Kooskõlastus

Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering Luunja alevik Luunja vald Esimene köide - planeering Töö nr: 1711DP3 Tartu 2020 1711DP3 Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering Huvitatud isik: Talliteenuste OÜ Projekti juht, volitatud maastikuarhitekt-ekspert, ruumilise keskkonna planeerija: Heiki Kalberg Maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson AB Artes Terrae OÜ  Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1711DP3 PLANEERINGU KOOSSEIS - ESIMENE KÖIDE: PLANEERING 1. Üldosa ............................................................................................................................................ 5 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 5 1.2. Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus ........................................................................ 5 1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus ....................................................................................... 5 1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ning funktsionaalsed seosed ............................ 6 1.5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus ................................................................ 8 1.5.1. Üldplaneeringu jooniste ja teksti muutmise ettepanek ................................................ 8 1.5.2. Üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendus ..................................................... 10 2. Planeerimise lahendus ................................................................................................................. 11 2.1. Planeeritud maa-ala kruntideks jaotamine ........................................................................... 11 2.2. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................................. 11 2.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................................... 11 2.4. Tänavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus.............................................................. 12 2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................................. 14 2.6. Ehitistevahelised kujad ......................................................................................................... 14 2.7. Tehnovõrgud ja rajatised ...................................................................................................... 14 2.7.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa ........................................................ 14 2.7.2. Veevarustus ................................................................................................................ 15 2.7.3. Kanalisatsioon ja sademevesi...................................................................................... 15 2.7.4. Elektrivarustus ja tänavavalgustus .............................................................................. 16 2.7.5. Soojavarustus.............................................................................................................. 16 2.7.6. Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................. 16 2.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ......................................... 17 2.9. Servituutide seadmise vajadus.............................................................................................. 17 2.10. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused ....................................................... 18 2.11. Planeeringu rakendamine ................................................................................................ 18 3. Joonised ....................................................................................................................................... 21 1 Situatsiooniskeem M 1:10 000 2 Olemasolev olukord M 1:1000 3 Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed M 1:3000 4 Põhijoonis M 1:1000 5 Tehnovõrgud M 1:1000 AB Artes Terrae OÜ 3 1711DP3 Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering 4 AB Artes Terrae OÜ  Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1711DP3 1. Üldosa 1.1. Sissejuhatus Detailplaneeringu ala on vastavalt Luunja vallavolikogu 27. aprilli 2017. a otsusele nr 25 Luunja vallas Luunja alevikus asuv Talli maaüksus suurusega 102961 m². Planeeringualasse tuleb planeeringu koostamise käigus lähialana kaasata vajadusel juurdepääsuteeks vajalik maa-ala kuni avalikult kasutatava teeni. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi maaüksusele korter- rida- ja ühepereelamute rajamiseks. 1.2. Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus Planeeringu lähtedokument on Luunja vallavolikogu 27. aprilli 2017. a otsus nr 25 Luunja Vallavalitsuse 20.06.2013 korralduse nr 123 „Luunja alevikus asuva Talli maaüksuse (43202:004:0083) ja lähiala detailplaneeringu algatamine“ kehtetuks tunnistamine ja detailplaneeringu menetluse lõpetamine ning uue detailplaneeringu algatamine Luunja alevikus Talli maaüksusele ja lähialale ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Detailplaneeringu jooniste koostamisel on aluseks Metricus OÜ poolt 2017. a juulis koostatud digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, töö nr 17G7841. Planeeringu koostamisel on arvestatud AB Artes Terrae OÜ koostatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga (vt planeeringu lisad) ning Liikluslahendus OÜ koostatud tööga „Luunja aleviku liikluskorralduse ja ohutuse analüüs ning liikluskorraldusprojekt“, töö nr 3719/01. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad planeeringu lisades. 1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringualal asuvad olemasolevad krundid ning nende pindala ja katastriüksuse sihtotstarbed, on esitatud joonisel 2 Olemasolev olukord. Hooneid planeeringualal ei ole. Planeeringuala piirneb lõunast Põvvatu-Luunja kõrvalmaanteega nr 22251. Planeeringualale juurdepääs on ida poolt Peru teelt (nr 4320053) ja läänest põllumajandusotstarbeliselt kruuskattega Papisaare teelt. Planeeringuala lõunaservas on vananenud kõrge kuusehekk, üksikud lehtpuud asuvad ka ala lääne- ja põhjaservas. Ülejäänud ala katab kultuurrohumaa. Tehnovõrkudest läbib Talli kinnistut keskpinge elektriõhuliin, piki Põvvatu-Luunja kõrvalmaanteed kulgeb sidekaabel, naaberkinnistul Peru tee 2 asub pumbajaam ja puurkaev. Talli maaüksuse läänepiiril asub maaparandussüsteemi „Papisaare“ eesvoolukraav ning põhja- ja idapiiridel kraavid. Põvvatu-Luunja kõrvalmaantee äärde on rajatud kergliiklustee, mis kulgeb Luunja kooli bussipeatusest lääne suunas. AB Artes Terrae OÜ 5 1711DP3 Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane, suurim maapinna kõrguste vahe on u 2 meetrit (v.a kraavid). 1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ning funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Luunja valla edelaosas Luunja alevikus, aleviku keskusest vahetult loode suunas. Emajõgi jääb planeeringualast u 500 m kaugusele lõuna suunda. Planeeringualast idas asuvad tootmismaad (puidutootmine, ratsabaas, põllumajandusmasinate hoiuplats, põllumajandustehnika remont ja laohooned). Teisel pool Põvvatu-Luunja kõrvalmaanteed asub Luunja Keskkool, Puiestee tänava ääres 1…2 korruselised ühepere- ja korterelamud ning nendest lõuna pool Uue tänava ääres mitmed 5-korruselised kortermajad. Planeeringualaga piirnevad Luunja bussipeatus ja kergliiklustee, mis võimaldavad lisaks autoliiklusele ka ühistranspordi ning jalgrattaliikluse ühenduse Tartu linnaga. Läheduses asuvad park, kultuuri- ja vabaajakeskus, vallamaja, kauplus, postkontor, jäätmejaam ja lasteaed – tegemist on keskusega, kus on olemas toimivad esmatarbeteenused ning millele täiendavate kasutajate lisamine tugevdab keskuse konkurentsivõimet ja teenuste säilimist. Talli maaüksusest läände jääb Alevi maaüksus, millest 15 ha suurusele osale on 19.12.2013 kehtestatud detailplaneering (Alevi maaüksuse idaosa ja lähiala detailplaneering), millega on Alevi maaüksusele ette nähtud multifunktsionaalse spordikompleksi rajamine. Alevi maaüksusele on planeeritud ühiskondlike ehitiste maa krunt, millele on kavandatud kuus täismõõdulist murukattega jalgpalliväljakut, üks täismõõduline sünteetilise kattega jalgpalliväljak, kolm täismõõdulist rannajalgpalliväljakut, neli sünteetilise kattega tenniseväljakut, üks sünteetilise kattega trenažööride- ja lastemänguväljak, 72-kohaline asfaltkattega autoparkla ja 10-kohaline bussiparkla, saepururada ca 880 j/m ning spordihall ehitusaluse pindalaga kuni 8610 m² ja kõrgusega kuni 30 m. Kontaktvööndi hoonete arhitektuur on mitmekesine, alal asub erineva katusekaldega ja viimistlusega hooneid, puudub tajutav ehitusjoon. Välisviimistluses domineerivad krohv ja kivimaterjalid. Katused on peamiselt kas viil- või lamekatused. 26.06.2008 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardi (kaart nr 1) (vt skeem 1) kohaselt on Talli kinnistu reserveeritud elamumaaks, jäädes detailplaneeringu koostamise kohustusega alale hajaasustuses (kaart nr 2, ehitustingimused) (vt skeem 2). Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohutusega alale, mis ei paikne kohustusliku hajaasustusega- või miljööväärtuslikul alal, krundi lubatud minimaalseks suuruseks 1500 m² (va teede ja muude tehnorajatiste krundid). Kümne või enama krundi planeerimisel on üldplaneeringu alusel kohalikul omavalitsusel õigus nõuda vähemalt 5000 m² suuruse maa-ala planeerimist sotsiaal- või muu üldkasutatava maa tarbeks. Avalike teede planeerimisel planeerida need koos jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud sõiduteega puiesteedena vastavalt EV standardile EVS 843:2003. Teekoridoride laiused planeerida vähemalt 10 m laiused. Vältida tuleb tupikteede planeerimist. Ehitamisele ja planeerimisele esitatavad arhitektuurinõuded ja nõuded tehnovõrkude paigutamisele on samad, mis tiheasustatud aladel. Maakasutuse kasutamisvõimalused, planeeritavate hoonete tüüp ja suurim korruselisus on määratud üldplaneeringu maakasutuse kaardil (kaart nr 1). Korruselamuid võib paigutada vaid üldplaneeringu maakasutuskaardil tähistatud (EK) aladele. Muudele elamumaadele võib paigutada üksnes ühepere- või kahepere elamuid, mille korruselisus on kuni 2. Kuni ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseni võib kasutada lokaalseid variante. Üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi (kaart 2) kohaselt jääb Talli kinnistu kaugkütte piirkonda. 6 AB Artes Terrae OÜ  Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1711DP3 Planeeringualast lõuna poole, Põvvatu-Luunja kõrvalmaantee vastaspoolele, jääb üldplaneeringu kohaselt tiheasustusega ala, kus on lisaks väikeelamutele lubatud ka kuni 4-korruseliste korterelamute ja ärihoonete ehitamine. Üldplaneeringu kohased tiheasustusega alad jäävad ka planeeringualast ida- ja põhja suunda, kus on lubatud kuni 3-korruseliuste tootmishoonete ehitamine. Tiheasustusega aladel on vähim lubatud krundi suurus 1000 m². Skeem 1. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu Maakasutuse kaardist. Planeeringuala on piiritletud punase kriipsjoonega. AB Artes Terrae OÜ 7 1711DP3 Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering Skeem 2. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu Ehitustingimuste kaardist. Planeeringuala on piiritletud punase kriipsjoonega. 1.5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus 1.5.1. Üldplaneeringu jooniste ja teksti muutmise ettepanek Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks tiheasustusala piiri, maakasutuse juhtfunktsiooni tähistuse ning korruselisuse osas. Üldplaneeringu Maakasutuse kaardil (kaart 1) tehakse ettepanek tähistada Talli maaüksuse ala elamumaa tingmärgiga (kollane värv) ning lisada alale tähistus EV, EK-3, mis lubab alale ehitada väikeelamuid ning kuni 3-korruselisi korterelamuid (vt skeem 3). 8 AB Artes Terrae OÜ  Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1711DP3 Skeem 3. Luunja valla üldplaneeringu Maakasutuse kaardi muutmise ettepanek. Üldplaneeringu Ehitustingimuste kaardil (kaart 2) tehakse ettepanek tähistada Talli maaüksuse ala tiheasustusega ala tingmärgiga (lilla toon) ning lisada alale punase kirjaga tähistus 32/10 (tiheasustatud ala nr ja pindala (ha)) (vt skeem 4). Skeem 4. Luunja valla üldplaneeringu Ehitustingimuste kaardi muutmise ettepanek. AB Artes Terrae OÜ 9 1711DP3 Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering Üldplaneeringu seletuskirja lk 11 tabelisse 2 „Tiheasustusega piirkonnad“ tehakse ettepanek lisada rida järjekorranumbriga 32 ning samas tabelis viimases reas teises tulbas tehakse ettepanek muuta pindala suurus 2021 ha suuruseks 1031 ha järgnevalt: 32 10 Luunja Elamumaa Algatatud detailplaneering KOKKU 1031 ha 1.5.2. Üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendus Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala ümbritsetud põhja, ida ja lõuna poolt tiheasustatud aladega, kuhu üldplaneeringu alusel on lubatud ehitada kuni 3-korruselisi tootmishooneid (ida ja kirde pool) ning 4-korruselisi äri- ja korterelamuid (lõuna pool). Planeeringualast lääne pool on kehtestatud detailplaneeringu alusel kavandatud muuhulgas suuremõõtmelise spordihalli ehitamine kõrgusega kuni 30 m. Planeeringuala asub elamuehituseks hästi sobivas asukohas Luunja aleviku keskuse vahetus läheduses omades kõiki elamumajanduse juurde käivaid esmaseid tugifunktsioone jalgsikäigu kaugusel. Kuna planeeringuala ümbritsevad olemasolevad ja planeeritud tiheasustusega ning kõrgema hoonestusega alad, siis linnaehituslikult sobib ka Talli maaüksusel rakendada üldplaneeringus tiheasustusega aladele kehtestatud nõudeid, kus on lisaks väikeelamutele lubatud ka korterelamute ehitamine. Üldplaneeringu kohaselt on tiheasustusega alal krundi minimaalne lubatud suurus 1000 m². 10 AB Artes Terrae OÜ  Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1711DP3 2. Planeerimise lahendus 2.1. Planeeritud maa-ala kruntideks jaotamine Planeeritud krundipiirid, pindalad ja kasutamise sihtotstarbed on esitatud joonisel 4 Põhijoonis. Planeeritud on 32 üksikelamu maa krunti, kolm ridaelamu maa krunti, kolm korterelamu maa krunti, viis tee ja tänava maa krunti ning kaks haljasala maa krunti. Ilma uut detailplaneeringut koostamata võib vajadusel ridaelamu maa krunti Pos 33 jagada kaheks krundiks ning ridaelamumaa krunti Pos 34 ja korterelamumaa krunte Pos 36, 37 ja 38 jagada kuni kolmeks krundiks. Pos 36, 37 ja 38 on lisaks korterelamumaa krundi kasutamise sihtotstarbele planeeritud kuni 10% ulatuses ärifunktsioonide rajamise võimalus kaubanduse ja teeninduse ja/või lasteaia või -hoiu tarbeks. 2.2. Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Põhijoonis. Hoonete ehitamine on lubatud planeeritud hoonestusala tingmärgiga tähistatud alal. Hoonestusalal on lubatud ka teede, parkla haljasala ja muude rajatiste ehitamine. Planeeritud haljasala tingmärgiga tähistatud alal on lubatud ka teede, parkla ja muude rajatiste ehitamine. Hoone suurim lubatud kõrgus on esitatud absoluutkõrgusena, mille määramisel on arvestatud planeeritud hoonestusala aluse maapinna kõrgeimat punkti. Täiendava tingimusena on esitatud ka hoone suhteline kõrgus. Projekteerimisel tuleb tagada, et hoone kõrgus maapinnast poleks üheski maapinnaga kokkupuutepunktis suurem, kui on määratud suurim lubatud suhteline kõrgus. Võimalikud päikesepaneelid võivad ulatuda üle suurima lubatud hoone kõrguse, kuid mitte üle 1,5 m üle katuse kõrguse. 2.3. Arhitektuurinõuded ehitistele Uushoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne ja kvaliteetne ning sobituma planeeringuala piirkonda. Välisviimistlusmaterjalidena ei tohi kasutada imiteerivaid linnalisse keskkonda mittesobivaid (nt palkhoonestus) materjale. Lubatud välisviimistlusmaterjalid on kivi, krohv, puit ja klaas. Hooned tuleb tänava lõikes lahendada sarnases stiilis ning sarnase materjalikasutusega – kokkuleppel (kokkulepe sisaldab ka vastava materjali kasutamise kohustust) kõigi kinnistute omanikega on moodustuva tervikruumi ulatuses lubatud ka lahendused, mida eespool kirjeldatud pole. Planeeritud ridaelamud on soovitav rajada sama arhitektuurse lahendusega. Planeeritud korterelamud tuleb rajada ühtse arhitektuurse lahendusega. Kui korterelamuid ehitatakse etappidena, siis tuleb esimese hoone projekteerimisel esitada kõigi planeeritud korterelamute arhitektuurne ning asendiplaaniline kavand. Planeeringualale on planeeritud nelja tüüpi hoonestus. Hoonestustüübid on kirjeldatud Põhijoonisel (joonis 4). Kõikidel hoonetel on lubatud keldrikorrus. Igal korterelamu krundil (Pos 36, 37 ja 38) on suurim lubatud korterite arv 45. Ridaelamu kruntidel on lubatud bokside arvud järgnevad: Pos 33 - 14; Pos 34 - 20; Pos 35 - 7. Ridaelamud tuleb ehitada ühtsele ehitusjoonele, ehitusjoone kaugus krundi piirist on vaba; hoonestusala on määratud nii, et on võimalik ka konsoolse osa tegemine. Kruntide Pos 36, 37, 38 projekteeritavad korterelamud ei tohi hoonestusala Põvvatu-Luunja kõrvalmaantee poolsel osal asuda pikema küljega Põvvatu - Luunja kõrvalmaantee poole, et vältida müüri ette tekkimise efekti. Täiendavad hoonete arhitektuurinõuded on esitatud joonisel 4 Põhijoonis. AB Artes Terrae OÜ 11 1711DP3 Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering Üksikelamu maa ja ridaelamu maa kruntide tänavapoolsete piiretena võib kasutada keevispaneel või kivi-metall piirdeid, külgmiste ja tagumiste piiretena ka võrkpiirdeid. Piirete kõrgus ei tohi olla suurem kui 1,5 m. Kõiki piirdeid võib kombineerida hekkidega. Pos 1...Pos 11 kruntidel võib kraavi poolse piirdeaia rajada joonisel 4 esitatud asukohta, kraavile lähemale ei ole sellele ligipääsu tagamiseks piirete rajamine lubatud. Korterelamu maa kruntidel ei ole piirete rajamine lubatud, v.a majandushoovi, mänguväljaku jmt piiramiseks. 2.4. Tänavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuga on ette nähtud Talli kinnistust eraldada planeeritud kruntide juurdepääsuks tänavakoridorid laiusega 17,5 m ja 13,5 m, mis planeeringuala lääneosas on ühendatud eelnevalt nimetatud varem planeeritud teega ning ida pool kahe mahasõiduga Peru teele. Põhja-lõuna suunaliselt on planeeritud täiendav jalgratta- ja jalgtee, mis võimaldab jalgratturitele ja jalakäijatele otsemat ühendust aleviku keskuse ning bussipeatusega. Tänavatele on planeeritud ühepoolne 3 m laiune jalgratta- ja jalgtee, mis on sõiduteest eraldatud haljasriba ning puudereaga. Planeeringualast väljaspool on Peru tee 2 krundil näidatud perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed Peru teega ning Põvvatu - Luunja kõrvalmaanteega külgnevalt. Üle riigitee nr 22251 on planeeritud kaks jalg- ja jalgrattateega ristumiskohta - Papisaare tee planeeritud ringristmiku juures ning Puiestee tn 3a maaüksuse kohal. Ülekäigurada bussipeatuste vahel on planeeritud säilitada. Uute jalg- ja jalgrattatee ristumiste rajamise korral tuleb tagada jalg- ja jalgrattateede jätkumine ka riigitee lõunaküljel, kus teede lahendus tuleb määrata projekteerimisel. Jalgratturitele ning jalakäijatele aleviku keskusega parema ühenduse loomiseks tuleks maantee äärne jalgratta ja jalgtee pikendada ida suunas vähemalt Talli tänavani ning rajada sinna ühendus Puistee tänavaga, mis viib vallavalitsuse, kultuurimaja ning kaupluseni. Planeeritud ülekäigukohad koos nendega piirnevate ristmikega ning jalgratta- ja/või jalgteega ristumised tuleb teha sõiduteest kõrgemas tasapinnas, v.a ristumised riigiteega 22251, mis tuleb rajada samas tasapinnas, ja soovitatavalt tänavakattest erineva materjaliga. Sõidutee laiuseks on planeeritud 5,5 m. Mootorsõidukite peamine juurdepääs planeeringualale on planeeritud Põvvatu – Luunja kõrvalmaanteelt nr 22251 Peru tee kaudu. Täiendav võimalik juurdepääs on planeeritud Papisaare tee kaudu Põvvatu – Luunja kõrvalmaantee ja Papisaare tee ringristmikult vastavalt Liikluslahendus OÜ tööle nr 3719/01 Luunja aleviku liikluskorralduse ja -ohutuse analüüs ning liikluskorraldusprojekt ning Maanteeameti 31.03.2020 kirjas nr 15-2/20/9816-2 nõutule. Papisaare tee kaudu kõrvalmaanteega ühenduse tegemise eelduseks on juurdepääsutee nõuetekohane välja ehitamine koos riigitee 22251 ristmiku ümberehitamisega ringristmikuks. Riigitee ristmiku projekteerimiseks tuleb Maanteeametilt taotleda nõuded ehitusseadustiku § 99 lõike 3 alusel. Igal üksikelamu krundil tuleb ette näha vähemalt kaks parkimiskohta, ridaelamu krundil kaks parkimiskohta korteri kohta ning korterelamute puhul 1,3 kohta kuni 2-toalise korteri kohta ning 1,5 kohta kolme või enama toalise korteri kohta. Joonisel 4 on näidatud üks võimalik parkimiskohtade paiknemine ridaelamu kruntidel ning korruselamu kruntidel. Korterelamu kruntidel on joonisel esitatud parkimiskohtade arv arvestusega keskmiselt 1,4 parkimiskohta korteri kohta. Joonisel esitatud parkimiskohtade paiknemist on lubatud projekteerimisel muuta kogu vastava krundi piires ning lähtudes normatiivist. Külaliste parkimine on võimalik ka planeeritud tänavatel, sel juhul tuleb parkimiskohtade paiknemine ette näha tänavate projekteerimisel ühtse läbiva lahendusega ning tänava väljaehitamisel rajada ka parkimiskohad. Hilisem parkimiskohtade lisamine tänavatele ei ole 12 AB Artes Terrae OÜ  Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1711DP3 lubatud. Üks võimalik parkimiskohtade paigutus tänavamaal ning juurdepääsud üksikelamukruntidele on esitatud skeemil 5. Riigiteel parkimine ei ole lubatud. Skeem 5. Võimalik parkimiskohtade paiknemine tänavamaal ning juurdepääsud üksikelamukruntidele. Pruuni värviga tähistatud juurdepääsuteede asukohad tuleb rajada ülejäänud teest erineva teekattega. Hoonete ning välisruumi projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekteerimisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Maanteeamet on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (Ehitusseadustik § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Huvitatud isik kohustub omal kulul välja ehitama detailplaneeringuga kavandatud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatised, kui ei lepita kokku teisiti. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Kõik teed tuleb ehitada kõvakattega. Kõikide jalgratta- ja/või jalgteede ristumisel teist liiki teega (sh ka juurdepääsud kruntidele) tuleb kasutada teist liiki/värvi katendit, et juhtida tähelepanu ristumisel tekkivale võimalikule ohuolukorrale. Tänaval tuleb tagada ühtlase rütmiga puuderidade istutamine – juurdepääsu projekteerimisel tuleb arvestada puuderea rütmiga ja sissesõidu asukoht valida vastavalt, vt ka ptk 2.5. tingimusi. Tänava projekteerimisel tagada igale krundile kaks juurdepääsu – üks nii, et on võimalik sõita hoonestusala kõrvale ja teine nii, et on võimalik hoonestusalale. Üks AB Artes Terrae OÜ 13 1711DP3 Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering juurdepääs tuleb välja ehitada, teine võib jääda hilisemaks krundiomaniku poolt ehitatavaks. Tänava projekti koostamisel leida ühtne lahendus skeemil 5 esitatud võimalike lisaparkimiskohtade tegemiseks tänava (koha ehitamine on krundiomaniku kulu). Tänava projekti koostamisse kaasata volitatud maastikuarhitekt. 2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringuala lõunaservast tuleb eemaldada olemasolevad vananenud hekkide ja puude ridade fragmendid. Soovitav on likvideerida ka vananenud hekk planeeringuala põhjapiirilt. Kõikidele planeeritud tänavatele on sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee eraldamiseks planeeritud 3 m laiune haljasriba ning teisele poole teed haljasriba (sh ka kruntidele Pos 36, Pos 37, Pos 38), kuhu on ette nähtud puuderea istutamine, puud tuleb istutada sõidutee servast 2 m kaugusele. Samuti on puuderead planeeritud krundile Pos 42, planeeringuala lõuna- ning idapiirile piki kõrvalmaanteed ning Peru teed ning planeeringuala põhjapiirile tootmishoonete visuaalseks eraldamiseks. Puude istutamise projekteerimisel näha ette vajadusel tugipinnase kasutamise vajadus, et tagada tänavapuude juurtele head elutingimused. Kõigil kruntidel tuleb tagada kõrghaljastust vähemalt 15% ulatuses krundi pindalast. Täiendava haljastuse rajamine on lubatud kõigil planeeritud elamukruntidel ning Pos 12, 22, 32 ja 44 planeeritud haljasaladel kujundusprojekti alusel. Elamukruntidele ning tänavatele istutatavad puud ei tohi olla täiskasvanuna üle 12 m kõrgused, et vältida võimalikku valguse varjamist. Puude istutamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega, kuid tänavamaal ei ole kaitsevöönd aluseks haljastuse ära jätmiseks. Pos 32 ja 44 on joonisel 4 näidatud võimalikud alad spordi- ja mänguväljakute rajamiseks, mille vajadus otsustatakse Luunja vallavalitsuse poolt projekteerimise eelselt, rajatiste täpne paiknemine ja lahendus määratakse projektiga. Kruntidel Pos 36, Pos 37, Pos 38 tuleb igale krundile projekteerida ala eelkooliealistele lastele mängimiseks ja täiskasvanutele omavaheliseks suhtlemiseks ja puhkamiseks, iga nimetatud krundi hoone(te) ehitusprojekt peab sisaldama ka maastikuarhitektuurset osa, mis lähtub eespool kirjutatust. Avalike haljasalade ja kruntide Pos 36, Pos 37, Pos 38 haljastus- ja mänguväljakute ning teedelahenduse koostamisse kaasata volitatud maastikuarhitekt. Projekteerimisel tuleb kõikidele elamukruntidele ette näha prügikonteinerite asukohad. Tagada tuleb maaparandussüsteemi eesvoolu „Papisaare“ säilimine ning toimimine. 2.6. Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. 2.7. Tehnovõrgud ja rajatised 2.7.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa Tehnovõrkudest läbib Talli kinnistut keskpinge elektriõhuliin, piki Põvvatu-Luunja kõrvalmaanteed kulgevad sidekaablid, naaberkinnistul Peru tee 2 asub pumbajaam ja puurkaev. Talli maaüksuse läänepiiril asub maaparandussüsteemi „Papisaare“ eesvoolukraav ning põhja- ja idapiiridel kraavid. Riigiteega lõikuvad planeeritud tehnovõrgud tuleb paigaldada kinnisel meetodil. 14 AB Artes Terrae OÜ  Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1711DP3 Kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga. Planeeritud tehnovõrgud on esitatud joonisel 5. Projekteerimisel on lubatud kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga ning kohaliku omavalitsusega planeeritud tehnovõrguliinide asukohti muuta ja täiendada. 2.7.2. Veevarustus Planeeritud elamukruntide veevarustus on planeeritud vastavalt AS Emajõe Veevärgi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 47 ning 14.06.2018 AS Emajõe Veevärgiga toimunud koosolekul kokku lepitu põhjal ühisveevõrgust. Planeeritud elamukruntide veega varustamiseks on olemasolevast torustikust kuni planeeritud kruntideni ette nähtud uus veetorustik. Veevarustuse torustik tuleb rajada ringvõrguna ja ühendada olemasoleva torustikuga kahes asukohas. Üks veeühendus tuleb rajada Uuel tänaval (joonisel 5 tähistatud V1) või Puiestee tn 22 krundi juures (V2) asuvast veetorust. Kui planeeringu elluviimise ajaks on rajatud veetorustik alates Uuest tänavast Koolmeistri tänavale, tuleb üks veeühendus rajada sellest torust. Teine veeühendus tuleb rajada kas Talli tn 2 krundil asuvast veetorust (V3) või Talli tänaval asuvast veetorust (V4). Liitumispunktid projekteerida avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter väljapoole kinnistu piiri. Projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevate puudega, torustik kavandada puudest võimalikult eemale. Selleks, et tagada detailplaneeringus kavandatud kinnistutele vajalik veekogus (ligikaudu 80 m3/d) tuleb arvestada asjaoluga, et täiendavalt tuleb olemasoleva puurkaev-pumpla juurde rajada mahutid ja II-astme pumpla. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus esitatud nõuetega. Tuletõrje veevarustuseks on planeeritud kaks võimalikku ühisveevõrgust täidetava tuletõrjevee mahuti või tiigi asukohta, millest projekteerimisel tuleb valida sobivam. Mahutist või tiigist on planeeritud imitarnetoruga varustatavate nelja kuivhüdrandi asukohad. Projekteerimisel tuleb arvestada, et igas hüdrandis oleks tagatud normide kohane veekogus 10 l/s kolme tunni jooksul. Projekteerimisel on lubatud kooskõlastatult Päästeametiga kavandada planeeringus esitatust erinev tuletõrje veevarustuse lahendus. 2.7.3. Kanalisatsioon ja sademevesi Planeeritud elamukruntide kanalisatsiooniühendus on planeeritud vastavalt AS Emajõe Veevärgi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 47 ning 14.06.2018 AS Emajõe Veevärgiga toimunud koosolekul kokku lepitu põhjal. Planeeritud kinnistute reovee ärajuhtimiseks on planeeritud kaks varianti. Esimene variant on rajada isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritud elamukruntidest kuni olemasoleva AS Emajõe Veevärk ühiskanalisatsioonitorustiku kaevuni Puiestee tn 22 krundi juures (joonisel 5 tähistatud K1). Kui isevoolset torustikku ei ole maapinna kõrguste tõttu võimalik rajada, on Pos 43 tee ja tänava maa krundile planeeritud reoveepumpla rajamine (võimalik pumpla asukoht koos kujaga on näidatud joonisel 5), millest tulev survereoveekanalisatsiooni torustik tuleb suunata Talli tn 2 juures asuvasse survereoveekanalisatsiooni torustikku (K2). Kanalisatsioonitorustiku projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevate puudega, torustik kavandada puudest võimalikult eemale. Igale kinnistule näha projekteerimisel ette eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunkt projekteerida avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter väljapoole kinnistu piiri. AB Artes Terrae OÜ 15 1711DP3 Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering Selleks, et tagada detailplaneeringus kavandatud kinnistutelt vajalikus koguses (ligikaudu 80 m3/d) reovee ärajuhtimine ja puhastamine tuleb arvestada asjaoluga, et täiendavalt tuleb laiendada olemasolevat reoveepuhastit. Planeeringuala sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud tänavatele planeeritud sademeveetorustik, mis on ühendatud planeeringualal asuvate kraavidega. Kraavi juhitav sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, vajadusel tuleb projekteerimisel ette näha õlipüüdurid. Planeeritud kruntide sademevesi juhtida planeeritud tänavatorustikku või kraavi (juhul kui krunt piirneb kraaviga). Vajadusel võib projekteerimisel ette näha täiendavaid drenaažitorustikke, mille võib suunata planeeritud sademeveekanalisatsiooni või olemasolevatesse kraavidesse. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada olemasolevate säilivate kraavide ja truupide toimimine ning hooldus. Planeeringuala põhjapiiril asuva kraavi hooldus on planeeritud põhjapoolse naabermaaüksuse Papisaare kaudu. Kraavi maa-ala säilimiseks ning ligipääsu tagamiseks on planeeritud Pos 1...Pos 11 kruntidele veejuhtimisservituudi seadmise vajadus, kus kraavi hooldamiseks ja toimimiseks ei tohi rajada takistusi. 2.7.4. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Planeeritud hoonete elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 310123 Luunja kooli 10/0,4 kV alajaama baasil. Alajaamast alates on planeeritud eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Hoonete elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on võimalusel planeeritud mitmekohalisena. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Planeeringuala läbivad 10 kV elektriõhuliinid on planeeritud ümber tõsta maakaabliga planeeritud tänavate kaudu. Planeeritud on kaks võimalikku maakaabli asukohta, millest projekteerimisel tuleb valida sobivam. Planeeritud tänavatele on planeeritud tänavavalgustuse elektrikaabli asukoht. Valgustite asukohad tuleb määrata projekteerimisel vastavalt kehtivatele normatiividele. 2.7.5. Soojavarustus Lubatud on liituda kaugküttega ning lokaalsete küttesüsteemide kasutamine nagu näiteks päikeseküte, maaküte, elektriküte, ahiküte; lubatud ei ole kütteõlide ja kivisöe kasutamine. Kaugkütte kasutamise võimaldamiseks on hoonete soojavarustus planeeritud vastavalt SW Energia OÜ tehnilistele tingimustele nr 2105-18-1. Liitumiseks olemasoleva kaugküttevõrguga on planeeritud kaks võimalikku asukohta, millest projekteerimisel tuleb valida sobivam. Liitumine Peru tee 1 krundil on võimalik peale olemasoleva torustiku rekonstrueerimist, hetkel on võimalik liituda Puiestee tn 1b krundil. Torustik projekteerida eelisoleeritud terastorudest, klass 2, rõhuklass PN 16. Kaugkütet ei tohi kasutada tipu- ja lisaenergiana. Alternatiivse võimalusena on planeeritud kavandatud elamukruntide soojavarustuseks eraldiseisva katlamaja ehitamise võimalus planeeringualast ida pool asuvale Peru tee 3 krundile. 2.7.6. Telekommunikatsioonivarustus Planeeritud hoonete telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 30081229. Planeeringualale on planeeritud sidekanalisatsioon alates 16 AB Artes Terrae OÜ  Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1711DP3 sidekaevust F72S61_K07. Magistraal sidekanal ehitada 100mm sidetoruga. Paigaldada strateegilistesse kohtadesse sidekaevud. Sidekaevudest hooneteni ehitada 50mm sidetoru. Kasutada OPTO-A klassi torusid. Teha sideskeem ning kooskõlastada see eelnevalt Teliaga. Ühe kiu võib jagada maksimaalselt 128ks. Kokku kasutada kaks optika kiudu. 2.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Planeeritud alale ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte. Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Kruntidele tuleb projekteerimisel ette näha prügikonteinerite asukoht. Planeeringualale ulatuvad maaparandussüsteemi eesvoolust „Papisaare“ tulenevad ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Veekogu ehituskeeluvööndi ulatus on looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 5 järgi 25 m. Ehituskeeluvööndis on planeeritud avalikult kasutatava tee, haljasala ning tehnovõrkude rajamine. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 ja p 10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja - rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Vastavalt eespool nimetatud sättele on lubatud kruntidel Pos 32 ja Pos 44 ehituskeeluvööndisse väljaspoole veekaitsevööndit (1 m, Papisaare eesvool) kuni 3,5 m laiuse jalgtee ehitamine koos seda teenindava valgustuse ning puhkamiseks vajalike pinkidega. Planeeringualale ulatub eesvoolu kalda piiranguvöönd, mille ulatus looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 3 järgi on 50 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sama seaduse § 37 lg 3 nimetatud tegevused. Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Veekogusse suunatav sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. Planeeringuala lõunaservaga piirneb kultuuriministri 20. märtsi 1997. a määrusega nr 12 (RTL 1997, 68, 376) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Luunja mõisa hoonete ja pargi ühine kaitsevöönd, mis on kehtestatud kultuuriministri 19. detsembri 2006. a käskkirjaga nr 388. Planeeringuga ei kavandata tegevusi kultuurimälestiste kaitsevööndis, v.a võimalike maa-aluse tehnovõrguliinide kavandamine. Planeeringualal tuleb tagada müra normtasemed vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71. Müra leevendavate meetmete kasutamine tagada hoonete projekteerimisel. Võimalikust põllumajandustootmisest (kuivati planeeringualast põhja pool vahetus naabruses) tuleneva müra leevendamiseks teha projekteerimisel müra normtasemete tagamiseks koostööd müra allikaks oleva objekti omanikuga. 2.9. Servituutide seadmise vajadus Pos 36, 37 ja 38 on planeeritud teeservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus parklate juurdepääsuteede ning manööverdusalade ühiseks kasutamiseks vastavate kruntide omanike poolt. Pos 38 on planeeritud sundvalduse seadmise vajadus planeeritud jalgratta- ja jalgteele kohaliku omavalitsuse kasuks, mis tagab jalgratta- ja jalgtee avaliku kasutuse igal ajal. Eelpool nimetatud servituutide seadmine on ehitusloa väljastamise eelduseks. Pos 38 on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus planeeritud kaugkütte, telekommunikatsiooni, reoveekanalisatsiooni, ühisveevõrgu ning elektri liinidele vastava tehnovõrgu valdaja kasuks. AB Artes Terrae OÜ 17 1711DP3 Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering Pos 36 ja Pos 37 on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikule vastava tehnovõrgu valdaja ja/või naaberkruntide Pos 37 ja Pos 38 kasuks. Pos 36 ja Pos 38 on planeeritud tuletõrje veevõtukohad, mis peavad olema vabalt ligipääsetavad igal ajal. Papisaare maaüksusele on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus planeeritud ümber tõstetavatele elektrikaablitele elektrivõrgu valdaja kasuks. Peru tee 1 maaüksusele on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus planeeritud kaugküttetorule kaugküttevõrgu valdaja kasuks. Peru tee 1, Peru põik 2 ning Talli tn 2 maaüksustele on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus planeeritud veetorule veevõrgu valdaja kasuks ning survereoveekanalisatsiooni torustikule reoveekanalisatsiooni võrgu valdaja kasuks. Kraavi maa-ala säilimiseks ning ligipääsu tagamiseks on planeeritud Pos 1...Pos 11 kruntidele veejuhtimisservituudi seadmise vajadus maaparandussüsteemi valdaja kasuks, kus kraavi hooldamiseks ja toimimiseks ei tohi rajada takistusi. 2.10. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: • teede, platside ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; • konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kitsad sõidutee osad elamupiirkonnas, jalgliikluse eristamine sõidukite liikumisest; • hea vaade ühiskasutatavatele aladele; • erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: • jälgitavus (videovalve); • eraalale piiratud juurdepääs võõrastele; • valdusel sissepääsu piiramine; • üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; • atraktiivsed materjalid, värvid; • vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid); • atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed; • üldkasutatavate alade korrashoid. 2.11. Planeeringu rakendamine Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. 18 AB Artes Terrae OÜ  Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1711DP3 Kõik planeeritud tee ja tänava maa krundid ning Pos 12, 22, 32, 44 ja 45 planeeritud haljasalad on planeeritud avalikku kasutusse. Teede ja tänava maa alused krundid ning haljasala maa krundid antakse peale välja ehitamist Luunja valla omandisse. Planeeringust huvitatud isiku kohutused (vt ka skeem 6): 1. planeeringuala siseste avalikku kasutusse määratud teede ja sellega seonduvate rajatiste (välja arvatud – Luunja-Põvvatu mnt äärne kergliiklustee) väljaehitamine; 2. väljapool planeeringuala kahe Peru tänava ristmiku väljaehitamine; 3. haljasala maa kruntidele Pos 44, Pos 32, Pos 22 ja Pos 12 projekti järgse haljastuse rajamine. Valla kohustused DP elluviimisel: 1. planeeringuala siseselt Põvvatu-Luunja maantee äärse jalgratta- ja jalgtee väljaehitamine (tee võib välja ehitada ka planeeringust huvitatud isik); 2. väljaspool planeeringuala Papisaare tee väljaehitamine; 3. väljaspool planeeringuala Põvvatu-Luunja maantee, Papisaare tee ja Koolmeistri tänava ristmiku väljaehitamine; 4. väljapool planeeringuala Põvvatu-Luunja maanteest lõuna suunas jalakäigu ühendusteede väljaehitamine, mis on detailplaneeringu elluviimise eelduseks; 5. jalgratturitele ja jalakäijatele aleviku keskusega parema ühenduse loomiseks maantee äärse jalgratta- ja jalgtee pikendamine ida suunas vähemalt Talli tänavani ning selle ühendus Puiestee tänavaga, mis viib vallamaja, kultuurimaja ja kaupluseni; 6. Pos 32 ja Pos 44 mängu- ja spordirajatiste väljaehitamine (kui need on projekteerimisel ette nähtud). Pos 36, 37 ja 38 ehitusloa väljastamise eelduseks on teeservituudi seadmine parklate juurdepääsuteede ning manööverdusalade ühiseks kasutamiseks vastavate kruntide omanike poolt. Pos 38 ehitusloa väljastamise eelduseks on sundvalduse seadmine planeeritud jalgratta- ja jalgteele kohaliku omavalitsuse kasuks, mis tagab jalgratta- ja jalgtee avaliku kasutuse igal ajal. Tehnovõrkude rajamine toimub koostöös võrguvaldajatega vastavalt liitumistingimustele ning tehniliste tingimuste alusel koostatud projektidele. AB Artes Terrae OÜ 19 1711DP3 Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering Skeem 6. Väljaehitamise kohustuse alad. Roheline – planeeringust huvitatud isiku väljaehitamise kohustusega ala; tumesinine – Luunja valla väljaehitamise kohustusega ala; helesinine – haljastuse rajamise kohustus planeeringust huvitatud isikul, võimalike mängu- ja spordirajatiste väljaehitamise kohustus Luunja vallal; lilla – Luunja valla või planeeringust huvitatud isiku väljaehitamise kohustusega ala. 20 AB Artes Terrae OÜ  Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1711DP3 3. Joonised 1 Situatsiooniskeem M 1:10 000 2 Olemasolev olukord M 1:1000 3 Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed M 1:3000 4 Põhijoonis M 1:1000 5 Tehnovõrgud M 1:1000 AB Artes Terrae OÜ 21  TINGMÄRGID planeeringuala piir olemasolev krundipiir planeeritud krundipiir planeeritud ühepereelamu hoonestusala planeeritud ridaelamu hoonestusala planeeritud korterelamu hoonestusala kohustuslik ehitusjoon suurim lubatud hoone ehitisealune pindala krundil 00 683 Y=6 bet Pa planeeritud teede piirjooned pi saar 55 eA Papisaare J alajaam 61 39. H . 39 39 . 56 39. 55 X=647 3 39. 59 bet PLANEERITUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PEAMISED ARHITEKTUURINÕUDED planeeritud avalik / krundi sisene sõidutee ja parkla ala 230 39. 5 9. 48 39. 59 0 1 planeeritud avalik / krundi sisene jalgratta- ja jalgtee ala 00 39. 44 680 39. 53 A H Y=6 A 39. 7 39 8 . 72 39. 39. 3 3 39. 4 39. 54 9. 93 planeeritud võimalik juurdepääsusuund krundile / liiklussuunad 60 9. 25 8 66 3 40. 38. 9. 47 A 1 37. 3 3 39 2 . 40. 9 8 39. . 3 0 76 .3 0 0 45 3 PAPISAARE 9.7 1 .4 39 71 39. 59 39. 40 89 39 4 3 3 8 9 . 5 . 9. 3 . 78 .3 9 8 39 3 01 39. 60 39 40 39 . 61 39. 7 . 01 5 38. 5 3 40 9 9 . 3 38 3 5 45 39. 45 3 . 63 9 3.3 6 A 39. 58 6 planeeritud lõikumine jalgratta- ja jalgteega / olemasolev ülekäigurada 38. . 8 34 8. 85 38 .4 . 9. 67 39. 39 6 8. 75 . 85 39. 1 39. 25 39 39 39 4 . 59 A 9 3.48 7 . 5 50 . 53 38.63 38.85 2 39 39 39.45 39 X=6 38. 73 8 .5 . 63 . 70 40 472 38 4 .7 . 26 400 A 39.14 39.04 39 0 39 39 3 95 . 39. 39. . 35 . 49 9. 5 5 .7 38.90 39.36 3 64 44 9.0 5 8 40. 9 .2 38 3 38 40. 67 39.18 40. 39.02 54 3 8. 88 . 39.47 9.6 7 39.35 8 4 38. 38 39.27 39. 7 3 39 3 9 2 . 27 39.24 .0 4 planeeritud avalik haljasala ja pargiala / näitlik mängu- ja spordiväljakute asukoht 65 39 20 37 .42 . 9 1 9 50 39.08 kr 37. .8 38. 3 38.90 38.95 39. 92 39. 39 39 3 8. 7 38 38. 38 38.57 39.02 21 . 20 . 23 9. 07 8 88 38.72 . 62 684 9 . 58 9 38.78 3 40 39. 9. 34 38. 16 kraav 37.52 16 97 37.57 Y=6 37.40 37.30 kraav kraav 37 kraav 37 kraav 37. . 41 . 47 39. 7 3 ori 37.28 9 4 kraav 39. 3 planeeritud säiliv kraav net 8 3 39. 9. 47 kr 39. 29 H 61 3 39.30 38.99 .05 39 9. 49 39.14 39. 39.03 39.08 . 7 39.51 37 39.06 3 39. 3 39 39. 40. 5 . 59 47 17 66 39.76 39. 60 4 3 40. 0. 6 planeeritud veejuhtimisservituudi seadmise vajadus 40. 38. 7 3 39 3 9. 5 15 1 8 9. 2 . 36 9. 4 3 6 6 77 39 40. . 66 40 39 . 0 . 5 40. 0 7 av 43 3 39. 9. 3 38. 6 9 74 5 . 5 kra i rnet 3 4 o 38. 3 0. 08 9 22 23 . 51 39. 96 39. 59 4 61 3 0. 3 9. 5 85 planeeritud privaatne / poolavalik haljasala elamukrundil 36. 9. 13 8 39 39 3 39. 5 3 . 3 9 ori 2 . 9 9 94 5 34 39 9. 4 . 54 3 . 60 . 33 1 9. 62 net põ 39. 8 l d 2 38. 3 ori 9. 77 39 39. 39 net . 5 0 92 3 3 4 . 73 4 39. 6 9. 5 40.0 orinet 40 0. 9 5 5 6 . 82 2 39. 6 39 1 . 48 39. 58 39. 60 40. 03 likvideeritav ehitis / puu kraa ori v 40. 23 net 38. 90 408 .5 planeeritud puuderida / puu ori 39. 85 net . 40 39. 27 ori 36. POS 4 POS 5 POS 6 POS 7 POS 8 POS 9 POS 10 POS 11 23 net POS 3 82 39. 6 POS 12 ori 7 40. 7 40. .9 net 40 90 63 POS 2 39. ori planeeritud piirdeaed, mis ei asu krundipiiril 29 net ori 40. 7 38. 4 ori net ori 40 net POS 44 net 39. 40 39 3 0 9 40. . 37 3 . 46 39. 3 9. 4 64 7. 3 9 39. 4 39. 46 9. 44 . 34 4.0 2 17.0 4.0 39. 66 veekogu ehituskeeluvööndi piir 37 2 3 40. 2 40 9. 68 39. 9 . 23 39 69 39. 7 4 . 20 0 39 06 . POS 1 . 58 39. 6 4 40. 5 3 41. 43 9 39. . 40. 69 4 39. 0. 09 40 66 39 . 9 96 4 36. 34 veekogu piiranguvööndi piir 83 40. 40. 4 40. 6 5 2 72 bet 39. ahui t 0 M 40. 26 t 17. oruk 3 õr 8. 6 40. 70 gu 4 56 38. s3 8. 64,4 planeeritud teeservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus 40. 0 64 0b 40 et . 75 47 A POS 39 3 39. 3 9. 3 PERU TEE 3 29 planeeritud sundvalduse seadmise vajadus kohaliku omavalitsuse kasuks 39. H 0 39. Peru tee 3 7. 34 39. 2 39. 3 4 3 39 2 3 39. 4 0. 0 3 9. . 1 3 9 35 39 3 9. 2 22 3 36. . 26 9. 2 39. 4 3 oi rnet 5 25 9. 53 3 3 3 3 9. 63 3 9. 4 9. 9 9 8 3 74 39. 9. 56 . 48 57 39. 51 39 3 397 maantee teekaitsevööndi piir 40. 39. . 58 9. 70 . 5 22 40. 41 49 39. 9 41. 7 40. 39. 50 maantee külgnähtavusala piir 07 4 89 40 0.1 . 86 6 3 P - 12 9. 29 POS 13 POS 14 POS 15 POS 16 POS 17 POS 18 POS 19 POS 20 POS 21 maante nähtavuskolmnurga ala 39. P-14 39. 5 .3 54 40 36. 33 40 83 . 78 6 .8 40. 40 41. 64 POS 22 39. 89 0. 10 18 4 põl d 39. 18 39. 5 39. 51 40. 83 4 06 .6 40 kultuurimälestiste kaitsevööndi piir kr 3 6 . 78 9 40. 39 . 52 38. 9 3 39 . 42 5 38. 38 8. 8 3 38. 9 38. . 40 3 92 . 8 0 8 6 9 9 85 3 8 . 6 . ori 8. 8 87 71 3 ALEVI 3 9. 61 6 .0 4 ori net 41 0. 73 net 40 41. . 6 39. 40. 3 3 77 9 11 . 36 46 39. 9. 38 39. 0 70 36. 80 39. 41. 72 40.07 .19 40. 11 4 39 40 1 .0 . 89 4 41.02 PLANEERITUD HOONESTUSTÜÜBID 84 e' 38.03-38.15 av kr kra 38. 1 600 Bet 3 5 8. ar 63 TALLI 38. 44 41. sa 40.78 40.47 40.48 07 pi 4 ÜHEPEREELAMUD ÜHEPEREELAMUD 55 39. POS 0. . 3 Pa 1 89 39 TÜÜP 1 TÜÜP 2 38 40.61 3 r or el us s iedmahud r or el us s iedmahud . 9. 81 . 1.2k . r or tv us l õii i ud1-j gendat k a2- . 1.2k . r or tv us l õii i ud1-j gendat k a2- 39 34 3 ' 9. 66 3 POS 9 A POS . 70 4 73 3 0 ol 9. 6 3 . 92 3 9. . 9 ori 3 3 39. 3 2 41 . 36 5 0 Peru tee 9. 1 9. 0 0 9. 7 9 A 7 6 39. 0 4 õr k gemal v mahulik l iat . us18.24° . katusekalle 0...8° net 6 38. 9 3 3 8 39 3 33 3 3 3 42 . 9 . 2 9. kraav 38 8. 6 8. 74 38 8. 92 6 2 43 . 76 8 . 86 406 .8 vo 09 .4 00 4 40 . .7 P - 14 39 9 39 . 40. 63 01 1. 40. 79 amal madal v mahulik l i us18. at . õi 24°v . 0° es 91 Talli 4 40. 91 4320313 j haraj ähemal oonv al par mahul tpõhi l s eel tt el aga änav ie 39. 33 ee 56 Papisaare tee . em 39 P-14 37 40. . 9 et 4 39 40. 83 4320053 ste 40. .71 59 36 39. ar ori 39. net sü 35 87 Peru tee 40. 79 . varem planeeritud 38 97 38 us sa . 97 POS 31 41. 39 41. . 84 POS 30 10 38. 9 04 3 5 17. pi 9. 25 POS 29 4 ori teede piirjooned 0. nd 78 POS 28 net 39. 02 POS 23 POS 24 POS 25 POS 26 POS 27 39. 8 39. 85 5 38. 9 3 3 0 2 8 9 Pa ra . 78 38. 38 39. 39. 39. . 64 82 . 94 38 38 22 42 42 3 . 8 . 9 47 2 90 . 86 40. 83 . 39 Per pa 25 41. 40. st . 39 06 4 ut 39 0. 7 93 . 73 40 3 i . 90 kuni7m sokl 71 aa kuni9m kuni8m ee . 40. 36 net 0 85 4 P - 14 0. 5 9. 3 ori 38. 85 m 5.8 4.0 17.0 4.04.0 ori .86 net 38 38 . 9 ori 2 5m 3 ka t 9 e kuni4m . 0 v net u st 8 dl o s 4 kuni3. 0. odu ori 7 i 6 s ori 39 esl 40. 3 i l 9. 2 . 24 39 ei sokl 1 . 86 dma kraa net t net 3 ok 39 9. 6 39 a 97 . 00 3 8 . 59 3 9. 9 41. 8 6 3. . 7 ori 41. 2 4 v 0 s 38 . 58 X . 8 11 = 5 net 6 05 4 ori 72 o rin et 0 1 38. 00 93 net 40 3. 38 . 63 40. . 90 or ori 46 ori 38 i 39. . ne 9 40. . 2 63 ori 05. 41. net ori net 3 3 39 9 9 29 . t . 12 56 3 66 9 97 . . net 3 net 09 2 4 4 39 00 0. 90 0. 59 39 18 . 38 3 40 4320313 Papisaare tee 9 . 680 . 4 . 8 54 98 39 2 0. 40 3 . 87 . 39 9 3 13 . 0 . 39 9. 36 2 8 5 4 4 POS 40 39 0. 03 Y=6 ori 38 . 67 . 94 net 89 4 40. 7 3 0 4 . 9. 6 . 5o 0r 0. 7 6 i 6 3 n KÜLGVAATES KÜLGVAATES 38 et 3 39. 1 9. 02 3 40. 63 7. 39. 39. 4 03. 78 48 0. 0 4 4 6 0. 97 põl 3 0.01 40. d 9 5 40. . 99 7 41. 3 97 9 11 . 12 3 3 39 8. 7 9. 6 40. 4 . 0 8 5 1 41.03 41. 4 3 03. 8. 84 38. 7 28 09 0 38 . . 84 39. 6 Peru tee 1 RIDAELAMUD 39 4 12 3 3 39 2 0 8 9 . 7 7 . . . 80 . 08 5 40 41 .1 5 TÜÜP 3 39 r oie nt 36 2korus r õi tv i lgendat i a2- ud1-j korus r i eledmahud s ori 0. 63 3 4 9. 2 net 7 40 . . 18 36 PERU TEE 2 39. 41.12 40. 9 39 A 2 0 40.52 A k gemal õr mahul nek ühepool us at al ek l õi e10°v 0° 14. 40. 99 ori 1 19 80 .2 3 39. 3 3 . net 8 40 . . 8 6 9. 40 2 70 38 38. 9 3 7 9 40. 3 3 . 6 8. 85 38. 80 r oie nt 39. 47 39. 94 9. 80 3 39. 5 39. 75 40 41.12 madal 0° mahul amal 96 39 9 . 79 . 76 40. 15 41.09 0 40.88 .1 3 41 7 9. 85 40 k mahul gemal dk al us at or ek al r madal ül am k gk t ohus l usk i us t uehi oonepool j .9 . 02 õr k 89 39 05 . . 39 39 40. 9 3 98 9. 3 3 4 1 0. 5 aga . änav 41. 8 as f s al oonpar j aadi eel l s tt el 40. 38 38 3.0 17.5 3.0 08 . 83 PERU TEE 1 8 t 94 r oie n 40. 68 5 8. 7 . 36 38. 9 38 et 0 . 83 r oin 38 kr . 6 ori 8 38. 3 38. 14.0 31.2 14.0 27.0 14.0 93 31.2 14.0 33.2 14.0 31.2 14.0 9. 95 net 59 39. 8 39 6 62 . 15 . 38 38 . 76 e nt 3 r oi 9 P - 14 3.0 39. 19 . 19 39. 49 39. 96 40. 40 40. 75 POS 80 . 79 v kraa 40. 97 80 38. . 67 39 39 3 . 9 8 41 0 00 . 8 91 0 38. 7 POS 32 3 . 7 9. 39. 54 39 39 3 . 97 8 3 03 . 9 5m 59 . 33 40 39 . . POS 0 9 . 0 9 39 ori 8, 3 39. 40 net 9. 7 98 . 02 3 POS 36 POS 37 70 r oie nt kr POS 38 uni 35 . P - 44 40 36 . 08 40. P - 48 0 Peru tee . 2 4 40. 15 4 80 4 0 P - 48 P - 48 3 0. 7 . 7 k 94 3 9. 36 8 40. 7 9. 21 3 88 22 8. 62 . 401 .7 52 or e nt 39 r oi 5m 0 i . 40. 40. ne 23 t 38 36. t 39 . . 9 s kuni3. 14 8 00 39 i puurkaev l 40. 3 39 38. 7 3 . 2 2 3 H 9 L4 ok 9. 2 . 2 6 8. 9 39. 0. 1 40 401 .5 40 kae 3 ori 7 8 5 . . v 04 1 5 21 17 udl 3 3 ood 8 8 us net . 83 . 80 40 40. esl s . 6 21 38. 39 13 2 eid 02 . 38 406 .3 ma . t a 39 39. 2 39 4 kr 3 3 3 . o 0 69 8 0 r . 40. 39 9 39. . 80 8 inet 85 2 3 3 40. . . 2 9 8 9 o rin . 12 3 . 94 . 32 et PK 39 40.17 40. 94 4 39. 3 3 67 9. 2 9. 23 oi rnt e 4 39 3 4 0. 8 . 0 80 8 . 3 5 41 2 3 0 4 39. 39 7. 39. 0. 0. . 84 59 22 69 ori 39 40 40 92 3 . 46 37 40.22 400 .5 . 0 . 7 92 9 . 4 4 8 40 39. . 9 500 36.64 0. 0 net 1 pl 3 67 5 . 9. 5 A 3 85 0 8 68 3 38. 3 . 76 40 39 9. 02 7 . 7 4 39 . 778 -37 .79 9 0. 68 4 . 59 39. 8 40. 3 .8 9.2 39 39 7 16 39 3 9 5 . 2 . 35 8 . 9 . 9 4 4 ori 9 3 2 36.7 r oie nt 38. 0. 05 4 9. 0-3. 80p 83 39. 5 0. 79 93 3 39.8 6 67 0 3 kr net 9 l . 59 0 39. 2 40 . 00 39. 82 39. 2 7 39. 64 39. 75 40. 77 4 orinet FRAGMENT TÄNAVAVAATES 40. 0 3 38. 8 39. 8 0. 7 8. 6 0 38. 9 4 4 2 3 7 4 0. 7 9 1 85 39. . 97 54 3 38 39. 3 39 9 . 70 4 87 . 8 . 20 38 4 3 . 71 . 9. 0 40 5 kr 3 r oie nt 9. 8 39. 2 38 00 85 3 39. 9 3 . 66 40 9. 6 7 A 8 3 . 79 40. 1 3 . 8 40. 6 8 . 4 ori . 67 1 5 1 0 3 0. 6 -36 000 8. 8 8 . 55 be 3 net t 3 73 8. 7 39 7 4 39. 39. 64 38. 7 0. 18 40 KORTERELAMUD .9 3 83 3 39. . 81 6. 88 2 55 38. 39 3 62 39 39. 9 . 87 9 3 39. 27 3 . 16 9. 16 3 38.