Võrumaa Antsla vald Antsla linn Veski tn 12 kinnistu veetöötlusjaam

TINGMÄRGID K2 Proj. kanalisatsioonitorustik (rajatakse kinnisel meetodil) BA K2 AB Objekt VEETÖÖTLUSJAAMA 22.07.2020 REKONSTRUEERIMINE T [email protected] tel. 56498963 KATENDITE TAASTAMINE 0920 Veski tn 12, Staadium Joonise nimetus PP KATENDITE TAASTAMINE 1:500 Teede insener Aleksei Solovjov Joonise nr. TL-4-01 v01  MTR nr. EO10165908-0001, EH10165908-0001, EJ10165908-0001, EP10165908-0001, EK10165908-0001, KJK000453, KHK000646 Tellija: Võru Vesi OÜ Ringtee tn 10 Võru 65605 Võrumaa +372 782 8334, [email protected] Töö nr: S-19-21 Versioon: 2 Kuupäev: 05.08.2020 Projektijuht Raul juhkam Projekteerija Liina Liinak Toomas Aljas ANTSLA LINNA VEETÖÖTLUSJAAMA REKONSTRUEERIMINE Tööprojekt Tallinn 2020  Töö nr. S-19-21 ANTSLA LINNA VEETÖÖTLUSJAAMA REKONSTRUEERIMINE SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS TÖÖPROJEKT Dokumentide nimekiri Faili nimeväljad 3 1 2 4 5 6 Dokumendi tähis Faili laiend Väljatrüki kuupäev Projekti osa tähis Dokumentide Järjekorra tähis Projekti tunnus Dokumendi / kataloogi nimetus Versiooni nr Grupi tähis grupp Staadium Märkus Projekti konteiner ANTSLA TP - - v02 AntslaVTJ 2020-08-05 bdoc ANTSLA_TP_v02_AntslaVTJ_2020-08-05.bdoc 0.Ülddokumendid 0 Tiitelleht ANTSLA TP AA 0 01 v02 tiitel 2020-08-05 pdf ANTSLA_TP_AA-0-01_tiitel.pdf Dokumentide nimekiri ANTSLA TP AA 0 02 v02 nimekiri 2020-08-05 pdf ANTSLA_TP_AA-0-02_v02_nimekiri.pdf 1.Lähtedokumendid 1 Antsla valla projekteerimistingimused ANTSLA TP AA 1 01 v02 projting 2019-11-20 pdf ANTSLA_TP_AA-1-01_v02_projting.pdf Maanteeameti tehnilised tingimused ANTSLA TP AA 1 02 MNTting 2020-02-19 pdf ANTSLA_TP_AA-1-02_MNTting.pdf 2.Kooskõlastused 2 Elektrilevi kooskõlastus ANTSLA TP AA 2 01 ElektrileviKK 2020-05-20 pdf ANTSLA_TP_AA-2-01_ElektrileviKK.pdf 3.Seletuskirjad 3 Seletuskiri ANTSLA TP TE 3 01 v02 seletuskiri 2020-08-05 pdf ANTSLA_TP_TE-3-01_v02_seletuskiri.pdf 4.Asendiplaani joonised (välisosa plaanijoonised) 4 Asendiplaan ANTSLA TP AS 4 01 v02 asend 2020-08-05 pdf ANTSLA_TP_AS-4-01_v02_asend.pdf 5.Üldised plaanijoonised 5 Tehnoloogiline skeem ANTSLA TP TE 5 01 v02 tehskeem 2020-08-05 pdf ANTSLA_TP_TE-5-01_v02_tehskeem.pdf Tehnohoone plaan. Tehnoloogia ANTSLA TP TE 5 02 v01 hooneplaan 2020-05-12 pdf ANTSLA_TP_TE-5-02_v01_hooneplaan.pdf Tehnohoone plaan. Arhitektuur ANTSLA TP AR 5 01 v01 plaanARH 2020-05-04 pdf ANTSLA_TP_AR-5-01_v01_plaanARH.pdf Vundamentide ja mahutite plaan ANTSLA TP EK 5 01 v01 plaanKONSTR 2020-01-09 pdf ANTSLA_TP_EK-5-01_v01_plaanKONSTR.pdf Vundamentide armeerimise plaan ANTSLA TP EK 5 02 v01 vundarmeerimine 2020-01-09 pdf ANTSLA_TP_EK-5-02_v01_vundarmeerimine.pdf Põrandate plaan ANTSLA TP EK 5 03 v01 p6randaplaan 2020-01-09 pdf ANTSLA_TP_EK-5-03_v01_p6randaplaan.pdf Seinte plaan, silluste lõiked ANTSLA TP EK 5 04 v01 seinteplaan 2020-01-09 pdf ANTSLA_TP_EK-5-04_v01_seinteplaan.pdf Laepaneelide plaan ANTSLA TP EK 5 05 v01 laeplaan 2020-01-09 pdf ANTSLA_TP_EK-5-05_v01_laeplaan.pdf Katuse plaan ANTSLA TP EK 5 06 v01 katuseplaan 2020-01-09 pdf ANTSLA_TP_EK-5-06_v01_katuseplaan.pdf 6.Üldised vaated, lõiked 6 Tehnohoone lõige A-A ANTSLA TP TE 6 01 v01 L6igeAA 2020-05-12 pdf ANTSLA_TP_TE-6-01_v01_L6igeAA.pdf Tehnohoone lõige B-B ja lõige C-C ANTSLA TP TE 6 02 v01 L6igeBBCC 2020-05-12 pdf ANTSLA_TP_TE-6-02_v01_L6igeBBCC.pdf Tehnohoone 3D vaated ANTSLA TP TE 6 03 v01 3Dvaated 2020-05-12 pdf ANTSLA_TP_TE-6-03_v01_3Dvaated.pdf Vaated ANTSLA TP AR 6 01 v01 VaatedARH 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_AR-6-01_v01_VaatedARH.pdf Lõige A-A ANTSLA TP AR 6 02 v01 L6igeAA 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_AR-6-02_v01_L6igeAA.pdf Lõige B-B ANTSLA TP AR 6 03 v01 L6igeBB 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_AR-6-03_v01_L6igeBB.pdf Mahuti kujujoonis, lõige 1-1 ANTSLA TP EK 6 01 v01 L6ige11 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-6-01_v01_L6ige11.pdf Mahuti kujujoonis, lõige 2-2 ANTSLA TP EK 6 02 v01 L6ige22 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-6-02_v01_L6ige22.pdf Vundamentide armeerimise lõiked ANTSLA TP EK 6 03 v01 vundl6iked 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-6-03_v01_vundl6iked.pdf Mahutite seinte armeerimise lõiked ANTSLA TP EK 6 04 v01 seintel6iked 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-6-04_v01_seintel6iked.pdf Panduste armeerimise lõiked, soklisõlmed ANTSLA TP EK 6 05 v01 pandusel6iked 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-6-05_v01_pandusel6iked.pdf Laepaneelide toetamise lõiked ANTSLA TP EK 6 06 v01 lael6iked 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-6-06_v01_lael6iked.pdf Paneeltugi T-1 ja T-2 ANTSLA TP EK 6 07 v01 paneeltugi 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-6-07_v01_paneeltugi.pdf Parapeti- ja räätsõlmed ANTSLA TP EK 6 08 v01 parapet 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-6-08_v01_parapet.pdf Katuseluuk ANTSLA TP EK 6 09 v01 katuseluuk 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-6-09_v01_katuseluuk.pdf Mahuti seinaavad Teljel B ANTSLA TP EK 6 10 v01 seinaavad 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-6-10_v01_seinaavad.pdf ANTSLA_TP_AA-0-02_v02_nimekiri.xls 1 (2) 05.08.2020 Töö nr. S-19-21 ANTSLA LINNA VEETÖÖTLUSJAAMA REKONSTRUEERIMINE SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS TÖÖPROJEKT Dokumentide nimekiri Faili nimeväljad 3 1 2 4 5 6 Dokumendi tähis Faili laiend Väljatrüki kuupäev Projekti osa tähis Dokumentide Järjekorra tähis Projekti tunnus Dokumendi / kataloogi nimetus Versiooni nr Grupi tähis grupp Staadium Märkus 7.Muud joonised (sõlmed, detailid jms) 7 Ristlõige 25183 Antsla-Kanepi tee L2 - 0,347km-l ANTSLA TP VK 7 01 v01 ristumineMNT 2020-05-12 pdf ANTSLA_TP_VK-7-01_v01_ristumineMNT.pdf Veesõlmede skeemid ANTSLA TP VK 7 02 v01 s6lmed 2020-05-12 pdf ANTSLA_TP_VK-7-02_v01_s6lmed.pdf Veesõlmede skeemid ANTSLA TP TE 7 01 v01 Pkadapter 2020-05-12 pdf ANTSLA_TP_TE-7-01_v01_Pkadapter.pdf Mahutiredel ANTSLA TP EK 7 01 v01 redel 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-7-01_v01_redel.pdf Läbiviigud seintest ANTSLA TP EK 7 02 v01 labiviigud 2020-04-28 pdf ANTSLA_TP_EK-7-02_v01_labiviigud.pdf 8.Spetsifikatsioonid, mahtude loetelud jms 8 Avatäidete spetsifikatsioonid ANTSLA TP AR 8 01 v01 spetsARH 2020-05-04 pdf ANTSLA_TP_AR-8-01_v01_spetsARH.pdf Välisosa spetsifilatsioon ANTSLA TP VK 8 01 v01 Vkspets 2020-05-12 pdf ANTSLA_TP_VK-8-01_v01_Vkspets.pdf Hoonesiseste seadmeted, torustike spetsifilatsioon ANTSLA TP TE 8 02 v01 Seadmetespets 2020-05-12 pdf ANTSLA_TP_TE-8-02_v01_Seadmetespets.pdf 9.Lisad (sh kõik muud lisatavad dokumendid) 9 Lisa 1. Puurkaevude veeanalüüsid 2019.a ANTSLA TP TE 9 01 v01 analyys1 pdf ANTSLA_TP_TE-9-01_v01_analyys1.pdf Lisa 2. Puurkaevude veeanalüüsid 2018.a ANTSLA TP TE 9 02 v01 analyys2 pdf ANTSLA_TP_TE-9-02_v01_analyys2.pdf Lisa 3. Puurkaevude veeanalüüsid 2017.a ANTSLA TP TE 9 03 v01 analyys3 pdf ANTSLA_TP_TE-9-03_v01_analyys3.pdf Lisa 4. Filtripaakide tooteleht ANTSLA TP TE 9 04 v01 paagid pdf ANTSLA_TP_TE-9-04_v01_paagid.pdf Lisa 5. II-astme survetõstepumba tooteleht ANTSLA TP TE 9 05 v01 survepump pdf ANTSLA_TP_TE-9-05_v01_survepump.pdf Lisa 6. Tuletõrjepumba tooteleht ANTSLA TP TE 9 06 v01 tulet6rjepump pdf ANTSLA_TP_TE-9-06_v01_tulet6rjepump.pdf Lisa 7. Membraanhüdrofoori tooteleht ANTSLA TP TE 9 07 v01 hydrofoor pdf ANTSLA_TP_TE-9-07_v01_hydrofoor.pdf Lisa 8. Õhukuivati tooteleht ANTSLA TP TE 9 08 v01 6hukuivati pdf ANTSLA_TP_TE-9-08_v01_6hukuivati.pdf Lisa 9.Õhksoojuspump ANTSLA TP TE 9 09 v01 6husoojuspump pdf ANTSLA_TP_TE-9-09_v01_6husoojuspump.pdf Lisa 10. Keevispaneelaia tooteleht ANTSLA TP TE 9 10 v01 aed pdf ANTSLA_TP_TE-9-10_v01_aed.pdf Lisa 11. Keevispaneelaia tooteleht ANTSLA TP TE 9 11 v01 MNTik6 pdf ANTSLA_TP_TE-9-11_v01_MNTik6.pdf ANTSLA_TP_AA-0-02_v02_nimekiri.xls 2 (2) 05.08.2020  Antsla Vallavalitsus KORRALDUS Antsla 20. november 2019 nr 2-3/711 Projekteerimistingimuste andmine Antsla Vallavalitsusele esitati 28.10.2019. a projekteerimistingimuste taotlus nr 1911002/10468 olemasoleva hoone asemele veetöötlusjaama ning ca 100 m 2 ehitusaluse pindalaga varumahutite projekteerimiseks. Eesmärk Antsla linnas tuletõrje veevarustuse tarbeks rajatud veesüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku mahuti rajamine ja puurkaevu ümberehitus. 07.04.2017 jõustus siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Määruse § 54 lõike 1 kohaselt peab igal ehitisel olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus, mis rajatakse tuleohutuse seaduse ja määruse nr 17 kohaselt. Antsla linnas on välja ehitatud veetorustiku ja hüdrantide süsteem, kuid puudub piisav vee surve ja vee hulk tuletõrje veevarustuse tagamiseks. Sellest tulenevalt on vaja Veski tn 12 veejaam ümber ehitada. Ehitusseadustiku § 28 ütleb, et projekteerimistingimused annab kohaliku omavalitsuse üksus ja § 33 ütleb, et projekteerimistingimused on kehtivad 5 aastat. Ehitusseadustiku § 31 lõige 1 kohaselt otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Kuna tegemist on olemasoleva veejaama ja puurkaevu maapealse osa ümberehitamisega, siis projekteerimistingimuste taotleja kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 ega ka Vabariigi Valitsuse 01.07.2015 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõike 3 alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine. Juhul kui ehitusloa menetluses selgub, et oluline keskkonnamõju võib tekkida, tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamiseks teha eelhindamine. Ehitusseadustiku § 28 ja Antsla Vallavolikogu 10.04.2018. a määruse nr 13 „Antsla Vallavalitsusele ülesannete delegeerimine” § 1 lõike 1 alusel Antsla Vallavalitsus annab korralduse: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine. 2. Anda projekteerimistingimused olemasoleva veejaama ümberehituse projekti koostamiseks, asukohaga Veski tn 12 (katastriüksus 14401:003:0025), Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond, ilma avatud menetlust läbi viimata. 3. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat alates tingimuste väljastamise kuupäevast. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Korralduse peale võib Antsla Vallavalitsusele esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tartu Halduskohtule (Kalevi tn 1 Tartu 51010 ) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. /allkirjastud digitaalselt/ /allkirjastud digitaalselt/ Avo Kirsbaum Kersti Käis vallavanem vallasekretär  Projekteerimistingimused nr 1911802/07477 Kuupäev 20.11.2019 Projekteerimistingimuste andja Antsla Vallavalitsus 75010418 Võru maakond, Antsla vald, Antsla linn, F. R. Kreutzwaldi tn 1 Telefon 785 5164 , e-post [email protected] ESTER HOMMIK maa- ja planeeringute spetsialist Seotud dokumendi andmed Liik Projekteerimistingimuste taotlus Number 1911002/10468 Kuupäev 28.10.2019 Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. • Ehitise kasutamise otstarve ja nimetus: 12747 Veepuhastusjaama hoone, 21533 veehoidla, bassein. • Projekti eesmärk: Olemasoleva hoone asemele rajatakse veetöötlusjaam ning varumahutid ca 100 m2 ehitusaluse pindalaga. Antsla linnas tuletõrje veevarustuse tarbeks rajatud veesüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku mahuti rajamine ja puurkaevu ümberehitus. • Projektis esitada tööde mahud ja materjalide spetsifikatsioon. Arvutada ehitustööde käigus üles kaevatava tee ja haljasala pindala m2, mis kuulub ehitustööde järgselt taastamisele. • Projekt koostada koostöös maanteeameti, päästeameti ja keskkonnaametiga. • Tehnovõrkude valdajatelt taotleda tingimused projekteerimiseks ja ehitamiseks ning projekt koostada kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega: - vee-ja kanalisatsioonivõrk AS Võru Vesi - elektriliinid OÜ Elektrilevi -sidekommunikatsioonid vajadusel • Ehitusuuringuid ei ole ette näha, teostatakse vajaduse tekkimisel. • Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted lahendada kooskõlas hoonestusega. • Ehitusjäätmete käitlemine teostada kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 28. Projekti seletuskirjas näidata ära ehitusjäätmete käitlemine. Projekti koosseis ja vormistamine: • Projekteerimisel lähtuda kehtivatest ehitusala normidest, standarditest, Eesti Vabariigi õigusaktidest. • Projekti joonised koostada sobival alusplaanil sellises mõõtkavas, et joonised on arusaadavad ja loetavad. Joonised esitada pdf ja autocadi failidena (koordineerituna L-Est 97 süsteemi). • Projektdokumentatsioon peab olema koostatud pädeva projekteerija poolt. • Ehitusprojekti sisu ja vormistus peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 17.07.2015.a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ja EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ nõuetele. Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamisel lähtuda juhendist „Ehitusprojekti dokumenti digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel”. • Projekteerimistingimused on ehitusprojekti kohustuslik osa ja kehtivad viis aastat. Ehitusprojekt koos ehitusloa taotlusega esitada vallavalitsusele elektrooniliselt EHRi kaudu. 1/2 Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/  Projekteerimistingimused nr 1911802/07477, 20.11.2019 Ehitise andmed Ehitisregistri kood 120533060 Ehitise nimetus veetöötlusjaam Ehitise liik hoone Ehitustegevus Ehitise laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust Ehitise asukoht Ehitise koha-aadress Võru maakond, Antsla vald, Antsla linn, Veski tn 12 Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 14401:003:0025 Võru maakond, Antsla vald, Antsla linn, Veski tn 12 Esitatavad dokumendid Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Projekteerimistin gimuste_taotlus _Nr_1911002/10 468_Koondvaad e.pdf 13.11.2019 ANTSLA_EP_A S-4- schöttli Antsla 01_Asendiplaan. Keskkonnatehni veetöötlusjaam pdf Asendiskeem 28.10.2019 ka as vakor711_Proje kteerimistingimu ste_andmine_V eski_12_veepuh astus.asice Antsla korraldus Muu lisa 20.11.2019 Vallavalitsus vakor711_Proje kteerimistingimu ste andmine_Veski 12 veepuhastus.pdf Fail konteinerist Antsla 20.11.2019 Vallavalitsus 2/2 Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/  Antsla Vallavalitsus KORRALDUS Antsla 20. november 2019 nr 2-3/711 Projekteerimistingimuste andmine Antsla Vallavalitsusele esitati 28.10.2019. a projekteerimistingimuste taotlus nr 1911002/10468 olemasoleva hoone asemele veetöötlusjaama ning ca 100 m 2 ehitusaluse pindalaga varumahutite projekteerimiseks. Eesmärk Antsla linnas tuletõrje veevarustuse tarbeks rajatud veesüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku mahuti rajamine ja puurkaevu ümberehitus. 07.04.2017 jõustus siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Määruse § 54 lõike 1 kohaselt peab igal ehitisel olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus, mis rajatakse tuleohutuse seaduse ja määruse nr 17 kohaselt. Antsla linnas on välja ehitatud veetorustiku ja hüdrantide süsteem, kuid puudub piisav vee surve ja vee hulk tuletõrje veevarustuse tagamiseks. Sellest tulenevalt on vaja Veski tn 12 veejaam ümber ehitada. Ehitusseadustiku § 28 ütleb, et projekteerimistingimused annab kohaliku omavalitsuse üksus ja § 33 ütleb, et projekteerimistingimused on kehtivad 5 aastat. Ehitusseadustiku § 31 lõige 1 kohaselt otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Kuna tegemist on olemasoleva veejaama ja puurkaevu maapealse osa ümberehitamisega, siis projekteerimistingimuste taotleja kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 ega ka Vabariigi Valitsuse 01.07.2015 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõike 3 alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine. Juhul kui ehitusloa menetluses selgub, et oluline keskkonnamõju võib tekkida, tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamiseks teha eelhindamine. Ehitusseadustiku § 28 ja Antsla Vallavolikogu 10.04.2018. a määruse nr 13 „Antsla Vallavalitsusele ülesannete delegeerimine” § 1 lõike 1 alusel Antsla Vallavalitsus annab korralduse: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine. 2. Anda projekteerimistingimused olemasoleva veejaama ümberehituse projekti koostamiseks, asukohaga Veski tn 12 (katastriüksus 14401:003:0025), Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond, ilma avatud menetlust läbi viimata. 3. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat alates tingimuste väljastamise kuupäevast. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Korralduse peale võib Antsla Vallavalitsusele esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tartu Halduskohtule (Kalevi tn 1 Tartu 51010 ) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. /allkirjastud digitaalselt/ /allkirjastud digitaalselt/ Avo Kirsbaum Kersti Käis vallavanem vallasekretär  Liina Liinak Teie 11.02.2020 Schöttli Keskkonnatehnika AS [email protected] Meie 19.02.2020 nr 15-2/20/8277-2 Nõuded kanalisatsiooniprojekti koostamisele riigitee nr 25183 teemaal ja kaitsevööndis Olete taotlenud Maanteeametilt nõudeid projektile, milles kavandatakse tehnovõrkude ehitust riigitee nr 25183 km 0,35 tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Antsla vallas Võru maakonnas. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse esitame omapoolsed nõuded kanalisatsioonirajatise (edaspidi tehnovõrk) projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega: 1. Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Riigitee nr 25183 teelõik km 0,000-0,180 on Maanteeameti rekonstrueerimisobjekt. 3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST- is. 4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/ juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 5. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 6. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 7. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 8. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast min 1,5 m ümbritsevast maapinnast), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 9. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi. 10. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 11. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Maanteeamet. 12. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 13. Sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel palume mitte kavandada sademevee juhtimist riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. 14. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 15. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 16. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa isikliku kasutusõiguse ala plaanid. 17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 18. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 2 (3) 19. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 20. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: ANTSLA_EP_TE-4-01_v01_Asendiplaan.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 3 (3)  M1:10 A 1 2 3 A A RESERVUAAR RESERVUAAR M1:10 katuseluuk L-1 katuseluuk L-1 1000x1000mm 1000x1000mm -0,50 -0,50 RD-1 RD-1 B B -0,80 Pumpade alune vundament B PUURKAEV-PUMPLA TEHNOLOOGIA B JA GENERAATORI RUUM 33 C C 1. Hoone sidumine vaata asendiplaan, joonis AS; 2. Insenertehnilised avad ja kanalida vaata EK; KVVK, EL osad; 3. Seinakonstruktsioonid vt konstruktiivne osa ja arhitektuurse osa joonised AR-6-02 ja AR-6-03; 4. Joonist vaadata koos konstruktiivse osa vastavate joonistega; 5. Joonise juurde kuulub arhitektuur- ehitusliku osa seletuskiri; 6. Pumbaruumis ja reseruvaarides 1 A 3 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline joonis MTR: Reg nr EP10165908-0001 Plaan Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht AR-5-01 Lehti -  VAADE KIRDEST M1:100 VAADE LOODEST M1:100 +4,51 +4,51 +4,05 8. 8. 3. 3,37 3. 1 1. 2 +0,40 +0,40 -0,20 -0,20 2. 2. 6. VAADE KAGUST M1:100 VAADE EDELAST M1:100 +4,51 +4,51 3. 3. 3. 1. 1. 2,95 +2,85 3,37 3,37 7. VU-1 2,80 3. 3. 2,35 2,10 VU-2 5. +0,40 2. +0,40 -0,20 -0,20 -0,20 2. 6. 1. Hoone sidumine vaata asendiplaanil, joonis AS; 2. Joonise juurde kuulub arhitektuur- ehitusliku osa seletuskiri; 3. Insenertehnilised avad vaata eriosad KVVK, EL; 4. Ventilatsiooni restid vaata KVVK-osa; 6. Fassaadikasettid ja sokliplaadid paigaldada vastavalt tootja juhistele; VIIMISTLUS: 8. Fassaadikasettide vertikaalne ja horisontaalne vuuk 10mm. 1. FASSAADI PROFIILPLEKK (OLLY TERASPROFIILID), TOON HALL RR-22; 2. TSEMENTKIUD FASSAADIPLAADID , TOON HALL (STONEREX) 5. METALLUKS, AKEN TOON TUMEHALL, RR 23; 6. R/B HARJATUD PINNAGA KALDTEE; Tellija 7. HALOGEENPROZEKTOR (100W) 8. KATUSELUUGID TOON HALL, RR22; Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline joonis MTR: Reg nr EP10165908-0001 Vaated Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht AR-6-01 Lehti -  K-1 K-2 +4,51 VS-1 +3,60 VS-2 +3,60 +3,30 (veepiir- maksimum tase) +2,10 VS-5 BETOONKIVIDEST +0,40 SILLUTISRIBA 85,30 -0,20 -0,20 -0,50 -0,80 -0,80 A B C P-2 P-1 1. Hoone sidumine vaata asendiplaanil, joonis AS; 2. Joonise juurde kuulub arhitektuur- ehitusliku osa seletuskiri; 3. Insenertehnilised avad vaata eriosad KVVK, EL; ; 4. Joonist vaadata koos konstruktiivse osa vastavate joonistega; M1:10 5. Hoone perimeetri horisontaalne soojustusplaat EPS 120 peab olema kaldega hoonest eemale. M1:10 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline joonis MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht AR-6-02 Lehti -  K-1 +4,51 +4,05 1:40 +3,60 VS-1 VS-3 +0,40 85,30 -0,20 -0,20 -0,60 VS-4 1 3 P-1 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline joonis 1. Hoone sidumine vaata asendiplaanil, joonis AS; MTR: Reg nr EP10165908-0001 2. Joonise juurde kuulub arhitektuur- ehitusliku osa seletuskiri; 3. Insenertehnilised avad vaata eriosad KVVK, EL; Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 4. Joonist vaadata koos konstruktiivse osa vastavate joonistega; 5. Hoone perimeetri horisontaalne soojustusplaat EPS 120 peab olema kaldega hoonest eemale. Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht AR-6-03 Lehti -  VU-1 1 VU-1 1700X700 1650X650 1, 2, 4 VU-2 1 VU-2 1200X2100 1170X2070 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline joonis MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht AR-8-01 Lehti -  e pi t 25183 3:0004 kaits -Kane TEHNOHOONE JA PIIRDEAIA KOORDINAADID Antsla :00 Y=650131.73 Y=650163.59 X=6412884.39 14401 X=6412877.40 Y=650137.21 X=6412875.53 O O O O O O R30 O Y=650150.52 O X=6412866.29 O O 2 1 2 2 1 2 1 m 1 L=3.2 2 1 2 2 Piirdeaed Ø16i=00.007 SUUNDPUURIMISEGA sisenemine teemaasse V-7 25183 Antsla-Kanepi tee L2 - 0,347km 85.10 Veetöötlusjaama 81.77 O * Kanalisatsioonitorustik paigaldada 30m hoone ning -Kane vöönd L2 kaitsehülssi PE De250 1250N/16 kN/m². H 3.33 varumahutid pi tee Hülsi pikkus ca 16m. e 25183 3:0004 kaits O O O Puurimismasina STARDIkaevik Antsla :00 Y=650139.81 Y=650158.62 Y=650134.83 14401 X=6412863.90 X=6412858.03 X=6412863.55 30m ntsla-K aitsevöönd tee L2 Likvideeritav hoone Y=650139.67 anepi X=6412857.16 k LVV-14 Ø400 004 O Y=650138.06 85.10 / V-1 O X=6412864.28 83.84 :003:0 85.10 O H1.26 83.24 1.80 O A O 3 14401 8 O 25 1 K-2 Ø400 84.01/ 81.59 R30 ANTSLA veetöötlusjaama tehnilised näitajad O 10,53 O 82.51 81.59 Hoone ehitusalune pind 130,7m² 81.59 6,65 m m Hoone suletud netopind 104,2 m² H2.42 L=7.3 L=13.1 7,46 De63 De63 O 2 1 2 1 2 O 1 2 Hoone kõrgus 4,70 m m 1 1 2 L=3.2 1 2 2 1 4 3 Ø160 L=16.5m Ø16i=00.007 Hoone ±0.000= 85.30m i=0.030 Puurimismasina VASTUVÕTUkaevik 9,1 O Toorvesi puurkaevust nr K-1 Ø400 8367 85.10/ Värav O O O 83.00 83.82 TINGMÄRGID H2.40 V-2 85.10 Proj. kanalisatsiooni hoolduskaev V-4 83.24 1.80 85.10 83.19 1.80 Proj. veesõlm V-6 LVV-13 85.10 Proj. väljaviik hoonest 85.10 83.19 1.80 83.44 Proj. veetorustik H 1.66 V-3 Proj. kanalisatsioonitorustik 85.10 83.19 1.80 Proj. kanalisatsioonitorustik (rajatakse kinnisel meetodil) LVV-12 85.10 Kinnistupiir 83.24 1.80 Ol.olev veetorustik LVV-11 85.10 V-5 Ol.olev madalpingekaabel/õhuliin 83.24 1.80 85.10 83.19 1.80 Ol.olev kanalisatsioonitorustik Kasutusest väljajääv torustik/rajatis Rajatav tehnohoone ja reservuaarid Asfaltkattega teenindusplats 200m² Killustikkattega teenindusala O Proj. piirdeaed 98m Tellija OÜ Võru Vesi MÄRKUSED: SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA Projekt ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA REKONSTRUEERIMINE 1. Geodeetiline alusplaan Aabenest OÜ töö nr 19213T. Mõõdistused on teostatud 2019.a oktoobris. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, Tel 670 6873; Fax 670 6875, E-post: [email protected] Joonis Antsla veetöötlusjaam MTR: Reg nr EP10165908-0001 2. Torustik, mis jääb alla külmumispiiri soojustatakse soojustusplaadiga. Kõik õigused kaitstud © ASENDIPLAAN 3. Elektri välisosa lahendatakse eraldi projektiga. Projektijuht Raul Juhkam Versioon 1 Projekti nr S-19-21 4. Kinnistule mahasõit riigiteelt vt Almi OÜ projekt töö nr 0920 5. Rajatava teenindusplats rajatakse kalletega hoonest eemale haljasalale. Projekteerija Liina Liinak Staadium TP Mõõtkava 1:500 Kuupäev 12.05.2020 Leht AS-4-01 Lehti -  e pi t 25183 3:0004 kaits -Kane TEHNOHOONE JA PIIRDEAIA KOORDINAADID Antsla :00 Y=650131.73 Y=650163.59 X=6412884.39 14401 X=6412877.40 Y=650137.21 X=6412875.53 O O O O O O R30 O Y=650150.52 O X=6412866.29 SUUNDPUURIMISEGA sisenemine teemaasse Uus juurdepääsutee 25183 Antsla-Kanepi tee L2 - 0,347km laiusega ca 3m O * Kanalisatsioonitorustik paigaldada pikkusega ca 80m kaitsehülssi PE De250 1250N/16 kN/m². 2 ja pindalaga 240 m² O 1 2 2 1 2 1 m 1 L=3.2 2 1 2 2 Piirdeaed Hülsi pikkus ca 16m. Ø16i=00.007 V-7 Hanke mahus ette 85.10 Veetöötlusjaama nähtud O 81.77 30m hoone ning juurdepääsutee -Kane vöönd L2 H 3.33 O varumahutid laiusega ca 3...5m pi tee pikkusega ca 8m ja e O 25183 3:0004 kaits O O pindalaga 30 m² Antsla :00 Puurimismasina STARDIkaevik Y=650139.81 Y=650158.62 Y=650134.83 14401 X=6412863.90 X=6412858.03 X=6412863.55 30m ntsla-K aitsevöönd tee L2 Likvideeritav hoone Y=650139.67 anepi X=6412857.16 k LVV-14 Ø400 004 O Y=650138.06 85.10 / V-1 O X=6412864.28 83.84 :003:0 85.10 O O H1.26 83.24 1.80 A O 3 14401 8 O 25 1 K-2 Ø400 84.01/ R30 ANTSLA veetöötlusjaama tehnilised näitajad O 81.59 82.51 Hoone ehitusalune pind 130,7m² O 81.59 Uus juurdepääsutee 81.59 .3m m laiusega ca 3m Hoone suletud netopind 104,2 m² H2.42 L=7 =13.1 De63 e63 L O pikkusega ca 80m 2 1 2 1 2 O 1 2 D ja pindalaga 240 m² Hoone kõrgus 4,70 m m 1 1 2 L=3.2 1 2 2 1 4 Puurimismasina 3 Ø160 L=16.5m Ø16i=00.007 Hanke mahus ette Hoone ±0.000= 85.30m VASTUVÕTUkaevik. i=0.030 Kaeviku katte nähtud O taastamise projekt juurdepääsutee Toorvesi O koostatakse eraldi puurkaevust nr laiusega ca 3...5m vastavalt K-1 Ø400 O pikkusega ca 8m8367 ja Maanteeameti 85.10/ Värav O nõuetele O pindalaga 30 m² 83.00 83.82 TINGMÄRGID R5 H2.40 V-2 85.10 Proj. kanalisatsiooni hoolduskaev V-4 83.24 1.80 85.10 83.19 1.80 Proj. veesõlm V-6 LVV-13 85.10 Proj. väljaviik hoonest 85.10 83.19 1.80 83.44 Proj. veetorustik H 1.66 V-3 Proj. kanalisatsioonitorustik 85.10 83.19 1.80 Proj. kanalisatsioonitorustik (rajatakse kinnisel meetodil) LVV-12 85.10 Kinnistupiir 83.24 1.80 Ol.olev veetorustik LVV-11 85.10 V-5 Ol.olev madalpingekaabel/õhuliin 83.24 1.80 85.10 83.19 1.80 Ol.olev kanalisatsioonitorustik Kasutusest väljajääv torustik/rajatis Rajatav tehnohoone ja reservuaarid Asfaltkattega teenindusplats 200m² Killustikkattega teenindusala O Proj. piirdeaed 98m Tellija Proj. Vesi OÜ Võru kaitsetoru MÄRKUSED: SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA Projekt ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA REKONSTRUEERIMINE 1. Geodeetiline alusplaan Aabenest OÜ töö nr 19213T. Mõõdistused on teostatud 2019.a oktoobris. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, Tel 670 6873; Fax 670 6875, E-post: [email protected] Joonis Antsla veetöötlusjaam MTR: Reg nr EP10165908-0001 2. Torustik, mis jääb alla külmumispiiri soojustatakse soojustusplaadiga. Kõik õigused kaitstud © ASENDIPLAAN 3. Elektri välisosa lahendatakse eraldi projektiga. Projektijuht Raul Juhkam Versioon 2 Projekti nr S-19-21 4. Rajatava teenindusplats rajatakse kalletega hoonest eemale haljasalale. Projekteerija Liina Liinak Staadium TP Mõõtkava 1:500 Kuupäev 05.08.2020 Leht AS-4-01 Lehti -  1 2 3 A -0,50 -0,50 B B -0,80 C C 1 3 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Vundamentide armeerimise plaan Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-5-02 Lehti -  1 2 3 A A .450 0.. 25 H= T M EN 5 A .2 U ND ...-0 V 5 .4 A AT -0 M PL K al. RESERVUAAR RESERVUAAR -0,50 -0,50 B -0,80 B +0.140 +0.210 PUURKAEV-PUMPLA RUUM C C 1 3 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-5-03 Lehti -  1 2 3 A A RESERVUAAR RESERVUAAR katuseluuk L-1 katuseluuk L-1 1000x1000mm 1000x1000mm -0,50 -0,50 RD-1 RD-1 B -0,80 B PUURKAEV-PUMPLA TEHNOLOOGIA JA GENERAATORI RUUM 33,4 C C 1 3 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-5-04 Lehti -  1 2 3 A A HCE 220- _ _ -01 HCE 220- _ _ -01 HCE 220- _ _ -02 HCE 220- _ _ -02 HCE 220- _ _ -02 HCE 220- _ _ -02 HCE 220- _ _ -02 HCE 220- _ _ -02 HCE 220- _ _ -02 HCE 220- _ _ -02 HCE 220- HCE 220- HCE 220- HCE 220- _ _ -03 _ _ -03 _ _ -03 B B HCE 220- _ _ -04 HCE 220- _ _ -05 HCE 220- _ _ -05 HCE 220- _ _ -05 HCE 220- _ _ -05 HCE 220- _ _ -05 HCE 220- _ _ -05 HCE 220- _ _ -05 HCE 220- _ _ -06 C C 1 3 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Laepaneelide plaan Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-5-05 Lehti -  1 2 3 A A =>1:40 B B C C 1 2 3 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Katuse plaan Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-5-06 Lehti -  1 2 3 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-6-01 Lehti -  +4,51 +3,60 +3,60 +2,10 +0,40 -0,20 -0,20 -0,50 -0,80 -0,80 A B C Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-6-02 Lehti -  1 2 3 1 2 3 B Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-6-03 Lehti -  A B 1 3 2 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-6-04 Lehti -  C Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-6-05 Lehti -  Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-6-06 Lehti -  Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Tehnoloogiline projekt MTR: Reg nr EP10165908-0001 Paneeltugi T-1 ja T-2 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-6-07 Lehti -  Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-6-08 Lehti -  Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Katuseluuk MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-6-09 Lehti -  +3,60 -0,20 -0,20 1 2 3 Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Mahuti seinaavad Teljel B MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-6-10 Lehti -  Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis Mahutiredel MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-7-01 Lehti -  Tellija Projekt KESKKONNATEHNIKA Joonis MTR: Reg nr EP10165908-0001 Projektijuht Raul Juhkam Versioon V01 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Toomas Aljas Staadium TP 1:50 08.04.2020 Leht EK-7-02 Lehti -  SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Sisukord 1 ASUKOHA SKEEM ......................................................................................................................................5 2 ÜLDOSA ..................................................................................................................................................6 2.1 Üldandmed ......................................................................................................................................... 6 2.1 Koondandmed .................................................................................................................................... 6 2.2 Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 7 2.3 Alusdokumendid................................................................................................................................. 7 2.4 Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ........................................................... 7 2.5 Tehnilised andmed ............................................................................................................................. 8 2.5.1 Veetöötlusjaama hoone ja varumahutid....................................................................................................... 8 3 LÄHTEANDMED.........................................................................................................................................9 3.1 Antsla linna ühisveevärgi lühikirjeldus ............................................................................................... 9 4 VEETÖÖTLUSJAAMA ASENDIPLAANI OSA......................................................................................................12 4.1 Üldosa ...............................................................................................................................................12 4.1.1 Asendiplaani vastavus lähteandmetele ....................................................................................................... 12 4.1.2 Kinnistu kirjeldus ......................................................................................................................................... 12 4.1.3 Olemasolev hoonestus ................................................................................................................................ 12 4.1.4 Olemasolev haljastus................................................................................................................................... 12 4.1.5 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Platsid ..................................................................................... 12 4.1.6 Olemasolev tehnovõrk ................................................................................................................................ 12 4.1.7 Rajatav hoonestus ....................................................................................................................................... 12 4.1.8 Rajatav haljastus ......................................................................................................................................... 12 4.1.9 Planeeritud juurdepääsutee ja teenindusplats ........................................................................................... 12 4.1.10 Veetöötlusjaama hoone paiknemiskõrgus ............................................................................................. 13 4.1.11 Sademevee käitlemine ............................................................................................................................ 13 4.1.12 Sildid ....................................................................................................................................................... 13 5 VEETÖÖTLUSJAAMA ARHITEKTUURNE OSA ...................................................................................................14 5.1 Tööde teostus ...................................................................................................................................14 5.1.1 Ehitise tehnilised andmed ........................................................................................................................... 15 5.1.2 Arhitektuurne lahendus .............................................................................................................................. 15 5.1.3 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele ......................................................................... 15 5.1.4 Hoone sisearhitektuur ................................................................................................................................. 17 5.2 Tuleohutuse nõuded ........................................................................................................................18 5.2.1 Üldist ........................................................................................................................................................... 18 5.2.2 Tehnilised näitajad ...................................................................................................................................... 18 6 EHITUSKONSTRUKTSIOONID ......................................................................................................................20 6.1 Kasutatavad normdokumendid ........................................................................................................20 6.2 Tehnilised lähteandmed ...................................................................................................................20 6.2.1 Ehitise eluiga ............................................................................................................................................... 20 6.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass ................................................................................................................... 21 6.2.3 Teostusklass ja järelevalve tase................................................................................................................... 21 6.2.4 Koormused .................................................................................................................................................. 21 6.2.5 Kandekonstruktsioonide keskkonnaklassid................................................................................................. 22 6.2.6 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ............................................................................. 22 6.3 Hoone kandekonstruktsioonide lühiiseloomustus ...........................................................................22 ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 1 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 6.3.1 Kandvad ehitiseosad ja elemendid ............................................................................................................. 22 6.3.2 Ehitise üldjäikus .......................................................................................................................................... 22 6.3.3 Tulepüsivus ................................................................................................................................................. 22 6.3.4 Välispiirete soojapidavus ............................................................................................................................ 23 6.4 Maa-alused konstruktsioonid .......................................................................................................... 23 6.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused .................................................................................................................. 23 6.4.2 Vundamendid ............................................................................................................................................. 24 6.4.3 Põrandad .................................................................................................................................................... 25 6.4.4 Soklikonstruktsioonid ................................................................................................................................. 25 6.5 Maapealsed konstruktsioonid ......................................................................................................... 25 6.5.1 Monoliitsest raudbetoonist mahutid ......................................................................................................... 25 6.5.2 Välis-ja siseseinad ....................................................................................................................................... 25 6.5.3 Katuslaed .................................................................................................................................................... 26 6.5.4 Trepid, redelid ............................................................................................................................................ 26 6.5.5 Paigalvalatavad betoonkonstruktsioonid ................................................................................................... 26 6.6 Betoonvalmistooted ........................................................................................................................ 28 6.6.1 Monteeritavate raudbetoontarindite tolerantsinõuded ............................................................................ 28 6.6.2 Nõuded materjalidele ................................................................................................................................. 29 6.6.3 Elementide valmistamine ........................................................................................................................... 29 6.7 Teraskonstruktsioonid ..................................................................................................................... 29 6.8 Kivikonstruktsioonid ........................................................................................................................ 29 7 VEETÖÖTLUSJAAMA KÜTE JA VENTILATSIOONI OSA ........................................................................................ 31 7.1 Lähteandmed projekteerimiseks ..................................................................................................... 31 7.2 Välisõhu arvutuslikud parameetrid ................................................................................................. 31 7.3 Sisekliima parameetrid .................................................................................................................... 31 7.3.1 Temperatuur............................................................................................................................................... 31 7.3.2 Niiskus ........................................................................................................................................................ 31 7.3.3 Müra ........................................................................................................................................................... 31 7.3.4 Soojusallikas ............................................................................................................................................... 31 7.4 Küte .................................................................................................................................................. 31 7.5 Ventilatsioon.................................................................................................................................... 32 7.5.1 Õhukuivati .................................................................................................................................................. 32 8 VEETÖÖTLUSJAAMA TEHNOLOOGIA OSA ..................................................................................................... 33 8.1 Veetöötlusjaama dimensioneerimise lähteandmed ....................................................................... 33 8.2 Veetöötlusjaama tehnilised näitajad ............................................................................................... 33 8.3 Veekäitluse tehnoloogiline kirjeldus ............................................................................................... 33 8.4 Veehaare.......................................................................................................................................... 34 8.4.1 Olemasolevad puurkaevud ......................................................................................................................... 34 8.4.2 Puurkaevude projektijärgne lahendus ....................................................................................................... 34 8.5 Aeratsioonisüsteem ......................................................................................................................... 35 Õhu suunamiseks vette paigaldatakse toorveetorustikule enne filtriseadet injektor. ............................... 35 8.6 Filterseadmed .................................................................................................................................. 35 8.6.1 Raua- ja mangaanieraldusfilterseadmed .................................................................................................... 35 8.7 Reservuaarid ja II-astme pumpla ..................................................................................................... 36 8.7.1 Reservuaarid ............................................................................................................................................... 36 8.7.2 Survetõstepumbad ..................................................................................................................................... 36 8.7.3 Tuletõrjepump ............................................................................................................................................ 37 8.7.4 Membraanhüdrofoor ................................................................................................................................. 37 8.8 Veemõõdusõlmed ........................................................................................................................... 38 ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 2 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 8.9 Kemikaali doseerimissüsteem ..........................................................................................................38 8.9.1 Vee desinfitseerimine ................................................................................................................................. 38 8.10 Veeproovi võtmine ...........................................................................................................................39 8.11 Hoonesisesed torustikud ..................................................................................................................39 8.11.1 Nõuded torustikule ................................................................................................................................. 39 8.11.2 Nõuded toruarmatuurile ........................................................................................................................ 39 8.11.3 Torustike toestamine .............................................................................................................................. 40 8.12 Nõuded veetöötlusega saavutatavale veekvaliteedile.....................................................................41 9 VEETÖÖTLUSJAAMA ELEKTRI JA AUTOMAATIKA OSA ......................................................................................41 10 VÄLISVEEVARUSTUS JA -KANALISATSIOON ....................................................................................................41 10.1 Veetorustik .......................................................................................................................................41 10.2 Isevoolne kanalisatsioonitorustik .....................................................................................................41 10.3 Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike toruarmatuur ja liitmikud ...............................................44 11 NÕUDED HOONETELE JA RAJATISTELE ..........................................................................................................45 12 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE .........................................................................................................................46 12.1 Üldosa ...............................................................................................................................................46 12.2 Olemasoleva puurkaevpumpla töötamine ehitustööde ajal ............................................................46 12.3 Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse tagamine .....................................................46 12.4 Kõrghaljastuse likvideerimine ..........................................................................................................46 12.5 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................................46 12.5.1 Ettevalmistustööd ................................................................................................................................... 46 12.5.2 Ehituseelse olukorra fikseerimine........................................................................................................... 47 12.5.3 Ehitustööd ............................................................................................................................................... 47 12.5.4 Geodeetilised tööd ja mahamärkimine .................................................................................................. 47 12.5.5 Objekti teadetetahvlid ............................................................................................................................ 48 12.5.6 Ajutine elektrivarustus ............................................................................................................................ 48 12.5.7 Ajutised hügieenirajatised ...................................................................................................................... 48 12.5.8 Koristamine ja ehitusjäätmed ................................................................................................................. 48 12.5.9 Liikluskorraldus ehitustööde ajal ............................................................................................................ 49 12.5.10 Ehitustööd rajatiste kaitsevööndis.......................................................................................................... 49 12.6 Torustike ehitus lahtise kaevikuga ...................................................................................................49 12.6.1 Üldosa ..................................................................................................................................................... 49 12.6.2 Ettevalmistustööd ja kaeviku kaevamine ............................................................................................... 49 12.6.3 Kaeviku toestamine ................................................................................................................................ 50 12.6.4 Tasanduskiht ja torude paigaldamine ..................................................................................................... 50 12.6.5 Kaeviku täitmine ..................................................................................................................................... 51 12.6.6 Kaevude ja kapede paigaldamine ........................................................................................................... 51 12.6.7 Torustiku soojustamine .......................................................................................................................... 51 12.6.8 Torustiku märgistamine .......................................................................................................................... 52 12.7 Rajatiste kasutusest kõrvaldamine ...................................................................................................52 12.8 Teekatete ja haljasalade taastamine ning heakorra taastamine .....................................................52 12.8.1 Kruusast- või killustikust katete taastamine ........................................................................................... 52 12.8.2 Murukatete taastamine .......................................................................................................................... 53 12.9 Tööohutus ........................................................................................................................................53 13 LAMMUTUSTÖÖD ...................................................................................................................................54 13.1 Tööde teostamise alusmaterjal ........................................................................................................54 13.2 Olemasolevate ehitiste likvideerimise üldised nõuded ...................................................................54 ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 3 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 13.3 Lammutatavad ning likvideeritavad ehitised ja rajatised ................................................................ 54 13.4 Olemasoleva hoone lammutamine ................................................................................................. 54 13.5 Keskkonnajuhtimine ........................................................................................................................ 55 13.5.1 Jäätmekäitlus ......................................................................................................................................... 55 13.5.2 Pinnas ja mineraalaines.......................................................................................................................... 55 14 KESKKONNATINGIMUSED JA –KAITSE .......................................................................................................... 57 15 KATSETAMINE JA KASUTUSELEVÕTT ............................................................................................................ 58 15.1 Üldosa .............................................................................................................................................. 58 15.2 Survetorustikud ............................................................................................................................... 58 15.3 Kanalisatsioonitorustikud ................................................................................................................ 58 15.4 Torustike desinfitseerimine ............................................................................................................. 58 15.5 Veesüsteemide teenindava personali instrueerimine ja hooldusjuhendid ..................................... 59 16 TEOSTUSJOONISED .................................................................................................................................. 60 ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 4 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 1 ASUKOHA SKEEM ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 5 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 2 ÜLDOSA 2.1 Üldandmed Projekti nimetus: Antsla linna veetöötlusjaama rekonstrueerimine Staadium: Tööprojekt Töö nr: S-19-21 Objekti asukoht: Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond Tellija: AS Võru Vesi Ringtee tn 10 Võru 65605 Võrumaa +372 782 8334, [email protected] Projekteerija: Schöttli Keskkonnatehnika AS Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn Reg: 10165908 Kontaktisikud: Tellija poolt Marko Tolga, tel +372 520 0708, [email protected] Projekteerija poolt Raul Juhkam, tel +372 512 5699, [email protected] Liina Liinak, +372 585 57972, [email protected] 2.1 Koondandmed VEETÖÖTLUSJAAMA KOORDINAADID (L-Est' 97) 1) Y=650137.21 X=6412875.53 2) Y=650147.92 X=6412877.92 3) Y=650150.52 X=6412866.29 4) Y=650139.81 X=6412863.90 PUURKAEVPUMPLA- VEETÖÖTLUSJAAMA Puurkaevu jõudlus: PARAMEETRID Qkooli tee I = 11,1 m³/h Qkooli tee II = 3,6 m³/h Veetöötlusseadmete jõudlus: Qmax = 14,2 m³/h Qnom = 5,9 m³/h RESERVUAARIDE PARAMEETRID Planeeritud kasulik veevaru: V = 220,0 m³ PIIRDEAIA KOORDINAADID (L-Est' 97) 1) Y=650131.73 X=6412877.40 2) Y=650163.59 X=6412884.39 3) Y=650158.62 X=6412858.03 4) Y=650139.67 X=6412857.16 5) Y=650138.06 ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 6 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 X=6412864.28 6) Y=650134.83 X=6412863.55 2.2 Sissejuhatus Veetöötlusjaama tehnoloogilise, konstruktiivse projekti on koostanud Schöttli Keskkonnatehnika AS. Veetöötlusjaama elektri ja automaatika ehitamiseks koostatakse eraldi projekt SystemTest OÜ poolt. Kinnistule projekteeritakse uus mahasõit riigiteelt 25183 Antsla-Kanepi tee L2 Almi OÜ poolt. 2.3 Alusdokumendid Projekti koostamise on kasutatud järgmisi lähtematerjale: • Antsla linna veetöötlusjaama rekonstrueerimine. Riigihanke alusdokumendid Hanke nr. 211229 • Antsla linna veetöötlusjaama rekonstrueerimine. Tehnoloogiline projekt. Koostanud AS Võru Vesi 2019.aastal. • Antsla valla projekteerimistingimused nr 1911802/07477, 20.11.2019 • Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030; • Geodeetiline alusplaan. Aabenest OÜ töö nr 19213T. Mõõdistused on teostatud 2019 a. oktoobris. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. • Maanteeameti projekteerimistingimused 15-2/20/8277-2, 19.02.2020 2.4 Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad Projekteerija lähtub projekteerimisel Eesti projekteerimisnormidest (EPN) ja standarditest (EVS). Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente: • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; • EVS 835:2014 Hoone veevärk; • EVS 843:2016 – Linnatänavad; • EVS 847-1:2014 Veevärk. Osa 1: Veehaarded; • EVS 847-2:2016 Veevärk. Osa 2: Veetöötlus; • EVS 812-4:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus; • EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; • Riigikogu 11. veebruar 2015. a seadus RT I, 05.03.2015, 1 „Ehitusseadustik“; https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv • Riigikogu 30. jaanuar 2019. a seadus RTI, 22.02.2019, 1 „Veeseadus 1“; • https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv • Riigikogu 10. veebruar 1999. a seadus RT I 1999, 25, 363 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“; https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018055?leiaKehtiv • Keskkonnaministri määrus nr. 31, 31.07.2019, „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1“; https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008?leiaKehtiv ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 7 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 • RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; • InfraRYL 2006. Infrastruktuuri ehitamise üldised kvaliteedinõuded, veevarustus; • MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; • Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded; • Tööinspektsiooni juhend Tööohutus ehitusplatsil 2019. • Vabariigi Valitsuse määrus nr. 17, 30. märts 2017, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014?leiaKehtiv • Siseministri määrus nr. 39, 30. august 2010, „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; https://www.riigiteataja.ee/akt/13354853?leiaKehtiv • Sotsiaalministri määrusele nr 61, 24.09.2019, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1”. • Majandus- ja taristuministri määrus 97 „Nõuded ehitusprojektile1“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007 Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: seletuskiri (1), joonised (2) töömahtude tabelid (3). Veetöötlusjaama ja sellega kaasnevate rajatiste, torustike ehitamisel tuleb kasutada parimat võimaliku tehnikat. 2.5 Tehnilised andmed 2.5.1 Veetöötlusjaama hoone ja varumahutid Ehitise kasutamise otstarbe kood 12747 – Veepuhastusjaama hoone Projekteeritud puurkaevpumpla-veetöötlusjaama tehnilised andmed: - Perspektiivne tarbijate arv 1025 elanikku - Ühiktarbimine 115 l/s - Ööpäevane keskmine veevajadus: Qkd= 118 m3/d - Ööpäevane maksimaalne veevajadus: Qmaxd= 142 m3/d - 2.astme pumpade maksimaalne vooluhulk: Qmaxh=20,5 m3/h (5,7 l/s) - tuletõrjepumba vooluhulk Qmaxh=74,5 m3/h (20,7 l/s) Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind 130,7 m2 - maapealse osa alune pind 130,7 m2 - maapealsete korruste arv 1 - maa-aluste korruste arv puudub - absoluutne kõrgus 89,8 m - kõrgus 4,7 m - pikkus 11,9 m - laius 10,9 m ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 8 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 - sügavus puudub - suletud netopind 104,2 m2 - köetav pind 33,4 m2 - maht 536 m3 - maapealse osa maht 536 m3 - üldkasutatav pind puudub - tehnopind puudub 3 LÄHTEANDMED 3.1 Antsla linna ühisveevärgi lühikirjeldus1 Antsla linnas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel üks veevärk, mis baseerub kolmel puurkaevul:  Kooli tee I puurkaev (katastri nr 8366); Veevõtt 2018 aastal 11878 m³  Kooli tee II puurkaev (katastri nr 8367); Veevõtt 2018 aastal 13816 m³  Lusti küla puurkaev (katastri nr 10454); Veevõtt 2018 aastal 16010 m³ Antsla linna ühisveevarustusega on ühendatud ka Lusti küla veesüsteem, mistõttu käsitletakse nimetatud piirkonda ühtse veesüsteemina. Ühisveevarustuse kaudu said 2018. aastal vett ligikaudu 890 Antsla linna ja 135 Lusti küla elanikku ehk kokku ligikaudu 69% veevarustuspiirkonna elanikest. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Antsla linna ja Lusti küla keskuse asutusi ja ettevõtteid. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Antsla Gümnaasium, Antsla Tervisekeskus, Antsla Kultuuri- ja Spordikeskus ning Antsla Vallavalitsus. Reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitumise võimalus tagatud suuremale osale tarbijatest. Käesoleval ajal tarbitakse Antsla linnas ja Lusti külas AS-i Võru Vesi poolt hallatavas veevarustussüsteemis kolme puurkaevu vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusseadmena on kasutusel aereeritavad raua ja mangaani eraldusfiltrid. AS-i Võru Vesi poolt hallatavad puurkaev- pumplates on veetöötlussüsteemid rekonstrueeritud 2000-ndate aastate alguses. Antsla linnas ja Lusti külas on vee-ettevõtte poolt hallatava ühisveevõrgu kogupikkus ligikaudu 27 953 meetrit, millest ligikaudu 25 907 meetrit moodustab viimastel aastatel rekonstrueeritud ja rajatud veetorustikud. Veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...110 mm. Vanemad torustikud on rajatud malmtorudest 1970-ndatel aastatel. Torustike seisukord on valdavalt hea. Ühisveevarustusega liitumise võimalus on tagatud peaaegu kõigile Antsla linna reoveekogumisala elanikele. Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Antsla linnas on tuletõrje veevõtuks ühisveevarustuse torustikule paigaldatud kokku 19 tuletõrjehüdranti. Hüdrandid on paigaldatud veetorustikule läbimõõduga De110 mm ning nende seisukord on hea. Kuna Antsla linnas puuduvad veereservuaarid ning teise astme pumplad, siis pole hüdrandid käesoleval hetkel kasutusel kuna olemasolev süsteem ei suuda tagada nõuetekohast veekogust ja survet torustikus. Lisaks on rajatud tuletõrje veevõtukoht Lusti külas asuva tiigi äärde. Joogivee kvaliteet Käesoleval ajal Antsla linna ja Lusti küla ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri (edaspidi SM) 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua ja mangaani sisaldus. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Antsla linna ja Lusti küla puurkaevude vesi üldraua sisalduse tõttu III kvaliteediklassi, mangaani sisaldus ning värvuse näitaja on ületanud III kvaliteediklassi piirnormi. 1 „Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030“ koostaja OÜ Alkranel ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 9 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Kooli tee I puurkaev (katastri nr 8366) Kooli tee I puurkaev asub kinnistul katastritunnusega 14401:003:0025 Veski tänav 12. Olemasolev hoone põrand on ca 0,1 m ülalpool maapinda. Hoone sokli kõrgus väljast vaadates on maapinnaga tasa, pumbaruumi kõrgus põrandast on 3 m (katus on kahepoolse kaldega), sisemõõdud 5,5x5,5 m. Hoone maapealse osa seinad on ehitatud silikaatkivist kaetud puitvoodriga, maa-alune osa põrandaplaat madalvundament, telliskiviseina paksus on 42 cm. Hoonele on paigaldatud soojustus ja sellele puitlaudis. Hoonel on kahepoolse kaldega puitkarkassil puidust katuslagi, mis on kaetud väljast plekiga ja seest puit laudisega. Põrand on betoonist. Uks on puituks, ukseava 16000x2000 mm. Hoones on hüdrofoor, veemahutid, filtrid, torustik. Puurkaev asub hoones. Puurkaevu sanitaarkaitseala 30m on osaliselt tagatud. Kooli tee II puurkaev (katastri nr 8367) Kooli tee II puurkaev asub kinnistul katastritunnusega 14401:003:0026 Kooli tee 19a. Puurkaev asub betoonist kaevus. Puurkaevu sanitaarkaitseala 30m on tagatud. Puurkaevust suunatakse toorvesi Kooli tee I veetöötlusseadmetele. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 10 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Lusti küla puurkaev (katastri nr 10454) Lusti küla puurkaev asub kinnistul katastritunnusega 14301:001:0104 Raudtee tn 47. Hoones asuvad veetöötlusseadmed- aereeritavad raua- ja mangaanieraldusfiltrid ning 4 m3 hüdrofoor. Puurkaevu sanitaarkaitseala 50m on tagatud. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 11 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 4 VEETÖÖTLUSJAAMA ASENDIPLAANI OSA 4.1 Üldosa 4.1.1 Asendiplaani vastavus lähteandmetele Projekt vastab lähteülesandele. 4.1.2 Kinnistu kirjeldus Ehitusprojektiga haaratud ala paikneb Võru maakonnas Antsla vallas Antsla linnas kinnistul katastritunnusega 14401:003:0025 Veski tänav 12. Rekonstrueeritav puurkaev ja rajatav veetöötlusjaam asub linna keskuses. Kinnistu piirneb nii tootmishoone, eramute, ühiskondlike hoonetega. Kinnistu ümber on kõrghaljastus. 4.1.3 Olemasolev hoonestus Kinnistul asub puurkaevu PRK0008366 pumplahoone, pindalaga 35 m2. 4.1.4 Olemasolev haljastus Kinnistul on kõrghaljastus. 4.1.5 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Platsid Ligipääs kinnistule on tagatud Veski tänavalt. Pumpla ümber ei ole piirdeaeda. Puurkaevpumplal puudub kõvakattega juurdepääsutee ning teenindusplats. 4.1.6 Olemasolev tehnovõrk Kinnistul asuvad järgmised tehnovõrgud:  Veetorud läbimõõtudega De110 ja De63  Pumplahoonet teenindav kanalisatsioonitorustik  Pumplahoonet elektriga varustav madalpingekaabel ja õhuliin. 4.1.7 Rajatav hoonestus Käesoleva projekti järgselt rajatakse kinnistule üks veetöötlusjaam, mis koosneb tehnoloogiliste seadmete ruumist pindalaga ca 34 m² ning kahest varumahutist kogumahuga 220 m³. Hoone teenindamiseks rekonstrueeritakse juurdepääsutee ja rajatakse teenindusplats. 4.1.8 Rajatav haljastus Olemasolev haljastus, mis jääb juurdepääsutee, teenindusplatsi ja rajatavale hoonele ette likvideeritakse. Haljastus, mis ehitustööde käigus saab kahjustada, kuid vaja säilitada, tuleb taastada vähemalt endisel kujul. 4.1.9 Planeeritud juurdepääsutee ja teenindusplats Juurdepääs veetöötlusjaamale saab olema Haigla tänavalt läbi kinnistu 14401:003:0039. Hoone juurde on ette nähtud parkimis- ja manööverdusala. Teenindusplatsi teekattena kasutada ühekihilist asfaltit. Teede ja parkimisala lahendusel on lähtutud EVS 843:2003 Linnatänavate standardist. Rajatava juurdepääsutee ja parkimisplatsi konstruktsioon: ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 12 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21  AC12 surf, h=6 cm;  Paekivist killustikalus fr.32/63 h=25 cm;  Liivast dreenkiht (Kf≥2,0 m/ööp; Kt=0,98) h=20 cm;  Olemasolev pinnas (huumuse kiht eemaldada). Veetöötlusjaama hoone ümber rajatakse 1m laiune killustikust teenindusala järgmise konstruktsiooniga:  Paekivist killustikalus fr.32/63 (kiilutud 8/12 killustikuga) h=20 cm;  Liivast dreenkiht (Kf≥2,0 m/ööp; Kt=0,98) h=25 cm;  Olemasolev pinnas (huumuse kiht eemaldada). Veetöötlusjaama territooriumi ümber rajatakse keevispaneelidest piirdeaed kõrgusega min 1700 mm, kogupikkus 98 m. Kasutatavad paneelid on kuumtsingitud, rohelise PVC-kattega, 5mm traadist, mõõtudega 1730x2500 mm, silma suurus 50x200 mm. Paneelid kinnitatakse kuumtsingitud aiapostidele ristlõikemõõduga 60x40 mm. 4.1.10 Veetöötlusjaama hoone paiknemiskõrgus Rajatava veetöötlusjaama nulliks on võetud rajatava veetöötlusjaama põranda tasapind ±0.00= 85.30 m abs. 4.1.11 Sademevee käitlemine Sademevesi hajutatakse ümbritsevasse pinnasesse. 4.1.12 Sildid Puurkaevu sanitaarkaitseala tuleb märgistada ning näha ette ja paigaldada nähtavale kohale vähemalt 50 meetri kauguselt loetav silt nt. „Valdaja loata puurkaevu sanitaarkaitsealal viibimine keelatud”. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 13 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 5 VEETÖÖTLUSJAAMA ARHITEKTUURNE OSA 5.1 Tööde teostus Tööd teostada vastavalt Eestis kehtivatele standarditele ja normidele. Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega:  Seadused: ­ Riigikogu 11. veebruar 2015. a seadus RT I, 05.03.2015, 1 „Ehitusseadustik“; https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv ­ Riigikogu 30. jaanuar 2019. a seadus RTI, 22.02.2019, 1 „Veeseadus1“; https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv ­ Riigikogu 10. veebruar 1999. a seadus RT I 1999, 25, 363 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“; https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018055?leiaKehtiv ­ Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010 https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859?leiaKehtiv ;  Määrused: ­ Sotsiaalministri määrusele nr 61, 24.09.2019, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1”. ­ Majandus- ja taristuministri määrus 97 „Nõuded ehitusprojektile1“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007  Standardid: ­ EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt; ­ EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt; ­ EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; ­ EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; ­ EVS 843:2016 Linnatänavad; ­ EVS 847-1:2014 Veevärk. Osa 1: Veehaarded; ­ EVS 847-2:2016 Veevärk. Osa 2: Veetöötlus; ­ EVS 835:2014 Hoone veevärk; ­ EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; ­ EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; ­ EVS 812-3:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; ­ EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; ­ EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“.  Juhendid: ­ RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; ­ MaaRYL 2000. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; ­ RYL 2002 Hoone Tehnosüsteemid; ­ Tööinspektsiooni juhend Tööohutus ehitusplatsil 2019. Kui vastavad riiklikud normatiivid puuduvad, tuleb lähtuda Soomes kehtivatest normatiivsetest dokumentidest. Vajadusel lepitakse vastavad normatiivsed viited kokku töölepingus. Vajadusel teostada töid elektripaigaldise või muude kommunikatsioonide kaitsevööndis, kooskõlastada tegevus vastavate trasside valdajatega. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 14 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 5.1.1 Ehitise tehnilised andmed Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind 130,7 m2 - maapealse osa alune pind 130,7 m2 - maapealsete korruste arv 1 - maa-aluste korruste arv puudub - absoluutne kõrgus 89,8 m - kõrgus 4,7 m - pikkus 11,9 m - laius 10,9 m - sügavus puudub - suletud netopind 104,2 m2 - köetav pind 33,4 m2 - maht 536 m3 - maapealse osa maht 536 m3 - üldkasutatav pind puudub - tehnopind puudub - hoone eluiga: vähemalt 40 aastat 5.1.2 Arhitektuurne lahendus Projekteeritav veetöötlusjaama hoone on ristküliku kujulise plaaniga ühekorruseline hoone. Hoone on lamekatusega (kalle 1:40). Hoone koosneb ühes suurest pumbaruumist ja kahest reservuaari ruumist. Pääs pumbaruumi teenindamiseks on tagatud 1200x2100mm kahepoolse ukse kaudu. Pääs reservuaaride kontrollimiseks ja puhastamiseks on katuselt 1000x1000m teenindusluukide kaudu. Luukide teenindamiseks ligipääsuks kasutada teisaldatavat redelit. 5.1.3 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele 5.1.3.1 Välisõhu arvutuslikud parameetrid ja sisetemperatuur ruumides Välisõhu arvutuslikud parameetrid: Talvine  välisõhu temperatuur -25 °C;  suhteline niiskus 80 %; Suvine  välisõhu temperatuur +25 °C,  suhteline niiskus 60 %; Sisetemperatuur ruumides  tehnilised ruumid + 10,0 °C; 5.1.3.2 Hoone piirdekonstruktsioonide iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi Nõuded hoone piirdetarinditele on antud seletuskirja konstruktsiooni osas, akustikale esitatavad nõuded puuduvad. Hoone piirdetarindite maksimaalne soojajuhtivus (W/m²K):  Pumpla välisseinad U=0,14;  Mahuti välissein U=0,16;  Sokkel U=0,14; ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 15 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21  Katuslagi U=0,14. 5.1.3.3 Vundamendid Vundamendid vt. seletuskirja konstruktsiooni osast. 5.1.3.4 Välisseinad Pumbaruumi seinad on kergplokkidest 200mm (FIBO 3 plokid) ja reservuaaride seinad 250mm monoliitsest raudbetoonist. Välisseinad on soojustatud 200mm kivivillaga (näit. Multirock Rockwool 35), kaetud tuuletõkeplaadiga (näit. Isover VKL) ja profiilplekiga (näit. Ruukki). Pumbaruumi välissein (VS-1):  Profiilplekk (n. RUUKKI);  Karkass (n. Metallkarkass) + tuulutusvahe 20mm;  Tuuletõkeplaat (n. Isover VKL) 13mm;  Kivivill (n. MULTIROCK ROCKWOOL 35) 200mm + immutatud puitkarkass (50x200mm) 200mm;  Kergbetoonist plokk 200mm (n. FIBO 3);  Siseviimistlus (kaetud tolmutõkkevõõbaga). Reservuaaride välissein (VS-2):  Profiilplekk (n. RUUKKI);  Karkass (n. Metallkarkass) + tuulutusvahe 20mm;  Tuuletõkeplaat (n. Isover VKL) 13mm;  Kivivill (n. MULTIROCK ROCKWOOL 35) 200mm + immutatud puitkarkass (50x200mm) 200mm;  Monoliitne raudbetoon sein 250mm. Täpsemalt vt. konstruktsiooni osast. 5.1.3.5 Katus Hoone katus on projekteeritud monteeritavatest raudbetoonist õõnespaneelidest (n. HCE-220mm). Katuslagi on soojustatud vahtpolüstüreenplaatide (EPS 60) ja jäiga tuulutussoonega mineraalvillaplaatidega (n. ISOVER OL TOP 40) ning kaetud SBS-katusekattematerjaliga (aluskiht n. Bicroelast EPP 4kg/m²+pealiskiht n. Bipol XL 5kg/m²). Katused on välise vihmavee ärajuhtimisega. Hoonete küljele paigaldatakse ümar vihmaveerenn ja –toru (n. kahepoolne PUR, paksus 0,50mm). Vihmaveerenni kinnituskonks 125mm, samm 700mm, renni kalle 2-5mm/m. Paigaldatav katuseinventar peab taluma mehhaanilist ja ka ilmastikukoormust. Kõik rennide ühendused tihendatakse tihendusmastiksiga.  2x SBS rullmaterjal, käiguteedel võrreldes põhikattega teist värvi SBS (aluskiht n.Bicroelast EPP 4kg/m²+pealiskiht n.Bipol XL 5kg/m²);  Soojustus - jäik tuulutussoonega mineraalvillplaat 40mm (n. ISOVER OL TOP 40);  Soojustus - vahtpolüstüreen 200...466mm (n. EPS 60);  Aurutõke – polüetüleenkile (0,2mm);  Monteeritav raudbetoon õõnespaneel (n. HCE 220) 220mm. Vee- ja aurutõkkekiht on nii tihe kui ka pidev vuugikohtades ja tarindite liitmikes. Veeplekitöödel järgitakse RT 83-10449 ja RT 83-10455 juhiseid ja Tarindi RYL 2010 ptk. 34 nõudeid, rullmaterjalist hüdroisolatsiooniga liitumisel Tarindi RYL 2010 ptk. 63 nõudeid. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 16 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Katusele paigaldatakse reservuaaride (1000x1000mm) teenindusluugid. Mahutite kohal asuvad luugid on roostevaba sisuga, tabalukuga lukustatavad väljas poolt. Luugid on tehases valmistatavad, tarnitakse koos seintega, paigaldatakse vastavalt tootja juhendile (n. Keraplast OÜ suitsueemaldusluugid). Täpsemalt vt. konstruktsiooni osast. 5.1.3.6 Avatäited Välisuks on soojustatud terasuks. Terasuks tellitakse valmistajatehaselt täielikult viimistletuna n. pulbervärviga ning varustatuna kõigi vajalike suluste, lukkude, käepidemete ja tihenditega. Uksepaneel on väljastpoolt valmistatud n.1,5mm ja seestpoolt n.1,0mm paksusest lehtterasest, mis on jäigastatud horisontaalse ja vertikaalse tugevusprofiiliga ning täidetud n.50 mm kivivillisolatsiooniga. Ukselehe paksus n.52 mm. Pumbaruumi välisuks on 1200x2100 mm kahepoolne uks. Uksed on varustatud n.kolme hingega, kuullaagritel. Välisuksed on varustatud süvistatud turvalukkudega. Kõik lukkude ja käepidemete nähtavad osad on kroomitud. Uksel on hingedepoolses küljes vähemalt 2 lukustussõlme, mis ukse sulgedes lähevad ukselengis olevatesse avadesse. Passiivsel lehel on servariivid üleval ja all. Uks on mantelservaga, ja plekist ukseplekiga. Uks on projekteeritud roostevabast terasest lävepakuga. Avatäidet on varustatud süvistatud turvaluku (n. lukukomplekt ASSA 565) ja linkkäepidemega (n. Euro ukselink 640 Fe/Cr). Kõik lukkude ja käepidemete nähtavad osad peavad olema kroomitud. Välisuste kinnitused peavad vastama kehtivatele Eesti Vabariigi standarditele sh EVS-EN 14351- 1:2007+A1:2010. Välisuks peab taluma sellele suunatud üle- ja alarõhku, selle osad peavad vastu pidama nii kasutusest tingitud mehhaanilisele koormusele kui ka ilmastikumõjudele. Suluste suurus, tugevus ja kogus peavad tagama nende vastupidavuse neile normaalsetes tingimustes mõjuvatele koormustele. Ukse paigaldamisel järgitakse tootja paigaldusjuhendeid ja n.Tarindi RYL 2010 ptk. 32 nõudeid. Uks ja selle liitekohad peavad olema nii tihedad, et vihmavesi ei tungiks ruumi ega piirdetarinditesse. Kinnitusvahendid on korrosioonikindlad, võtavad vastu vajalikud koormused ja võimaldavad temperatuurideformatsioone. Ukse piitade ja seina vahe tihendatakse polüuretaanvahu või mineraalvillaga. Vajadusel paigaldatakse uksele piiraja. 5.1.3.7 Välisviimistlus Hoone fassaadid on kaetud halli profiilplekiga (n. Ruukki), toon RR22. Sokkel on kaetud hallide tsementkiud sokliplaatidega (n. Luja). Välisuksed on tumehallid, toon RR23. Katuseluugid, restid, parapeti- ja ääreplekid ning vihmaveerennid ja -torud on tumehallid, toon RR23. Pandused r/betoonist nn harjatud pinnaga. Välisseinte ja uste toon kooskõlastatakse enne materjali ostmist vajadusel täiendavalt Tellijaga. 5.1.4 Hoone sisearhitektuur Viimistlustööde teostamine ja kvaliteet vastavad Sisetööde RYL 2013 ja Maalritööde RYL2012 töökirjeldustele ja kvaliteedile. Siseviimistluse välimusklass on 3. Kõik paigaldatavad materjalid ja tooted peavad omama Riigi Tuletõrje- ja Päästeameti ning Riigi Tervisekaitseameti vastavussertifikaate. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 17 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Pumbaruumis on põranda kalle süvendi suunas. Pumbaruumi betoonpõrand on kaetud tolmutõkkega. Põrandate tasandus-, kaitse- ja pindmised betoonitööd tehakse betoonpõrandate ehitusjuhiste BLY 4/by 31, konstruktsioonitüüpide ja konstruktsiooniprojekteerija juhendite järgi. Pumbaruumi FIBO-plokkidest ja monol. r/b seinad kaetakse tolmutõkkevõõbaga. Plokkseinte ehitus teostatakse vastavalt materjalide tootjate juhistele. Pumbaruumi lagi on monteeritavas raudbetoonist õõnespaneelidest, kaetud tolmutõkkevõõbaga. 5.2 Tuleohutuse nõuded 5.2.1 Üldist Tuleohutusalaste eriosade projekteerimisel on kasutatud vastavasisulistes õigusaktides ja standardites kehtestatud nõudeid, sh:  Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ( jõustub 01.07.2015);  Siseministri 30.08.2010.a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”;  Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“;  EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgussüsteemid;  EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrjeveevarustus“;  EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;  EVS 812-3:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“  EVS 812-4:2011 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“;  Eesti Ehitusteave „Ehitustoodete tuletundlikkuse klassid” ET-2 0109-0650;  EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused;  EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“. 5.2.2 Tehnilised näitajad Hoone tulepüsivusklass on TP3 ja see kuulub VI kasutusviisi. Hoones viibivate inimeste arv on normatiivi järgi maksimaalselt kuni 3 (suletud netopind 104,2 m²). Hoones viibivad hoonet tundvad inimesed. Statsionaarselt inimesi ei ole. Puurkaevpumba/veetöötlusjaam on ühekorruseline. Põlemiskoormus on alla 600 MJ/m². Tarindite tulepüsivus Tarindite nõutava tulepüsivuse tagamisel lähtutakse määrusest nr 54 (vt eespool). Vastavalt määrusele ühekorruseliste TP3 tulepüsivusega hoonete maapealsete tarindite tulepüsivust ei normeerita. Tulekaitsemeetmed Hoonesse tahkekütusel töötavaid soojaallikaid ette nähtud ei ole. Hoone varustatakse valvesignalisatsioonikeskusesse ühendatud suitsu- ja temperatuurianduritega. Valvesignalisatsioonikeskuse oleku- ja häiresignaalid edastatakse PLC kaudu ühtsesse juhtimiskeskusesse. Hoone on lisaks varustatud käsikustutiga. Vajalik tulekustutusvesi saadakse hoonele lähimast hüdrandist. Tuletõkkesektsioonid Hoone moodustab ühe tuletõkkesektsiooni. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 18 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus Hoonest on üks väljapääs. Päästetööde tagamine Päästemeeskonnale vajalike uste avamine tagatakse valdaja poolt. Suitsuärastus Suitsueemaldus hoones on ette nähtud ukse kaudu. Pinnakihid Hoone seinte, lagede ja põrandate pinnakihtide tuletundlikkus on toodud järgnevas tabelis: VI kasutusviis (pumbajaam) seinad Lagi põrand B-s1,d0 B-s1,d0 A2FL Hoone välisviimistluse pinnakihi süttimistundlikkus on min. B-s1,d0. Katusekatte tuletundlikkuse klass on Broof. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 19 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 6 EHITUSKONSTRUKTSIOONID 6.1 Kasutatavad normdokumendid Koormused  EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Uldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.  EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.  EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Uldkoormused. Tuulekoormus.  EVS-NE 1991-1-1:2002+AC:2009. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Uldkoormused. Tulekahjukoormus.  EVS-NE 1991-1-6:2005+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Uldkoormused. Ehitusaegsed koormused.  EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Uldkoormused. Temperatuurikoormus.  EVS-EN 1991-1-7:2005+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Uldkoormused. Erakorralised koormused. Raudbetoonkonstruktsioonid  EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Uldreeglid ja reeglid hoonetele.  EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 2: Üldreeglid. Tulepusivus.  EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Teraskonstruktsioonid  EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.  EVS-EN 1993-1-2:2006+NA:2007. Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepusivusarvutus.  EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine. Üldkehtivad reeglid ja tavad. Vundamendid  EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.  EVS-EN 1997-2:2007. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine. 6.2 Tehnilised lähteandmed 6.2.1 Ehitise eluiga Ehitise eluiga on 40 aastat. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 20 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 6.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass Standardi EVS-EN 1990:2002 järgne konstruktsioonide tagajärgede klass CC2 ja töökindlusklass on RC2. Projekteerimise järelevalve tase DSL2. Ehitusaegse järelevalve tase IL2. 6.2.3 Teostusklass ja järelevalve tase Teraskonstruktsioonide teostusklass – EXC2 Betoonkonstruktsioonide järelevalveklass – 2. järelevalveklass. 6.2.4 Koormused 6.2.4.1 Kasuskoormused EVS-EN 1991-1-1:2002 põhjal Ruumi liik Grupp qk Qk kN/m2 kN Põrandakoormused Spetsifitseerimata muud pinnad C3 5,0 4,0 Tehnilised ruumid ja tootmispindade erikoormused sisseseadest, vastavalt tehnoloogiast jms. seadmetele Katusekoormused Katused kuhu pääseb ainult hoolduseks ja remondiks H 0,75 1,5 Riputuskoormused lagedele Horisontaalkoormus käsipuudele ja rinnatistele kN/m B 1,0 6.2.4.2 Lumekoormus (EVS-EN 1991-1-3:2006)  normsuurus maapinnal 1,5 kN/m². 6.2.4.3 Tuulekoormus (EVS-EN 1991-1-4:2005) Maastikutüüp III: ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 21 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21  tuule baaskiirus 21 m/s;  tuule kiirusrõhk qp(z)=0,63 kN/ m². 6.2.5 Kandekonstruktsioonide keskkonnaklassid 6.2.5.1 Hoone raudbetoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206:1:2007:  Konstruktsioonid tehnilises ruumis XC3;  Mahutite konstruktsioonid XC4 XD2;  Vundamendid XC2. Raudbetoonkonstruktsioonide vastavus keskkonnaklassile tagatakse betooni klassi ja sarruse kaitsekihiga. 6.2.5.2 Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 12944-2:2000:  Tehnilises ruumis paiknevad konstruktsioonid C4. Teraskonstruktsioonide vastavus keskkonnaklassile tagatakse konstruktsioonide kuumtsinkimise või värvimisega. Värvimise korral lähtuda klassist H (High Durability). 6.2.5.3 Müüritise keskkonnaklassid Müüritise keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006:  Välissein, tehnilise ruumi konstruktsioonid MX4. 6.2.6 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid Betoonkonstruktsioonide tolerantsid ja kvaliteedinõuded vastavalt standarditele EVS-EN 13670:2010 ja EVS-EN 13369:2006. Teraskonstruktsioonide tolerantsid ja kvaliteedinõuded vastavalt standarditele EVS-EN ISO 9001:2001 ja EVS-EN 1090-2:2008. 6.3 Hoone kandekonstruktsioonide lühiiseloomustus 6.3.1 Kandvad ehitiseosad ja elemendid Hoone moodustavad monoliitsest veetihedast raudbetoonist reservuaarid ja väikeplokkidest seintega veetöötlusruum. Reservuaarid rajatakse plaatvundamendile, veetöötlusruum lintvundamendile ja katuslagi kaetakse monteeritavate raudbetoonist õõnespaneelidega. Välisseinad laotakse Fibo-plokkidest ja soojustatakse ning viimistletakse vastavalt arhitektuursele lahendusele. Katus kaetakse 2-kihilise SBS katusekattega. 6.3.2 Ehitise üldjäikus Hoone üldjäikus tagatakse monoliitsest raudbetoonist mahutite konstruktsiooniga ja eelpingebetoonist õõnespaneelidest vahelagede ning väikeplokk-müüritise koostööga. 6.3.3 Tulepüsivus Raudbetoonkonstruktsioonide nõutav tulepüsivus tagatakse konstruktsioonide piisava gabariidiga ja töösarruse nõuetekohase betoonikaitsekihiga. Kivikonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse nõudmistele ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 22 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 vastavate müürimaterjalide valikuga. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3, konstruktsioonide nõutav tulepüsivus R30, mille tagab raudbetoonkonstruktsioonide sarruse kaitsekiht 20mm ja Fibo-plokk müüritis. 6.3.4 Välispiirete soojapidavus Projekteeritud piirdetarindite soojapidavus:  Pumpla välissein – U=0.14 W/(m2K);  Mahuti välissein – U=0.16 W/(m2K);  Sokkel – U=0,14 W/(m2K);  Katuslagi – U=0,14W/(m2K). 6.4 Maa-alused konstruktsioonid 6.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused Kinnistule on rajatud puurkaev, ol.puuraevpumpla hoone, lähtutakse ka Maa-ameti Ehitusgeoloogia Fondi säilikutest varasemalt teostatud geoloogilisest uuringust. Kihtide tähised jäeti samaks varasema uuringu tähistega, mistõttu puuduvad osad kihid käesolevast uuringust. Geoloogilised tulbad on võetud alljärgnevast Veka Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu andmebaasist ja Maa-ameti Ehitusgeoloogia Fondi säilikust: - Puurkaevu katastrinumber: 8366 Puurkaevu keskkonnaregistri kood: PRK0008366 17002 „Ing.-geoloogiline aruanne. Antsla rajooni keskus“, ENSV Linna- ja Maaehituse Ministeerium Riiklik Projekteerimise Instituut „Estongiprogorstroi“, Šifr. A6-54, 1955 a. Geoloogilistes tulpades on kihtide paksused, veetasemed ja kihtide lasumussügavused esitatud muutmata kujul. Arvestama peab, et osad tööd on väga vanad ning tänapäeval võib olukord olla mõnevõrra täitepinnase paksuse osas muutunud. Kõrgused on Balti süsteemis. Koordinaadid, mis võeti alusplaanilt on L-EST 97` süsteemis. Puuraukude asukohad on näidatud Maa-ameti Ehitusgeoloogia Fondi säilikute asendiplaanidel, joonised: MAEHG_017002_03_j, MAEHG_017002_05_j, MAEHG_017002_06_j. Pinnaste täpsed kirjeldused, lasuvuspilt ja uuringuaegne pinnasevee tase on toodud geoloogilistes tulpades, joonistel MAEHG_017002_10_j, MAEHG_017002_11_j, MAEHG_017002_13_j. GEOLOOGILISED TINGIMUSED Uuritav piirkond jääb Valga nõo idaossa. Maapinna abs. kõrgused olid puuraukude suudmetel 76,93...84,26 meetrit. Pinnakatteks on valdavalt jääjärvede ja jõgede setted. Esineb veel punakaspruuni karbonaadivaest liivsavimoreeni ja soo- ning alluviaalseid setteid. Uuringusügavuses kuni 5,00 meetrit kirjeldati käesoleva uuringuosa käigus kuut kihti – geoloogilist elementi. KIHT 1.1 MULD Mullakiht levis pindmise kihina abivaatluspunkti AP20, kaevu K30 ja puuraugu PA61 alal 0,15...0,30 meetri paksuse kihina. Muld on kohati hallikas ja sisaldab savi. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 23 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 KIHT 1.2 TÄITEPINNAS Täitepinnas esines nii pindmise kui ka teise kihina abivaatluspunkt AP20, kaevude K 27 ja K29 alal. Kihi paksus oli 0,10 ...1,15 meetrit ning see koosnes kõdunenud turbamullast, savist, savist, liivast, kivikestest ja kruusast. KIHT 2. LIIV Peenteraline liiv levis abivaatluspunkti AP20, kaevukaevu K27 alal. Kihi paksus oli 0,50 ...1,00 meetrit keskmise tihedusega ning on hele või pruun-kollase värvusega. KIHT 3. SAVILIIV Saviliiv eraldati välja kaevude K27, K29 alal. Kihi paksus oli 0,55...1,20 meetrit ning maapinnast 0,80...1,10 meetri sügavusel. Saviliiv on punakaspruuni või rohekashalli värvi setteliste lubjakividest kujunenud tihe kiht. KIHT 4. SAVI Tumepruun või kollakashall savi levis kaevude K29, K30 ja puuraugu PA61 alal kihi paksusega 0.45...2,45 meetrit. Kiht lamas maapinnast 0,15...5,05 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 75,56...83,79 meetrit. KIHT 5. LIIVSAVi Liivsavi kiht eraldati välja uuringupunktide kaevu K30 ja puuraugu PA61 alal. Kihi paksus oli 3,95...4,75 meetrit ning see lamas kas savise kihi (PA61) või mulla all (K30) abs. kõrgustel 80,31...81,39 meetrit. Liivsavi on vähesekruusaga õhukeste saviliiva vahekihtidega punaksbeež või beež pruun plastiline tihe kiht. Pinnasevee tase Uuringuajal (1955) esines uuringusügavuses pinnasevesi puuraugu PA61 ja kaevude K29 ja K30 alal. Pinnasevee tase oli maapinnast 1,00...2,64 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 76,93...84,26 meetrit. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED Pinnase kõige pealmise kihi moodustavad kvaternaarsed setted – mitmesugused kruusad, liivad, savid ja galatsiaalsed saviliivad. Pinnase geoloogiline ehitus on keerukas. Erinevate füüsikalis-mehhaaniliste omadustega kihid vahelduvad ja lähevad üksteiseks kohati kiiresti üle. Piirkonna absoluutseks maksimaalseks külmumissügavuseks on vähese niiskusega mineraalpinnaste puhul - 1,7…2,1 m, niiskete huumuserikaste ja turbepinnaste puhul - 0,45…1,00 m. Savipinnastele toetatavad trassid tuleb rajada liivpadjaga moreeni kandevõime väheneb oluliselt. Moreeni taldmiku alust pinnast tuleb kaitsta läbikülmumise eest. 6.4.2 Vundamendid Rajatava veetöötlusjaama reservuaarid rajatakse plaatvundamendile ja pumplaruumi vundamendid rajatakse monoliitsest raudbetoonist lintvundamentidena. Ehituse alla jäävalt alalt eemaldatakse olemasoleva mulla kiht. Kaeviku tagasitäide tehakse ca 200mm paksuste kihtide kaupa tihendatud killustikuga, kruusaga või jämeliivaga. Vundamentide ja põrandaplaatide all asuvate killustiku ja kruusa (või jämeliiva) kihtide tihedusaste Dt >97%, elastsusmoodul Inspector seadmega mõõtes E>100 MN/m2 (MPa), mõõtmised teostada vastavalt antud seadme kasutusjuhendile. Vundamendi taldmikud valatakse monoliitsest raudbetoonist betooni klassiga C25/30, keskkonnaklass XC2. Armeerimine teostatakse üksikvarrastega tugevusklassiga B500B. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 24 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 6.4.3 Põrandad Veetöötlusruumi põhjaplaat valatakse kiudbetoonist paksusega 120 mm. Konstruktsiooni keskkonnaklass on XC3. Plaadi all paikneb polüetüleen kile. Põrandad on alt soojustatud 100 mm vahtpolüstürooliga n.EPS 120. Pumpade betoonvundamendid valatakse põrandaplaadi peale. Seadmed kinnitatakse alusplaadi külge kiilankrutega. Põrandaplaat eraldatakse seintest polüstürooliribaga, ning kaetakse pealt elastse massiga. Põrandatele tehakse kalded süvendi suunas n.0,5 %. 6.4.4 Soklikonstruktsioonid Pumbaruumi sokkel laotakse FIBO plokkidest. Maa-aluses osas kaetakse sokkel võõphüdroisolatsiooniga, soojustatakse n. EPS Perimeeter 200mm paksuse plaadiga ja viimistletakse tsementkiud sokliplaadiga. 6.5 Maapealsed konstruktsioonid 6.5.1 Monoliitsest raudbetoonist mahutid Projekteeritud mahutite põhjaplaat ja seinad valatakse monoliitsest raudbetoonist, paksusega 250mm. Kasutatakse veetihedat betooni, betooni klass C30/37, vesi-tsementtegur <0,45. Sarrusterase mark on B500B. Konstruktsiooni keskkonnaklassid on XC4, XD2. Betooni tööde puhul tuleb järgida EVS-ENV 13670:2010 – Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1: Üldsätted nõudeid ja juhiseid, kus on antud juhised nii dokumentatsiooni (projekt-, ehitusdokumentatsioon), toestuse ja raketise, sarruse, eelpingestamise, betoonimise, geomeetriliste tolerantside (lubatud hälbeid), kui järelvalve kohta + selgitavad lisad. Lubatud tolerantsid põhja-, seina- ja laeplaatide paksusele ±9mm ja pikkusmõõtudele ±30mm. Betooni tootja deklareerib eelnevalt, millised toodetavad betooni liigid on kasutatavad tarindites, millelt nõutakse veepidavust. Betoon peab vastama keskkonnaklassile XC4 ja XD2. Betoonisegule lisatakse veetiheduse suurendamiseks kristallatsioonil baseeruvat betoonilisandit n. Admix, mis kasvatab kinni prao kuni 0,4mm. Põhjaplaadi ja seinte vahelistes vuukides tuleb kasutada veetiheduse saavutamiseks niiskusega kokkupuutel paisuvaid vuugilinte. Põhjaplaadi alla paigaldatakse kile. Põhjaplaatide all asuvate killustiku ja kruusa (või jämeliiva) kihtide tihedusaste Dt >97%. Ehitusjärgus tuleb vältida konstruktsiooni külmakerkest põhjustatavaid kahjustusi. Kõik torustike läbiviigud tehakse veetihedad. Reservuaaride välisseinad soojustatakse. Väliseks viimistluseks on fassaadikassetid vastavalt arhitektuursele lahendusele. 6.5.2 Välis-ja siseseinad Veetöötlusruumi seinad laotakse Fibo-plokkidest paksusega 200mm. Mahutite ja veetöötlusruumi seinad eraldatakse deformatsioonivuugiga. Seinad armeeritakse Bi-sarrusega iga neljanda plokirea järel. Avad rajatavatesse seintesse sillatakse kandeseintes monoliitsete r/b sillustega ja mittekandvates seintes Fibo sillustega. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 25 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Välisseinad soojustatakse immutatud puitroovituse või terasroovide vahele paigaldatud kivivill soojustusplaatidega, kaetakse tuuletõkkeplaadiga ja viimistletakse vastavalt arhitektuursele lahendusele. 6.5.3 Katuslaed Veetöötlushoone kaetakse monteeritavate raudbetoonist õõnespaneelidega, keskkonnaklass on XD1, katuslagi soojustatakse ja kaetakse rullmaterjalist kattega. Vihmavee juhtimiseks renni tehakse katus kaldega 1:40. Katus on välimise veeäravooluga. Katuse tuulutus tuulutuskanalites toimub räästa ja parapeti kaudu. Veereservuaaridesse pääsuks on projekteeritud soojustatud ja lukustatavad tehaseliselt toodetud katuseluugid ORI 23 (n. Keraplast OY). Luugid valmistatakse vastavalt etteantud ava ja kaeluse kõrguse mõõtudele. Luukide juurde pääsuks rajatakse SBS katte alla paigaldatud niiskuskindlast vineerist käigutee. Hoone lagi:  2x SBS rullmaterjal;  käiguteedel võrreldes põhikattega n.teist värvi SBS;  (aluskiht n.Bicroelast EPP 4kg/m²+pealiskiht n.Bipol XL 5kg/m²);  Soojustus - jäik tuulutussoonega mineraalvillplaat 40mm (ISOVER OL TOP);  Soojustus - vahtpolüstüreen 150-420mm (EPS 60);  Aurutõke – polüetüleenkile;  Raudbetoon õõnespaneel 220mm. 6.5.4 Trepid, redelid Projekteeritud mahutite peale pääsuks kasutatakse teisaldatavat redelit. Mahutitesse sissepääsuks on projekteeritud roostevabast terasest redelid (n.AISI 316). 6.5.5 Paigalvalatavad betoonkonstruktsioonid Kõik monoliitsed r/b konstruktsioonid tuleb valmistada vastavalt tööprojekti joonistele, Töödekirjeldustele ja Töövõtja poolt koostatud Tööde Teostamise Projektile (TTP). TTP-s peavad sisalduma ohutustehnika nõuded betoonitöödel. Betooni tugevusklass peab vastama standardile EVS-EN 1992-1-1:2007, külmakindlus standardile EVS 814:2003. Betoonisegu lähtematerjalid, koostis, valmistamine ja omadused peavad vastama standardi EVS-EN 206- 1:2007 nõuetele. Betoonisegu valmistada mehaanilistes segistites, Inseneri poolt heaks kiidetud betoonitehases. Betoonisegu valmistamiseks kasutada harilikku portlandtsementi. Peentäiteaineks on looduslik, puhas, inertne, nõutava tugevuse ja granulomeetrilise koostisega liiv. Jämetäiteaineks on nõutava tugevuse ja külmakindlusega loodusliku kivi killustik, suurusega 5 ÷ 20 mm. Transport peab tagama paigaldatavuse ja kivinemisvõime ning toimuma Inseneri poolt heakskiidetud korras. Töövõtja peab esitama Insenerile tootjapoolse sertifikaadi iga betoonipartii kohta. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 26 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Sarrus peab olema valmistatud kuumaltvaltsitud sarrusterasest klass B500B (EVS-EN 10080:2006) või vastavate klasside GOST, DIN või SFS sarrusterasest. Vardad peavad olema puhtad, sirged, veatud ja roostest puhtad. Töövõtja peab esitama Insenerile sertifikaadid sarruse materjali kohta. Sarrusvarraste lõikamisel, painutamisel ja keevitamisel juhinduda EVS-EN 1992-1-1:2007, RIL 131 ja 149 TarindiRYL 2010 nõuetest. Raketised peavad kindlustama betoontöödel nõutud täpsuse ning olema niisuguse tugevuse ja konstruktsiooniga, et kanda märja betooni koormust ja mistahes juhuslikke koormusi. Raketise materjal peab võimaldama betooni viimistlemist nõutava kujunduse kohaselt. Betoonipindade klass määratakse BY 40 järgi, vastavalt arhitektuursetele nõuetele ning ei ole otseses sõltuvuses konstruktsioonide tolerantsidest. Töövõtja on täielikult vastutav raketisetöö piisavuse suhtes. Sarruse ja ankurdusdetailid peab Töövõtja paigaldama vastavalt tööprojekti joonistele ja fikseerima nii, et oleks kindlustatud nende paigalpüsimine betoneerimise ajal ning oleks tagatud sarruse projekteeritud betoonkaitsekiht. Hülsid kommunikatsiooniavade moodustamiseks tuleb paigaldada projekti eriosade nõuete kohaselt. Pesade moodustajad ja plasttorud elektrijuhtmestikule paigaldada projekti elektrotehnilise osa järgi. Betooni ei tohi paigaldada enne kui Insener on raketise ja sarruse üle vaadanud ja heaks kiitnud. Selle kohta peab olema koostatud kaetud tööde akt. Betooni paigaldamisel ja tihendamisel arvestada EVS-EN 13670:2010, RIL-149, BY 45/BLY 7 ja Tarindi RYL 2010 nõudeid. Betoonisegu ei tohi raketisse valada kõrgemalt kui 1 m. Betoon paigaldada horisontaalsete kihtide kaupa ilma vaheaegadeta, tihendades iga kihi vibraatoriga. Betoonisegu tihendada nii, et see täidaks kõik kohad raketises ja ümbritseks sarrust. Töövuuke betoonivalus tuleks võimalikult vältida ning teha võib neid ainult Inseneri poolt heakskiidetud kohtades. Töövõtja peab hooldama betooni paigaldamisest alates kuni 50% tugevuse saavutamiseni, kuid mitte vähem kui 3 nädalat. Hooldus peab kindlustama betooni tugevuse kasvu ja arvutuslike tugevusnäitajate saavutamise. Hooldusabinõud peavad vastama normatiivdokumentide. Betoonkonstruktsioonide lahtirakestamist võib teha pärast betooni EVS-EN 13670:2010 nõuete kohase tugevuse saavutamist Inseneri nõusolekul. Vastutus raketise ohutu eemaldamise eest lasub Töövõtjal. Pärast lahtirakestamist peab Insener tegema betoonkonstruktsioonide visuaalse üldkontrolli. Lisaks sellele peab Insener kontrollima kõiki Töövõtja poolt esitatavaid andmeid ning mõõdistuste ja testide tulemusi. Praaktöö parandamine, tugevdamine või asendamine peab toimuma Töövõtja kulul. Töövõtja peab vajadusel Insenerile esitama geodeetilise kontrolli andmed. Järgnevates lõikudes kirjeldatud konstruktsioonide tolerantside määramisel on lähtutud EVS-EN13670:2010 järgsetest 1. tolerantsiklassi nõuetest. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 27 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 6.6 Betoonvalmistooted Elemendid projekteeritakse, valmistatakse ning monteeritakse vastavalt kehtivatele ametlikele dokumentide, standarditele ja normidele ning järelvalve organite ja projekteerijate juhistele. Tootejooniste valmistamine ei kuulu ehituskonstruktsioonide projekteerija töövõttu. Monteeritavate raudbetoontarindite transpordil ja montaažil järgida tootja poolt esitatud juhiseid ja nõudeid. Vahelaepaneelide vuugid monolitiseerida mahus mittekahaneva peeneteralise betooniga mark M300 (minimaalne survetugevusklass vastavalt EVS-EN 206-1:2002 C25/30, betoonisegu tera maksimaalne suurus 3 mm). Paneeli toetumisel müüritisele või betoonseinale näha ette toepinna servas neopreenriba 20x10(h) mm, toetumisel terastarindile näha ette neopreenriba (h=10 mm) kogu toepinna laiuses. Õõnespaneelide otstesse näha ette plastkorgid sügavusega 50 mm, kui pole näidatud teisiti. Horisontaalsete monteeritavate raudbetoontarindite eeltõusu määrab tootja arvestusega, et normatiivsete koormuste korral ei ületataks normides esitatud kasutuspiirseisundi läbipainde piirsuurusi. Vastavalt EVS 1992-1-3:2003 p. 5.5 näha ette igas vahelaetasandis pidevad kontuursidemed 2ø12. Õõnespaneeli vuukidesse näha ette sisesidemed ø12, mis ankurdada kontuursidemete külge (ankurduspikkus paneelide vahelises vuugis min 1000 mm). Kandvad seinad ja postid ühendada igas vahelaetasandis sidemetega ø12 maksimaalse sammuga 2000 mm (õõnespaneeli välisservas avada selleks paneeli õõs). Sidemete materjalina kasutada ribilist armatuurterast minimaalse normatiivse voolepiiriga 390 N/mm². Avad monolitiseerida peale kommunikatsioonide paigaldust (betooni min survetugevusklass C25/30). Ajutiste vahelaepaneelide tugede asukoht kooskõlastada projekteerija ja paneeli tootjaga. Lõigatud õõnespaneelide lahendused kooskõlastada tootjaga. Elementidena valmistatavad eelpingestatud vahelae õõnespaneelide armeeringu dimensioneerib ja määrab tootja vastavalt kehtivatele projekteerimiseeskirjadele ja esitatud koormusskeemidele. Kandvatesse tarinditesse võib teha ja jätta avasid või süvendeid, mida pole tarindi osa projektdokumentatsioonis esitatud, ainult vastava projekti osa projekteerija nõusolekul. Õõnsuste kohal võib avasid teha vabalt valitud kohta. Maksimaalne avade laius on 80% õõnsuse laiusest. Erilahendused kooskõlastada projekteerija ja paneelide tootjaga. 6.6.1 Monteeritavate raudbetoontarindite tolerantsinõuded Monteeritavate betoontarindite ehitustolerantside arvväärtused lähtuvad standardites EVS-ENV 13670- 1:2003 ja EVS-EN 13369:2006 esitatud nõuetest. Ehitustolerantsid peavad vastama 1. tolerantsiklassile esitatud nõuetele. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 28 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Monteeritavate betoontarindite paigaldustäpsus ja tolerantsid peavad vastama EVS-ENV 13369:2006, EVS- EN 1168:2006, EVS-EN 13225:2006 ja EVS-EN 14992:2007 (klass A) esitatud nõuetele, kui joonistel pole esitatud teisiti. Elementide montaažil jälgida, et ei tekiks elementide ja paigaldamise hälvete kuhjumist ehk summeerumist. Toodete valmistamisel juhinduda eelkõige tootestandardist, selle puudumisel EVS-EN 13369:2006 (“Betoonvalmistoodete üldeeskirjad”) nõuetest ja juhistest. 6.6.2 Nõuded materjalidele Elementide betooni klass on vastavalt elemendijoonistele. Elementide armeerimine on vastavalt elemendi joonistele. Armatuuri kohta peab olema esitada kvaliteedi sertifikaat. Tavalised taridetailid peavad olema kaitstud korrosiooni eest. Nõuded muudele materjalidele on vaja esitada tootejoonistel. 6.6.3 Elementide valmistamine Elementide vorm tuleb ehitada vastavalt elemendijoonistele. Vorm peab olema tihe ja kujukindel. Raketises kasutatav määre ei tohi kahjustada elementide betoonpinna tooni ja ei tohi raskendada hilisemat betoonipindade viimistlemist. Betoon peab olema kvaliteedilt ühtlase koostise ja värviga. Elemendid armeeritakse vastavalt elemendi joonistele. Kaitsekihi tagamine - armatuuri fikseerimine ei tohi kahjustada elemendi kvaliteeti. Elementide järeltöötlus tuleb kooskõlastada tellijaga. Betooni pinnale jäävad tarilapid on väljapoole betooni jäävas osas vaja hoolikalt puhastada ja kaitsta korrosioonitõrjevärviga. Nähtavale jäävatesse nurkadesse on ette nähtud faasid 10x10 mm. 6.7 Teraskonstruktsioonid Teraskonstruktsioonide valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud, kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat ehituskirjeldust koos graafilise materjaliga ja head ehitustava. Teraskonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava pinnaviimistlusega. Teraskonstruktsioonide projekt koosneb üld-, kooste- ja tootejoonistest. Koostejoonisel näidatakse elementide paiknemine, ühenduskeevised ja poltliited (poltide arv ja mõõt), samuti vajalikud ühendussõlmed. Tootejoonistel antakse kogu vajalik informatsioon elemendi valmistamiseks. Toodete projekteerimine ja tootejooniste valmistamine ning sellega seotud kulud kuuluvad töövõtja ehituslepingu mahtu. Elemendi jooniste ja kõikide lõplike montaažisõlmede projekteerimine kuulub eraldi staadiumisse. 6.8 Kivikonstruktsioonid Käesolevas projektis sisalduvate kivikonstruktsioonis osade ehitusel peavad valmis müüritise tolerantsid rahuldama 2. tolerantsiklassi tingimusi ( Tarindi RYL 2010, osa 42). ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 29 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Müüritise mört ja selle komponendid peavad vastama kehtivatele standarditele ning joonistele. Müürimördi mark peab olema M10, täitebetooni klass C20/25, kui joonistel pole näidatud teisiti. Mört ja täitebetoon tuleb segada vastavalt ettenähtud koostisele. Müüritis tuleb laduda vastavalt projekteerija ettekirjutustele ja tootja juhistele. Samuti kasutada vuukides armatuuri vastavalt projektis olevatele juhistele ja ploki valmistajatehase ettekirjutustele. Armatuur peab olema paigutatud ja fikseeritud vastavalt joonistele, ettenähtud plokitootja nõuetele ja tolerantsidele. Müüritava ehitusosa alus peab olema piisavalt stabiilne, liikumatu ja tasane ning isoleeritud nii, et niiskus ei leviks müüritud tarinditesse. Samuti peavad olema müüritisest isoleeritud puitdetailid. Avade sillused tehakse üldjuhul monoliitsest raudbetoonist, kui ei ole näidatud teisiti ja toepinnad tugevdatakse vajadusel. Müüritise külgnemisel muude konstruktsioonidega tuleb teha vuukide armeerimine vastavale tööjoonisele. Värsket müüritist ei tohi lasta liiga kiiresti kuivada. Tarvitusele tuleks võtta vajalikud ettevaatusabinõud, et hoida müüritist vajaliku tugevuse saavutamiseni niiskena, eriti sellistes ebasoodsates tingimustes nagu madal relatiivne niiskus, kõrge temperatuur ja/või tugev õhu liikumine. Müüritise ladumisel hoiduda müüri määrimisest mördiga. Mördi sattumisel fassaadile eemaldada mört, kui ta on natuke tahenenud. Hoone valmimisel on soovitatav kogu müüritis üle pesta survepesuriga. Soolade eemaldamiseks kasutada vajadusel kuni 10%-list soolhappe vesilahust. Enne happega pesu tuleb sein niisutada puhta veega, korraga töödelda mitte üle 1 m2. Ettevaatust happega töötamisel! Külma ilma puhul tuleb müüri ladumisel täita müüritöödele talvetingimustes esitatavaid nõudeid. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 30 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 7 VEETÖÖTLUSJAAMA KÜTE JA VENTILATSIOONI OSA 7.1 Lähteandmed projekteerimiseks Küte ja ventilatsioon peab vastama järgnevatele standarditele:  EVS 906:2018: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017  EVS 812-2:2014 „Ehitise tuleohutus: Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;  EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid  EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine“;  EVS-EN 12831-1:2017 „Energy performance of buildings - Method for calculation of the design heat load - Part 1: Space heating load, Module M3-3  Teised Eesti Vabariigis kehtivad ehituseeskirjad, määrused ja üldised juhendid. 7.2 Välisõhu arvutuslikud parameetrid Välisõhu arvutuslik temperatuur küttele: -25 C 7.3 Sisekliima parameetrid 7.3.1 Temperatuur Siseõhu arvutuslik temperatuur: min +5°C 7.3.2 Niiskus Veetöötlusjaama niiskusrežiim: tavaolukorras 45...50 %, lühiajaliselt <70%. 7.3.3 Müra Alalised töökohad puuduvad. 7.3.4 Soojusallikas Soojusvarustuse allikaks on õhksoojuspump. 7.4 Küte Hoone küte on lahendatud õhksoojuspumba baasil. Projekteeritud on seade Mission R32 õhksoojuspump järgmiste näitajatega: Midea MB2-12N1D0-I MISSION II siseseade  Küttevõimsus: 3,81kW (1,06-4,38) min-max (+7´C)  Jahutusvõimsus: 3,52kW (1,37-4,31)  Siseosa mõõtmed: 810 x 200 x 300 mm  Sesoonne kasutegur SCOP: 4,6 (Keskmine kliima)  Küttevõimsus -25 välistemperatuuril 1,83kW Midea MB-12N1D0-O MISSION II 12 välisseade  Külmaaine: R32.  Lubatud tööpiir küttes: -25  Välisosa mõõtmed: 800x333x554 ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 31 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 7.5 Ventilatsioon Tehnoloogiline ruum. Toimub loomuliku õhuvõtu teel läbi putukavõrguga välisresti 200x200mm. Ventilatsiooniavade min läbimõõt 150 mm, mille ruumipoolsel küljel on käsiajamiga klapp. Klapp peab olema ruumi seest avatav inimese käe kõrguselt. Välisresti kaudu kaetakse kompressori õhuvajadus. Reservuaaride ventilatsioon. Reservuaarid varustatakse nõuetekohase ventilatsiooni ja õhufiltritega tolmu ja mikroorganismide eraldamiseks. Kummalegi reservuaarile rajatakse sõltumatu ventilatsioonitorustik. Reservuaaride õhuvahetus toimub loomuliku ventilatsiooni teel lähtudes reservuaari veenivoo tõusust ja langusest tekkiva üle- ja alarõhu abil. Õhk liigub mööda toru, mis paigaldatakse reservuaari ja veetöötlusruumi vahelisse seina, maksimaalsest veetasemest kõrgemale. Reservuaari täitmisel veega juhitakse üleliigne õhk torustikku mööda välja. Reservuaari tühjenemisel võetakse puuduolev õhk väljast. Kummagi reservuaari seinast, lae alt tuuakse välja õhutustoru (Ø110) veetöötlusjaama ruumi. Reservuaari täitmisel veega suunatakse väljasurutav õhk reservuaaridest läbi seina viidud torude kaudu hoonest välja. Hoone välisseinas asuvatele restidele nähakse ette ka putukavõrgud. Õhk läbib spetsiaalsed õhufiltrid (vastavalt AF1 ja AF2) ning suundub torustiku kaudu reservuaari. Õhufiltrid paigaldatakse pumpla tehnoloogiliste seadmete ruumi, varustatakse klambritega suletava kuumtsingitud terasplekist korpusega ja nendele tagatakse juurdepääs filtri vahetamiseks. Soovitav õhufiltri klass F7 – välisõhus esineva tolmu ja mikroorganismide eraldamiseks. Reservuaaride õhutustorustik – materjal roostevaba teras. Roostevabadel torudel keevisühendused. Kõik sissepuhke- ja väljatõmbeklapid ja -restid peavad olema tehases valmistatud ja kvaliteetselt viimistletud. Restide kvaliteet peab vastama ilmastikutingimustele. Välisrestid peavad olema varustatud kaitsevõrguga. Hoonesisese niiskuse vähendamiseks paigaldatakse kondensaatõhukuivati – valitud vastavalt hoone kubatuuri järgi. Kondensaat juhtida voolikuga kanalisatsiooni. 7.5.1 Õhukuivati Sobiva õhuniiskuse hoidmiseks, vältimaks niiskuse kondenseerumist seadmete ja tehnoloogiliste torustike pindadel. Veetöötlusjaama on ette nähtud hügrostaadiga kondensatsioonikuivati. Kuivatusseade varustada kanalisatsiooniühendusega, mis välistab kondensaadipaagi perioodilise tühjendamise vajaduse. Hoonesse paigaldada järgmine õhukuivatusseade: Õhukuivati pos AD.2.1 Tootja: Nordcel Mudel: NGDN24AQ Võimsus: 0,27 kW Vooluhulk: 145…185 m3/h Jõudlus: 1L/h Õhukuivati suhteline õhuniiskus (RH) seadistada suviti 40% peale, talvel võib olla seadistuse väärtus kõrgem 50% peal, kuid võib ka olla aastaringselt seadistatud 40% peale. Suviti tekib torudele kondensaat kui ruumis suhteline õhuniiskus on üle 43% juhul kui ruumitemperatuur on 20°C, torudes voolava veetemperatuur on võetud 7°C. Talvel kui ruumitemperatuur on 10°C tekib kondensaat ca 80% õhuniiskuse korral. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 32 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 8 VEETÖÖTLUSJAAMA TEHNOLOOGIA OSA 8.1 Veetöötlusjaama dimensioneerimise lähteandmed Antsla linnas elab 01.01.2020 a. seisuga 1294 inimest ja Lusti külas 168 inimest. Antsla linna ja Lusti küla tarbijaid hakkavad peale projekti realiseerumist varustama joogiveega puurkaevud Kooli tee I ja Kooli tee II. Lusti puurkaevpumpla jääb reservi. 8.2 Veetöötlusjaama tehnilised näitajad Järgnevalt on välja toodud arvutuslikud suurused:  Maksimaalne ööpäevane veetarve 142 m³/d  Maksimaalne tunnitarbimine 14,2 m³/h  Süvaveepumba jõudlus Kooli tee I 11,1 m3/h  Süvaveepumba jõudlus Kooli tee II 3,6 m3/h  Veetöötlussüsteemi jõudlus 7,1 m³/h  II-astme reservuaarid 2x 110 m³  Tuletõrje veevajadus asulas 15 l/s 3h Tellija poolt edastatud reaalselt võrku antav maksimaalne vooluhulk oli 5,7 l/s. 8.3 Veekäitluse tehnoloogiline kirjeldus Veekäitluseks on valitud täisautomaatne ja ekspluatatsioonis väiksemaid kulutusi ning hooldust nõudev süsteem. Töödeldud vee kvaliteet peab vastama 98/83/EC joogivee direktiivis kehtestatud nõuetele ning Sotsiaalministri määrusele nr 61, 24.09.2019, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1”. Projektis on ettenähtud paigaldada kaheastmeline süsteem: süvaveepumpadega toorvee pumpamine puurkaevudest Kooli tee I ja II, aeratsioon, survefilterseadmed, pärast filterseadmeid vee kogumine reservuaaridesse ning II-astme survetõstepumpla. Põhjavesi pumbatakse puurkaevudest süvaveepumbaga. Süvaveepumpasid juhitakse sagedusmuunduri järgi. Raua- ja mangaaniühendite oksüdatsiooniks vajaliku õhu suunamiseks vette paigaldatakse toorveetorustikule enne filtriseadet injektor. Oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed raua- ja mangaaniioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Filtripaakides (pos. F.1.1 ja F.1.2) on filterliiv ja lisaks vajadusel katalüütiline materjal, mis töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina, võimaldades kiirendada õhuhapniku reageerimist hapendatavate ühenditega. Filtrimaterjali läbinud vesi suunatakse kahte reservuaari, kumbki kasuliku mahuga 110 m3. Filtreeritud vee mahutid on varustatud hooldusluukidega, tasemeanduri ja - lülititega, sisse-väljavoolutorustikega. Reservuaaridest pumpavad joogivee võrku 2 survetõstepumpa (pos. P.2.1 ja P.2.2). Pumbad töötavad vaheldumisi, vastavalt vee tarbimisele. Pumpade tööd juhivad sagedusmuundurid. Pump P.2.3 on tuletõrjepump, mis tulekahju olukorras varustab võrku nii tarbe- kui ka tuletõrjeveega. Filtrite uhtumiseks kasutatakse töödeldud vett reservuaaridest ja suunatakse peale filtri läbimist põrandas paiknevasse süvendisse ja sealt isevoolselt projekteeritavasse ühiskanalisatsioonivõrku. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 33 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Ebaühtlase tarbimise ja hüdrolöökide leevendamiseks on ette nähtud membraanhüdrofoor (pos.HF.2.1) veetöötlusjaama väljund torustikule. Desinfitseerimiseks on ette nähtud perspektiivne võimalus doseerida vette NaOCl-lahust enne reservuaare. Torustikule rajatakse valmidus doseerimissüsteemi lisamiseks. 8.4 Veehaare 8.4.1 Olemasolevad puurkaevud Kinnistul Veski tn 12 asub üks puurkaevu: PK8366 (keskkonnaregistri kood PRK0008366). Puurkaev on rajatud 1988. aastal, sügavus 165,7, sanitaarkaitseala 50m, puurkaevu Keskkonnaregistri järgne tootlikkus on 11,09 m3/h. Kasutatav veekiht Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas. Puurkaevule on teostatud puhastus-proovipumpamine detsembris 2019. Puhastus ebaõnnestus, sest puurkaevus oli takistus ees. Märtsis 2020 viidi läbi puurkaevu remont, mille käigus eemaldati puurkaevust takistus ning viidi läbi uus proovipumpamine. Vastavalt puurkaevu passi andmetele: - Puurkaevu tootlikkus 11,09 m3/h, 3,08 l/s - Staatiline veetase 9,3 m - Veetaseme alanemine 5,77 m Kinnistul Kooli tee 19a asub üks puurkaevu: PK8367 (keskkonnaregistri kood PRK0008367). Puurkaev on rajatud 1955. aastal, sügavus 192m, sanitaarkaitseala 30m, puurkaevu Keskkonnaregistri järgne tootlikkus on 3,6 m3/h. Kasutatav veekiht Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas. Vastavalt puurkaevu passi andmetele: - Puurkaevu tootlikkus 3,6 m3/h, 1,0 l/s - Staatiline veetase 6,18 m - Deebit 1l/s Proovipumpamise järgi on - puurkaevu tootlikkus 30 m3/h. - Veepinna alandus 17m. - Staatiline veetasapind 9,0m. Puurkaevude videouuringu, puhastamise ja proovipumpamise aktid on eraldi projekti uuringute kaustas. Puurkaevude vee analüüsid, millest veetöötlustehnoloogia projekteerimisel on arvestatud, on tehtud 2019.a septembris, 2018.a augustis, 2107.aasta augustis vt ANTSLA_TP_TE-9-01, ANTSLA_TP_TE-9-02 ja ANTSLA_TP_TE-9-03. Puurkaevude veekvaliteet ei vasta nõuetele raua ja mangaanisisalduse osas. 8.4.2 Puurkaevude projektijärgne lahendus Projektiga ei ole ette nähtud puurkaevupumpade vahetust. Puurkaevu PK8366 hoone lammutatakse. Puurkaevu torule paigaldatakse adapterühendus. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 34 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Puurkaevu PK8366 uuringutest selgus, et puurkaevu seisukord on halb, torud on tugevalt korrodeerunud, sisepinnal lekete jäljed. Puurkaevus on alla kukkunud takistused, mis blokeerivad vett andva osa. Soovitatav on puurkaev ümber ehitada või rajada asenduskaev. Puurkaevu PK8367 uuringutest selgub, et puurkaevu seisukord on keskmine, torud on tugevalt korrodeerunud, kuid ei leki. Puurkaevu võib kasutada. 8.5 Aeratsioonisüsteem Õhu suunamiseks vette paigaldatakse toorveetorustikule enne filtriseadet injektor. 8.6 Filterseadmed 8.6.1 Raua- ja mangaanieraldusfilterseadmed Filterseadmed on ette nähtud raua ja mangaani eemaldamiseks põhjaveest. Filterseadmed võimaldavad efektiivselt puhastada vett täisautomaatsel režiimil. Käesolevas projektis on ette nähtud paigaldada kaks täisautomaatset survefiltrit. Arvestatud on olemasolevate puurkaevude tootlikkusega. Filter paigaldatakse joonistel näidatud kohale. Tehnilised andmed arvestavad vee vooluhulka, raua ja mangaani sisaldust vees. Filterseadmed pos F.1.1 ja F.1.2 Arv (tk.): 2 Tüüp: survefilterseade Filtri läbimõõt: ca 650 mm Töörõhk, maks. 7 bar Filtrimaterjal: filtriliiv + vajadusel katalüütiline materjal Qfiltreerimine, nom 2x3,3=6,6 m3/h Filtreerimise kiirus: 10,7 m/h Uhtevee vooluhulk 8…12m3/h (1 filter) Uhtumise kestvus 8…20 min (1 filter) Uhtevee kogus 1,5…4 m3 (1 filtrit kokku) Toruühendused sisse ja väljavoolul: 2’’ Filtripaakides on filterliiv ja lisaks katalüütiline materjal, mis töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina, võimaldades kiirendada õhuhapniku reageerimist hapendatavate ühenditega. Kinnipüütud osakesed eemaldatakse filtritäite uhtumisega. Filtermaterjali läbi uhtumiseks kasutatakse töödeldud vett. Filtri uhtumise käigus tekkiv uhtevesi juhtida kanalisatsiooni. Uhtumist tuleb teostada regulaarselt, etteantud intervallide järgi. Kestvus ja sagedus seadistatakse käivitamisel. Üldjuhul seadistatakse filterseadme läbi uhtumine toimuma ajale, mil tarbimine on kõige minimaalsem, näiteks öösel kell 3.00. Uhtumist teostatakse võrgupumbaga. Veekäitlussüsteemi uhteveetorustiku paigaldamisel jätta joakatkestus ning võimalus uhtevee kvaliteeti kontrollida visuaalselt. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 35 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 8.7 Reservuaarid ja II-astme pumpla 8.7.1 Reservuaarid Lähtutud on standardist EVS 812-6:2012. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. Vastavalt Tellija poolt antud infole on vaja tagada Antsla linna tuletõrje hüdrantides vooluhulk 15 l/s. Reservuaaride dimensioneerimisel on lähtutud järgmistest andmetest: - Ühe tulekahju normvooluhulk: 15 l/s - Arvestuslik tulekahju kestvus: 3h - Vajalik tuletõrje veevaru: 162 m3 Mahutid on projekteeritud mahutama tarbijate joogiveevaru ning tuletõrjeveevaru. Vastavad kogused Antsla linnas on:  25% maksimaalsest ööpäevasest veevajadusest ca 35,4 m3  tuletõrjeveevaru on ca 162 m3  avariimaht ca 49,4 m3  arvutuslik vajalik reservuaaride maht on ca 247 m3 Vastavalt hanketingimustele rajatakse veetöötlusjaama juurde reservuaarid igaüks kasuliku mahuga 110m 3, summaarne maht 220 m3. Puuduolev vesi ehk 8,9 m3/h võetakse tulekahju korral otse puurkaevudest või Lusti reservpumplast. Kuna reservuaarides hoitakse puutumatud tuletõrjeveevaru, siis varustatakse juhtimisautomaatika blokeeringuga, mis välistab kustutusvee kasutamise muuks kui ainult tulekustutamise tarbeks. Projekteeritud veetöötlusjaama reservuaarid 2 tk on ette nähtud rajada raudbetoonist, kumbki kasuliku mahuga V=110 m3. Reservuaarid asuvad veetöötlusjaama hoonega ühe katuse all. Mahutid on varustatud teenindusluukidega. Mõlemad mahutid varustatakse sissevoolu-, väljavoolu-, ülevoolu-, tühjendustorustikega vastavalt joonistele. Ülevoolutorustikud varustada vesiluku ja joakatkestusega. Mahuti tühjendamiseks on eraldi sulgarmatuur ning ülevoolud ja tühjendusveed suunatakse põrandas paiknevasse süvendisse, mis on varustatud tasemeanduriga (pos LS.4.1). Mahutid varustada sissevoolutorudega DN65 ja väljavoolutorudega DN150. Torustikena on ette nähtud kasutada PVC-U materjalist torustikke. Veetaseme registreerimiseks paigaldatakse mahutitele tasemeandur (LIA.2.1, LIA.2.2, LIA.2.3, LIA.2.4). 8.7.2 Survetõstepumbad Paigaldada kaks paralleelselt ühendatud vertikaalset survetõstepumpa, üks on töös ja üks reservis. Pumbagrupp on projekteeritud maksimaalsele võrku antud vooluhulgale 20 m3/h, 3 bari. II-astme survetõstepump pos. P.2.1 ja P.2.2 Tootja: Grundfos Mudel: CR20-3 A-F-A-E-HQQE Tööpunkt (1 pump): Q= 6,0 l/s, H=34 mVs ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 36 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Võimsus, pinge, vool: 4,0 kW, 3 x 380-415D V, 50Hz, 7.9 A Mootori tüüp: 112MC IE efektiivsusklass: IE3 Pumba korpus: valumalm Tööratas: roostevaba teras Netokaal: 71,0 kg Survetõstepumbad pumpavad filtreeritud vee reservuaaridest edasi linna veevõrku. Tavaolukorras töötab 1 või vajadusel 2 pumpa koos. Pumpade tööd juhivad sagedusmuundurid. Pumbad töötavad vaheldumisi, et võrdselt koormust jagada. Pumpadel on vajalik sulgarmatuur ja survepoolel tagasilöögiklapp, rõhu mõõtmiseks on ette nähtud manomeeter. Tulekahju olukorras käivitub tuletõrjepump, mis tagab maksimaalse tarbimise vooluhulga ning tuletõrjeveekoguse. Võrgupumbad samal ajal ei tööta. 8.7.3 Tuletõrjepump Paigaldada üks vertikaalne survetõstepump. tuletõrjepump pos. P.2.3 Tootja: Grundfos Mudel: CR64-3 A-F-A-E-HQQE Tööpunkt (1 pump): Q= 21 l/s, H=59 mVs Võimsus, pinge, vool: 18.5 kW, 3 x 380-415D/660-690Y V, 34,5-32,5/20,0-18,8 A Mootori tüüp: 160LB IE efektiivsusklass: IE3 Pumba korpus: valumalm Tööratas: roostevaba teras Netokaal: 191,0 kg Pumba tööd juhib sagedusmuundur. Pumbal on vajalik sulgarmatuur ja survepoolel tagasilöögiklapp, rõhu mõõtmiseks on ette nähtud manomeeter. Tulekahju olukorras käivitub tuletõrjepump, mis tagab maksimaalse tarbimise vooluhulga ning tuletõrjeveekoguse. Võrgupumbad samal ajal ei tööta. 8.7.4 Membraanhüdrofoor Ebaühtlase tarbimise pärast paigaldatakse II-astme survetõstepumpade väljundile membraanhüdrofoor. Hüdrofoori torustikule paigaldada sulgarmatuur ja tühjenduskraan. Membraanhüdrofoor pos. H.2.1 Arv (tk.): 1 Tootja: Elbi Mudel: 300 L, PN10 Tüüp: vertikaalne ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 37 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Ühendus: vk 1 1/4" 8.8 Veemõõdusõlmed Veetöötlusjaama paigaldada kokku 4 impulssväljastusega veearvestit. Üks veearvesti paigaldatakse kummalegi puurkaevust tulevale torustikule (paigaldatakse konsoolile), 1 tükk paigaldatakse veetöötlusjaamast väljuvale torustikule ja üks filtrite pesuveetorustikule. Impulssveearvesti pos. VA.1.1 Arv (tk.): 1 Tootja: Zenner DN50 Tüüp: impulssväljundiga Impulssveearvesti pos. VA.1.2 Arv (tk.): 1 Tootja: Zenner DN40 Tüüp: impulssväljundiga Impulssveearvesti pos. VA.2.1 Arv (tk.): 1 Tootja: Zenner DN80 Tüüp: impulssväljundiga Veearvesti pos. VA.3.1 Arv (tk.): 1 Tootja: Zenner DN50 Tüüp: induktiiv Veearvestid on dimensioneeritud vastavalt vooluhulkadele ja voolukiirustele, arvestades seejuures ka võimalikku maksimaalset tunnist vooluhulka. Veearvestite paigaldamisel jätta sirge torulõik veearvesti ette vähemalt 5xDN ning pärast vähemalt 3xDN juhul kui tootjapoolsed juhised teisiti ei luba. 8.9 Kemikaali doseerimissüsteem 8.9.1 Vee desinfitseerimine Torustike ja seadmete profülaktiline desinfitseerimine toimub naatriumhüpokloriti (NaOCl) 10%-se lahusega. Survetorustikul on valmidused dosaatorpumba (pos. DP.5.1) ühendamiseks. Peamine, millega tuleb arvestada desinfitseerimisel: 1. NaOCl-vesilahus kaotab kiiresti oma aktiivsuse. Praktiline säilivusaeg on ca 4 kuud. Aasta möödudes on kloori jääk raskelt määratav ja võib olla 4...6% piires. Seega, tuleb varu pidevalt vahetada, kusjuures vananenud kloorlahus tuleb neutraliseerida ja suurt varu ei ole mõtet hoida. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 38 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 2. NaOCl-vesilahuse doseerimisel tuleb jälgida, et vees aktiivkloori sisaldus oleks 0,3...0,5 mg/l. 3. Täpne NaOCl doos määratakse katsetamise käigus, võttes erinevatel doosidel veeproove, kuid kindlasti ei tohiks ületada aktiivkloorisisaldus vees 0,5 mg/l ! Vee desinfitseerimiseks on ette nähtud portatiivne dosaatorpump koos mahutiga (40 L). 8.10 Veeproovi võtmine Veetöötlusjaama paigaldatakse proovivõtukohad joonistel näidatud kohtadesse:  Toorveetorustikule  enne raua- ja mangaanieraldus filterseadmeid  pärast raua- ja mangaanieraldus filterseadmeid  iga pumba survetorustikule  veevõrku antavale ühisele survetorustikule Proovivõtukoht nähakse ette torustiku külje peale ning sinna paigaldatakse kuulkraan. Proovivõtukraanid tähistada proovivõtukohtade järgi. 8.11 Hoonesisesed torustikud 8.11.1 Nõuded torustikule Kõik ettenähtud veekäitluse torustikud on plastikust PVC-U PN10/16 (vastavad standardile EVS- EN ISO 1452-1:2010) veesurvetorustikud v.a. väikese läbimõõduga torustikud (<de32), mille paigaldamiseks kasutatakse üldjuhul ALUPEX torusid. Kõik reservuaaridesisesed torustikud on PVC-U PN10/16. Torustike ehitusel järgida torustike paigutust skeemil, plaanil ja lõikel. Märgistamine teostada vastavalt tehnoloogilisele skeemile. 8.11.2 Nõuded toruarmatuurile Kõik veetöötusjaamas ja muldes paigaldatavad klapid, siibrid jm peavad vastama allpool toodud nõuetele. Osaliselt tingimused välja toodud allpool. Kummikiilsiibrid. Spindlid peavad olema roostevaba terasest EN1.4021, pika kasutusaja ja tugeva konstruktsiooniga; õlirõngad valmistatud EPDMist; O-rõngad NBRist, hea võlltihendus; messingust Ms 58 tugirõngas spindlikaelale; vajaduse korral 8,8 terasest kattekruvid, korrosioonikindlad või korpusesse paigaldatud ja tihendatud; tagumine tihend EPDMist; korpus ning kate kõrgtugevast malmist GGG, seest ja väljast epoksiidpulbriga kaetud (250 µm epoksiidkate vastavalt standardile DIN30677); lametihend materjalist EPDM; siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti; kiilud kaetud vulkaniseeritud EPDM-kattega; selge, takistusteta veevoolutee puurimine ilma sopisteta; äärikud vastavalt standardile DIN2501; reovee puhul peab igal pool EPDM asemel kasutama NBR-materjali.. Pöördklapid. Korpus ̶ Hallmalm, GG- 25 (DIN 1691), kaetud 200 µm epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677; Sisekate ─ EPDM vulkaniseerituna korpuse külge; Klapp ─ kuni DN 300: AISI 431 või vastav, suuremad: tempermalm GGG – 40 (DIN 1693) või vastav; Spindel ja tihvt ─ AISI 420 või vastav;. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 39 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Vee tagasilöögiklapid, Tagasilöögiklappe kasutatakse veevarustussüsteemi ja tehnoloogilistel survetorustikel vedeliku tagasivoolu takistamiseks. Tagasilöögiklapid peavad olema valmistatud tempermalmist (vähemalt GGG 40) ning seest ja väljast kaetud minimaalselt 250 µm paksuse epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677. Toor– ja joogivee suuremate läbimõõtude puhul (≥DN65) puhul on lubatud kasutada klapiga tagasilöögiklappe. Väiksemate läbimõõtude (DN10…DN50) puhul võib kasutada ka membraan- või muud tüüpi klappe. Miinimumnõuded klapiga tagasilöögiklappidele on järgmised: 1) võll : AISI 304 või vastav; 2) tihendid : EPDM kummi; 3) kinnitusvahendid, sõrmed : A2; 4) puks : pronks CZ 132 (EN 12164/165); 5) ketas : teras, kaetuna EPDM kummiga. Kuulkraanid. Kuulkraane kasutatakse sulgarmatuurina torustike tühjendusotsadel, proovivõtmiskohtades, õhueraldajate ees ja mujal. Üldjuhul ei kõlba reoveetorustike sulgarmatuuriks. Kuulkraane on lubatud kasutada joogivee ja toorvee puhul, kemikaalide ja tehnoloogiliste lahuste torustikel (polümeer ja muud kemikaalid). Äärikud ja poldid peavad vastama standarditele EN 1092-1:2002, BS EN 1515-1:2000, PN 10/16. Kõik poldid, mutrid ja tihendid peavad vastama roostevaba terase klassile 316. Vahetihendid peavad vastama EN 1514 Osadele 1-4 sarnaselt roostevaba terasest torudele. PVC-U survetorustike rajamisel kasutada samast materjalist kuulkraane ja tagasilöögiklappe rõhuklassiga min. PN10. Toruühendused teostatakse liimimise teel, kasutades selleks spetsiaalset liimi ning lahustit torude eelnevaks puhastamiseks. Torustike liimimisel jätta liimitavatele detailidele piisavad vahed (sirge toru lõik), et vajadusel saab torustiku detaile lihtsasti parandada või asendada. Jälgida tootja/tehasepoolseid soovitusi ja nõudmisi paigaldusele. Paigaldatav PVC-U toruarmatuur on käsitsi lahtimonteeritav, torutange selleks kasutada ei tohi. Kuulkraanid – materjal PVC-U; rõhuklass min. PN10; liimitav ühendus; käsitsi lahti monteeritav. PVC-U kuulkraani südamikud peavad olema süsteemist eraldatavad ilma torustikku lõhkumata. Tagasilöögiklapid – materjal PVC-U; rõhuklass min. PN10; liimitav ühendus; käsitsi lahti monteeritav. Märgistamine teostada vastavalt tehnoloogilisele skeemile. 8.11.3 Torustike toestamine Torutoed peavad olema kinnitatud vahetult hoone ehitise konstruktsiooni külge või toestatud põrandale vastavalt tootja firma (tehase) tehnilisele informatsioonile (instruktsioonidele, torude paigaldamise eeskirjadele). Torutugede maksimaalsed vahekaugused on toodud järgnevas tabelis ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 40 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Plastikust PVC-U survetorude tugede maksimaalsed vahekaugused (temp. 20°C) Toru diameeter, (mm) 20 32 50 63 75 90 110 160 225 Kinnitussamm, (m) 0,8 0,9 1,1 1,2 1,3 1,5 1,7 2,1 2,5 8.12 Nõuded veetöötlusega saavutatavale veekvaliteedile Puhastatud ja veevõrku pumbatav vesi peab vastama 98/83/EC joogivee direktiivis kehtestatud nõuetele ning sotsiaalministri määruse nr 61, 24.09.2019 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid 1“ nõuetele. 9 VEETÖÖTLUSJAAMA ELEKTRI JA AUTOMAATIKA OSA Elektri- ja automaatika osa lahendatakse eraldiseisva projektiga. 10 VÄLISVEEVARUSTUS JA -KANALISATSIOON Veetöötlusjaamast väljub kanalisatsioonitoru PVC/PP De160 ja ühisveevärgitoru PE De110 PN 10. Torustikud paigaldada vastavalt joonistele. Kõik torud, mis jäävad külmumispiirist ülespoole on vaja nõuetekohaselt soojustada. Veetöötlusjaama kinnistusiseste torustike töömaapiir vt joonis AS-4-01. 10.1 Veetorustik Kõik veetorustikud PE(H) peavad vastama standardile EN 12201. Veetorustike surveklass PN ≥10. Suurematel torudel kui De63, on torustiku SDR suhe 17, De63 ja väiksematel torudel on SDR suhe 11. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib EV Sotsiaalministeeriumi Tervisekaitseamet. PE toruliitmikud, nagu kolmikud, äärikud, muhvid, jne peavad vastama samale materjalide spetsifikatsioonile kui torudki. Siibrid ja ventiilid ühendatakse äärikühendustega. Äärikud ja poldid peavad vastama standarditele EN 1092, BS EN 1515, PN 10/16. Kõik poldid, mutrid ja tihendid peavad vastama roostevaba terase klassile 316. Vahetihendid peavad vastama EN 1514 Osadele 1- 4 sarnaselt roostevaba terasest torudele. 10.2 Isevoolne kanalisatsioonitorustik Torustikud Uus isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De160 mm (standard EN 1401) muhvtorudest. Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 41 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve. Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid. Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201. Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass). Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2). Kinniselt rajatava kanalisatsiooni materjaliks peab olema PE100-RC PN10 survetorustikud. Kinnisel meetodil paigaldatavale torule tuleb paigaldada 4mm² märketross. Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule märkelinti ei paigaldata. PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud. Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Kanalisatsioonitorustik rajatakse min kalletega De160 - 7 mm/m hälbega 0,2 %. Kinnisel meetodil torude rajamine Joonistel esitatud informatsioon kinnise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt Projekteerija eelduslikust arvamusest meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest puurimisseadmest – metoodikast jmt võib muutuda kinnise meetodi kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus). Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Tellija järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Tellijale heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab Tellija. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse soovitatavalt põkk- keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 42 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt. Suundpuurimise teostaja peab valima sellise puurimismeetodi, et hülssi paigaldatavat torustikku on hilisemal ekspluatatsiooniperioodil võimalik ka hülsist kätte saada ning asendada uue toruga. Toru tsentreerimiseks hülsis kasutada selleks ette nähtud rõngaid. Hülsiotsad sulgeda nii, et ei toimuks pinnase uhtumist hülsi ja toru vahele, nt mähkida hülsi ümber geotekstiilkangas (minimaalselt 3 ringi). Suundpuurimise teostaja peab tagama õige puurimismeetodiga selle, et puurimise käigus pinnasest välja imbuv bentoniitsavi ei satuks loodusesse. Kanalisatsioonikaevud Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE- polüetüleen). Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2016. Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihedus kogu kaevu kasutusaja vältel. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Kanalisatsioonikaevude minimaalne ringjäikus peab olema kuni 3m sügavusega kaevudel SN2 kN/m² ja sügavamatel SN4 kN/m². Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus. Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 43 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 10.3 Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike toruarmatuur ja liitmikud Torustikuga ühendatavad armatuur ja liitmikud peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldisi materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 44 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 11 NÕUDED HOONETELE JA RAJATISTELE Vastavalt EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“. Tootmishoonete, sh pumbajaamad: Hoone, konstruktsioonid 40 aastat Elektrimootorid, pumbad, masinad, seadmed 15 aastat Reservuaarid ja mahutid 40 aastat Toorveetorustikud, tüvitorustikud, peatorustikud 40 aastat Vee jaotusvõrk 40 aastat ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 45 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 12 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE 12.1 Üldosa Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tööde teostamisel liinirajatiste kaitsevööndis järgida Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 kehtestatud määrust nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Ehitustöödel tuleb samuti järgida Riigikogu 8. detsember 2004. a kehtestatud seadust „Elektroonilise side seadus.“ Ehitustööde tegemisel järgida ohutustehnilisi nõudeid. Tööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõlastada asjassepuutuvate ametkondade ja tehnovõrkude valdajatega. 12.2 Olemasoleva puurkaevpumpla töötamine ehitustööde ajal Olemasolev puurkaev-pumpla varustab hetkel Antsla linna veega. Seega peab ka ehitustööde ajal jätkuma asula veega varustamine olemasolevast puurkaevpumplast kuni projektiga ette nähtud veetöötlusjaam on kasutusele võtmiseks valmis. Kõik veekatkestused tuleb kooskõlastada Tellijaga. 12.3 Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse tagamine Veevarustust ning kanalisatsiooniteenusega varustust ei tohi katkestada kauemaks kui 4 tunniks. Katkestustest peab Töövõtja teavitama Tellijat kirjalikult vähemalt 7 tööpäeva ette. Juhul, kui katkestus on pikem, peab Töövõtja tagama Võru Vesi AS lepingulistele klientidele ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse ajutiste rajatiste abil. Pärast tööde lõppu või kui puudub edasine vajadus nimetatud ajutise rajatise järele, antud rajatis eemaldatakse ja ehitusplatsil taastatakse esialgne kord. Kõik ajutiste rajatistega seotud kulud k.a. kuid mitte üksnes paigaldamine, hooldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine, katab Töövõtja. 12.4 Kõrghaljastuse likvideerimine Juhul, kui torustiku kaeviku serv läheb puu(de)le lähemale kui 2m, siis tuleb sellest informeerida kohaliku omavalitsuse esindajat. Üldjuhul, kui kaevetööd on ette nähtud puu(de)le lähemal kui 2 m, siis tuleb puu(d) likvideerida. Otsuse puu(de) likvideerimise või säilitamise kohta teeb omavalitsuse esindaja. Puude likvideerimiseks on vajalik raieluba, kui puu diameeter kännu kõrguselt (15 cm kõrguselt maapinnast) on vähemalt 20 cm ning puul on selgelt nähtav(ad) või määratav(ad) tüvi(ed) ja võra. Puude eemaldamisel ei tohi kahjustada ümbritsevaid objekte. Likvideeritavad puud tuleb eemaldada koos kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning transportida kohaliku omavalitsuse poolt näidatud kohta Töövõtja kulul. Iga likvideeritava või kahjustatud puu asemele tuleb istutada vähemalt 1,5 m kõrgune istik kohaliku omavalitsuse esindaja poolt näidatud kohta omavalitsuse territooriumil. Asendusistiku liigi määrab kohaliku omavalitsuse esindaja. 12.5 Ehitustööde korraldamine 12.5.1 Ettevalmistustööd Enne ehitustööde algust kutsuda kohale ehitustöödetsooni jäävate tehnovõrkude valdajad ja selgitada kõikide tehnovõrkude asukohad ning kooskõlastada kaevetööd võrkude kaitsetsoonis. Enne ehitustööde ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 46 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 algust täpsustada olemasolevate tehnovõrkude asukohad ja sügavused. Projekteeritud torustikega ristuvad tehnovõrgud toestada (vastavalt tehnovõrgu valdaja ettekirjutusele). Materjale transportida ja ladustada vastavalt valmistajatehase poolt esitatud nõuetele ja eeskirjadele. Kooskõlastades Inseneriga võib kasutada erinevate tootjate poolt valmistatud torumaterjale, mille omadused vastavad Tellija tingimustele ja on projektis näidatuga samaväärsed. 12.5.2 Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ehitustööde algust tuleb fikseerida olemasolev olukord, pildistades projekteeritud torustiku koridori vahetus läheduses järgmisi objekte: 1. teekatted, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevuluugid, õhuliinide postid), piirdeaiad jm objektid, mida võidakse kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele; 2. hoonete fassaadid (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele nagu praod jm vajumise tunnused). Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse hindamiseks. 12.5.3 Ehitustööd Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule, liikluskorraldusele jms. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada Inseneri nõusolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga kooskõlastada enne tööde algust. Kõik ladustusplatsid ja kooskõlastatud tehnika hoiuplatsid peavad olema aiaga piiratud. Aiaga peab olema piiratud ka töömaal lahti jäetud (maks 3…5m) kaevik ja selle juurde erandolukorras jäetud kaevetehnika. Nimetatud aed peab olema varustatud infotahvliga Riigimaanteede teemaale materjalide ladustamine on keelatud. Tööd teostada olemasolevate mahasõitude kaudu, omavoliliste mahasõitude rajamine ei ole lubatud. Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord. 12.5.4 Geodeetilised tööd ja mahamärkimine Projekti kõrgused on antud EH2000 süsteemis, koordinaadid on L-EST97 süsteemis. Kõrgusvõrgu ja riikliku plaanilise geodeetilise võrgu punktide kohta saab informatsiooni kohalikust omavalitsusest. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 47 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Ehitatavate torustike kõrguslikuks mahamärkimiseks tuleb paigaldada ajutised reeperid, mis tuleb siduda riikliku kõrgusvõrguga. Mahamärkimine tellida vastavalt litsentsi omavalt ettevõttelt. Selleks, et kõrgusvõrgu reeperite omavaheline kõrguslik viga ei avaldaks ehitustööde tulemusele mõju, tuleb ühe projekteeritud valgala ulatuses paigaldatud ajutised reeperid siduda ühe kõrgusvõrgu reeperiga. Juhul, kui projektis on ette nähtud rajada mitu torustikku ühises kaevikus, on vektorjoonistel (*.dwg) oma õiges plaanilises asendis kujutatud isevoolne kanalisatsioonitorustik. Veetoru on sellisel juhul plaani loetavuse tagamiseks nihutatud kanalisatsioonitorustikust eemale, ebaõigele kaugusele. Ehitustööde käigus kahjustatud kinnistupiiride tähised tuleb taastada. 12.5.5 Objekti teadetetahvlid Iga Ehitusplatsi osa vahetusse lähedusse tuleb paigaldada (vähemalt kaks päeva enne ehitustööde algust vastaval Ehitusplatsi osal) kaks objekti teabetahvlit. Teabetahvel peab olema plastist või metallist alusel, selle mõõtmed tuleb kokku leppida Tellijaga ning selle peab olema järgmine info: • Projekti nimetus (ja number); • Tellija (ja tellija esindaja - kontaktid); • Tänavalõigu nimetus ning vastava lõigu ehitustööde algus- ja lõppkuupäev; • Projekteerija ja esindaja - kontaktid; • Omanikujärelevalve (Insener) ja esindaja - kontaktid; • Töövõtja ja objektijuht - kontaktid; • Alltöövõtja – kontaktid; • Liikluskorralduse eest vastutav isik – kontaktid. Kohalduvad Ehitusseadustiku (EhS), MTMm nr 90 ja KOV kaevetööde eeskirja nõuded. 12.5.6 Ajutine elektrivarustus Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse (ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt). 12.5.7 Ajutised hügieenirajatised Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada. 12.5.8 Koristamine ja ehitusjäätmed Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus. Kõik koristamistööde käigus tekkinud prügi kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 48 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse koheselt. Pärast ehituse lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehituse käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on kasutanud. Lõppkoristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist. Tööde käigus tekkivad jäätmed peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. 12.5.9 Liikluskorraldus ehitustööde ajal Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus tehes koostööd kohaliku omavalitsusega ning asjassepuutuvate maaomanikega. Ehitustööde ajal järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr 90, 03.07.2015. “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” toodud reegleid ja juhiseid. Töövõtja peab järgima kohaliku omavalitsuse poolt esitatavaid nõudeid. 12.5.10 Ehitustööd rajatiste kaitsevööndis Ehitustööde tegemisel tehnovõrkude/liinide/rajatiste (elekter, side) kaitsevööndis tuleb rangelt järgida tehnovõrgu valdaja nõudeid ja juhiseid. Kaevetööd tehnovõrkude/liinide/rajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kavandatavate Tööde kooskõlastamist rajatise omanikuga. Kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Kõik tööd rajatiste kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 12.6 Torustike ehitus lahtise kaevikuga 12.6.1 Üldosa Kaevetöödel järgida RYL90 nõudeid. Kaevamistööd teha kehtiva korra järgi ja vastavate lubade alusel. Pinnasetöödel võtta aluseks MaaRYL2010 üldised ehitustööde kvaliteedinõuded. Plasttorustike paigaldustöödel järgida RIL77-2013 ja materjalide tootjate ettekirjutusi. 12.6.2 Ettevalmistustööd ja kaeviku kaevamine Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina. Ehitustöödel peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa- aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Kui kaeviku kaevamisel leitakse juhuslikult ehitisi, vundamente, mahuteid, torusid, kaableid jm, mis pole märgitud projekti, tuleb enne tööde jätkamist hankida vajalikud juhised Insenerilt. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada lähtudes juhendist „Kaeva ohutult” , et oleks tagatud tööohutus ja välistatud lähedalasuvate ehitiste kahjustamine. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 49 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Töövõtja töö ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul, kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on ehitustöödest tulenevalt, kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Torustiku paigaldusel tagada ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega nõutavad vahekaugused. Selleks, et ehitustööd võiksid toimuda kuivades tingimustes, tuleb kõik kaevikud hoida vabana igat liiki veest. Ehitustöödel tuleb kasutada piisava võimsusega (jõudlusega) seadmeid (pumpasid) ja masinaid ning leida vajalik tööjõud, et teha vajalikud operatsioonid kaevikute kuivana hoidmiseks. Kõik ajutised veetõrjerajatised (kraavid, tammid jne) tuleb rajada sama hoolikalt kui püsirajatised ning need tuleb pärast kasutamise lõppu likvideerida. Tööde tegemisel tuleb rakendada meetmeid, et mitte kahjustada vee eemaldamisega mingit osa töödest või külgnevatest omanditest. Kaablite tagasitäide teha vähemalt 30 cm paksuse liivakihiga. 12.6.3 Kaeviku toestamine Toestamata kaeviku nõlv peab olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, ehitiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. 12.6.4 Tasanduskiht ja torude paigaldamine Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht. Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda RIL77-2013. Tasanduskihi materjal ei tohi sisaldada kamakaid ja/või külmunud pinnase osasid. Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada killustikualus. Torustiku paigaldustöödel tuleb järgida RIL77-2013 ja materjalide tootjate ettekirjutusi. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõrosi, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Torul ei tohi olla sügavaid kriimustusi ega lõikeid. Toru otsad peavad olema suletud ja kaitstud saastumise eest, kuni torud on ühendatud. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigaldamisel on lubatud hälbed esitletud alljärgnevas tabelis. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine Projekteeritud lang ‰ projekteeritud langust ‰ kõrgusest (mm) >5 1,5 50 3…5 1,0 30 <3 1,0 20 Lahtises kaevikus paigaldatava isevoolse torustiku lubatud hälbed on järgmised:  kaevu seina lubatud hälve vertikaalist 5 mm/m;  asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm;  lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 50 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Lahtises kaevikus paigaldatavate veetorustike lubatud hälbed on järgmised:  kõrguslik asukoha hälve (vertikaalis) ±30 mm;  asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm. Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi. Ehitustöödel peab arvestama materjalidega (torud, liitmikud), mis on vajalikud olemasolevate ja projekteeritud torustike omavaheliseks ühendamiseks. 12.6.5 Kaeviku täitmine Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 nõudeid ja juhiseid. Tagasitäite materjal tuleb paigaldada ja tihendada kihtidena. Kaevikute tagasitäide tuleb teha ekskavaatori abil, täitematerjali kallamine torukaevikusse otse kallurilt on keelatud. Algtäide (toru pealt mõõdetuna kuni 0,3 m kõrguseni) rajatakse juurdeveetavast materjalist (üldjuhul mineraalne liiv terasuurusega kuni 2 mm) käsitsi ja tihendatakse samuti käsitsi. Tihendamise ajal tuleb vältida torude nihkumist. Iga täitekihti või aseainet tuleb niisutada või kuivatada kuni ühtlustatud niiskussisalduseni täpsusega ±2% optimaalsest niiskussisaldusest ja siis põhjalikult tihendada kuni 100% maksimaalsest kuivtihedusest, D≥95% (Proctortest); MaaRYL2010. Teede ja platside all tiheduseni D≥98%. Teevälisel alal võib kaeviku lõpptäiteks kasutada kaevikust väljakaevatud pinnast. Teevälisel alal lõpetada kaeviku tagasitäide 10 cm paksuse kasvupinnase kihiga, mis pärast tihenemist peab jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele. 12.6.6 Kaevude ja kapede paigaldamine Kaevude liivalus peab olema tihendatud sellisel määral, et kaevude vajumine oleks mistahes oludes välistatud. Nõrga kandevõimega aluspinnase korral (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) tuleb kasutada tasanduskihi all sobivat aluskonstruktsiooni. Kaevu ümbruse täide teha mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse. Harutorustike ühendamise ja kaevu ümber oleva pinnase tihendamise ajal tuleb hoolega jälgida, et kaevude vertikaalne asend säiliks, kuni kaevu ümber olev kaevik on maapinnani täidetud. Kaevukaaned ja kaped peavad olema reguleeritava kõrgusega „ujuva“ raamiga ning paigutatud teega samale tasapinnale asfaltkatte kaetud teekatte korral. Kruuskattega teedel tuleb kaevu luuk või kape paigaldada 20 cm teepinnast madalamale ja katta kruusaga kui ei lepita Inseneriga kokku teisiti Spindlipikendused peavad olema vertikaalsed ning tuleb hoolega jälgida, et nende vertikaalne asend säiliks seni, kuni kaevik on maapinnani täidetud. 12.6.7 Torustiku soojustamine Kanalisatsioonitorustik tuleb vajadusel soojustada soojusisolatsiooniplaatidega kohtades, kus paigaldussügavus on <1,0 m maapinnast toru peale, veetorustik kohtades, kus paigaldussügavus on <1,8 m maapinnast toru peale. Soojustamisel kasutada vahtpolüstüroolist soojustusplaate paksusega 50 mm, mis asetada torust kuni 0,3 m kõrgusele (nt algtäite peale). Kasutada tuleb soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 51 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 12.6.8 Torustiku märgistamine Survetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada traadiga märkelint, mis ühendatakse metalldetailiga kaevus ja/või maa-aluse sulgarmatuuri spindliga. Isevoolse torustiku kohale (ca 500...600 mm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised:  Veetorustik – sinine, tekstiga VESI;  Survekanalisatsioon – kollane, tekstiga SURVEKANALISATSIOON;  Kanalisatsioonitorustik – pruun, tekstiga KANAL. Üksikule survetorustikule tuleb paigaldada vaskjuhe või integreeritud juhtmega varustatud plastlint, mille kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme või juhtmega varustatud plastlindi otsad tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. 12.7 Rajatiste kasutusest kõrvaldamine Tööst välja jäävad torustikulõigud tuleb kas välja kaevata või injekteerida vahtbetooniga. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb injekteerida vahtbetooniga. Kaevudes tuleb tööst väljalülitatud toruotsad sulgeda veetihedalt betooniga. Torustike tööst kõrvaldamisel peab säilima vee- ja kanalisatsiooniteenus olemasolevatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni klientidel. 12.8 Teekatete ja haljasalade taastamine ning heakorra taastamine Kogu käsitletud projekti tööde piirkonnas peab Töövõtja taastama pärast kaevetööde lõppemist haljastuse ja heakorra esialgse olukorra. Kõik elemendid, nagu kate, piirded, haljastus jne, mis on ehitustegevuse tõttu, kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada nii, et oleks taastatud vähemalt endine heakord. Kõik teerajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Teed tuleb taastada nii kiiresti kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud minimaalseid kvaliteedinõudeid. 12.8.1 Kruusast- või killustikust katete taastamine Kruusast- või killustikust katte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruusast- või killustikust kattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fr 0...31,5 segu paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Täiteliiva kihi paksus min. 30 cm. Filtratsiooni moodul kruuskatte pinnal peab olema vähemalt 120 MPa (Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded", vastu võetud 03.08.2015). Killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Kaevukaaned peavad olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud rajatava teekattest 0,2 m sügavamale. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 52 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 Sõiduteel ja kõnniteel paiknevad kaped (spindlipikendused) peavad olema reguleeritava kõrgusega, “ujuva” raamiga ning paigutatud rajatavast teekattest 0,2 m sügavamale. 12.8.2 Murukatete taastamine Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm vähemalt 30 g/m2) või paigaldada mätastus juhul kui tööd tehakse ajavahemikul 1. okt - 1. mai. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 0,10 m, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vm osiseid suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, mis puudutab nii ajutiste kui korraliste töödega hõlmatavat kasvupinnast, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik. Töövõtja peab arvestama, et iga eemaldatud või rikutud puu asemele tuleb istutada vähemalt 2,5 m kõrgune puuistik omavalitsuse poolt määratud asukohta asula haldusterritooriumil. Istiku valik tuleb kooskõlastada omavalitsusega. Kaevukaaned ja kaped peavad haljasalal olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud ümbritsevast maapinnast 10...20 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. 12.9 Tööohutus Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Töövõtja peab varustama oma personali kaitsekiivritega, kinnastega jm vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde tegemisel tuleb juhinduda VVm nr 12, 11.01.2000. nõuetest. Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka muudele ehitusalal viibivatele inimestele nende ehitusalal viibimise ajal. Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tuleb järgida VVm nr 377, 08.12.1999. nõudeid. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga maapinnast või põrandast kõrgemal paiknevad tööalad peavad olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. Töövõtja kohustus on hoida volitamata isikud ehitusplatsilt eemal. Töövõtja peab viima ennast kurssi Tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 53 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 13 LAMMUTUSTÖÖD Olemasolev puurkaev-pumpla varustab hetkel Antsla linna veega. Uue veetöötlusjaama rajamise ajal tuleb seega tagada linna veega varustamine olemasolevast puurkaevpumplast, kuni projektiga ette nähtud veetöötlusjaam on kasutusele võtmiseks valmis. Seejärel toimuvad lammutustööd. Kõik veekatkestused tuleb kooskõlastada Tellijaga. Lammutamisel tekkivad materjalid ladustatakse eraldi ning viiakse seejärel jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 13.1 Tööde teostamise alusmaterjal Ehitustööde teostamisel tuleb lisaks käesolevale projektile võtta aluseks Eesti Vabariigis kehtivad seadused, valitsuse määrused ja otsused ning kehtivad standardid ja normid, varem teostatud projekteerimistööd ning uuringud, sh:  EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;  Jäätmeseadus;  Majandus-ja taristuministri 17.07.2015 a. määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile. 13.2 Olemasolevate ehitiste likvideerimise üldised nõuded  Enne lammutustööde alustamist tuleb teisaldada elektri- ja automaatikaseadmed ja muu lammutatavas hooneosas paiknev seadmestik ning armatuur. Töövõtja peab Tellija ja Inseneriga kooskõlastama kasutuskõlblike seadmete utiliseerimise ja need vajadusel üle andma Võru Vesi esindajale;  Likvideeritud ehitise alune pind tasandatakse ja heakorrastatakse. Maapind likvideeritud ehitise kohal jääb samale tasapinnale ümbritseva maapinnaga;  Lammutustööde ajal tuleb vältida tolmu tekkimist ja sellega kaasnevalt ka ajutiselt kasutusse jääva hooneosa ja seadmete reostumist. Lammutuspraht niisutada, katta kilega nii kogumisel kui transpordil. Lammutamisel tuleb täita kõiki üldiseid ohutustehnika eeskirju;  Tekkivad jäätmed võib üle anda ainult vastava jäätmeliigi käitlemiseks litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 13.3 Lammutatavad ning likvideeritavad ehitised ja rajatised Ehitustööde käigus lammutatakse kinnistul järgmised ehitised:  Olemasolev veetöötlusjaama hoone, ehitusalune pind 35m2.  Puurkaev-pumpla juurde kuuluvad järgmised lisarajatised ja –seadmed: o Veemahutid, hüdrofoor, filtrid, torustik. o Elektri-automaatikakilp kinnitatud hoone siseseinale 13.4 Olemasoleva hoone lammutamine Olemasolev hoone põrand on ca 0,1 m ülalpool maapinda. Hoone sokli kõrgus väljast vaadates on maapinnaga tasa, pumbaruumi kõrgus põrandast on 3 m (katus on kahepoolse kaldega), sisemõõdud 5,5x5,5 m. Hoone maapealse osa seinad on ehitatud silikaatkivist kaetud puitvoodriga, maa-alune osa põrandaplaat madalvundament, telliskiviseina paksus on 42 cm. Hoonele on paigaldatud soojustus ja sellele ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 54 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 puitlaudis. Hoonel on kahepoolse kaldega puitkarkassil puidust katuslagi, mis on kaetud väljast plekiga ja seest puit laudisega. Põrand on betoonist. Uks on puituks, ukseava 16000x2000 mm. Hoones on hüdrofoor, veemahutid, filtrid, torustik. Peale uue tehnohoone valmimist ja kasutusele võtmist teostatakse lõplik vana tehnohoone lammutamine. Tekkivad lammutus jäätmed tuleb liigiti sorteerida ja võib üle anda ainult vastava jäätmeliigi käitlemiseks litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 13.5 Keskkonnajuhtimine 13.5.1 Jäätmekäitlus Uue veetöötlusjaama hoone ehituse ja vana hoone lammutuse käigus tekkivate jäätmete käitlemine tuleb lahendada kompleksselt, arvestades jäätmete keskkonnasäästlikku utiliseerimist kui ka jäätmete võimalikku taaskasutust. Selleks eraldatakse ja kogutakse erinevad jäätmeliigid maksimaalsel võimalikul määral üksteisest eraldi. Jäätmekäitlusel tuleb lähtuda Antsla linna jäätmehoolduseeskirjast. Hoone ehitusel ja vana hoone lammutamisel tekkivad jäätmed on järgmised: Lammutusjäätmed: raudbetoon konstruktsioonid ja detailid, silikaatkivi jäätmed, puidu jäätmed, plekijäätmed, metallijäätmed, metall ja plasttorud, soojustusmaterjalid (mineraalvill ja EPS). Ehitusjäätmed: ehituskivid, metallijäätmed, metall ja plasttorud, puidu jäätmed, soojustusmaterjalid (mineraalvill ja EPS), ehitusmaterjalide pakendid ja taara. Tekkivaid lammutus- ja ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. 13.5.2 Pinnas ja mineraalaines Veetöötlusjaamahoone ehituse käigus välja kaevatav pinnas ja mineraalaines kasutatakse tagasitäite. Looduslikku kasvupinnast kasutada hilisematel haljastustöödel. Pinnase ajutine ladustamine on võimalik puurkaevu kinnistu vabadel aladel. Jäätmekava Antsla linna veetöötlusjaama hoone ehitustöödel, lammutamisel Jrk. Ehitusjääde Ühik Käitlus Märkused nr 1. Elektri-ja kg Toimetatakse ohtlike Konteineris. elektroonikajäätmed jäätmete käitlusvõimalusega prügilasse/sorteerimisjaama: Ohtlik jääde n.Võru Jäätmekeskuses Umbsaarel 2. Betoon ja raudbetoon, m³ Toimetatakse prügilasse/ Kallurautodega, silikaattellise jäätmed sorteerimisjaama: kaetult. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 55 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 (t) n. Võru Jäätmekeskuses Mitteohtlik jääde Umbsaarel 3. Metalli jäätmed. kg Realiseeritakse Kallurautodega, vanametallikäitluse kaetult. Metallosad, torud (tk) ettevõtetes või Mitteohtlik jääde Katteplekk jäätmejaama: n.Võru Jäätmekeskuses Umbsaarel 4. Ruberoidi jäätmed kg Toimetatakse prügilasse/ Konteineris. sorteerimisjaama: Mitteohtlik jääde n. Võru Jäätmekeskuses Umbsaarel 5. Puidu ja vineeri jäätmed m³ Toimetatakse prügilasse/ Konteineris. sorteerimisjaama: n. Mitteohtlik jääde Võru Jäätmekeskuses Umbsaarel 4. Soojusisolatsioonimaterjalid m³ Toimetatakse prügilasse/ Konteineris. mineraalvill ja EPS jäätmed sorteerimisjaama: Mitteohtlik jääde n. Võru Jäätmekeskuses Umbsaarel Ligikaudsed jäätmekogused Nimetus Ühik Kogus Märkused Inertsed jäätmed (betoon, tellised, m³ 20 Mitteohtlik jääde betoonplokid,) Puidujäätmed t 1 Mitteohtlik jääde Metalli- ja plekijäätmed t 1 Mitteohtlik jääde Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed kg 50 Ohtlik jääde Ruberoidijäätmed kg 100 Mitteohtlik jääde Soojusisolatsioonimaterjalid EPS m3 4,0 Mitteohtlik jääde ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 56 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 14 KESKKONNATINGIMUSED JA –KAITSE Kõik seadmed, mis võivad kahjustuda läbi tolmuse keskkonna tuleb kaitsta tolmu eest. Kõik seadmed ja materjalid, millised võivad kahjustuda tänu putukatele, kahjuritele või läbi muu bioloogilise ja keskkonnamõju, tuleb selle eest vastavalt kaitsta. Töövõtja peab jälgima, et tema tegevusest või tegevusetusest ei teki keskkonnakahjustusi ja ta peab ka jälgima, et keskkonda lastavad ained ei ületaks seadustes ja määrustes etteantud piirmäärasid. Kõikide tööde teostamisel tuleb vältida keskkonnareostuse teket. Kõik ehitustööde käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmetüübile – pakendijäätmed ja ehitus-lammutusjäätmed tuleb koguda ja anda käitlusjaama eraldi, ohtlikud jäätmed tuleb transportida ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Jäätmete ladestamine loodusesse ei ole lubatud. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 57 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 15 KATSETAMINE JA KASUTUSELEVÕTT 15.1 Üldosa Katsetuste ja testide eesmärk on demonstreerida seadmete, masinate ja süsteemide funktsioneerimist vastavalt lepingule ja projektile. Kõik katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised, mida on kirjeldatud käesolevates dokumendis ja/või on nõutud riiklike või kohalike õigusaktidega, tuleb läbi viia Töövõtja kulul Inseneri ja asjassepuutuvate ametiasutuste osavõtul. Töövõtja peab Inseneri teavitama piisavalt varakult oma kavatsusest katset või kontrolltoimingut läbi viia. Juhul, kui katse või kontrolltoiming ei lõpe edukalt, on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ning toimub Töövõtja kulul. 15.2 Survetorustikud Kõiki paigaldatud veetorusid tuleb katsetada. Katsetamisel lähtuda standardis EVS 921:2014 toodud katsemetoodikast. 15.3 Kanalisatsioonitorustikud Kõiki paigaldatud kanalisatsioonitorusid tuleb katsetada. Katsetamisel lähtuda standardis EVS-EN 1610:2015 toodud katsemetoodikast. Kõik isevoolsed torustikud tuleb Töövõtja poolt üle kontrollida kaameraga. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Tellijale kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. 15.4 Torustike desinfitseerimine Töövõtja peab läbi viima rajatavate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise. Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel:  desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survekatsed ning olema täielikult veega täidetud;  desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett;  desinfitseerimine tehakse naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses;  jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb Projekteerija poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks.  kõiki siibreid tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud;  24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma. Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool kirjeldatud ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 58 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Kanalisatsiooni juhtimine on lubatud ainult Inseneri nõusolekul;  proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida punktis „Veetöötlusjaamade käituskatsed” toodud mikrobioloogiliste parameetrite osas. Torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi standarditele;  proovide mittevastavavusel tuleb desinfitseerimist korrata. Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele. 15.5 Veesüsteemide teenindava personali instrueerimine ja hooldusjuhendid Töövõtja peab andma Tellija personalile koolitust, mis puudutab kõikide lepingu järgi tarnitud protsesside opereerimist, seadmete hooldust ja remonti. Koolitus ja instrueerimine tuleb teha Tellija mehhaanikutele, elektrikutele, operaatoritele, järelvalvajatele ja teistele töötajatele, keda Tellija nimetab või kellele töövõtja ise soovitab koolitust teha. Koolitust tuleb anda heas eesti keeles ja vastavalt personali oskuste tasemel. Tellija peab kinnitama koolitatavate nimekirja. Töövõtja peab koostama või saama valmistajatehasest kõikide seadmete, mehhanismide, tööriistade, protsesside, katsemeetodite ja aparatuuri kohta kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud. Kasutus- ja hooldusjuhend peab olema koostatud eesti keeles. Need juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud sellise detailsusega, et Tellija personalil ei teki mingit raskust nende järgi käivitada ja juhtida protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 59 august 2020 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21 16 TEOSTUSJOONISED Teostusjoonised koostatakse kõigi ehitatud hoonete, ehitiste, tehniliste võrkude jms kohta ja esitatakse Insenerile paberil köidetuna ning CD-l dwg-s. Vajaliku teostusjooniste koguse ütleb Insener. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede jne tähistust. Juhul, kui projektis vastav tähis puudub, määrab selle Töövõtja. Kui ei ole nõutud teisiti, siis kõik ehitiste mõõtmed tuleb joonistel esitada millimeetrites. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Inseneriga. Teostusjooniste ulatus hoonete ja rajatiste kohta kooskõlastatakse Töövõtja ja Inseneri vahel täiendavalt. ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 60 august 2020  0-10bar MN-1.3 S-1.9 Doseerimise DN65 valmidus PVK-1.3 1/2'' PVC-U De75 PN10 MÖÖDAVIIK RESERVUAARIDESSE PVC-U De75 S-1.6 Injektor S-1.4 S-1.5 1/2'' S-1.7 DN40 DN65 DN32 S-1.2 DN50 KS-1.1 DN65 FIQR VA-1.2 DN40 FILTRIPAAK S-1.8 FILTRIPAAK MÖÖDAVIIK OTSE VÕRKU PVC-U De75 PIA Ø650mm DN32 Ø650mm 1.2 Qn=3,3 m³/h Qn=3,3 m³/h FIQR VA-1.1 v=10 m/s v=10 m/s DN50 0-10bar Qmax=4 m³/h Qmax=4 m³/h PIA MN-1.2 v=12 m/s v=12 m/s 1.1 ES-1.1 ES-1.2 DN50 DN50 FILTRITE PESUVESI KANALISATSIOONI PVC-U De63 0-10bar MN-1.1 PVK-1.2 1/2'' TK-1.2 DN40 LIA LS PVK-1.1 2.1 2.1 MK-1.2 1/2'' TK-1.1 DN40 ES-4.1 ES-4.2 DN50 DN50 DN50 MK-1.1 DN50 S-1.3 PVC-U De50 PN10 DN40 FILTREERITUD VESI RESERVUAARIDESSE PVC-U De75 RESERVUAARI ÜLEVOOL PVC-U De63 PN10 S-1.1 DN50 0-10bar De110 MN-2.1 0-10bar MN-2.2 S-2.3 DN65 PVK-2.1 ES-2.1 ES-2.2 PVK-2.2 1/2'' DN50 DN50 1/2'' VEE RESERVUAAR Nr.1 PE De63 PN10 S-2.1 S-2.2 Vk=110 m³ PE De63 PN10 DN50 DN50 ES-3.2 DN50 ES-3.1 DN50 RESERVUAARI TÜHJENDUS De110 TOORVESI VEETÖÖTLUSJAAMA FILTREERITUD VESI RESERVUAARIDESSE PVC-U De75 KS-2.1 KS-4.1 DN65 DN100 Doseerimise S-2.5 TOORVESI VEETÖÖTLUSJAAMA valmidus DN150 PESUVESI FILTRITESSE PVC-U De63 S-2.20 1/2'' S-2.7 1/2'' PUMPADE IMIKOLLEKTOR De160 LIA LS 2.2 2.2 P.1.2 FILTREERITUD VESI RESERVUAARIDESSE PVC-U De75 RESERVUAARI S-2.8 S-2.9 S-2.10 ÜLEVOOL DN100 DN100 DN100 De110 OL.OLEV PUURKAEV P.1.1 KOOLI TEE II nr 8367 B 3.1 Q=3,6 m³/h (1,0 l/s) P.2.1 P.2.2 P.2.3 S-2.4 DN65 OL.OLEV PUURKAEV BOILER 15L F1 F1 F1 KOOLI TEE I nr 8366 KS-3.1 VALAMU Q=11,1 m³/h (3,08 l/s) DN50 F2 F2 F2 VEE RESERVUAAR Nr.2 VA-3.1 DN50 TK-2.2 Vk=110 m³ DN50 0-10bar 0-10bar 0-10bar DN50 FIQR MN-2.3 MN-2.4 MN-2.5 TK-2.3 TK-2.1 DN100 PVK-2.3 DN50 PVK-2.4 PVK-2.5 PIA 1/2'' 1/2'' 1/2'' RESERVUAARI TÜHJENDUS De110 0-10bar 2.1 PVK-2.6 MN-2.6 TK-2.4 FIQR S-3.1 S-2.11 DN50 S-2.12 DN50 S-2.13 DN100 KS-4.2 AD.2.1 1/2'' DN50 DN100 ÕHUKUIVATI DN100 SURVETÕSTEPUMBAD 1+1 tk S-2.6 VESI ÜHISKANALISATSIOONIVÕRKU S-2.19 DN100 Qmax=6,0 (l/s) H=3,4 bar DN150 ÕHUKUIVATI VESI De160 PVC SN8 TULETÕRJEPUMP 1 tk KANALISATSIOONI 10mm Qtulekahi=21,44 l/s H=5,9 bar DN80 PUMPADE SURVEKOLLEKTOR PVC-U De110 VESI VÕRKU PE PN10 De110 PÕRANDASÜVEND HAISULUKUGA VA-2.1 S-2.17 Doseerimise KANALISATSIOONIKAEV DN80 DN100 valmidus S-2.18 S-2.16 1/2'' De40 DN32 KS-2.3 DN100 Kastmisvooliku ühendus Selgitus: Veevõtukapp ES Elektrilise ajamiga pöördklapp Survetõstepump KS S-2.14 S-2.15 Kiilsiiber Tuletõrjepump DN32 3/4'' S Sulgarmatuur Rõhuandur (täpsustatakse el. projektis) TK Tagasilöögiklapp Toorvesi FIQR VA Impulss veemõõtja Filtreeritud vesi MK Mudafilter Pesuvesi PVK Proovivõtukraan Kanaliseeritav vesi MN Manomeeter Pesuvesi kanalisatsiooni Õhueraldaja Õhutorustik Üleminek Tuletõrjevesi Toru materjali muutus MÄRKUSED Kompensaator Kanalisatsioon 1. Hoonesisesed survetoru materjalina kasutada PVC-U PN10 kui joonistel ei ole teisiti näidatud. LS Avariinivoolüliti 2.2 Tellija OÜ Võru Vesi Tasemeandur SCHÖTTLI LIA 2.2 Projekt ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA Kõik õigused kaitstud © KESKKONNATEHNIKA REKONSTRUEERIMINE Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, Tel 670 6873; Fax 670 6875, E-post: [email protected] Joonis Antsla veetöötlusjaam MTR: Reg nr EP10165908-0001 TEHNOLOOGILINE SKEEM Projektijuht Raul Juhkam Versioon 2 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Liina Liinak Staadium TP Mõõtkava - Kuupäev 03.07.2020 Leht TE-5-01 Lehti -  735 1200 8015 SURVETÕSTEPUMBAD 1+1 tk Qmax =6,0 (l/s) H=3,4 bar Veevõtukapp TULETÕRJEPUMP 1 tk Elektri-automaatika kilp Toorveetorustik puurkaevust Vesi võrku De110 PE nr 8367 B Qtulekahi=21,44 l/s H=5,9 bar 185 6725 Kastmiskraan 3140 A A C 185 S-1.3 DN40 KS-2.3 SEADMETE RUUM DN100 KILBIRUUM 500 A=24,0m² A=9,35 m² 1225 1255 Hüdrofoor S-1.1 ±0.00=85.30 ±0.00=85.30 DN50 300L 570 570 S-2.16 MK.1.2 Perspektiivne generaator 2140 1/2'' DN40 2345 Toorveetorustik puurkaevust Valamu nr 8366 TK.1.2 DN40 Filtripaagid 2 tk Survekollektor PVC-U De110 d=650mm 1655 0-10bar S-3.1 MN.1.2 h=1920mm DN50 870 3400 PVK-1.2 ES-1.2 P.2.2 P.2.1 1/2'' DN65 ES-1.1 P.2.3 DN65 PIA.1.2 PIA.2.1 VA.1.2 DN40 VA.3.1 1210 Perspektiivne vahesein DN50 S-2.10 S-2.9 S-2.8 Kanaliseeritav vesi De160 PVC, i=0,007 S-1.4 DN100 DN100 0-10bar F.1.1 F.1.2 DN100 MN.2.6 380 DN40 Imikollektor AISI316 DN150 Ø650 PVK-2.6 C C 1245 950 Ø650 KS-4.2 S-2.17 1/2'' 1055 S-2.4 S-1.9 S-2.3 DN100 KS-1.1 DN100 VA.2.1 TK.2.4 S-1.7 KS-2.1 DN65 DN65 DN65 KS-4.1 DN65 S-1.8 DN100 DN80 DN100 730 DN65 680 DN32 DN32 B 0-10bar PVK-1.3 MN.1.3 1/2'' 500 500 250 Õhufilter klass F-7 4030 410 200 285 455 4105 210 10 2965 1475 410 1880 2970 Ülevool De110 Ülevool De110 Tühjendustorustik De110 Õhufilter klass F-7 Tühjendustorustik De110 Imitorustik De160 Imitorustik De160 10 11915 6945 7300 Täitetorustik De75 Täitetorustik De75 Puhta vee reservuaar nr 2 Puhta vee reservuaar nr 1 110m³ 110m³ 200 305 4350 285 4260 305 355 250 A B 250 4850 4850 250 250 10965 3 1 2 MÄRKUSED 1. Seadmete alused rajada vastavalt tarnitavate seadmete tüübile, järgides tarnijafirmade juhiseid. 2. Toru läbiviigud seintest, põrandast ja vundamendi alt teostatakse kasutades PVC toruhülsse. Tellija OÜ Võru Vesi 3. Läbiviigud toru välisseina ja toru hülsi vahel täita elastse mastiksiga. 4. Maa sees paiknevad veetorustikud, mille lagi asub kõrgemal kui 1,8 m ja kanalisatsioonitorustikud kõrgemal kui 1,0 m maapinnast soojustatakse nt EPS120 plaadiga (50 mm) torustiku teljest 600 mm laiuselt . SCHÖTTLI Projekt ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA Kõik õigused kaitstud © 5. Torud tuleb toestada vastavalt tootja eeskirjadele, nende puudumisel lähtuda RT 84-10818-et juhistest. KESKKONNATEHNIKA REKONSTRUEERIMINE 6. Joonisel antud kõrgusmärgid on toru tsentrisse ja 0-punktiks on võetud tehnoruumi põhi ±0.00 kui ei ole kirjas Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, Tel 670 6873; Fax 670 6875, E-post: [email protected] Joonis Antsla veetöötlusjaam MTR: Reg nr EP10165908-0001 teisiti TEHNOHOONE PLAAN 7. Survetoru materjalina kasutada PVC-U PN10, kui joonistel ei ole teisiti näidatud. Projektijuht Raul Juhkam Versioon 0 Projekti nr S-19-21 8. Joonisel on näidatud ruumi sisemõõdud. Hoone konstruktiivne projekt koostatakse eraldi. Projekteerija Liina Liinak Staadium TP Mõõtkava 1:40 Kuupäev 12.05.2020 Leht TE-5-02 Lehti -  +3.450 +3.450 +3.210 +2.810 Filtripaagid 2 tk +2.700 d=650mm Ülevool De110 Õhufilter klass F-7 h=1920mm Elektri-automaatika kilp Õhufilter klass F-7 Õhueraldaja Õhueraldaja Veevõtukapp Hüdrofoor F.1.1 F.1.2 Perspektiivne generaator 300L ES-1.1 DN65 ES-1.2 +1.385 +1.365 DN65 +1.065 S-2.13 P.2.3 +1.100 ES-3.2 +1.035 S-2.19 S-2.12 DN100 ES-3.1 DN50 DN65 DN100 DN65 P.2.1 P.2.2 +0.800 Valamu S-2.11 TK.2.3 ES-2.2 +0.580 DN50 DN100 ES-2.1 DN65 TK.2.1 DN65 DN50 TK.2.2 DN50 +0.230 ES-4.2 ES-4.1 DN65 DN65 S-1.3 ±0.00=85.30 DN40 Kastmiskraan S-2.2 0-10bar S-2.1 MN.2.3 DN50 DN50 PVK-2.3 PVK-2.4 0-10bar PVK-2.5 0-10bar 240 1/2'' 1/2'' MN.2.5 1/2'' 150 MN.2.4 -0.800 Kanaliseeritav vesi De160 PVC, i=0,007 SURVETÕSTEPUMBAD 1+1 tk Qmax=6,0 (l/s) H=3,4 bar -1.370 TULETÕRJEPUMP 1 tk -1.460=83.64 Qtulekahi=21,44 l/s H=5,9 bar Vesi võrku De110 PE Toorveetorustik puurkaevust -2.130 -2.170 nr 8367 9950 1 3 MÄRKUSED 1. Seadmete alused rajada vastavalt tarnitavate seadmete tüübile, järgides tarnijafirmade juhiseid. 2. Toru läbiviigud seintest, põrandast ja vundamendi alt teostatakse kasutades PVC toruhülsse. Tellija OÜ Võru Vesi 3. Läbiviigud toru välisseina ja toru hülsi vahel täita elastse mastiksiga. 4. Maa sees paiknevad veetorustikud, mille lagi asub kõrgemal kui 1,8 m ja kanalisatsioonitorustikud kõrgemal kui 1,0 m maapinnast soojustatakse nt EPS120 plaadiga (50 mm) torustiku teljest 600 mm laiuselt . SCHÖTTLI Projekt ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA Kõik õigused kaitstud © KESKKONNATEHNIKA REKONSTRUEERIMINE 5. Torud tuleb toestada vastavalt tootja eeskirjadele, nende puudumisel lähtuda RT 84-10818-et juhistest. 6. Joonisel antud kõrgusmärgid on toru tsentrisse ja 0-punktiks on võetud tehnoruumi põhi ±0.00 kui ei ole kirjas Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, Tel 670 6873; Fax 670 6875, E-post: [email protected] Joonis Antsla veetöötlusjaam MTR: Reg nr EP10165908-0001 teisiti LÕIGE A-A 7. Survetoru materjalina kasutada PVC-U PN10, kui joonistel ei ole teisiti näidatud. Projektijuht Raul Juhkam Versioon 0 Projekti nr S-19-21 8. Joonisel on näidatud ruumi sisemõõdud. Hoone konstruktiivne projekt koostatakse eraldi. Projekteerija Liina Liinak Staadium TP Mõõtkava 1:40 Kuupäev 12.05.2020 Leht TE-6-01 Lehti -  LÕIGE B-B 10 Õhufilter klass F-7 +3.450 +3.460 SEADMETE RUUM +3.210 100 A=24,0m² ±0.00=85.30 Täitetorustik De75 Puhta vee reservuaar nr 2 Ülevool De110 Filtripaagid 2 tk 110m³ d=650mm h=1920mm Maksimaalne veetasapind 3300 Õhueraldaja PVK-1.2 1/2'' PIA.1.2 F.1.1 0-10bar MN.1.2 VA.1.2 S-1.4 +1.385 TK.1.2 DN40 DN40 MK.1.2 DN40 DN40 +1.100 +1.035 +0.800 MK.1.1 DN50 +0.600 PIA.1.1 VA.1.1 S-1.3 TK.1.1 DN50 DN40 DN50 S-1.2 +0.230 +0.265 DN50 Imitorustik De160 S-1.1 ±0.00=85.30 DN50 S-3.1 DN50 -0.445 -0.500 KS-4.2 -0.800 DN100 Tühjendustorustik De110 Toorveetorustik puurkaevust De50 nr 8367 Toorveetorustik puurkaevust De63 nr 8366 -2.130 -2.130 3400 250 7300 C B A LÕIGE C-C +3.450 +3.460 +3.460 +3.450 +3.210 Õhufilter klass F-7 Õhufilter klass F-7 Ülevool De110 Filtripaagid 2 tk d=650mm Täitetorustik De75 h=1920mm Filtreeritud vesi reservuaaridesse PVC-U De75 S-2.17 VA.2.1 DN100 F.1.2 DN80 F.1.1 Toorvesi filtritele PVC-U De75 +1.365 +1.385 S-2.3 DN65 S-2.4 DN65 MÄRKUSED KS-2.1 DN65 +1.035 1. Seadmete alused rajada vastavalt tarnitavate seadmete tüübile, järgides tarnijafirmade juhiseid. +0.900 2. Toru läbiviigud seintest, põrandast ja vundamendi alt teostatakse kasutades PVC toruhülsse. +0.800 3. Läbiviigud toru välisseina ja toru hülsi vahel täita elastse mastiksiga. +0.600 4. Maa sees paiknevad veetorustikud, mille lagi asub kõrgemal kui 1,8 m ja kanalisatsioonitorustikud kõrgemal kui KS-3.1 1,0 m maapinnast soojustatakse nt EPS120 plaadiga (50 mm) torustiku teljest 600 mm laiuselt . S-2.5 S-1.9 +0.265 +0.265 Möödavool reservuaaridesse PVC-U De75 DN150 DN65 DN50 +0.230 5. Torud tuleb toestada vastavalt tootja eeskirjadele, nende puudumisel lähtuda RT 84-10818-et juhistest. ±0.00=85.30 S-2.6 DN150 6. Joonisel antud kõrgusmärgid on toru tsentrisse ja 0-punktiks on võetud tehnoruumi põhi ±0.00 kui ei ole kirjas teisiti 7. Survetoru materjalina kasutada PVC-U PN10, kui joonistel ei ole teisiti näidatud. -0.445 8. Joonisel on näidatud ruumi sisemõõdud. Hoone konstruktiivne projekt koostatakse eraldi. Kanaliseeritav vesi valamult PVC-U De50 Pesuvesi PVC-U De63 KS-4.1 KS-4.2 -0.800 Möödavool võrku PVC-U De75 DN100 DN100 Tellija OÜ Võru Vesi Kanaliseeritav vesi filtritelt PVC-U De63 Imitorustik De160 SCHÖTTLI Projekt ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA Kõik õigused kaitstud © KESKKONNATEHNIKA REKONSTRUEERIMINE Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, Tel 670 6873; Fax 670 6875, E-post: [email protected] Joonis Antsla veetöötlusjaam MTR: Reg nr EP10165908-0001 LÕIGE B-B, C-C Projektijuht Raul Juhkam Versioon 0 Projekti nr S-19-21 1 Tühjendustorustik De110 3 Projekteerija Liina Liinak Staadium TP Mõõtkava 1:40 Kuupäev 12.05.2020 Leht TE-6-01 Lehti -  Tellija OÜ Võru Vesi SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA Projekt ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA REKONSTRUEERIMINE Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, Tel 670 6873; Fax 670 6875, E-post: [email protected] Joonis Antsla veetöötlusjaam MTR: Reg nr EP10165908-0001 Kõik õigused kaitstud © TEHNOHOONE 3D VAATED Projektijuht Raul Juhkam Versioon 0 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Liina Liinak Staadium TP Mõõtkava - Kuupäev 12.05.2020 Leht TE-6-03 Lehti -  PUURKAEVU PEALISEHITUSE PÕHIMÕTTELINE LÕIGE PUURKAEVUMÜTS PUMBA TEISALDAMISE TORU 500mm MAAPIND ca 1,8m KAABEL ADAPTER PUMBA PAIGALDUSSÜGAVUS m VEETÕSTETORU PK SÜGAVUS m PUURKAEVU TASEMEANDUR PUURKAEVUPUMP Tellija OÜ Võru Vesi SCHÖTTLI Projekt ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA © Kõik õigused kaitstud KESKKONNATEHNIKA REKONSTRUEERIMINE Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, Tel 670 6873; Fax 670 6875, E-post: [email protected] Joonis Antsla veetöötlusjaam MTR: Reg nr EP10165908-0001 PUURKAEVU ADAPTERÜHENDUS Projektijuht Raul Juhkam Versioon 0 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Liina Liinak Staadium TP Mõõtkava - Kuupäev 12.05.2020 Leht TE-7-01 Lehti -  Tellija:Võru Vesi OÜ Projekteerija:Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö nr:S-19-21 Nr Pos Nimetus Tootja/mudel Ühik Hulk Märkus 1. Veetöötlus Filtripaak d=650 mm, H=1920 mm, varustatud 1 F1.1, F.1.2 paagisiseste vee-jaotussüsteemidega EURAQUA kmpl 2 (pilutorustikega), õhueraldusventiiliga 2 Injektor kmpl 1 ES.1.1,ES.1.2,ES. 2.1,ES.2.2,ES.3.1 3 Elektriajamiga pöördklapp, DN 50 Genebre kmpl 8 ,ES.3.2,ES.4.1,ES. 4.2 CR20-3 A-F-A-E- 4 P.2.1, P.2.2 Survetõstepump, 6,0 l/s, H=34 m, P=4 kW kmpl 2 HQQE 5 CR64-3 A-F-A-E- 6 P.2.3 Tuletõrjepump, 21 l/s, H=59m, P=18,5kW kmpl 1 HQQE 7 HF.2.1 Hüdrofoor, 300 L Elbi kmpl 1 Impulssväljastusega, 8 VA.1.1 Vooluhulga mõõtur DN50 Zenner tk 1 konsoolil Impulssväljastusega, 9 VA.1.2 Vooluhulga mõõtur DN40 Zenner tk 1 konsoolil 10 VA.3.1 Vooluhulga mõõtur DN50 Zenner tk 1 Impulssväljastusega 11 VA.2.1 Vooluhulga mõõtur DN80 Zenner tk 1 Impulssväljastusega 12 DP.5.1 NaOCl doseerimissüsteem, dosaatorrpump Q=6 l/h DDE 6-10 kmpl 1 KS.4.1,KS.4.2, 13 Äärikutega kiilsiiber DN100 Genebre kmpl 3 KS.2.3 14 KS.1.1, KS.2.1 Äärikutega kiilsiiber DN65 Genebre kmpl 2 15 KS.3.1 Äärikutega kiilsiiber DN50 Genebre kmpl 1 16 S.2.3,S.2.4 Äärikutevaheline pöördklapp DN150 Genebre tk 2 S.2.8,S.2.9, 17 S.2.10, S.2.13, Äärikutevaheline pöördklapp DN100 Genebre tk 6 S.2.17, S.2.19 ANTSLA_TP_TE-8-01_VTJ-SEADMETE LOETELU  Tellija:Võru Vesi OÜ Projekteerija:Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö nr:S-19-21 PK.1.1, PK.1.2, PK.1.3, PK.1.4, 18 Äärikutevaheline pöördklapp DN80 Genebre tk 7 PK.2.1, PK.2.2, PK.3.1 19 S.1.5, S.1.9 Äärikutevaheline pöördklapp DN65 Genebre tk 2 S.1.1, S.2.11, 20 Äärikutevaheline pöördklapp DN50 Genebre tk 4 S.2.12, S.3.1 21 S.1.3 Äärikutevaheline pöördklapp DN40 Genebre tk 1 22 S.2.18 Kuulkraan kiirliiteotsikuga, DN32 Genebre tk 1 23 S.1.2, S.2.1, S.2.2 Kuulkraan, DN50 Genebre tk 3 24 S.1.4 Kuulkraan, DN40 Genebre tk 1 25 S.2.14 Kuulkraan, DN 32 Genebre tk 1 S.1.6, S.2.16, 26 Roostevaba kuulkraan, DN 15 Genebre tk 3 S.2.20, 27 TK.1.1 Kuuliga tagasilöögiklapp DN50 Genebre tk 1 28 TK.1.2 Kuuliga tagasilöögiklapp DN40 Genebre tk 1 29 TK.2.3, TK.2.4 Tagasilöögiklapp DN 100 Genebre tk 2 30 TK.2.1, TK.2.2 Tagasilöögiklapp DN50 Genebre tk 2 31 MK.1.1 Mudakoguja DN50 Genebre tk 1 32 MK.1.2 Mudakoguja DN40 Genebre tk 1 PVK.1.1, PVK.1.2,PVK.1.3, 33 PVK.2.1,PVK.2.2, Proovivõtukraanid Genebre tk 9 PVK.2.3,PVK.2.4, PVK.2.5, PVK.2.6 ANTSLA_TP_TE-8-01_VTJ-SEADMETE LOETELU  Tellija:Võru Vesi OÜ Projekteerija:Schöttli Keskkonnatehnika AS Töö nr:S-19-21 MN.1.1,MN.1.2, ML.1.3, Manomer D100 0-10 34 MN.2.1,MN.2.2, Manomeetrid, r/v korpus tk 8 BAR 1/2" MN.2.3,MN.2.4, MN.2.5, MN.2.6 35 Kompensaator DN50 kompl 4 36 Kompensaator DN100 kompl 2 PIA.1.1, PIA.1.2, Täpsustatakse elektri- 37 Rõhuandur, 0-10 bar tk 6 PIA.2.1, automaatika projektis LIA.2.1,LIA.2.2,LI Täpsustatakse elektri- 38 Tasemeandur kmpl 4 A.2.3, LIA.2.4 automaatika projektis Täpsustatakse elektri- 39 LS.4.1 Tasemeandur (ujukandur) kmpl 1 automaatika projektis 2. Hoonesisene vesi ja kanalisatsioon 40 B.3.1 Elektriboiler, 10 L Ariston kmpl 1 Franke, Näsi 41 Valamu kmpl 1 432x368x140mm 42 Segisti Flory 35 kmpl 1 3. Küte ja ventilatsioon 43 AD.2.1 Õhukuivati Nordcel NGDN24AQ kmpl 1 50 AF.1,AF.2 Reservuaaride õhufilter, filtri klass F7 Onninen, Online kmpl 2 Midea MB2-12N1D0- 51 Õhksoojuspump tk 1 I MISSION II ANTSLA_TP_TE-8-01_VTJ-SEADMETE LOETELU  KOORMTAVA ALA ASENDIPLAAN Kinnistu nimi: 25183 Antsla-Kanepi tee L2 km 0,347 Katastrinumber: 14401:003:0004 Asukoht: Antsla linn, Antsla vald, Võrumaa Schöttli Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-21 "ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA REKONSTRUEERIMINE" Koostaja:Liina Liinak Kasutusõiguse ala 20.7 m² (1m mõlemale poole tehnorajatisest) Torustiku pikkus 8,8m Joonise mõõtkava 1:500 Ristumine 25183 Antsla-Kanepi tee L2 - 30m ntsla-K aitsevöönd 0,347km-l tee L2 anepi 004 k :003:0 3 A 14401 251 8 O O O O O O O O O O 2 1 2 2 1 2 1 1 1 1 2 2 2 1 4 3 O 25183 4401:003:00 O O O 1 Antsla -Kanep04 i tee L2 TINGMÄRGID Katastriüksusele projekteeritud kanalisatsioonikaev Katastriüksusele projekteeritud kanalisatsioonitorustik Isikliku kasutusõiguseala Lepingu objektiks oleva katastriüksuse piir Katastriüksuse piirid Proj. kaitsetoru  14201:001:0201 14201:001:0201 14401:003:0004 14401:003:0004 14401:003:0025 14401:003:0004 Kaeviku piir Kaeviku piir Kinnistupiir Kinnistupiir Kinnistupiir Teetelg PE 400/315 H=2.40 H=1.21 H=1.76 H=1.52 H=1.74 H=1.88 PE 400/315 H=2.42 Asfaltkate. 86.00 85.00 SUUNDPUURIMISEGA sisenemine teemaasse 25183 Antsla-Kanepi tee L2 - 0,347km 83.82 * Kanalisatsioonitorustik paigaldada 84.00 Ø160 kaitsehülssi PE De250 1250N/16 kN/m². Hülsi pikkus ca 16m. 83.00 82.50 Ø110 82.00 Ø100 81.59 82.35 Ø160 Ø160 81.59 81.00 81.59 Ø160 Mhor 1:500 Mvert 1:100 KAEVU TÄHIS K-1 K-2 OLEMASOLEVA MAAPINNA 85.10 84.10 84.59 84.30 84.40 84.42 84.01 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 85.10 84.10 84.59 84.30 84.40 84.42 84.01 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 83.00 82.89 82.83 82.78 82.66 82.54 82.51 Toru põhja kõrgus (m ABS) 2.10 1.21 1.76 1.52 1.74 1.88 1.50 TORU RAJAMISSÜGAVUS LANG 16.4 0.0300 PIKKUS (m) MÄRKUSED: TORU LÄBIMÕÕT De160 - 16.4m 1. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt. 2. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada tööd käsitsi, vajadusel võrgud toestada. TORU ALUS 3. Olemasolevate tehnovõrkude sügavused on orienteeruvad. Enne ehitustööde algust täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad ja eelvoolude sügavused. Rekonstrueerimise meetod 4. Torustike asukoht vt. joonis AS-4-01 5. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Toru tüüp Tellija OÜ Võru Vesi VAHEKAUGUSED (m) 3.81.81.7 4.1 4.01.0 SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA Projekt ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA REKONSTRUEERIMINE Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, Tel 670 6873; Fax 670 6875, E-post: [email protected] Joonis Ristlõige 25183 Antsla-Kanepi tee L2 - 0,347km-l SIRGESTATUD TRASSI MTR: Reg nr EP10165908-0001 PLAAN Kõik õigused kaitstud © Projektijuht Raul Juhkam Versioon 0 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Liina Liinak Staadium TP Mõõtkava 1:500; 1:100 Kuupäev 12.05.2020 Leht VK-7-01 Lehti -  SÕLM V-6 SÕLM V-3 Elekterkeevis otsakork De63 PE De110 Elekterkeevismuhv De110 Kaelus terasäärikuga Kaelus terasäärikuga PE De110 PE De110 PE De110 PE De110 Elekterkeevismuhv Elekterkeevismuhv PE De110 PE De110 Äärikutega siiber DN100 Äärikutega siiber DN100 Elekterkeevis Likvideeritav kolmik De110 põlv Kaelus terasäärikuga DN100 SÕLM V-4 SÕLM V-7 PE De110 PE De110 ELEKTERKEEVISPÕLV ELEKTERKEEVISPÕLV De110/45° De110/45° PE De110 PE De110 ELEKTERKEEVISPÕLV ELEKTERKEEVISPÕLV De110/45° De110/45° SÕLM V-5 SÕLM V-2 SÕLM V-1 PE De63 1 0 3 De1 De6 PE PE ELEKTERKEEVISPÕLV PE De110 PE De63 De63/90° PE De63 ELEKTERKEEVISPÕLV ELEKTERKEEVISPÕLV De110/30° De63/30° Tellija OÜ Võru Vesi SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA Projekt ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA REKONSTRUEERIMINE Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, Tel 670 6873; Fax 670 6875, E-post: [email protected] Joonis Veesõlmede skeemid MTR: Reg nr EP10165908-0001 Kõik õigused kaitstud © Projektijuht Raul Juhkam Versioon 0 Projekti nr S-19-21 Projekteerija Liina Liinak Staadium TP Mõõtkava - Kuupäev 12.05.2020 Leht VK-7-02 Lehti -  Töö nr. S-19-21 Projekti nimetus: Antsla linna veetöötlusjaama rekonstrueerimine SPETSIFIKATSIOON Veevarustuse, kanalisatsiooni ja muude tööde spetsifikatsioon Joogiveetorustikud 1 - Veesurvetorustik PE PN10 PE, de110 31 jm 2 - Veesurvetorustik PE PN10 PE, de63 28 jm 3 - Maakraanikomplekt DN100 2 kmpl vastavalt Keevisliitmikud ja ühendused, 4 - de63-de110 1 obj kohapealsele muud liitmikud vajadusele 5 - Märkelint survetorustikule - 59 jm Kanalisatsioonitorustikud 1 Kanalisatsioonitorustik PVC De160 SN8 4 jm PE100-RC De160 2 Kanalisatsioonitorustik 16 jm PN10/SDR17 3 - Kanalisatsioonikaevu komplekt d400/315 1 kmpl vastavalt Liitmikud ja ühendused, muud 4 - PVC De160 SN8 1 obj kohapealsele liitmikud vajadusele 5 - Märkelint kanalitorustikule - 20 jm Muud materjalid,tööd Asfaltkattega teeninduplatsi 1 200 m² rajamine Piirdeaia rajamine koos 2 lukustatava 2-poolse 98 m autovärvaga 3 Puude likvideerimine 16 tk Olemasoleva hoone 4 1 kmpl lammutamine 5 Postide toestamine 2 tk 1 Spetsifikatsioonis on toodud torustike põhimaterjalid, sisse ei ole arvestatud torude ühendusi ning pisidetaile (poldid, mutrid, seibid). Samuti ei hõlma spetsifikatsioon torustiku ühenduste poognaid, tihendeid. ANTSLA_TP_VK-8-01_v01_VKspets.xlsx 1 (2) 12.05.2020  2 Lõpliku materjalide valiku ja sõlmede tehnilise teostuse teeb ehitaja. 3 Mahutabelit tuleb lugeda koos kogu projekti dokumentatsiooniga. ANTSLA_TP_VK-8-01_v01_VKspets.xlsx 2 (2) 12.05.2020 Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 10.08.2020 13:24 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Veski 12, antsla veetöötlusjaama tehnovõrgud kooskõlastamiseks Manused: ANTSLA_TP_v02_AntslaVTJ_2020-08-05.asice From: Liina Liinak <[email protected]> Sent: Thursday, August 06, 2020 11:21 AM To: [email protected] Cc: 'Raul Juhkam' <[email protected]>; 'Indrek Salis' <[email protected]> Subject: Veski 12, antsla veetöötlusjaama tehnovõrgud kooskõlastamiseks Tere Edastan Veski tn 12, Antsla veetöötlusjaama projekti kooskõlastamiseks. Lugupidamisega Liina Liinak Schöttli Keskkonnatehnika AS