Pr Helmen Kütt Teie nr
Esimees
Riigikogu sotsiaalkomisjon Meie 27.03.2018 nr 6-1/180370/1801458
[email protected]
Toitjakaotuspensioni maksmise tingimused
Austatud sotsiaalkomisjoni esimees
Õiguskantsleri poole pöördus puudega lapse vanem, kelle lapsel tuli pärast teise vanema surma
valida töövõimetoetuse ja toitjakaotuspensioni saamise vahel. Avaldaja hinnangul on vanema
kaotanud erivajadusega alaealine halvemas olukorras võrreldes nendega, kelle mõlemad
vanemad on elus. Selles küsimuses seisukoha kujundamiseks palun Teie selgitusi
toitjakaotuspensioni maksmise tingimuste kohta.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 6 sätestab, et kui inimesel on õigus saada mitut
liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üldjuhul vaid üks neist tema enda valikul. See tähendab,
et toitjakaotuspensioniga koos ei maksta näiteks vanaduspensioni või töövõimetuspensioni.
Teisalt ei takista seadused korraga saada toitjakaotuspensioni ja töötuskindlustushüvitist,
toitjakaotuspensioni ja haigushüvitist või toitjakaotuspensioni ja vanemahüvitist. Neid kõiki
käsitletakse asendussissetulekuna.
Tavaliselt ei sõltu toitjakaotuspensioni saamise õigus sellest, kas inimene samal ajal töötab, kuigi
mõned erandid näeb seadus siiski ette (nt RPKS § 20 lõike 2 punktid 3 ja 6; § 43 lõige 1). Seega
on võimalik saada korraga nii toitjakaotuspensioni kui ka palka. Ka töövõimetoetust makstakse
koos palgaga, kuid sõltuvalt selle suurusest võib töövõimetoetus väheneda.
Töövõimetoetuse seaduse § 12 lõikest 4 tuleneb, et töövõimetoetusega samal ajal ei ole lubatud
maksta toitjakaotuspensioni ega vanaduspensioni. Teised asendussissetulekud, nagu
töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis ja haigushüvitis, ei takista töövõimetoetuse saamist. Küll
aga võivad need mõjutada töövõimetoetuse suurust.
Erinevalt toitjakaotuspensionist ei mõjuta töövõimetoetust pereliikmelt saadav elatisraha.
Perekonnaseaduse § 97 annab õiguse elatisraha saada alaealisele või kuni 21-aastasele õppurile.
Samuti on võimalik ülalpidamist saada muul abi vajaval sugulasel (lapsel, lapselapsel, vanemal,
vanavanemal), kes ei ole võimeline end ise ülal pidama. Seega on vähenenud töövõimega
inimesel õigus oma vanematelt ülalpidamist saada ka täisealisena, kui töövõimetoetusest ja
teistest sissetulekutest ei piisa.
Kirjeldatud sätetele tuginedes tunnengi huvi, kas toitjakaotuspensioni eesmärki silmas pidades
on Teie hinnangul õiguspärane, loogiline ja võimalik, et töövõimetoetust makstakse koos
2
toitjakaotuspensioniga. Olen tänulik, kui saaksin Riigikogu sotsiaalkomisjoni seisukoha selles
küsimuses 20. aprilliks k.a.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Sotsiaalministeerium
Angelika Sarapuu 693 8427
[email protected]
Lp Ülle Madise Teie 27.03.2018 nr 6-1/180370/1801458
Õiguskantsler
[email protected] Meie 20.04.2018 nr 1-6/18-45/4
Toitjakaotuspensioni maksmise tingimused
Austatud õiguskantsler
Pöördusite Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole selgitustaotlusega toitjakaotuspensioni
maksmise tingimuste kohta. Peale Teie selgitustaotluse saamist pöördusin
sotsiaalkaitseministri poole palvega analüüsida, kas mingitel juhtudel oleks kohane maksta
kahte pensioni korraga.
Sotsiaalkomisjon arutas teemat oma 17. aprilli istungil. Istungil osalesid lisaks Teie kantselei
esindajatele ka Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia
Soontak, tööhõive osakonna nõunik Õie Jõgiste ja õigusnõunik Susanna Jurs.
Ministeeriumi esindajad selgitasid istungil, et sotsiaalkindlustushüvitiste määramist tingivad
kindlad sotsiaalsed riskid ja samaaegselt mitme riski esinemise korral isikule riigi poolt mitut
asendussissetulekut ei tagata. Põhiseadusest tulenevalt on riigil kohustus isikut aidata ja
seadusandja on otsustanud, millise riski puhul hüvitisi makstakse. Nii on riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud, et ülalpidamisõigust omaval ülalpeetaval on toitja
surma korral õigus toitjakaotuspensionile ja töövõimetoetuse seaduse kohaselt on õigus
toetusele isikul, kes tahab iseseisvalt elatist teenida, kuid vähenenud või puuduva töövõime
tõttu ei saa ta seda teha või teeb ta seda piiratud mahus. Nii on riikliku pensionikindlustuse
seaduses (§ 6) kui ka töövõimetoetuse seaduses (§ 12 lg 4) fikseeritud, et samaaegselt, mitme
sotsiaalse riski esinemise korral, on inimesel õigus ühele riiklikule toetusele või pensionile.
Komisjoni liikmed avaldasid arutelu käigus arvamust, et alaealisel töövõimetoetuse saajal
peaks olema õigus saada teatud sotsiaalse riski olemasolul (toitja kaotus) ka teist
asendussissetulekut. Avaldati arvamust, et kuna alaealised lapsed ja puudega inimesed on riigi
erilise hoole all, siis on õigustatud neile samaaegselt kahe sotsiaalkindlustushüvitise
maksmine. Leiti, et lisaks alaealisele töövõimetoetuse saajale, peaks selline õigus olema ka
toitja mittetöötaval lesel, kes on rase ja on ise töövõimetoetuse saaja.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et sotsiaalkomisjoni liikmed on arvamusel, et üldjuhul peab riik
tagama sotsiaalse riski esinemise korral ühe asendussissetuleku, kuid kõige haavatavamate ja
2
nõrgemate gruppide korral on põhjendatud nende soodsam kohtlemine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helmen Kütt
Esimees
Heidi.Barot
631 6493,
[email protected]
Maret Hallikma Teie 27.08.2024 nr
Tallinna Halduskohus
[email protected] Meie 28.08.2024 nr 14-5/240377/2404846
Kohtu päring seoses haldusasjaga nr 3-24-1169
Lugupeetud Maret Hallikma
Seoses haldusasjaga nr 3-24-1169, mis käsitleb olukorda, kus noorel pole võimalik saada samal ajal
toitjakaotuspensioni ja töövõimetoetust, edastame Riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud
pöördumise ja sellele antud vastuse. Soovisite ka õiguskantsleri kokkuvõtvat seisukohta, kui see
olemas on. Õiguskantsler ei ole selles asjas seisukohta võtnud.
Lisaks anname kohtule teada, et 19. juunil 2024 esitas Sotsiaalministeerium eelnõude infosüsteemi
kooskõlastamiseks perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(toitjakaotustoetus), mis näeb ette, et lastele ja noortele makstakse edaspidi toitjakaotuspensioni
asemel perehüvitiste seaduse alusel toitjakaotustoetust. Seega ei oleks toitja kaotanud lapsele
osutatav riigipoole abi enam asendussissetulek, vaid toetus. Eelnõu kohaselt on noorel üheaegselt
toitjakaotustoetuse saamisega võimalik saada ka asendussissetulekut (antud juhul töövõimetoetust).
Ministeerium esitas 25. juunil 2024 kooskõlastamiseks ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette puudega lapse vanusepiiri
tõstmist kuni 18. eluaastani. Muudetakse ka töövõimetoetuse seadust, mille järgi tekib õigus
töövõimetoetusele alles 18-aastaseks saamisel. Eelnõu kohaselt on kuni 18-aastasel noorel õigus
saada samal ajal nii puudega lapse toetust kui ka toitjakaotuspensioni (või toitjakaotustoetust).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Lisa 1. Riigikogu sotsiaalkomisjon_selgituste küsimine
Lisa 2. Riigikogu sotsiaalkomisjon õiguskantslerile_vastus
Merle Malvet 693 8426
[email protected]