsuskaitseseadus (§ 31) sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, peab leidja tööd peatama ja teavitama Muinsuskaitseametit, kes muuhulgas teeb kindlaks uuringute vajalikkuse. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §- d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on juriidilisele isikule hüvitatav 50 % ulatuses (1500 euro piires). Pinnase- ja kaevetöödel tuleb kogu projektialal arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 2.3.5 Geodeetiline mõõdistusvõrk Tee ehitusprojektiga käsitlevale alale või selle läheduses geodeetilise mõõdistusvõrgu punktid puuduvad. 2.3.6 Teekaitsevöönd Projektalale jääb: • 22135 Kambja-Sirvaku tee teekaitsevöönd; 2.4 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD Elektrivarustus: Projekteeritaval alal asuvad Elektrilevi OÜ madal- ja keskpinge maakaablid ja õhuliinid. Projektalal paiknevad tehnovõrgud ja vajadusel nendega tehtavad tööd on näidatud käesoleva projekti asendiplaani joonistel 4-02 ja seletuskirja punktis TEHNOVÕRGUD. Tehnovõrkude valdajate poolt esitatud nõuded asuvad projekti kooskõlastuste koondtabelis. 3 PROJEKTLAHENDUS Ehitusprojekt koosneb seletuskirjast, joonistest ja muudest asjakohastest dokumentidest sh töömahutabelist. Töömahutabelis on toodud konstruktiivsed põhitööde mahud, mis võimaldab hinnata tööde eeldatavat maksumust. Töövõtjal tuleb hanke maksumuse arvutamisel kontrollida projekti seletuskirja, jooniseid ja mahte ning arvestada kõigi asjakohaste ehitustehnoloogiast tingitud kuludega, et mitte eksida ehitusprojekti realiseerimise kogumaksumuses ning tagada ehitusprojekti kogu mahus väljaehitamiseks vajalikud vahendid. Ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku. Vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt joonistest, seejärel seletuskirjast ja viimasena muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada valitud ehitustehnoloogiast või ehitustoodetest tulenevalt vajalike tööjooniste ning monteeritavate, tehases toodetavate elementide tootmiseks vajalike töö- ja tootejooniste koostamisega ning kaasnevate kuludega. Toote- ja tööjoonised ei ole koostatud ehitusprojekti osa. Töövõtjal tuleb arvestada kõigi vajalike kooskõlastuste ja lubade hankimisega ning seonduvate kuludega sh ka vajadusel vee erikasutusloa taotlemisega. 12 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 3.1 ÜLDANDMED Projektiga lahendatakse ala kergliiklustee, puhkealad (sh väikevormid) ja vertikaalplaneerimine. Nr. Nimetus Näitajad 1 Jalgratta- ja jalgtee kogupikkus 1842m 2 Katte tüüp Jalgratta- ja jalgteel AC 8 surf 3 Asfaltkatte laius Lõik PK 0+00….4+49 3.0m Lõik PK 4+49…4+68 3.0m…2.5m Lõik PK 4+68…18+41 2.5m 4 Tugipeenarde laius (kindlustatud mulla ja murukülviga) 0.25m 5 Suurim pikikalle 8.0% 6 Põikkalded -2.0% Käesoleva projekti raames kergliiklusteele valgustust ei rajata. 3.2 PLAANILAHENDUS 3.2.1 Asendiplaan Projekteeritud plaanilahendus ja liikluskorraldus on välja toodud joonistel 4-02 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering“. Käesoleva projektiga luuakse eraldi liikumisruum kergliiklejatele. PK 0+00…0+28: Objekt algab Kambja alevikus Metsa tänava äärsest parkimisalalt. Selleks, et kergliiklustee (KT) parkimisalast ja sõiduteest paremini eristada ja kergliiklejate liikumist ohutumaks muuta, on KT eraldatud autoliiklusega alast tänavakivist ohutusribaga. Vaata joonist 4-02-01. PK 0+00…4+26: Kuna objekti alguses on liikumisintensiivsus suurem ja lõigus asub järsk langus 8% koos kurvidega on JJT laiust 0,5 m võrra suurendatud kolmele meetrile. Olemasolev kruuskattega metsatee profileeritakse ja külgmiste laienduste alune huumusekiht eemaldada ja asendada muldkeha ehituseks sobiliku pinnasega. Profileeritud ja rajatud muldkeha kihtidele ehitatakse projekteeritud katendikonstruktsioon. Vaata jooniseid 4-02-01-3.01. PK 0+60…2+00: Lõigu pikikalded on vahemikus 3.7…8.0%. JJT nõlvade uhtumise vältimiseks on JJT paremale küljele projekteeritud sõidutee äärekivist serv ja munakivikindlustusega madalapõhjaline nõva. Vaata jooniseid 4-02-01, 4-02-03. PK 2+30 asuvale platsile rajatakse puhkekoht koos pingi ja prügikastiga. Vaata jooniseid 4-02-01. PK 4+26…6+84: On kaetud metsa ja võsaga. KT-st paremale jääv ala tuleb olemasolevast alusmetsast puhastada. Plaanil näidatud suured puud tuleb raadada ja juurida. PK 6+40, kus asuvad väärtuslikud männid, on ette nähtud rajada puhkekoht. PK 6+65 asub KT mändidele väga lähedal, antud mändide võra projektsiooni ulatuses tuleb kaevetöödel olla väga ettevaatlik. Vaata jooniseid 4-02-02…4-02-03. 13 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. PK 6+64…11+54: 2.5m laiune KT kulgeb riigimaantee nr 22135 Kambja – Sirvaku tee vasakus küljes, 9m kaugusel. Antud lõigus ristub KT ühe mahasõiduga PK 7+72 ja kahe truubiga PK 6+67 ja PK 11+08. Vaata jooniseid 4-02-03…4-02-05. PK 11+60…17+14: Lõik asub Suure-Kambja mõisapargi kaitsevööndis. Antud alal asuvad väärtuslikud puude, mille juurestiku kaitseks tohib olemasolevat huumusekihti eemaldada ainult 10cm paksuselt, olemasolevat juurestikku kahjustamata. Lõigus rajatakse kattekonstruktsioon KONSTRUKTSIOON-Ib. Lisaks põhitrassile tuleb võimaldada ka Ärma PK 13+27 ja Tamme PK 16+11 kinnistul asuvatelt taludest tulijatelt juurdepääs KT-le, selle tarbeks on rajatud 2.0m laiused asfaltkattega juurdepääsuteed. PK 17+14…18+46: Lõik asub Suure-Kambja mõisapargi kaitsevööndis kuid väärtuslikke puid on antud lõigus ainult 8tk, neist 1 (PK 18+31) on ette nähtud raadada ja juurida. PK 17+14…17+50 vasakul on joonistel näidatud perspektiivne parkla kate koos perspektiivse puhkekohaga, antud tööd ei kuulu käesoleva projekti mahtudesse. 3.2.2 Ristlõige ja vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneeringu ja pikiprofiili koostamisel on arvestatud olemasoleva maapinna ning sademevee ärajuhtimise võimalustega. Kergliiklustee on projekteeritud 2,5…3,0 m laiusena, mille mõlemal pool servades on 0,25 m laiused murukattega tugipeenrad. Kergliiklustee on projekteeritud üldiselt põikkaldega 2,0% ning nõlvustega 1:2. Pikikalle jääb vahemikku 0,1% - 8%. Mahasõidud on projekteeritud vastavalt olemasolevatele laiustele, mille mõlemal pool servas on 0,5- 1,0 m laiused tugipeenrad. Uued mahasõidud on projekteeritud laiusega 3,2…3,5 m ja mõlemal pool servas on 1,0 m laiused tugipeenrad. Sademeveed juhitakse haljasaladele või kraavidesse. Rohealast ohutusriba minimaalne laius oleneb lubatud kiirusest sõiduteel. Kui kiirus on 70 km/h, siis on roheala vähemalt 7,0 m lai, kui 90 km/h, siis on roheala vähemalt 9,0 m lai. Projekteeritud tüüpsed ristlõiked asuvad joonistel 6-02 „Tüüpsed ristlõiked“, pikiprofiil joonisel 6-01 „Pikiprofiilid“ ning vertikaalplaneering on välja toodud joonistel 4-02 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering“. 3.3 ETTEVALMISTUSTÖÖD 3.3.1 Ehitusobjekti väljamärkimine Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida vajalikud tee elemendid. Tee kõrvale kantud tähised peavad olema teelt nähtavad ja need tuleb säilitada kuni ehituse lõpuni. Hävinud või kadunud tähised tuleb taastada. 3.3.2 Raadamine, juurimine ja puhastamine Kogu maa-ala, kus töid teostatakse, tuleb puhastada kividest, prügist jne. Langetama peab plaanijoonisel 4-02 näidatud puud ning metsa ja võsa. Likvideeritavate puude kännud peab juurima ning utiliseerima. Ette on nähtud puude okste ja põõsaste kärpimine. Jäätmete utiliseerimise kohustus on Töövõtjal. Kõik raadamisega ja kändude juurimisega seotud tööd erakinnistutel ja nende naabruses tuleb töövõtjal kooskõlastada kinnistute omanikega enne tööde algust. Lisaks sellele kooskõlastada erakinnistult raadatava materjali ladustamise asukoht. 14 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. NB! Puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt veeseaduse § 119). Olemasolevate kommunikatsioonide kaitsevööndis tuleb olla juurimisega ettevaatlik ning kommunikatsioone ei tohi kahjustada! 3.3.3 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ehitustööde ajal Olemasolevad töötsooni jäävad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Üle 2 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kasutada juurte puhastamiseks suruõhku. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. . Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Võra projektsioonis kaitsta väärtuslikud puudegrupid ajutise piirdega. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“. 3.3.4 Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine Projektiga on ette nähtud projektalale ettejäävate aedade ja väravate või piirete ümbertõstmine. Lisaks on ette nähtud ka osade postkastide (koos tugipostidega) ja kivide ümbertõstmine. Likvideeritakse või tõstetakse ümber ka liiklusmärgid, mis jäävad tee-ehitusele ette. Täpsemalt on tehtavad tööd näidatud joonistel 4-02 „Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneering“. Konstruktsioonide lammutusel või demonteerimisel tekkivad jäätmed peab utiliseerima vastavalt Jäätmeseadusele. 3.4 MULDKEHA Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaevikute sügavust, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud, kaevekohad ja muldkeha hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või truubid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt. 3.4.1 Kasvupinnase eemaldamine Kasvupinnas kooritakse täielikult jalgratta- ja jalgtee ning sissesõiduteede muldkehade alt. PK 6+63…6+67 ja Kambja mõisapargis PK 11+62…17+14 tuleb kasvupinnas koorida ainult 10cm paksuselt. Koorimisel pöörata erilist tähelepanu, et ei kahjustataks olemasolevate säilitamisele kuuluvate puude 15 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. juurestikku. Taaskasutuskõlblik kasvumuld ladustatakse tee maa-alal ja kasutatakse võimalusel hilisematel haljastustöödel. Haljastuses uuesti kasutatav kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastaseid juur- umbrohte. Pinnase peab enne taaskasutust nendest puhastama. Haljastustöödest üle jääva pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt Jäätmeseaduses ja Maapõueseaduses toodud nõuetele. 3.4.2 Kaevetööd Muldkeha laienduste puhul tuleb rajatava mulde alt eemaldada olemasolev kasvupinnas ja olemasoleva mulde nõlv lõigata astmeliseks. Astmete lõikamine ei ole vajalik liivpinnasest muldkeha korral. Astmete pealispinna kalle tuleb rajada muldkehast eemale 10-20%. Olemasoleva muldkeha profileerimisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt Jäätmeseaduses ja Maapõueseaduses toodud nõuetele. 3.4.3 Kraavide kaevamine ja puhastamine Uute kraavide kaevamine ja olemasolevate kraavide puhastamine teostada vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ punktide 3.1 ja 3.2 kirjelduse kohaselt. Puhastamise käigus tuleb eemaldada ja ära vedada kraavist välja kaevatud pinnas ning umbrohi, põõsad, puud, kännud, juured, praht ja jäätmed, mis asuvad kraavides ja nõlvadel. Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb ära vedada. Pinnast ei ole ette nähtud planeerida piirnevale maapinnale, kuna see võib takistada pinnavee liikumist tee kraavide suunas. Välistada tuleb kõrval olevate alade üle ujutamist. Vältida truupide rajamise ja kraavide puhastamise käigus tekkiva sette edasikandumist jõgedesse ja eesvoolu kraavidesse. Vajadusel rajada ajutised settepüüdmisekraanid. Maaparandusrajatiste ja nende suudmete lõhkumise korral tuleb need taastada vastavalt Maaparandusseadusele ja Maaparandusrajatiste tüüpjoonistele (leitavad Transpordiameti kodulehelt). Kõik nõlvad ja kraavide põhjad kindlustatakse lõikudes, mis on toodud projekti koosseisus olevatel asendiplaanilistel joonistel 4-02-01…4-02-07. Projekteeritud ja puhastatavad kraavid on näidatud asendiplaani joonistel 4-02 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering“. 3.4.4 Muldkeha ehitamine Katendi konstruktsioonid on projekteeritud uuele muldele, välja arvatud mahasõitude rekonstrueerimine, mille tarbeks toimub valdavalt olemasoleva mulde laiendamine. Olemasoleva muldkeha laiendustöid tuleb alustada peenarde ja nõlvade lahti lükkamisest, et tagada sademevee äravool ning eemaldada laienduse alt sobimatu pinnas. Tee laiendamine tuleb teostada astmete kaupa, mis võimaldab aluse kihtide normidekohast tihendamist. Täitematerjal, mis paigaldatakse muldkeha laienduste alla, tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0,3 m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Juurdeveetavad täitepinnased peavad olema mitte külmakerkelised (proj. katte pinnast vähemalt 1,0 m sügavusel) ning vastama seletuskirja peatüki „Nõuded tee- ehitusmaterjalidele“ esitatud nõuetele. Enamjaolt on kergliiklustee nõlvad projekteeritud kaldega 1:2. Kraavide nõlvad on projekteeritud üldiselt 1:2, kuid erandjuhtudel kitsamates oludes ka 1:2-1:1,5. 16 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 3.4.5 Planeerimistööd. Erosiooni tõkestamine Planeerimistööd Nõlvade planeerimistööd sisalduvad makseartiklite „Ehituseks sobiva täitepinnase kaevandamine“, „Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine“, „Muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest“, „Muldkeha ehitamine juurde veetavast pinnasest“, „Muru kasvualuse rajamine ja külv“ tööde hulgas ja eraldi ei tasustata. Erosiooni tõkestamine Rajatavate truupide otsad tuleb kindlustada munakivilaotisega vastavalt Transpordiameti tüüpjoonistele „Joonis 2. Truubi sisse- ja väljavoolu kindlustamine“ (joonis leitav ka Transpordiameti kodulehelt „Tee-ehituse juhendite“ alt „Valdkonnaülesed normdokumendid“). Kraavipõhja kindlustamisel või truubiotsa kindlustuste rajamisel on projektis kasutatud 2 klassi spetsifikatsiooniprofiili geotekstiili. Paigaldatav geosünteet peab omama NorGeoSpec 2012 kohast kvaliteedi sertifikaati. Lõigus PK 0+69…1+99 on KT pikikalle vahemiku 3…8%. Antud lõigus kindlustatakse KT kraav 15 cm paksuse munakivikindlustusega. Erosioonitõkke matiga kindlustatakse kraavi välisnõlvad. Vaata lõiget B-B joonis 6-02. Erosioonitõkkematt kinnitatakse puitvaiadega arvestusega 2-4 vaia ruutmeetrile. Paani servade ülekate olgu vähemalt 10cm. Ülekate kinnitatakse puitvaiadega iga 0,5m tagant. Kraavipõhja ja nõlvade kindlustuste tüüpristlõikeid vaata joonisel 6-02 „Tüüpsed ristlõiked“. 3.5 KATEND 3.5.1 Asfaltkatete freesimine ja üle jääva freespuru kasutamine Olemasoleva kattega kokku viimisel teostatakse tasandusfreesimine. Freesitud alus profileeritakse. Profileerimine toimub kogu uue aluse laiuses ning vajadusel veetakse peale karjääri materjali. Enne või koheselt peale freesimistöid tuleb olemasolevad teepeenrad maha lükata, tagamaks vee äravoolu muldkehalt. Töövõtja peab oma kuludega leidma ladustusplatsi, kuhu tuleb ülesfreesitud materjal ladustada. Plats peab takistama freespuru omavolilise teisaldamise võimaluse. Töövõtja peab ladustuskoha ja ladustatud materjali säilimise eest vastutama ning tagama eeltoodud nõuete täitmise kuni kasutamiseni. Välistatud peab olema freesmaterjali segunemine teiste materjalidega (nt pinnas, savi, kruus jne). Tagatud peab olema vete äravool ladustuskohast, kusjuures ladustusplatsilt pärinevat sademevett ei tohi juhtida looduslikku veekogusse. Tellija ei aktsepteeri materjali massi kadu. Ülesfreesitud materjalid objektil jooksvalt dokumenteeritakse ja esitatakse täitedokumentides. Kõik kulud seoses platsi ettevalmistamisega (eeltoodud nõuetele vastavaks muutmisega), materjali säilitamisega ning platsi esialgse olukorra taastamise ja korrastamisega kannab Töövõtja. Kogu tegevus peab olema kooskõlas Jäätmekäitlusseadusega. 3.5.2 Killustikust aluste rajamine Õigele kõrgusele välja ehitatud ja tihendatud muldkehale rajatakse projektsed killustikalused. Killustikalused ehitada vastavalt juhisele KKEJ. 3.5.3 Asfaltbetoonkate Asfaltkatted ehitada vastavalt Transpordiameti juhisele „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhisele AKEJ. 17 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. Kõik vuukide teostamise ja katete kruntimise töömahud tuleb arvestada asfaltkatete paigaldamise töömahtude juurde ja eraldi ei tasustata. 3.5.4 Äärekivid ja sillutiskate Betoonist äärekivid (ristl. 80x200mm) on projekteeritud järgnevalt: • 0 cm – tänavakivist katte servad; Betoonist äärekivid (ristl. 150x290mm või 150x300mm) on projekteeritud järgnevalt: • 0 või 10 cm – Parkla eraldamine kergliiklusteest; Betoonist sillutuskate on projekteeritud järgnevalt: • Parkla ja KT eraldamine PK 0+00…0+28 • Puhkekoht PK 15+50 KT kõrval. 3.5.5 Katendikonstruktsioonid Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvide ja viirutustega. 1. Konstruktsioon 1a: kergliiklustee asfaltkate Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Killustikust alus 20 cm Täitematerjal Tm_150 hmin 20 cm Täitematerjal Tm_105 (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 2. Konstruktsioon 1b: Kergliiklustee Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Killustikust alus 20 cm Tehnoloogiline kiht: Täitematerjal Tm_150 hmin 10 cm IV-klassi tugevduskangas Olemasolev huumusekiht 3. Konstruktsioon 2: Tehiskivist sillutiskate Katendi kiht Kihi paksus Tehiskivist sillutiskate (hall) 6 cm koos paigalduskihiga 3 cm 18 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. Killustikust alus 20 cm Täitematerjal Tm_150 hmin 20 cm Täitematerjal Tm_105 (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 4. Konstruktsioon 3: Mahasõidu kokkuviimine olemasoleva pinnaga Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 6 cm Killustikust alus 20 cm Täitematerjal Tm_150 hmin 20 cm Täitematerjal Tm_105 (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 5. Konstruktsioon 4a: purustatud kruusast kate Katendi kiht Kihi paksus Optimaalse terakoostisega segu fr. 0/31,5 (pos 6) 15 cm Täitematerjal Tm_105 (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 6. Konstruktsioon 4b: Mahasõidu tugipeenar Katendi kiht Kihi paksus Optimaalse terakoostisega segu fr. 0/31,5 (pos 6) 6 cm Projekteeritud katendikonstruktsioon 7. Konstruktsioon 5: Muld ja murukülv Katendi kiht Kihi paksus Murukülv Kasvualus 5-7 cm 19 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 3.6 NÕUDED TEE-EHITUSMATERJALIDELE Kihi Konstruktsiooni MATERJALIDE NÕUDED: Materjal paksus, Materjali minimaalsed nõuded nr. cm AC 8 surf 5 1a, 1b AKÖL 900-1499 (EVS_901_3, Tabel 7) Asfaltbetoon AC 12 6 3 AKÖL 1500-2999 (EVS_901_3, Tabel 7) surf Killustik 20 1a, 1b, 2, 3 „AKÖL 20“ <500 (KKEJ, Tabel 1) Materjali sõelkõver peab olema Juurde- Tm_150 hmin 20 1a, 1b, 2, 3 vahemikus 2…63mm >50% (ETPJ Lisa 2 veetavad Tabel 3) liivpinnased Tm_105 muutuv 1a, 1b, 2, 3, 4a Cu 2…3 (ETPJ Lisa 2 Tabel 3) Optimaalse Pos 6 6-15 4a, 4b TEK nõuded lisa-10 teraskoostisega segu Betoonist äärekivid peavad olema valmistatud tardkivimi baasil vastavalt EVS-EN 1340 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“. Üldised nõuded projekteeritud äärekivi paigaldamisele ja materjalidele on toodud määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Betoonist sillutuskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338 „Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid“: • ilmastikukindlus - klass 3. NB! Materjalide külmakindluse katse tulemus peab vastama ka määruse „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ nõuetele; • lõhestustõmbetugevus – min 3,6 MPa; • kulumiskindlus – klass 2. Lisaks juhinduda järgnevast: • Äärekivide ja sillutiskivide parameetreid võib muuta Tellija kirjalikul nõusolekul; • Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile betooni klass C16/20 (nn. pätsikeste kasutamine pole lubatud). Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga; • Äärekivide esiservad tuleb faasida ning äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla suurem kui 5 mm; • Kaarjaid äärekive tuleb kasutada siis, kui kõverusraadius on väiksem kui 6 m. Kui raadius on 6-12 m võib kasutada 0,5 m pikkuseid sirgeid äärekive, mille otsad on lõigatud nurga all; • Kõveratel ei tohi äärekivide vaheline vuuk olla suurem kui 10 mm; • Äärekivide paigaldamisel tuleb jälgida, et ei jääks äärekivi teravaid nurki- vastasel juhul tuleb need lõigata; • Äärekivide kõrgused on näidatud projekti plaanijoonistel. Üleminekud madaldatud äärekivile teostada kahe kivi ulatuses (inseneriga kooskõlastatult võib üleminek toimuda ka 1 kivi ulatuses). 20 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 3.7 VEEVIIMARID 3.7.1 Truubid Projektiga on ette nähtud uute truupide rajamine, osade olemasolevate asendamine või puhastamine. Projekteeritud ja puhastamist vajavad truubid on näidatud joonistel 4-02 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering“. Projekteeritud truubid paigaldada ja kindlustada vastavalt Transpordiameti tüüpjoonisele (vt „Põhitee truubi tüüpjoonis). Rajatavate truupide päised tuleb kindlustada (looduslike) munakividega (d=15-25 cm) geotekstiilil. Kivide vahed ja alus täita kuiva betooniseguga. Minimaalne kindlustuskihi paksus on 20 cm. Kindlustus peab olema ühtlase pealispinnaga ning ei või olla kõrgem ümbritsevast pinnast või nõlvade haljastuse tasapinnast. Plastikust truupidel kasutada PE või PP toru, rõngasjäikus truubitorul min SN8. Plasttoru peab vastama standardite EN 13476 ja SFS 5906 nõuetele. Terasest truup paigaldada vastavalt Tootja poolsetele juhistele ja montaažiskeemile ning otsad kindlustada vastavalt Transpordiameti juhisele „Torusillad. Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis“. Terastruubid peavad vastama tingimusklassile 3 (soolatatav truup/sild). Tingimusteguriks on määratud sõltuvalt tingimusklassist k3=2,5. Terastoru tuleb kaitsta vigastuste vältimiseks geotekstiiliga kas NGS1 või NGS2 profiiliga (sõltuvalt ümbritseva pinnase terasuurusest). Peale truupide paigaldamist värvida ehituse käigus tekkinud kaitsevärvi kahjustused. Truupide tehnoloogilise ehitusskeemi, sh liikluskorralduse, koostab ja kooskõlastab omanikujärelevalvega (Tellijaga) Töövõtja. Tööde teostusel veekaitsevööndis tuleb arvestada veetõrjega ning Keskkonnaameti nõuetega 21 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 3.8 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID 3.8.1 Liiklusmärgid ja viidad Projekteeritud liikluskorraldus on välja toodud joonistel 4-02 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering“. Projekteeritud liiklusmärgid peavad kuuluma suurusgruppi I või II. Väiksema või võrdse 50 km/h kiiruspiirangu korral kasutada I suurusgrupi liiklusmärke. Suurema kui 50 km/h kiiruspiirangu korral kasutada II suurusgrupi märke. Kergliiklusteel kasutatavad LM 435 ja 445 paigaldada 0 suurusgrupiga. Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Osa 1:Liiklusmärgid“ kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormuse klassiks võtta vähemalt DSL3. Liiklusmärgid peavad olema valmistatud alumiiniumalustele. Märkide kile (sh kile klass) peavad vastama standarditele EVS 613 ja EVS-EN 12899-1. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormuste korral. Liiklusmärgi postide ja konsoolide täpse lahenduse koostamiseks tuleb koostada tööjoonised. Betoonist vundamendi valmistamisel tuleb kasutada vähemalt EVS-EN 206 „Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ toodud järgmiste keskkonnaklassidega betooni: külmakindlus XF2; karboniseerumine XC3; kloriidist põhjustatud korrosioon XD2. Vundament peab vastu võtma EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80% tugevusest. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tellijaga. Liiklusmärkide paigaldamise asukohad täpsustada enne paigaldamist objektil Transpordiameti osakonna esindajaga. Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja Transpordiameti juhisele „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. 3.8.2 Teekattemärgistus Kõik projekteeritud teemärgised teostada kergliiklusteel värviga. Teemärgiste asukohti vaata projekti joonisel 4-02 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering“. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine” ja Transpordiameti juhisele „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. 3.8.3 Tähispostid Projektis ei ole ette nähtud uute tähispostide paigaldamist. 3.9 TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkude valdajate poolt esitatud nõuded asuvad projekti kooskõlastuste koondtabelis. Projektalal paiknevad tehnovõrgud on näidatud käesoleva osa „TL_Tee-ehituslik osa (Landverk OÜ)“ joonisel 4-02 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering“. 22 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtudes mitte olemasolevast, vaid projektsest maapinnast! Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult kommunikatsioonihaldaja (omaniku) järelevalve all. Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud töid peab teostama vastavaid Eesti Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav ettevõte. Töövõtja peab teavitama kohalikku omavalitsust ehituse algusest, et vajadusel saaks organiseerida võimalike vajalike reservtorude ja kommunikatsioonide paigaldamise enne katte ehitust. Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd koheselt peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku väljaselgitamiseks. Raskete vibraatoriga tihendusmasinate kasutamine mulde, süvendi põhja ja täitematerjali tihendamisel maa-aluste kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis on keelatud! Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike ja trasside töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud ja trassid asendada uutega. 3.9.1 Elektrivarustus Projekteeritaval alal asuvad Elektrilevi OÜ madal- ja keskpinge maakaablid ja madal- ja keskpinge õhuliinid. Enne kaevetööde alustamist kohale kutsuda tehnovõrkude valdajad! 3.9.2 Sidevarustus Projekteeritaval alal sidevarustus puudub. 3.9.3 Tänavavalgustus Projektalal puudub olemasolevalt tänavavalgustus. Uut tänavavalgustust ei projekteerita. 3.9.4 Veetorustikud Projekteeritaval alal veetorustikud puuduvad. 3.9.5 Drenaažitorustikud Projekteeritaval alal drenaažitorustikud puuduvad. 3.10 KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. 23 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. NB! Puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt veeseaduse § 119). Maa-alal ettenähtud puude ja võsa raie tuleb eelnevalt kooskõlastada Kambja Vallavalitsuse vastava spetsialistiga, kinnistuomanikuga. Lahtist tuld (lõkket) pole lubatud teha. • Vältida tuleks mürarikaste tööde teostamist nädalavahetustel ja riigipühadel; • Tuleb jälgida, et teetöödel kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks vahetult veekogu läheduses; • Teetöödel tekkivad jäätmed tuleb käidelda nõuetekohaselt ning anda üle vastavat luba omavale ettevõttele. 3.11 HALJASTUS Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud, hekid ja põõsad tuleb asendada sama liiki puude, hekkide ja põõsastega. 3.11.1 Kasvualuse rajamine ja muru külvamine Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, mis tuleb enne objektile tagasi paigutamist läbi sõeluda. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitme aastaseid juur- umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud, peab surumisel kergesti lagunema. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Külvamisel kasutada III klassi muru. Projektiga on ette nähtud haljastada mulde- ja kraavide nõlvad murukülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7 cm. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. 24 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 3.12 VÄIKEVORMID Paigaldamised peavad toimuma vastavalt konkreetse tootja juhenditele. Kõik valitud tooted tuleb kooskõlastada Tellija esindajaga! Seljatoeta pingid Istepingi margiks on „Nippon EBE 200“ (Extery OÜ) „või sellega samaväärne“. Prügikastid prügikasti mark „SOLO 60“ (Extery OÜ) „või sellega samaväärne“. Jalgrattahoidjad Sobiv toode Kaar K1000 tootjalt Extery „või sellega samaväärne“. Toode peab vastama järgnevatele nõuetele: - mõõdud: 1000x900x50 mm - terasdetailid: kuumtsingitud ja pulbervärvitud teras. Extery OÜ toode „Kaar 1000“ (tootekood K1000) 25 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS Tööde teostamisel lähtuda hanke ajal kehtivast „Teetööde tehniline kirjeldus“ esitatust. Kui projektlahendis on viide mingile kindlale tootele, siis tuleb lähtuda RHS §88 lg 6 „või sellega samaväärne“, mis lubab kasutada mistahes samasuguste või paremate näitajatega toodet. Ehitustööde teostaja peab teavitama piirnevaid kinnistuid tööde teostamisest vähemalt 3 ööpäeva enne tööde alustamist. Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike kooskõlastusteste tingimustest. Kõik tööd, mis teostatakse erakinnistutel, tuleb eelnevalt kinnistu omanikega kirjalikult kooskõlastada. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt tähistada ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Enne geodeetilise põhivõrgu punkti asendus- või kaitsmisetöid peab Töövõtja koostama geodeetiliste tööde projekti ja kooskõlastama geodeetiliste tööde projekti Maa- ja Ruumiameti geodeesia osakonnaga. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või KOV-iga enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt Jäätmeseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööd teostada käsitsi. Kaitsevööndi ulatus valikul lähtuda määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama. 4.2 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS Enne töödega alustamist tuleb koostada Ajutise liikluskorralduse projekt, mis tuleb kooskõlastada Tellija ja Inseneriga vähemalt 10 päeva enne ajutise liikluskorralduse kehtestamist. 26 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. Ajutisel liikluskorraldusel lähtuda Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 14.11.2018.a nr 1-2/18/458 kinnitatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel MA 2018-009“ ning majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Liikluse sulgemine riigiteel ei ole lubatud. 4.3 MUINSUSKAITSE Töövõtja peab arvestama kõikide kulutustega, mis tulenevad Muinsuskaitseameti võimalikust kooskõlastusest tööde teostamiseks mälestisel ja selle kaitsevööndis s.h peab Töövõtja (vajadusel Tellija volitusel) taotlema tööde teostamiseks mälestisel ja selle kaitsevööndis kõik vajalikud Muinsuskaitseameti kooskõlastustest tulenevad load s.h arheoloogilise uuringu luba, tööde luba jne, mis tuleb taotleda kultuurimälestiste registri kaudu. Samuti on Töövõtja kohuseks Muinsuskaitseameti kooskõlastusest tuleneva võimaliku arheoloogilise uuringu (arheoloogiline jälgimine, vajadusel kaevamine) tagamine. Mälestisel ja muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimisele (MuKS § 43 lg 1). Tihendamise vajaduse korral tuleb vibratsiooni mõjusid minimeerida. 4.4 OBJEKTI PILDISTAMINE Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses (vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised, piiritähised jms) seisukorra. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud andmekandjale, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast andmekandjast tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. 4.5 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE JA -JOONISED Peale ehitustööde lõppemist objektil teeb Töövõtja teostusmõõdistused ja esitab Tellijale teostusjoonised. Teostusmõõdistamine ja –joonised peavad vastama Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töö kuulub maksustamisele artikkel 10211 – Tööde mõõdistamine ja märkimistööd alt. 27 | 28 Kambja – Suure-Kambja kergliiklustee projekt Landverk OÜ Töö nr T2608. Põhiprojekt. 5 HOOLDUSJUHEND Ehituse järgne kergliiklusteede hooldus teostatakse vastavalt hooldelepingule ning hoolde teostamisel järgida Majandus ja taristuministri määrust nr 92 „Tee seisundinõuded“ ning Transpordiameti „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtteid“. Kergliiklustee talvisel hooldamisel ei ole lubatud lükata lund kergliiklustee ja Pikva linnaku piirdeaia vahelisele maa-alale. 5.1 TEKKIVAD KOHUSTUSED VÕI ERISUSED Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee hoolduses võrreldes olemasoleva olukorraga: • Lisandub asfaltkattega kergliiklustee; • lisanduvad puhkekohad kergliiklusteedel; • lisanduvad uued liiklusmärgid; • lisanduvad uued kraavid ja truubid; Tarmo Rämmel 02-03-2026 28 | 28 J tkub j J tkub j N ooni ooni selT-2. selT-2. 01 02 SIRVAKU Li kvi deer ida M nnit n 8 // Ki igem e Ev la metskond 1 1+25 ei rda 1+50 kvd ie 28203: 005: 0073 28203: 0512 005: Li 1+00 00 0 572 571 Ol .ol. li ikl usm r k 87 ALA 382 3 0 65 ALA 30 3 silitada 80 Elektri KP maakaablite kaitsmine 1+75 = 0+75 46 Y . 57 poolitatava kaablikaitsetoruga 96 ERAVALDUS 58 26 A . BJ 93 (sh markerpallid ja torusulgurid otstesse) 64 . 47 AM 93 9 R 217. 89 75 . K . 96 0+50 . 2 1250N A-klass, D160, 92 R 217. X= 94 Pikkus kokku=24m 53 81 75 . . . 93 95 91 57 R 161. 10m 05 . 2+ B 97 34 67 . 90 69 91 07 . . 10m 89. 63 4 92 94 2 89. 3 . . 1 6 9 . . 93 9 3 56 .6 8 99 96 . 00 R 197. 78 99 94.44 . 00m 37 89 0+ 37 35 33 77 3 9 4.3 99. m e 4 9 0 3 1 ge 40 .43 . i i 5. . 9 0 n 8 // K .00 . . 95 50 99. 91 7 7 41 7. 99 it 9 2 - 92 .5 0 98 A 00 M nn P 974 975 .0 24 3.0% 30 94.18 . 8 .2 5 .5 5 1 0073 62 9 84 0 . 90 . . 005: 0 9. 15 .2 2 94 28203: . 5 9 91 6 25 9 96. 5 9 3. Kr 02 3 . 0 94 . 60m . 7 2.0% 95 93 95 96.5 .0 98 1 90 74 93 97.00 2 . 1 .6 0 9 9 2 81 9 .0 3 . 97.50 1 3 6.0 93 9 00 . .5 04 948 . 39 00 9 98.00 1 . 5 R 01 01 . 0 1 1 9 2 92 94. 00 .1 0 . 51 0 99 98.50 3 950 . 9 5 50 . . R 03 01 1 7 9 70 1 5 .0 .0 90 9 . . 9 R1 25 3 9 89. 99. 23 1 1 00 94 0 . 99 1 . 0 R1 . 5 54 94 6 65 9 32 0 9 01 2 . . 03 7 . 0 . 92 97 48 2+ 01 . . . 29 4 94 7 56 89 89. 9 .5 9 38 00 1 n n 10 // it . . M n 8 95 9 94 . 99. 9 1 0 65 54 . . 9 56 98 . 8 . . 0 99 61 2 1 9.7 0 0+ 0 64 9 . 98 97 99 7 78 9 97. . 05 . 94 . 91 04 igem e aa ljaam 41 Ki Kr 9 34 0 .5 09 92 9 d 1 95 . n 27 o . 8 a metsk 95 1 2 Ev l . .1 . 0 1 . 00 .3 89 . . 0 1 9 . 9 00 . 9 - . 25 1 93 A . 60 93 93 P 00 97 00 1 99 9 .0 67 38 0. 1 0021 005: 28203: 60m 87 52 m 0 1 . . 00 0512 005: 28203: aa . 91 01 .5 67 9 25 1 1 00 . m 77 01 1 9 9.4 8 9 8 .0 1 aj 8 . .5 9 . 9 9 9 nn 42 1 . 9 01 97 9 65 10 49 .00 0. 99 al 58 30 63 . 9 4 8 35 43 86 . 01 66 9 0 pi 0 0 . . 72 . 76 34 6 0 35 0 . .8 0 55 . 99 98 9 . 1 .5 89. 89 4 9 .8 91 0 8 9 60 . 54 . 0. 07 . 9 . 00 . 96 1 9 73 1 0 57 84 8 . 1 90. 98 01 01 . 99 . . 89. . 04 95 3.0 1 0 . 9 88 . . 0 99 0 A 90 0.2 1 99 1 01 98 1 99 00 9 8 . 974 . 1 08 1 45 or 90 00 . 00. ient 9 30 . 85 or 91 3 90. B 8 91 i . . ent 1 975 6 9 99 03 48 9 1 . % 69 . 0 00 . . 0 1 88 77 99 99 82 99 98 87 . . Mui nsusk 1 ai tse 5 a 24 l av . 99. ıik . . . i nn 99 ism l 99 98 est isekv . 0 89 98 00 2+ 38 69 . 1 87 Kr 00 . 98 70 1 . 52 89 00. Kr 2.0 99. o 35 Kamb 88 . 99 00. j ar i sti me ts( id3 . 1121) 81 85 32 r i 1 1 04 0 00 2 . ent t ent . 1 . i or . 09 87 . 00 9 5 99 1 en 98 97 50 59 91 1 3 . 2.0% % 0 08 8 i 40 00 0.2 . e . . e ahe t 1 9 9. 0 or 8 3 0 99 1 . .1 98 . 0 1 36 av 89. 00 . 88 0 s 3 99. 0 Met 26 .41 07 63 0273 82 56 3 .0 1 . 0 10 005: 100.0 . 04 99 0 . : 28203 59 99 tn 01 99 . 80 0 9 89. . 1 3 55 0 . 00 0 . 40 . 0. 18 1 10 28 0 88 99. 1 00 98 . 445 ) 1 .5 54 . i 91 1 00. ˜H=0cm 4 27 88 1 99 R- r 26 . 0.9 97 9 02 nn 89 . 0-g 8 . 89 5 49 94 A 00 19 86 97 34 . 2 . 9 t 98 1 6 1 04 1 89 . . . 1 . en . T 5 99 ( 89 00 M 0. 00 34 88 ˜H=0cm 00. 4. i 49 1 1 10 1 t 5 or . en 40 99 0.2 .14 22 i 74 88. or 99 . 66 74 . 90 m 00 Ev la metskond 79 0 99 . 6 37 . 84 MAH 0 1 1 89 7 87 . . . . 1 31 A 00 . 9 66 99 99 01 . 00 3 22 88. 8 1 . 0511 005: 28203: 99 70 . . 1 99 74 00 89 39 5 06 435 ) 53 . 82 1 3 94 61 ( 99. . 99 1.7 . . 00 0-g . . TUD 99 99 57 t 99 89 1 20 en . 57 . 89 M nnitn 5b i 89 91 or . r 99 5 99. 44 87 28203: 005:0072 46 0.2 . 0 38 99. EA 42 99 A 99. 71 91 5 88 87. 99. . 63 . 9 0 42 7 . . . 8 88 . 89 99 60 77 99 . 49 87 8 89 20 2+3 99. 99 99 99. . tn 88 . 99 LGU 88 . 88. 10 99 54 94 49 56 i . . . . 39 36 99 . 89 99 t 89 nn 99 . 44 84 en . 99 PK 78 99 81 or9 . i . 4 35 . 99 . . S PK 99 99 87 . 99 A d 79 M Ev la metskon 26 r.1 99 . 77 t 99 9 be 38 . 99 52 0511 . 005: 28203: . Tn -0+ 99 83 65 E M . . 99 99 76 2 . 5H 03 OH nn 99 8 2 i 0 EK t 3 57 3 . :0 57 na 99 HK 0 v 5 :0 T1 A PU LA 2 38 O 6 O LA l. 3 7 l. A ol o l. .l li ii 7 ik M nnit kl n 9 39 lu u 28203: sm 005: 0025 57 sm M nnit navT3 4 rg rg 28203: 005: 0265 id id TINGM˜RGID olemasolev ja proj. liiklusmrk Koormatava ala piirjoon 221 221 Isikliku kasutusıiguse piirjoon Ol.olevad katastriksuste piirid Proj. liiklusmrgi post Proj. likvideeritav kırghaljastus Dendroloogiliselt hinnatud puud Teeder ist umi sten ht avuskol mnurgad Ol emasol evmaakaabel Olemasoleva kırghaljastuse silitamine VKIei ri t t v rusk i l Proj. sıidutee betoonrekivi Olema sol evaa l usmet saj avısaraadamineja Proj. jalgtee betoonrekivi juuri min e(pl aan i lnidat u dpuudS˜ILITADA!) Proj. asfaltkatte serv VK II vrtuslik Proj. mulde lemine serv (tugipeenar) olemasoleva kuuseheki mberistutamine KATENDID Tellija T nr. Proj. mulde nılva suund Mııtkava 1:500 VK III oluline Kambja Vallavalitsus T2608 Proj .mul deal umi neser vvıikr aavivl isser v Proj .konst rukt sioon1A,asf alt kat tegaker g l ii klust ee 54.02 T nimetus Objekti aadress Proj. kraavi pıhi ja selle kırgusarv 25 20 15 10 5 0 25[m] Proj .konst rukt sioon1B,asf alt kat tegaker g l ii klust ee LANDVERK O Lııtsa 5, Tartu, [email protected] Proj .kr aavipıhj a/nıl vaki ndl ust ami nemunaki videga sk i l KAMBJA - SUURE-KAMBJA KERGLIIKLUSTEE Tartu maakond Vv h VKI e t v ru Registrikood:11889198 MTR: EEP003540 Kontrollis Proj .konst rukt sioon2,t ehi ski vistsi ll uti skat e(hal l) Allkirjastatud Kambja vald Proj. truup ja vee voolusuund Proj .ol .ol evakr aavipuhast ami nej aveevool usuun k i VKVlvd ieei ra tvv he Geoalus METRICUS O 26G9754 Mııdist: veebruar 2026 Tarmo Rmmel digitaalselt d Proj .konst rukt sioon3,asf alt kat tegasıi dut ee/mahasıi t Projekteerija 60 54. 50 54. Proj. samakırgusjooned t v ruskp i l uu/pus iu t Allkirjastatud Joonis Asendiplaan, liikluskorraldus ja Projekti staadium PA-3 Geol oogi li nepuuraukj asel lenumber Proj .konst rukt sioon4,sıi dut ee/mahasıi dut ugi peenradj amahasıi dul ıpuosad Koordinaadid:L-EST 97 ssteemis Aigar Reimann digitaalselt vertikaalplaneering PK 0+00...2+25 Pıhiprojekt s -kip k u a urie/gu rpia rie Li kvi deer itavobj ekt( knd,ki vi,l ii klusm r kjne) Projekteerija Fail Kuupev Mııt Joonis Allkirjastatud 8+00 8+25 Proj. telg ja piketaa Proj .konst rukt sioon5,kasvumul djamurukl v -v ah ır ood lus,okt s p ek ri n mie Kırgused: EH2000 ssteemis Ott Ojaperv digitaalselt T2608_PP_TL-4-02_asend-liiklus-vert 25.02.2026 1:500 4-02-01 5 + k Jtu o bjons iel T2 -.02 5 0 J tkub j J J tkub j tk ub N 1 d 37 on j . sk oo 81 et 12 ooni R ooni :05m 5 20 0. va 00 ni El 3: 0. 20 25 se 00 28 selT-2. selT-2. 82.00 8 m lT .5 77 1 2. . 8 81 5 -2 90 5 R . + 81 20 . 2 03 0. 0. 5 01 02 00 5 25 - 0 m PA 82.4 79 12 . . 2. 81 U 82 AK 0% ) R m KAMBJA RV 30 30 54 I . S . 82 00 st 1 00 1 a . m 82 rv 83. 90 se . 35 81 . 83 st 89 se . 81 09 i . 83 0 82 49 m 5 li . . 11 82 . 83 v 90 27 . 73 . a 83 82 aj . 82 08 69 ur . R . 82 81 30 09 . d i . 00 82 5ı m (s+ 55 0 nd R 0 . 0 - 82 .0 30 . 00 84 Muinsu ev skai tseal av m ıiki 99 nnism l ts 56 Ka est . mb j ar isekv . 82 i s i 5 30 ti me Ev la metskond 1 1 t s( 84 i . d3 . 112 a 83 1) 85 0512 005: 28203: k 33 . ee 82 38 T . R 84 58 -3 0 . 1 . 84 44 83 0. 50 00 . . 80 82 . 83 00 82 . 4 84 1 . m 82 57 . 82 24 . 84 4 + 92 . 30 7 83 97 . . 84 5 43 83 R . 1 83 50 2 30 . . 84 00 74 . 82 47 m . 83 1 85 .8 . 82 83 08 88 56 84 47 . 45 . . . . 84 82 00 94 R 82 82 e . . 83 te 5 83 0 0 .0 9 u 71 . 0 0 82 k . m 04 .2 a 83 rv . 0 83 5 i Ev la metskond 1 6 S 0 - :0 ja 0512 005: 28203: 5 b 0 0 2.5 :0 m a .2 88 3 53 K . 0 82 . 4 5 2 43 82 72 5 8 . + 3 0- 5 ( 82 2 62 1 71 5 22 72 . gr 2 . . 87 82 0 82 . 83 2 . ) 82 2+ 87 99 45 . . 87 82 9 50 84 7 04 08 99 4 . . . . 18 82 35 83 R 88 82 . . 15 83 gr) -3 82 . 83 59 9 5 7 . 55 06 5 . 88 435 94 0 0- . . 4+25 . 88 0 R- 83 82 m ( 78 9 03 1 83. 2+7 19 . . 82 83 6 8 93 1 1 . . 01 . 88 83. 83 4. C 86 5 3 34 4+00 40 32 9 . 1 83. 0.2 87 9 . 99 1 88. . 87 5 66 0 . 1 83 90 3+75 m 1 0 1 82 . . 6 . 3+00 5 0 83 R- 3+50 1 83 1 87 . . . 28 21 R- 87 9 83. 83 3+25 88. . 8 75 70 83 355. Kr A . 35. 87 3 ee 53 33 t . ahe . 34 00m 87 83. 00m 83 0 sav 73 63 t 40 .4 Me 02 . : 0.25 5 05 . 83 R- 83 3 0 02 40 3: 0.2 98 0 53 8 83. 20 42 . 4 5 1090 . 28 1 36 87. 4 87 . .1 99 . . Pnr . 9 86 R- 7 355. 87 VE . 8 84 88 70 . 83 8 37 24 83 20 83. . 44 73 94 . . 84 194. 88 84 . . 88. . 08 1 6 86 83 0 P .5 85 3 31 8 A 975 . 00m - 3 86 . 33 974 Kr 83 . Kr 03 40m 81 87 80 81 0 19 . . . . .0 . 3 85 5 87 3. 26 85 84 86 8 7 8 79 36 .42 8 .4 8 4 - 0 . 3 8 PA . . 83 8 83 86 .0 26 0.25 3 43 38 84 83. 40 8 7 6 8 84 8 . . . 1 3 0 7 7 8 . 41 .5 . 8 83 . 83 0 0 4.2 87 8 . .5 83 8 7. i orent 0 0 83 .5 6 22 4. 8 9 5 0 .0 89 8 2 1 . 7 5. 84 .3 8 7 0 3 .5 83 0 . 86.72 5 8.5 7 0 8 8 7 0 .0 87 . 3 85 1 8 Kr 4. 975 8 .0 ent 974 6 8.4 2 7 6 i or .5 4. 85 5 8.9 0 8 27 86 7 5 8.4 7 . 86 86.86 8 .1 3 83 6 8 i orent 74 33 92 . 87 . . 44 83 87 26 84 . 0 . 98 1 86 84 . K 82 . 04 84 83 30 . 39 84 . . ent . 25 83 i or 87 M . 83 . 84 83 57 . 87 43 85 03 . 77 . 75 85 . 0 86 84 . 86 51 . 85 86 ,5 . . i orent 75 85 43 87 . 03 . 85 08 87 . . 86 86 Ev la metskond 79 55 86 . . 86 86 i orent 0511 005: 28203: 1 .9 86 C Tellija T nr. Kambja Vallavalitsus T2608 T nimetus Objekti aadress LANDVERK O Lııtsa 5, Tartu, [email protected] Registrikood:11889198 MTR: EEP003540 KAMBJA - SUURE-KAMBJA KERGLIIKLUSTEE Tartu maakond Kontrollis Allkirjastatud Kambja vald Tarmo Rmmel digitaalselt Projekteerija Joonis Projekti staadium Allkirjastatud Asendiplaan, liikluskorraldus ja Mııtkava 1:500 Aigar Reimann digitaalselt vertikaalplaneering PK 2+25...5+25 Pıhiprojekt Projekteerija Fail Kuupev Mııt Joonis Allkirjastatud 25 20 15 10 5 0 25[m] 25.02.2026 1:500 Ott Ojaperv digitaalselt T2608_PP_TL-4-02_asend-liiklus-vert 4-02-02 J tkub j J tkub j N de ooni ooni atuseskaevet selT-2. selT-2. 04 03 ooniul SIRVAKU de vı ra projektsi Olemasolev kuusehekk istutada mber uude asukohta. atud !!! 0m L=2 ne keel PUH ada -g) r ast !!!M ndi 1 ( KEK 57 Ev la metskond 1 Prna Prna tegem i 5 MS PK 6+61 puh 28203: 0512 005: 28203:005:0460 28203:005:0460 OHT av gr) 6+5 435 Kra Proj. truup PK6+67 nr.2 0- DN 500 L=9.5m ( 0 J plast i=0.5% g) r t - J tkub j 6+00 kub Te a ek t isev n s d( d ıiua rj i avl s miets s ev rat3 s 0m) 1 ( PK 6+25 H/sissev=78.32 57 joo 5 R1 R1 3 1 A J H/vljav=78.27 ni B 7+7 R1 AM 6+4 s 5+75 e 6+ K 5. 5. l 180 .50 00m 5. 00m 8+00 0 79 T 5m 7+75 - . 5 7+00 00m 2. gr) 75 x1 7+25 0 PK 3 R 3 ooni 7+ 02 . R -5 10 2 435 5+50 15 Ev la metskond 1 0. 1.75 0.25 5 R 90. 0- 35 R- MS . . R 90. 79 R 00 10 50 0. ( 29 32 0512 03 005: 28203: 178 50. -3 29 79. 00m 79. 33 m 79. selT-2. 78. 79. 00m 974 0 975 . 00m 00m 0 R R 30 80 x 0m R3 . 5m 2.5 975 80 1 R- - 28 x1 R- 5 0 3 . 974 77 10 35 m 46 55 . .0 0. 0. 76 R -3 30. 60 . . 0 . 91 80 27 30. 80 00m . R- . . .9 80 60 80 0 R 200. 00m 80 80 00m . 51 05 . . 79 5 6 60 79 177 40 . . 79. 00m 80 62 76 76 7 86 0.25 30. 03 00m . 17 0. . 90 79 78 45 31 10 76. R 200 176 93 3. . 76. 0 98 . . 5 77 . 00m 77 76 0 76 x1 0.25 2.5 0.25 . 0 .0 80 . 00m 4 5 37 .5 69 77 1 . - 5m 00m . . 72 179 1 28 0 81 68 0 Kr3 90 0 . 795 . 34 . 0.25 . 77 .0 . 0 8 81 6 - 79 33 90 76 . 81 8 PA 76 . 77.0 7 974 . 3- 04 00m 0 0 . 7 975 1811 6 .0 77 .0 0x 175 . 0 47 80 33 9 58 d 6 7 . . 15 l . 0 58 81 80 . pı 0 7 975 76 90 6 7 0 (0- 50 974 . m .5 81 89 m x15 7 .0 76 . 10 . 0 .5 43 . . 79 12 80 79 .1 76 1 . 8 .00 2.0% 82 2.5 8 0 73 8 gr) 26 7 7 0 . 5 7 . .5 7 81 0 31 76 82.4 1 . 174 76 . 7 81 80 82 2.0% 0 PA-7 14.1 . 24 5 20 7 9 57 182 8. 1 5 10 77. 02 77. 577 . 83.00 . 86 x1 77 m 38 . 80 66 . 15 43 . 44 ( 76 0.25 79 A5 - 62 80 79 9 67 . 1- 5 763 .1 0x 9 . 89 P . m 58 42 50 . 81 81 80 . 80 . 52 79 . 79 gr ) 7 6.01 7 79. 79. 6 80 28 63 . ( .1 80 81 29 . 435 30 0- 1 67 69 79. 1 . . . 03 76 80 . 82 Kr 82 80 79 . . 7 6.3 6 6 7.1 5 25 77 76.96 . 9 95 50 76 77 gr) . 50 7 9.2 7 24 8 7 8 9 81 86 . 183 173 .8 2 . . . 84 80 77 77 77. 80 . 7 7.1 0 7 6.0 0 Kr aav 80 7 9 7 8.3 5 Kr aav 41 . 6 7.4 2 .34 9 7. 77.52 77 40 81 77.11 . 0 8.45 7 8.5 5 768 .2 .47 .28 8 7.4 7 77 .90 81 81 aav Kr 9 7.9 6 09 . 81 99 . 55 82 80 0 8.25 7 7.5 1 7 KM 0,8 03 8 7.6 1 7 7.1 3 6 7.7 8 R 59 . 8 7.4 7 ( R 5 81 8. 060 1 . 81 0 8.0 0 9.5 3 -g KM 0,7 7 r ) 8 0 8.9 6 8 08 0 8.6 82 . .89 15 A 81 . 81 A 1 8.6 2 58 8 7.7 0 7 7.5 0 6 7.5 8 8. 1 .4 7 9 7.6 2 8 7 9 7.2 9 .69 81 1 8.2 7 0 8.9 5 2 8.9 0 A KM 0 1 8.0 1 Leoa l 823 .3 1 8.3 5 0100 006: 28203: ,6 Leoa l 820 .0 0100 006: 28203: Ol SUURE- .ol .li KAMBJA 641 ikl usm rk 0 35 00 57 90 64 65 X= Y= Te a ek t isev n s d( d ıiua rj i avl s miets s ev rat3 s 0m) 6 aa 17 v rat3 s 0m) em 6:0 i s miets s e n i dua rjavl Ni : 00 a t isev nd(ıi s 3 Teek 0 50 20 30 28 57 90 4 65 6 X= Y= Tellija T nr. Kambja Vallavalitsus T2608 T nimetus Objekti aadress LANDVERK O Lııtsa 5, Tartu, [email protected] Registrikood:11889198 MTR: EEP003540 KAMBJA - SUURE-KAMBJA KERGLIIKLUSTEE Tartu maakond Kontrollis Allkirjastatud Kambja vald Tarmo Rmmel digitaalselt Projekteerija Joonis Projekti staadium Allkirjastatud Asendiplaan, liikluskorraldus ja Mııtkava 1:500 Aigar Reimann digitaalselt vertikaalplaneering PK 5+25...8+10 Pıhiprojekt Projekteerija Fail Kuupev Mııt Joonis Allkirjastatud 25 20 15 10 5 0 25[m] T2608_PP_TL-4-02_asend-liiklus-vert 25.02.2026 1:500 Ott Ojaperv digitaalselt 4-02-03 J tkub j J tkub j J tkub j J tkub j N ooni ooni ooni ooni selT-2. selT-2. selT-2. selT-2. 04 05 04 03 KAMBJA SIRVAKU Prna Prna 28203:005:0460 28203:005:0460 Teek a i tsev nd( sıi dur ajavl imi ses tser vas t30m) 10+00 10+25 10+50 10+75 9+00 8+75 9+25 9+50 8+50 9+75 8+25 R 2000. R 2000. .52 D 78 06 . 71 04 .03 . 72 . 71 76 00m 74 25 71 . 00m 30 . . 71 70 75 93 . 73 07 . 73 0.25 0.25 2.5 04 . 76 57 71 . .23 70 0 d 0 0 0 l 0 0 0 0 d pı d 86 - .5 .0 l l . 0 .5 .0 .5 42 .0 .5 0 0 .0 d l pı 50 pı 70 2.5 0.25 .0 6 pı 20 . 4 5 5 . .5 . 70 4 3 . 3 2 6 d 6 71 2 71 7 7 7 l 7 6 7 7 7 7 7 pı 7 7 2.0% 2.0% PA-8 0.25 PA- 9 53 10x120m 25 . 22 . . 71 .22 96 . 4 8 9 0 7. 9.1 75 1 .5 73 72 71 70 35 74 . 74 Kr aavpu 9 . 01 . 75 76 0 7.42 KM 1,0 9 5 7.0 3 KM 1,1 5 7.9 9 5 3 4. 7 3 7.9 KM 0,9 6 7.48 3 7.2 2 2 7.8 5 2 7.8 0 1 7.8 6 22135 Kambja-Sirvaku tee A A 28203:005:0060 5 7.0 3 3 7.9 8 2 7.3 5 2 7.1 0 1 7.6 6 5 7.2 9 4. 7 8 5 3 7.4 1 6 7.41 D 23 70. Leoa l 0100 006: 28203: Teek a i tsev nd( sıi dur ajavl imi ses tser vas t30m) Tellija T nr. Kambja Vallavalitsus T2608 T nimetus Objekti aadress LANDVERK O Lııtsa 5, Tartu, [email protected] Registrikood:11889198 MTR: EEP003540 KAMBJA - SUURE-KAMBJA KERGLIIKLUSTEE Tartu maakond Kontrollis Allkirjastatud Kambja vald Tarmo Rmmel digitaalselt Projekteerija Joonis Projekti staadium Allkirjastatud Asendiplaan, liikluskorraldus ja Mııtkava 1:500 Aigar Reimann digitaalselt vertikaalplaneering PK 8+10...10+90 Pıhiprojekt Projekteerija Fail Kuupev Mııt Joonis Allkirjastatud 25 20 15 10 5 0 25[m] 25.02.2026 1:500 Ott Ojaperv digitaalselt T2608_PP_TL-4-02_asend-liiklus-vert 4-02-04 J tkub j J tkub j J tkub j J tkub j N ooni ooni ooni ooni selT-2. selT-2. selT-2. selT-2. 04 06 05 05 KAMBJA SIRVAKU Prna ˜rma Kraav puh 28203:005:0460 28203: 005: 0221 Teek a i tsev nd( sıi dur ajavl astada L=2 Proj. truup PK11+08 imi ses tser vas t30m) DN 500 L=9.0m ˜rma Rannavıika plast i=1.0% l dapi ir a 11+00 ng 11+25 uv nd 28203: 005: 0221 H/sissev=70.52 H/vljav=70.43 0m R 6. 76 . 70 00m 80 68 0.25 2.5 0.25 51 80 . 70. 70 70. 70. 57 . 23 00 71 . 0 70 05 95 57 - 42 7 0 . 71 435 64 1 .5 65 70 . 20 d .5 60 . l pı ( 0-gr) X= 1 71 0 7 = 2.0% Y 71.30 10x120 1 m 1 82 +50 70. 10x120m PA-10 974 0 7.4 8 83 R 6.00m 9.1 90 Kr aavpuhas t . adaL = 16m 70 67 70. . 70 Kr 0 7.42 0 7.40 Kraav 975 2.5 KM 1,2 KM 1,3 1 7.49 KM 1,4 71.35 71.37 1 7.40 1 7.45 71.51 1 7.0 5 1 7.45 7 1.44 71.57 1.5 5 22135 Kambja-Sirvaku tee 7 A A 28203:005:0060 1 7.40 7 1.3 4 2.5 1 7.44 1 7.46 71.48 1 7.8 3 1 7.42 52 71.49 1 7.48 27 .42 . 71 . .35 71 71 01 71 71 . . e rgs iti rkood:KLO1200301) 7 30 71 t isev n K d(ek skonna 25 gika 1 37 e r-Kambj s amıiapar . 975 . u S u 71 . 71 71 .22 7 1.1 5 158 71 05 79 8 91 8.5 65 81 . 71 .08 98 . . 86 . . 70 0 . 71 70 70 23 70 . 70 2 70 egs iti rnumbe:7 r 184) .5 1 kat isev n K d(ut luui r e m lsi tser t 70. g ri R -6.00m . u S ue r-Kamb s amıi j apa 8.5 71 16 78 74 20 9 7.1 . ( 0-gr ) 71 . 70 168 5 71 85 20 22 2 . P 172 70 . . 71 . 71 435 0 A- 12 71.3 0.25 2. 54 .09 152 148 10 70 . 71 167 153 x120m 2 st 75 ka g -r) 10x1 x120m 9 . 445 5 20m 133 nn (0 Leoa l st 20m 10 .1 10 70 2 10x1 135 71 . . 0 71 pi 134 Po 71.45 PA- 11 71.45 143 -g) r 0 7 435 144 0 ( 71 0100 006: 28203: Kr .12 136 0 1 .2 71 132 .2 0 .4 0 71 22 1 2.0% 1 7 .1 5 0.25 . . 93 71 71 71.5 45 0 7 . 1 0 .1 25 33 09 71 70 .3 0.25 04 154 20 .142 . 32 . 2.0% . 71 71 . 71 0 . 169 71 71 71 137 64 170 19 09 70 . .06 . 71 .26164 . 71 .05 21 .21 150 81 . 71 71 165 71 . 71 71 24 70 159 96 160 . . 71 98 80 19 70 .22 70 . . . 71 163 27 151 71 70 2.5 49 09 155 98 . 71 147 .25 31 30 70 . 166 . . .12 71 . 71 140 . 75 . 24 71 99 70 71 71.45 21 71 70 13+ 12+25 12+50 . . 71 145 . 12+00 06 70 71 975 974 . 71 2 161 94 7 171 .1 70 . .1 40 0 72 . 71 71 . 4 . 0.25 73 162 0. 141 71 71 00 70 7 131 . 149 71 12 00m 2 75 .1 04 73 13 71 90 . . R5 70 . 07 71 70 01 86 06 R 50.00m . . . . 71 70 71 71 +7 0. 02 0 +5 157 . .1 96 71 3 71 71 . R- .1 70 . 71 139 R- 30 05 R 30 R 100.00m R 100.00 07 88 . 146 . 71 27 11 156 . 70 84 86 71 6 5 50. . 1 R -20.00 71 . . 0 . 71 60 70 p 08 inn 70 . 91 R- 13+00 .00m 71 R3 . R - 00m R -50.00m .00 00m 70 13+25 +7 .04 71 20. 6.0 0.0 m m .11 71 5 138 0m 0m m 70. Teek a i tsev nd( sıi dur ajavl imi ses tser vas t30m) 86 93 . 70 S u ur e-Kambj amıi sapar gikai tsev nd( Kul tuur im l est ist eregi str inumber :7184) R -60.00m 4+0 98 70. u S ue r-Kambj s amıiapag rikat isev n K d(ek skonnae rgs iti rkood:KLO1200301) Metskonna Metskonna 0 0 50 28203:006:0069 28203:006:0069 95 Metskonna 56 95 28203:006:0069 64 65 X= Y= Tellija T nr. Kambja Vallavalitsus T2608 T nimetus Objekti aadress LANDVERK O Lııtsa 5, Tartu, [email protected] Registrikood:11889198 MTR: EEP003540 KAMBJA - SUURE-KAMBJA KERGLIIKLUSTEE Tartu maakond Kontrollis Allkirjastatud Kambja vald Tarmo Rmmel digitaalselt Projekteerija Joonis Projekti staadium Allkirjastatud Asendiplaan, liikluskorraldus ja Mııtkava 1:500 Aigar Reimann digitaalselt vertikaalplaneering PK 10+90...13+90 Pıhiprojekt Projekteerija Fail Kuupev Mııt Joonis Allkirjastatud 25 20 15 10 5 0 25[m] T2608_PP_TL-4-02_asend-liiklus-vert 25.02.2026 1:500 Ott Ojaperv digitaalselt 4-02-05 J tkub j J tkub j J tkub j J tkub j N ooni ooni ooni ooni selT-2. selT-2. selT-2. selT-2. 06 07 05 06 KAMBJA SIRVAKU Te a ek t isev n s d( d ıiua rj i avl s miets s ev rat3 s 0m) ˜rma 28203: 005: 0221 Tamme 28203: 005: 0195 Ol .ol .l 821 i 143 ikl usm rk 1km Kr 7 1.44 KM 1,5 71.55 71.54 7 1.6 4 1 7.7 6 KM 1,6 1 7.5 6 0 7.3 8 0 7.7 7 7 1.3 6 0 7.2 5 7 0.3 2 A 22135 Kambja-Sirvaku tee A A 28203:005:0060 1 7.1 5 71.53 .47 7 1.5 8 1 7.3 6 0 7.1 5 7 0.2 3 71 50 1 7.9 5 7 1.2 8 0 7.1 9 92 52 32 . 43 . . 71 . 70 80 93 70. 71 71 . 69 . 08 48 t isev n K d(ek skonnae rgs iti rkood:KLO1200301) 56 70 25 . amb s amıi j apag rika 70. 71 u S ur . e 6 K 3- 70 . 70 . 1 7.1 0 1 7.4 1 1 .7 1 7 90 . 0 7.8 9 71 1 7.6 1 69 97 ( 95 36 0-gr ) 71. 36 49 . 7 0.1 6 63 69 69. . 85 117 71 7 1.3 0 0. . 66 7 69 43 4) 5 .35 u S ur. e 71 -Kamb s amıi j apag rikat isev n K d(ut luui r e m lsi tser t egs iti rnumbe:7 r 18 32 71 5 78 . 122 105 1 2 . . 89 . 71 106 445 0 69 69 .30 .3 71 95 63 . 3953 24 71 123 29 10143 92 53 78 79 10 0 (-g) r 2 0 69 53 9. 133 129 . 71 . 71 115 24 7 . 1 . 71 .53 x120m .5 50 6 49 . 116 09 111 110 .34 . 71 71 31 49 5 70 m 82 69 37 65 . 71 80. . 71 67 2 0x120 57 . 121 71 97 71 . 1 69 48 69. 34 95 0 68 E 102 77. 71 . 23 29 42 70 89 53 68 69. . 30 93 . . . 70 . 52 5177 . 66 . .13 71 . 71 71 33 73 70 69 74 . 69 69 11 71 . 69 PA- 1 . 71 25 08 . 71 40 94 71 69 . 4 38 . 71 125 . 71 100 96 87 . 65 80 2.0% .30 36 76 70 30 69 . . 42 71 127 2 22 . 91 99 72 70 . 69 . .1 . 71 71 .38 . 70 . 69 71 124 112 71 46 70 65 59 39 114 .20 32 . 69 . 59 69 . 71 5 71 22 98 . 71 71 66 . .40 71. . 71 1 . 71 PA- 13 90 81 74 72 9 69 86 . 69 6 118 40 1 . 0 55 41 . 9. 60 63 70 . 73 69 21 .31 70 . .0 58 69 69 . 44 69 . 714 .0 109 89.36 88.28 71 0 69. 12 71 71 7 80 47 nn .18 . 71 19 49 . . 26 68 69 56. pi 128 .08 71 71 .35 82. 71 43 41 40 71 71 99 64 69 69 . 1 2.0% 2 0 . 104 69.5 2 103 69 0 . 71 2 94 . .8 15 15 .0 63 69 1 .2 . 71 87 7 69 06 9 33 24 97 . . 71 . 30 6 15 71 71. 5 71 33 . . . 71 0 96 36 69 54 46 69 4 97 26 113 40 . 71 69 . 5529 . . 16 00 . 130 . 71 35 71 . 70 69 69 69 . 43 69 .00 . 62 45 69 5 28 71 R 08 69. 86 14+50 119 69 . 41 108 75 12 25 70 0 23 R 40 . 1. 120 26 . 30 R -1 14+25 71 . 71 71 R- 71 7 83 . 78 .0 . 11 2 70 59 . 22 857 1 37 68 R4 22 0 21 . . 0 21 71 . 0m 1 . E 71 71 69 7 1 0 .1 69. . . 1 .00m 71 28 71 . 00.0 . 0 69 42 74 3 .5 71 84 1 . 0.0 .0 68 4.9 08 7 . 107 70 71 1 65 . 03 7 91 69 00 . 0m 0m . . 69 46 61 9m R 131 69 60 69 68 . 7 Teek a i tsev nd( sıi dur ajavl imi ses tser vas t30 K m) i ndl ast isi li tada! 78 61 -1 16 .1 . 70 14+ . 71 71 70 31 . 19 14+ R -10 69 . 2. 126 95 . 69 69 15+00 00 15+ R -12.00 15+25 R 30 52 R -134. R 30.00 R 70.00m 16+50 . m 70 R7 0.00 00 16+2 75 .00m 0.0 R -7 50 R- m 15+75 PUHKEKOHT nr.3 PK 15+75 16 0m 99m m m 5.50 75. +0 5 50m m Metskonna 0 28203:006:0069 nd v a r ngu i pi ada l Ra nn vı ik av Ranna ıi ka l da pi i T nr. ran Tellija gu Kambja Vallavalitsus v T2608 nd T nimetus Objekti aadress LANDVERK O Lııtsa 5, Tartu, [email protected] Registrikood:11889198 MTR: EEP003540 KAMBJA - SUURE-KAMBJA KERGLIIKLUSTEE Tartu maakond Kontrollis Allkirjastatud Kambja vald Tarmo Rmmel digitaalselt Projekteerija Joonis Projekti staadium Allkirjastatud Asendiplaan, liikluskorraldus ja Mııtkava 1:500 Aigar Reimann digitaalselt vertikaalplaneering PK 13+90...16+70 Pıhiprojekt Projekteerija Fail Kuupev Mııt Joonis Allkirjastatud 25 20 15 10 5 0 25[m] 25.02.2026 1:500 Ott Ojaperv digitaalselt T2608_PP_TL-4-02_asend-liiklus-vert 4-02-06 J tkub j J tkub j N ooni ooni selT-2. selT-2. 07 06 KAMBJA Te a ek t isev n s d( d ıiua rj i avl s miets s ev rat3 s 0m) Ol Ol .ol .ol Kansi 0 00 .l .l 70 821 821 351 70 0231 i i 005: 28203: 143 56 00 i i S u ur e-Kambj amıi sapar gikai tsev nd( Kul tuur im l est is kl kl t eregi str inumber :7184) 64 66 usm rk usm rk u S ue r-Kambj s amıiapag rikat isev n K d(ek skonnae rgs iti rkood:KLO1200301) X= = 500m 1km Y Rannav SI RVAKU ıikal dapi ir a nguv nd gr) Kr 435 0- ( KM 1,8 KM 1,8 8 0 9 6.1 0 8 6.8 9 8 6.0 6 67.00 9 6. KM 1,7 9 3 e u t e 69.92 9 6.9 5 9 6. 22135 Kamba j r -Sivak Kambj a-Si rvaku t ee 0060 005: 28203: ( A 445 A

Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →