Tormi Metspalu Teie 12.02.2018
OÜ Projektlahendused
[email protected] Meie 13.03.2018 nr 15-2/18/6926-2
Harjumaa Kose valla Krei küla Sutika II elamu-
rajooni vee- ja kanalisatsioonitorustike projekt
Edastasite 12.02.2018 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks Harjumaa Kose valla Krei küla
Sutika II elamurajooni vee- ja kanalisatsioonitorustike projekti lahenduse. Projekti alasse on
kaasatud riigitee nr 12 Kose-Jägala km 1,60-3,16. Projekti lahenduse kohaselt kavandatakse
riigitee kaitsevööndisse vee- ja survekanalisatsioonitorustikud. Riigitee km-l 2,30 on kavandatud
vee- ja survekanalisatsioonitorustike ristumine kinnisel meetodil kaitsehülsis.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3
ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame OÜ Projektlahendused töö nr 538-VK „.Kose
valla Krei küla Sutika II elamurajooni vee- ja kanalisatsioonitorustike projekt“ Juhime
tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad survekanalisatsiooni ja
veetorustikud ning muudele projekti asendiplaanil välja toodud ehitistele see ei laiene.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti
teemaa osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee –
blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja
talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks
liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
2. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa
taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile
(
[email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud –
taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal.
Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonnaga kooskõlastatud
ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel juhinduda
majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded
teetöödel“.
3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei
ole lubatud jätta. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on
keelatud.
4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
5. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning
sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.
6. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
7. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja kaitsevööndis tuleb
projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
planeeringute menetlemise talitus
Lisad: Asendiplaan, Ristlõige, Seletuskiri
Ave Talli
6304844
[email protected]
2 (2)
VABAVESI oü
Töö nr 538-VK
[email protected]
GSM 51 60 467
MTR EEP001013
Reg nr 11355479
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju
maakond. VK-liitumistorustike projekt.
PÕHIPROJEKT
Tellija: Hammerhead OÜ
PROJEKTEERIJA: Tormi Metspalu
VASTUTAV SPETSIALIST: Peeter Laidma
Tallinn 2017
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
Seletuskiri
Sisukord
1. ÜLDIST ..........................................................................................................................................4
1.1 PROJEKTI TOIMUMISE KOHT JA SISU ..................................................................................................4
1.2 TÖÖVÕTU PIIRID ...........................................................................................................................4
1.3 ARENDUSALA VEEVAJADUSE ARVUTAMINE .........................................................................................4
2. TEHNILISED NÕUDED ...................................................................................................................4
2.1 ÜLDIST........................................................................................................................................4
2.2 PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................................4
2.2.1 Veevarustus ....................................................................................................................4
2.2.2 Kanalisatsioon ................................................................................................................4
2.2.3 Ridamajad ......................................................................................................................5
2.3 TORUSTIKUD ................................................................................................................................5
2.3.1 Üldist ..............................................................................................................................5
2.3.2 Äärikud ja kinnitusdetailid ..............................................................................................5
2.3.3 Torude paigaldamine .....................................................................................................5
2.3.4 Veevarustuse ja survekanalisatsiooni torud ...................................................................6
2.3.5 Isevoolsed kanalisatsioonitorud .....................................................................................6
2.3.6 Tuletõrjemahuti ja kuivhüdrant ......................................................................................6
2.4 VENTIILID ....................................................................................................................................6
2.4.1 Üldist ..............................................................................................................................6
2.5 KANALISATSIOONI- JA VAATLUSKAEVUD .............................................................................................6
2.5.1 Kvaliteedinõuded ............................................................................................................6
2.6 KANALISATSIOONIPUMPLA ..............................................................................................................8
2.6.1 Kanalisatsioonipumpla rajamine ....................................................................................8
2.6.2 Kanalisatsioonipumpla tehnilised parameetrid ..............................................................8
2.6.3 Reoveepumpla tehnoloogia ja nõuded pumpla rajamiseks............................................9
2.6.4 Kasutatavad materjalid ja konstruktsioon ...................................................................10
2.6.5 Elektri- ja automaatikaprojekt .....................................................................................11
3. NÕUDED EHITUSTÖÖLE .............................................................................................................13
3.1 MÕÕDISTUSED ...........................................................................................................................13
3.1.1 Tööde teostamiseks vajalikud mõõtmised ...................................................................13
3.2 KVALITEEDIKONTROLL ..................................................................................................................14
3.2.1 Materjalide kvaliteedi kontroll .....................................................................................14
3.2.2 Tihendamistööde kontroll.............................................................................................14
3.2.3 Väljakaevatud pinnase käsitlemine ..............................................................................14
3.3 EELTÖÖD ...................................................................................................................................14
3.3.1 Ehitiste kaitse, ümberpaigaldused ja lammutamised...................................................14
3.4 KAEVETÖÖD ...............................................................................................................................14
3.4.1 Üldised nõuded .............................................................................................................14
3.4.2 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide juures teostatavatele kaevetöödele .....14
3.4.3 Kaeviku hoidmine kuivana ............................................................................................15
3.4.4 Talvel tehtavad tööd.....................................................................................................15
3.5 PINNASE KAEVETÖÖD...................................................................................................................15
3.5.1 Üldnõuded kaevikule ....................................................................................................15
3.5.2 Kaeviku asendi ja sügavuse kontroll .............................................................................15
3.5.3 Kaeviku rajamise põhimõtteid ......................................................................................15
3.5.4 Väljakaevatud pinnase paigutamine ............................................................................15
OÜ VABAVESI 2(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
3.6 TOESTUS ...................................................................................................................................15
3.6.1 Üldist ............................................................................................................................15
3.6.2 Kaeviku toestusele esitatavad nõudmised ...................................................................16
3.6.3 Kaeviku seinte toestamine ............................................................................................16
3.7 ISEVOOLSETE TORUSTIKU RAJAMINE ................................................................................................16
3.7.1 Aluskiht .........................................................................................................................16
3.7.2 Algtäide ........................................................................................................................17
3.7.3 Lõpptäide (tagasitäide) ................................................................................................17
3.7.4 Kaevuümbruse täitmine ...............................................................................................18
3.7.5 Täitmise kontroll ...........................................................................................................18
3.7.6 Tööjuhis tugikonstruktsioonidega kaeviku täitmiseks ..................................................18
3.7.7 Seadmete paigaldus .....................................................................................................18
3.7.8 Tööplatsi olukord peale tööde lõppemist .....................................................................19
3.8 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKE RAJAMINE ..................................................................................19
3.9 VEETORUSTIKU RAJAMINE.................................................................................................................19
3.10 TORUSTIKE RAJAMINE KINNISEL MEETODIL ........................................................................................20
3.11 TÖÖMAHTUDE LOETELU .................................................................................................................20
4. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL ..............................................................................22
OÜ VABAVESI 3(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
1. Üldist
1.1 Projekti toimumise koht ja sisu
Käesoleva projektiga on teostatud Kose valla, Krei küla, Sutika II elamurajooni VK-liitumistorustike
projekti lahendus põhiprojekti staadiumis. Projekteerimise lähtetingimusteks on Kose Vesi OÜ poolt
26.05.2016 väljastatud tehnilised tingimused liitumiseks, mis näevad ette planeeringuala
varustamise Kose aleviku ÜVK põhiselt. Kuivõrd arendusala on olemasolevast ÜVK võrgust piisavalt
kaugel, on projekti koostamisse kaasatud veevõrgu modelleerija, Nils Kändler, kelle modelleerimise
tulemusena (vt Lisa 1) saadi vajalikud tehnilised lähteandmed.
Kõik projektiga lahendatavad insener–tehnilised võrgud on planeeritud uued ja on ette nähtud välja
ehitada kaasaja nõuetele vastavalt.
Projekt hõlmab torustikke, mis on toodud lisatud joonisel.
1.2 Töövõtu piirid
Töövõtu piiride täpsemad asukohad on toodud torustike plaanil (joonis VK-1)
1.3 Arendusala veevajaduse arvutamine
Arvestades planeeringujärgsete ja perspektiivsete hoonestusvõimalustega, oleks planeeringualale
ehitatavate elumajade arv ca 54, mis teeb keskmiseks elanike arvuks perspektiivselt ca 165 inimest.
3
Piirkonna keskmine ööpäevane veetarbimine oleks QkD = 165x133/1000 = 22 m
3
Maksimaalne ööpäevane veetarbimine Qmax d=22x1,2=26 m
3
Maksimaalne tipptunni veetarbimine Qmax dh=26/24x1,3x4 = 6 m ehk 1,7 l/s
2. Tehnilised nõuded
2.1 Üldist
Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:
Kinnistu kanalisatsioon EVS 846:2013
Väliskanalisatsioonivõrk EVS 848:2013
Veevarustuse välisvõrk EVS 921:2014
Hoone veevärk EVS 835:2014
EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
2.2 Projektlahendus
2.2.1 Veevarustus
Käesolevas projektis on ette nähtud varustada planeeringuala ühisveevärgi veega ning selleks on
projekteeritud veetorustik läbimõõduga De90. Olemasolev maapind on reljeefne ning harutorustik
pikk, siis on transiitveetorustiku kõrgematesse punktidesse projekteeritud õhueralduskaevud
läbimõõduga 1000/600. Tuletõrjevesi on lahendatud kahe veemahuti ja kuivhüdrantidega.
2.2.2 Kanalisatsioon
Reoveekanalisatsioonitorustik rajada De160 PVC SN8 torudest. Planeeringualalt juhitakse reovesi
projekteeritud reoveepumplasse läbimõõduga 1600mm, millest reovesi pumbatakse Kose alevikku.
Enne reovee olemasolevasse kanalisatsioonisüsteemi juhtimist rahustatakse see
voolurahustuskaevus VRK-93 ning seejärel juhitakse olemasolevasse kaevu K-94, mida ei ole ette
nähtud välja vahetada. Survetoru rajada De110 PN10 torudest. Survekanalisatsioonitrassile on ette
nähtud paigaldada kaks läbipesukaevu trassi madalamatesse kohtadesse. Läbipesukaevu joonis on
toodud joonis leht VK-17.
OÜ VABAVESI 4(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
2.2.3 Ridamajad
Kinnistutele, kus hakkab elama kaks või enam leibkonda (ridaelamu) tuleb näha ette igale
leibkonnale (ridaelamuboksile) oma liitumispunktid. Kinnistu sees ÜVK torustikele seada servituud
OÜ Kose Vesi kasuks koos avaliku tee kasutamisega.
2.3 Torustikud
2.3.1 Üldist
PE torustike ühendamiseks tuleb kasutada keevisühendusi.
Torustikud tuleb paigaldada ja ühendada järgides rangelt valmistajatehase instruktsioone.
Kui ei ole teisiti spetsifitseeritud, tuleb torustike paigaldusel järgida järgmiste standardite nõudeid.
Standard Standardi subjekt
EN 1401-1:1998, SFS 5102 või NS 3624:1990 uPVC torud
EN 1852-1:1998, SFS 3453 või NS 3630:1990 PP torud
ISO 4427:1996, SFS 5103, SFS 2335, SFS 2336,
SFS 4231, SFS 3421, või NS 3623:1990 PE torud
Torude valmistaja peab olema vastutav oma toodangu kvaliteedi tõestamise eest ja peab olema läbi
viinud torude katsetused vastavalt standarditele. Ta peab olema suuteline seda tõestama vastavate
dokumentidega (sertifikaatidega).
Väikese läbimõõduga torusid võib tarnida rullidena, kui seda lubab toru valmistajatehas.
HDPE torud ja nende ühendusdetailid tuleb tarnida ühelt ja samalt valmistajalt. Elektrilised
keevismuhvid peavad täpselt sobima torudega, mida nende abil ühendatakse ja nende kvaliteet
peab olema tõestatud sertifikaatidega.
Erinevast materjalist torustike, torude, armatuuri (siibrid, ventiilid, tagasilöögiklapid jm.) ja
seadmete ühendamiseks tuleb kasutada spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud ühendusdetaile ja
kooste (ühendusmuhvid, montaažmuhvid jm.)
2.3.2 Äärikud ja kinnitusdetailid
Äärikud ja kinnitusdetailid peavad vastama nende abil ühendatavas torustikus olevale vedeliku
töörõhule, kuid ei tohi vastata väiksemale rõhule kui PN 10. Äärikute materjaliks peab olema must
kuumtsingitud teras, on lubatud kasutada ka SiAl äärikuid. Poltide, mutrite ja seibide materjalina
tuleb eelistada roostevabaterast. Juhul kui ühenduskoht on pidevas kontaktis veega või pinnasega
peavad äärikud, poldid, mutrid ja seibid olema valmistatud roostevabast happekindlast terasest.
Äärikutihendid peavad olema valmistatud materjalist, mille omadused on ühendusest läbi voolava
vedelikukindlad. Tihend peab olema nn. poldiavade ringjoone sisest tüüpi (temas ei tohi olla avasid
poltide jaoks).
Pimeäärikud paigaldatakse järgides samu põhimõtteid.
2.3.3 Torude paigaldamine
Torude paigaldamisel tuleb järgida pkt. 2.1 toodud kahe esimese abimaterjali tööjuhendmaterjalide
nõudeid, kus on ära toodud nõuded kaevetöödele, kaevikule, tagasitäitele, torude paigutusele jm.
Torustiku kohale 30cm kõrgusele toru laest paigaldada hoiatuslint, survetorustiku külge paigaldada
märkekaabel.
OÜ VABAVESI 5(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
2.3.4 Veevarustuse ja survekanalisatsiooni torud
Tuleb kasutada plastiktorusid, mis on valmistatud materjalist PE. Joogiveetorustike minimaalne
surveklass on PN10, survekanalisatsioonitorude surveklass on minimaalselt PN 10.
Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtja peab hankima Tarnijalt sertifikaadid
kinnitamaks toru kvaliteeti.
PE torude ühendamiseks tuleb kasutada kas keevismuhve või põkkkeevitust. Lubatud on ka
vajadusel ühendamine äärikute või spetsiaalsete ühendusdetailide abil.
Ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass.
2.3.5 Isevoolsed kanalisatsioonitorud
Plastikust isevoolsed reoveetorud peavad olema valmistatud uPVC materjalist, survekanalisatsiooni
torustikes ja veetorustikes tuleb kasutada PE materjali. UPVC materjalist torud peavad olema
vähemalt tugevusklassist SN8 (8kN/m² EN 1401-1:1998).
2.3.6 Tuletõrjemahuti ja kuivhüdrant
3
Tuletõrjemahutid on valmistatud klaasplastist mille mahuks on V=40m . Mahuti varustatakse
täitetorustikuga De32 ning sulgarmatuuriga (maakraan DN25). Mahutite täitmine on arvestatud
töötama automaatselt, selleks mahutisse paigaldatava ujuksüsteemi abil nt Genebre tooteseeriast
ujuvklapp 1“ tüüp koos ujukpalliga.
Mahuti on varustatud 800mm läbimõõduga teeninduspüstiku ja lukustatava teenindusluugiga.
Mahutil on ventilatsioonitoru läbimõõduga De110. Mahuti paigaldatakse vastavalt tootja
ettekirjutustele. Mahuti ankurdamiseks kasutatakse ankurdusplaati vastavalt töövõtja poolt valitud
mahutile ja tootja poolsetele tingimustele.
Mahutite DN200 väljavõtteotsale paigaldatakse hüdrant. Kuivhüdrandi/mahuti tühjendustorule
paigaldatakse DN200 äärikutega kompensaatorid ja DN200 maakraanid (spindlipikendusega)
mahutite teenindamiseks.
2.4 Ventiilid
2.4.1 Üldist
Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest
vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Eriliselt peab tarvikute
valikul veenduma selles, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.
Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi ei otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.
Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad
sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest.
Siibrite ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN 10 ja reovee torustike
puhul vähemalt PN 6. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv suurus,
ääriku paksus jne.)
2.5 Kanalisatsiooni- ja vaatluskaevud
2.5.1 Kvaliteedinõuded
Vaatluskaevud tehakse nii materjali kui suuruse poolest vastavalt projektile. Vaatluskaevu suurus
antakse projektis.
Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt
projektis antud kõrgusele ja kaldega.
OÜ VABAVESI 6(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
2.5.1.1 Plastikkaevud
Plastmassist vaatluskaevudena kasutatakse PE keeviskaevud põhjarenniga.
2.5.1.2 Nõuded mõõtmetele
Kaevud paigaldatakse vertikaalselt. Hälve tohib olla maksimaalselt l0 mm 1 m kohta. Kaevude
horisontaalse paigaldamise puhul on lubatud maksimaalne hälve 100 mm.
2.5.1.3 Luugid
Malmluugid koormuskindlusega 400 kN.
Vaatluskaevude luugid paigaldatakse:
betoon-, betoonkivi-ja loodusliku kivi pindadel 0-5 mm katte pinnast madalamale
asfalt-, kruusa- ja killustikkattega pindadel katte pinnaga võrdsele kõrgusele.
Luugid paigaldatakse kattepinnaga samasse kaldesse.
2.5.1.4 Nõuded kaevudele
Kaevudesse kuhu hoolduspersonal võib sisse minna peab augu läbimõõt olema vähemalt 500 mm.
Plastmassist vaatluskaevude luugi suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule.
Kasutatakse teleskoobilisi tehases valmistatud HDPE või PP materjalist EN 13598 vastavalt
valmistatud kaeve. Plastmasskaevu ülaosa tehakse liiklusega aladel alati teleskoop-
konstruktsiooniga. Teleskoop-osa pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Teleskoop kaevu kehasse vähemalt
20cm mustkattega või haljasalal, kruuskattega tee korral 40cm. Võib kasutada keevikaeve või
elementidest monteeritavaid kaeve (näiteks Pipelife Eesti AS PRO kaevud). Kanalisatsioonikaevude
põhjad peavad olema sujuva ja seledapinnalise voolurenniga, topeltpõhjalised.
Kaevud kõrgusega kuni 2,5m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2, kõrgemad vähemalt
SN4.
Kui kaevu suubuv peavoolutoru on väljavoolutorust kõrgemal kui kaevu sisemine läbimõõt, siis
ühendatakse vastav langetustoru suubuva torustikuga.
Vajadusel kaev ankurdatakse (olenevalt pinnavee tasemest).
2.5.1.5 Kontrollkaevud (kinnistu liitumispunktid)
Kontrollkaevudena kasutatakse teleskoopseid kontrollkaeve De200/160. Kontrollkaevu
konstruktsioon ja mõõtmed peavad võimaldama teostada torustiku läbipesu ja torustiku kontrolliks
TV-vaatluskaamera läbipääsu.
2.5.1.6 Teleskoopkaev
Asfaltkattega aladel kasutatakse teleskoopkaevu. Tavaliselt kasutatakse ümmargust teleskoopkaevu.
Teleskoopseid kaeve tuleb kasutada ka haljasalal.
Betoonkivide või betoonplaatidega kaetud aladel ja sillutuskivi-aladel kasutatakse ka ristküliku
kujulisi kaevupäiseid.
Kahekordset või lukustatavat luuki kasutatakse ainult siis, kui projektis on taolistest kaevudest eraldi
mainitud.
2.5.1.7 Kaevude tihedus
Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel.
2.5.1.8 Kanalisatsioonitorustiku ühendamine kaevuga
Kasutatakse ainult kaevuelemente, kus torude ühenduskohad on juba tehases valmis tehtud.
Plastmassist kaevuelementide puhul tehakse standardile SFS 3468 vastavad toruühendused. Kaevu
ja kanalisatsioonitoru ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude
ühendamisel.
OÜ VABAVESI 7(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
Kui plastmasskaevu on vaja teha toruühendus koha peal (objektil), kasutatakse sadulühendust või
mõnd muud usaldusväärset ühendusviisi.
Plastmasstoru ja plastmasskaevu vaheline keevitusühendus tehakse samamoodi kui kahe toru
vaheline keevitusliides.
Pumbajaamade ja muude konstruktsioonidega ühendatakse torud samal viisil kui kaevudega.
2.5.1.9 Kaevupäis
Kaevupäise alumine äär paigaldatakse plastmasskaevus kinnitatakse see poltide-mutritega kaevu
teleskooptoru külge.
Vaatluskaevude luukides olevat tõsteaugud suletakse nii, et pinnavesi kaevudesse ei pääseks.
2.6 Kanalisatsioonipumpla
2.6.1 Kanalisatsioonipumpla rajamine
Käesoleva projekti raames rajatakse uus kanalisatsioonipumpla. Pumpla korpus peab olema
valmistatud SN4 jäikusele vastavast terviklikust torust. Toru materjal peab olema PEHD (suure
tihedusega polüetüleen). Pumpla rõngasjäikus on T-4. Pumpla põhi peab olema kahekihiline, kihtide
vahele paigaldada põhja jäigastamiseks metallsõrestik.
Kanalisatsioonipumpla rajatakse kompaktpumplana, PEHD-korpusega, maa-alune. Pumpla Tootjal
tuleb järgida standardit EVS-EN 1778 „Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused.
Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel“ ja EN 12579-2
„Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid - 2 osa: Vertikaalsete silindriliste mahutite
arvutused“.
Reoveepumpla asendiplaan koos tehnovõrkudega on toodud joonisel VK-1 ning pumpla
põhimõtteline koostejoonis joonisel VK-18. Kanalisatsioonipumpla elektriliitumine kuulub töövõtja
töödemahtu. Liitumisühendus teostatakse vastavalt Elektrilevi tehnilistele tingimuste kohaselt
paigaldatava liitumiskilbi kaudu.
Enne ehitustöödega alustamist kooskõlastada AS-ga Kose Vesi reoveepumpla tööprojekt !.
2.6.2 Kanalisatsioonipumpla tehnilised parameetrid
Projekteeritava pumpla teenindusala on 22 erakinnistut, planeeringujärgselt kokku 54 elamut . 24 h
arvestuslik tarbimismaht on (54x0,4 m3) = 21,6 m3.
Pumpla vajalik tõstekõrgus on max 20m (arvestades ka rõhukadu torustikus ja pumplas).
Maapinna kõrgus pumpla asukohas on 57.30 m abs. Pumpla põhja sügavus maapinnast 3,84 m,
pumpla põhja abs kõrgus 53,38 m, pumpla teeninduskaev rajatakse min 0,4 m kõrgemale
ümbritsevast maapinnast.
Sissevoolutoru renni kõrgus pumplas 54,66 m abs;
Sissevoolutoru: PVC SN8 De160 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10 De160)
Pumplast väljuva survetoru kõrgus toru peale on 55.39 m abs;
Survetorustiku materjal: PE PN10 De110.
Pumpla kesta läbimõõt: De1600
Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud vee
tasapinnaandur ja avariiandurid. Reoveepumba (pumpade) väljalülitamine leiab aset tasemel MIN -
0,3 m pumpla põrandast, esimese pumba sisselülitamine toimub veetasemel MAX1 – 0,85 m, teise
pumba lülitamine tasemel MAX2 – 1,00 m.
OÜ VABAVESI 8(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
Pumpla reguleeriv maht tavaolukorras on 0,7 m3.
Projekteeritava pumpla teenindusala on 22 erakinnistut, planeeringujärgselt kokku 54 elamut . 24 h
arvestuslik tarbimismaht on (54x0,4 m3) = 21,6 m3. Nelja tunni tootlikus on ca 3,6 m3.
Pumpla mahutavus avariiolukorras on 2,1 m3, torustiku mahutavus ca 13 m3, arvestamata
vahekaeve.
Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega. Pumpade
survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid. Vajaliku torustiku isepuhastuskiiruse
tagamiseks ja pumpla armatuuris ning survetorustikus tekkiva rõhukao ületamiseks peavad
pumpade parameetrid olema valitud järgnevad: Q= 2x3,5l/s, H= 12 m, (näidispump GRUNDFOS
SLV.65.80.22.2.50D.C või samaväärne, pumba näidismaterjal Lisas).
Pumbad varustatakse sujuvkäivitiga. Valitud pumba tüüp kooskõlastatakse OÜ Kose Vesi,ga
2.6.3 Reoveepumpla tehnoloogia ja nõuded pumpla rajamiseks.
Pumpla korpus. Tuleb rajada suure tihedusega polüetüleenist (PEHD). Pumplate valmistaja ja
paigaldaja peavad järgima järgmisi standardeid:
- EVS-EN 1778 “Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja
moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.”
- prEN 12579-2 “Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete
silindriliste mahutite arvutused.”
- EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude
kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus,
kvaliteedikontroll
Plastpumpla konstruktsioon peab sisaldama tõsteaasu. Pumplakaev peab olema sfäärilise põhjaga
(tugevdussektsioonidega).
Reoveepumpla rajatakse läbimõõduga 1600 mm, selle peal on neljakandiline hoolduskaev pumpla
teenindmiseks ja ning pumba väljatõstmiseks. Kaev varustatakse AISI304 redeliga Hoolduskaev koos
luugiga peab ulatuma maapinnast vähemalt 0,4 m kõrgemale. Hoolduskaev tuleb katta PEHD plastist
luugiga.
Pumpla ümber rajada teenindusplats mustkattest.
Pumpla kaevu luugi alla tuleb paigaldada soojustus, mille minimaalne paksus on 50 mm ja
soojusjuhtivustegur 0,035W/(m*K).
Luugi konstruktsioonis peab olema selline lukustusseade, mis tagab, et luugi avatud asendis oleks
välistatud luugi iseeneslik sulgumine (nt tuule mõjul). PE plastist lehega kaetud luuk peab olema
lukustatav sisekuuskant roostevaba poldiga. Luugi raami kinnitamisel hoolduskaevu külge peab
poldi mutter jääma hoolduskaevu sisse.
Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi avaneda
redeli ega pumba juhtsiinide poole. Luuk peab avanema juurdepääsutee poole
Pumplasse siseneva kanalisatsioonitoru otsa ette on ette nähtud PE plastist vee rahustusplaat, mis
tagab, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade peale. Kanalisatsiooni sissevool
varustatakse pumpla ees siibriga, paigaldatakse spindlipikendus ja kape. Võimaluse korral
paigaldada siiber pumpla sisse ja tuua spindli ots koos käisrattaga teenindusplatformi kohale.
OÜ VABAVESI 9(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
Sisenevad ja väljuvad torud tuleb paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse.
Kahe toru vahe tuleb tihendada veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. Kanalisatsiooni
survetoru varustatakse väljaspool pumplat kummikiilsiibriga, paigaldatakse spindlipikendus ja kape.
Pumpla alus. Pumpla kest tuleb ankurdada betoonplaadi külge,. Alusplaadi all peab olema rajatud
tihendatud killustikalus, elastsusmoodul 170 Mpa. Ankurduspoldid (kiilankrud) peavad olema
roostevabast terasest A2.
Ümber pumpla kesta tuleb paigaldada liiv või peenkruus. Vahetult pumpla alusplaadi peale pandava
liiva sisse on soovitatav segada tsementi (40 kg 1 m3 liiva kohta). Tsemendiga segatud liivakihi
paksus peab olema vähemalt 1 m.
Pumpla korpuse sisene ventilatsioon. On ette nähtud 2 õhutustoru. Need tuleb valmistada PE
plastist De110. Esimene toru ulatub pumpla sees teenindusplatvormist ca 300 mm kõrgemale (ei
tohi segada teenindusluukide avamist). Teise toru on ava jääb pumpla lae alla. Õhutustorude
ülemised otsad on toodud pumpla teeninduskaevu juures maapinnale. Toru otste kõrgus
maapinnast on min 700mm. Torude tuulutusotsikud peavad välistama sademete tungimise
pumplasse ning varustatud putukatõrjevõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava
seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge. Torud võib kinnitada elektri-
automaatika kilbi külge, tagatud peab olema kilbi niiskus- ja veekindlus.
Õhutustoru min läbimõõt 100mm, materjal PEH.
2.6.4 Kasutatavad materjalid ja konstruktsioon
Pumba kiirühendussiinid – roostevabast terasest torud AISI 304, siinid peavad ulatuma kuni
teenindusplatvormini. Igale pumbale peab olema ette nähtud kaks siini.
Pumba tõstekett – roostevabast terasest AISI 304 silmaga 3x30 (kontrollida ketti
purunemisele lähtudes pumba kaalust)
Nivooandur - Nivooandur (näiteks Siemens, Sitrans P, MPS series) paigaldada kaitsetorusse
DN min 100mm, plastik.
Äärikühendused - roostevaba teras, miinimum AISI 304.
Teenindusredel - roostevaba teras, miinimum AISI 304. Redeli püsttalad ja astmed 30mm
nelikanttorust, astmete samm h=300mm, astmete ülemist pinda ei ole vaja karestada.
Teenindusredel peab ulatuma pumpla krae ülemisest servast kuni pumpla põhjani.
Pumplasse sisenemiseks käepideme- roostevaba teras, AISI 304. Redeli vertikaaltala kõrval,
ülestõstetav ja iselukustuv. Käepidemete kõrgus pumpla laest/maapinnast h=750mm.
Siibrid - kummikiiluga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt
standardile DIN 30677.
Tagasilöögiklapid - kummikuuliga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga
vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati.
Poldid, mutrid, seibid.
Polt -roostevaba teras, miinimum A2,
seib- roostevaba teras miinimum A2,
mutter- messing DIN 934, miinimum A2.
Silindrilises pumplas peab olema plastist või roostevabast terasest AISI 304
survekustutusplaat, mis peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade,
siibrite jms. armatuuri peale.
Siseneva torustiku sulgemine – pumplasse sisenevale torustikule tuleb pumplasse
paigaldada kummikiilsiiber koos spindlipikendusega. Kummikiilsiibri avamine/sulgemine
peab olema võimalik pumplasse sisenemiseta.
OÜ VABAVESI 10(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
Survetorustik -roostevaba teras, miinimum AISI 304.
Survetorustik ei tohi olla väiksem pumpa läbivast avast (solid size).
Pumpade töörõhu mõõtmiseks paigaldada väljundkollektorile manomeetri ühenduskoht ½“
väljundkeermega koos r/v kuulkraaniga Survetorustiku läbiviigud: plasttoru läbi pumpla kesta,
pumpla sees tehakse üleminek roostevabalt plastile äärikuga. Plasttoru ots pumpla seinast välja,
sinna külge saab ühendada keevisliitmikuga survetoru.
Tagasilöögiklapid - tagasilöögiklapid kummikuuliga, korpus tempermalmist, kaetud seest ja
väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677.
Klappide ja siibrite vahetuseks paigaldada montaažimuhvid.
Plastkorpusega pumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke
tõsteaasasid.
Pumba kiirpaigaldus jala kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja külge, peab
olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks pumplasse
paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump.
2.6.5 Elektri- ja automaatikaprojekt
Enne ehitustöid tuleb töövõtjal esitada tööprojektid elektrivarustuse ja automaatika osas
alljärgnevatel tingimustel:
Projekteerida pumpla elektrivarustus alates liitumiskilbist.
Elektrienergia arvesti peab olema kahetariifne, programmkellaga (EV tüübikinnitus) ja see
peab olema paigaldatud Elektrilevi AS-i liitumiskilpi.
Kilp on lukustatav võtmega.
Juhtimiskilbil peab olema kordusmaandus.
Juhtimiskilp paigaldada pumpla külge või eraldi vundamendil. Pumpla külge paigaldamisel
teostada lahendus selliselt, et oleks välistatud reovee aurude pääsemine kilpi.
Juhtimiskilbi kaitseaste valida vastavalt paigaldustingimustele. Pumplas, millel puudub
pealisehitus, peab see olema vähemalt IP44.
Külmakartliku aparatuuri tarbeks peab olema kütteelement, mis on varustatud juhtimis- ja
seadetermostaadiga. Kasutada soojustatud kilpi (täpsem info OÜlt Kose Vesi).
Käsitööriistade ja arvuti tarbeks peab olema kilbis AC 230V pistikupesa, mis on varustatud
30mA rikkevoolukaitselülitiga.
Juhtimiskilbi uks või uksed peavad avanema min 135° ulatuses. Juhtimiskilp peab olema
lukustatav erivõtmega. Kilpide, pealisehitiste lukustus kooskõlastada OÜ-iga Kose Vesi. Kilbi
sisevalgustus peab toimima ukse avamise korral.
Pumbad projekteerida töötama kahel režiimil: K- käsijuhtimisel; A- automaatjuhtimisel.
Režiimi valik, käsi või automaat, peab toimuma juhtimiskilbilt. Automaatrežiimis peab
pumpade tööd juhtima lineaarne 4...20mA väljundiga nivooandur (näiteks Siemens, Sitrans
P, MPS seeria, 7MF1570) läbi PLC.
Pumpade sujuvkäiviti peab tagama pumpade sujuva käivitamise kui ka seismajäämise.
Mistahes juhul peab olema välistatud mõlema pumba samaaegne käivitamine.
Pumba elektrikaabli jätkukoha kaitsmiseks kasutada termokahanevat toru, mille sisepinnale
on kantud liim.
Valvesignalisatsiooni sisse-välja lülitamine toimub kontrolleri operatsioonipaneelilt
sõrmistiku abil. Signalisatsiooni lukklülitit ei paigaldata.
Programmiliselt sisestavate parameetrite nimekirjas peab olema ka nivooanduri häire
edastamise viiteaeg.
Seadmed:
OÜ VABAVESI 11(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
Online UPS, toiteploki ja akuga : 230VAC/24 VDC, 0.8 Ah
Kontroller: näit. SIMATIC CPU1214 DC/DC/DC koos analoogsisendkaardiga: SM1231
(4…20mA)
Operatsioonipaneel: näit. Siemens, KTP400.
GPRS modem: näiteks SINATU MD720-3 ja kommunikatsioonimoodul CM1241
Sujuvkäiviti: seiskumisel kolme faasi katkestusega või ahelasse lisada magnetkäiviti. Sujuv
start ja stopp.
Liigpingepiirikud: Kilbi toitele 3 faasi + PEN, B+C klassi liigpingepiirik ja
automaatikaseadmetele D klassi liigpingepiirik.
Faasikontrolli relee: alapinge-, ja ülepinge- ja faaside järjestuse kontroll.
Mootorikaitse automaadid NC lisakontaktiga, kontrollerisse info edastamiseks
mootorikaitse olekust.
Pumpla töö seadete arhiveerimiseks ning taastamiseks annab Töövõtja Tellijale pumpla
üleandmisel üle mälukaardi, mille abil saab ilma arvutit kasutamata taastada kontrolleris
seadeid.
Elektripaigaldiste projekt peab sisaldama vähemalt:
töövõtu piiride määratlus
tehnilised nõuded kasutatavatele materjalidele (sh abimaterjalide) ja toodetele;
nõuded tööde kvaliteedile (sh mõõtmete täpsused, paigaldustäpsused, viimistlus,
katsetused, kontrollid).
Elektrivarustuse projekt peab sisaldama vähemalt:
süsteemide tehniline kirjeldus;
projekteeritavad kaabelliinid ja välisvalgustus seotuna asendiplaanil;
elektrivarustuse skeem, näidates tarbijate võimsuse, liitumispunkti seadmed, toitekaablid;
elektri jaotusvõrgu või magistraalliinide skeem koos tehniliste parameetritega;
elektripaigaldise plaanid vajadusel eraldi näidates
o piksekaitse ja maandusseade
o valgustus
o jõupaigaldis
o elekterküte
o maandusseadme ja potentsiaaliühtlustuse skeem;
keskuste primaarskeemid koos nõuetega nende kokkupanekuks;
põhiseadmete (valgustid, kilbid, küttekehad jms) loetelud koos tehniliste parameetritega;
Automaatikaprojekt peab sisaldama vähemalt:
süsteemide tehniline kirjeldus,
süsteemide skeemid,
süsteemide automatiseerimise skeemid koos tarnepiiridega, parameetrite loeteluga ja
tööpõhimõtte kirjeldusega;
reguleer-, juht-, kontroll- ja häirepunktide loetelud.
Automaatika lahendus peab olema komplekteeritud moodulitest. Ülesehitus peab võimaldama
süsteemi vea otsingut moodulite kaupa.
Pumplate kaugseire lahendus:
OÜ VABAVESI 12(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
Projekteeritav reoveepumplate kaugseire peab olema ühilduv OÜ-s Kose Vesi kasutusel oleva
lahendusega.
OÜ Kose Vesi rajatiste kaugseire on lahendatud GPRS võrgu abil. Süsteemi on paigaldanud Saksa
Automaatika OÜ.
Info edastatakse Kosel, Põllu 14 asuvas OÜ Kose Vesi kontoris olevasse kesksesse kaugseire
arvutisse. Pumplate töö edastatud informatsiooni visuaalne lahendus (ekraani pilt) peab olema
sama seniste kaugjälgitavate reoveepumplatega.
Reoveepumplate puhul on kontrollitavad ja jälgitavad järgmised tehnoloogilised parameetrid:
o Graafiliselt kuvatakse:
- Pumpade käivituste summaarne arv ööpäevas ning valitud aja jooksul
- Reoveenivoo pumplas ajas
o Pumpade töö: Mõlema pumba käivituste summaarne arv (ööpäevas ja üldse), töötunnid,
pumba olek (seisab/töötab), mootrikaitse seisukord (korras/rikkis)
o Häireteated – elektrikatkestus, pumpade avarii, nivooteated, pumplasse
sissemurdmisalarm
Elektri- ja automaatikatööde teostamisel tuleb arvestada elektri-automaatikasüsteemi edasise
täiendamisega, sh kilpi peab jääma 20 % vaba ruumi.
Reoveepumpla varustatakse mobiilse elektrigeneraatori kasutamise võimalusega, st nähakse et
vajalikud pistikühendused ja teostatakse muud vajalikud tööd generaatori ühendamiseks.
3. Nõuded ehitustööle
3.1 Mõõdistused
3.1.1 Tööde teostamiseks vajalikud mõõtmised
3.1.1.1 Projekti märkimine maastikule
Projekt märgitakse maastikule ettenähtud korra kohaselt.
Maasse paigaldatakse nii palju vaiasid, kõrguse tähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende
abil võib teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile.
Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, et märgistus on jäänud
muutumatuks.
Vajaduse korral mõõdetakse märgid uuesti maastikule.
Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust,
võrreldes nende paigutust ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega.
Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja
vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust.
Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmiste jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete
alusel.
Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende
kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.
3.1.1.2 Tehtud töömahtude mõõtmine
Peale kaevetööde teostamist mõõdetakse üle kaeviku suurus ja võrreldakse seda projekteeritud
kaevikuga ja projektis toodud kaevetööde mahtudega. Samuti võrreldakse pinnase omadusi
projektis tooduga.
Peale torustiku paigaldamist ja enne kaeviku tagasitäitmist mõõdetakse üle paigaldatud torustiku
pikkus, loetakse üle paigaldatud tarvikud, kaevud, seadmed jms.
OÜ VABAVESI 13(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
3.2 Kvaliteedikontroll
Kvaliteedikontrolli abil jälgitakse, et kasutatavad materjalid ja ehitustöö vastavad projektile.
Selles peatükis kirjeldatakse kvaliteedikontrolli üldpõhimõtteid ja käsitletakse valmisoleva ehitise
lubatud mõõtudest kõrvalekaldeid.
Ehitusele vastavad kvaliteedinõuded ja kvaliteedi kontrolli meetmed on välja toodud kõikide tööde
juures, mida on kirjeldatud selles dokumendis.
3.2.1 Materjalide kvaliteedi kontroll
Enne valmisdetailide ja materjalide kasutusele võtmist teostatakse vajalikud katsetused ja
hangitakse nõuetekohased sertifikaadid, nii nagu nõutud standardlahendustes või projektis ja
nendes dokumentides, millele projektis või standardlahendustes on viidatud.
3.2.2 Tihendamistööde kontroll
Iga tagasitäitekihi ja teede, platside aluses osad omavad tiheduse ja paksuse nõudeid ja need
peavad olema täidetud.
3.2.3 Väljakaevatud pinnase käsitlemine
Kasutatakse võimalusel uuesti tagasitäiteks.
3.3 Eeltööd
3.3.1 Ehitiste kaitse, ümberpaigaldused ja lammutamised
Enne tööde algust selgitatakse välja varasemast ajast tööplatsil paiknevad kaablid, torustikud ja
muud maa-alused kommunikatsioonid, mille vahetus läheduses hakatakse töötama.
Lisaks selgitatakse välja need rajatised ja seadmed, millele ehitustöödest johtuv vibratsioon võib
mõjuda kahjustavalt.
Vibratsiooniõrnad kohad kaitstakse vastavalt või püütakse piirata töötamisega seotud vibratsiooni.
Kui ehitustööde ajal muudetakse maapinna kõrgust olemasolevate maa-aluste kommunikatsioonide
kohal ja ei teata olemasolevaid kõrguspunkte, siis tehakse ehitamise ajal kindlaks, kas olemasolevat
tarindit on vaja välja kaevata ja mõõta selle kõrgusi või muuta projekti.
Ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt
antud juhistele.
Kui kaevetöid tehakse olemasolevate torude kõrval või all, toestatakse torud nii, et nad ei liiguks
ehitustööde jooksul.
Olemasolevate torude all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud
täidise tihedusele.
Vanade kommunikatsioonide lammutamine viiakse läbi vastavalt projektile.
3.4 Kaevetööd
3.4.1 Üldised nõuded
Kaevetööd tuleb teostada nii, et vee- ja kanalisatsioonitorusid võib paigaldada lubatud
kõrvalekallete raames ja saavutada antud lähteülesandes ja teiste nõuetega esitatud kvaliteedi
nõuded.
3.4.2 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide juures teostatavatele kaevetöödele
Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende
omaniku juhendite kohaselt.
OÜ VABAVESI 14(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
3.4.3 Kaeviku hoidmine kuivana
Kaevikut peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja materjale
tihendada kuni nõutud tasemeni.
Vajaduse korral alandatakse põhjavee taset vastavalt nõuetele.
Pinnasega segunenud vett ei tohi tööde teostamise ajal juhtida juba valmisehitatud torustikku.
3.4.4 Talvel tehtavad tööd
Külmade ilmadega takistatakse kaevikupõhja jäätumist järgmiselt:
kaevik kaevatakse lõpliku sügavuseni vahetult enne torude paigaldamist;
kasutatakse selleks sobilikke kaitsemeetmeid.
Lisaks tuleb takistada kaeviku külgseinade jäätumist allpool torustiku pealispinda.
3.5 Pinnase kaevetööd
3.5.1 Üldnõuded kaevikule
Kaevetöid teostatakse vastavalt kaevikute projektile või vastavalt “RIL 77 Maa sisse ja vette
paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend." nõuetele.
Kaevetöid tuleb hoolikalt teostada, arvestades pinnase kvaliteeti, kaeviku sügavust, seina kallet,
olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid.
Kaevude, hüdrantide ja muude seadmete ligidal tehakse kaevik vajaduse korral laiemaks sel moel, et
kaevikuseinad jääksid vähemalt 200 mm kaugusele torudest ja kaevudest. Siiski tuleb arvestada ka
tihendamisseadme laiusega, et mahuks suurte torude ja seadmete puhul pinnast tihendama.
3.5.2 Kaeviku asendi ja sügavuse kontroll
Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne
aluskihi tegemist.
3.5.3 Kaeviku rajamise põhimõtteid
Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusse kui ka sügavusse. Kaeviku alumist osa kaevatakse
ettevaatlikult, et mitte rikkuda sellest allapoole jäävat pinnase struktuuri. Valmis kaevatud kaeviku
põhi tasandatakse ja sellest eemaldatakse kivid.
Projektis eraldi märgitud kohtades, kus torude omavaheline kõrguste vahe on suur, võidakse
kaeviku põhi teha astmeliselt.
3.5.4 Väljakaevatud pinnase paigutamine
Väljakaevatud pinnas tuleb paigutada nii, et see ei põhjustaks kaeviku seinte varingut ega ohustaks
töö turvalisust.
Väljakaevatud pinnas tuleb paigaldada nii, et ei takistaks torude paigaldamiseks vajalike masinate
juurdepääsu.
3.6 Toestus
3.6.1 Üldist
Toestuse abil tagatakse torude turvaline paigaldus ja takistatakse kaeviku põhja hüdraulilist
murdumist, kaeviku seinte kokkuvarisemist ja väljakaevatud pinnase kukkumist kaevikusse.
OÜ VABAVESI 15(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
3.6.2 Kaeviku toestusele esitatavad nõudmised
Toestusviis valitakse arvestades muuhulgas tööohutust, ehituskoha pinnase iseärasusi,
olemasolevaid konstruktsioone ja kaeviku mõõtmeid.
Kaeviku tugiseinad või kaeviku seina tugevdamine peab olema tehtud nii, et tööd ei põhjustaks
pinnase ohtlikke liikumisi töö ajal.
Kaeviku seinte toestamiseks või tugiseinte tegemiseks kasutatud elemendid, vaiad ja muud
konstruktsioonid võetakse lahti nii, et pinnase liikumine kaeviku ümbruses oleks takistatud. Kaevik
täidetakse samaaegselt kui tugesid ära võetakse ja toestuse lammutamine peab kulgema nii
ettevaatlikult, et kaevik ei saaks kokku variseda ja torud liikuda.
Kaevikust kõrvaldatakse kõik tugikonstruktsioonid, kui projektides ei ole sätestatud teisiti.
3.6.3 Kaeviku seinte toestamine
Kaeviku seinte toestust võib teostada alljärgnevate variantide abil.
3.6.3.1 Kaevikuelemendid
Elementideks võib kasutada kaeviku seina vastu paigutatud plaate, mis toestatakse omavahel
spetsiaalsete põikitugede või elementide abil, kus on juba valmis mõlemad ääreplaadid ja vajalikud
toed.
Kaevikuelementide konstruktsioonid peavad olema nii tugevad, et peavad vastu tekkivale
koormusele. Elemendid peavad olema väga tihedasti vastu seina surutud.
3.6.3.2 Terasvaiad
Kallaku toestamist võib teha vertikaalselt paigaldatud terasvaiade abil, mida omakorda toestatakse
horisontaalsete tugedega. Vaiade kaugus valitakse vastavalt pinnase tingimustele kusjuures vahe ei
tohi olla üle 200 mm.
3.6.3.3 Laudis
Kallakute toestamist võib teha ka vertikaalselt paigaldatud laudise abil nii, nagu terasvaiadegi puhul.
Laudade vahekaugus ei tohi ületada laua laiust.
3.7 Isevoolsete torustiku rajamine
3.7.1 Aluskiht
3.7.1.1 Üldist
Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse torule
õige kalle ja paigaldussügavus.
3.7.1.2 Materjalile esitatavad nõuded
Plastmassist toru all aluskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud materjali osakeste
suurus on 10 % toru nominaalmõõdust, aga siiski nii, et torudele DN < 200 suurim lubatud materjali
osakeste suurus on 20 mm ja torudele DN > 600 suurim lubatud materjali osakeste suurus on 60
mm. Plastmassist torude DN > 100 Aluskihis on lubatud killustiku kasutamine, kusjuures suurim
lubatud materjali osakeste suurus on 16 mm.
Tingimustes kus aluskihi peenaine võib läbi külmuda, tehakse see killustikust, mille suurim materjali
osakeste suurus vastab eeskirjadele ja milles ei leidu alla 8 mm materjali osakesi.
3.7.1.3 Mõõtmetele esitatavad nõuded
Aluskihi paksus on 200 mm.
Aluskihti tihendatakse vähemalt 90 % tiheduse astmeni.
OÜ VABAVESI 16(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
3.7.1.4 Nõuded aluskihi ehitusele
Väljaspool üldkasutatavaid teid võidakse erikokkuleppe olemasolul jätta aluskiht tegemata. Sel juhul
paigaldatakse torud nõutud sügavusega kaeviku põhja, mis tasandatakse hoolikalt.
Terastorude ja teiste torude aluskiht tehakse vastavalt torusid tootva firma juhtnööridele.
Juhul kui Aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama
kõikide torude osas mainitud nõuetele.
Juhul, kui kaeviku põhja pinnas sobib aluskihi materjaliks, võib sellest valmistada aluskihi.
3.7.1.5 Aluskihi teostuse kontroll
Aluskihiks kasutatud materjali kõlblikkus fikseeritakse materjali osakeste uuringuga. Iga 200 m3
kohta võetakse üks proov.
Aluskihi tihedust mõõdetakse 50 m vahedega, kuid mitte vähem kui üks mõõtmine tööobjekti kohta.
Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, siis peab nende keskmine väärtus vastama tiheduse
nõudele. Väikseim üksikult võetud tulemus võib olla 88%.
3.7.2 Algtäide
3.7.2.1 Materjalile esitatavad nõuded
Kaeviku algtäide peab koosnema materjalist, mis sobib kõikidele kaevikusse paigaldatavatele
torudele
Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad
keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada.
3.7.2.2 Mõõtmetele esitatavad nõuded
Algtäide tihendatakse 95% tiheduse astmeni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja
tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib
tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune täitekiht.
3.7.2.3 Nõuded algtäitele
Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata, kui projektis on nõnda
sätestatud. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool
üldkasutatavaid teid tihendamata.
Täitekihte peab juurde lisama enam-vähem ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäidis ulatub
üldkasutatavatel teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool vähemalt 300 mm kõrgemast torust
ülespoole.
Algtäiteks kasutatud materjali kõlblikkus fikseeritakse materjali osakeste uurimisega.
Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50 m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö
objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused
vastama tiheduse nõuetele. Mõõtmise kõige madalam üksiktulemus võib olla 93%.
Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Veendutakse, et
betoonkonstruktsioonid on saavutanud täitmise jaoks vajaliku ja piisava tugevuse. Kaevikust
eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale
küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga.
Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht
tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni.
3.7.3 Lõpptäide (tagasitäide)
3.7.3.1 Üldist
Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega.
OÜ VABAVESI 17(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
Juhul kui kaevikutest saadud pinnas on hästi tihendatav, kasutatakse seda. Siiski tuleb väljakaevatud
pinnase kasutamiseks tagasitäitena saada selleks Tellija kirjalik nõusolek.
Kui täitematerjali tuuakse mujalt, peab see oma külmumisomadustelt vastama kaevikust välja
võetud materjalile.
Kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest, kuid
mitte rohkem kui 300 mm.
Kui lõplik täitekiht osutub väga õhukeseks ning kivimurru materjali ei tohi kasutada, siis tehakse see
jätkava kihi materjalist.
Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud
pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus
tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv.
3.7.3.2 Lõpptäide liikluspiirkonnas
Liikluspiirkonnas tehakse lõpptäide mineraalsest tihendatavast pinnasest (liiv). Liikluspiirkonnas
peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vähemalt 95%. Kui kaevik asub
haljasalal vahetult liikluspiirkonna kõrval, tuleb lõpptäide tihendada samuti nagu liiklusalal.
3.7.3.3 Lõpptäide väljaspool liikluspiirkonda
Lõplikuks täitmiseks kasutatakse üldiselt kaevatud pinnast, siiski tuleb selle kasutamine
kooskõlastada Tellijaga. Materjali suurim lubatud materjali osakeste suurus on samasugune nagu
üldkasutatavatel teedel.
Kaevikut tuleb täita niisuguse kõrguseni, et hiljem tihenev täitematerjal jääks planeeritud kõrgusele
ning selles olukorras peab tema tihedus vastama enamvähem ümbritseva loodusliku pinnase
tihedusega.. Kui planeeritud kõrgust ei ole antud, peaks täide jääma samale kõrgusele ümbritseva
maapinnaga.
Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele Tellija ei
esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust.
3.7.4 Kaevuümbruse täitmine
Kaevude, hüdrantide ja peakraanide külgedel, tehakse lõplik täitmine nende välispinnast vähemalt
0,5 m kaugusele materjalist, mis ei külmu läbi.
3.7.5 Täitmise kontroll
Lõplikuks täitmiseks kasutatud materjali kõlblikkust kontrollitakse materjali osakeste uurimisega. Iga
algava 400 m3 osalt võetakse üks proov.
Lõpliku täitmise tihedusastet kontrollitakse mõõtmistega iga 50 m pealt. Juhul, kui mõõtmisi tehakse
rohkem kui nõutud, peavad mõõtmistulemused vastama tiheduse nõudele. Kõige väiksem üksik
mõõtmistulemus võib olla 80%.
3.7.6 Tööjuhis tugikonstruktsioonidega kaeviku täitmiseks
Toestatud kaeviku lõplik täitmine toimub koos tugikonstruktsioonide järkjärgulise eemaldamisega
nii, et kaevik ei variseks sisse, et tihendatud täidised ei annaks järele, et torud ei liiguks.
3.7.7 Seadmete paigaldus
Kaevude, siibrite ja muude seadmete ning torupõlvede toestus tehakse nii, nagu torudelegi.
Eelpool mainitud seadmetele tehakse sellise laiusega alustäide, mis ulatub seadmete gabariidist
väljapoole sama palju, nagu torudelgi.
OÜ VABAVESI 18(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
3.7.8 Tööplatsi olukord peale tööde lõppemist
Tööplats puhastakse ja korrastatakse vastavalt projektile. Kui projektis ei ole midagi muud
sätestatud, siis tehakse plats samasugusesse korda nagu ta oli enne töödega alustamist. Kõik
ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldatakse. Ummistunud kraavid ja truubid puhastatakse.
Ajutiselt mujale viidud taimed ja objektid jms. viiakse endisele kohale tagasi. Peale täitetööde
lõpetamist kaetakse väljaspool liiklusala olevad kaevikud mullaga, planeeritakse ja külvatakse uus
muru kui projektis ei ole sätestatud teisiti.
Lõhutud teede ja tänavate kattekiht tuleb taastada samasugusesse korda nagu ta oli olnud enne
ehitamise algust.
3.8 Survekanalisatsioonitorustike rajamine
Projekteeritud kanalisatsiooni survetorustikud rajada vastavalt asendiplaanidele ja pikiprofiilidele.
Survekanalisatsioonitorude surveklass peab olema vähemalt PN10 ja rõngasjäikus 17kN/m2
läbimõõduga De110 mm, mis vastab standardile EN12201. PE torude ühendamine tuleb teostada
kas keevismuhvide või põkk-keevitusega. Toruliitmikud, nagu muhvid, põlved, otsakorgid jne,
peavad vastama samale standardile kui torustikud ning olema valmistatud sama tootja poolt.
PE survetorude väikseim lubatud painderaadius on järgnev:
De20…De63 mm läbimõõtudega torude korral 40xDe;
≥ De63 mm läbimõõtudega torude korral 50xDe.
Torustike ja kaevude paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootjate
instruktsioone ning RIL 77-1990 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
3.9 Veetorustiku rajamine
Projekteeritud veetorustikud rajada vastavalt asendiplaanidele ja pikiprofiilidele. Torustikud rajada
2
PE plastist survetorustikust surveklassiga PN10, rõngasjäikusega 17 kN/m ja läbimõõduga De32-
90 mm, mis vastavad standardile EN12201.
PE survetorude väikseim lubatud painderaadius on järgnev:
De20…De63 mm läbimõõtudega torude korral 40xDe;
≥ De63 mm läbimõõtudega torude korral 50xDe.
Veetorustike paigaldamisel kasutada torude ühendamisel ainult põkk- või muhvkeevitust. Torustiku
ühendamist põkk- ja muhvkeevitusega tohib teha ainult vastava koolituse läbinud personal, kellel on
vastav tunnistus ning mille koopia tuleb esitada ennem ehitustööde algust ehitusjärelvalvele.
Ühendamisel olemasoleva metalltorustikuga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet
olemasoleva toru poolt. Teadmata kõrgusega olemasoleva veetoru sügavuseks maapinnast on
arvestatud 1,80 m toru peale (sh ristumised projekteeritud torustikega). Vajaduse korral
korrigeeritakse projektlahendust tööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist.
Maakraanide ja siibrite spindlid ei tohi jääda kapest sügavamale kui 10 cm. Vältimaks liitumispunkti
paigaldatud maakraani vajumist kinnistusisese veetorustiku ühendamise hetkel, peab maakraani
ehitamisel paigaldama 1-1,5m torulõigu kinnistu poole, mille ots tuleb sulgeda veetihedalt korgiga.
Projekteeritud veetorustikule paigaldada siibrid, tühjendus- ja pesemiskaevud vastavalt joonisele
VK-16.
Torustike ja kaevude paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootjate
instruktsioone ning RIL 77-1990 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend, ning
“Kunnialistekniisten töiden yleinen työseselostus 02. KT02. Suomen Kuntaliitto. Helsinki 2002”.
OÜ VABAVESI 19(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
3.10 Torustike rajamine kinnisel meetodil
Torustike paigaldamist suundpuurimisega tuleb teha nõutavates kohtades. Vastavad kohad on
asendiplaanidel ja pikiprofiilidel tähistatud.
Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire
eest nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku
liikumise ärahoidmise eest.
Pinnase sissevajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast
torustiku paigaldamist ületada 5 mm.
Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel.
Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui
horisontaalsuunas. Antud tolerantsidest kõrvalekaldumise korral on Töövõtja kohustatud torustiku
kõrvaldama ja paigaldama uuesti.
Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu.
Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja.
Töövõtja määrab ise stardi- ja lõppkaevikute asukohad, sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast.
Joonistel toodud stardi- ja lõppkaevikute asukohad on soovituslikud. Kaevikute asukohad (koos
seadmete nagu hüdraulikaseadmed, puurimislahuse mahutite jne asukohtadega) moodustavad osa
kaeveloa taotlusest, mis tuleb enne ehitustööde algust hankida kohalikust omavalitsusest.
Haljastuse ja katendite taastamise mahud hindab ehitushankel pakkumist tehes pakkuja ise.
3.11 Töömahtude loetelu
Jrk Nimetus Tehnilised Kogus Ühik Märkused
andmed
Veevarustus
1 Plastikust veevarustustoru De225/PN10 15 m +10%
2 Plastikust veevarustustoru De90/PN10 2066 m +10%
3 Plastikust veevarustustoru De63/PN10 90 m +10%
4 Plastikust veevarustustoru De32/PN10 156 m +10%
5 Hülss PE De200 PE100 PN10 SN17 De200/PN10 26 m +10%
Sõlmed
1 V-1; V-2; V-22; V-51; 4 kmpl
2 V-3; V-4; 2 kmpl
3 V-5; 1 kmpl
4 V-6-1; V-7-1; V-8; V-10-1; V-10-2; V-11-1; V-11-2; 14 kmpl
V-12-1; V-12-2; V-15; V-18-1; V-18-2; V-19; V-20-1;
5 V-6-2; V-7-2; V-20-2; 3 kmpl
6 V-9; 1 kmpl
7 V-10; V-16; V-17; V-19-1; V-21; 5 kmpl
8 V-13; 1 kmpl
9 V-14; 1 kmpl
10 V-16-1; 1 kmpl
11 V-17-1; 1 kmpl
OÜ VABAVESI 20(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
12 V-17-2; 1 kmpl
13 V-49; V-60; V-61; V-69; V-91; V-93; 6 kmpl
14 V-50; 1 kmpl
15 V-94; 1 kmpl
Kaevud ja mahutid
3
1 Tuletõrjeveemahuti koos kuivhüdrandikomplektiga 40 m 2 kmpl ühe tootja täiskomplekt
(dn150)
2 Õhueralduskaev (VK-32 ja VK-64) 1000/600 2 kmpl ühe tootja täiskomplekt
Kanalisatsioon
1 Plastikust Isevoolne kanalisatsioonitoru De160/SN8 676 m +10%
2 Plastikust survekanalisatsioonitoru De110/PN10 1560 m +10%
3 Hülss PE De200 PE100 PN10 SN17 De200/PN10 26 m +10%
Kaevud ja mahutid
1 Plastikust kanalisatsioonikaev koos tõusutoru ja D 200/160 16 tk Iga kaev koostada
malmist kaanega 25T vastavalt kaevukellale
2 Plastikust kanalisatsioonikaev koos tõusutoru ja D 560/500 19 tk Iga kaev koostada
malmist kaanega 25T vastavalt kaevukellale
24 Voolurahustuskaev VRK-93 D 800/500 1 tk ühe tootja täiskomplekt
Plastikust kanalisatsioonikaev koos tõusutoru ja
malmist kaanega 25T
24 Hoolduskaev (K-44 ja K-80) D1650/1500 2 kmpl ühe tootja täiskomplekt
25 Õhueraldus-hoolduskaev (K-32 ja K-64) D1650/1500 2 kmpl ühe tootja täiskomplekt
Pumpla
1 Plastikust kanalisatsioonipumpla koos pumpade ja Dmin1600 1 kmpl komplekteerida vastavalt
juhtimiskilbiga joonisele ja seletuskirjale.
OÜ VABAVESI 21(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt.
Tellija: OÜ Hammerhead
Projekteerija: OÜ Vabavesi
4. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
Nr Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse sisu Kooskõlastuse originaali Märkus
organisatsioon nr ja kuupäev asukoht
1 Telia Eesti AS Kooskõlastus
on digitaalne.
Vt lisaleht.
2 Elektrilevi OÜ Kooskõlastus
on digitaalne.
Vt lisaleht.
3 Kose Vesi OÜ
4 Maanteeamet
Tormi Metspalu
OÜ VABAVESI 22(22)
Rännaku pst 27, 10912, Tallinn
[email protected], +372 51 60 467
Reg nr 11355479. MTR registreering nr EEP001013 Oktoober 2016
Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 07.08.2020 08:27
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: Sutika kooskõlastamine
Manused: Sutika asendiplaan 13 vers.dwg; 15-2186926-2 13.03.2018 Väljaminev kiri.bdoc
From: Tormi Metspalu <
[email protected]>
Sent: Thursday, August 06, 2020 1:10 PM
To:
[email protected]
Subject: Sutika kooskõlastamine
Tere, palume kooskõlastuse uuendamist.
Lugupidamisega,
Tormi Metspalu
OÜ Projektlahendused
Suurekivi põik 3, Peetri alevik 75312
Mob.+372 5037162
[email protected]