Kiri

Versioon 30.07.2020 /// TÖÖ NR 20003717 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõik Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 20003717 Tartu-Tallinn 2020 Martin Ruul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 2 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 5 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, ASUKOHT JA KIRJELDUS ............................ 7 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ...................... 12 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 16 5.1. Välja ehitatud Tallinna ringtee km 0,6-12,6 Väo-Jüri lõigu laheduse vastavus ühtekuuluvusfondi projekti „Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ eelprojekti lahendustele ning keskkonnamõju hindamise aruandes „Tallinna ringtee lõik 0,6-12,6“ ja Keskkonnaameti heakskiitmise kirjas toodud meetmetele .............................................................................................................................. 17 5.2. Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele ja mõju maakasutusele ................. 25 5.3. Mõju looduskaitselistele objektidele, sh Natura 2000 aladele..................................... 29 5.4. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 29 5.5. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 30 5.6. Mõju maavarade kättesaadavusele ............................................................................ 33 5.7. Müra ............................................................................................................................ 34 5.8. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 35 5.9. Valgusreostus .............................................................................................................. 35 5.10. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ................................ 36 5.11. Avariiolukorrad ........................................................................................................ 36 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 37 LISA 1. FOTOD ........................................................................................................................... 39  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 3 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo – Lagedi lõigu ühendusteede põhiprojekti kooseisus. Projektiga kavandatav tegevus on osaks pikemast riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo- Jüri lõigust, millele on koostatud Ühtekuuluvusfondi projekti „Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne „Tallinna ringtee lõik 0,6-12,6“, mis kiideti heaks Keskkonnaameti 08.09.2009 kirjaga nr 6-7/21831-5. Tallinna ringtee on lõigus km 0,6-12,6 põhiosas välja ehitatud. Realiseerimata on eelprojekti lahendusest erinev Väo-Lagedi lõigu ühendusteede (nn Veneküla liiklussõlm) osa – km 0,6-2,8. Ühendusteede lahendus on nüüdseks projekteeritud ning selle alusel soovitakse anda ehitusluba. Ehitusloa andmisel pea b loa andja otsustama keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt ehitusseadustiku § 42 lg 2. Vastavalt lähteülesandele on käesolev töö eesmärgiks koostada riigitee nr 11 Tallinna ringtee lõigus km 0,6-12,6 kavandatud tegevuse (lõigu km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede projekt) ja realiseeritud tegevuste (km 0,6-12,6 lõik on neljarealise teena juba välja ehitatud) keskkonnamõju eelhinnang, mis selgitab realiseeritud projektide vastavuse ning eelprojektist ja selle keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande tulemustest erineva Väo-Lagedi lõigu kogujateede rajamisega kaasnevad olulised keskkonnamõjud ja keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Töö käigus analüüsiti riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-12,6 realiseeritud lõikude (joonis 1.1) vastavust Ühtekuuluvusfondi projekti „Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes „Tallinna ringtee lõik 0,6-12,6“ käsitletud eelprojekti lahendusele ning kontrolliti aruandes esitatud leevendavate meetmete rakendamist ning Keskkonnaameti 08.09.2009 kirjas nr 6-7/21831-5 esitatud keskkonnanõuete täitmist. Vastav analüüs on esitatud peatükis 5.1. Lisaks hinnati riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojekti kavandatavate tegevustega (eelprojektist erineva lahenduse) kaasnevat keskkonnamõju ja selle olulisust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 1 , mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse. Vastavad hinnangud on teemavaldkondade kaupa toodud peatükkides 5.2 kuni 5.11. Käesolevas dokumendis toodud teavet on otsustajal võimalik abimaterjalina kasutada KMH algatamise või algatamata jätmise kohta otsuse tegemisel. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Martin Ruul (Hendrikson & Ko OÜ) 19.07.2020. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangute andmisel on aluseks võetud ViaVelo Inseneribüroo OÜ poolt koostatud riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojekti seletuskiri ja joonised , seisuga juuli 2020, ning  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 4 projekteerijalt ning Maanteeametilt saadud täiendavad selgitused nii kavandatava tegevuse kui ka juba välja ehitatud lahenduste osas kogu km 0,6 -12,6 lõigul. Joonis 1.1 Ringtee km 0,6 – 12,6 lõigu asukohaskeem. Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 5 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks ots eselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripäran dile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Käesoleval juhul on kavandatav tegevus Tallinna ringtee laiendamise üheks osaks, mis kuulub KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Tallinna ringtee laiendamise mõjusi d, käesoleva eelhinnangu objektiks oleval lõigul (km 0,6 – 12,6) on eelnevalt hinnatud ühtekuuluvusfondi projekti „Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn -Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne „Tallin na ringtee lõik 0,6-12,6“ 2 raames. Võrreldes eelprojektiga, mille mõju eelnimetatud KMH raames on hinnatud, on riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo – Lagedi lõigu 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007 2 Heaks kiidetud Harjumaa Keskkonnaameti 08.09.2009 kirjaga nr 6-7/21831-5.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 6 ühendusteede ehitusprojektis toimunud muudatused, mille keskkonnamõjusid hinnatu d ei ole. Seetõttu peab otsustaja vastavalt § 6 lg 2 1 andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel (antud juhul riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo – Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojektil) on oluline keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keht estatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud ViaVelo Inseneribüroo OÜ poolt riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo – Lagedi lõigu ühendusteede põhiprojekti koose isus ning seda 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 7 on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsust atud nõuded“. 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, ASUKOHT JA KIRJELDUS Töö eesmärgiks on riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo – Lagedi lõigu ühendusteede põhiprojekti koostamine, arvestades varem koostatud lahendust ning Tellija täiendavaid nõudeid. Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo – Lagedi lõigu ühendusteede põhiprojektiga hõlmatakse järgmiste lähiaadressidega kinnistud: 11 Tallinna ringtee T33, Lagedi tee 16d, Lagedi tee 16b, Pendi tänav T3, Lagedi tee 9c, Laged i tee 9b, Lagedi tee T20, Lagedi tee 21, Lagedi tee 19 ja reformimata riigimaa, mis asuvad Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas ning Plaasi ja 11 Tallinna ringtee T36 kinnistu d, mis asuvad Harju maakonnas Rae vallas Veneküla külas – objekti asukoht on kujutatud joonisel 3.1 ja asendiplaaniline lahendus joonisel 3.2 . Joonis 3.1 Ringtee km 0,6 – 2,8 Väo – Lagedi lõigu ühendusteede projekti asukohaskeem  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 8 Joonis 3.2 Ringtee km 0,6 – 2,8 Väo – Lagedi lõigu ühendusteede asendiplaaniline lahendus Ühendusteede projekteerimisel on lähtutud järgmistest kogujateede tehnilistest tingimustest: - Projekteerimise lähtetase minimaalselt rahuldav - Projektkiirus 50 km/h - Sõiduradade arv 1+1 - Püsikatendi eluiga 20 aastat - Sõiduraja laius 3,5 m - Kindlustatud peenra laius 0,5 m - Tugipeenra laius 0,5 m…1,25 m - Katte laius 8m Asendiplaan Töömahtude piiriks on Veneküla liiklussõlm, mis asub Tallinna ringtee km 1,55. Kogujateede ulatus on põhimaantee suhtes vaadeldes km 1,15 -1,55. Tallinna ringteel on projekteeritud kogujateed mõlemale poole põhimaanteed koos ringristmikega. Kogujateed on jagatud viieks erinevaks lõiguks: ◼ 1.1 R-KT – algab põhimaantee aeglustusraja rambi lõppedes pärast tankla sissesõitu ning lõpeb ringristmikuga. Lõikude 1.1 R-KT ja 1.5 RT ristumisele on projekteeritud neljaharuline ringristmik, mille harud on kokku viidud detailplaneeringutest tulenevate katte servadega. ◼ 1.5 RT – algab lõigu 1.3 R-KT lõpust ja lõpeb lõigu 1.1 R-KT ringristmikuga ning läheb tunnelina riigitee nr 11 alt läbi. Kogujatee parempoolsesse serva on  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 9 projekteeritud jalg- ja jalgrattatee. 1.5 RT sõiduteele on projekteeritud laiendus valmisolekuks arendusala realiseerumisel sellele eraldi vasakpöörderaja rajamiseks. ◼ 1.3 R-KT – algab põhimaantee vasakpoolselt aeglustusrajalt ning lõpeb 1.5 RT oleva ringristmikuga. Lõikude 1.3 R-KT ja 1.5 RT ristumiskohta on projekteeritud kolmeharuline ringristmik. 1-3 R-KT äärde on projekteeritud avatud taskutega bussipeatused kummalegi poole teed. Bussipeatuste ühendamiseks on ette nähtud rajada jalg- ja jalgrattateed. Kogujatee ja JJT ristumiskohta on projekteeritud ohutussaar. ◼ 1.4 R – ramp, mis ühendab lõiku 1.3 R-KT põhimaanteega. ◼ 1.7 KT – algab lõigult 1.3 R-KT PK 3+68 ning ühendab projekteeritud lõiku olemasoleva Veneküla teega. Tallinna ringtee ning projekteeritud kogujatee 1.3 R -KT vahelisele alale on planeeritud perspektiivne veoautode parkla. Parklasse on planeeritud kaks mahasõitu lõigult 1.3 R - KT, mis ehitatakse välja parkla realiseerumisel. Ristmikud Vaadeldavale alale on projekteeritud kaks ringristmikku: ◼ Neljaharuline lõigu 1.1 R-KT ja 1.5 RT ristumisel, ◼ Kolmeharuline 1.3R-KT ja 1.5 RT lõikumisel. Lõikude 1.3 R-KT ja 1.7 KT ristumine on lahendatud T-kujulise lihtristmikuna. Mõlemad ringristmikud on välisraadiusega R17 m ning siseraadiusega R10 m. Sisemisele ringile on projekteeritud 2,0 m laiune ülesõidetav täringukivist laiendus. Kõikid ele ringidele viivatele harudele on projekteeritud betoonkivist ohutussaar. Saarte projekteerimisel on arvestatud perspektiivsete jalg - ja jalgrattateedega (JJT) ning tulevaste teeületuskohtadega. Jalg- ja jalgrattateed ja bussipeatused Lõigu 1.3 R-KT PK 4+20 – PK 5+20 ja 1.5RT PK 0+00 – PK 3+00 äärde on projekteeritud jalg- ja jalgrattateed (JJT). Lõigu 1.5 RT äärde projekteeritud JJT on 3,0 m ning olemasolevas tunnelis on selle laius 3,5 m. Lõigu 1.3. R-KT äärde on projekteeritud kaks avatud taskuga buss ipeatust. PK 4+20 on vasakpoolne bussipeatus ning PK 5+20 parempoolne. Veoautode parkla Parkla sisaldab vähemalt 100 veoauto (minimaalselt arvestatakse TEN -T võrgul sõitvate sõidukite mõõtmetega) parkimiskohta. Lisaks nähakse ette WC, prügikonteinerid, lumetelling veoautode katuse puhastamiseks, infokiosk, millel on internetiühendus ja puutetundlik ekraan ning perspektiivne teenindusjaam (hoonealune pind vähemalt 60 m 2 ). Parkla pindala koos mahasõitudega on ligikaudu 25 000 m 2 – joonis 3.2. Parkla alal asub olemasolev salvkaev, mis on kavas sulgeda. Rajatava teenindushoone veevarustuse tagamiseks on kavas parkla alale rajada uus puurkaev. Teenindushoones tekkiv reovesi suunatakse planeeringualale kavandatavasse puhastisse või septikusse (täpsem lahendus selgub edasistes etappides)  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 10 Parkla eeldatav liiklusmaht on 400 raskeveokit ööpäevas. Muldkeha lahendus Kõikide rajatavate katendikonstruktsioonide alt on ette nähtud likvideerida kasvumuld ja ehituseks mittesobiv pinnas kogu ulatuses. Kõik projektlahenduse järgsed teed rajatakse uuele muldkehale. Olemasolev muldkeha puudub. Lõigus 1.1 R-KT ja selle ringristmiku harudel ning lõigus 1.5 RT tunnelist ringini on ette nähtud geotekstiili kasutamine liivaluse ja täitepinnase vahel. Juhul kui teekonstruktsioon rajatakse otse paekivile, puudub vajadus geotekstiili paigaldamisele. Kogujatee 1.3 ringristmikupoolses otsas võib kaevetööde käigus paljanduda olemasolev paekivikiht. 2020.a geoloogiliste uuringute järgi (PA 10 ja 11) on kiht sügavamal kui konstruktsiooni ja kraavide rajamiseks vajalik sügavus, kuid puuraukude vahelisel lõigul võib olla ka paekivikihi lasumissügavus olla mõneti erinev. Lõikudes, kus teekonstruktsioon süvistatakse paepinnasesse, tasandatakse peakiht graniitkillustikuga ja sellele rajatakse projekteeritud teekonstruktsioon alustades peakivikillustikust. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise lahendus Tagamaks sademevee äravoolu katte pinnalt ja vee väljavoolu tee muldkehast on projekteeritud uued kraavid all järgnevalt: ◼ Lõik 1.1 R-KT on kraavid on projekteeritud mõlemale poole sõiduteed. Parempoolne kraav saab alguse tanklasse viiva mahasõidu juure st ning lõpeb Pendi tn 8 kinnistu juures. Kraav ristub ühe mahasõiduga, mille alla on ette nähtud paigaldada truup. Vasakpoolne kraav hakkab pärast Väo Paas OÜ mahasõitu ning avaneb PK 4+36 nõlvas. ◼ Lõik 1.3 R-KT rambi piirkonnas on kraav projekteeritud mõlemale poole sõiduteed. Vasakpoolne kraav saab alguse rambi 1.4 kraavist ning suundub Väo ojja. Kõikide ristuvate mahasõitude alla on ette nähtud paigaldada truup. Truup on ette nähtud paigaldada kraavi ristumisel kõrgepingekaabliga. Põrkepiirdega lõikudes on kraavi sisemine nõlv kaldega 1:1,5 ning välimine 1:2. ◼ Parempoolne kraav rambi juures lõpeb Plaasi kinnistu mahasõidu juures, kus on kogujatee alla projekteeritud truup. Paremale poole on kraav projekteeritud uuesti kolmeharulise ringristmiku juurest, mis on edasi suunatud Väo ojja. Kolmeharulise ringristmiku põhjapoolse haru alla on ette nähtud paigalda Väo ojale binokkeltruup. ◼ Lõik 1.7 KT on kraavid projekteeritud mõlemale poole sõiduteed. Sademeveed on juhitud lõigu 1.3 R-KT suunas. PK 0+19 on projekteeritud sõidutee alla truup. Parempoolne kraav ristub mahasõiduga, mille alla on ette nähtud rajada truup. ◼ Neljaharulise ringristmiku põhjapoolse haru vasakpoolsesse serva on projekteeritud kraav, mis avaneb ringi ääres nõlvas. ◼ Väo oja on ette nähtud puhastada. ◼ Kraavide sisemine ja välimine nõlv on projekteeritud nõlvusega 1:2 ◼ Lõigu 1.5 RT on projekteeritud täiendavad restkaevud, mis ühendatakse olemasoleva tunneli sademeveetorustikuga ja juhitakse tunneli pumplasse. ◼ Parkla territooriumil tekkiv sademevesi suunatakse läbi õlipüüduri ja kraavi/dreenitoru kaudu Väo ojja ning sealt edasi Pirita jõkke. ◼ Projektialal asuvast, juba väljaehitatud Veneküla tunnelist , pumbatakse vesi samuti Väo ojja.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 11 Kokkuvõtvalt juhitakse kavandavatelt teedelt ja veoautode parklas pärinev sademevesi Väo oja ning väiksemate kraavide kaudu lõpuks Pirita jõkke. Valgustus Valgustamisele kuulub Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu kogujateede kaks ringristmikku, üks pealesõiduramp ning üks mahasõiduramp. Kokku on projekteeritud 12 valgustuspunkti. Valgustitena on kasutatud ringristmikute piirkonnas Theos Glass LED valgusteid 10 m postidel, 1 m konsoolil ning peale- ja mahasõidurampide piirkonnas Theos Glass Mini LED valgusteid 8 m postidel, 1 m konsoolil. Projekteeritud valgusti (Theos Glass LED) põhilised tehnilised andmed on toodud alljärgnevas tabelis: Müratõkkeseinad Lõigule 1.3 R-KT PK 5+38 – PK 6+35 on vasakule poole kraavi taha projekteeritud müratõkkevall. Vall on ette nähtud rajada vastavalt mürahinnangule h=3,0m projekteeritud katte pinnast. Pinnasvalli nõlvad on ette nähtud rajada kaldega 1:1. Valli peal on 1,0m laiune horisontaalne ala. Valli nõlvad on ette nähtud kindlustada erosioonitõkkemattidega. Veneküla tee ühenduse likvideerimisel Tallinna ringteelt on ette nähtud müratõkkeseina katkestuse ühendamine. Müratõkke seina ühendamisel on ette nähtud kasutada samasuguseid elemente ja lahendust nagu varasema müraseina rajamisel.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 12 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo – Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojektiga hõlmatakse järgmiste lähiaadressidega kin nistud: 11 Tallinna ringtee T33, Lagedi tee 16d, Lagedi tee 16b, Pendi tänav T3, Lagedi tee 9c, Lagedi tee 9b, Lagedi tee T20, Lagedi tee 21, Lagedi tee 19 ja reformimata riigimaa, mis asuvad Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas ning Plaasi ja 11 Tallinna ringtee T36 kinnistutel, mis asuvad Harju maakonnas Rae vallas Veneküla külas – joonis 3.2 ptk 3. Projekteeritav teelõik saab alguse riigimaantee nr 11 Tallinna ringtee k m 1,55 Väo karjääri viivalt teelt. Rajatav kogujatee ristub Veneküla teega, mis saab alguse Tallinna ringteelt km 1,35. Kogujatee ristumine Veneküla teega toimub km 0,2. Kavandatav parkla koos perspektiivse teenindushoonega asub Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigu vahetus läheduses (joonis 3.2, ptk 3). Parkla jääb osaliselt Lagedi tee 15 ja Lagedi tee 17 kinnistutel asuvatele hoonetele ja rajatistele, mis käesolevaks hetkeks on juba lammutatud (foto 1 lisas 1). Kasvas on lammutada ka Lagedi tee 11 kinnistul asuv eluhoone. Lähim säilitatav elu- või ühiskondlik hoone jääb kavandatavast parklast ca 50 m kaugusele (põhja poole) ja rajatavast ühendusteest ca 90 m kaugusele (ida poole) Lagedi tee 13 kinnistule - joonis 4.1. Siseriiklikud kaitseväärtusega loodusobjektid kavandatava parkla läheduses on järgmised: Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) jääb ca 250 m kaugusele põhja suunas; kaitsealuse liigi, veelendlase (LK II, KLO9110830), registreeritud leiukoht, mille täpset asukohta käesolevas aruandes ei kuvata 4, jääb ca 220 m kaugusele kirde suunas; projekti ala piirkonnas olev Pirita jõe lõik on III kaitsekategooria liikide võldas ( Cottus gobios; KLO9102649) ja hink (Cobitis taenia KLO9102648) leiukohana registreeritud. Lähim rahvusvaheliselt kaitstav Natura 2000 ala on Pirita jõe loodusala (RAH0000039), mis asub kavandatavast tegevusest ca 250 m kaugusel põhja suunas ja hõlmab selles piirkonnas ainult Pirita jõge (elupaigatüüp jõed ja ojad (3260)). Pirita jõe loodusala kattub projektialale lähimas piirkonnas Pirita jõe hoiualaga, millega tagatakse loodusala siseriiklik kaitse. Maa-ameti avaliku geoloogia kaardirakenduse andmetel asub projektiala kaitsmata põhjaveega alal. Projekteeritav ühendustee ületab Väo oja (VEE1092900). Maaparandussüsteemide registri andmetel ei paikne kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ühtegi maaparandussüsteemi. Kavandata tegevuse piirkonnas asuvad järgmised arheoloogiamälestised (joonis 4.2): ◼ Asulakoht, I a- tuh. – II a- tuh. Algus reg nr 2611. ◼ Kultusekivi, I a- tuh. e.Kr – I a- tuh. reg nr 2622. 4 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 13 Projekteeritav ühendustee läbib puurkaevu (PRK0000043) sanitaarkaitseala – joonis 4.3. Registri andmetel on tegemist on puurkaevuga olmevee saamiseks. Projektiga kavandatud ehitustööd ulatuvad Väo maardla ploki 29 (passiivse tarbevaru), ploki 23 (aktiivne tarbevaru), ploki 9 (aktiivne tarbevaru), ploki 16 (aktiivne tarbevaru) ja ploki 10 (aktiivne tarbevaru) alale. Suurem osa kavandatavast juurdepääsuteest asub Väo lubjakivimaardla (registrikaart nr 46) ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 29. plokil. Kehtiva Harju maakonnaplaneeringu 5 kaardi „Ruumilised väärtused“ alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku alale ega väärtuslikule maastikule. Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonda jäävate hoonete suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 5 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 14 Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna kultuurimälestise suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 15 Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine puurkaevu (PRK0000043) ja selle sanitaarkaitseala suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 16 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesoleva eelhinnangu objektiks olevaks kavandatavaks tegevuseks on riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo – Lagedi lõigu ühendusteede põhiprojektiga kavandatav, mis on Tallinna ringtee laiendamise üheks osaks. Tallinna ringtee laiendamise mõjusid, käesoleva eelhinnangu objektiks oleval lõigul (km 0,6 – 12,6) on eelnevalt hinnatud ühtekuuluvusfondi projekti „Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne „Tallinna ringtee lõik 0,6-12,6“ 6 raames. Siiski puudub terviklik ülevaade sellest, kas Tallinna ringtee väljaehitatud lahendus vastab eelprojekti lahendusele ning kas KMH aruandes ja Keskkonnaameti heakskiitmise kirjas toodud keskkonnameetmed on ka rakendatud. Käesoleva eelhinnangu raames analüüsitakse, lisaks kavandatavale tegevusele, ka lõigul km 0,6 – 12,6 juba väljaehitatud lahenduste vastavust KMH aruandes ja Keskkonnaameti heakskiitmise kirjas toodud keskkonnameetmetele ning antakse hinnang kas olemasolev lahedus on piisav olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumise välistamiseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e (KeHJS) mõistes. Ülevaade eelprojektiga kavandatud ja tegelikkuses ellu viidud lahenduse erinevustest ning KMH-s ja Keskkonnaameti heakskiitmiskirjas toodud keskkonnameetmete rakendamise kohta on esitatud peatükis 5.1. Kavandatava tegevusega seotud mõjusid on käsitletud ka varasemates töödes - kogujateede projekteerimist Veneküla liiklussõlme piirkonnas Hendrikson & Ko OÜ poolt 2018. aastal koostatud eelhinnangus (töö nr 2907/17) ning kavandava veoautode parkla mõjusid Hendrikson & Ko OÜ 2020. aasta eelhinnangus (töö nr 19003447). Käeolevas töös on arvestatakse eelviidatud tööde asjakohase infoga, vajadusel ajakohastades hinnanguid vastavalt viimasele projektlahendusele ning keskkonnainfole. Peatükkides 5.2-5.11 on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 6 Heaks kiidetud Harjumaa Keskkonnaameti 08.09.2009 kirjaga nr 6-7/21831-5.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 17 5.1. VÄLJA EHITATUD TALLINNA RINGTEE KM 0,6-12,6 VÄO-JÜRI LÕIGU LAHEDUSE VASTAVUS ÜHTEKUULUVUSFONDI PROJEKTI „TEHNILINE ABI T11 TALLINNA ÜMBERSÕIDU JA T8 TALLINN-PALDISKI MAANTEE REKONSTRUEERIMISEKS“ EELPROJEKTI LAHENDUSTELE NING KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDES „TALLINNA RINGTEE LÕIK 0,6-12,6“ 7 JA KESKKONNAAMETI HEAKSKIITMISE KIRJAS TOODUD MEETMETELE Tallinna ringtee km 0,6-12,6 lõigu välja ehitatud lahendus erineb eelprojekti lahendusest alljärgnevates olulisemates aspektides: 1. Väo raudteeviadukti alla on ehitatud tagasipööre. 2. Enamuses lõigus ei ole sademevee käitlemiseks ehitatud settebasseine. Lõigu km 12,3 on Kurna oja juurde ehitatud settebasseinid, kuid sellesse juhitakse väike osa (Põrguvälja ristmiku (km 9,7 kuni 12,6) sadeveed) kogu km 0,6-12,6 sademeveest. 3. Varivere tee juurde on rajatud jalakäijate tunnel. 4. Tee ristlõige on muutunud kitsamaks - eraldusriba on 1,6 m betoonpiirdega, võrreldes eelprojektis ette nähtud 11 m eraldusribaga. 5. Ära on jäetud ulukitara ringtee mõlemalt poolt teed alates ristmikust Narva mnt -ga (km 0) kuni kahetasandilise ristmikuni 5,3 kilomeetril. Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-12,6 realiseeritud lõikude (joonis 1.1, ptk 1) vastavust Ühtekuuluvusfondi projekti „Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes ning Keskkonnaameti 08.09.2009 kirjas nr 6-7/21831-5 toodud keskkonnanõuete rakendamist on analüüsitud alljärgnevates tabelites 5.1 ja 5.2. Tabel 5.1 Ühtekuuluvusfondi projekti „Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes „Tallinna ringtee lõigul 0,6-12,6“ esitatud keskkonnanõuete rakendamine Meetmed Meetmetega arvestamine 1.Tagamaks kohaliku tähtsusega ühendust asulate Maanteeameti kinnitusel arvestati selle vahel, tuleb projektis ja KMH aruandes kirjeldatud tingimusega võimaluste piires. ühendus- ja kogujateede võrk (nn punased jooned) välja ehitada enne ringtee rekonstrueerimistööde algust. 2. Kogujateede võrgustiku kavandamisel tuleb Kergliiklejate vajadustega arvestati lahenduse arvestada ka kergliiklejate vajadusega, st igale väljatöötamisel. Kergliiklusteid rajati sinna, kus kinnistule peab olema tagatud ohutu juurdepääs nii oli selleks vajadus. Jalakäijatele on rajatud jalgsi kui jalgrattaga liikumisel. eraldi tunnel Varivere tee juurde. Samuti on juurdepääsud tagatud Lagedi sõlme kaudu. Lahendus vastab üldjoontes KMH tingimustele. 3. Rae vald ja Maanteeamet peavad saavutama Projektlahendused kooskõlastati Rae põhimõttelise kokkuleppe kohalike teedevõrgu vallaga. ehitamise rahastamise osas (st mil määral rahastatakse kohalike teede rajamist projekti 7 Heaks kiidetud Harjumaa Keskkonnaameti 08.09.2009 kirjaga nr 6-7/21831-5.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 18 eelarvest, mil määral valla eelarvest). Selleks, et oleks võimalik kohaliku teedevõrgu täielik projekteerimine, peab tehnilise projekti koostamisel toimuma sisuline koostöö kohaliku omavalitsuse ja tee projekteerija vahel. Seejuures peab omavalitsus selgelt esile tooma ühistranspordi ja kergliikluse, samuti tulevaste asumite liiklemisvajadused, et tagada hästi toimiv ja ohutu liiklemine kohalikel teedel. Juhul, kui ringtee rekonstrueerimise ajaks mainitud teedevõrku välja ei ehitata, põhjustab Tallinna ringtee väljaehitamine I klassi teeks olulise negatiivse mõju ja inimeste heaolule ja Rae valla üldplaneeringu järgi kavandatud kohalikule arengule, eelkõige väheneb piirkonna atraktiivsus ettevõtluse arendamiseks. 4. Karla – Suur-Sõjamäe liiklussõlme tulev Välja ehitatud lahenduse kohaselt tee ühendustee Suur-Sõjamäelt läbib Rae raba kaevandamiseks ettenähtud ala ei ületa. idapoolset osa, tee alla jääb ligikaudu 2,5 ha turbamaardlat, millele on AS-le Ahtol väljastatud Lahendus vastab KMH tingimustele. kaevandamisluba HRAM-25 (L.MK.HA-169369) kehtivusega kuni 06.10.2020. Lähtudes Harjumaa Keskkonnateenistuse seisukohast, et enne kogujatee ehitamist tuleb kaevandamisloaga eraldatud turbaressurss ammendada, hindas projekteerija võimalusi ajutiste lahenduste rajamiseks. Projekteerija esitas probleemi lahendamiseks 2 lahendusvarianti. Eelistatud on eelprojektiga sarnane lahendus, kus Suur-Sõjamäe tee ja liiklussõlme ühendustee kõverusraadiust on vähendatud, nii et see ei ületa kaevandamiseks ettenähtud ala. Tekkivas 4 % kaldega viraažis on projektkiirus 60 km/h, võrreldes eelprojekti esialgse lahendusega on vähendatud mõnevõrra projekteerimise lähtetaset. Selle lahenduse korral ei tekita tee ka takistust turbatootmismasinate liikumisele hooldealalt rabasse. Projekti järelvalveekspert ja ka keskkonnamõju hindaja on seisukohal, et see lahendus sobib ka lõplikuks lahenduseks. Aruandes joonisel 12 toodud skeem kantakse lõplikult eelprojekti koosseisu, kui on saadud kõik vajalikud kooskõlastused, sh Harjumaa Keskkonnateenistuse seisukoht. 5. Tehnilise projekti koostamisel tuleb silmas pidada Tee on turbatoomisalast rajatud piisavalt piisava tuleohutuse tagamist turbatootmisalal ka kaugel ning seetõttu erimeetmete muudetud lahenduse korral. rakendamine vajalik ei ole. 6. Pinnavee kvaliteeti võidakse eelkõige mõjutada Põrguvälja ristmiku (km 9,7 kuni 12,6) teelt ärajuhitava sajuvetega. Osa vaadeldavast sadeveed lähevad valdavalt järgmise lõigu, so teelõigust jääb Tallinna pinnaveehaardesüsteemi Kurna km 12,6 kuni 17,2 settebasseinidesse valgalasse, seetõttu ei tohi teelt ärajuhitav sajuvesi (foto 2 lisas 1) ja sealt edasi Kurna ojasse. sattuda Ülemiste-Vaskjala kanalisse ega Kurna ojja. Settebasseinidest väljuva sademevee ning efektiivsuse seireks on rajatud statsionaarsed seirepunktid põhimaanteedel Tallinna, Pärnu, Tartu ja Jõhvi ümbruses, kus liiklussagedus on ligikaudu 15 000 autot ööpäevas. Proovidest määratakse naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus.8 Seni kogutud proovide kohaselt vastab sademeveebasseinid läbinud vee kvaliteet valdavalt pinnavee keskkonnakvaliteedi piirväärtustele. Üksikud sademevee heite piirväärtuste ületamised on seotud maantee kõrval asunud saasteallikate 8 Maanteeameti maanteega piirneva pinnavee omaseire 2013 – 2019 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 19 ja ehitusaegse mõjuga. Aasta keskmisi sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ületatud ei ole. Arseeni, plii ja nikli sisaldused jäid kõigis proovides alla heitvee piirväärtuse. Vesikonnaspetsiifilistest saasteainetest esines ületamisi peamiselt Zn osas (pärineb peamiselt rehvide kulumisel tekkivast tolmust), üksikutes proovides ja osadel aastatel ka Pb (peamiselt kütustest, oluliselt vähenenud tulenevalt pliivaba kütuse suurenenud kasutusele), Ni ja Cd osas. Tallinna ringtee äärsetest settebasseinidest võetud pinnavees esines üksikutes proovides Zn ja Pb keskmise piirväärtuse ületamist 2015. aastal. Ühes üksikproovis (Luige-1) oli ületatud ka Zn kehtestatud piirväärtus heitvees (50 µg/l). Aasta keskmine Zn piirväärtus oli ületatud ka 2018. aastal Kurna II settebasseinis, kus Zn sisaldus vees oli 15 µg/l. Eeltoodu põhjal ei ole suure liikluskoormusega teede äärsetes settebasseinides suuri probleeme saasteainete piirnormidele mitte vastamisega ei ole ning seetõttu ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist Põrguvälja ristmiku sademevee juhtimisel Kurna ojja. 7. Pirita jõkke suubuvate väiksemate vooluveekogude Sademevesi on lahendatud kraavidega ja (ojad ja kraavid) kasutamine teelt ärajuhitava sajuvee juhitud Soodevahe peakraavi, Põlluääre kraavi suublana tagaks piisava isepuhastusvõime ka ja Väo ojasse. Põrguvälja ristmiku (km 9,7 kuni settebasseinide rajamiseta, kuid tee 12,6) sadeveed lähevad valdavalt järgmise projekteerimisnormid näevad ette, et teelõikudes, kus lõigu, so Kurna km 12,6 kuni 17,2 liikluskoormus on üle 15 000 sõiduki ööpäevas, tuleb settebasseinidesse (foto 2 lisas 1) ja sealt vältida teelt ärajuhitava sajuvee otsejuhtimist edasi Kurna ojasse. Liiklussagedus ei ületa vooluveekogudesse. Pirita jõe reostuskoormus ei tohi lõigus 15 000 sõidukit ööpäevas. Põrguvälja suureneda. ristmiku (km 9,7 kuni 12,6) sadeveed lähevad valdavalt järgmise lõigu, so Kurna km 12,6 kuni 17,2 settebasseinidesse ja sealt edasi Kurna ojasse. Lahendus vastab KMH tingimustele. 8. Sajuvete kogumissüsteem lahendada eelistatult Sademevesi on lahendatud kraavidega ja aurumis- ja imblahendusega (st kraavid ja juhitud Soodevahe peakraavi, Põlluääre kraavi settebasseinid on vett läbilaskva põhjaga), välja ja Väo ojasse. Põrguvälja ristmiku (km 9,7 kuni arvatud kohtades, kus võib tekkida soostumise oht 12,6) sadeveed lähevad valdavalt järgmise või see ei taga tee muldkeha kaitset üleniiskumise lõigu, so Kurna km 12,6 kuni 17,2 eest. Settebasseinide eeldatavates asukohtades on settebasseinidesse (foto 2 lisas 1) ja sealt pinnakatte paksus > 0,5 meetrit, st sajuvee edasi Kurna ojasse. immutamine pinnasesse ei ole olulise keskkonnamõjuga. KMH aruandes on siiski täpsustatud, et kuna ükski teelt lähtuvate sajuvete esmane suubla (Väo oja, Soodevahe peakraav, Rae-Lagedi peakraav) ei ole reostustundlik ja kaugused Pirita jõest on piisavalt suured (Väo oja 0,95 km, Soodevahe peakraav 1,5 km, Rae-Lagedi peakraav 1,1 km) ning arvestades et 50…75% ojade/kraavide vooluhulgast on sademelise tekkega ja teelt ärajuhitava vee keskmine hulk moodustab ligikaudu 10 % kogu vooluhulgast, oleks tagatud piisav isepuhastusvõime ka settebasseinide rajamiseta. Lahendus ei ole otseses vastuolus KMH-ga.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 20 9. Juhul, kui settebasseinist on väljavool püsiva Kurna oja settebasseinide (foto 2 lisas 1) veepeegliga kraavi, on soovitav naftasaaduste heite väljavoolule absorbentmaterjalist ujuvpoome täiendavaks vähendamiseks paigutada väljavoolule paigaldatud ei ole. absortmaterjalist ujuvpoomid. Settebasseinidest väljuva sademevee ning efektiivsuse seireks on rajatud statsionaarsed seirepunktid põhimaanteedel Tallinna, Pärnu, Tartu ja Jõhvi ümbruses, kus liiklussagedus on ligikaudu 15 000 autot ööpäevas. Proovidest määratakse naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus.9 Seni kogutud proovide kohaselt vastab sademeveebasseinid läbinud vee kvaliteet valdavalt pinnavee keskkonnakvaliteedi piirväärtustele. Üksikud sademevee heite piirväärtuste ületamised on seotud maantee kõrval asunud saasteallikate ja ehitusaegse mõjuga. Aasta keskmisi sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ületatud ei ole. Arseeni, plii ja nikli sisaldused jäid kõigis proovides alla heitvee piirväärtuse. Vesikonnaspetsiifilistest saasteainetest esines ületamisi peamiselt Zn osas (pärineb peamiselt rehvide kulumisel tekkivast tolmust), üksikutes proovides ja osadel aastatel ka Pb (peamiselt kütustest, oluliselt vähenenud tulenevalt pliivaba kütuse suurenenud kasutusele), Ni ja Cd osas. Tallinna ringtee äärsetest settebasseinidest võetud pinnavees esines üksikutes proovides Zn ja Pb keskmise piirväärtuse ületamist 2015. aastal. Ühes üksikproovis (Luige-1) oli ületatud ka Zn kehtestatud piirväärtus heitvees (50 µg/l). Aasta keskmine Zn piirväärtus oli ületatud ka 2018. aastal Kurna II settebasseinis, kus Zn sisaldus vees oli 15 µg/l. Eeltoodu põhjal ei ole suure liikluskoormusega teede äärsetes settebasseinides suuri probleeme saasteainete piirnormidele mitte vastamisega ei ole ning seetõttu ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist väljavoolule absortmaterjalist ujuvpoomide mitte paigaldamise tõttu. 10. Tehnilise projekti koostamisel on oluline jälgida, et Vajalikud mahasõidud on väljaehitatud ning oleks tagatud metsade kaitseks ja majandamiseks olemasolevad drenaažid jäid töösse. oluliste mahasõitude projekteerimine. Samuti tuleb Lahendus vastab KMH tingimustele. tagada olemasolevate kuivendussüsteemide toimimine. 11. Tarastada ringtee mõlemalt poolt teed alates Maanteelõigule eelprojekti raames kavandatud ristmikust Narva mnt-ga (km 0) kuni kahetasandilise loomade liikumist suunavast ja takistavast ristmikuni 5,3 kilomeetril. Seejuures tuleb arvestada, tarastusest on ringtee väljaehitamisel loobutud. et loomatara sulgeks kõik ristmikud nende välimist Eelprojekti raames soovitatud tarastus km 0,6- serva mööda ja oleks paigutatud ka vastavalt 5,3 jäeti ära kuna võrreldes eelprojekti ja selle ristuvate raudteede äärde. Raudteeviaduktide alla keskkonnamõju hindamise aruande koostamise paralleelselt raudteega tuleks võimalusel jätta ajaga (2006-2008 a) on piirkonna põõsariba, mille varjus väiksemad loomad saaksid planeeringuline maakasutus muutunud. piki raudteed liikuda. Tara otste lähedusse tuleb aga Kehtestatud on Lasnamäe tööstusalade paigutada loomadele tagasipääsukohad. 2 meetri üldplaneering (2013), mis näeb ette varasema kõrgune tara peab olema metallpostidel, võrk rohevõrgustiku alale Tallinna ringtee ääres äri- paigutatud vastu poste nii, et postid jäävad ja tootmismaad. Rohevõrgustik on jäetud 9 Maanteeameti maanteega piirneva pinnavee omaseire 2013 – 2019 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 21 teepoolsele küljele ja alumises kolmandikus peab tara kitsamalt vahetult Pirita jõega piirnevale alale olema tihedama võrgusilmaga. ning planeeringu realiseerimise järgselt ei ole põhjust eeldada ulukite sattumist ringteele. Teelõigu rekonstrueerimine 2+2 sõidurajaga teeks suurendab tee liiklussageduse poolt põhjustatud barjääri veelgi ning vähendab võimalust, et loomad üritavad teed ületada. Muudatus ei põhjusta eeltoodud põhjustel olulise ebasoodsa mõju avaldumist. 12. Teetruup kilomeetril 6,470, enne Ülemiste- Lõigu km 6,470 on rajatud nõutud väikeulukite Vaskjala kanalit tuleks, kohandada ka väikeulukite läbipääs – foto 3 lisas 1. läbipääsuks, kuna ülalpool mainitud kahetasandiliste ristmike tarastamise tõttu suundub enamus Lahendus vastab KMH tingimustele. väikeulukeid (rebased, jänesed jne) teeületusele just selles piirkonnas. Kohandamist tuleks teha selliselt, et truubis oleks kuiv kallasrada ja 1,5 m kõrgune vaba läbipääsuruum. 13. Ülemiste-Vaskjala kanali silla (7,774 km) Lõigu km 7,774 on rajatud loomade läbipääs konstruktsioonis on vaja arvestada loomade ühele kaldale – foto 4 lisas 1. Teisel kaldal läbipääsuvajadusega. See tähendab järgmist: asub teenindustee, mis oli objekti külastuse o betoonsilla avas peab mõlemale kanali ajal (19.07.2020) vee all. Metsavaheline teelõik kaldale jääma kõrgeimast veeseisust kanalist mõlemas suunas on tähistatud ulukite vähemalt 1,5 meetri laiune ja 1,5 meetri liikumisest hoiatavate liiklusmärkidega, kõrguse vaba ruumiga kallasrada, mis teeäärne võsa on eemaldatud ning lõik ei ole võimaldaks metskitsest väiksematel tarastatud. ulukitel kasutada silla alust läbipääsuna ringtee ühelt poolelt teise piki kanalit, Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti mõlemal kaldal. maanteed ja loomaohtlikkus“10 kohaselt antud o metsavaheline teelõik kanalist mõlemas silla lähistel loomadega seotud õnnetusi suunas peab olema tähistatud ulukite registreeritud ei ole. Üheks võimalikuks liikumisest hoiatavate liiklusmärkidega, põhjuseks võib olla see, et ulukid kasutavad peab olema hea külgnähtavusega (vajalik liikumiseks silla alust kallasrada. teeäärse võsa raie ja metsaservas ka alusvõsa raie) ja ei tohi olla tarastatud. Lahendus vastab osaliselt KMH tingimustele. Erinevusest tulenevat võimalikku ebasoodsat mõju ei ole siiski põhjust pidada oluliseks, kuna silla lähistel asuvas lõigus loomadega seotud õnnetusi registreeritud ei ole, mis viitab võimalusele, et ulukid kasutavad liikumiseks silla alust kallasrada ning madalama veetasemega perioodidel on ka teenindustee loomadele läbipääsuna kasutatav. 14. Kilomeetritel 11,30 kuni 12,30 (Jüri liiklussõlme ja Lõigul 11,3 kuni 12,3 asub mets kohati Kurna oja vaheline lõik) peab olema ringtee serv lähemal, kui 20 m maantee servast ja osaliselt vähemalt 20 meetri laiuselt lagedaks raiutud, või peab isegi alla 10 m kaugusel – foto 5 lisas 1. olema sinna paigutatud kõrge tara, kuna sel lõigul on Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti suur oht põtradel teele sattuda. maanteed ja loomaohtlikkus“10 kohaselt antud lõigul loomadega seotud õnnetusi registreeritud ei ole. Sellest võib järeldada, et antud piirkonnas suurulukid aktiivselt ei liigu ja/või on 2+2 sõidurajaga tee ise piisav barjäär, mis loomade teele sattumist vähendab. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et 20 meetri laiuse lageda ala ära jätmine suurt hulka loomadega seotud õnnetusi kaasa toonud 10 https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7eb 54 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 22 pole ning seetõttu olulist ebasoodsat mõju avaldunud pole. 15. Pärandkultuuri objektidest on maantee läheduses Tee on välja ehitatud selliselt, et turbavõtukoht endisaegne turbavõtukoht Rae rabas Suur-Sõjamäe on säilinud ning sellele alale (mis on nüüdseks – Lagedi tee ristmiku läheduses. Suure tõenäosusega metsastunud) avaneb vaade teelt. mõjutab rajatavast liiklussõlmest lähtuva Rae raba suunalise kogujatee algus turbavõtukohta nii Lahendus on vastavuses KMH praeguse eelprojekti järgse lahenduse kui võimalike tingimusega. ajutiste lahenduste korral. Võimaluse korral paigutada tee nii, et turbavõtukoht säiliks ja sellele avaneks teelt vaade. 16. Kõige suurem liiklusmüra mõju tekib Pildiküla Pildiküla müraallikaks on Tartu mnt, mille külas, mis asetseb Ringtee - Tallinn-Tartu maantee äärde (sh osaliselt ringteed Tartu maanteega ristmiku juures ja kus elumajad asuvad vahetult ühendava tee äärde) on viidatud Ringtee ääres (seal on Maanteeamet juba heaks müratõkkesein rajatud. kiitnud projekti müratõkete rajamiseks 540 m pikkuselt). Lahendus on vastavuses KMH tingimusega. 17. Müratõkked on ette nähtud ka Venekülla (km 1,2- Venekülla lõigule 1,2-1,5 on rajatud ca 275 m 1,5) 215 m pikkuselt ja Rae külla Loode tn. elamu- pikkune müratõkkesein – foto 6 lisas 1. rühma jaoks (km 8,7-9,1) 324 m pikkuselt. Müra modelleerija on avaldanud arvamust, et müratõkked Lõigule 8,7-9,1 on Loode tn. elamu-rühma võivad 2030. aasta liikluskoormust arvestades jaoks rajatud ca 315 m müratõkke vall - foto 7 osutuda põhjendatuks km 2,5-3,5 Luige külas ning lisas 1. ~km 8 Karla külas (mõlemal juhul oleks müratõke ühel pool teed). Müratõkete kõrgus jääb 2 ja 3 m vahemikku. Müratõkete kõrgus peaks olema 2,0-3,0 m üle tee Lahendus on vastavuses KMH pinna kõrguse sõltuvalt tee profiilist ja müratundlike tingimusega. hoonete kaugusest maanteest. 18. Lõigus Väo-Lagedi domineerib tee ääres Puid Väo-Lagedi tee äärde istutatud ei ole. kaevandusmaastik. Rikutud maastiku varjestamiseks Kohati kasvavad tee lähistel üksikud puud või võiks tee äärde istutada kiiresti kasvavaid puuliike, puuderühmad, mille juhuslik paiknemine viitab näiteks papleid, seda eelkõige eritasandiliste looduslikule levikule. liiklussõlmede piirkonnas. Tegemist on visuaalse häiringu vähendamist soosiva soovitusega, mille mitte rakendamisest tulenevat visuaalset mõju ei ole põhjust oluliseks pidada. Lisaks on vaade kaevandusmaastikule suuresti varjatud teeäärsete pinnasvallidega – foto 8 lisas 1. 19. Suur-Sõjamäe tee – Lagedi tee ristmiku Lagedi tee ristmiku väljaehitatud lahendus kujundamisel võiks läänepoolsetel ristmiku sisse erineb eelprojekti lahendusest. Ristmiku jäävatel aladel olemasolevad puud alles jätta, eriti läänepoolsele maa-alale on puud alles jäetud männid. Ristmiku rombikujuline lahendus jätab kuid, selget kasutusotstarvet sellele alale leitud ristmiku keskele kitsad alad, mida on võimalik ei ole – foto 9 lisas 1. kujundada teel liiklejate puhkepeatuste tegemiseks. Ristmiku praeguse tee suhtes nihutamise tõttu Tegemist on siiski suure liikluskoormusega kasutusest väljalangeva teeosa maale tuleks anda tee lähistel asuva alaga, millele avalduvate kasutusotstarve, mis võimaldab teda “sulatada” häiringute tõttu ei saa seda pidada ümbritseva ala maakasutusega. väärtuslikuks (sh puhkeväärtusega) alaks. Seetõttu muudatusel puudub oluline ebasoodne mõju. 20. Km 9,5-11,4 on oluline sulatada massiivne Liiklussõlme aladele puid istutatud ei ole. liiklussõlm ühte ümbrusega. Samas on Rae vald Valgustus on lahendatud optimaalselt ning üldplaneeringuga kavandanud kogu alal ulatuslikke laternapostide rägastikku tekkinud ei ole. muudatusi, mistõttu jääb ühtsuse saavutamine Ristmiku suletud osade hoolduse koha info kohaliku omavalitsuse ja kruntide arendajate kanda. puudub, kuid aladel kasvav rohttaimestik ei ole Tee rekonstrueerimisel tuleks arvestada järgmist: häiriv. Tiike tekitatud ei ole – foto 10 lisas 1. - kõrghaljastuse ribade istutamine, et varjestada häiritud maastikku; tuleb jälgida, et puud oleksid Väljaehitatud liiklussõlme puhul pole KMH istutatud suhteliselt hõredalt; soovitusi visuaalsete mõjude vähendamiseks  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 23 - ristmiku piirkonnas lahendada valgustus üksikute suures osas järgitud ei ole. Liiklussõlme suuremate mastidega, et vältida laternapostide sulandumise ehk visuaalsete mõjude rägastikku; hindamine on alati teatud subjektiivsusega, - puhveralade rajamine ristmiku suletud osadesse, kuid antud juhul võib öelda, et liiklussõlme kokku 20; need vajavad regulaarselt hooldamist, sh lahendus on küllaltki tavapärane ning ei niitmist; põhjusta olulise ebasoodsa visuaalse mõju - kuna puhveralade pinnas on niiske, võiks ehitada avaldumist. mõnesse kohta tammid (eriti “ristikheinalehe” sisse jäävatesse sektoritesse), mis tekitaksid tiigid; tingimata ei pea tekitama avatud veepeeglit – ka veetaimed pakuvad liiklejale ilmekat vaadet, seega võib mõelda 1. teelõigu lõunapoolse osa sajuvete ärajuhtimise lahendamisele pinnasefiltersüsteemina nende tiikide kaudu. 21. Mis puudutab barjääriefekte inimeste liikumisele, Suletud juurdepääsuteede asemele on siis kõik kinnistud, mida teenindavad suletavad alternatiivsete lahedustega tagatud väikesed juurdepääsuteed saavad alternatiivse juurdepääsud kinnistutele. lahenduse uute kogujateedega. Lahendus on vastavuses KMH tingimusega. Tabel 5.2 Keskkonnaameti 08.09.2009 KMH aruande heakskiitmise kirjas nr 6-7/21831- 5 esitatud keskkonnanõuete rakendamine Meetmed Meetmetega arvestamine 1. Tagamaks kohaliku tähtsusega ühendust asulate Maanteeameti kinnitusel arvestati selle vahel, tuleb projektis ja KMH aruandes kirjeldatud tingimusega võimaluste piires. ühendus- ja kogujateede võrk välja ehitada enne ringtee rekonstrueerimistööde algust. 2. Välja töötada ringtee rekonstrueerimise aegsed Eeldatavasti seda nõuet ehitustegevuse ajal liikluse ümbersuunamise kavad. järgiti. Selle nõude mitte järgimise ning sellest tuleneva olulise ebasoodsa mõju avaldumise kohta teave puudub. 3. Tehnilise projekti koostamisel tuleb silmas Välja ehitatud lahenduse kohaselt tee pidada piisava tuleohutuse tagamist kaevandamiseks ettenähtud ala ei ületa. turbatootmisalal, samuti arvestada, et Karla -Suur- Sõjamäe liiklussõlme ühendustee Rae raba läbivat Tee on turbatoomisalast rajatud piisavalt kaugel lõiku saab ehitama hakata peale kaevandusloa ning seetõttu erimeetmete rakendamine vajalik ei (kehtib kuni 06.10.2020) eraldatud turbaressursi ole. ammendumist. Lahendus vastab KMH tingimustele. 4. Ehitusaegse tolmusaaste vältimisel mitte Eeldatavasti seda nõuet ehitustegevuse ajal kasutada teede jm. niisutamisel kemikaalide järgiti. Selle nõude mitte järgimise ning sellest lahuseid. tuleneva olulise ebasoodsa mõju avaldumise kohta teave puudub. 5. Ehitusaegsed platsipealsed kontorid, laod, Eeldatavasti seda nõuet ehitustegevuse ajal asfalditehased, töökojad ning kütuse ja bituumeni järgiti. Selle nõude mitte järgimise ning sellest hoidmise alad ei tohi paikneda veekogudele ja tuleneva olulise ebasoodsa mõju avaldumise kaitsmata põhjaveega aladele lähemal 100 m. kohta teave puudub. 6. Teelt ärajuhitav sadevesi ei tohi sattuda Põrguvälja ristmiku (km 9,7 kuni 12,6) sadeveed Ülemiste-Vaskjala kanalisse ega Kurna ojja. lähevad valdavalt järgmise lõigu, so Kurna km 12,6 kuni 17,2 settebasseinidesse (foto 2 lisas 1) ja sealt edasi Kurna ojasse. Settebasseinidest väljuva sademevee ning efektiivsuse seireks on rajatud statsionaarsed seirepunktid põhimaanteedel Tallinna, Pärnu, Tartu ja Jõhvi ümbruses, kus liiklussagedus on ligikaudu 15 000 autot ööpäevas. Proovidest määratakse naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 24 sisaldus.11 Seni kogutud proovide kohaselt vastab sademeveebasseinid läbinud vee kvaliteet valdavalt pinnavee keskkonnakvaliteedi piirväärtustele. Üksikud sademevee heite piirväärtuste ületamised on seotud maantee kõrval asunud saasteallikate ja ehitusaegse mõjuga. Aasta keskmisi sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ületatud ei ole. Arseeni, plii ja nikli sisaldused jäid kõigis proovides alla heitvee piirväärtuse. Vesikonnaspetsiifilistest saasteainetest esines ületamisi peamiselt Zn osas (pärineb peamiselt rehvide kulumisel tekkivast tolmust), üksikutes proovides ja osadel aastatel ka Pb (peamiselt kütustest, oluliselt vähenenud tulenevalt pliivaba kütuse suurenenud kasutusele), Ni ja Cd osas. Tallinna ringtee äärsetest settebasseinidest võetud pinnavees esines üksikutes proovides Zn ja Pb keskmise piirväärtuse ületamist 2015. aastal. Ühes üksikproovis (Luige-1) oli ületatud ka Zn kehtestatud piirväärtus heitvees (50 µg/l). Aasta keskmine Zn piirväärtus oli ületatud ka 2018. aastal Kurna II settebasseinis, kus Zn sisaldus vees oli 15 µg/l. Eeltoodu põhjal ei ole suure liikluskoormusega teede äärsetes settebasseinides suuri probleeme saasteainete piirnormidele mitte vastamisega ei ole ning seetõttu ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist Põrguvälja ristmiku sademevee juhtimisel Kurna ojja. 7. Sadevete kogumissüsteem lahendada aurumis- Sademevesi on lahendatud kraavidega ja juhitud ja imblahendustega, välja arvatud kohtades, kus Soodevahe peakraavi, Põlluääre kraavi ja Väo võib tekkida soostumise oht või see ei taga tee ojasse. Põrguvälja ristmiku (km 9,7 kuni 12,6) muldkeha kaitset üleniiskuse eest. Settebasseinide sadeveed lähevad valdavalt järgmise lõigu, so asukohtades peab pinnakatte paksus olema Kurna km 12,6 kuni 17,2 settebasseinidesse suurem kui 0,5 m. (foto 2 lisas 1) ja sealt edasi Kurna ojasse. KMH aruandes on siiski täpsustatud, et kuna ükski teelt lähtuvate sajuvete esmane suubla (Väo oja, Soodevahe peakraav, Rae-Lagedi peakraav) ei ole reostustundlik ja kaugused Pirita jõest on piisavalt suured (Väo oja 0,95 km, Soodevahe peakraav 1,5 km, Rae-Lagedi peakraav 1,1 km) ning arvestades et 50…75% ojade/kraavide vooluhulgast on sademelise tekkega ja teelt ärajuhitava vee keskmine hulk moodustab ligikaudu 10 % kogu vooluhulgast, oleks tagatud piisav isepuhastusvõime ka settebasseinide rajamiseta. Lahendus ei ole otseses vastuolus KMH-ga. 8. Tee rekonstrueerimisel säilitada võimalikult Eeldatavasti seda nõuet ehitustegevuse ajal maksimaalselt kõrghaljastust. järgiti. Selle nõude mitte järgimise ning sellest tuleneva olulise ebasoodsa mõju avaldumise kohta teave puudub. 11 Maanteeameti maanteega piirneva pinnavee omaseire 2013 – 2019 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 25 9. Tarastada ringtee mõlemalt poolt teed alates Maanteelõigule eelprojekti raames kavandatud ristmikust Narva mnt-ga (km 0) kuni kahetasandilise loomade liikumist suunavast ja takistavast ristmikuni 5,3 kilomeetril. tarastusest on ringtee väljaehitamisel loobutud. Eelprojekti raames soovitatud tarastus km 0,6- 5,3 jäeti ära kuna võrreldes eelprojekti ja selle keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ajaga (2006-2008 a) on piirkonna planeeringuline maakasutus muutunud. Kehtestatud on Lasnamäe tööstusalade üldplaneering (2013), mis näeb ette varasema rohevõrgustiku alale Tallinna ringtee ääres äri- ja tootmismaad. Rohevõrgustik on jäetud kitsamalt vahetult Pirita jõega piirnevale alale ning planeeringu realiseerimise järgselt ei ole põhjust eeldada ulukite sattumist ringteele. Teelõigu rekonstrueerimine 2+2 sõidurajaga teeks suurendab tee liiklussageduse poolt põhjustatud barjääri veelgi ning vähendab võimalust, et loomad üritavad teed ületada. Muudatus ei põhjusta eeltoodud põhjustel olulise ebasoodsa mõju avaldumist. 10. Rajada müratõkke seinad Pildiküla küla (540 m Pildiküla müraallikaks on Tartu mnt, mille äärde pikkuselt), Veneküla (215 m pikkuselt) ja Rae küla (sh osaliselt ringteed Tartu maanteega ühendava Loode tn. elamurühma (324 m pikkuselt) juurde. tee äärde) on viidatud müratõkkesein rajatud. Müratõkke seina kõrgus peaks olema 2,0-3,0 m üle tee pinna kõrguse sõltuvalt tee profiilist ja Venekülla lõigule 1,2-1,5 on rajatud ca 275 m müratundlike hoonete kaugusest maanteest. pikkune müratõkkesein – foto 6 lisas 1. Lõigule 8,7-9,1 on Loode tn. elamu-rühma jaoks rajatud ca 315 m müratõkke vall - foto 7 lisas 1. Müratõkete kõrgus jääb 2 ja 3 m vahemikku. Lahendus on vastavuses KMH tingimusega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi teadud ehitusaegsete tegevustega seotud meetmete rakendamist ei ole võimalik tagantjärele väga täpselt hinnata, on riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-12,6 väljaehitatud lahendused enamjaolt Ühtekuuluvusfondi projekti „Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes ning Keskkonnaameti 08.09.2009 kirjas nr 6-7/21831-5 toodud keskkonnanõuetega vastavuses. Üksikute mittevastavuste analüüsimisel ja nendest tulenevate võimalike mõjude hindamisel jõuti järeldusele, et need ei too eeldatavasti kaasa olulise ebasoodsa mõju avaldumist. 5.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA MÕJU MAAKASUTUSELE Harju maakonnaplaneering 2030+ Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjale on Tallinna ringtee (T11) rekonstrueerimine üheks Harju maakonna tervikliku arengu tagamis t soodustavaks tegevuseks. Rekonstrueerimise käigus tõstetakse teelõigu liiklu sohutust ja suurendatakse selle läbilaskvust. Kavandatava tegevusega projekteeritavad ühendusteed, veoautode parkla ja perspektiivne teenindushoone on eeltooduga kooskõlas olevad, kuna aitavad täiendavalt kaasa liiklemistingimuste parandamisele ja liiklusohutuse tõstmisele.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 26 Maakonnaplaneeringu kaardi „Ruumilised väärtused“ alusel projektiala rohevõrgustiku alal ei asu ning mõju rohevõrgustikule puudub. Samuti ei jää kavandatava tegevuse piirkonda väärtuslikke maastikke. Tallinna linna Lasnamäe tööstusalade üldplaneering ja KSH Projekti piirkonna alad on Tallinna linna Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu 12 kohaselt määratletud järgmiste maakasutus juhtotstarvetega (joonis 5.1): ◼ B+T – ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarve, ◼ T+B – tootmisala, ettevõtlusala kõrvalotstarve, ◼ H – rohealad (projektialale jääb Veneküla tee roheala – joonis 5.2) Joonis 5.1 Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohane maakasutus, teedevõrgu lahendus (projektiala tähistatud sinise ringiga). Väljavõte Lasnamä e tööstusalade üldplaneeringu maakasutuse kaardilt. 12 Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2015 otsusega nr 153  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 27 Joonis 5.2 Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohase Veneküla tee roheala paiknemine projektiala (tähistatud punase ovaaliga) suhtes. Väljavõte Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardilt. Tallinna linna Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu KSH käigus on hinnatud üldplaneeringuga kaasnevaid mõjusid strateegilisel tasemel. KSH aruandes on leitud, et üldplaneeringuga kavandatavad tegevused on eelistatud võrreldes 0-alternatiiviga ehk olemasoleva olukorra säilimisega ning et kaasnevaid negatiivseid mõjusid on võimalik edukalt leevendada. Üldplaneeringu maakasutuse joonisel on kavandatav teedevõrk kujutatud projektiga ette nähtud lahendusega sarnases mahus, kuid lisaks on Veneküla roheala kõrvale ja osaliselt selle peale kavandatud veoautode parkla ja perspektiivse teenindushoone. Kavandatava tegevusega roheala väärtus väheneb. Üldplaneering sisaldab teemakaarti „Ohtlike- ja raskeveoste marsruudid“. Käesoleva projekti tulemusena hakkab raskeveokiliiklus tõenäoliselt olulises mahus kasutama kogujateed 1.3 R-KT, mida ei ole nimetatud üldplaneeringu teemakaardile selle otstarbega kantud. Samas on piirkonna detailplaneeringud sihtotstarbelt määratud nn tööstuslikeks piirkondadeks, mis paratamatult vajavad raskeliikluse juurdepääsu ning üldplaneeringuga pole keelatud raskeveoste liiklemine ka teistel teedel.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 28 Projektiga ei rajata ka üldplaneeringuga kogujatee 1.3.R -KT asukohas ettenähtud kergliiklusteed, mille rajamine on omavalitsuste vastutusalas. Eelnevas projekti etapis (2017 aastal) on Tallinna Linnaplaneerimise Amet Maanteeametile oma 15.08.2017. a kirjas nr 6-2/17/8915-3 esitanud projekti osas järgmise seisukoha: „Tallinna ringtee km 0,6-2,8 teelõigu ehitus on põhiolemuselt kooskõlas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu maakasutuse põhijoonisega. Piirkonna ümbruskonna maakasutuse arengusuunaks on määratud ettevõtlusala, tootmis -, laondusettevõtlusala kõrvalotstarbega (B+T). Üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt on tee paiknemine põhijoonisel määratud põhimõttelisena, mille täpsem asukoht ja liikluskorraldus antakse järgmistes planeerimis - ja projekteerimisstaadiumides. Projekteeritud lahendus on kooskõlas käsitletaval alal ja lähiümbruses kehtivate ning koostatavate detailplaneeringute põhimõtteliste lahendustega, kuigi projektlahenduse realiseerimisel ei ole võimalik rajada Lagedi tee 3b, 9a, 11 ja 11a kinnistute detailplaneeringus ette nähtud kergliiklusteid planeeringus kavandatud asukohta“. Lisaks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkusteta kooskõlastanud (06.05.2020 kiri nr 4-3/2314 – 11) käesoleva eelhinnangu objektiks oleva tegevuse (sh veoautode parkla rajamise). Eeltulenevast võib järeldada, et kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. Detailplaneeringud Projektlahenduse koostamisel on arvestatud piirkonnas kehtestatud ja koostamisolevate detailplaneeringutega: ◼ Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering – koostatud K-Projekt AS poolt töö nr 05350. Kehtestatud 09.10.2015. ◼ Lagedi tee 11b, 18 ja 20 kinnistute detailplaneering - koostatud QP Arhitektid OÜ poolt töö nr QP-02-07. Kehtestatud 27.08.2003. ◼ Lagedi tee 3c, 5, 5a, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering – koostatud K-Projekt AS poolt töö nr 15199. DP läbivaatamine 16.01.2020. ◼ Lagedi tee 3b, 9a, 11 ja 11a kinnistute detailplaneering – koostatud OÜ R-Konsult poolt töö nr E 118/2004 – P. DP kooskõlastamine ja arvamuste küsimine 23.05.2019. ◼ Lagedi tee 16 kinnistu ja lähiala detailplaneering – koostatud Novarc Group AS poolt töö nr 1358. DP koostamine 05.11.2018. ◼ Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneering – koostatud K-Projekt AS poolt töö nr 04241-GE. Kehtestatud 23.08.2006. Osaliselt kehtetuks tunnistatud 07.12.2017.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 29 5.3. MÕJU LOODUSKAITSELISTELE OBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE Siseriiklikud kaitseväärtusega loodusobjektid kavandatava tegevuse läheduses on järgmised: Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) , mis jääb ca 250 m kaugusele põhja suunas; kaitsealuse liigi, veelendlase (LK II, KLO9110830), registreeritud leiukoht, mille täpset asukohta käesolevas aruandes ei kuvata 13 , jääb ca 220 m kaugusele kirde suunas; projekti ala piirkonnas olev Pirita jõe lõik on III kaitsekategooria liikide võldas ( Cottus gobios; KLO9102649) ja hink (Cobitis taenia KLO9102648) leiukohana registreeritud. Lähim rahvusvaheliselt kaitstav Natura 2000 ala on Pirita jõe loodusala (RAH0000039), mis asub kavandatavast tegevusest ca 250 m kaugusel põhja suunas ja hõlmab selles piirkonnas ainult Pirita jõge (elupaigatüüp jõed ja ojad (3260)). Pirita jõe loodusala kattub projektialale lähimas piirkonnas Pirita jõe hoiualaga, millega tagatakse loodusala siseriiklik kaitse. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ning kaugus loetletud loodusobjektidest võib kavandatava tegevusega kaasnevaks mõjuks olla veoautode parklast ja maanteedelt pärinevas sademevees sisalduvate heitainete jõudmine Natura alani (Pirita jõeni) sadeveekraavide ja Väo oja kaudu. Parklast pärit sademevee temaatikat on käsitletud ptk 5.5 ning jõutud järelduseni, et kirjeldatud meetmete rakendamisel on liigsete saastainete ning heljumi sattumist Väo ojasse ja selle kaudu Pirita jõkke piisaval määral ennetatud ning olulise ebasoodsa mõju kaasnemine on välistatud. Seega, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ning Pirita loodusala kaitse- eesmärke ja asukohta kavandatavast tegevusest eemal, võib öelda, et ebasoodne mõju Pirita jõele ja selle Natura alale on välistatud ning puudub vajadus läbi viia Natura eelhindamine. 5.4. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb projektiga kavandatav tegevus osaliselt arheoloogiamälestise Asulakoht, I a-tuh.-II a-tuh.algus (registrinumber 2611) alale ning sellele moodustatud kinnismälestise kaitsevööndisse (vt joonis 4.2, ptk 4). Kultuurimälestiste riikliku registri alusel on antud arheoloogiamälestis e seisund „halb“. Algselt kahel pool Tallinna ringteed paiknenud asulakoht on teest lää ne pool Väo paekarjääri laienemise käigus täielikult hävitatud. Kultuurkihti on säilinud maanteest ida pool (kavandatava tegevusega alal) 14. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on edastanud oma kooskõlastuse 15 kavandatavale veoautode parkale oma 20.03.2020 kirjaga nr 8.-1/853 – 1. Kirja kohaselt teostati 2018. aastal Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimisel uuring kaitsealuse asulakoha (registrinumber 2611) kultuurkihi tegeliku ulatuse väljaselgitamiseks ja mälestise piiride täpsustamiseks (arheoloog Gurly Vedru, Arheoloogiakeskus MTÜ) ning teavitati Maanteeametit, et muinsuskaitse seisukohast pole takistust parkla kavandamiseks, kuna nimetatud uuringu käigus selgus, et mälestise selles osas arheoloogilist kultuurkihti ei leidu ning mälestise tulevastest piiridest jääks see ala välja. Kuna praeguseks ei ole 13 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 14 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2611 15 Muinsuskaitseamet edastas vastavalt Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingule Tallinna Linnaplaneerimise Ametile läbivaatamiseks Maanteeametist saadud Riigimaantee nr 11 Tallinna ringtee km 1,5 veoautode parkla projekteerimistingimuste eelnõu (19.03.2020 15-1/20-0316/13989-1).  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 30 Muinsuskaitseamet veel uute piiride menetlust lõpule viinud, tuleb ehitusprojekt siiski kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga. Vastavalt eeltoodud nõudele esitati riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede projekt 09.04.2020 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kooskõlastamiseks. Amet kooskõlastas märkusteta oma 06.05.2020 kirjaga nr 4-3/2314 – 11. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist kultuuriväärtustele. Siiski tuleb silmas pidada, et kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile . Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestise alal, on tööde teostamiseks vajalik taotleda Muinsuskaitseseaduse § 52 lg 1 kohaselt tööde tegemise luba. 5.5. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Parkla alale rajatava teenindushoone veevarustus on planeeritud parkla alal uue puurkaevu rajamisega. Teenindushoones tekkiv reovesi suunatakse planeeringualale kavandatavasse puhastisse või septikusse (täpsem lahendus selgub edasistes etappides). Parkla territooriumil tekkiv sademevesi suunatakse läbi õlipüüduri ja kraavi/dreenitoru kaudu Väo ojja ning sealt edasi Pirita jõkke. Kokkuvõtvalt juhitakse nii kavandavatelt teedelt kui ka veoautode parklast pärinev sademevesi Väo oja ning väiksemate kraavide kaudu lõpuks Pirita jõkke. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 16 . Arvestades, et käesoleva projektiga kavandatavate ühendusteede eeldatavaks liikluskoormuseks on 2000 a/ööp ning 102 veoauto parkimiskohaga parklas toimuks hinnanguliselt üks sisenemine ja üks väljumine parkimiskoha kohta ööpäevas, siis ei ole ette näha olulisel hulgal teelt või parklast pärinevate saasteainete sattumist Pirita jõkke. Sarnasele järeldusele jõuti ka Tallinna väikeselt ringteelt pärineva sademevee võimalikke mõjude on hindamisel ühtekuuluvusfondi projekti „Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes „Tallinna ringtee lõik 0,6-12,6“: Isegi juhul, kui teelõigu esimeselt 7 kilomeetrilt juhitakse sajuveed Pirita jõkke suubuvatesse kraavidesse, on hinnanguline saastekoormus 0,48 t/a naftasaadusi ja 3,85 t/a heljuvaineid (arvutatud eeldusega, et I klassi tee hektarilt juhitakse ära 0,0275 tonni aastas naftasaadusi ja 0,22 tonni aastas heljuvaineid ja ärajuhitava sajuvee saasteaine sisaldus vastab piirnormidele – 5 mg/l naftasaadusi ja 40 mg/l heljuvaineid). Jüri aleviku heitveepuhastusjaam on kavas rekonstrueerida 2007. a jooksul. Selle tulemusena peaks Pirita jõkke suunatava heljuvaine kogus vähenema 11,81 tonni võrra, st ringtee laiendamise tulemusena ei suurene Pirita jõkke sattuda 16 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 31 võivate saasteainete kogus, isegi juhul, kui suunata Pirita jõkke kogu sajuvesi lõigult km 0,6-14,0. 21.10.2019 tegi SA KIK taotluse rahuldamise otsuse Jüri aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimiseks ning sõlmitud on hankeleping tööde elluv iimiseks tähtajaga 29.03.2021. 17 Aga kuna alal hakkavad alaliselt paiknema erineva lastiga veokid, tuleb kindlasti arvestada võimaliku lekke ohuga rikete korral. Projekt näeb ette parklast kogutava sademevee juhtimist läbi õlipüüduri. Seejuures tuleb õlipüüdur kindlasti õigesti dimensioneerida, et see oleks suuteline vastu võtma võimalikud lekked ka suurte sadude ja nendest tingitud võimalike maksimumvooluhulkade korral. Samuti tuleb sademevee kogumissüsteemi rajamisel tagada, et ei muudetaks oluliselt teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist. Saasteainete täiendavaks sidumiseks tuleks kogujateede äärde rajatavad sademeveekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus - vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist . Kirjeldatud meetmete rakendamisel võib öelda, et liigs ete saastainete ning heljumi sattumist Väo ojasse ja selle kaudu Pirita jõkke on piisaval määral ennetatud ning olulise ebasoodsa mõju kaasnemine välistatud. Projektiga nähakse ette Väo oja puhastamine – foto 11 lisas 1. Töö kavandamisel tuleneb lähtuda veeseaduse § 187 punkt 8 (süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist) ja arvestada, et nende mahtude ületamisel on vajalik taotleda veeluba. Veeluba andes saab Keskkonnaamet vajadusel ka täpsustada vajalikke ehitusaegseid meetmeid. Veeseadus § 187 punkt 6 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui suublasse juhitakse sademevett jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus sademee juhtimisega suublasse kaasneb saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Arvestades kogujateedele kavandatava liikluskoormust kogujateedel (2000 a/ööp) ja parklas (102 sisenemist ja väljumist ööpäeva) - ei ole eeldatav saastumise risk kõrge ning veeluba ei pruugi seetõttu olla vajalik. Lõpliku ots use selles osas teeb loa väljastaja. Kui ikkagi selgub, et veeluba on kasutusperioodil vajalik, siis sellisel juhul tuleb seire kavandamisel lähtuda keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Määruse § 7 lg 7 on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi - ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapniku tarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. 17 https://www.mercell.com/et-ee/tender/133587272/hanke-aruanne-projekti-juri-aleviku-reoveepuhasti- rekonstrueerimine-ehitustood-voitja-rvt-ehitus-ou-558-850-eur-hanked.aspx  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 32 Määruse nr 61 § 10 „Suubla seire“ kohaselt: (1) Loa andja määrab loaga suubla seire kohustuse suublasse juhitavale heit -, kaevandus- ja karjääriveele. Sademe- ja jahutusveele määrab loa andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks oleva vee ökosüsteemile. (2) Loa omaja teeb loas märgitud heitvee saastenäitajate, sealhulgas ohtlike ainete seiret heitvee suublas heitvee väljalaske mõjupiirkonnas loas nõutu d kohtades ja sagedusega. (3) Suubla seiresse määrab loa andja saasteained, mis sisalduvad saasteallikast ärajuhitavas vees ning mille keskmine sisaldus ärajuhitavas vees on piisavalt kõrge, mis annab alust arvata, et need võivad omada mõju suubla vee ökosüsteemile. (4) Suubla seire sagedus ärajuhitava heit-, kaevandus- ja karjäärivee korral määratakse vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata seire sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal, on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud sell iselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav r ajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavanda da töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. Projekteeritav ühendustee läbib puurkaevu (PRK0000043) sanitaarkaitseala – joonis 4.3 ptk 4. Registri andmetel on tegemist on puurkaevuga olmevee saamiseks. Puurkaevu tootlikust registris märgitud ei ole. Erinevate kaardimaterjalide uurimise tulemusel on eelhinnangu koostamise käigus tekkinud kahtlus, et registri andmed võivad olla valed ning antud asukohas puurkaevu tegelikkuses ei asu. Sellest tulenevalt tuleb tööprojekti käigus viidatud puurkaevu asukoht üle täpsustada ning vajadusel teha avaldus registriandmete parandamiseks. Juhul, kui puurkaev (PRK0000043) ikkagi asub registri järgses asukohas, tuleb arvestada, et veeseaduse (VeeS) §151 lõike 2 kohaselt on majandustegevus puurkaevu sanitaarkaitsealal keelatud. Seega on antud juhul soovitatav taotleda puurkaevu (PRK0000043) sanitaarkaitseala kaotamist või vähendamist. Vastavalt VeeS § 148 lg 2: põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil al la kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Vastavalt veeseaduse § 277. lg (2): kui põhjaveehaarde sanitaarkaitseala tahetakse asjakohases registris muuta hooldusalaks, arvestades käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatut, esitatakse taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 33 5.6. MÕJU MAAVARADE KÄTTESAADAVUSELE Projektiga kavandatud ehitustööd ulatuvad Väo maardla ploki 29 (passi ivse tarbevaru), ploki 23 (aktiivne tarbevaru), ploki 9 (aktiivne tarbevaru), ploki 16 (aktiivne tarbevaru) ja ploki 10 (aktiivne tarbevaru) alale. Suurem osa kavandatavast juurdepääsuteest asub Väo lubjakivimaardla (registrikaart nr 46) ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 29. plokil. Kavandatav juurdepääsutee saab alguse vahetult külgnevalt Tondi -Väo lubjakivikarjääri (loa nr KMIN-061; loa omaja OÜ Väo Paas) mäeeraldiselt ja selle teenindusmaalt . Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohase lt on maapõueseisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõueseisundit ja kasutamist mõ jutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olema solevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huvig a ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise võiehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Kavandatava tegevuse osas on Maa-amet esitanud oma tingimusliku kooskõlastuse 14.05.2020 kirjaga nr 7-1/20/4550-4: Maa-amet lubab 30.04.2020 edastatud korrigeeritud lahenduse kohast juurdepääsutee rajamist Pendi tn 8 (katastritunnus 78401:101:4432) kinnisasja lõunapoolse kinnistupiiri kõrvale tingimusel, et tee ehituse käigus väljatakse võimalikult suures ulatuses maavarana arvel olevat lubjakivi. Juurdepääsutee rajamisel palume arvestada maapõueseaduse 7. peatükis „Muud maapõuekasutamise viisid“ toodud nõuetega. Võttes arvesse Väo Paas OÜ valmisolekut enne tee ehitamist väljama võimalikult suures ulatuses maavarana arvel olevat lubjakivi, kooskõlastas Maa-amet projekti oma 01.06.2020 kirjaga nr 7-1/20/4550-6, juhtides veelkord tähelepanu vajadusele ehitamisel arvestada MaaPS peatükis 7. toodud nõuetega. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kavandataval tegevusel olulist ebasoodsat mõju maavaradele.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 34 5.7. MÜRA Käesoleva projekti käigus on Maanteeameti poolt tellitud ja teostatud ka eraldi mürauuring 18, kus kavandatava tegevuse mõju lähipiirkonna müraolukorrale detailsemalt analüüsitud, modelleeritud ning pakutud võimalikud leevendavad meetmed. Käesolevas aruandes on lisatud selle põhjal kokkuvõtlik hinnang. Mürauuringus on lähtutud olemasoleva ning ehitusjärgse olukorra käsitlemisel Veneküla sõlme puhul liikluskoormusest 2000 sõidukit ööpäevas, sh 70% karjäärialadega seotud raskeliiklust. Tegemist on tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatud liikluskoormustega, kuid mõjude (sh müra) hindamise seisukohast tuleb lugeda oluliseks eelkõige võimalike negatiivsete mõjude alahindamise vältimist. Kogujateede rajamise järgselt läbiks toodud liikluskoormusest ca 50% põhimaantee alust tunnelit ning seega mööduks ka Lagedi tee 13 kinnistust. Lisaks võeti müra modelleerimisel arvesse veoautode parklaga seotud liiklust. Parklasse on ette nähtud ca 102 parkimiskohta ning tellija hinnangul võib parklaga seotud keskmiseks liikluskoormuseks prognoosida ca 2 liikumist (üks sisenemine ja üks väljumine) ühe parkimiskoha kohta ööpäevas. Parklast tingitud müra modelleerimisel võeti siiski aluseks 2 korda suurem liikluskoormus (vältimaks võimalikku mõjude alahindamist) ehk 4 liikumist (kaks sisenemist ja kaks väljumist) ühe parkimiskoha kohta ööpäevas. Kavandatava parkla alal asuvad Lagedi tee 15 ja Lagedi tee 17 kinnistu hooned ja rajatised (sh eluhooned) on kavas lammutada, seega jääb lähimaks tundlikuks objektiks Lagedi tee 13 kinnistu. Kavandatava parkla-ala piir jääb Lagedi tee 13 kinnistul asuvast eluhoonest ca 50 m kaugusele (vt joonis 4.1, ptk 4), lähimad parkimiskohad jäävad vastavalt eskiisile ca 80 m kaugusele eluhoonest. Müra modelleerimise tulemused on esitatud tabelis 5. 3. Tabel 5.3 Müra hinnatud tase Lagedi tee 13 eluhoone erinevatel külgedel (Tallinna ringtee poolne külg on hoone läänekülg). Vastavalt arvutustulemustele ei ületa liiklus müra hinnatud tase ehitusjärgselt ega ka perspektiivses olukorras Lagedi tee 13 eluhoone juures II kategooria alade teepoolse külje piirväärtust (65 dB päeval/60 dB öösel). Samas võib eluhoone hoovipoolse külje (idakülg) puhul kogujateede ning veoautode parkla rajamise järgselt välja tuua olulise mürataseme suurenemise ( arvutuslikult ca 10…12 dB ehitusjärgselt ja perspektiivselt). Seega võib öelda, et kogujateede rajamise järgselt (ning mürahinnangu aluseks olnud suhteliselt kõrge liiklusprognoosi realiseerumise korral) ei leidu tulevikus Lagedi tee 13 elamu puhul selgelt eristuvat hoone vaiksemat külge või selgelt madalama müratasemega hoovipoolset ala. Samas jääb eluhoonet mõjutavaks peamiseks müraallikaks siiski Tallinna ringtee liiklus ning põhimaantee poolne külg on jätkuvalt mõnevõrra rohkem 18 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojekt: liiklusmüra modelleerimine (Töö nr 19003447), Hendrikson & KO, 2020  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 35 liiklusmürast mõjutatud. Hoovipoolse külje müratase jääb arvutuslikult kuni 4..5 dB võrra väiksemaks kui maanteepoolsel küljel. Kuna parkla alal on sõidukiirused piiratud ja seal ei toimu ö öpäevaringselt pidevat liiklust (ning antud ala on Tallinn ringtee liiklusest tulenevalt juba praegu mõjutatud), võib eeldada, et ehitusjärgselt ei kaasne olulist pidevat ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale. Samas võib ka normidele vastava müraolukorr a puhul teatud juhtudel esineda kõrgendatud häiringud (nt öisel ajal parklasse saabuvate raskeveokite korral) ning võimalusel on seega soovitatav kaaluda minimaalselt ca 3 m kõrguse müratõkke (müratõkkesein või vall) rajamist parkla põhjapoolsele küljele L agedi tee 13 eluhoone juures heade tingimuste tagamiseks ning võimalike lühiajaliste häiringute minimeerimiseks. Mürauuringu järgselt täiendatud veoautode parkla eskiislahenduse kohaselt on parkla ning Lagedi tee 13 kinnistu vahelisele alale ette nähtud r ajada 3 m kõrgune müratõkkevall. Lagedi tee 13 juurdepääsutee ja parkla mahasõidu vahelisse kitsamasse kohta on projekteeritud müratõkkesein. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.8. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt halvendaks piirkonna õhukvaliteeti. Eeldatava juurdepääsuteede ja parkla kasutuskoormuse korral ei suurene piirkonna õhusaaste määral, mis võiks kaasa tuua olulisi muutusi õhukvaliteedis või õhukvaliteedi piirväärtuse lähedasi saastetasemeid lähimatel tundlikel aladel. Olemasolevad ja kavandatavad müratõkked toimivad teatud määral ka õhusaaste levikut takistavate elementidena, mistõttu olulise ebasoodsa kasutusaegse mõju avaldumist ette näha ei ole. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.9. VALGUSREOSTUS Valgustamisele kuulub Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu kogujateede kaks ringristmikku, üks pealesõiduramp ning üks mahasõiduramp. Kokku on projekteeritu d 12 valgustuspunkti. Valgustitena on kasutatud ringristmikute piirkonnas Theos Glass LED valgusteid 10 m postidel, 1 m konsoolil ning peale- ja mahasõidurampide piirkonnas Theos Glass Mini LED valgusteid 8 m postidel, 1 m konsoolil. Parklasse on projekteeritud 9 valgustimasti, millest 6 on kolme valgustiga ja 3 on kahe valgustiga. Valgustuse projekteerimisel on muuhulgas arvestatud järgmiste norm- ja lähtedokumentidega: ◼ CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus Osa 1: Valgustusklasside valik ◼ EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus Osa 2: Teostusnõuded  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 36 ◼ EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine ◼ Riigimaantee valgustamise juhis, kinnitatud 23.12.2014 Maanteeamet on valgustusprojekti üle vaadanud ning kooskõlastanud, mistõttu ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa kasutusaegse valgusreostusest tuleneva mõju avaldumist. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pime dal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 5.10. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult mini meerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätm ed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede av amise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. 5.11. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 37 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesoleva eelhinnangu käigus analüüsiti riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-12,6 realiseeritud lõikude vastavust Ühtekuuluvusfondi projekti „Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes „Tallinna ringtee lõi k 0,6-12,6“ käsitletud eelprojekti lahendusele ning kontrolliti aruandes esitatud leevendavate meetmete rakendamist ning Keskkonnaameti 08.09.2009 kirjas nr 6-7/21831-5 esitatud keskkonnanõuete täitmist. Analüüsi käigu jõuti järeldusele, et välja ehitatud lahendused on enamjaolt keskkonnanõuetega vastavuses. Üksikute mittevastavuste analüüsimisel ja nendest tulenevate võimalike mõjude hindamisel jõuti järeldusele, et need ei too eeldatavasti kaasa olulise ebasoodsa mõju avaldumist. Lisaks jõuti eelhinnangus järeldusele, et riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo- Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojekti puhul on käesolevas aruandes kirjeldatud tingimuste täitmisel ebasoodne mõju Pirita jõe Natura alale välistatud ning vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist, seega keskkonnamõju hindamise läbi viimine ei ole vajalik. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed tööprojekti koostamisele: ◼ Kavandatava veoautode parkla õlipüüdur tuleb kindlasti õigesti dimensioneerida, et see oleks suuteline vastu võtma võimalikud lekked ka suurte sadude ja nendest tingitud võimalike maksimumvooluhulkade korral. Samuti tuleb sademevee kogumissüsteemi rajamisel tagada, et ei muudetaks oluliselt teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist. ◼ Saasteainete täiendavaks sidumiseks tule b kogujateede äärde rajatavad sademeveekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht - ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus - vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatava id looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. ◼ Projekteeritav ühendustee läbib registri andmetel puurkaevu (PRK0000043) sanitaarkaitseala. Käesoleva eelhinnangu koostamise käigus on tekkinud kahtlus, et registri andmed võivad olla valed ning antud asukohas puurkaevu tegelikkuses ei asu. Sellest tulenevalt tuleb tööprojekti käigus vi idatud puurkaevu asukoht üle täpsustada ning vajadusel teha avaldus registriandmete parandamiseks. ◼ Juhul, kui puurkaev (PRK0000043) ikkagi asub registri järgses asukohas, tuleb arvestada, et veeseaduse (VeeS) §151 lõike 2 kohaselt on puurkaevu sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud. Seega on antud juhul soovitatav taotleda puurkaevu sanitaarkaitseala kaotamist või vähendamist. Vastavalt VeeS § 148 lg 2: põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Vastavalt veeseaduse § 277. lg (2): kui põhjaveehaarde sanitaarkait seala tahetakse  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 38 asjakohases registris muuta hooldusalaks, arvestades käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatut, esitatakse taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande. ◼ Väo lubjakivimaardla (registrikaart nr 46) ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 29. ploki alal on ehitustegevuse eelselt peab v äljama võimalikult suures ulatuses maavarana arvel olevat lubjakivi ning ehitamisel arvestama MaaPS peatükis 7. toodud nõuetega arvestamise vajadusega. ◼ Kus võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Meetmed ehitustegevuseks: ◼ Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestise alal , on tööde teostamiseks vajalik taotleda Muinsuskaitseseaduse § 52 lg 1 kohaselt tööde tegemise luba. ◼ Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile. ◼ Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töök ojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik lad ustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. LISA 1. FOTOD Foto 1. Vaade Lagedi tee 15 ja 17 kinnistutele. Allikas: Hendrikson & Ko, 19.07.2020 Foto 2. Settebasseinid Kurna oja lähistel. Allikas: Hendrikson & Ko, 19.07.2020  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 40 Foto 3. Lõigu km 6,470 asuv väikeulukite läbipääs. Allikas: Hendrikson & Ko, 19.07.2020 Foto 4. Lõigu km 7,774 asuv loomade läbipääs. Allikas: Hendrikson & Ko, 19.07.2020  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 41 Foto 5. Vaade lõigu km 11,3 kuni 12,3. Allikas: Hendrikson & Ko, 19.07.2020 Foto 6. Venekülla lõigule km1,2-1,5 on rajatud müratõkkesein. Allikas: Hendrikson & Ko, 19.07.2020  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 42 Foto 7. Lõigu km 8,7-9,1 rajatud müratõkke vall. Allikas: Hendrikson & Ko, 19.07.2020 Foto 8. Vaade Väo karjääri suunas Veneküla lõigul. Allikas: Hendrikson & Ko, 19.07.2020  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 43 Foto 9. Vaade Suur-Sõjamäe tee - Lagedi tee ristmiku läänepoolsele maa-alale. Allikas: Hendrikson & Ko, 19.07.2020 Foto 10. Vaade km 9,5-11,4 asuvale liiklussõlmele. Allikas: Hendrikson & Ko, 19.07.2020  Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 12,6 Väo-Jüri lõigu keskkonnamõjude eelhinnang 44 Foto 11. Vaade Väo ojale. Allikas: Hendrikson & Ko, 19.07.2020  Lugupeetud menetlusosaline 06.08.2020 nr 15-1/20-0768/36449-1 Riigitee 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo– Lagedi lõigu ühendusteede rajamiseks ehitusloa menetlusse kaasamine Maanteeamet algatas ehitusloa menetluse riigitee 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede rajamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt projektile „RIIGITEE NR 11 TALLINNA RINGTEE KM 0,6-2,8 VÄO-LAGEDI LÕIGU ÜHENDUSTEEDE EHITUSPROJEKT“ (töö nr 1981). Projekti eesmärk on riigitee 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi teelõigu kogujateede väljaehitamine, liiklusohutuse taseme tõstmine olemasoleva ajutise foorristmiku likvideerimise ja ristuva liikluse läbi ühendusteede ja tunneli suunamise kaudu. Ehitusega nähakse ette ühendusteede sujuvad liitumised põhimaanteega ning ajutise foorristmiku eemaldamine, millega tagatakse kogu Veneküla liiklussõlme kavandatud ja terviklik toimivus. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/3BKg5Xf3LpCHWIo. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 16.08.2020. a e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viiklepp projektijuht projekteerimise talitus Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisa. Korralduse eelnõu_Riigitee 11 km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede rajamiseks ja KMH algatamata jätmiseks 6119370 [email protected] 2 (2)  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas pp.kk.2020. a ehitusloa andmise menetluse riigitee 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 ühendusteed paiknevad järgmistel kinnisasjadel (katastritunnused: 65301:001:4465; 65301:001:4742; 78401:101:3592; 78401:101:3593; 78401:101:4429; 78403:313:0025; 78403:313:0017; 78401:101:3825; 78401:101:3046; 78403:313:0390; 78401:101:4889; 78401:101:3045; 78403:313:0190; 65301:001:4468; 78401:101:2764; 65301:011:0035; 65301:011:0124; 78403:313:0017) Harju maakonnas Rae vallas Veneküla külas ja Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas. Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt EXTech Design OÜ tööle nr 1981 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 26.12.2020. a nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/3BKg5Xf3LpCHWIo. Projekti eesmärk on riigitee 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi teelõigu kogujateede väljaehitamine, liiklusohutuse taseme tõstmine olemasoleva ajutise foorristmiku likvideerimise ja ristuva liikluse läbi ühendusteede ja tunneli suunamise kaudu. Ehitusega nähakse ette ühendusteede sujuvad liitumised põhimaanteega ning ajutise foorristmiku eemaldamine, millega tagatakse kogu Veneküla liiklussõlme kavandatud ja terviklik toimivus. 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Kavandatav tegevus on riigitee 11 Tallinna ringtee laiendamise üheks osaks, mis kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Tallinna ringtee laiendamise keskkonnamõjusid on eelnevalt hinnatud ühtekuuluvusfondi projekti „Tehniline abi T11 Tallinna ümbersõidu ja T8 Tallinn - Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne  2 „Tallinna ringtee lõik 0,6-12,6“ 1 raames. Võrreldes eelprojektiga on riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojektis toimunud muudatused, mille keskkonnamõjusid hinnatud ei ole. Maanteeamet otsustajana annab KeHJS § 6 lg 2 1 tulenevalt eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel, riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi teelõigu kogujateede väljaehitamisel, on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond, Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Tallinna Linnavalitsus, Rae Vallavalitsus. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või et nad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ §14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 21 , § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2,ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 1 KMH aruanne on heaks kiidetud Keskkonnaameti 08.09.2009 kirjaga nr 6-7/21831-5.  3 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede rajamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta agatamata riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 4. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti põhja teehoiu osakond. 5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus Lisad: Lisa 1. Riigitee 11 km 06 28 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede rajamise tee ehitusluba Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel Lisa 3. T11 Tallinna ringtee km 06-126 Väo-Jüri lõigu KMH eelhinnang_30-07-2020  Maanteeameti korralduse „Ehitusloa andmine Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteedele“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number ……….. Tee ehitusloa andmise kuupäev ……….. Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused Meetmed tööprojekti koostamisele: a) Saasteainete täiendavaks sidumiseks tuleb kogujateede äärde rajatavad sademeveekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave võimalusel mitte ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et sademevesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast set test ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus - vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. b) Projekteeritav ühendustee läbib Keskkonnaregistri andmetel puurkaevu (PRK0000043) sanitaarkaitseala. Tööprojekti käigus täpsustada viidatud puurkaevu asukoht ning vajadusel teha avaldus Keskkonnaregistris andmete parandamiseks või esitada veeseaduse alusel Keskkonnaagentuurile taotlus puurkaevu sanitaarkaitseala määramiseks hooldusalaks. c) Väo lubjakivimaardla (registrikaart nr 46) ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 29. ploki alal peab ehitustegevuse eelselt väljama võimalikult suures ulatuses  2 maavarana arvel olevat lubjakivi ning ehitamisel arvestama MaaPS peatükis 7. toodud nõuetega arvestamise vajadusega. d) Kus võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Meetmed ehitustegevuseks: a) Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestise alal, on tööde teostamiseks vajalik taotleda Muinsuskaitseseaduse § 52 lg 1 kohaselt tööde tegemise luba. b) Tööde teostamise ajal inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkihi avastamisel, sealhulgas inimluude või kultuuriväärtusega leiu korral, tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametit. c) Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal, tuleb pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. d) Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. e) Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). f) Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava kä itlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. g) Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömee todite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. h) Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.  3 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi teelõigu kogujateede väljaehitamine, liiklusohutuse taseme tõstmine olemasoleva ajutise foorristmiku likvideerimise ja ristuva liikluse läbi ühendusteede ja tunneli suunamise kaudu. Ehitusega nähakse ette ühendusteede sujuvad liitumised põhimaanteega ning ajutise foorristmiku eemaldamine, millega tagatakse kogu Veneküla liiklussõlme kavandatud ja terviklik toimivus. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi EXTech Design OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11967596 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Sihi tn 122, 10918 Tallinn, Harju maakond 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 53 474 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus RIIGITEE NR 11 TALLINNA RINGTEE KM 0,6-2,8 VÄO-LAGEDI LÕIGU ÜHENDUSTEEDE EHITUSPROJEKT 2.7 Tee ehitusprojekti number 1981 (allkirjastatud digitaalselt)  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine “ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Muinsuskaitseamet Põhjendus: Otsus: 2 Põhjendus: Otsus: 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Rae Vald Põhjendus: Otsus: 2 Tallinna Linn Maa-amet 1  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine “ lisa 2 3 Terviseamet 4 Keskkonnaamet 5 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond 6 Elektrilevi OÜ 7 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 8 Eesti Raudtee AS 9 AS Trev-2 Grupp 10 OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam 11 OÜ Väo Paas 12 A Betoon OÜ 13 Favorte OÜ 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr tunnus esitatud arvamuse osas 1 Põhjendus: Lagedi tee T2 78403:313:0017 2  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine “ lisa 2 Otsus: 2 Lagedi tee 21 78401:101:3045 3 Lagedi tee 9b 78401:101:3046 4 Lagedi tee 28 78401:101:3047 5 Lagedi tee 15 78401:101:2762 6 Lagedi tee 17 78401:101:2763 7 Lagedi tee 19 78401:101:2764 8 11 Tallinna ringtee T35 65301:001:4467 9 11 Tallinna ringtee T36 65301:001:4468 10 11 Tallinna ringtee T33 65301:001:4465 11 11 Tallinna ringtee T34 65301:001:4466 12 Lagedi tee 30 65301:001:4748 13 11 Tallinna ringtee T37 65301:001:4749 14 Lagedi tee 32 65301:001:4740 15 Lagedi tee 32a 65301:001:4741 16 11 Tallinna ringtee T39 65301:001:4742 17 Lagedi tee 9 78401:101:3824 18 Lagedi tee 9c 78401:101:3825 19 Lagedi tee 16b 78401:101:3593 20 Lagedi tee 16 78401:101:3741 21 Lagedi tee 16d 78401:101:3742 22 Lagedi tee 26 78401:101:4435 23 Lagedi tee T15 78401:101:4436 3  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine “ lisa 2 24 Lagedi tee T20 78401:101:4889 25 Lagedi tee 11 78401:101:4890 26 Lagedi tee 11c 78401:101:4891 27 Lagedi tee 11a 78403:313:0190 28 Lagedi tee 8 78403:313:0220 29 Lagedi-Maardu 65301:011:0112 30 Lagedi tee 13 78403:313:0720 31 11 Tallinna ringtee 65301:011:0124 32 Lagedi tee 9a 78403:313:0390 33 Lagedi tee 11b 78403:313:0410 34 Lagedi tee 18 78403:313:0450 35 Jaagu alajaam 65301:011:0027 36 Plaasi 65301:011:0035 37 Lagedi tee T1 78401:101:4426 38 Lagedi tee T14 78401:101:4425 39 Pendi tänav T3 78401:101:4429 40 Lagedi tee 14 78401:101:4431 41 Pendi tn 8 78401:101:4432 42 Lagedi tee 16a 78401:101:3592 43 Lagedi tee 20 78403:313:0910 44 Lagedi tee T11 78403:313:0025 45 Lagedi tee 14a 78403:313:0023 46 Lagedi tee T4 78403:313:0029 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 4  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6 – 2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine “ lisa 2 Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 5