Teie 08.07.2024 nr 7-4/240513/2404044
Ülle Madise
Õiguskantsleri Kantselei Meie 01.08.2024 nr 8-2/24/3356-2
Püsielupaiga moodustamisest
Austatud Ülle Madise
Soovitasite oma kirjas looduskaitseliste omandipiirangute kehtestamisel koguda ja esitada
loodusväärtuse kohta tõendid, mis on taasesitatavas vormis ning kontrollitavad. Palusite teada
anda, kuidas kavatseme soovitust täita.
Nõustusime juba oma 21.06.2024 kirjas nr 8-2/24/1990-3, et võimalike vastuolude vähendamiseks
ja läbipaistvuse loomiseks on asjakohane seiremeetodeid täiendada. Andsime samas kirjas ka
teada, et selleks alustasime koostöös Keskkonnaagentuuriga erinevate meetmete rakenduste
analüüsi ja testimist, millega plaanime lõpule jõuda 2024. aasta jooksul. Kuulmisandmetele
tuginemine on antud juhul rahvusvaheliselt tunnustatud ja rakendatav metoodika elupaiga
tuvastamiseks ning selle sobivuse hindamiseks, kuid erinevaid täpsustavaid lähenemisi
tõhusamaks seireks on mõistlik edasi arendada ja sobivuse korral kasutusele võtta. Uued
võimalikud meetmed hõlmavad näiteks DNA analüüse alalt kogutud materjalile, asukohta
määravaid salvestustehnoloogiaid jm, mille saame tehnoloogilise ja metoodilise valmisoleku
korral käiku võtta 2025. aastal toimuvatel seiretel. Kui uued meetmed on töökindlad ja õigustavad
ennast hästi, siis täiendame ka I kaitsekategooria kakuliste seiremetoodikat, et edaspidi koguda
soovitustele vastavalt tõendusandmeid kassikaku esinemisest alal. Seega oleme juba asunud
nimetatud soovitust täitma. Kuid ka praegu, kuigi seiremetoodika kohaselt ei ole helisalvestis
nõutav, on salvestisi tehtud ja neid säilitatakse tõendina. Näiteks on konkreetse Kildemaa juhtumi
puhul kassikaku elupaigast helisalvestis olemas. Kuna hetkel puuduvad konkreetsed nõuded heli
salvestavate seadmete kasutamise asukoha tõendamise kohta, siis ei vasta tõendid alati Teie kirjas
toodule, nt võivad puududa koordinaadid.
Lisaks tõite oma kirjas välja, et püsielupaiga moodustamisel tuleb esmajärjekorras teha kindlaks,
kas püsielupaiga moodustamise esmane eeldus ja ala kaitsmise eesmärk – kaitsealune liik –
konkreetsel alal üldse elab ja tegutseb. Kui kaitsealune liik puudub, siis ei ole alust püsielupaika
moodustada.
Kliimaministeerium selle seisukohaga nõustuda ei saa, kuna see ei ole vastavuses liikide ja
elupaikade kaitseks ning soodsa seisundi tagamiseks vajalike teadmiste, tulemuslikkust näidanud
praktikate ja kogemustega. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) laiem eesmärk on tagada liikidele
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
nende arvukuse paranemise eesmärgil ka võimalus sobivaid elupaikasid taasasustada, kuid selleks
on vajalik tagada sobiliku elupaiga säilimine, sh vajadusel ala kaitse alla võtmisega (§ 1 p 1, § 2,
§ 3 lg 2). Kohtupraktikas1 on korduvalt kinnitamist leidnud, et LKS § 4 lõike 5 punkti 1 ei ole õige
tõlgendada viisil, et püsielupaigaga saab tegemist olla üksnes siis ja senikaua, kui kaitsealune liik
ala reaalselt kasutab, vaid püsielupaiga määratlemisel on oluline arvestada ka elupaigaga seotud
kaitsealuse liigi eripära, nt kas liik kasutab vaheldumisi mitut elupaika ja taasasustab ka vanemaid
elupaiku jne, mille puhul saab lähtuda asjaomase liigi kaitse tegevuskavast. Paljude liikide
populatsioonidünaamika toimibki metapopulatsioonide tasandil – üheaegselt on liigi toimimiseks
vajalikud nii asustatud kui asustamata sobivad elupaigad, mida peab olema piisavalt ja mille vahel
peab saama toimida isendite levi ja alade asustamine/taasasustamine. Lisaks, kui kaitstava liigi
arvukus on languses, siis ei olegi võimalik liigi esindajatel asustada kõiki elupaiku, kuid ajutine
mitteasustamine ei vähenda elupaiga kvaliteeti. Kaitsealused liigid on enamasti väga spetsiifiliste
elupaiganõudlustega ehk nad vajavad elutsükli edukaks läbimiseks ja asurkondade heaks
käekäiguks spetsiifilisi abiootilisi ja biootilisi tingimusi. Kuidas oleks võimalik liigi arvukuse
taastumine (soodsa seisundi saavutamine), kui ei ole säilinud talle kohaseid elupaiku?
Seireandmed kinnitavad, et ka pikalt asustamata olnud elupaigad on näiteks lendorava poolt
taasasustatud või taasasustatud on pesapaigad, mis on olnud üle 10 aasta must-toonekure poolt
eelnevalt asustamata. Seetõttu on oluline säilitada ja vajalik kaitse tagada ka sobivate tingimustega
elupaikadele/pesapaikadele kui sihtliiki hetkel alal ei esine, kuid liigi taasasustamise potentsiaal
on suur. See loob kriitilises seisundis liikidele võimaluse nende seisundi paranemiseks. Sellistel
tingimustel püsielupaikade moodustamine ei toimu kergekäeliselt, vaid kaalutletult, arvesse võttes
ka liigi eripära, säilinud sobilike elupaikade osakaalu looduses ning liigi kaitse tegevuskavas
toodud suuniseid looduslike piiridega püsielupaikade moodustamise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender
kliimaminister
Teadmiseks: Keskkonnaamet
Džein Aunre, 626 0738
1
Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2018 otsus nr 3-17-131, p 12; 11.10.2018 otsus nr 3-15-2771, p 12; 05.04.2018 otsus
nr 3-15-2818, p 13.
[email protected]
Mariliis Paal, 626 2875
[email protected]