Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga–Pärnu lõigu sh Tuisu tänava läbimurde ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 2020-037 Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6476927 Y 529255 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Objekti aadress: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN JA TORI VALD Tellija: Maanteeamet Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Keskkonnaekspert: NOEELA KULM Keskkonnaeksperdi assistent, vastutav täitja: MARITE BLANKIN Kontrollis: ENE KÕND Märts 2020 TARTU Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu- Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald TÖÖ EESMÄRK: Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu- Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojektile keskkonnamõju eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkus. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang TÖÖ TELLIJA: Maanteeamet Registrikood 70001490 Teelise 4, 10916 Tallinn Tel 611 9300 [email protected] Kontaktisik: Ave Kallo – Maanteeameti taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht Tel +372 5594 4304 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KMH Urmas Uri – juhtekspert (KMH litsents KMH0046) juhtekspert: Tel 730 0310 [email protected] Eksperdid: Noeela Kulm – keskkonnaekspert Tel 730 0310 [email protected] Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent, vastutav täitja Tel 730 0316 [email protected] Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 2 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (sh muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 3 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Sisukord 1.Sissejuhatus ..........................................................................................................................................5 2.Keskkonnamõju eelhindamise vajadus ..............................................................................................7 3.Varasem tegevus...................................................................................................................................8 4.Eelprojektiga kavandatavate tegevuste kirjeldus ..............................................................................10 4.1 Kavandatavad tegevused ............................................................................................................ 10 4.2 Kavandatava tegevuse iseloom ................................................................................................... 12 4.2.1 Ressursside kasutamine ...................................................................................................... 12 4.2.2 Energiakasutus ..................................................................................................................... 12 4.2.3 Kaasnevad tegurid ............................................................................................................... 12 4.2.4 Jäätmed ja nende käitlemine................................................................................................ 12 4.2.5 Avariiolukordade tekkimise tõenäosus ................................................................................. 13 5.Seosed asjakohaste strateegiliste dokumentidega ...........................................................................14 5.1 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering .......................................................................... 14 5.2 Pärnu maakonnaplaneering aastani 2030+ ................................................................................. 16 5.3 Detailplaneeringud ....................................................................................................................... 16 6.Mõjutatava keskkonna kirjeldus ..........................................................................................................18 6.1 Ümbritsev elusloodus ning kaitstavad loodusobjektid ................................................................. 18 6.2 Põhja- ja pinnavesi ...................................................................................................................... 24 6.3 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................... 26 6.4 Õhukvaliteet ................................................................................................................................. 34 7.Võimalike keskkonnamõjude kirjeldus ja hinnang mõju olulisusele ..............................................36 7.1 Mõju maakasutusele .................................................................................................................... 36 7.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja elusloodusele ................................................................ 36 7.3 Mõju pinnasele (sh mullale), põhja- ja pinnaveele ...................................................................... 39 7.4 Mõju inimeste heaolule ja tervisele .............................................................................................. 40 7.4.1 Mõju müratasemele ja vibratsioonile .................................................................................... 40 7.4.2 Mõju õhukvaliteedile ............................................................................................................. 41 7.4.3 Mõju inimeste turvalisusele .................................................................................................. 42 8.Eelhinnangu järeldus ............................................................................................................................43 9.Kasutatud allikad ..................................................................................................................................46 Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 4 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 1. Sissejuhatus Keskkonnamõju eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud Maanteeameti tellimuse alusel. Töö eesmärk on põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojektile keskkonnamõju eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise algatamise ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus eelprojektiga kavandatud tegevustele. Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte, ja seega on aluseks haldusakti koostamisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks oleva eelprojekti eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul. Projekteeritav teelõik asub Pärnu maakonnas Tori vallas (haldusreformieelselt Sauga vald) ja Pärnu linnas (joonis 1). Joonis 1. Eelprojektiga käsitletav Pärnu-Sauga teelõigu asukoht (Maa-amet, 27.02.2020). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 5 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Riigi põhimaantee nr 4 on osaks Balti riike ühendavast maanteest Via Baltica. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E67 ning kuulub I Pan-Euroopa transpordikoridori, mis on oluliseks väljapääsuks Kesk-Euroopast Eestisse, Lätti, Leetu ja Soome. Eelprojekt on edasiarendus Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”, mis kehtestati Pärnu maavanema poolt 01.10.2012 korraldusega nr 529. Eelprojektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringuga kavandatud trassi asukohas 2+2 lahendusega põhimaantee projekteerimist. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 6 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 2. Keskkonnamõju eelhindamise vajadus Keskkonnamõju eelhindamise kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) (edaspidi KeHJS). KeHJS § 3 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju1; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei kuulu. KeHJS § 6 lg 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas seaduses toodud (§ 6 lg 2 p 1-22) valdkondade tegevusel (punkti 10 kohaselt infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”, mille § 13 p 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajalikkus, viiakse läbi vastavalt KeHJS, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 1 Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 7 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 3. Varasem tegevus Maanteeameti tellimusel koostas 2018. aastal Reaalprojekt OÜ põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu- Ikla km 122,6–125,2 Pärnu - Sauga lõigu eelprojekti (töö nr P17103). Käesoleva eelhinnangu objektiks olev eelprojekt on uus versioon 2018. aastal Reaalprojekt OÜ poolt koostatud tööst. Endise eelprojekti projekteerimistingimuste menetluse käigus esitati ettepanek kaaluda Pärnu linna lõigus alternatiivseid trassikoridore, et lahendada müra ja vibratsiooni probleeme Pärnu linna lõigus. Maanteeamet otsustas täiendava 2+2 sõidurajaga ühendustee kavandada linnalises lõigus Tuisu tänava läbimurdele (uus haru alates ca km 124.00 kuni Ehitajate teega ristumiseni). Varasemalt koostatud eelprojektis ei olnud Tuisu tänava läbimurret ette nähtud (täpsemalt ptk-s 4). Eelprojekti uus versioon erineb varasemast ainult põhimaantee nr 4 alates km 124,00 lahenduse poolest. Joonisel 2 on esitatud varasema eelprojekti asendiskeem ja joonisel 3 Tuisu tänava läbimurde eskiis. Varasemalt koostatud eelprojektile on koostatud keskkonnamõjude eelhinnang OÜ Hendrikson & Ko poolt (töö nr 3027/18 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigu eelprojekt: keskkonnamõjude eelhinnang“, 2019). Eelhinnangu sisu kasutatakse käesoleva eelhinnangu koostamisel abimaterjalina. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 8 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 2. Varasemalt koostatud eelprojekti asendiskeem (Reaalprojekt OÜ, 03.07.2019). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 9 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 4. Eelprojektiga kavandatavate tegevuste kirjeldus Kavandatavad tegevused Eelprojekti eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul. Eelprojektiga kavandatakse põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigule neljarealine maantee (2+2 sõidurada). Laiendamine on ette nähtud ida suunas. Põhimaanteest lääne poole on ette nähtud kogujatee Siisikese tänavast kuni Salu tänavani, mis teenindab põhimaanteest lääne poole jääva elamurajooni elanikke. Kogujatee ja riigitee vahele on kavandatud müratõkkesein lõigul km 123,5 kuni km 124,0 (lõigu pikkus täpsustub projekteerimise käigus). Lisaks on müratõkkesein kavandatud km 123,0 kuni km 123,2. Kogujateega paralleelselt lääne pool kulgeb jalgtee, mis on ühendatud Sauga aleviku ja Pärnu linna kergliiklusteedega. Eskiisi järgi (joonis 3) viiakse maantee uuele trassile alates ca km 124,0 kuni Ehitajate teega ristumiseni. Perspektiivne Tuisu tänava läbimurre (joonis 3) on kavandatud 2+2 ristlõikega. Alates Tuule tänava ristmikust kuni Ehitaja teega ristumiseni on mõlemale poole teed kavandatud jalg- ja jalgrattatee. Olemasolev Tallinna mnt linnaline lõik, vahemikus km 124 kuni Ehitajate teega ristumiseni, jääb alles muutmata kujul ja on eelkõige mõeldud kohalikule liiklusele. Vahetult läbimurde äärde Pesa tänava piirkonda jäävad olemasolevad ja perspektiivsed elamud kaitstakse müraseinaga. Parmu tn 5 kinnistu tuleb eraldada tõenäoliselt tugimüüriga, sest olemasoleva Tuisu tänava koridori ja kõrvalasuva Turba tn 2 kinnistu kõrguste vahe on ca 1,2 m. Lisaks on eelprojekti lahenduses ette nähtud Tori vallas asuva Jäneseselja ringristmiku laiendamine. Ringristmik laiendatakse kaherealiseks ning põhiteele nr 4 suunas pöörajatele eraldatakse parempöörderajad, et vältida konfliktipunkte ringil (joonis 2). Joonisel 3 näidatud Tuule tänava pikendus (helesinisega) lahendatakse eraldiseisva projektina. Projektkiirus väljaspool asulat ning Tuisu tänava läbimurdel on arvestatud 70 km/h. Sõidutee projekteerimisel on arvestatud sõiduraja laiuseks 3,50/3,25 m, kindlustatud peenra laiuseks 1,0 m ning tugipeenra laiuseks 0,5 m. Projekteeritava teelõigu pikkuseks on ca 2,6 km, sh Tuisu tänava haru pikkusega 1,4 km. Sademevesi juhitakse ära vertikaalplaneeringuga ning kraavide ja truupidega. Kohtades, kus sõiduteed ääristavad äärekivid (linnas ja müratõkkeseina kõrval), juhitakse vesi ära sademevee kanalisatsiooniga. Uued kraavid on projekteeritud mõlemale poole teed alates objekti algusest kuni Pärnu linnani. Kõik projekteeritud katte alla jäävad truubid on ette nähtud likvideerida ja asendada kas uute truupide või sademevee kanalisatsiooniga. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018. aastal oli projekteeritaval lõigul (km 122,6–125,2) 12 969 autot/ööp. Liiklusprognoosi kohaselt kasvab aastaks 2040 liiklussagedus teelõigul ca 16 000 autot/ööp (OÜ Hendrikson & Ko, 2019). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 10 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 3. Tuisu tänava läbimurde eskiis (Reaalprojekt OÜ, 15.01.2020). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 11 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Kavandatava tegevuse iseloom 4.2.1 Ressursside kasutamine Arvestades sellega, et eelprojektiga kavandatakse ca 2,6 km pikkuse neljarealise teelõigu rajamist, kulub kavandatavate tegevuste elluviimiseks olulisel määral ressursse. Kavandatava tegevuse käigus kulub ehitusmaterjale, kütuseid ehitusseadmetele ja -masinatele ning ehituslikke maavarasid nagu liiv, kruus ja lubjakivi. Tee ja rajatiste ehitamiseks vajaminevad maavarad saadakse olemasolevatest maardlatest. Olemasolevate maardlate kasutamise mõju on eraldi hinnatud maardlate kaevandamisloa taotlemise käigus. 4.2.2 Energiakasutus Kavandatud tegevuste energiakulu on võrdne tavapärase tee ehitusega, seega energiakasutusega kaasnevaid olulisi mõjusid ette näha pole. Ehitustööde tegemisel kasutatakse energiat (kütust) ehitusmasinate (freesmasinad, ekskavaatorid, buldooserid, kopplaadurid, kopad, teerullid, kallurid) ja ehitusmaterjale transportivate masinate (laadurid, veoautod, kallurid) tööks, vajadusel ka teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee kasutamise perioodil kulub energiat tee (sh jalg- ja jalgrattatee), mahasõitude ja teeservade hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja libedusetõrje, suvel teeservade niitmine ja võsa likvideerimine) ning maantee ja jalg- ning jalgrattateede valgustamisel. Nende töödega kaasneb kütuse kulu hooldustöid tegevate masinate kasutamise tõttu. 4.2.3 Kaasnevad tegurid Ehitustööde aegsed mõjud on seotud eelkõige müra, vibratsiooni ja õhusaastega, mis on tingitud ehitusmasinate kasutamisest. Asfaldi laotamisel võib esineda ebameeldiva lõhna teket. Eeldatavalt ei levi ehitustöödega kaasnev lõhn ja õhusaasteained teemaast oluliselt kaugemale. Mõju intensiivsus varieerub olenevalt ehitusmasinatest ja ilmaoludest (tuul, õhutemperatuur jm). Ehitustööde käigus tekkivad mõjud mööduvad peale tööde lõppemist. Eelprojekti elluviimisega kaasnevad pikemaajalised mõjud on seotud müra ja vibratsiooniga, veerežiimi muutustega ning õhukvaliteediga. Eelprojekti elluviimisega kaasnevaid mõjusid on täpsemalt hinnatud ptk-s 7. 4.2.4 Jäätmed ja nende käitlemine Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatav pinnas on taaskasutatavad. Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või tuleb ala maaomanikuga kokkuleppele saades vastavalt korrastada. Ehitustöödel eemaldatavat kasvumulda saab ära kasutada haljastustöödel. Jäätmete tekke ja käitlemise tõttu olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, kui tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (anda üle käitlemiseks vastavat õigust omavatele ettevõtetele). Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb kooskõlastada Maanteeameti ja maaomanikega. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 12 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 4.2.5 Avariiolukordade tekkimise tõenäosus Ehitustegevusega võivad kaasneda avariid, kuid märkimisväärsed avariid on ebatõenäolised. Avariidolukordade esinemise korral on võimalik keskkonnamõju seotud kütuste või õlide lekkimisega ehitusmasinatest. Oht suurõnnetuste tekkimiseks on äärmiselt ebatõenäoline. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade järgimise ja märgiste kasutamisega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Eelprojekti elluviimise tulemusena suureneb põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul liiklusohutus, mistõttu vähendatakse liiklusõnnetuste tekkimise tõenäosust. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 13 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 5. Seosed asjakohaste strateegiliste dokumentidega Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks oleva eelprojekti aluseks on Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ (kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529). Teemaplaneeringu koostamine koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega algatati 27.02.2009 Pärnu maavanema korraldusega nr 32. Teemaplaneeringu KSH kiideti Keskkonnaameti poolt heaks 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2. Teemaplaneeringu konkreetne eesmärk on maakonna ja riigi olulisima ning rahvusvahelise TEN-T koridori jääva maantee Via Baltica trassikoridori asukoha määramine ja selleks vajaliku maa reserveerimine läbi kohalike omavalitsuste üldplaneeringute. Teemaplaneering täpsustab Pärnu maakonnaplaneeringus kavandatud Via Baltica maantee klassi ja trassikoridori (ka ümbersõitude) asukohta Rapla ja Pärnu maakonna piirist (km 92) kuni Häädemeeste ristmikuni (km 170). Teemaplaneeringu lahenduse järgi kulgeb Jänesselja ringristmikust alguse saav neljarealine magistraaltänav Pärnu linna suunas otse kuni ristumiseni Ehitajate teega (joonis 4). Eelprojekti raames koostatud Tuisu tänava läbimurde eskiis täpsustab põhimaantee nr 4 km 124,0–125,2 trassi asukohta. Eskiisi lahenduse järgi viiakse maantee uuele trassile alates ca km 124,0. Uus trass hakkab ristuma olemasoleva Tuule tänavaga ning ühtib enne Ehitajate teega liitumist olemasoleva Tuisu tänavaga (joonis 3). Maantee viimine uuele trassile on vajalik, et suunata Pärnu linna läbivat läbiv- ja raskeliiklust kaugemalt mööda kõige probleemsema müraolukorraga eluhoonete piirkonnast (km 124,6–125,1) (täpsem selgitus mürauuringu ptk-s 6.3) (OÜ Hendrikson & Ko, 2019). Seega on teemaplaneeringuga ette nähtud trassi asukoha muutmine põhimaantee Pärnu-Sauga lõigul põhjendatud. Trassi uue asukoha tõttu muutub ka teemaplaneeringus toodud kogujateede lahendus. Eelprojektiga ette nähtud kogujatee lahendus on piisav, et tagada sujuv ja ohutu liiklus. Eelprojektiga kavandatava tee maht on (2+2 sõidurajaga maantee) kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 14 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 4. Väljalõige teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0” (kehtestatud 2011) planeeringu kaardist (Teemaplaneeringu joonis 4). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 15 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Pärnu maakonnaplaneering aastani 2030+ Pärnu maakonnaplaneeringus aastani 2030+ (kehtestatud 2018) on olulisemate teede võrgu arendustena välja toodud maanteede rekonstrueerimised liikluse sujuvuse ja liiklejate turvalisuse tagamiseks ning asulate omavaheliste ühenduste parandamiseks. Tähtsaks ülesandeks on liiklusohtlike kohtade ohutuks muutmine. Maakonnaplaneeringus on väljatoodud, et Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed võib pidada ohtlikuks suure liiklussageduse ja ohtlike veoste tõttu. Seetõttu on Via Baltica maantee kohta koostatud maakonna teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”, millega on loodud eeldused selle projekteerimiseks sujuvamaks ja ohutuma liiklusega rahvusvaheliseks maanteeks. Vaadeldav eelprojekt parandab liikluse sujuvust ja ohutust ning on seega kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringus välja toodud põhimõtetega. Detailplaneeringud Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneering (kehtestatud 2011) Põhimaanteel nr 4 km 124,62–125,18 on teest läänepoolsel maa-alal kehtestatud (2011) Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneering. Detailplaneeringu peamine eesmärk on Tallinna mnt, Parmu tn ja oja vahelisele alale jääva elupiirkonna tervikliku tänavastruktuuri kavandamine, uute kruntide moodustamine ja hoonestustingimuste määramine. Tallinna mnt, Tuule tn ja linnapiiri vahelise ala detailplaneering (kehtestatud 2000) Eelprojektiga kavandatud Tuisu tänava läbimurde algusosa läänepoolsel maa-alal on kehtestatud (2000) Tallinna mnt, Tuule tn ja linnapiiri vahelise ala detailplaneering. Detailplaneeringuga korrastatakse käsitletav kvartal, olemasolevatele ja planeeritud väikeelamutele ning ärihoonetele määratakse kindlaks krundid ning lahendatakse kruntidele juurdepääsutee ja kvartalisisesed parkimiskohad. Detailplaneering näeb ette hoonete rekonstrueerimist ja hoonetele juurde ehitamist. Detailplaneeringuga on antud võimalus uute hoonete ehitamiseks ja kruntide tihedamaks asustamiseks. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud kvartali haljastusprintsiibid ja Tallinna mnt muutmine heakorrastatud puiesteeks, koos jalgteedega ja jalgrattateega. Tallinna mnt, Ehitajate tee ja Parmu tn vahelise ala detailplaneering (kehtestatud 1998) Ehitajate tee ja Tallinna mnt ristmikust kirdesse jääb Tallinna mnt, Ehitajate tee ja Parmu tn vahelise ala detailplaneering (kehtestatud 1998). Detailplaneeringu eesmärk on Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku äärsele alale täiendava ärihoonestuse rajamise võimaluste lahendamine, kruntide kasutussihtotstarbe ja ehitusõiguse kindlaks määramine. Vaadeldavas eelprojektis, sh Tuisu tänava läbimurde eskiisi lahenduses on arvestatud eespool nimetatud detailplaneeringutega. Relevantsed vastuolud, mis muudaksid oluliselt kehtivate detailplaneeringute lahendust, eelprojekti ja kehtestatud detailplaneeringute vahel puuduvad. Eelprojekti raames koostatud Tuisu tänava eskiisiga ette nähtud väiksemamahulised muudatused tulenevad liiklusohutuse suurendamise vajadusest ning on seega põhjendatud. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 16 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Turba tn 2 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 2005) Tuisu tänava idapoolsel maa-alal on kehtestatud (2005) Turba tn 2 kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on muuta kinnistu piire, määrata kindlaks ehitusõiguse ja hoonestuse printsiibid, lahendada kommunikatsioonid ja liikluskorraldus ning planeerida haljastus ja heakord. Eelprojekti raames koostatud Tuisu tänava eskiisi lahenduse järgi muudetakse kinnistu Tuisu tänava ja Ehitajate tee poolset, detailplaneeringuga ette nähtud, liikluslahendust. Oluliselt muudetakse Turba tn 2 kinnistu juurdepääsu lahendusi. Vaadeldava eelprojekti eskiisi aluseks on Maanteeameti poolt väljastatud lähtetingimused. Kuna detailplaneering on koosatud varem ning käesoleval ajal sellisel kujul enam mitte realiseeritav, tuleb riigitee projekteerimistingimustega ning koostöös Pärnu linna ja arendajaga lahendust täpsustada. Eskiislahenduses on Turba tn 2 kinnistule ligipääsuks kavandatud fooristmik Parmu tn teljele. Kehtestatud detailplaneeringus on ligilähedases asukohas ära näidatud kahesuunaline juurdepääs kinnistule, kuid juurdepääs ei jää kohakuti Parmu tänavaga tekitades liiklusohtliku olukorra. Foorristmiku asukoha valikul oli määravaks on Parmu tn telg, mille järgi jääb ette olemasolev hoone, mis on detailplaneeringus märgitud lammutatavaks hooneks. Antud ristmik tuleks välja ehitada etapiviisiliselt. Esimeses etapis ehitatakse teeprojektiga kavandatud mahasõit välja osaliselt, et säilitada olemasolev hoone. Teises etapis ehk detailplaneeringu kavandatud tegevuste realiseerumisel ja suuremate liikluskoormuste lisandumisel, ehitatakse välja Turba tn 2 mahasõidu terviklahendus, mille käigus ka olemasolev hoone on planeeritud lammutada. Eelprojekti eskiislahendust tutvustati Turba tn 2 kinnistu omanikule Maanteeameti poolt korraldatud koosolekul 14.05.2019. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 17 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Antud peatükis kirjeldatakse neid keskkonnaelemente, millele kõige tõenäolisemalt avaldub mõju eelprojekti elluviimisel, arvestades eelprojektiga kavandatavate tegevuste iseloomu ja ulatust. Mõjutatava keskkonna kirjeldus on vajalik, et hinnata eelprojektiga avaldatava mõju iseloomu (positiivne või negatiivne), suurust, ulatust, ilmnemise tõenäosust, kestust, sagedust ja pöörduvust. Ümbritsev elusloodus ning kaitstavad loodusobjektid Eelprojektiga kavandatav teelõik jääb linnalise asustusega alale. Vaadeldavat maantee lõiku ümbritsevad elamurajoonid ja ärihooned. Asustamata on vaid km 123,5–124,00 maantee lõigu idapoolne ala, kuhu jääb Rääma raba (joonis 1). Rääma raba lähim serv jääb maanteest ca 150 m kaugusele. Tuisu tänava läbimurre, mis saab alguse ca km 124,00 lõikab raba äärealale lähemale, kuid jääb rabast üldjuhul välja (joonis 5 ja 6). Joonis 5. Tuisu tänava läbimurde ja Rääma raba asukoht (Maa-amet, 06.03.2020). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 18 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 6. Tuisu tänava läbilmurde ligikaudne asukoht ning sealse piirkonna mullastik. Tähistuste selgitused: GI - leetjas gleimuld; KIg - gleistunud leetjas muld; M" - väga õhuke ja õhuke madalsoomuld; M'" - sügav madalsoomuld; R"' - sügav rabamuld (Maa-amet, 06.03.2020). Eesti Looduse Infosüsteemis (edaspidi ka EELIS) on Rääma raba ära märgitud III kaitsekategooria loomade elupaigana (andmed seisuga 06.03.2020). Rääma raba on märgitud elupaigaks üheksale kaitstavale linnuliigile: Pluvialis apricaria (rüüt), Tringa totanus (punajalg-tilder), Tringa glareola (mudatilder), Grus grus (sookurg), Motacilla flava (hänilane), Numenius arquata (suurkoovitaja), Numenius phaeopus (väikekoovitaja), Lanius collurio (punaselg-õgija) ning Tetrao tetrix (teder) (joonis 7 ja 8). Liikide registreeritud leiukoha lähim serv jääb Tuisu tn läbimurdest ca 130 m kaugusele. Leiukoha pindala on 1536,53 ha. Rääma raba on Pärnu linna (kehtestatud 2001) ja endise Sauga valla (kehtestatud 2016) üldplaneeringus ära märgitud rohelise võrgustiku tuumalana. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 19 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 7. Rääma rabas registreeritud III kaitsekategooria liikide leiukoht ning projekteeritava teelõigu ligikaudne asukoht (EELIS, 06.03.2020). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 20 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 8. Rääma rabas registreeritud III kaitsekategooria liikide leiukoht ning Tuisu tänava läbimurde ligikaudne asukoht (EELIS, 06.03.2020). 2016. aastal viidi Rääma rabas läbi linnustikuseire Rääma II turbatootmisala kaevandamistegevuse mõju täpsemaks hindamiseks ja vajalike leevendusmeetmete väljatöötamiseks. Seiretöö tulemused näitasid, et enamiku rabadele iseloomulike ja kaitsekorralduslikult oluliste liikide asurkondade seisund oli hea. Võrreldes varasemate (2007. ja 2013. aasta) loendusaastatega oli nii rabadele iseloomulike kui ka kaitsekorralduslikult oluliste liikide arvukus kõrgem (Naturm OÜ, 2016). Lisaks EELIS-s registreeritud kaitsealustele liikidele tuvastati 2016. aasta seiretööde käigus Rääma rabas ka järgmisi III kaitsekategooria kaitsealuseid liike: Charadrius dubius (väiketüll), Circus cyaneus (välja-loorkull), Circus pygargus (soo-loorkull), Crex crex (rukkirääk), Lanius excubitor (hallõgija), Tringa totanus (punajalg-tilder). Rabas on tuvastatud pesitsemas ka ühte II kaitsekategooria linnuliiki – Cygnus cygnus (laululuik) (Naturm OÜ, 2016). Kohapealsed vaatlused projektialal viidi läbi 19.03.2020. Välisvaatluse käigus selgus, et Tuisu tänava läbimurde kohas on pinnas liigniiske. Mitmes kohas oli maapind üle ujutatud. Domineerivaks puuliigiks läbimurde asukohas on kask (foto 1 ja foto 2). Välisvaatluse käigus avastati, et kohalikud elanikud kasutavad antud kohta prügi ning aia hooldustööde käigus tekkinud jäätmete (puulehed, oksad) ladestamise kohana. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 21 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Teeäärne madaltaimestik on iseloomulik tavalisele rohumaale. Põhimaanteest ida pool kasvavad noored kased. Kaugemal on näha võsa üleminekut metsaks, kus kasvavad peamiselt männipuud. Mitmes kohas oli ka rabapoolne tee ääreala üle ujutatud. Foto 1. Läbimurde ligikaudne alguskoht km 124,3 (ligikaudsed koordinaadid: X: 6475293; Y: 528892) (Kobras AS, 19.03.2020). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 22 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Foto 2. Tuisu tänava läbimurde asukoht (ligikaudsed koordinaadid: X: 6474886; Y: 529030) (Kobras AS, 19.03.2020). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 23 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Põhja- ja pinnavesi Vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendusele (seisuga 09.03.2020) jääb KMH eelhinnangu objekt piirkonda, kus maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest suhteliselt kaitstud (st reostusohtlikkus on madal) (joonis 9). Joonis 9. Projektiga käsitletud ala maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse suhtes (Maa-amet, 09.03.2020). Eelprojektiga käsitletud alal ja selle lähiümbruses ei asu ühtegi EELIS-s registreeritud pinnaveekogumit, kuid Maa-ameti geoportaali ortofotodelt on näha, et eelprojektiga käsitletava põhimaantee ning kavandatava Tuisu täna läbimurde lähedusse jääb kaks tiiki. Esimene neist jääb Tori vallas asuva Jäneseselja ringristmiku lähedusse, teine asub Jahimeeste kinnistul (katastriüksuse tunnus: 73001:001:0248, 100% ühiskondlike ehitiste maa) ning jääb kavandatava Tuisu tänava läbimurde lähedusse. Olemasoleva põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul asuvad mõlemal pool tee servades lõiguti kraavid. Vasakul pool teed on kraave rohkem. Vasakul pool põhimaanteed Sauga ristmikust kuni km 123,45 (ca 800 m lõigul) asub drenaažisüsteem, mis jääb teest minimaalselt 25 m kaugusele. Maanteeameti kaardirakenduse andmetel jääb põhimaanteele kaks teega ristuvat truupi, mis tuvastati ka välisvaatluste käigus 19.03.2020. Esimene truup km 123,48 oli heas seisukorras (foto 3). Truubi abil Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 24 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang on maantee muldest läbi juhitud kraav, mis kuulub maaparandussüsteemi eesvoolu hulka (Maaparandussüsteemi kood: 6114870010011, nimi: Keskuse (Pärnu)). Kuna kavandatav tegevus hõlmab maaparandusehitisi, tuleb tegevus kooskõlastada Põllumajandusametiga. Teine truup asus km 124,20 ning oli rahuldavas seisukorras (foto 4). Foto 3. Truup km 123,48 (vasakul teepoolel) (Kobras AS, 19.03.2020). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 25 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Foto 4. Truup km 124,20 (vasakul teepoolel) (Kobras AS, 19.03.2020). Mahasõitude all on erinevate läbimõõtudega ja erinevast materjalist truupe palju. Põhimaantee lähiümbruses asuvad puurkaevud jäävad projekti alast ohutusse kaugusesse. Tuisu tänava läbimurde lähedusse jääb üks puurkaev (KKR kood: PRK0058974; X: 529015,00; Y: 6475070,00), mille sanitaarkaitsealaks on määratud 10 m. Uus projekteeritav läbimurre jääb olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitsealast väljapoole. Müra ja vibratsioon Varasem tegevus OÜ Hendrikson & Ko koostas mürauuringu 2018. aastal koostatud eelprojektile, kus puudus Tuisu tänava läbimurre (joonis 2). Mürauuringus analüüsiti eelprojektiga kavandatava tegevuse mõju müraolukorrale, anti liiklusmüra hinnang ning hinnati liiklusmüra vähendamise meetmete vajadust. Liiklusmüra levikut modelleeriti teeprojekti realiseerimise järgselt olemasolevate liikluskoormuste korral (2018. a liiklusuuringu alusel ning eraldi leevendusmeetmete rakendamise korral) ning teeprojekti Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 26 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang realiseerimise järgselt perspektiivsete liikluskoormuste korral (2040. a liiklusprognoosi alusel ning eraldi leevendusmeetmete rakendamise korral). Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtuti keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Müra arvutustulemused näitasid, et liiklusmüra piirväärtuse ületamist esineb kahes lõigus (tabel 1):  Sauga aleviku territooriumil asuvate Tallinna mnt äärsete eluhoonete (km 123,59–124,56 – II kategooria alad teest paremal (läänes)) teepoolsel küljel;  Pärnu linnas asuvate eluhoonete (km 124,59–125,1 – III kategooria alad mõlemal pool teed) teepoolsel küljel. Liiklusmüra modelleerimisel saadi teelõigul km 124,6–125 keskmiseks müra tasemeks (teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel) päeval 70 dB ja öösel 64 dB. Suurim hinnatud müratase päeval oli 74 dB ja öösel 67 dB. Teeprojekti realiseerimise järgselt perspektiivsete liikluskoormuste korral (2040. aasta liiklusprognoosi alusel) saadi keskmiseks hinnatud müra tasemeks päeval 72 dB ja öösel 65 dB. Suurimaks hinnatud müra tasemeks saadi päeval 75 dB ja öösel 69 dB. Tabelis 1 on esitatud müra arvutustulemused põhimaanteele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel katastriüksuste kaupa. Tabel 1. Mürauuringus saadud tulemused teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel (piirväärtuste ületamine on esile toodud ounast värvi kirjaga; v- vasakul pool teed, p- paremal pool teed (OÜ Hendrikson & Ko, 2019). Nr KM Aadress Katastriüksuse Ala 2018 2040 tunnus kategooria Ld2 Ln3 Ld Ln 1 122,78v Hirvela tn 22 73001:001:0453 II 56 51 57 52 2 122,85v Hirvela tn 18 73001:001:0450 II 55 50 56 51 3 122,89v Hirvela tn 16 73001:001:0449 II 56 51 57 52 4 122,95v Hirvela tn 14 73001:001:0448 II 56 51 57 52 5 122,99v Hirvela tn 12 73001:001:0447 II 56 51 57 52 6 123,07v Hirvela tn 10 73001:001:0445 II 56 51 57 52 7 123,08p Kuldnoka tn 2 73001:001:0065 II 57 52 59 53 8 123,09p Kuldnoka tn 2 73001:001:0065 II 55 49 56 51 9 123,12v Hirvela tn 8 73001:001:0444 II 56 51 57 52 10 123,13p Tallinna mnt 168 73001:001:0732 II 57 51 58 53 11 123,17p Tallinna mnt 166 73001:001:1282 II 58 53 60 54 12 123,18v Hirvela tn 6 73001:001:0443 II 56 51 58 52 13 123,2p Tallinna mnt 164 73001:001:0078 II 59 53 60 54 14 123,23v Hirvela tn 4 73001:001:0442 II 56 51 57 52 2 L – müra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) d 3 L – müra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) n Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 27 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Nr KM Aadress Katastriüksuse Ala 2018 2040 tunnus kategooria Ld4 Ln5 Ld Ln 15 123,28p Peoleot n 1 73001:001:0079 II 60 55 62 56 16 123,35p Peoleot n 2 73001:001:0305 II 59 54 61 55 17 123,4p Siisikese tn 2 73001:001:0855 II 61 56 63 57 18 123,59p Tallinna mnt 162 73001:001:0708 II 65 59 67 60 19 123,62p Tallinna mnt 160 73001:001:0746 II 64 58 65 60 20 123,65p Tallinna mnt 158 73001:001:0744 II 65 59 66 60 21 123,68p Tallinna mnt 156 73001:001:0707 II 64 58 65 59 22 123,72p Tallinna mnt 154 73001:001:0004 II 65 59 66 60 23 123,75p Tallinna mnt 152 73001:001:0706 II 64 58 65 59 24 123,78p Tallinna mnt 150 73001:001:0704 II 65 59 66 60 25 123,82p Tallinna mnt 148 73001:001:0787 II 66 60 67 61 26 123,87p Tallinna mnt 146 73001:001:0740 II 66 60 67 61 27 123,89p Tallinna mnt 144 73001:001:0739 II 66 60 68 61 28 123,93p Tallinna mnt 142 73001:001:0778 II 66 60 67 61 29 124,01p Tiigi tn 19 73001:001:0061 II 60 54 61 56 30 124,03p Tiigi tn 17 73001:001:0258 II 61 55 62 56 31 124,07p Tiigi tn 15 73001:001:0783 II 63 57 64 58 32 124,12p Tallinna mnt 140 73001:001:0005 II 66 60 67 61 33 124,17p Tallinna mnt 138 73001:001:0730 II 67 61 68 62 34 124,22p Tallinna mnt 136 73001:001:0754 II 67 60 68 62 35 124,24p Tallinna mnt 134 73001:001:0729 II 66 60 68 61 36 124,27p Tallinna mnt 132 73001:001:0424 II 67 60 68 62 37 124,29p Salu tn 1a 73001:001:0425 II 61 55 63 57 38 124,33p Tallinna mnt 130 73001:001:0728 II 67 60 68 62 39 124,36p Tallinna mnt 128 73001:001:0705 II 67 60 68 62 40 124,39p Tallinna mnt 126 73001:001:0727 II 66 60 68 61 41 124,43p Tallinna mnt 124 73001:001:0726 II 66 60 68 62 42 124,46p Tallinna mnt 122 73001:001:0752 II 67 60 68 62 43 124,48p Tallinna mnt 120 73001:001:0725 II 67 61 68 62 44 124,51p Tallinna mnt 118 73001:001:0724 II 67 61 68 62 45 124,56p Tallinna mnt 116 73001:001:0712 II 67 61 69 63 46 124,59v Tallinna mnt 121 62503:067:0100 III 74 67 75 69 47 124,61v Tallinna mnt 119 62501:001:0705 III 73 67 74 68 48 124,64p Tallinna mnt 114 62503:073:0090 III 71 64 72 66 49 124,68p Tallinna mnt 112 62503:073:0290 III 72 65 73 67 50 124,71v Tallinna mnt 115 62503:067:0190 III 72 66 74 67 51 124,75p Tallinna mnt 106 62503:073:0001 III 71 65 73 67 52 124,79p Tallinna mnt 102 62503:073:0006 III 72 65 73 67 53 124,82p Tallinna mnt 100 62503:072:0420 III 72 66 73 67 4 L – müra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) d 5 L – müra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) n Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 28 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Nr KM Aadress Katastriüksuse Ala 2018 2040 tunnus kategooria Ld6 Ln7 Ld Ln 54 124,87v Tallinna mnt 109 62503:067:0210 III 72 66 74 67 55 124,92p Tallinna mnt 92 62503:072:0006 III 72 66 74 67 56 124,95p Tallinna mnt 88 62503:072:0005 III 72 66 74 67 57 124,96v Tallinna mnt 105 62503:067:0460 III 72 66 74 67 58 124,97v Tallinna mnt 103 62503:067:0500 III 69 63 70 64 59 124,98p Tallinna mnt 86 62503:072:0230 III 72 66 74 68 60 125,1v Tallinna mnt 101 62503:067:0440 III 72 66 73 67 Mürauuringus esitati detailsed müra vähendamise meetmed (müratõkete asukohad ja parameetrid) Sauga aleviku territooriumil asuvate (km 123,59–124,56) ning projektlahenduse realiseerimise järgselt liiklusmüra piirväärtust ületavate hoonete puhul. Aruandes jõuti järeldusele, et tee laiendamisega halveneks Pärnu linnasises teelõigus km 124,6–125,1 müraolukord tee äärsetes eluhoonetes märkimisväärselt. Kuna eluhoonete kaitseks müratõkete rajamine oli mitme aspekti suhtes problemaatiline (vaba ruumi puudus linnas, vajaliku nähtavuse tagamine, esteetilised ning visuaalsed aspektid), pakuti ühe alternatiivina välja muuta põhimaantee trassikoridori selliselt, et Pärnu linna läbiv liiklus (eriti raskeliiklus) suunatakse kõige probleemsema müraolukorraga eluhoonete piirkonnast (km 124,6–125,1) kaugemalt mööda. 6 L – müra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) d 7 L – müra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) n Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 29 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Tuisu tänava läbimurre Tuisu tänava läbimurde ümbrusesse jäävad peamiselt ärimaad, välja arvatud läbimurde algusosas, kus asuvad elamumaad (joonis 10). Joonis 10. Väljalõige Pärnu linna üldplaneeringu 2001-2025 (kehtestatud 2001) maakasutuse plaanist. Kaardi andmed on antud seisuga 2019. Endise Sauga valla üldplaneeringu kohaselt jääb Tuisu tänava läbimurde algusosas teest vasakule poole ühiskondlike ehitiste maa (joonis 11). Ülejäänud ümbritsevad alad on maatulundusmaa sihtotstarbega. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 30 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 11. Väljalõige endise Sauga valla üldplaneeringu kaardist (kehtestatud 05.12.2016). Tabelis 2 on esitatud Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” toodud liiklusmüra normtasemed öösel ja päeval. Tabelis toodud andmete järgi peab uue neljarealise põhimaantee välja ehitamisel olema teega ümbritsevatel ärimaadel tagatud päeval müra piirväärtus 65 dB ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel fassaadil vastavalt 70 ja 60 dB). Elamumaadel ja ühiskondlike ehitiste maadel peab olema tagatud päeval müra piirväärtus 60 dB ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel fassaadil vastavalt 65 ja 60 dB). Päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00. Pärnu linna tiheasustusalale jäävad äri- ja elamumaad klassifitseeritakse III kategooria keskuse maa- alade hulka, kus on lubatud kõrgem mürafoon (tabel 2). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 31 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Tabel 2. Liiklusmüra siht- ja piirväärtused päeval ja öösel vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71. Liiklusmüra8 Liiklusmüra piirväärtus sihtväärtus Müra kategooria Üldplaneeringu alusel (dB(A)) päev (dB(A)) / öö päev / öö I kategooria - virgestusrajatiste Puhke- ja virgestusmaa, maa-alad ehk vaiksed alad haljasala, looduslikud puhkealad ja rahvuspark, 55 / 50 50 / 040 supelranna maa, kalmistumaa II kategooria - haridusasutuste, Ühiskondlike ehitiste maa, tervishoiu- ja elamumaa, hooajalise 60 / 55 55 / 50 sotsiaalhoolekandeasutuste ning kasutusega elamumaa (65* / 60*) elamu maa-alad, rohealad III kategooria - keskuse maa-alad Segafunktsiooniga maa (elamumaa ja ühiskondlike ehitiste maa, ärimaa, 65 / 55 tootmismaa) 60 / 50 (70* / 60*) IV kategooria - ühiskondlike Sadama maa, jäätmekäitluse hoonete maa-alad maa, tehnoehitise maa Märkused: * müratundliku hoone teepoolsel fassaadil. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ Praegusel hetkel (13.03.2020) on koostamisel uus Pärnu linna üldplaneering. Uues üldplaneeringus on Via Baltica alternatiivsete trassikoridoridena ära reserveeritud nii Tuisu tänav kui ka Turba tänav (joonis 12). Alternatiivsed trassikoridorid on reserveeritud Tallinna mnt ääres paikneva elamupiirkonna elukeskkonna tingimuste parandamiseks, müra vähendamiseks ja rahvusvahelise transiitliikluse sujuvamaks korraldamiseks. Samuti on üldplaneeringu lahenduse järgi Tuisu tänava läbimurde alguses paiknevad elamumaad kavas muuta ärifunktsiooniga maadeks (joonis 13). Hetkeseisuga (23.03.2020) on Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ avaliku väljapaneku faasis. 8 Müra, mida põhjustavad regulaarne auto- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 32 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 12. Väljalõige Pärnu asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ tänavavõrgu skeemist (Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond, 2019b). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 33 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 13. Väljalõige Pärnu asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ maa- ja veealade kasutuse plaanist (Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond, 2019a). Õhukvaliteet Liiklusest ja tee ehitusest pärinev õhusaaste koosneb peamiselt NO, NO 2, CO, CO2, SO2, PM10 (peened osakesed) ja PM2,5 (eriti peened osakesed) osakestest ning küllastumata süsivesinikest (sh PAH- ühendid). Liiklusest tingitud saasteainetest peetakse kõige olulisemaks lämmastikdioksiidi (NO2), peenosakesi (PM10) ja eriti peeneid osakesi (PM2,5) tulenevalt nende mõjust inimeste tervisele ja keskkonnaseisundile. OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eelhinnangus analüüsiti põhjalikult teeprojekti realiseerimise mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile. Teeprojekti realiseerimisega kaasneva välisõhu olukorra hindamiseks ning mõjutsoonide väljaselgitamiseks teostati perspektiivse liiklusolukorra (2040. a liiklusprognoos) kontrollarvutused rahvusvaheliselt tunnustatud ja testitud (Gaussi saastelehviku kontseptsioonil Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 34 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang baseeruva) õhusaaste leviku arvutusprogrammi AEROPOL (versioon 5.3) abil. Arvutusprogrammi abil hinnati lämmastikdioksiidi ja peenosakeste levikut. Arvutustulemused näitasid, et lämmastikdioksiidi 1 tunni õhukvaliteedi piirväärtuse (200 μg/m 3) ületamist võib arvutuslikult halvimal juhul (ebasoodsate hajumistingimuste korral, mis soodustavad suurte saasteainete kontsentratsioonide teket tee ümbruses) esineda kuni ca 60 m kaugusel teest. Aasta keskmine NO2 kontsentratsioon väljaspool teeala jääb ca 2-3 korda madalamaks kui piirväärtus. Peenosakeste 24 tunni õhukvaliteedi piirväärtuse (50 μg/m 3) ületamist võib arvutuslikult halvimal juhul (ebasoodsate hajumistingimuste korral kevadise teetolmu maksimumperioodil) esineda kuni ca 60-70 m kaugusel teest. Aasta keskmine peenosakeste ja eriti peenete osakeste kontsentratsioon väljaspool teeala jääb ca 10 korda madalamaks kui piirväärtus. Tabelis 3 on esitatud lämmastikdioksiidi, peenosakeste ja eriti peenete osakeste piirväärtused, mis on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Tabel 3. Õhukvaliteedi piirväärtused lämmastikdioksiidi, peenosakeste ja eriti peenete osakeste puhul. 1 tunni 8 tunni 24 tunni Aasta Saasteaine keskmine keskmine keskmine keskmine Lämmastikdioksiid (NO2) 200 µg/m3 - - 40 µg/m3 Peenosakesed (PM10) - - 50 µg/m3 40 µg/m3 Eriti peened osakesed (PM2,5) - - - 25 µg/m3 Lämmastikdioksiidi ühe tunni keskmist piirväärtust on lubatud aastas ületada 18 korda. Peenosakeste 24 tunni keskmist piirväärtust on lubatud ületada aastas 35 korda. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 35 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 7. Võimalike keskkonnamõjude kirjeldus ja hinnang mõju olulisusele Mõju maakasutusele Oluline negatiivne mõju maakasutusele puudub kuna enamjaolt jääb eelprojektiga kavandatav tegevus transpordimaale, sh ka Tuisu tn läbimurre, mis jääb suuremas osas katastriüksusele Tuisu tänav (tunnus: 62501:001:0879), mis on määratud 100% transpordimaaks. Eelprojekti, sh Tuisu tänava läbimurde eskiislahenduse elluviimiseks tuleb võõrandamisi osaliselt teostada M110 (tunnus: 73001:001:0423), Surju metskond 48 (80901:001:0272) ja Jahimeeste katastriüksusel (73001:001:0248). Lisaks jääb vaadeldavale alale (Tuisu tn läbimurde algusesse) ka üks reformimata riigimaa. Täpsemad andmed võõrandatava maa pindala kohta selguvad krundijaotuskava koostamisel. Samas on selge, et nimetatud katastriüksustel võõrandatav maa väga suurt osa ei moodusta. Eelprojekti elluviimine ei muuda üldplaneeringuga kehtestatud kinnistuste maakasutust. Samuti on eelprojektiga tagatud kõikidele olemasolevatele kinnistutele juurdepääs. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja elusloodusele Rääma raba Eelprojektiga on uued kraavid projekteeritud mõlemale poole teed alates objekti algusest kuni Pärnu linnani. Kuivenduskraavi intensiivne mõju ulatub kraavist hinnanguliselt ca 40 m kaugusele, seejärel mõju väheneb 90–190 m kauguseni (Kull, 2016). Sellise hinnangu kohaselt jääks kuivenduskraavide mõjualasse osaliselt Rääma raba ääreala. Sama kehtib ka Tuisu tänava läbimurde puhul. Uute kuivenduskraavide rajamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju elusloodusele ja kaitsvatele loodusobjektidele, kuna kraavide intensiivne mõju piirdub ca 40 meetriga, mis ei ulatu rabani. Seda mõju, mis ulatub raba äärealale võib hinnata väga nõrgaks, eriti arvestades seda, et vaadeldava ala (tee ääreala ca 100 m ulatuses ning Tuisu tänava läbimurde asukoha) veerežiimi on juba muudetud olemasolevate kuivenduskraavidega. Arvestades Rääma raba suurust ei ole raba äärealad, mis jäävad inimasustusele lähedale ja seega võimalike häiringute mõjupiirkonda, kaitsvate liikide jaoks olulise tähtsusega. Kuna tegemist ei ole uue tee rajamisega vaid peamiselt olemasoleva tee ümberehitamisega, siis ei teki eelprojekti elluviimisel uusi häiringuid. Välisvaatluste teel ei tuvastatud, et Tuisu tänava läbimurde asukoha looduskeskkond oleks oluline kaitsvate liikide säilitamise seisukohast. Olulist negatiivset mõju looduskaitse objektidele projekti elluviimisega ei kaasne. Eelprojekti elluviimiseks on vajalik maantee äärest ning Tuisu tänava läbimurde asukohast eemaldada võsa ja puud. Arvestades raie mahtu ja et tegemist ei ole metsaga vaid pigem võsastunud alaga, ei oma raiete läbiviimine olulist negatiivset mõju. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 36 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Ulukite liikumiskoridorid Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ KSH-s on toodud järgmised tingimused looduslike alade ja loodusväärtuste püsimiseks ning rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks:  Suurte sõraliste ja teiste suurte imetajate maanteele sattumise vältimiseks tuleb projekteerimise staadiumis ette näha maantee äärte tarastamine lõigus Pärnu- ja Raplamaa piirilt kuni Ehitajate tee alguseni Pärnu linnas. Metsaloomatara tuleb paigutada mõlemale poole Tallinna-Pärnu-Ikla maantee äärde, v.a Sauga vallas Sauga alevikus ja Pärnu linnas.  Väikeulukite liikumisteede ristumised maanteega tuleb samuti vajalike uuringutega ning koostöös selle ala spetsialistidega välja selgitada, sest need ei pruugi kattuda suuremate metsloomade liikumiskoridoridega ning nõuded ülepääsude rajamiseks on teistsugused. Oluline on see, et projekteerimisel tuleb lahendata nii suur- kui ka väikeulukite pääs üle tee. Eelprojektiga loomatarade rajamist ette ei nähta. Loomatarade mitte rajamine on põhjendatud, kuna ulukitel puudub vajadus liikuda rabapoolselt alalt üle tee linnalise asustusega alale, kus asuvad elamurajoonid ja ärihooned. Kuigi üldplaneeringutes on Rääma raba ära märgitud rohevõrgustiku tuumalana, ei ole ära näidatud rohevõrgustiku koridore, mis ületaks Sauga-Pärnu teelõiku ja mida mööda loomad tõenäoliselt liiguksid. Maanteeameti ning OÜ Hendrikson & Ko koostööl valminud ulukiõnnetuste kaardirakenduse (kaardi koostamiseks kasutati 2009–2018 aasta andmeid) andmetel ei ole põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 loomaohtlik teelõik. OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eelhinnangus tõsteti esile km 123,47 asuv maaparandus-süsteemi eesvoolu kraavi olulisus väikeulukite liikumise tagamise seisukohalt. Välisvaatluste käigus tehti kindlaks, et tegemist on väikeulukite jaoks võimaliku liikumiskoridoriga. Kuna mõlemal pool asub mets, siis on loomade poolt suur surve tee ületamiseks. Teest paremale poole jääb kasemets, mis ulatub kaugemale teeäärsete elamumaade taha (foto 6). Teest vasakule poole jääb kasemetsa tukk, mis läheb üle männi-kase segametsaks ning mis on ühenduses Rääma rabaga (foto 5). Kuna tegemist on tõenäoliselt väikeulukite liikumiskoridoriga kahe elupaiga vahel, siis tuleks sealses piirkonnas tagada väikeulukitele läbipääs. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 37 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Foto 5. Vasakul pool teed asuv kasemetsa tukk kraavi juures (km 123,5), mis läheb tagapool üle männi-kase segametsaks (Kobras AS, 19.05.2020). Foto 6. Paremal pool teed asuv kasemets kraavi kõrval (km 123,5) (Kobras AS, 19.05.2020). Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 38 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang OÜ Hendrikson & Ko eelhinnangus toodi välja, et täpsemate läbipääsude lahenduste väljatöötamiseks tuleks põhiprojekti staadiumis kaasata ulukiekspert, millega nõustub ka käesoleva eelhinnangu koostaja. Mõju pinnasele (sh mullale), põhja- ja pinnaveele Tuisu tänava läbimurde rajamisel hävitatakse tee asukohas ja sellega vahetult piirneval alal looduslik pinnas. Tee rajamisel kooritakse kasvupinnas ja ehituseks mittesobiv pinnas üles ning asendatakse see teetammi koostises vajalike materjalidega. Samas jääb Tuisu tn läbimurre suuremas osas katastriüksusele Tuisu tänav (tunnus: 62501:001:0879), mis on määratud 100% transpordimaaks. See tähendab, et otsus ehitada antud asukohta tee on tehtud juba varasemalt. Samuti ei ole Tuisu tänava alguses asuvate maatulundusmaade puhul tegu väärtuslike põllumajandusmaadega. Seega kuigi Tuisu tänava läbimurde rajamisel hävitatakse tee asukohas osaliselt looduslik pinnas ei ole tegemist olulise negatiivse mõjuga. Tuisu tn pikenduse rajamisel toimub teemaa alal ja selle vahetus ümbruses pinnase kuivendamine. Muudetakse lokaalselt maa-ala pinnase niiskustingimusi, sh esimese vabapinnalise (kvaternaarisetetes oleva) põhjavee taset. Mõju põhjaveetasemele on siiski lokaalne – olenevalt pinnase tüübist ulatub kuivenduse intensiivsem mõju kraavist kuni ca 40 m kaugusele. Samuti tuleb arvestada seda, et projektiga käsitletavas piirkonnas asuvad toimivad kuivendussüsteemid, st juba praegu on tegemist muudetud põhjaveerežiimi alaga. Seega eelprojekti elluviimisel oluline negatiivne mõju põhjaveerežiimile puudub. Tuisu tn pikenduse rajamisel hävitatakse tõenäoliselt olemasolev väike tiik Jahimeeste katastriüksusel (tunnus: 73001:001:0248). Nimetatud tiigi vett ei kasutata kastmiseks ega tuletõrjeks seega ei oma olulist väärtust. Asfalteerimistööde ajal sademete esinemisel on oht sideainena kasutatava bituumen (emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda). Tööde planeerimisel tuleb jälgida ilmaprognoosi ja vältida asfalteerimistöid sademeterohkel perioodil ja intensiivse vihma esinemisel. Õigusaktides sätestatud nõuetest kinni pidamisel ei põhjusta eelprojektiga ette nähtud tööd otsest ohtu põhja- ja pinnaveele. Eelprojektiga käsitletav ala jääb piirkonda, kus maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest suhteliselt kaitstud (st reostusohtlikkus on madal). Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teel toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Ringristmiku ja põhimaantee ümberehitamisega saavutatav ohutum ja sujuvam liiklus vähendab võrreldes praegusega avariide ja õnnetuste toimumise tõenäosust, mistõttu väheneb tõenäosus ka kütuse ja muu kemikaali lekkeks loodusesse. Kõik olemasoleva teelõigu katte alla jäävad truubid on ette nähtud likvideerida ja asendada. Ehitustööde käigus tuleb truupide rajamisel, puhastamisel ja kraavide puhastustööde teostamisel vältida liigse heljumi sattumist vette ning võtta kasutusele kõik abinõud vältimaks võimaliku veereostuse tekkimist (nt Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 39 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang tehniliselt mitte korras olevate masinate kasutamisest tingitud reostust). Truupide puhastus- ja ehitustööd, samuti kraavide puhastustööd on soovitav teostada ajal, kui vooluhulgad on minimaalsed. Kohtades, kus ei ole sademeveekanalisatsiooni ette nähtud, juhitakse eelprojekti järgi sademevesi kraavidesse ja truupidesse. Teelt ärajuhitav sademevesi haarab endaga kaasa heljumit, naftaprodukte ja ohtlike aineid (peamiselt raskmetalle, millest olulisemad on Cd, Cu, Ni, Cr, Zn ning Pb). Sademevees sisalduvate saasteainete kontsentratsioon sõltub sademetele eelnenud kuivaperioodi pikkusest ning liiklussagedusest. Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevad-talvisel perioodil naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu (sisaldus võib ületada mitmeid kordi suviseid näitajaid). Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis- ja ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad) (Maanteeamet, 2020). Maanteeamet on teostanud sademevee seiret alates 2013. aastast. Tänaseks on rajatud statsionaarsed seirepunktid Tallinna, Pärnu, Tartu ja Jõhvi ümbruses, kus põhimaanteedel on liiklussagedus ligikaudu 15 000 autot ööpäevas. Seire tulemused on näidanud, et maantee äärest analüüsitud sademevee raskmetallide, naftasaaduste ning hõljuvainete näitajad jäävad kordades allapoole lubatud piirmääradest, mistõttu on ilmne, et ka projekteeritaval teelõigul, kus keskmine liiklussagedus 2018. aastal oli 12 969 autot/ööp, jäävad saasteainete sisaldused sademevees allapoole lubatud piirmäärasid (Maanteeamet, 2020). Saasteainete kontsentratsioonid jäävad tõenäoliselt alla piirmäärasid ka sellisel juhul, kui liiklussagedus kasvab 2040. aastaks antud teelõigul ca 16 000 autoni/ööp. Siiski on soovitatav eelprojektiga käsitletaval teelõigul sademevesi võimalusel suunata hajutatult teeäärsele looduslikule alale. Juhul, kui projekti lahendus näeb kindlasti ette sademevee suunamist kraavidesse, on soovitatav kraavid rajada võimalikult aeglase vooluga, rohke loodusliku taimestikuga ning looklevad, et võimaldada vees sisalduvate saasteainete (sh raskmetallide) akumuleerimist taimestikku. Antud lahendusele on viidanud oma töös ka OÜ Hendrikson & Ko. Mõju inimeste heaolule ja tervisele 7.4.1 Mõju müratasemele ja vibratsioonile Müra kasutusperioodil Vastavalt OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud mürauuringu tulemustele esineb antud eelprojekti realiseerimisel liiklusmüra piirväärtuse ületamist Sauga aleviku territooriumil asuvate Tallinna mnt äärsete eluhoonete (km 123,59–124,56) teepoolsel küljel. Liiklusmüra piirväärtuse ületamist võib esineda ehitusjärgselt 21 eluhoone puhul, perspektiivses olukorras 24 eluhoone puhul. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva eelprojekti lahenduses on arvestatud OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud mürauuringus välja pakutud leevendusmeetmetega. Eelprojektiga on kogujatee ja riigitee vahele on kavandatud müratõkkesein lõigul km 123,5–124,0. Samuti on müratõkkesein kavandatud lõigul km 123,0–123,2. Antud leevendusmeetmete rakendamine on piisav, et ära hoida olulise negatiivse mõju esinemist müratasemele Sauga alevikus Tallinna mnt km 123,59–124,56 äärsete eluhoonete teepoolsel küljel. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 40 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang Eelprojektiga ette nähtud uus Tuisu tänava läbimurre suunab liikluse km 124,6–125,1 asuvast elamuhoonete piirkonnast eemale parandades selliselt nimetatud piirkonna müraolukorda. Kuna rajatava Tuisu tänava läbimurde puhul puuduvad andmed liikluse poolt tekitatava müra ja selle levimise kohta ümberkaudsetele aladele, sätestatakse käesoleva eelhinnanguga tingimus koostada projekti järgmises etapis mürauuring Tuisu tänava läbimurdele. Mürauuringus tuleb hinnata uue tee kasutamisest tingitud liiklusmüra tasemeid ning selle levimist piirnevatele aladele ning tuua välja vajalikud leevendusmeetmed, et tagada ümbruskonnas asuvatel aladel mürataseme vastavus määrusega kehtestatud müra normtasemetele. Müra ehitusperioodil Ehitusperioodil on müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist. Vibratsioon Kavandatava tegevusega võib kaasneda mõningane vibratsiooni teke ehitustööde käigus ehitusmasinate töötamise ajal. Mõju on ajutine ja ei levi ehitusobjektist kuigivõrd kaugemale. Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb riigiteel liiklemise sujuvus ning parandatud teekate ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket. OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eelhinnangus soovitati enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord, et kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid. 7.4.2 Mõju õhukvaliteedile OÜ Hendrikson & Ko poolt läbiviidud lämmastikdioksiidi ja peenosakeste modelleerimistulemustest võib järeldada, et olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile projekti realiseerimisega ei kaasne. Käesoleva eelhinnangu koostaja nõustub OÜ Hendrikson & Ko eelhinnangus väljatoodud asjaoluga, et liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega. Olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile antud eelprojekti elluviimisega ei kaasne. Analoogselt mürale paraneb ka õhukvaliteet teega piirnevatel aladel km 124,6–125,1, kuna liiklustihedus väheneb antud piirkonnas oluliselt tänu Tuisu tänava läbimurdele. Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 41 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 7.4.3 Mõju inimeste turvalisusele Projektil on positiivne mõju inimeste turvalisusele. Projekti elluviimisel muudetakse antud teelõigus liiklus turvalisemaks, mis tähendab vähem liiklusõnnetusi. Samuti on eelprojekti lahenduses ette nähtud eraldi jalg- ja jalgrattateed, mis tõstavad kergliiklejate turvalisust. Eelprojekti eskiislahendusega suunatakse suurem liiklus Pärnu linna jäävatest elamumaadest eemale, mis mõjub positiivselt sealsete elanike heaolule. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 42 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 8. Eelhinnangu järeldus Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Maanteeameti tellimise alusel. Töö eesmärk on põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojektile keskkonnamõju eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise algatamise ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus projektiga kavandatud tegevustele. Eelprojekti eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul. Eelprojektiga on ette nähtud põhimaantee nr 4 Pärnu-Sauga lõigu muutmine neljarealiseks (2+2 sõidurada) ning maantee viimine uuele trassile alates ca km 124,0 kuni Ehitajate teega ristumiseni. Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks oleva eelprojekti aluseks on Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ (kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529). Teemaplaneeringu KSH kiideti Keskkonnaameti poolt heaks 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2. Eelprojekti raames koostatud Tuisu tänava eskiisi lahenduse järgi muudetakse Turba tn 2 kinnistu detailplaneeringuga (kehtestatud 2005) ette nähtud liikluslahendust. Oluliselt muudetakse Turba tn 2 kinnistu juurdepääsu lahendusi. Vaadeldava eelprojekti eskiisi aluseks on Maanteeameti poolt väljastatud lähtetingimused. Kuna detailplaneering on koosatud varem ning käesoleval ajal sellisel kujul enam mitte realiseeritav, tuleb riigitee projekteerimistingimustega ning koostöös Pärnu linna ja arendajaga lahendust täpsustada. Eelprojekti Tuisu tänava läbimurde eskiislahendust tutvustati Turba tn 2 kinnistu omanikule Maanteeameti poolt korraldatud koosolekul 14.05.2019. Projekti elluviimisega kaasnevad mõjud on eelkõige seotud põhjavee veerežiimi muutustega, müraga ja vibratsiooniga ning õhukvaliteediga. Käesoleva eelhinnangu peatükkides 4 kuni 7 jõuti järgmiste järeldusteni:  Eelrojekti raames ette nähtud uute kuivenduskraavide intensiivne mõju on lokaalne ulatudes ca 40 m kaugusele. Uute kuivenduskraavide rajamisega ei avaldu oluline negatiivne mõju vaadeldava ala põhjaveerežiimile ega Rääma rabale. Uus Tuisu tänava läbimurre ning maantee laiendus jääb Rääma rabast piisavalt kaugele, et mitte põhjustada olulist negatiivset mõju rabas elavatele kaitsvatele linnuliikidele.  Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega. Olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile antud projekti elluviimisega ei kaasne.  Kavandatud tegevuste energiakulu ja ressursi kasutus on võrdne tavapärase tee ehitusega, seega energia- ning ressursikasutusega kaasnevaid olulisi mõjusid ette näha pole.  Eelprojekti elluviimisel esineb liiklusmüra piirväärtuse ületamist Sauga aleviku territooriumil asuvate Tallinna mnt äärsete eluhoonete (km 123,59–124,56) teepoolsel küljel. Leevendusmeetmena on eelprojektis ette nähtud müratõkkeseina rajamine km 123,0–123,2 Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 43 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang ning km 123,5–124,0. Antud leevendusmeetmete rakendamine on piisav, et ära hoida olulise negatiivse mõju esinemist müratasemele Sauga alevikus Tallinna mnt km 123,59–124,56 äärsete eluhoonete teepoolsel küljel.  Kuna rajatava Tuisu tänava läbimurde puhul puuduvad andmed liikluse poolt tekitatava müra ja selle levimise kohta ümberkaudsetele aladele, sätestatakse käesoleva eelhinnanguga tingimus koostada projekti järgmises etapis mürauuring Tuisu tänava läbimurdele. Mürauuringus tuleb hinnata uue tee kasutamisest tingitud liiklusmüra tasemeid ning selle levimist piirnevatele aladele ning tuua välja vajalikud leevendusmeetmed, et tagada ümbruskonnas asuvatel aladel mürataseme vastavus määrusega kehtestatud müra normtasemetele.  Projekti elluviimisega suureneb nii kergliiklejate kui ka autojuhtide turvalisus.  Oluline negatiivne mõju maakasutusele puudub kuna enamjaolt jääb projektiga kavandatav tegevus transpordimaale.  Tuisu tänava läbimurde rajamisel hävitatakse tee asukohas ja sellega vahetult piirneval alal looduslik pinnas. Oluline on järgida kõiki keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid ning käesolevas töös toodud leevendusmeetmeid ja soovitusi. Soovitused, mida tuleks rakendada projekti elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks ning kohustused, mida tuleb järgida, on alljärgnevad:  Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis ei põhjusta ülemäärast müra, vibratsiooni ja õhusaaste tekkimist.  Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette näha kindel ala, mis ei oleks kaevude ega veekogude lähedal.  Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda).  Tolmu leviku piiramiseks on soovitatav ehitustööde perioodil maanteed niisutada.  Vee ärajuhtimissüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi edasine toimimine.  Suuremate nõlvuste korral tuleb rakendada erosiooni pidurdavaid meetmeid nagu nt nõlvade katmine kookoskiust mattidega (tingimus tuleneb teemaplaneeringu KSH-st).  Põhimaanteel ca km 123,5 asuva kraavi ümbruses tuleb tagada väikeulukitele läbipääs. Lahenduse täpsemaks väljatöötamiseks tuleks teha koostööd ulukieksperdiga. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 44 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang  Ehitustööde käigus tuleb truupide rajamisel, puhastamisel ja voolusängide puhastustööde teostamisel vältida liigse sette kandumist allavoolu ning võtta kasutusele kõik abinõud, vältimaks võimaliku veereostuse tekkimist (nt tehniliselt mitte korras olevate masinate kasutamisest tingitud reostust). Truupide puhastus- ja ehitustööd, samuti kraavide puhastustööd on soovitav teostada ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed.  Vastavalt looduskaitseseaduse § 45 tohib tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, v.a kasvav mets metsaseaduse tähenduses, raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel, kusjuures loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus.  Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või tuleb ala maaomanikuga kokkuleppele saades vastavalt korrastada. Ehitustöödel eemaldatavat kasvumulda saab ära kasutada haljastustöödel. Kogu ehituspraht ja muud jäätmed tuleb kokku korjata ja käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (anda üle käitlemiseks vastavat õigust omavatele ettevõtetele). Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.  Soovitatavalt tuleks projektiga käsitletaval teelõigul ärajuhitav sademevesi suunata hajutatult teeäärsele loodusalale. Juhul kui projekti lahendus näeb kindlasti ette, et sademevesi suunatakse kraavidesse, tuleks võimalusel kraavid rajada võimalikult aeglase vooluga, rohke loodusliku taimestikuga ning looklevad.  Mürahäiringu (ka vibratsioonist ja lisavalgustusest tingitud häiringu) vähendamiseks on soovituslik, et töid ei teostataks öisel ajal (kell 23.00–7.00). Arvestades käesoleva eelhinnangu peatükkides 2–7 toodut leiab ekspert, et põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojektiga kavandatud tegevustele ei ole vajalik algatada keskkonnamõju hindamist, sest kavandatavad tegevused ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju ega olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele ja heaolule. Negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks on oluline järgida õigusaktidest tulenevaid ja eelhinnangus toodud nõudeid ja soovitusi. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 45 / 47  Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 9. Kasutatud allikad Õigusaktid 1. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31. 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 3. Looduskaitseseadus. Vastu võetud 21.04.2004. 4. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. määrus nr 224. 5. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. 6. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. Muud allikad 1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, andmed seisuga 06.03.2020. 2. Eesti riigimaanteede loomaohtlikkus 2009-2018. Maanteeameti ja OÜ Hendrikson & Ko kaardirakendus. https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/ (viimati vaadatud 20.03.2019) 3. Kobras AS 2011, Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0: Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne köide I. Kiidetud Keskkonnaameti poolt heaks 01.07.2011. 4. Kull, A., 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Sihtfinantseerimislepingu 8286 SFL nr 3-2_15/835-14/2014 aruanne. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. 5. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (viimati vaadatud 24.03.2020) 6. Maanteeamet, 2020. Vesi ja pinnas: sademevee seire. https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas (viimati vaadatud 24.03.2020) 7. Naturm OÜ, 2016. Rääma raba haudelinnustik: Rääma II turbatootmisala 2016. a eelseire. Tellija: Steiger OÜ. 8. OÜ Hendrikson & Ko, 2019. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu Sauga lõigu eelprojekt: keskkonnamõjude eelhinnang. Töö nr 3027/18. 9. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0. Kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529. 10. Pärnu linna üldplaneering 2001 – 2025. Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 46 / 47 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang 11. Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond, 2019a. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering: maa- ja veealade kasutuse plaan M 1:10 000. Seisuga 24.03.2020 on üldplaneering kehtestamata. 12. Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond, 2019b. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering: tänavavõrgu skeem M 1:25 000. Seisuga 24.03.2020 on üldplaneering kehtestamata. 13. Pärnu maakonnaplaneering aastani 2030+. Kehtestatud 29.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/74. 14. Sauga valla üldplaneering. Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97. Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald 47 / 47  KORRALDUS 10.08.2020 nr 1-3/20/143 Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga–Pärnu lõigu sh Tuisu tänava läbimurde ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. Menetluse käik Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 1 ja 2 algatas Maanteeamet 10.08.2018. a projekteerimistingimuste andmise menetluse „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu põhiprojekt“ ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste menetluse ese (põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Pärnu–Sauga lõik) paikneb Pärnu linna ja Sauga valla territooriumil. Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu–Sauga lõigul. Tulenevalt Haldusmenetluse seadusest § 31 lõikest 2 kaasas Maanteeamet pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse puudutatud isikud läbi kohaliku ajalehe (Pärnu Postimees, ilmumine 10. august 2018. a). Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 1 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega: 1. Põllumajandusamet (registrikood 70000071); 2. Muinsuskaitseamet (registrikood 70000958); 3. Keskkonnaamet (registrikood 70008658); 4. Terviseamet (registrikood 70008799); 5. Maa-amet (registrikood 70003098). Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 2 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada: 1. Pärnu linn (registrikood 75000064); 2. Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341); 3. Sauga Varahaldus (registrikood 10374262); 4. Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459); 5. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (registrikood 80375665);  2 6. AS Pärnu Vesi (registrikood 10120395 ); 7. Telia Eesti AS (registrikood 10234957); 8. Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857); 9. ELA SA (registrikood 90010094). Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus järgnevalt loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse: Katastri nr Nimi 73001:001:1210 Jänesselja tn 20 73001:001:0091 Jänesselja tn 9 73001:001:0817 Linnapiir 73001:001:1215 Kirjuta tee 2 73001:001:1264 Selja tee 4a Tulenevalt EhS § 31 lõikest 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis kirjaga nr 15-1/18-0100/38540-1 Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: 1. Keskkonnaamet (registrikood 70008658); 2. Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106); 3. Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341); 4. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond (registrikood 70000272); 5. Terviseamet (registrikood 70008799). 2. Tuisu tänava läbimurde osas täiendav menetlus Maanteeamet algatas 10.08.2018. a põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga–Pärnu lõigu ehitusprojekti projekteerimistingimuste menetluse, mille käigus esitati ettepanek kaaluda Pärnu linna lõigus alternatiivseid trassikoridore. Antud ettepanekud võeti kaalumisele, sest Pärnu linna lõigus on olemasoleva maantee arendamisel keeruline leevendada müra ja vibratsiooni mõjusid ning lahendada teeületusi, bussipeatuseid, kuna väljakujunenud hoonestus paikneb vahetult olemasoleva maantee ääres. Maanteeamet tellis kõnealusel lõigul kahe alternatiivkoridori eskiislahendused: Tuisu tänava läbimurre ja Turba tänava läbimurre. Maanteeamet otsustas täiendava 2+2 sõidurajaga haru kavandada linnalises lõigus Tuisu tänava läbimurdele (alates ca km 124,0 kuni Ehitajate teega ristumiseni). Tuisu tänava läbimurde kavandamiseks viidi läbi täiendav projekteerimistingimuste menetlus, kuhu kaasati täiendavalt asjaomased asutused ja isikud. Tulenevalt EhS § 31 lõikest 3 kaasas Maanteeamet pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse 20.04.2020 kirjaga nr 15-1/18-0100/19298-1 menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud: 1. Surju metskond 48 (80901:001:0272); 2. Jahimeeste (73001:001:0248); 3. Säga (73001:001:1476); 4. M110 (73001:001:0423);  3 5. M111 (73001:001:0422); 6. Väike-Kingu (73001:001:1449); 7. Kingu-Kristjani (73001:001:1448); 8. Pesa tn 3 (62501:001:0317); 9. Pesa tn 5 (62501:001:0318); 10. Pesa tn 1 (62501:001:0319); 11. Tuule tänav T1 (62501:001:0655); 12. Tallinna mnt 115 (62503:067:0190); 13. Raua tn 1 (62501:001:0321); 14. Raua tänav T4 (62501:001:0649); 15. Parmu tn 6 (62504:067:0080); 16. Parmu tn 5 (62503:067:0001); 17. Parmu tänav T4 (62501:001:0822); 18. Ehitajate tee 2 (62503:067:0050); 19. Ehitajate tee T18 (62504:067:0006); 20. Turba tn 2 (62504:067:0001); 21. Turba tn 8 (62504:067:0005); 22. Tuule tänav T2 (62501:001:0657). Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 1, esitas Maanteeamet 17.04.2020. a kirjaga nr 15-1/18-0100/19206-1 ja 20.04.2020. a kirjaga nr 15-1/18-0100/19294-1 projekteerimistingimuste eelnõu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega: 1. Põllumajandusamet (registrikood 70000071); 2. Muinsuskaitseamet (registrikood 70000958); 3. Terviseamet (registrikood 70008799); 4. Maa-amet (registrikood 70003098); 5. Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341); 6. Pärnu Linnavalitsus (registrikood 75000064); 7. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond (registrikood 70000272). Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 2 esitas Maanteeamet 20.04.2020. a kirjaga nr 15-1/18-0100/19292-1 projekteerimistingimuste eelnõu täiendavaks arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada: 1. Pärnu Linnavalitsus (registrikood 75000064); 2. Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341); 3. Sauga Varahaldus (registrikood 10374262); 4. Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459); 5. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (registrikood 80375665); 6. AS Pärnu Vesi (registrikood 10120395 ); 7. Telia Eesti AS (registrikood 10234957); 8. Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857); 9. ELA SA (registrikood 90010094); 10. Tallinna mnt 95 (62503:067:0110); 11. Tallinna mnt 84 (62503:071:5900); 12. Ehitajate tee 4 (62504:067:0004); 13. Tallinna mnt 116 (73001:001:0712); 14. Tallinna mnt 118 (73001:001:0724); 15. Tallinna mnt 120 (73001:001:0725); 16. Tallinna mnt 122 (73001:001:0752); 17. Tallinna mnt 124 (73001:001:0726); 18. Tallinna mnt 126 (73001:001:0727);  4 19. Tallinna mnt 128 (73001:001:0705); 20. Tallinna mnt 130 (73001:001:0728); 21. Tallinna mnt 132 (73001:001:0424); 22. Tallinna mnt 134 (73001:001:0729); 23. Tallinna mnt 136 (73001:001:0754); 24. Tallinna mnt 138 (73001:001:0730); 25. Tallinna mnt 140 (73001:001:0005); Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus järgnevalt loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse: Katastri nr Nimi 73001:001:0423 M110 80901:001:0272 Surju metskond 48 73001:001:0248 Jahimeeste Seoses Tuisu tänava läbimurde kavandamisega ei ole vajalik võõrandada maad Linnapiiri kinnisasjast (katastritunnus 73001:001:0817). Tulenevalt EhS § 31 lõikest 1, KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet 17.04.2020. a kirjaga nr 15-1/18-0100/19206-1 keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: 1. Keskkonnaamet (registrikood 70008658); 2. Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106); 3. Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341); 4. Pärnu Linnavalitsus (registrikood 75000064); 5. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond (registrikood 70000272); 6. Terviseamet (registrikood 70008799). Eeltoodust lähtuvalt on Maanteeamet viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka Maanteeameti otsuseid esitatud arvamuste kohta. Koondtabel sisaldab ainult arvamusi, mille kohta on vajalik esitada Maanteeameti seisukoht. Tabel ei sisalda eraisikute poolt antud nõusolekuid maade võõrandamise kohta. Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõikele 6 kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.  5 Arvamust ei soovinud avaldada järgnevate asutused ja kinnisasjade omanikud: 10.08.2018. a menetluses: Pärnu linn Sauga Varahaldus Riigimetsa Majandamise Keskus AS Pärnu Vesi Telia Eesti AS Elektrilevi OÜ ELA SA Nimi Katastri nr Tallinna mnt 168 73001:001:0732 Tallinna mnt 152 73001:001:0706 Tallinna mnt 128 73001:001:0705 Tallinna mnt 144 73001:001:0739 Kuldnoka tn 2 73001:001:0065 Jänesselja tn 20 73001:001:1210 Jänesselja tn 9 73001:001:0091 Tallinna mnt 120 73001:001:0725 Tallinna mnt 126 73001:001:0727 Tallinna mnt 154 73001:001:0004 Tallinna mnt 138 73001:001:0730 Tallinna mnt 166 73001:001:1282 Tallinna mnt 96 62503:072:0003 Tallinna mnt 122 73001:001:0752 Tallinna mnt 140 73001:001:0005 Salu tn 1a 73001:001:0425 Tallinna mnt 102 62503:073:0006 Tallinna mnt 104 62503:073:0007 Tallinna mnt 162 73001:001:0708 Hirvela tn 2 73001:001:0295 Kirjuta tee 73001:001:1217 Selja tee 4 73001:001:1263 Selja tee 4a 73001:001:1264 Hirvela tn 1 73001:001:0317 Hirvela tn 14a 73001:001:0318 Tallinna mnt 117 62503:067:0140 Pesa tn 2 62503:067:0002 Tallinna mnt 109a 62503:067:0470 Põõsalinnu tn 5 73001:001:1284 Tallinna mnt 114 62503:073:0090 Maagi tn 1 62503:073:0008 Pesa tn 4 62501:001:0706 Tallinna mnt 130 73001:001:0728 Tallinna mnt 116 73001:001:0712  6 Tallinna mnt 118 73001:001:0724 Tallinna mnt 112 62503:073:0290 Tallinna mnt 146 73001:001:0740 Tallinna mnt 160 73001:001:0746 Tallinna mnt 142 73001:001:0778 Tallinna mnt 156 73001:001:0707 Hirvela tn 16a 73001:001:0319 Tallinna mnt 124 73001:001:0726 Tallinna mnt 150 73001:001:0704 Tallinna mnt 100 62503:072:0420 Tallinna mnt 164 73001:001:0078 Tallinna mnt 119 62501:001:0705 Tallinna mnt 106 62503:073:0001 Parmu tn 5 62503:067:0001 Tallinna mnt 148 73001:001:0787 Tallinna mnt 134 73001:001:0729 Tallinna mnt 84 62503:071:5900 Tallinna mnt 136 73001:001:0754 Tallinna mnt 101 62503:067:0440 Tallinna mnt 107 62503:067:0130 Tallinna mnt 113 62503:067:0450 20.04.2020. a menetluses: AS Pärnu Vesi MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus Telia Eesti AS Nimi Katastri nr Tallinna mnt 95 62503:067:0110 Ehitajate tee 4 62504:067:0004 Tallinna mnt 136 73001:001:0754 Tallinna mnt 84 62503:071:5900 Tallinna mnt 134 73001:001:0729 Tallinna mnt 122 73001:001:0752 Tallinna mnt 134 73001:001:0729 Tallinna mnt 124 73001:001:0726 Tallinna mnt 140 73001:001:0005 Tallinna mnt 128 73001:001:0705 Tallinna mnt 118 73001:001:0724 Tallinna mnt 116 73001:001:0712 Tallinna mnt 120 73001:001:0725 Tallinna mnt 130 73001:001:0728 Tallinna mnt 132 73001:001:0424 Tallinna mnt 128 73001:001:0705 Tallinna mnt 84 62503:071:5900  7 Ehitajate tee 4 62504:067:0004 Tallinna mnt 140 73001:001:0005 Tallinna mnt 132 73001:001:0424 Tallinna mnt 138 73001:001:0730 Tallinna mnt 126 73001:001:0727 Tallinna mnt 120 73001:001:0725 Tallinna mnt 124 73001:001:0726 Parmu tn 5 62503:067:0001 Tallinna mnt 115 62503:067:0190 Ehitajate tee 2 62503:067:0050 Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks EhS § 2 lõike 6, § 26 lõike 1, § 42 lõike 2, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2013. a määruse nr 16 Maanteeameti põhimääruse § 13, Maanteeameti peadirektori 05.01.2017. a käskkirja nr 0010 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, Maanteeamet otsustab: 1. Anda riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6-125,2 Pärnu–Sauga lõigu sh Tuisu tänava läbimurde ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimused vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata Pärnu–Sauga ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 61 kohases korralduse lisas 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitusprojekti koostamisel õigusaktidest tulenevaid ja eelhinnangus toodud nõudeid ja soovitusi: 2.1. Kuna rajatava Tuisu tänava läbimurde puhul puuduvad andmed liikluse poolt tekitatava müra ja selle levimise kohta ümberkaudsetele aladele, sätestatakse käesoleva eelhinnanguga tingimus koostada projekti järgmises etapis mürauuring Tuisu tänava läbimurdele. Mürauuringus tuleb hinnata uue tee kasutamisest tingitud liiklusmüra tasemeid ning selle levimist piirnevatele aladele ning tuua välja vajalikud leevendusmeetmed, et tagada ümbruskonnas asuvatel aladel mürataseme vastavus määrusega kehtestatud müra normtasemetele. 2.2. Vee ärajuhtimissüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi edasine toimimine. 2.3. Suuremate nõlvuste korral tuleb rakendada erosiooni pidurdavaid meetmeid nagu nt nõlvade katmine kookoskiust mattidega (tingimus tuleneb teemaplaneeringu KSH-st). 2.4. Põhimaanteel ca km 123,5 asuva kraavi ümbruses tuleb tagada väikeulukitele läbipääs. Lahenduse täpsemaks väljatöötamiseks tuleks teha koostööd ulukieksperdiga.  8 2.5. Soovitatavalt tuleks projektiga käsitletaval teelõigul ärajuhitav sademevesi suunata hajutatult teeäärsele loodusalale. Juhul, kui projekti lahendus näeb kindlasti ette, et sademevesi suunatakse kraavidesse, tuleks võimalusel kraavid rajada võimalikult aeglase vooluga, rohke loodusliku taimestikuga ning looklevad. 2.6. Lisaks järgida eelhinnangu peatükis 8 (eelhinnangu järeldus) toodud nõudeid ehitustöödele. 3. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuhil teavitada lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates. 4. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus Lisad: Lisa 1. Projekteerimistingimused Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel Lisa 3. Keskkonnamõju eelhinnang (AS Kobras töö nr 020-037)  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga–Pärnu lõigu sh Tuisu tänava läbimurde ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 Projekteerimistingimused Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde põhiprojekti koostamiseks 1. Projekti eesmärk Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 liiklusohutuse taseme tõstmine. Projektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) 2+2 lahendusega põhimaantee projekteerimist sh Tuisu tänava läbimurde projekteerimist. Tegemist on linnalise lõiguga. Projekti koostamisel tuleb lähtuda Pärnus Ehitajate tee põhimõttest, lisaks tuleb arvestada, et lõik tuleb kokku viia Ehitajate tee 2+2-ga. 2. Olemasolev olukord Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla kuulub üle-euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E67 ning kuulub I Pan-Euroopa transpordikoridori (nn Kreeta koridor), mis on Eesti, Läti, Leedu ja Soome jaoks üheks oluliseks väljapääsuks Kesk-Euroopasse. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2015. aastal oli antud lõigus 12 175 a/ööp, sh raskeliiklust 16%. Antud lõigul on mitmeid ristmikke ja mahasõite, mis tekitavad põhimaanteel liiklusohtu. Kavandatav tegevus on kooskõlas Pärnu maavanema 01.10.2012. a korraldusega nr 529 kehtestatud teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“. Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed on hinnatud teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Teemaplaneering on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel https://maakonnaplaneering.ee. 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 3.2. Projekteerida tee asendiplaanil näidatud asukohas (lisa 1). Projektiga kavandatud lõigud tuleb omavahel kokku viia loogilistes kohtades. 3.2.1. Lõigus 1 näidatud vahemikus tuleb arvestada Reaalprojekt OÜ tööga nr P17103 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu - Sauga lõigu eelprojekt“ (asub lingil: https://pilv.mkm.ee/s/aLiBxIZJ9LY5brp). 3.2.2. Lõigus 2 (Tuisu tänava läbimurre) näidatud vahemikus tuleb arvestada Reaalprojekt OÜ poolt koostatud töö „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu - Sauga lõigu eelprojekt. ALTERNATIIVSETE TRASSIKORIDORIDE ESKIISID“ variandiga number 1: Tuisu tänava läbimurre (asub lingil: https://pilv.mkm.ee/s/qGfFV8in9EdcgKM).  3.2.3. Lõiku 3 ei muudeta ning see tuleb ühendada lõikudega 1 ja 2. 3.3. Töövõtja peab rakendama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” projekti koostamisel vastavalt alljärgnevatele lähteandmetele: 3.4. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 3.5. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.5.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.5.2. Põhitee ristlõige ehitatavatel lõikudel: –0,5+1,0+3,5+3,25+2,3+3,25+3,5+1,0+0,5 (põhjendatud juhtudel kitsam) 3.5.3. Sõiduradade arv – 2+2; 3.5.4. Sõiduraja laius – 3,25/3,5 m; 3.5.5. Kindlustatud peenra laius – 1,0 m; 3.5.6. Tugipeenra laius – 0,5 m; 3.5.7. Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 (0,25+2,5+0,25) m; 3.6. Põhitee parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 70 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam,). 3.7. Projekteerijal leida sobiv lahendus 2+2 välja töötamiseks, lõigu lõpp tuleb kokku viia Ehitajate teega. 3.8. Alguse ja lõpukilomeeter tuleb täpsustada projekteerimise käigus. 3.9. Hirvela tänava ristmik lahendada foorristmikuna. 3.10. Projekteerida Angerja (73001:008:1676) ja Linaski (katastritunnus 73001:008:1675) kinnistutele mahasõite ühendav kogujatee ning näha ette selle ühendamine Hirvela tänavaga. 3.11. Projekti koostamisel tuleb arvestada SMART E67 projektiga. Link: https://www.mnt.ee/et/ametist/struktuurfondide-toetatud-projektid. 3.12. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.13. Projekti koostamisel tuleb arvesse võtta Rail Baltica mõju ja trassi kulgemist. 3.14. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 4. Uurimistööd 4.1. Geodeetilised uurimustööd teostada põhiprojekti jaoks vajalikus mahus. 4.2. Geotehnilised uurimustööd teostada põhiprojekti jaoks vajalikus mahus. 4.3. Teostada liiklusuuring. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga– Pärnu lõigu eelprojekti mahus on varasemalt teostatud liiklusuuring (OÜ Reaalprojekt töö nr P17103). Teostada liiklusuuring, mis arvestaks eelpoolmainitud uuringu tulemustega ning lisandunud Tuisu tänava läbimurdega ja sellest tingitud liikluse ümberjaotumisega. 4.4. Katendi aruanne. Koostada katendiarvutuse aruanne kasutades programmi KAP kõige uuemat versiooni koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. 4.5. Teostada mürauuring: 4.5.1. Varasemalt on teostatud Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga–Pärnu lõigu eelprojekti raames liiklusmüra modelleerimine (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 3027/18). Teostada mürauuring, mis arvestaks punktis 4.3 viidatud liiklusuuringu tulemusi. 4.5.2. Mürauuring peab käsitlema nii olemasolevat kui ka perspektiivset olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustel. Mudeli mõõtmed ja arvutusalade valik kooskõlastada Tellijaga. 4.5.3. Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, 2  määramise ja hindamise meetodid“ olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina, mis jaotab maaüksused sihtotstarvete alusel kategooriatesse (vastavalt üldplaneeringule) arvestades piirtaseme normsuuruseid. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning vertikaalne arvutus. 4.6. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 4.6.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel. 4.6.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 4.6.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas 4.7. Projektiga seotud täpsustused: 4.7.1. Selgitada välja tee-äärsed ja teemaal paiknevad kommunikatsioonid ja rajatised ning nende ümberpaigutamise vajadus. 4.7.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide ja rajatiste (nt geodeetilised punktid) valdajatelt, kelle trasse või rajatisi projektiga teostatavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende teostamise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsiooni- ning rajatiste valdajaid planeeritava töö mahtudest. Ettejäävate tehnovõrkude ümbertõstmiseks koostada tehnovõrkude ümberehitamise projektid, millele väljastatakse ehitusluba. 5. Põhiprojekti koostamine 5.1. Koostada riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga–Pärnu lõigu sh Tuisu tänava läbimurde põhiprojekt. 5.2. Põhiprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 5.3. Põhiprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: 5.3.1. Põhimaantee lahendus; 5.3.2. Ristmikud, truubid peavad arvestama 2+2 lahendusega; 5.3.3. Tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused; 5.3.4. Rajatavate kraavide asukohad; 5.3.5. Juurdepääsud kinnistutele, ühendusteed ja kogujateed; 5.3.6. Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega; 5.3.7. Müratõkkeseinte asukohad; 5.3.8. Selgitada vajamineva teemaa ulatus, varasemalt koostatud krundijaotuskava täpsustamine; 5.3.9. Koostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega). 5.4. Müratõkkeseinte projektid. 5.5. Fooriprojektid. 5.6. Tehnovõrkude projektid. 5.7. Valgustuse projekt. 5.8. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 5.9. Koostada katendi aruanne põhiprojekti mahus. 5.10. Tasuvus- ja finantsarvutus. 5.11. Krundijaotuskava. 5.12. Koostada kõigi maantee põhiprojekti realiseerimisele ettejäävate tehnovõrkude ümberehituse projektid. Ümberehituste vajadus tuleb täpsustada vastavalt geodeetiliste 3  uuringutele ning tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele. Võrguvaldajate tehnilised tingimused ja neis sisalduvad nõuded tuleb esitada Tellijale läbivaatamiseks enne projektide koostamist. Maantee ehituse põhiprojektis peab olema viide tehnovõrkude projekti võimaliku täpsustamise vajadusele. 5.13. Projekti koosseisu ja jooniste vormistamisel lähtuda „Teeprojekti suhtes esitatavatest nõuetest“. 5.14. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. 5.15. Projekteerimisel arvestada töödega külgnähtavuse tagamiseks lähtudes projekteerimise normide rahuldavast tasemest, põhjendatult madalam. Esitada teostatavate tööde ettepanek mis arvestab kohalikke olusid tellijale otsustamiseks. 5.16. Liikluskorraldusvahendid 5.16.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 5.16.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 5.16.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 5.17. Bussipeatused 5.17.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 5.17.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt: Ametist/Juhendid). 5.18. Kõik projektlahendused peavad olema realiseeritavad riigimaanteede sulgemiseta. 5.19. Projektlahendus peab tagama kõigi piiripunktide tähiste säilimise ehituse käigus. Juhul, kui see pole võimalik, tuleb ette näha piiripunktide taastamine. 5.20. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid, milles tuua eraldi välja rajatiste, tehnovõrkude ja haljastuse osa. 5.20.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 5.20.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peab olema selgelt loetav ja arusaadav erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 6. Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 7. Kooskõlastamine Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega. Lisa. Projekteeritava lõigu asukoha skeem Koostas: Ave Kallo, Maanteeamet, [email protected] 4 Lisa. Projekteeritava lõigu asukoha skeem  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. Kooskõlastused Jrk Kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse otsus nr 1 Maa-amet Maa-ametil ei ole vastuväiteid projekteerimistingimuste välja andmise ega eelnõu osas, kuid soovime Otsus: juhtida tähelepanu järgmistele asjaoludele, mis tuleb Maanteeametil lahendada koostöös kohaliku 15.08.2018 15-1/18- omavalitsusega: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. Põhiprojekti 0100/38540-3 1. Projektala hõlmab endas mitmeid reformimata maaüksusi, mille osas ei ole Maa-ametile teada, koostamisel arvestada Maa-ameti (kiri 15.08.2018 15-1/18-0100/38540-3) poolt esitatud kas antud maade puhul on tegemist maareformi seaduse § 31 lõike 2 nimetatud maaga. Palume tingimustega. projektmaterjalide hulka lisada õiendi teiste isikute taotluste puudumise kohta. 2. KJP-03 –Jänesselja tn 20 (kü 73001:001:1210) ja Vahtra tänav T2 (kü 73001:001:1270) kinnisasjade vahelisest reformimata maast soovitakse maantee laienduseks näha ette 547m2 suuruse äralõike kavandamine. Palume informatsiooni, mil viisil viiakse läbi maareform ülejäänud reformimata maa osas. 3. KJP-06 –Tallinna mnt 164 (kü 73001:001:0078) kinnisasja ja Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisest reformimata maast soovitakse maantee laienduseks näha ette 347 m2 suuruse äralõike kavandamine. Palume informatsiooni, mil viisil viiakse läbi maareform ülejäänud reformimata maa osas. 4. KJP-08 –Siisikese tn 2 (kü 73001:001:0855) kinnisasja ja Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisest reformimata maast soovitakse maantee laienduseks näha ette 1744 m2 suuruse äralõike kavandamine. Maa-amet teeb ettepaneku korrigeerida piiriettepaneku piiri Jänesselja tänav L1 (kü 73001:001:1520) kinnistu piiril ning haarata maantee laienduseks vajaliku ala hulk üle jääv kolmnurkse kujuga reformimata maaüksus. Lisaks eeltoodule palume informatsiooni, mil viisil viiakse läbi maareform ülejäänud reformimata maa osas. 5. KJP-10 –Tallinna mnt 162 (kü 73001:001:0708) kuni Tallinna mnt 116 (kü73001:001:0712) kinnisasjade ja Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisest siilu kujulisest reformimata maast soovitakse maantee laienduseks näha ette väga kitsas riba kujuline 4224m2 suurune äralõige. Maa-amet teeb ettepaneku haarata kogu siilu kujuline maaüksus maantee laienduseks mõeldud ala hulka. Juhul kui Maanteeamet ei soovi kogu reformimata ala, siis palume informatsiooni, mil viisil viiakse läbi maareform ülejäänud reformimata maa osas. 6. KJP-12 –Tallinna mnt 109 (kü 62503:067:0210) kuni Tallinna mnt 121 (kü62503:067:0100) kinnisasjade ja Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisest siilu kujulisest reformimata maast soovitakse maantee laienduseks näha ette 3176 m2 suurune äralõige. Maa-ametil ei ole vastuväiteid äralõike kavandamisele. 7. KJP-13 –Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja Maa-ameti volitusel olevast M110 (kü73001:001:0423) kinnisasjast soovitakse maantee laienduseks näha ette 224m2 suurune äralõige. Maa-ametil ei ole vastuväiteid äralõike kavandamisele. 8. KJP-01 ja KJP-17 kavandatud äralõiked on ette nähtud Maanteeameti volitusel olevatest kinnisasjadest. Maa-ametil puutumust ei ole. 9. KJP-17 nähtub, et Selja tee 4a (kü 73001:001:1264) ja 19214 Jänesselja-Urge tee (kü73001:001:0306) kinnisasjade vahel asub siilu kujuline reformimata maa, mille osas pole Maa-ametile krundijaotusplaani edastatud. Maa-ameti hinnangul on otstarbekas ka antud reformimata maa haarata maantee laiendamiseks vajaliku maa-ala hulka. Palume näha nimetatud reformimata maa osas ette krundijaotusplaan. 2. Tori Vallavalitsus Olles esitatud materjalid läbi vaadanud, teed Tori vallavalitsus järgmised ettepanekud: Põhjendused: 1. Tallinna maantee ületuse osas tänases valgusfoori asukohas toetame kindlasti tunneli ehitust. 1. Arvestada ettepanekuga. Projekteerida jalakäijate tunnel km 123,00. 21.08.2018 15-1/18- 2. Kehtestatud Hirvela detailplaneeringu alusel on olemasolevasse elamurajooni, kus praegu on 2. Mitte arvestada ettepanekuga, mitte projekteerida alates Hirvela elamurajoonist kergliiklusteed 0100/38540-7 16 maja 220 korteriga, perspektiivselt lisandumas veel 20 korterelamut. Elanikke praegu ca vasakule tee poolele. Maanteeamet tagab ohutu ühenduse Pärnu linnaga paremalt pool teed. 600, perspektiivis kuni 1500. Sellest tulenevalt kaaluda võimalust kergliiklustee kavandamist Valdavalt jääb ühendus kõnniteedega elurajooni keskmesse, kõige rohkem pikeneb teekond kogu ulatuses ka rabapoolsele küljele. Ei ole loogiline, et Hirvela majadest liigub inimene jalakäijatele ja jalgratturitele ca 500 m (lõunas asuvatele elurajooni elanikele). Maanteeamet ei võta enda kohustuseks täiendava kergliiklustee rajamist nimetatud lõigul.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 mööda kergliiklusteed 0.5 km Tallinna suunas, ületab maantee ja siis liigub Pärnu linna suunas 3. Täpne müraseina lahendus selgub põhiprojekti käigus. Põhiprojekti koostamisel kaasatakse vald uuesti 0,5 km ning olles läbinud 1 km alustab oma teekonda linna poole. müraseina materjali valiku osas ning põhiprojekt kooskõlastatakse ehitusloa menetluse käigus. 3. Eskiisis oli lahendamata müratõkkeseina asukoht ja vajadus. Vald soovib kindlasti kaasa 4.-5. Seoses Tuisu tänava läbimurde kavandamisega ei planeerita tegevusi Tallinna maantee rääkida müratõkkeseina materjali osas. linnalises lõigus sh bussipeatused, kõnniteed. 4. Kuidas on lahendatud juurdepääs „Vingiküla“ linna suunalisele bussipeatusele raba poolsete 6. Mitte arvestada ettepanekuga, mitte projekteerida mahasõitu Konsumi kauplusele. Via Baltica elamute elanikele? teemaplaneeringus ei ole kauplusele mahasõitu ette nähtud, juurdepääs on tagatud Jänesselja ja 5. Kavandada kõnnitee maantee rabapoolsele küljele Tuule tänava juures. Kuldnoka tee kaudu. 6. Tori vallavalitsus toetab Konsumi ettepanekut mahasõidu kavandamiseks Sauga kaupluse juures. Otsus: Arvestada ettepanekutega osaliselt. 1. Projekteerida km 123,00 jalakäijate tunnel. 2. Kergliiklusteed vasakule tee poolele (raba poolsele küljele) mitte projekteerida. 3. Mitte projekteerida kõnniteed vasakule poole teed Lõo tn ristist (Tallinna mnt 121 alates) kuni Tallinna mnt 109 kinnistuni. Seoses Tuisu tänava läbimurde kavandamisega ei planeerita tegevusi Tallinna maantee linnalises lõigus. 4. Sauga Konsumi juurde mahasõitu mitte projekteerida. 3. Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet kooskõlastab põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Sauga km 122,6- Otsus: 125,2 projekteerimistingimuste eelnõu. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks. 29.08.2018 15-1/18- Kooskõlastus 22.08.2018nr 33260 tingimusega: 0100/41127-1 Pinnase-ja kaevtöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude1 ja arheoloogilise kultuurkihi2 ilmsikstuleku võimalustega ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndite ala. Kui töid tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sh inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile (MuKS § 443). 4. Põllumajandusamet Põllumajandusameti Pärnu keskus on tutvunud projekteerimistingimuste andmise korralduse eelnõu ja Otsus: selle lisadega (projekteerimistingimuste eelnõu ja asukohaskeem)ning esitatud keskkonnamõjude Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Põllumajandusameti poolt kooskõlastatuks. 17.08.2018 15-1/18- eelhinnanguga. 0100/38540-5 Projekteerimistingimuste taotluse esemega haaratud alal Pärnu maakonnas Tori vallas asub maaparandussüsteemi 6114870010011Keskuse (Pärnu) ehitise 001 eesvool. Põllumajandusameti põhimääruse§ 6 lg 8 alusel Põllumajandusamet kooskõlastab Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 lõigu ehitusprojektikoostamise projekteerimistingimused esitatud kujul. 5. Rahandusministeerium Kavandatav tegevus on kooskõlas Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud Otsus: teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastatuks. 04.09.2018 15-1/18- täpsustamine km 92,0 – 170,0“. 0100/38540-8 Tulenevalt eeltoodust kooskõlastab Rahandusministeerium projekteerimistingimused põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu ehitusprojekti koostamiseks. 6. Terviseamet Projekteerimistingimuste eelnõus on märgitud, et projekti koostamisel tuleb teostada mürauuring, mis Otsus: käsitleb nii olemasolevat kui ka perspektiivset liiklusolukordaja selgitab välja müratõkete vajaduse Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Terviseameti poolt kooskõlastatuks. 17.08.2018 15-1/18- eluhoonete juures. Mürauuringu tulemusi ning leevendavaid meetmeid tuleb projektlahenduse 0100/38540-6 koostamisel arvesse võtta. Ametil ei ole vastuväiteid põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Pärnu- Saugalõigu projekteerimistingimuste eelnõule, kui projektmaterjalide koostamisel arvestatakse 7. Keskkonnaamet Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 punkti 7 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas Selgitus: ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses saadeti Keskkonnaametile uuesti 15.08.2018 15-1/18- projekteerimistingimusi. projekteerimistingimuste eelnõu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks. 0100/38540-2 Projektala ei asu ühelgi LKS § 4 lg 1 punktides 1, 2, 4 või 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil. Samuti ei esine seal kaitsealuste liikide leiukohti. Otsus: Eeltoodust tulenevalt ei ole Keskkonnaameti nõusolek projekteerimistingimuste andmiseks nõutav ja Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks. vastavaks kooskõlastuseks puudub juriidiline alus. Arvestades eelöeldut, ei ole Keskkonnaametil vastuväiteid põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Sauga km 122,6-125,2 projekteerimistingimuste andmise kohta.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 Vaatamata eelnevale juhime tähelepanu järgnevale. Projekteerimistingimuste korralduse eelnõus on öeldud, et tulenevalt EhS § 31 lg-le 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise (edaspidi KMH) vajaduse. Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Sauga km 122,6-125,2 põhiprojekti koostamise puhul pole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne KMH ei ole vajalik. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 11 lg 2² kohaselt peab otsustaja (Maanteeamet) enne KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 2. Arvamused Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse otsus nr 1. Angerja Esitatud projekteerimistingimuste eelnõu ettevalmistamisel ei ole puudutatud isiku huve kaalutud ega Põhjendus: (73001:008:1676) arvestatud. Projekteerimistingimuste eelnõu lahendus kaotab olemasolevad juurdepääsud kinnistutele. Ettepanekud 1.-2.: Linaski Projekteerimistingimuste eelnõu lahendus välistab kinnistute sihtotstarbele vastava kasutamise ning toob Seoses Tuisu tänava läbimurde kavandamisega läbiviidud täiendav menetlus ning saanud (73001:008:1675) puudutatud isikule kaasa olulise majandusliku kahju. Puudutatud isik esitab projekteerimistingimuste täiendavad ettepanekud kinnistuomanikult, otsustas Maanteeamet projekteerida Angerja ja eelnõule järgmise seisukoha ja vastuväited. Linaski kinnistutele mahasõite ühendav kogujatee ja näha ette selle ühendamine Hirvela tänava ristmikuga, mille kaudu on tagatud ligipääs Via Balticale. Hirvela tänava ristimik 1. Olemasolevate juurdepääsude kaotamine on põhjendamatu lahendada foorristmikuna. Parempööretega mahasõite Angerja ja Linaski kinnistutele Projekteerimistingimuste eelnõuga kavandatu halvendab olemasolevat olukorda, kuna olemasolevaid mitte projekteerida. juurdepääsusid ei säilitata. Riigimaantee nr 4 lõigul km 123,597 on teeregistrisse kantud asfaltkattega 3. Vastavalt KeHJS § 6 lg 3 annab otsustaja eelhinnangu asjakohase teabe alusel ning mahasõit, mis asub vahetult enne Angerja kinnistut ja kust kulgeb tee Angerja kinnistule. Riigimaantee nr 4 lähtub kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Pädev lõigul km 124,039 on Linaski kinnistut riigimaanteega ettevõte on KMH eelhinnangus öelnud, et olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada ühendav mahasõit. Projekteerimise praktika kohaselt tuleb olemasoleva juurdepääsu korral tagada see sobiva projektlahendusega, mürauuringu koostamise ja selle tulemustega arvestamisega vähemalt senises mahus ka uue projektlahenduse korral. ning korrektsete töömeetoditega. Samuti on KMH eelhinnangu osas andunud seisukoha 2. Kinnistutele tuleb tagada nende sihtotstarbele vastavat kasutamist võimaldav juurdepääs. Juurdepääs Keskkonnaamet, kes ei pea vajalikuks KMH algatamist. kinnistutele on lahendatav ainult riigimaantee nr 4 kaudu. Kinnistud piirnevad idas Rääma raba, rohelise 4. Kinnisasja omanikega on olnud mitmeid kohtumisi (12.02.2019; 14.05.2019; võrgustiku ala ja sellel paiknevate kaitsealuste liikide leiukohtadega. Juurdepääsu alternatiivseks 27.05.2020), kus on selgitatud Maanteeameti seisukohti. lahendamiseks võimalus puudub. Projekteerimistingimuste eelnõuga kavandatud lahendus välistab kinnistute Kinnisasja omanik kaasati täiendavalt projekteerimistingimuste menetlusse 20.04.2020, sihtotstarbe kohase kasutuselevõtmise tootmismaana. Sobivate juurdepääsude puudumisel vähenevad arvamus ja otsused on toodud tabelis 4 (arvamused). oluliselt nii kinnistute kasutusvõimalused kui nende väärtus. Projekteerimistingimuste andmine esitatud kujul tooks puudutatud isiku jaoks kaasa olulise majandusliku kahju. Tegemist on puudutatud isiku subjektiivsete Otsus: Arvestada ettepanekutega osaliselt. õiguste ebaproportsionaalse riivega, mille õigustamiseks puudub legitiimne eesmärk. Puudutatud isik on Projekteerida Angerja ja Linaski kinnistutele mahasõite ühendav kogujatee ja näha ette õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani selle ühendamine Hirvela tänava ristmikuga, mille kaudu on tagatud ligipääs Via poolt. Puudutatud isiku subjektiivsete õigustega mittearvestamine tooks vältimatult kaasa õigusvastaste Balticale. Hirvela tänava ristimik lahendada foorristmikuna. Parempööretega mahasõite projekteerimistingimuste andmise. Käesoleval juhul on põhjendatud projekteerimistingimustega kinnistutele Angerja ja Linaski kinnistutele mitte projekteerida. juurdepääsude kavandamine mahus, mis võimaldab nende sihtotstarbele vastavat kasutuselevõtmist. Tootmismaa sihtotstarbelise kasutuselevõtmise olulisust rõhutab ka Sauga valla üldplaneering, sidudes selle Sauga valla arengukavas 2011-2020 nimetatud strateegiliste eesmärkide täitmisega. Puudutatud isik peab võimalikuks, et kinnistutele juurdepääsu tagamiseks ei ole otstarbekaim lahendus, mis eeldaks Tallinn-Pärnu rahvusvahelisel maanteel kõigi pööretega ristmike rajamist iga kinnistu jaoks. Sihtotstarbele vastava juurdepääsu tagamiseks näeme ühe lahendusena põhimaantee idaküljele kogujatee rajamist, mis tagab ühenduse kinnistutele ja viib liikluse Pärnu linna suunal nt Tuisu tänavale. Puudutatud isik on seisukohal, et kinnistutele juurdepääsu tagamine tuleb tagada juba projekteerimistingimuste andmise etapis. Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.3.5 näeb ette eelprojektis kinnistutele juurdepääsu lahendamise. Selline üldsõnaline tingimus ei ole puudutatud isikule edastatud eelprojektist nähtuvalt puudutatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks piisav. Juurdepääsu lahenduse piisavalt detailne sätestamine projekteerimistingimuste menetluses väldiks ka olukorda, kus projekteerimistingimuste andmisele järgnevatel lähiaastatel tuleks lahendust kinnistutele juurdepääsu tagamiseks oluliselt muuta. 3. Seisukoht keskkonnamõjude eelhinnangule Maanteeamet esitas puudutatud isikule tutvumiseks eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnangu (töö nr 3027/18). Eelhinnangu koostajad asuvad seisukohale, et vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele pole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Puudutatud isik ei ole veendunud, et eelhinnangu järeldus on korrektne. Peame mh võimalikuks, et eelhinnang keskkonnamõju esinemise võimalikkuse kohta (sh puudutatud isiku kinnistuid mõjutada võiv keskkonnamõju) tugineb sellistele leevendavatele meetmetele, mille rakendamine ega ulatus ei ole kindel. 4. Taotlus ära kuulamiseks Puudutatud isik on veendunud, et käesolevas kirjas esitatud argumentide valguses ei ole põhjendatud projekteerimistingimuste andmine tutvumiseks esitatud kujul. Kui Maanteeamet peab  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 projekteerimistingimuste andmist esitatud kujul võimalikuks, taotleb puudutatud isik sellise lahenduse põhjenduste esitamist ära kuulamiseks. Juhime tähelepanu, et esitatud kujul on tegemist puudutatud isikut koormava haldusaktiga, mille osas lasub Maanteeametil HMS § 40 lg-ga 2 pandud menetlusosalise ärakuulamise kohustus. Puudutatud isik taotleb täiendavat ärakuulamist ka kinnistutele taotletud juurdepääsu kavandamisel. 2. Tallinna mnt 158 Saime kätte eelprojekti ja sellega seoses tekkis mitmeid küsimusi. Mulle tundub , et VIA BALTICA Eesti Põhjendus: (73001:001:0744) lõik koosnebki varsti ringristmikest ja fooridega ristmikest . Jääb mulje , et koolides õpetatakse ainult 1.-2. Tegemist on teehoiukava objektiga, mis on vajalik avalikes huvides ning projekti ringristmikke ja fooridega ristmike projekteerima ! Selge näide on Keila külje all olev lõik oma 5 koostamise eesmärk on liiklusohutuse taseme tõstmine. Maanteeamet ei halvenda antud ringristmikuga. Õhusaaste suureneb sellistel ristmikel märgatavalt ! projektiga olukorda, vaid leevendab tekkivaid mõjusid vastavalt KMH eelhinnangu 1. Milleks on vaja just seda lõiku ehitama hakata ? Juhin Teie tähelepanu sellele , et Are lõik on tunduvalt tulemustele. ohtlikum kui antud lõik enne Pärnut samuti mujal teedel mille ohutust tuleks tõsta . 3.-4. Müratõkkeseina vajadus tuleneb mürauuringust. Antud lõigul ületab müra tase 2.Kas kohalikelt on laekunud sellekohane sooviavaldus sellise projekti koostamiseks ? Kui selline avaldus piirväärtust, mistõttu on vajalik ette näha leevendusmeetmed. on olemas , siis palun see mulle tutvumiseks saata. Uuring arvestab võimaliku heli peegeldumisega. 3. Milleks müratõkkesein? Mind see müra ei häiri ning minu tervis ei ole 34 aastaga hullemaks läinud 5. Seoses Tuisu tänava läbimurde kavandamisega jääb olemasolev Tallinna maantee 4. Kuidas lahendatakse maja tagant tuleva müra takistamine ? Maja taga asuvad lennuväli , Auto24 ring , kogujateeks, mille kandevõime on piisav raskeveokite jaoks. krossirada ja Aide As õppesõidu plats .Praegu see müra hajub ära ega häiri .Ma ei süüdista nende nelja 6. Müratõkkeseina olemasolu ei mõjuta oluliselt operatiivsõiduki ligipääsetavust, objekti omanikke müra tekitamises . Kui ehitatakse maja ette müratõkkesein siis meie aias müra tase pigem kogujatee kaudu on tagatud ligipääs elamuteni. tõuseb kui langeb kuna maja tagant tulev müra peegeldub maja ees olevalt müratõkkeseinalt tagasi . 7. Antud projektiga liiklusohutus ja elukeskkond paraneb (nähakse ette 5. Millise kandejõuga tuleb kogujatee? Minu hinnangul ei tohi seda teha alla 46 tonni kuna tegemist on leevendusmeetmed). eramajade piirkonnaga ja aeg -ajalt tekkib vajadus tuua küttepuid , ehitusmaterjali või täitepinnast . 8. Antud kinnistu osas ei ole hetkel ette näha võõrandamist. Juhul, kui see osutub 6.Kuidas garanteeritakse kohalikele politsei, kiirabi ja päästeameti kiire ja eksimatu kohale jõudmine ? vajalikuks, siis toimub sundvõõrandus või -valduse seadmine avalikes huvides ning Praegu on väga suur võimalus , et näiteks öösel avastab mõni mööda sõitja tulekahju varakult ning on lootus protseduur viiakse läbi vastavalt seadusele. , et kahjud on minimaalsed . Kui meid pannakse müratõkkeseina taha siis ei pruugi nii hästi minna !Piisab 9. Teede hooldamine toimub ka edaspidi tee omaniku poolt vastavalt tee seisundinõuetele. ühest eksimusest ja tagajärjed võivad olla traagilised . Olemas isiklik kogemus sellest kuidas kiirabi juba 10. Projekteerimistingimuste menetlus toimub vastavalt Ehitusseadustiku § 31 lg 2 toodud praegu mööda sõidab ega suuda õiget aadressi leida kuigi juhatus oli täpne ja väga hästi nähtav !!!! nõuetele. Kodanike kaasamine toimus enne eelprojekti koostamist ehk enne 7. Kas keegi isiklikult vastutab selle jama eest mis kokku keeratakse?. Mina isiklikult leian , et minu projekteerimistingimuste andmist. elukeskkond mitte ei parane vaid läheb hullemaks . 11. Avaliku väljapaneku aeg oli kavandatud vastavalt projekti koostamise ajakavale ning 8. Miks Maanteeamet ähvardab võõrandamisega , sundvõõrandamisega ja sundvalduse seadmisega ? selle toimumisest teavitamine oli vastavalt seadustele. 9 . Kuidas hakkab olema talihooldus kogujateel ? Riik ei saa juba praegu talihooldega hakkama ! Minu hinne talihooldusele on mitterahuldav ! (minu aastane läbisõit on umbes 100 000 km Eesti teedel ). Ettepanekute põhjendused: 10. Miks teavitatakse kohalikke nii hilja plaanitavatest töödest? Avalikust väljapanekust peaks kohalikke 1. Tegemist on teehoiukava objektiga, mis on vajalik avalikes huvides ning projekti ette teatama vähemalt 1 kuu mitte nii nagu praegu - paar päeva. koostamise eesmärk on liiklusohutuse taseme tõstmine. 11. Miks tehakse selliseid väljapanekuid suvel mitte sügisel? Põhjus on minu arvates selles , et suvel ei 2. Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla on rahvusvahelise tähtsusega põhimaantee, kus kiiruse pruugi inimesed sellele tähelepanu pöörata ja kohale tulla oma arvamust avaldama . Kõik ei saa nii kiiresti alandamine 50 km/h-ni ei ole põhjendatud. Ka täna on lõigul piirkiirus 70 km/h, oma asjus ümber sättida , et tulla kohale ja oma arvamust avaldada ! Kahju , et meie riik sõidab inimestest kavandatud projektiga nähakse ette ohutud lahendused ning liiklusmürast tingitud üle ja teeb mis tahab . Meie (Tallinna mnt 158) ei ole seda projekti soovinud ! Olen väga pettunud . Hetkel leevendusmeetmed. leian , et niikaua kui nende küsimustele puuduvad konkreetsed vastused ja puuduvad konkreetsed inimesed 3. Tee laiendamine 2 m võrra ei taga ohutut vasakpöörde võimalust. Suure kes selle jama eest vastutavad siis Tallinna mnt 158 sellele projektile kooskõlastust anda ei saa . liiklussagedusega (sh suur raskeveokite osakaal) ja 70 km/h kiirusel ei ole põhimaanteel vasakpöörde sooritamine ohutu. Minu ettepanekud : 1 . Antud eelprojekt tühistada ja kuulutada lõppenuks, Otsus: 2.Kiirus langetada 50 km/h ja seoses sellega langeb ka müra tase (kuigi see müra pole praegugi ohtlik Mitte arvestada ettepanekutega. ega häiriv ), ja 1. Mitte kuulutada projekt lõppenuks. 3.Ehitada olemasolev tee 2 m laiemaks . See muudaks vasak pöörded kruntidele ohutumaks kuigi ka 2. Piirkiirust 50 km/h-ni antud lõigul mitte langetada. praegust ei ole kruntidele pöörded ohtlikud. 3. Mitte projekteerida olemasolev tee 2 m võrra laiemaks.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 3. Väike-Kingu Selgitus: (73001:001:1449) Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses puudub vajadus olemasoleva Tallinna maantee linnalise lõigu projekteerimiseks (sh fooride, ülekäiguradade, jalgteede jne). Teelõik jääb muutmata, st säilib tänane olukord. Kinnisasja omanik kaasati menetlusse 20.04.2020 ning selles osas on esitatud ettepanekud ja Maanteeameti otsused toodud tabelis 4 (arvamused). Otsus: Mitte arvestada ettepanekutega. Seoses Tuisu tänava läbimurdega Tallinna maantee linnalises lõigus tegevusi ei kavandata. 4. Tallinna mnt 103 Tallinna maantee 103 ei ole nõus Pärnu-Sauga lõigu eelprojektiga. Selgitus: (62503:067:0500) Tuisu tänava läbimurdega seoses ei kavandata tegevusi antud kinnistu piiril. Otsus: Lugeda, et arvamuse avaldajal puuduvad sisulised ettepanekud. 5. Tallinna mnt 88 Eskiisprojekti järgi on Tallinna mnt 88 krundile üks sissesõit. Sellele krundile on alati olnud kaks sissesõitu. Selgitus: (62503:072:0005) Maja on kahe perekonna kasutuses. Põhjapoolset sissesõitu kasutab üks perekond ja lõunapoolset sissesõitu Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses ei muudeta antud kinnistu piiril tänast kasutab teine perekond. olukorda, st säilivad olemasolevad mahasõidud, trasside asukohta ei muudeta. Maja on projekteeritud nii, et põhjapoolsest sissesõidust kus asub garaaž, ei pääse krundi lõunapoolsesse Raskeveokite liiklus suunatakse uuele harule, mistõttu väheneb müra ja vibratsioon. osasse. Lõunapoolses osas asub puukuur. Maja on suur, seda köetakse kolme ahju ja pliidiga, seetõttu kulub küttepuid 30 ruumimeetrit aastas. Krundi lõunapoolset sissesõitu on vaja puude kuuri juurde Otsus: transportimiseks. Arvestada ettepanekutega osaliselt. Lõunapoolset sissesõitu kasutame autode parkimiseks hoovis, kuhu on parkla ehitatud. Kavandada liikluse ümbersuunamine uuele Tuisu tänava harule. Ettepanek: Tallinna mnt 88 krundile on vaja kindlasti kahte sissesõitu. Mitte arvestada ülejäänud ettepanekutega, sest kavandatakse uus Tuisu tänava läbimurre, kuhu suunatakse valdav osa liikluskoormusest. Eskiisprojektil on näha, et kanalisatsioonikaevud jäävad teisele sõidurajale. Kaevudest üle sõites tekitavad sõidukid ja eriti raskeveokid maja sisestes torustikes müra ja samuti õues tugevat vibratsiooni ning müra. Vibratsiooni tagajärjel on maja seintesse tekkinud praod, mida oleme igal aastal parandanud. Ettepanek: Kanalisatsioonikaevud ei tohi jääda sõiduradadele. Need võiksid paikneda ohutussaartel või haljasalal. Juba 2017 aasta mürauuringute järgi oli müra tase Tallinna mnt 88 krundil rohkem kui 70 db. Kuna uue eskiisprojekti järgi liigub tee majale veel lähemale ja jääb majast vähem kui 5 meetri kaugusele, siis pole lootust, et selle projektiga tagatakse müra, saaste ja vibratsiooni vähenemine. Juba aastaid ei ole me saanud oma aiast õunapuudelt ja marjapõõsastelt midagi tarbida, kuna kõik on saastunud. Hoovis ei ole võimalik omavahel suhelda ega lihtsalt aega veeta, kuna müra ja vibratsioon on väljakannatamatud. Oleme talunud sellist olukorda, sest alati oli lootust, et raskeveokite liiklus viiakse mujale. Juba 2011 aasta Ehitajate tee remondiprojektis oli algselt planeeritud Tallinnast Pärnusse sissesõit endise piimakombinaadi eest. Sellest kahjuks loobuti.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 Samuti Nurme-Sauga ringristmiku projekt oli algselt planeeritud Nurmest Salu tänavani. Oli lootus, et tee viiakse kõrvale. Liiklussagadus on aasta aastalt suurenenud, eriti raskeveokite osa, mis on alates 2009 aastast rohkem kui kahekordistunud. 2009 aastal läbis Tallinna mnt 88 esist lõiku 814 ja 2017 aastal 1755 raskeveokit ööpäevas. Ettepanek: Suunata raskeveokite liiklus Pärnu linna Lõo tänava ja Ehitajate tee vaheliselt lõigult mujale. Kui praeguse eskiisprojekti järgi tee tehakse, siis jääb see nii aastakümneteks. Ei ole lootust , et liiklussagedus väheneks. Me ei ole nõus taluma sellist olukorda, kus meie tervis saab jäädavalt kahjustatud saaste, müra ja vibratsiooni tõttu. Milliseid lahendusi pakute müra, vibratsiooni ja saaste vähendamiseks? Kui ei ole võimalik müra, vibratsiooni ja saaste taset vähendada, palume maja võõrandada. 6. Tallinna mnt 105 1.Praegune olukord: Selgitus: (62503:067:0460) Kui 2015 oli liikluskoormus üle 12 000 öp., siis praegu on see oluliselt suurem ( ja kasvab pidevalt ). Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses ei muudeta Tallinna maanteel antud Peamine probleem on müra, kaevukaante kolin ja vibratsioon. kinnistu piiril tänast olukorda. Raskeveokite liiklus suunatakse uuele harule, mistõttu Kui raske rekka sõidab üle tee ebatasasuste- kaevukaante, vms., siis majas kõik nagiseb-rappub, nõud kapis väheneb antud kinnistu osas liiklusest tulenev müra ja vibratsioon. Tallinna maantee jääb klirisevad, kõik väriseb, nagu oleks „sõda“. Kahe sõiduraja koondumine üheks toob kaasa autode olemasolevale kujule ning sellest saab Pärnu linna ja Sauga alevikku ühendav kogujatee. ´´võiduajamise´´´, hulgalt ohtlikke olukordi ja lõpmatult tuututamist-signaalitamist. Müra tõkkeks sai istutatud väike elupuuhekk, et vähegi müra summutada. Otsus: 2.Ettepanekud-küsimused: Arvestada ettepanekuga. Tuisu tänava haru kavandamisega suunata raskeliiklus elamutest Miks peab magistraal kulgema eluhoonete vahetus läheduses, kui perspektiivis kulgeb trass Raeküla - ( eemale. Sauga ) – Nurme joonel ? Miks ei saa seda ´´ajutist lahendust´´ teostada üle uue-vana kasutu piimakombinaadi territooriumi..?? Millal õpivad ( naerukoht…!! ) tee-ehitajad tegema tasaseid teekatteid-tehnokaeve, millised ei vaju ära ja ei oleks nii liiklejatele kui ´´puudutatud isikutele´´ lisahäiringuks…? Niigi kulgeb liiklus vahetult ´´akende all elutoas´´, tulevikus kohati siis veel lähemalt….!! Kui….ei muutu kontseptsioon, siis müratõkked peavad olema läbipaistvad ja regulaarselt hooldatavad- puhastatavad linna vms. poolt Kui projekteerija vms. elaks ise antud asukohas, siis võib kindel olla, et sellist ´´kerget lahendust´´ ei oleks välja pakutudki…..!! Olles rääkinud-suhelnud lähi- ja kaugemate naabritega – üldine seisukoht-arvamus…totaalne jama. Vaadake meie seisukohalt,…………….. ja 20-30 aastat ettepoole………!!! ( 3.3. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat…)???? Lähtutakse liiklusohutusest, äärmiselt oluline…!!!,…. kuid muud faktorid……?? Palun kindlasti edastage projekti koostamisega seotud informatsiooni e-kirja teel. 7. Tallinna mnt 86 Tutvusime uue Sauga-Pärnu Tallinna mnt eskiisproektiga, kus on näha, et meie maja teeäärne haljastus Selgitus: (62503:072:0230) muutub väiksemaks rohkem kui poolevõrra. Kuna projekti järgi tee laieneb veel rohkem majapoole ja jääb Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses ei muudeta antud kinnistu piiril tänast majast vähem kui 5 m kaugusele, siis pole lootust, et selle plaaniga tagatakse müra, saaste ja vibratsiooni olukorda. Raskeveokite liiklus suunatakse uuele harule, mistõttu väheneb müra ja vähenemine. vibratsioon kinnistul. Tallinna maantee jääb olemasolevale kujule ning sellest saab Pärnu Ja ka vähegi arvestades inimeste teeäärsete eluasemetega, enne sellise suure projekti realiseerimist, võiks linna ja Sauga alevikku ühendav kogujatee. ikka eelnevalt ära mõõta müra, vibratsiooni ja saaste taset! Kinnistu võõrandamine on äärmuslik meede, mis ei ole antud projekti realiseerimiseks Eelneva tee remondi ehitamisega on maja jäänud juba nii madalale, et keldrisse pidevalt tungib vesi. Ka vajalik ja mõistlik. õue hoov on kevaditi üleujutatav veega. Uue projekti järgi kanalisatsiooni kaevud jäävad teisele sõidurajale. Otsus: Kaevudest ülesõites, tekitavad sõidukid ja eriti raskeveokid maja sisestes Arvestada ettepanekuga. Tuisu tänava haru kavandamisega suunata raskeliiklus elamutest torustikes müra ja ka õues tugevat vibratsiooni ja müra nii, et raputab tervet maja ööd ja päevad! eemale. Vibratsiooni tagajärjel on maja seintesse tekkinud praod, mida oleme igal aastal parandanud. Akende taga on järjepidev autode voor, mis saastab õhu ka sisehoovis väljaheite gaasidega, rääkimata sellest, et aknaid pole võimalik üldse avada selle tõttu! Tihe teeliiklus samuti segab ka televiisori vaatamist ja ka pidevalt rikub telepilti! Kõik õunad ja marjad on saastunud. Oleme südamehaiged ja kopsud on ära mürgitatud... Peaaegu terve elu on siin majas möödunud, lapsed üleskasvanud, aed kasvatatud ja armastusega rajatud kodu. Kogu see aeg oleme elanud lootusega et  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 meie elamistingimused ehk kunagi muutuvad paremuse poole. Aga hoopis vastupidi, asjaolud muutuvad aina masendavamaks, tundub, et meie kodu jääb hoopisgi elamiskõlbmatuks! Seega me absoluutselt pole nõus enam taluma sellist olukorda, kus meie tervis saab jäädavalt kahjustatud saaste, müra ja vibratsiooni tõttu! Kui pole võimalik kõike seda müra, vibratsiooni ja saaste taset vähendada, palume meie maja (Tallinna mnt. 86) võõrandada! 8. Linnapiiri Ei ole nõus projektlahendusega. Selgitus: (73001:001:0817) Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses ei muudeta antud kinnistu piiril tänast olukorda, sh ei ole vajalik äralõige. Tallinna maantee jääb olemasolevale kujule ning sellest saab Pärnu linna ja Sauga alevikku ühendav kogujatee. Otsus: Lugeda, et arvamuse andjal ei ole sisulisi ettepanekuid. Tuisu tänava haru kavandamisega ei ole kinnistust äralõige vajalik. 9. Kuldnoka tn 1 Vändra TÜ soovib enda krundile rajada juurdesõit põhimaanteelt nr 4(E67) Tallinn-Pärnu-Ikla. Selgitus: (73001:001:1283) Mitte arvestada ettepanekuga. Tee ehitusega ei halvene ligipääsetavus Kuldnoka 1 asuvale Konsum kauplusele, sest ka praegu ei ole seal mahasõitu. Projekti koostamisel lähtutakse Via Baltica teemaplaneeringust, mille kohaselt ei ole kinnistule mahasõitu ette nähtud, juurdepääs on tagatud Jänesselja ja Kuldnoka tee kaudu. Otsus: Mitte arvestada ettepanekuga. Mahasõitu Kuldnoka tn 1 kinnistule mitte projekteerida. 10. Kingu-Kristjani Selgitus: (73001:001:1448) Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses ei muudeta Tallinna maantee linnalises lõigus tänast olukorda. Antud lõik jääb muutmata kujul (sh ülekäigurajad, kergliiklusteed, bussipeatused jne). Otsus: Mitte arvestada ettepanekuga. Tallinna maantee ja Lõo tänava ristmiku piirkonda täiendavaid tegevusi (sh jalgteid, ülekäigurada) mitte kavandada. 11. Tallinna mnt 92 Kirjutan teile seoses kavandatava teelõigu ehitamisega, mis kulgeb Pärnu linnas, alates Ehitajate tee ja Selgitus: (62503:072:0006) Tallinna maantee ristmikust kuni Sauga ringteeni. Meie elamu asub aadressil Tallinna mnt. 92 Pärnu. Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses ei muudeta antud kinnistu piiril tänast Sellega seoses tekkisid meil perega mõned küsimused alljärgnevalt: olukorda. Raskeveokite liiklus suunatakse uuele harule, mistõttu väheneb kinnistul müra ja  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 1. Vibratsioon- kui teed laiendatakse veelgi majale lähemale, kes vastutab tekkinud vibratsioonikahju vibratsioon. Tallinna maantee jääb olemasolevale kujule ning sellest saab Pärnu linna ja pärast? Sel juhul plaanime teha majale ekspertiisi enne tee ehitust. Kas olete nõus hüvitama selle Sauga alevikku ühendav kogujatee. kulud? Lahenduseks pakuks välja raskeliikluse piiramise linnaalal. 2. Müra- internetis on olemas uuring Tallinna maantee ja Ehitajate tee ristmiku ala kohta, kus on juba Otsus: väljatoodud, et müratase on juba antud hetkel kõrgem kui lubatud. Info Maanteeameti kodulehelt. Ettepanekutega arvestada osaliselt. Kuidas plaanite lahendada müraprobleemi? Lahendus helitõkete paigaldamine maantee äärde. Juhul 1. Raskeliiklus ümber suunata Tuisu tänava haru kaudu. kui te ei paigalda helitõkkeid siis on võimalik maja ehitada helikindlamaks. Kas olete nõus sellised 2. Seoses Tuisu tänava haru kavandamisega, täiendavaid tegevusi Tallinna maantee täiendused hüvitama? linnalises lõigus mitte kavandada. 3. Müra- kui tekivad mürast tervisekahjud, vaimsed kui füüsilised, kas olete valmis võtma vastutuse kahjude eest? 4. Kaevuluugid teel- teel olevad kaevuluugid tuleks paigutada tee äärde. Vastasel juhul jõuab vibratsioon läbi torustiku majja. 5. Jätkuvalt soovime, et raskeliiklus suunataks ümber. 6. Juhul kui ei suudeta tagada olemas olevaid Euroopa Liidu nõudeid seoses müra ja vibratsiooniga siis oleme nõus kogu oma kinnistu teile müüma keskmise kinnisvara väärtusega Pärnu linnas. 7. Kas antud projekti kohta on tehtud keskkonnamõju hindamise akt ning kas on mõeldud alternatiivsetele lahendustele? 8. Sadeveed- soovime, et sadeveed oleks korralikult ära juhitud, majale ei tohi tekkida niiskuskahjusid. 9. Mehhaaniline tõke teel- saime aru, et teele plaanitakse paigaldada mehhaanilinetõke erinevate liiklussuundade vahele. Kas oleks võimalik see asendada kahekordse pidevjoonega. 12. Tiigi tn 15 Käsitlen oma arvamusavalduses "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Selgitus: (73001:001:0783) Sauga lõigu eelprojekti" keskkonnamõjude eelhinnangut (edaspidi KMH). - Mürauuringu tulemustega ning sellest tulenevate leevendusmeetmetega arvestatakse 1. Keskkonnamõjude eelhinnangus ei ole teostatud mürauuringut (lisa 5 punkt 6.4): põhiprojekti koostamisel. "Kavandatava tegevuse mõju müra olukorrale on kavas analüüsida eraldiseisva mürauuringu raames, mis - Mõjude vähendamiseks, sh õhusaaste ja valgusreostuse vähendamiseks, nähakse ette käesoleva eelhinnangu koostamise ajal valmis ei saa. Mürauuringu tulemusi ning leevendavaid meetmeid leevendusmeetmed vastavalt KMH eelhinnangus toodule. tuleb projektlahenduse koostamisel arvesse võtta." - Antud lõigul jääb maksimaalseks lubatud kiiruseks 70 km/h. Tuisu tänava haru 2. Ei ole erilist vahet KMH-s käsitletud kahe tee variandi vahel (ptk. 5 Alternatiivide võrdlemine). 5...6 kavandamisega jääb tänane Tallinna maantee suuresti muutmata kujule ja sellest saab meetrit siia- või sinnapoole ei mõjuta eriti teed ümbritsevat 50-meetrist tiheasustusega ala elanike tervisele kogujatee. Põhitee nihkub tänasega võrreldes ida poole ja seeläbi mõjud vähenevad. kõige ohtlikumat/saastavamat tsooni. Põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus mürauuring ning vastavalt tulemustele 3. Peatükis 3. on lause: "Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade nähakse ette müratõkkeseinad kohtades, kus see ületab piirväärtusi. Müratõkkeseinte aladele." Märkimisväärne, et õhusaastet nimetatakse meeldivalt "lõhnaks". olemasolul väheneb teatud määral ka kinnistute õhureostus. 4. KMH tunnistab: "Projekteeritava lõigu ümbruses asub tiheasustus. Enamus tee läheduses paiknevaid - Alternatiivseid trassikoridore kaaluti ning otsustati raskeliiklus kavandada uuele harule eluhooneid asub paremal pool teed (teest läänepool). Kavandatava tee ehitus- ning kasutusaegses alates ca km 124 (Pärnu linnalises lõigus). Selle tulemusena nihkub põhitee antud mõjupiirkonnas asub oluline hulk inimesi (>100)." kinnistust eemale ning tänu uuele harule vähenevad Pärnu linnalise lõigu ääres asuvatele Kas maanteeamet arvab, et tiheneva liikluse tingimustes hoopis vähenevad inimeste tervist mõjutavad kinnistutele teest tulenevad negatiivsed mõjud. Alates km ca 124 jääb Tallinna maantee kahjulikud faktorid? muutmata kujul ning see hakkab teenindama kohalikku liiklust. Aga KMH loodab, et "... leevendavate meetmetega tagatakse müra, vibratsiooni ja õhusaaste vastavus - Seoses uue haru kavandamisega Tuisu tänavale, tehakse põhiprojekti käigus uus normväärtustele" ptk. 5 lg.5). mürauuring ning selle tulemustega arvestatakse põhiprojekti koostamisel. Mürauuringuga 5. Väga huvitav arvamus "Arvestades, et tiheasustatud alal on tee äärde tõenäoliselt vaja ette näha ka on võimalik tutvuda peale selle valmimist. müratõkked." (p. 6.2 lk 18) Tõenäoliselt... - KMH eelhinnang saadetakse kaasatutele koos projekteerimistingimuste korraldusega 6. KMH p. 6.5 käsitleb õhukvaliteeti ning rahustab oma arvamusega maha tiheasustusega ala elanikkonna: ning avalikustatakse Maanteeameti kodulehel www.mnt.ee. "Projekteeritaval lõigul on tavatingimustel ühtlane liiklusvoog, mille korral on õhu paisatavate heitgaaside kogused oluliselt väiksemad kui tihedate seisakute või ummikute korral. Liiklusest tingitud saasteainete Otsus: levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete Arvestada ettepanekuga ja projekteerida tee uuele trassile linnalises lõigus (alates ca km asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole. 124), mille tulemusena vähenevad teest tulenevad negatiivsed mõjud. Ühtlasi toimivad müratõkkeseinad ka õhusaaste levikut piirava meetmena." Unustame ära, et praeguse lubatud kiiruse 70 ja 50 kmh asemel toimub liiklus uuel teelõigul kiirusel vähemalt 90 kmh, millega kaasneb senisest tunduvalt suurem õhureostus. 7. P. 6.7 käsitleb valgusreostust. Ka ilmselt nõutav teema, kuid mis tähtsust sellel on, kui olemasolev asula tänavavalgustus on täpselt sama toimega. 8. KMH leiab, et "olulisemad mõjurid, mis mõjutavad inimese tervist ning heaolu, on kavandava tegevuse iseloomu arvesse võttes müra, õhusaaste ning valgusreostus." (ptk. 6 lg 3). Tundub, et KMH põhiprobleemiks ongi müra. Aga tegelik elu on palju varjundirikkam. Peale müra ja autode voorimise on  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 olemas ka tihedast liiklusest tulenevaid kõrvale kuulmatuid ja silmale nähtamatuid ohte inimese heaolule ja tervisele. Näiteks uurisid Kanada teadlased ligemale 6,6 miljoni Ontario elaniku terviseandmeid ja ... selgus, et kui elada tiheda liiklusega teest või tänavast 50 m raadiuses, suurendab see dementsuse tekkeriski keskmiselt 10% võrra. See tähendab eesti keelde tõlgituna, et iga üheteistkümnes selle Pärnu "ümbersõidutee" lähedal elav dementne võlgneb oma terviserikke Eesti riigi hoolimatusele. Kusjuures 50 meetrist kaugemal ei kuku see riskifaktor sugugi kohe nulli, vaid lihtsalt langeb, andes endast tunda veel ka 300 meetri kaugusel (siit küsimus - kui kaugele jääb Pärnu Haigla sellest ümbersõiduteest?), kuid Ehitajate tee läheduses on veel teisigi elu- ja ärihooneid. Aga kes meil neid dementseid siin ikka kokku loeb või nende haiguse põhjusi uurib... KMH läheb vaikides mööda õhusaastega kaasnevast õhu ja pinnase mürgitamisest tervisele kahjulike raskmetallidega. Neid ei uhu tuul pinnasest välja ja nad on kõige ohtlikud maapinnalähedastes õhukihtides, seega lastele ja koduloomadele. Tsiteerin ka ajakirjas Eesti Loodus ilmunud sellekohast kirjutist: "Liiklus annab kindlasti üle poole kogu õhusaastest. Kütuse põlemisel paiskub õhku üle saja rohkem või vähem kahjuliku ühendi. Sisse hingatud saast ladestub kopsudes ja ka mujal organismis ning võib põhjustada vähki, bronhiiti, astmat, allergiat. Eriti palju kõike elusat kahjustavaid ühendeid paiskavad õhku sõidukid, mis pole tehniliselt korras (kütus ei põle täielikult). - - - Kõigepealt vähendaks saasta parem liikluskorraldus. See tähendab, et suurem osa liiklusest ... suunatakse linna ümbritsevale ringmagistraalile, kus on ka ohutum liigelda." Ümbersõidutee tähendab ju asulast (või ka mõnest takistusest) möödasõiduks ehitatud teed. Aga lisaks mürale ja teeäärsete elanike mürgitamisele raskmetallidega ei lahenda kõnealune 4- realine teeosa ka Tallinna mnt - Ehitajate tee ristmikul tekkivaid ummikuid. Seal on juba sama 4- realine monstrum olemas ja seal on näha, kuidas rekkad pööravad veel punase tule ajalgi Ehitajate teele. Ja nende paigaltsööstmise gaasihoovavajutused purevad asfaldisse üha sügavamaid jälle peatselt parandamist vajavaid teekonarusi. Ja seda vasakpööret võetakse teinekord sellise kiiruse pealt, et ma ei imesta, kui seal mõni rekka kunagi oma aardehoidlad kummuli keerab, ja seda veel kõrvalrajalt startivate väikevendade peale. Ja mis ümbersõidutee see üldse selline on, kus kiirus on piiratud 70 ja isegi 50 km/h peale ning alatasa põlevad ees punased foorituled? Ümbersõit peab olema kui just mitte päris kiirtee, siis vähemalt 90-ga ja pidevalt roheliste tuledega. Kõigil on ju kuhugi kiire, ja seda enam pikamaasõitjatel... Ja mis kasu on paarist kilomeetrist 4-realisest maanteejupist, kui enne seda saadi kilplase kombel hakkama 3-realise pudelikaelaga Nurme silla ehitusel? Ja nüüd ma küsin: miks ei või Pärnu ümbersõidutee kulgeda siiski linnast mööda, näiteks Rääma raba servast? See variant olevat olnud kunagi arutlusel, kuid ilmselt suurema maksumuse tõttu kalevi alla pandud. Nii et sõidame siis aga uhkelt oma "ümbersõitu" läbi linna, inimeste tervis ei oma Eesti riigile mingit tähtsust! Rõhutaksin siin siiski veel lõiku Eesti Vabariigi Planeerimisseadusest (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv). § 8. Elukeskkonna parendamise põhimõte Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Kõige eelpoolöelduga seoses palun teemaplaneeringule arvamuste esitamise tähtaega edasi lükata kuni keskkonnamõjude lõplike ning konkreetsete tulemuste selgumiseni ja nende teatavakstegemiseni sellega seotud ning seda hõlmava piirkonna elanikele, sh ka Ehitajate tee äärsetele elanikele/asutustele. 13. Tallinna mnt 121 /…/ Nii et ma mõistan projekti vajadust, et liiklusohutust ja tee korrashoidu ning liikluskorraldust antud Selgitus: (62503:067:0100) teelõigul parandada. Samas teeb mind aga väga murelikuks asjaolu ja tekib küsimus, et kuidas säilivad ning Seoses Tuisu tänava läbimurde kavandamisega ei muudeta kinnistu vahetus läheduses on tagatud minule kuuluval kinnistul, mis asub kohe teeehitusprojekti vahetuses läheduses (Tallinna mnt tänaseid tingimusi (teed ei laiendata). Uus läbimurre on kavandatud alates ca km-st 124, et 121 Pärnus) elamistingimused. Sellega seoses tekkisid mul mitmed alljärgnevad küsimused, millele soovin raskeliiklus suunatakse eemale ja olemasolevat Tallinna maantee jääb Pärnu linnalises vastuseid. lõigus muutmata kujule ning on mõeldud eelkõige kohalikule liiklusele. 1. Keskkonnamõjude eelhinnangus on kirjas, et tee-ehitusega kaasneb müra, vibratsiooni ja lõhna Sellest tulenevalt paranevad antud kinnistu osas liiklusest tingitud negatiivsed mõjud (sh levimine lähipiirkondade aladele, kuid kuidas ja kus on hinnatud mulle kuuluvale kinnistule müra, vibratsioon, õhusaaste) ja säilib tänane ligipääs kinnistule. Uue haru kavandamisega kaasnevaid sarnaseid mõjusid täpsemalt? jääb Tallinna maantee lõik alates km 124 kuni Ehitajate teega ristumiseni muutmata kujule  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 2. Minu kinnistul asub veevõtukohana kaev mida aktiivselt kasutan veevõtuks. Keskkonnamõjude ning ole vajalik kavandada müratõkkeseinu, sadeveekanalisatsiooni, füüsilisi piirdeid eelhinnangus selle kohta hinnangut pole, ent kuidas nimetatud projekti ehitus võib mõjutada antud sõiduradade vahele jne ning säilib tänane liikluskorraldus. kaevus oleva vee kvaliteeti ja kuidas see võib mõjutada veetaset kaevus edaspidi? 3. Saan aru, et keskkonnamõjude eeluuring pooldab teeehitust selliselt, et see jääb just vasakul (ida Tuisu tänava läbimurde osas tehakse uus mürauuring, mille tulemustega ka põhiprojekti pool) elumajadele lähemale. Kuid sellega ma ei saa nõustuda, kuna mulle pole selge, kuidas sel koostamisel arvestatakse. juhul saavad olema tagatud minu elamistingimused antud kinnistul asuvas elumajas? Ka vastavalt Otsus: keskkonnamõjude eeluuringule mõjutab see vasakul pool teed tee lähedusse jäävatel eluhoonetel sel Mitte arvestada ettepanekutega. Seoses Tuisu tänava haru kavandamisega antud kinnistu juhul oluliselt müra, õhusaaste ja vibratsioon olukorda ning halvendab seda oluliselt. vahetus läheduses tegevusi ei kavandata ning sellest tulenevalt negatiivsed mõjud Ehk küsin täpsemalt: kui lähedale jääb elumajale projekteeritav tee? Milliseid konkreetseid vähenevad. leevendavaid meetmed on plaanis kasutada ja millega tagatakse suureneva müra, vibratsiooni, teelõigu valgustuse ja õhusaaste vastavus normväärtustele just minu kinnistul asuvast elumajast lähtudes? 4. Lisaks soovin teada, et milline on lubatud minimaalne seaduse poolt lubatud vahemaa elumaja ja tee vahel ning kas see on minu kinnistu puhul sel juhul tagatud? 5. Keskonnamõjude eeluuringu punktis 6.1 on kirjas, et “lõikudel, kuhu rajatakse müratõkkeseinad ja piirded, kaotatakse teeäärsete kinnistute ligipääs otse peateele, kuid ligipääsud jäävad alles kohalike tänavate ja uue kogujatee kaudu” Tähendab see seda, et minu kinnistule (Tallinna mnt 121 Pärnu) ei ole planeeritud müratõket? Kuigi näen asendiplaanilt, et minu kinnistule planeeritud sissepääsutee on olemas. 6. Juhul kui müratõke siiski on plaanis minu kinnistul asuva elumaja ja tee vahele paigaldada, siis kuhu täpselt? Kardan, et see varjab sisuliselt kogu valguse elumajale tee poolsest küljest ja muudab minu elamistingimusi olulisel määral halvemaks. Kokkuvõttes, pole minu jaoks piisavalt selge kuidas on tagatud minu kinnistul (Tallinna mnt 121 Pärnu) jätkuv elukvaliteet peale selle projekteeritud teelõigu välja ehitamist. Tegemist on siiski elamumaaga ja minu jaoks on loomulikult ülioluline, et säiliksid elamisväärsed tingimused seal ka pärast projekteeritud teelõigu välja ehitamist. Mis mnu arvates pole hetkel siiski piisavalt tagatud ja ilmselgelt halvendavad minu kinnistul asuvas elumajas elukvaliteeti. Loodan et te suhtute minu muresse mõistvalt ning jään ootama vastuseid oma küsimuatele, et seejärel saaksin kujundada oma lõplikku seisukoha. Lisaks loodan, et arvestate minu olukorra ja sooviga siiski antud kinnistul edasi elada ja võtate seda arvesse ning vajadusel teete ka vajalikud muudatused kõne all olevasse teeprojekti. 14. Tallinna mnt 132 Juhul kui Pärnu-Sauga lõigul on veel kaalumisel kaks varianti , siis kahtlemata soovime varianti 2 , ehk Selgitus: (73001:001:0424) põhitee läheb majadest kaugemale. Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses ei muudeta antud kinnistu lõigul oluliselt Tagada liigvee äravool. Tallinna mnt. 130 ja 132 asuvad looduslikult madalamal tasapinnal (kunagises tänast olukorda (sh sadeveekanalisatsiooni). Tallinna maantee jääb selles lõigus ojasängis) ja seega koguneb haljasalale ja ka krundile ohtralt õlilaigulist sadevett. kogujateeks ning raskeliiklus suunatakse uuele Tuisu tänava harule. Täpne sadevee Lahendusena pakuks liigvesi juhtida drenaažiga mööda Salu tänavat Salu tänava lõpus asuvasse suurde lahendus lahendatakse põhiprojektis, teeprojektiga täiendavat vett kinnistule ei juhita. magistraalkraavi. Müratõkkevajadus on ilmselge . Müratõkkeseina vajadus selgub mürauuringu käigus. Kinnisasja omanik kaasati täiendavalt projekteerimistingimuste menetlusse 20.04.2020, kuid arvamust selle osas ei esitatud. Otsus: Arvestada ettepanekutega. Sadevesi lahendada põhiprojektis, teeprojektiga täiendavat vett kinnistule mitte juhtida. Müratõkkeseina vajadus tuleneb mürauuringust.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 15. MTÜ Vingiküla Selts Selgitus: Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses ei muudeta Tallinna maantee linnalises lõigus tänast olukorda (sh sadeveetrasse, jalgteid jne). Otsus: Mitte arvestada ettepanekuga. Tuisu tänava haru kavandamisega jääb Tallinna maantee lõik muutmata ning jalgteid ja sadeveekanalisatsiooni ümber ei ehitata. 16. Parmu tn 6 Meile kuuluval kinnistul, Parmu 6, suurusega ca 13 000 m2, paikneb ca 3 000 m2 suurune külmhoone, Selgitus: (62504:067:0080) laokompleks ja remonditöökojad. Lisaks toimub meie kinnistul laoplatsil ka suures koguses Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses ei muudeta Tallinna maantee linnalises puidu/küttematerjali töötlemine. See kõik tähendab suurt hulka poolhaagisega veautosid ja reisibusse lõigus olemasolevat olukorda ja säilib tänane liikluskorraldus. Lisaks on Parmu tn 6 (kummiremonditöökoja kliendid). Meie suurim huvi on kinnistult mahasõit Pärnu suunas, mis toimub täna kinnistule kavandatud ligipääs ka Tuisu tänava harule. kahest kinnistu otsast. Teie koostatud planeeringuga jääks alles vaid Tallinna poolt tulles teine vasakpööre Pärnu suunas ning see planeering tekitaks meil olukorra, kus allesjäävale väljasõidule tekiks topeltkoormus. Otsus: Juba täna peame ootama mitu minutit, et sooritada vasakpööre Tallinna maanteele, Pärnu suunas ning Arvestada ettepanekuga. Tuisu tänava haru kavandamisega jääb Tallinna maantee lõik külmutusautodele on see suur probleem, sest külmutamise iga minut on palava ilmaga väga kallis. muutmata, mistõttu säilivad kõik pöörded. Lisaks on kavandatud ligipääs Tuisu tänava Pärnupoolset mahasõitu kasutavad ka Kaupmees ja KO hulgilao kliendid ja sinna soome kliente sõidutavad läbimurdele. turismibussid. Teeme ettepaneku jätta alles mõlemad vasakpöördekohad Pärnu suunas ja lahendada Pärnupoolne vasakpööre fooriga. Pööre Tallinna suunas ja seejärel U-pööre ei ole 24-tonnise koormaga poolhaagisega võimalik, sest selline koormus lõhuks teekatte. 17. Kirjuta tee 2 Selgitus: (73001:001:1215) Täpne võõrandamise vajadus selgub põhiprojekti käigus. Võimalusel seda vähendatakse. Vahetult eluhoone ette jääv haljastus säilitatakse võimalusel, kuid ilmselt on vajalik likvideerida osaliselt puid kinnistu Sauga ringi poolsest osast. See on vajalik elektrikaabli (tänavavalgustuse toide) ehitamiseks, mille asukoha valikul on lähtutud piirkonna vajadustest ja olemasolevate võrkude paiknemisest. Otsus: Arvestada ettepanekuga osaliselt. Võimalusel nihutada tänavavalgustuse kaablit kinnistust eemale ning säilitada võimalikult palju haljastust. 18. Tallinna mnt 109 Selgitus: (62503:067:0210) Kodanikul oli võimalus esitada ettepanekuid, kuid menetluse ajal neid ei laekunud. Seoses Tuisu tänava läbimurde kavandamisega ei ole tegevusi antud kinnistu piiril kavandatud. Tallinna maantee jääb olemasolevale kujule ning sellest saab Pärnu linna ja Sauga alevikku ühendav kogujatee. Otsus: Lugeda, et arvamuse andja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 19. Tallinna mnt 115 Selgitus: (62503:067:0190) Maanteeamet on selgitanud 16.08.2018 e-kirjas (R.Pulatov), et tegemist on eskiisiga ning täpsed lahendused selguvad põhiprojekti koostamise käigus. Antud kirja peale täiendavaid ettepanekuid ei esitatud. Seoses Tuisu tänava haru kavandamisega saadeti kinnisasja omanikule projekteerimistingimuste eelnõu 20.04.2020 täiendavalt arvamuse avaldamiseks, kuid selle osas ettepanekuid ei laekunud. Tuisu tänava läbimurde kavandamisega seoses ei muudeta antud kinnistu lõigul oluliselt tänast olukorda. Tallinna maantee jääb olemasolevale kujule ning sellest saab Pärnu linna ja Sauga alevikku ühendav kogujatee. Otsus: Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 20. MTÜ Pärnumaa Avaldan arvamust põhimaantee nr. 4 Tallinn – Pärnu – Ikla lõigu Pärnu – Sauga km 122,6 – 125,2 Otsus: Ühistranspordikeskus projekteerimistingimuste osas. Arvestada ettepanekuga, projekteeritavas lõigus projekteerida bussiooteplatvormid Kuna Pärnu ja Sauga aleviku vahelisel bussiliinil sõidavad liigendbussid, on projekteeritavale lõigule pikkusega vähemalt 18 m. vajalik ette näha bussiooteplatvormid pikkusega vähemalt 18 meetrit.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 Tuisu tänava läbimurde osas täiendav menetlus (20.04.2020) 3. Kooskõlastused Jrk Kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse otsus nr 1. Terviseamet /…/ Otsus: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt ei kaasne kavandatavate tegevuste elluviimisel olulist mõju Põhiprojekti koostamisel arvestatakse müratundlike aladega ja nendele kehtivate 24.04.2020 15-1/18- keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale, kui järgitakse esitatavaid ning liiklusmüra normtasemetega. 0100/19206-2 üldiseid keskkonnanõudeid. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitusprojekti koostamisel õigusaktidest tulenevaid ja eelhinnangus toodud nõudeid ja soovitusi. Projekti järgmises etapis koostatakse mürauuring Tuisu tänava läbimurdele. Mürauuringus tuleb hinnata uue tee kasutamisest tingitud liiklusmüra tasemeid ning selle levimist piirnevatele aladele ning tuua välja vajalikud leevendusmeetmed, et tagada ümbruskonnas asuvatel aladel mürataseme vastavus määrusega kehtestatud müra normtasemetele. Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud projekteerimistingimustega põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu km 122,6–125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusega ning ei esita vastuväiteid, kui arvestatakse müratundlike aladega ja nendele kehtivate liiklusmüra normtasemetega. 2. Rahandusministeerium /…/ Otsus: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks ning Kavandatav tegevus on kooskõlas Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud muuta projekteerimistingimuste eelnõud järgmiselt: 24.04.2020 15-1/18- teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha 1. Parandada punkti 2 ning asendada algatamise info kehtestamise infoga ning lisada 0100/19206-3 täpsustamine km 92,0 – 170,0“. asjaolu, et teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, Juhime tähelepanu, et projekteerimistingimuste eelnõu punktis 2 on asjakohane tuua välja info vaid võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise teemaplaneeringu kehtestamise kohta ning asjaolu, et teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi meetmed on hinnatud teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude 2. Uuendada teemaplaneeringu materjalidele suunav aadress, teemaplaneering on leevendamise meetmed on hinnatud teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel https://maakonnaplaneering.ee. Pärast teemaplaneeringu kehtestamist on asjakohatu algatamise korralduse nimetamine. Samuti palume ajakohastada teemaplaneeringu materjalidele suunav aadress, teemaplaneering on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel https://maakonnaplaneering.ee. Palume eelnõud täpsustada. Rahandusministeerium kooskõlastab Maanteeameti korralduse eelnõu „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu km 122,6–125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“. 3. Põllumajandusamet /…/ Otsus: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks ning Maaparandusseaduse järg võib kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, ehitada muu ehitise või võtta esitatud info teadmiseks. Esitada projekti vete juhtimissüsteemide projekt 29.04.2020 15-1/18- reguleerida seal maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaset üksnes kõrgusarvude kontrolliks ja kooskõlastamiseks Põllumajandusametile. 0100/19206-4 Põllumajandusameti loal. ¹ Projektialale jääb maaparandussüsteemi Keskuse (Pärnu) 6114870010011/001 eesvoolukraavi 2x1000Met truup. Truubi ühte toruosa läbivad, truubi eesmärke silmas pidades, mittevajalikud sidekaablid. Eeltoodust tulenevalt Põllumajandusamet kooskõlastab põhimaantee nr 4 km 122,6-125,2 Pärnu-Sauga lõigu põhiprojekti koostamise eelnõu, lähtudes eelnõu punktist 4.6 „projektiga seotud täpsustused“. 4. Tori Vallavalitsus /…/ Selgitus: Olles edastatud materjalid läbi vaadanud, märgib Tori Vallavalitsus järgmist: 1. Arvestada ettepanekuga, põhiprojekti koostamisel arvestatakse kõikide kehtivate 04.05.2020 15-1/18- 1. Arvestada projekti koostamisel Jänesselja tn 20 kinnistu detailplaneeringuga (kehtestatud Sauga planeeringutega. 0100/19206-5 Vallavolikogu 29. mai 2014 otsusega nr 33). Planeering on alla laetav lingilt: 2. Maanteeamet kaalus antud ettepanekut ja leidis, et kergliiklustee kavandamine https://drive.google.com/open?id=1180mAsUQ2dywQw6sAs03fLBHCZBTJpAB rabapoolsele küljele ei ole põhjendatud. Maanteeamet tagab teemaplaneeringu kohased 2. Kaaluda kergliiklustee projekteerimist ka rabapoolsele küljele Hirvela elamupiirkonna ühendamiseks ohutud kergliiklustee ühendused elamupiirkonna jaoks teisele poole teed. Täiendavate Pärnu linna kergliiklusteede võrku. kergliiklusteede rajamine on võimalik hiljem. 3. Kaaluda Hirvela tn -Tallinna mnt ristmikku ringristmikuna.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 4. Võtta võimalik palju arvesse Kingu-Kristjani (73001:001:1448) ja Väike-Kingu (73001:001:1449) 3. Kaaluti ringristmiku kavandamise võimalusi, kuid tegemist ei ole teemaplaneeringu kinnistu omanike arvamust nende elamisväärsete tingimuste säilitamiseks. järgse lahendusega. Samuti ei ole otstarbekas kahe järjestikuse ringristmiku kavandamine suure liiklussagedusega ja raskeveokite osakaaluga rahvusvahelisel riigiteel (liikluse Tori Vallavalitsus on endiselt seisukohal, et oluliselt parema maa- ja liikluskorralduslahenduse annaks sujuvuse ja projekti eesmärgist lähtuvalt). Tallinn-Pärnu-Ikla mnt läbimurre Turba tn kaudu. Menetluse käigus kaalus Maanteeamet Hirvela ristmiku võimalikke lahendusi ja on otsustanud projekteerida teemaplaneeringu järgne lahendus, mille kohaselt on ristumine Via Balticaga lahendatud foorristmikuna. 4. Kingu-Kristjani (73001:001:1448) ja Väike-Kingu (73001:001:1449) kinnistu omanike esitatud ettepanekuid on kaalutud käesolevas tabelis maaomanike esitatud ettepanekute juures. Otsus: Arvestada ettepanekutega osaliselt. 1. Arvestada projekteerimisel Jänesselja tn 20 kinnistu detailplaneeringuga. 2. Mitte projekteerida antud projekti raames kergliiklusteed rabapoolsele küljele Hirvela elamupiirkonna ühendamiseks. 3. Mitte kavandada Hirvela ja Tallinna mnt ristmikule ringristmikku. 4. Põhiprojekti koostamisel võtta võimalikult palju arvesse Kingu-Kristjani (73001:001:1448) ja Väike-Kingu (73001:001:1449) kinnistu omanike esitatud ettepanekuid. 5. Pärnu Linnavalitsus Pärnu linnavalitsuse ettepanekul tuleb eskiisprojektist Tuisu tänava läbimurre eemaldada müratõkked. Selgitus: Samuti tuleb arvestada Pärnu linnavolikogu 18.06.1998 otsusega nr 29 kehtestatud „Tallinna mnt, Seoses Tuisu tn läbimurdega ei kavandata tegevusi Tallinna maantee linnalises lõigus. 14.05.2020 15-1/18- Ehitajate tee ja Parmu tn vahelise ala detailplaneeringuga“ ja Pärnu linnavolikogu 20.01.2005 otsusega Joonisele on ekslikult jäänud valed jooned, kuid projekteerimistingimustes on selgelt 0100/19206-7 nr 10 kehtestatud „Turba tn 2 kinnistu detailplaneeringuga.“ väljendatud, et lõik jääb muutmata kujule. Võtame märkuse teadmiseks ja parandame joonist. Põhiprojekti koostamisel arvestatakse kehtivate detailplaneeringutega ning projekteerimistingimuste eelnõus lisatakse punkt 4.6 (Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine). Otsus: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. Lisada projekteerimistingimustesse punkt 4.6 Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine. 6. Maa-amet /…/ Edastatud krundijaotuskava kohaselt on Tuisu tänava läbimurde projekteerimisel vajalik teha maaeraldus Otsus: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 28.04.2020 15-1/18- riigi omandis olevast M110 kinnisasjast (katastritunnus 73001:001:0423), mille valitseja on Põhiprojekt edastada Maa-ametile koos lõpliku M110 kinnisasja äralõike suurusega 0100/19294-2 Keskkonnaministeerium ja valitseja volitatud asutus Maa-amet. Lisaks jääb projekteeritava teelõigu alla seisukoha kujundamiseks ja kooskõlastamiseks. valdav osa 24.04.2020 maakatastris registreeritud reformimata Õie katastriüksusest (katastritunnus 80901:001:0430). Mõlemad nimetatud maaüksused on Maa-ameti „Ministeeriumite huvid“ kaardirakenduses märgitud Maanteeameti huvialas olevate maaüksustena seoses Tallinn-Pärnu-Ikla maantee võimaliku trassikoridoriga. Maa-ametil puuduvad vastuväited projekteerimistingimuste andmisele põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn– Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu km 122,6–125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde ehitusprojekti koostamiseks vastavalt edastatud eelnõule ning KMH algatamata jätmisele. Kuivõrd ehitusloa andmiseks peab olema M110 kinnisasjast vajalik äralõige välja jagatud ja Maanteeametile üle antud, tuleb põhiprojekt koos lõpliku äralõike suurusega esitada M110 kinnisasja volitatud asutusele kooskõlastamiseks. Pärast vajaliku kooskõlastuse andmist saab Maa-amet nõustuda äralõike välja jagamisega ning üle andmisega. Lisaks jäävad projekti töötsooni ja selle lähedusse mitmed geodeetilised märgid. Palume edastada põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu km 122,6–125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde ehitusprojekt Maa-ametile seisukoha kujundamiseks.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 4. Arvamused Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse otsus nr 1. AS Connecto AS (ELA Projekt kooskõlastamisel taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused ning projekt kooskõlastada Otsus: Lugeda, et arvamuse andja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. Taotleda SA) ELA SA haldusega. ELA SA halduselt tehnilised tingimused ning projekt kooskõlastada ELA SA haldusega. 20.04.2020 15-1/18- 0100/19292-2 2. Riigimetsa Majandamise Projekteerimistingimuste eelnõust selgub, et tegevuse hõlmab ja piirneb Surju metskond 48 Otsus: Lugeda, et arvamuse andja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. Keskus (80901:001:0272) kinnistuga. RMK on tutvunud esitatud materjalidega ning on arvamusel, et 04.05.2020 15-1/18- projekteerimistingimuste eelnõu on asjakohane ja piisav. 0100/19292-5 3. Elektrilevi OÜ Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu kohta palume esmalt tellida tehnilised tingimused Otsus: Lugeda, et arvamuse andja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 04.05.2020 15-1/18- mitteelektriprojektile (https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised-tingimused). Teeprojekti koostamise Sõlmida kolmepoolne koostööleping ning juhinduda väljastatavast projekteerimise 0100/19292-6 käigus Elektrilevi võrgu ümber projekteerimiseks tuleb eelnevalt sõlmida kolmepoolne koostööleping lähteülesandest. ning juhinduda väljastatavast projekteerimise lähteülesandest 4. Jahimeeste Krundijaotuskaval, Teie kirja lisa 3. milline on koostatud Reaalprojekti poolt, on näidatud Pärnumaa Selgitus: (73001:001:0248) Jahimeeste Liidule (PJL) kuuluva Jahimeeste kinnistu, katastritunnusega 73001:001:0248, äralõige Maa võõrandamine on vajalik avaliku tee ehitamiseks. Täpne võõrandamise vajadus ja kinnistust. Arvestades seda, et äralõige on märkimisväärselt suur, kaotab see kinnistu meie jaoks äralõike suurus selgub põhiprojekti koostamise käigus. 04.05.2020 15-1/18- igasusguse väärtuse. Seda enam, et allesjäävale kinnistule ei ole ette nähtud ka mitte ühtki mahasõitu. Äralõiget puudutavate kokkulepete sõlmimine ei ole projekteerimistingimuste menetluse 0100/19297-2 ese. Nende osas räägitakse läbi maade omandamise protseduuri käigus, mille osas esitas Teie kirjast ja selle lisadest jookseb läbi vaid maade sundvõõrandamise versioon, kuid kahjuks mitte Maanteeamet kirjelduse antud menetluse käigus. läbirääkimiste võimalust. Meie oleme avatud läbirääkimisteks, et jõuda mõlemat poolt rahuldava Jahimeeste kinnistule on kavandatud mahasõit Tuule tänavalt (vt projekteerimistingimuste tulemuseni. punktis 3.2.2 viidatud joonis) võimaldades seejuures Tuisu tänava läbimurdele kõik Arvestades eelpool toodut, et saa Pärnumaa Jahimeeste Liit nõustuda Teie poolt esitatud pöörded. projekteerimistingimustega. Otsus: Eeltoodust lähtuvalt Maanteeamet järeldab, et arvamuse avaldajal ei ole sisulisi ettepanekuid projekteerimistingimuste osas. 5. Parmu tn 6 Meile projekt sobib. Otsus: Lugeda, et arvamuse andja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. (62504:067:0080) 27.04.2020 15-1/18- 0100/19298-2 6. Linaski /…/ Selgitus: (73001:008:1675), Oleme seisukohal, et projekteerimistingimuste eelnõu on õigusvastane, kuivõrd sellega muudetakse Angerja kehtestatud detailplaneeringut. Samuti on Maanteeamet jätnud projekteerimistingimuste koostamisel 1. Projekteerimistingimuste näol on tegemist sisuliselt tingimuste ja nõuete koguga, millega (73001:008:1676), Säga arvestamata eelnevad kooskõlastused ning ettevõtte põhjendatud huvid ning vajadused. Oleme määratakse ära projekti koostamise alused. Seega ei saa eeldada, et projekteerimistingimuste (73001:001:1476), konsulteerinud teiega kavandatavate lahenduste osas mitmel korral, sh viimati 16.12.2019. Port Arturi andmisel oleksid teada lõpliku projektlahenduse täpsed asjaolud, tegemist ei ole valmis Turba 2 hinnangul on põhjendatud, et projekteerimistingimuste edasises menetluses tuleb lähtuda järgmistest tööprojektiga. Turba tn 2 kinnistu DP-ga arvestatakse tee projektala piires põhiprojekti (62504:067:0001), tingimustest: koostamisel. Turba 2a 1. Teeprojekti peab muutma selliselt, et see oleks kooskõlas Pärnu Linnavolikogu kehtestatud Põhiprojekti koostamisel arvestada kehtiva Turba tn 2 DP järgse mahasõidu asukohaga ning (62504:067:0002), 20.01.2005 otsusega nr 10 „Turba tn 2 kinnistu detailplaneering“ (edaspidi DP); leida optimaalne lahendus Parmu tänava ristmiku juures. Põhiprojektis lahendada ristmik Turba 2b selliselt, et oleks tagatud mahasõit ka Parmu tänavale. 2. Projekteerimistingimusi tuleb täpsustada selliselt, et Linaski, Angerja ja Säga kinnistutele (62504:067:0003) Turba Vahetult Ehitajate tee ristmikule DP kohane mahasõit nihutada põhja suunal nii, et see lahendatakse vajalikud mahasõidud ja juurdepääsud juba Teeprojekti koostamise käigus. 8 (62504:067:0005) arvestaks DP kinnistusisese liikluskorraldusega. Mahasõidul on lubatud parempöörded. 3. Lähtuvalt Pärnu Linnavalitsuse kooskõlastusest eelprojektile, tuleb projekteerimistingimusi täpsustada selliselt, et Turba tn kaasatakse Tööprojekti kogujateena kuni Savi tn ristmikuni; Tuule tänav projekteerida mahus, mis on vajalik juurdepääsuks riigiteega külgnevale alale ehk Turba tn 8 ja Jahimeeste kinnistu sissesõitudeni (kaasaarvatud). 06.05.2020 15-1/18- 4. Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks tuleb rajada kergliiklustunnel Ehitajate tee alla (Tuisu 0100/19298-5 ja Savi tn vahelisele alale); 2. Antud kinnistutele on projekteerimistingimustes kavandatud mahasõidud, mis asuvad projektala piires ning on plaanis välja ehitada teeprojekti raames. Projekteerimistingimusi ei saa kinnitada seni, kuni valmib asjakohane keskkonnamõjude (edaspidi KMH) eelhinnang. AS Kobras poolt koostatud töö nr 2020-037 on oluliste puudustega, sh ei ole analüüsitud müra Projekteerida Angerja ja Linaski kinnistutele mahasõite ühendav kogujatee ja näha ette selle ja vibratsiooni mõju Tuisu tänava kinnistutele. Projekteerimistingimused, sh KMH eelhinnang peavad ühendamine Hirvela tänava ristmikuga. Hirvela tänava ristumine Via Balticaga lahendada  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 põhinema liiklusuuringul, sh müra modelleerimisel, mis koostatakse ka Turba tn 2 asuva büroohoone foorristmikuna. Sulgeda Angerja ja Linaski kinnistutele otse ligipääsud Via Balticalt, ligipääs kohta. saab olema läbi kogujatee. Säga kinnistule projekteerida eskiisis näidatud parempööretega Eelnevat arvesse võttes loodame teie koostööle ning palume olla kaasatud ka edaspidi. Samuti oleme mahasõit Via Balticalt. valmis täiendavalt kohtuma Teeprojekti lahenduste arutamiseks. 3. Pärnu Linnavalitsus on varasemas kirjavahetuses küll väljendanud soovi Turba tänava /…/ kogujatee kavandamiseks. Maanteeamet kaalus (sh võimalike kaasrahastuse) erinevaid Täiendavad selgitused ja põhjendused lisatud 05.05.2020 kirjale. võimalusi, kuid ei pidanud selle kavandamist vajalikuks riigitee huvidest lähtuvalt ning on selgitanud neid seisukohti ka Pärnu linna esindajatele. Projekteerimistingimustega on kavandatud ühendus Turba tänavaga läbi Tuule tänava, mis on ette nähtud perspektiivse teena ning Pärnu linnal on võimalik need ühendused välja ehitada kohalike teedena. Antud projekteerimistingimuste menetluse käigus Pärnu linn esitas tingimuseks, et arvestada Turba tn 2 DP-ga ja seda Maanteeamet vastavalt käesolevale tabelile ka on teinud. Täiendavaid ettepanekuid Pärnu linn ei esitanud ning projekteerimistingimused loetakse nende poolt kooskõlastatuks. Kohaliku tee projekteerimistingimuste väljastajaks on kohalik omavalitsus. 4. Liiklusuuringu tulemuste alusel selgub kergliiklejate ja jalakäijate liikumissuund ja vajadused ning põhiprojektis lahendatakse ohutu jalakäijate teeületus. 5. Projekteerimistingimuste on sisuliselt tingimuste ja nõuete kogu, millega määratakse ära projekti koostamise alused. Seega ei saa eeldada, et projekteerimistingimuste andmisel oleksid teada lõpliku projektlahenduse täpsed asjaolud, mida omakorda oleks võimalik KMH algatamise kontekstis detailselt eelhinnangus hinnata. Käesoleval juhul on eelhinnang koostatud projekteerimistingimuste andmise menetluse faasis, olemasolevat infot arvestades. Eelhinnangu asjakohasuse ja piisavuse osas annavad seisukoha asjaomased asutused. Enne ehitusloa andmist eelhinnangut ajakohastatakse asjakohase uue teabega või koostatakse uus eelhinnang. Projekteerimistingimused ja KMH eelhinnang sätestab, et mürauuring koostatakse põhiprojekti käigus. Enne projekteerimistingimuste kehtestamist liiklusuuringut ja müra modelleerimist mitte teha. Need tegevused on nõutud projekteerimistingimustes põhiprojekti koostamise ajal. Otsus: Arvestada ettepanekutega osaliselt. 1. Arvestada ettepanekuga. Põhiprojekti koostamisel arvestada kehtiva Turba tn 2 DP järgsete mahasõidu asukohtadega. Lisada projekteerimistingimustesse punkt 4.6. (Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine). 2. Tuule tänav projekteerida mahus, mis on vajalik juurdepääsuks riigiteega külgnevale alale ehk Turba tn 8 ja Jahimeeste kinnistu sissesõitudeni (kaasaarvatud). 3. Projekteerida Angerja ja Linaski kinnistutele mahasõite ühendav kogujatee ja näha ette selle ühendamine Hirvela tänava ristmikuga, mille kaudu on tagatud ligipääs Via Balticale. Hirvela tänava ristimik lahendada foorristmikuna. Parempööretega mahasõite Angerja ja Linaski kinnistutele mitte projekteerida. Säga kinnistule projekteerida eskiisis näidatud parempööretega mahasõit Via Balticalt. 4. Mitte arvestada ettepanekuga. Turba tänava ühendust mitte projekteerida. 5. Arvestada ettepanekuga. Põhiprojektis tagada ohutu teeületus jalakäijatele ja kergliiklejatele. 6. Arvestada ettepanekuga. Täiendada KMH eelhinnangut Tuisu tn DP osas ja lisada projekteerimistingimustesse punkt 4.6. (Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine). 7. Mitte arvestada ettepanekuga. Enne projekteerimistingimuste kehtestamist liiklusuuringut ja müra modelleerimist mitte teha. Projekteerimistingimused ja KMH eelhinnang sätestab, et mürauuring ja liiklusuuring koostatakse põhiprojekti käigus, kui on teada täpsem lahendus.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 7. Kingu-Kristjani Selgitus: (73001:001:1448) 1. Maanteeametil puudub pädevus ja seaduslik alus kohaliku omavalitsuse vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks ja projekteerimiseks. Maanteeamet ei võta kohustust 07.05.2020 15-1/18- selliste rajatiste väljaehitamist teeprojekti raames ning selles osas tuleb pöörduda kohaliku 0100/19298-6 omavalitsuse poole. Maanteeamet on valmis teeprojektis arvestama võimaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike rajamisega Väike-Kingu kinnistuni, kui Tori vald ja Pärnu Vesi AS on valmis selle rahastamiseks. Vastavad kokkulepped tuleb sellisel juhul sõlmida enne põhiprojekti koostamist. 2. Teeprojekti lahendusega tuleb välistada võimalike kahjude tekkimine hoonetele, vajadusel dokumenteeritakse hoonete seisukord enne ehituse algust. 3. Tee projektiga ei halvendata kinnistu veerežiimi, täiendavat vett kinnistule ei suunata. Riigiteelt sadevete ärajuhtimine lahendatakse põhiprojekti käigus. 4. Müratõkkeseina täpne asukoht selgub põhiprojekti käigus ja sõltub müra leviku suunast jne. Seina kauguse valikul arvestatakse ettepanekuga, kuid lõplik lahendus selgub põhiprojekti koostamise käigus. 5. Arvestame ettepanekuga ja kavandame rohelist värvi müratõkkeseina. 6. Võõrandamise vajadus on äärmuslik meede ning hetkel ei näe Maanteeamet selleks vajadust. Võimalike häiringute ja piirangute leevendamiseks nähakse ette leevendavad meetmed. Otsus: Arvestada ettepanekutega osaliselt. 1. Pärnu linna vee- ja kanalisatsiooni trassidega liitumise vajadus selgub koostöös kohaliku omavalitsusega projekteerimise käigus. 2. Ennetada ehitamise käigus elamule võimalike kahjude teket. Projekteerida lahendused, mis väldivad ehituse käigus kinnistul asuvatele hoonetele kahjulikku mõju. 3. Tagada olemasolevate kraavide jms süsteemide toimimine, täiendavat vett kinnistule mitte suunata. 4. Rajada tee ja müratõke kinnistupiiridest vajalikule kaugusele. 5. Müratõke projekteerida rohelist värvi. 6. Võõrandamist kinnistust mitte kavandada.  Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde projekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 8. Väike-Kingu Selgitus: (73001:001:1449) KMH eelhinnangus on nimetatud antud puurkaev mille sanitaarkaitsealaks on määratud 10 m. Uus projekteeritav läbimurre jääb olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitsealast väljapoole. 07.05.2020 15-1/18- Maanteeamet on valmis teeprojektis arvestama võimaliku ühisveevärgi ja - 0100/19298-7 kanalisatsioonitorustike rajamisega Väike-Kingu kinnistuni, kui Tori vald ja Pärnu Vesi AS on valmis selle rahastamiseks. Vastavad kokkulepped tuleb sellisel juhul sõlmida enne põhiprojekti koostamist. Arvestame ettepanekutega müratõkkeseina asukoha ja materjali valikul: müratõke projekteerida puurkaevu sanitaarkaitsealast väljapoole ning ühtlasel kaugusel piki kinnistut ning osaliselt läbipaistvana juhul, kui ei ole täidetud insolatsiooninõuded. Seina kauguse valikul arvestatakse ettepanekuga, kuid lõplik lahendus selgub põhiprojekti koostamise käigus. Tee projektiga ei halvendata kinnistu veerežiimi, täiendavat vett kinnistutele ei suunata. Täpne sadevee lahendus lahendatakse põhiprojekti käigus. Tuule ja Tuisu tänava ristmikule kavandada pimedatele mõeldud foorkäivitusnupp helisignaaliga. Võõrandamise vajadus on äärmuslik meede ning hetkel ei näe Maanteeamet selleks vajadust. Võimalike häiringute ja piirangute leevendamiseks nähakse ette leevendavad meetmed. Otsus: Arvestada ettepanekutega osaliselt. 1. Pärnu linna vee- ja kanalisatsiooni trassidega liitumise vajadus selgub koostöös kohaliku omavalitsusega projekteerimise käigus. 2. Müratõke projekteerida puurkaevu sanitaarkaitsealast väljapoole ning ühtlasel kaugusel piki kinnistut ning osaliselt läbipaistvana juhul, kui see tuleneb insolatsiooni nõuetest. Müratõke projekteerida rohelist värvi. 3. Tee projektiga kinnistu veerežiimi mitte halvendada, täiendavat vett kinnistutele ei suunata. Täpne sadevee lahendus lahendatakse põhiprojekti käigus. 4. Tuule ja Tuisu tänava ristmikule kavandada pimedatele mõeldud foorkäivitusnupp helisignaaliga. 5. Võõrandamist kinnistust mitte kavandada.