Peadirektor Egert Belitšev Meie 02.08.2024 nr 7-7/230300/2404433
Politsei- ja Piirivalveamet
[email protected]
Surmajuhtumid Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskohtades 2020.-2023. aastal
Austatud härra peadirektor
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskohtades suri ajavahemikul
01.01.2020−31.12.2023 viisteist inimest. Nendest viis inimest surid politseisõidukis ja kümme
PPA kinnipidamishoones. Neljateistkümnel juhul oli kinni peetud inimese surma põhjuseks
alkoholi- või narkojoove. Üks inimene sooritas enesetapu.
PPA on surmajuhtumeid analüüsinud ja võtnud tarvitusele meetmed kambrite turvalisuse
suurendamiseks ja järelevalve tõhustamiseks. PPA sisedokumentidega on sätestatud
kinnipidamiskoha toimkondade täpsem töökorraldus, mis kehtestab, et kinni peetud inimesi
jälgitakse vahetult ja ka videovalve abil. Joobes inimese kainenemisele toimetamise juhises on
öeldud, millal peab küsima tervishoiutöötaja arvamust ning mitut inimest korraga on lubatud
politseisõiduki kinnipidamisruumis transportida. Juhis näeb ette, et enne inimese sõidukisse
paigutamist tuleb politseiametnikel teha tema suhtes turvakontroll. Väärib kiitust, et PPA otsustas
alates 2023. aasta oktoobrist suurendada Tallinna kainestusmaja isikkoosseisu, et oleks võimalik
kainenema toimetatud inimesi tõhusamalt valvata.
Surmajuhtumite analüüs viitab sellele, et teenistujate nappus halvendab järelevalvet kinni peetud
inimeste üle. Tuleks jätkata pingutusi, et muuta politsei kinnipidamiskohtades inimeste üle tehtav
järelevalve (mh videovalve) veelgi tõhusamaks. Kui vähegi võimalik, peaks tervishoiutöötaja
kinni peetud inimese üle vaatama.
Inimeste kinnipidamisega tegelevad politseiametnikud peavad regulaarselt osalema tööks vajalikel
koolitustel (esmaabi andmine, joobes või joobele viitavate tunnustega ning psüühikahäiretega või
psühhotroopseid aineid tarbinud inimestega toimetulek jne).
Pärast iga surmajuhtumi analüüsimist võiks anda politseiametnikele regulaarselt tagasisidet ka siis,
kui nende tegevuses puudusi ei tuvastatud.
Järelevalve
Õiguskantslerile teadaolevalt on kõikides PPA kinnipidamiskohtade kainestuskambrites
videovalve. Selleks et lühiajaliselt kasutatavates kainestuskambrites oleks see järelevalve tõhus,
2
on otstarbekas rakendada kombineeritult videovalvet ja vahetut visuaalset jälgimist (vt ka
õiguskantsleri 2018. aasta soovitus).
Videokaamera ise siiski inimest ei jälgi ning võimalikust terviserikkest teada ei anna. Videovalve
on pelgalt vajalik abivahend kainenema toimetatud ja/või muude ohusümptomitega kinni peetud
inimeste jälgimisel. Olukorra muutumist saab märgata videopilti tähelepanelikult jälgiv töötaja,
kes ei ole koormatud muude ülesannetega ja kellel on tööajal võimalik teha piisavalt puhkepause.
PPA kinnipidamiskohtades surnud inimesed olid üldjuhul videovalvega kambris, mida jälgis (või
pidi jälgima) politseiametnik. PPA kinnipidamiskohtades on korrapidajal või muul teenistujal
peale jälgimisülesande pidevalt ka muid kohustusi: ta peab regulaarselt tegema ringkäike, vastu
võtma külalisi, saatma kinni peetud inimesi jalutama, toitu jagama jms. Kõik need tegevused
viivad tähelepanu mujale ja teevad kaamerapildi pideva jälgimise keeruliseks.
Samuti võidakse arvutiekraanile kuvada korraga mitme kaamera pildid ja seetõttu on need väikeses
formaadis. Õiguskantsler nentis ka 2024. aastal vanglatele saadetud soovituses, et kui jälgitavaid
on väga palju, vähendab see ametnike tähelepanu, mistõttu ei pruugi nad õigel ajal ohuolukorda
märgata.
Enesetapu teinud inimese avastanud järelevalveametnik on oma selgituses öelnud, et olukorras,
kus ühele ekraanile koondub mitme kambri videovalve info, oleks kasu juba kahest suurest
monitorist. Juhtumit analüüsinud sisekontrollibüroo tõdes, et enesetapu ettevalmistamist oleks
saanud märgata ainult siis, kui oleks jälgitud tähelepanelikult suurel ekraanil vaid üht kinnipeetut.
Seda võimalust kinnipidamiskohas paraku ei olnud.
Teise surmajuhtumi kohta tõdes PPA sisekontrollibüroo, et turvakaamera pilti pealiskaudselt
vaadeldes ei olnud võimalik aru saada, et kambris olija tervislik seisund oli ligi 30 sekundi jooksul
tuntavalt muutnud.
Tõhusa järelevalve tagamiseks peab keegi pidevalt jälgima kambrite videopilti, peale selle peab
kinni peetud inimesi vähemalt kord tunnis visuaalselt vahetult kontrollima. Piinamise ja
Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on
pidanud kiiduväärseks, kui politsei kontrollib kinnipidamiskohta toodud joobes inimesi
regulaarselt ja võimalikult tihti. See aitab vähendada surmajuhtumeid (vt nt Soomele 2021. aastal
saadetud soovituse p 20).
Jälgima peab ka politseisõiduki kinnipidamisruumis toimuvat.
Palun tõhustage järelevalvet kainenema toodud inimeste üle. Tuleks kaaluda ka võimalust
suurendada kinnipidamiskohtades videojälgimissüsteemi monitoride arvu ja/või leida viis, kuidas
saaks vajaduse korral suurendada mõne ruumi videopilti nõnda, et ka ülejäänud pildid jääksid
nähtavaks. Videopildi jälgimiseks peab jätkuma piisavalt töötajaid, kes ei ole pidevalt hõivatud
muude töökohustustega. Politseisõidukite kinnipidamisruumides olevad videokaamerad peavad
töötama nõuetekohaselt ning võimaldama ruumis toimuvat korralikult jälgida.
Meditsiiniline kontroll
Surmajuhtumite kohta koostatud dokumentidest selgus, et osal juhtudest vaatas tervishoiutöötaja
joobes inimese enne kambrisse paigutamist üle.
3
Teenistusliku kontrolli kokkuvõtetes juhiti tähelepanu, et joobes ja terviserikkega inimeste
käitumine ja muud välised tunnusjooned võivad olla sarnased, mistõttu tuleks kiirabil hinnata
kainenema toodud inimese tervislikku seisundit. Ühes kokkuvõttes oli vahendatud kohtuarsti
tõdemust, et just tervishoiuteenuse osutaja on pädev hindama, kas inimene võib olla eluohtlikus
seisundis ja kas ta võib vajada hospitaliseerimist.
Kontrollitud dokumentides on tehtud ettepanek tagada, et suurürituste ajal oleks lähimas
arestimajas ja/või kainestusmajas pidevalt kohal meditsiinitöötaja. See on mõistlik ettepanek.
Asjaolu, et tervishoiutöötaja on inimese enne tema kambrisse paigutamist üle vaadanud, ei välista
seda, et mõni aeg pärast läbivaatust võib inimesel tekkida terviserike. Siiski on spetsialisti hinnang
joobes inimese terviseseisundile ning võimalikele ohuteguritele vajalik info, mis võib aidata
otsustada, kui ulatuslikult ja tihedalt peaks PPA kinnipidamiskohas järelevalvet tegema. Ei ole
välistatud, et tervishoiutöötaja peab vajalikuks toimetada joobes inimene hoopis haiglasse. Ka
CPT on pidanud vajalikuks, et tervishoiutöötaja vaataks iga kinni peetud joobes inimese kohe üle
(vt nt Prantsusmaale 2021. aastal saadetud soovituse p 20).
Palun PPA-l ja tervishoiutöötajatel pingutada selle nimel, et võimaluse korral vaataks
tervishoiutöötaja tähelepanelikult üle kõik politsei kinnipidamiskohta jõudvad inimesed. Eriti
oluline on see siis, kui inimene on joobes või joobetunnustega või vajab muul moel erilist
tähelepanu. Kontakti- ning liikumisvõimetu joobes inimese koht ei ole kainestuskambris või
mõnes muus PPA kinnipidamiskohas – sellises olukorras olevad inimesed peaksid viibima
tervishoiuteenuse osutaja järelevalve all.
Töötajate väljaõpe
Ühe juhtumi materjalidest selgus, et PPA kambriploki teenistuja polnud PPA-s töötamise jooksul
saanud esmaabikoolitust. Ka sisekontrollibüroo juhtis tähelepanu, et PPA vastutusel olevate
kinnipeetute eest hoolitsevad ametnikud peavad oskama enne kiirabi saabumist anda vajaduse
korral inimesele esmaabi. Seetõttu tuleb teenistujatele korraldada vajalikud koolitused.
Õiguskantslerile teadaolevalt ei ole PPA koostanud juhist, kuidas tuleb kinnipidamiskohas käituda
psüühikahäiretega või psühhotroopseid aineid tarbinud inimestega. Õiguskantsleri andmetel
puudub PPA töötajatel ka spetsiifiline ettevalmistus, kuidas selliste kinnipeetutega hakkama saada.
Õiguskantsler on toonitanud, et raske vaimse tervise häirega või ennast kahjustava käitumisega
suitsiidse inimese koht pole kainestusmajas (ega muus PPA kinnipidamiskoha kainestuskambris).
Siiski oleks hea, kui personalil oleksid vähemalt algteadmised selle kohta, millistele ohtudele võib
inimese käitumine viidata. Seda teades saab PPA vajaduse korral oma järelevalvet kohandada,
enne kui inimene näiteks (psühhiaatria)haiglasse toimetatakse.
Kontrollitud dokumentides oli korduvalt viidatud vajadusele õpetada politseiametnikke ära
tundma eri joobeastmete ja eluohtlike haiguste tunnuseid ning nendega kaasneda võivaid ohtusid.
Muu hulgas rõhutati, et taktikalise meditsiini jätkuv õpetamine esmareageerijatele on elulise
tähtsusega ning et pidevad täiendkoolitused tagavad paremad töövõtted. Dokumentides tehti ka
ettepanek korraldada koolitus, kuidas narkojoobes inimesega toime tulla. Need tähelepanekud on
väga asjakohased.
4
Palun tagada, et inimeste kinnipidamisega tegelevad politseiametnikud saaksid regulaarselt
osaleda nende tööks vajalikel koolitustel (esmaabi andmine, joobes või joobe tunnustega ning
psüühikahäiretega või psühhotroopseid aineid tarbinud inimestega käitumine jne).
Pärast surmajuhtumi analüüsimist teenistujatele antav tagasiside
PPA korraldab pärast kinnipeetava surma alati kontrollmenetluse. Kui leitakse, et teenistujate töös
on olnud puudusi, kirjeldatakse selles menetluses ka ennetavaid tegevusi või head praktikat.
Kolme kontrollitud surmajuhtumi kohta kontrollmenetluse kokkuvõtet ei koostatud, kuna
sisekontrollibüroo ei tuvastanud asjaolusid kontrollides teenistujate töös teenistuskohustuste
rikkumist. Ühel nendest juhtudest andis sisekontrollibüroo e-kirja teel siiski tagasisidet, milles
vahendati kohtuarstide soovitusi, kuidas on võimalik joobes inimest ohutult transportida. See on
hea praktika.
Kaaluda võiks, kas tuleks anda PPA teenistujatele pärast surmajuhtumi kontrollimist regulaarselt
tagasisidet ka siis, kui nende töös ei ole puudusi tuvastatud. Ka see teadmine, et kinnipidamiskoha
ja seal töötavate ametnike tegevus ning töökorraldus on õiged, aitab tagada kinni peetud inimeste
tõhusa järelevalve.
Ootan Teilt soovituste kohta tagasisidet hiljemalt 1. novembriks 2024.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Käti Mägi-Tammik 6938435
[email protected]