KORRALDUS
10.08.2020 nr DM-110009-17
Keskkonnaloa nr VILM-010 muutmine
I. ASJAOLUD
Aktsiaselts Ramsi Turvas (registrikood: 10276571, aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Ramsi alevik, Turba
tee 12, 71101) esitas maavara kaevandamise keskkonnaloa nr VILM-010 muutmise taotluse, milles taotletakse
keskkonnaloale nr VILM-010 Parika turbatootmisalalt sademevee suublasse juhtimise vee erikasutusõiguse
lisamist. Maavara kaevandamist puudutava keskkonnaloa osas muudatusi ei taotleta.
Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 187 lõike 6 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse
turbatööstusmaalt. Parika turbatootmisalalt sademevee suublasse juhtimine oli siiani reguleeritud vee
erikasutusloaga nr L.VV/327037. Tähtajaline vee erikasutusõigus Parika turbatootmisalal kehtis vee erikasutusloa
nr L.VV/327037 kohaselt kuni 2019.a lõpuni.
Ettevõte omab Viljandimaal Viljandi vallas Parika külas asuval Parika turbatootmisalal (registriosa nr 744739,
katastritunnus 32801:003:0261) kaevandamiseks maavara kaevandamise keskkonnaluba nr VILM-010,
kehtivusega kuni 27.12.2049.
Keskkonnaloa muutmise esmataotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.05.2020
(menetluse nr M-110009, dokument nr DM-110009-1). 21.05.2020 esitas ettevõte keskkonnaotsuste infosüsteemis
parandustaotlused (dokument nr DM-110009-2 ja DM-110009-3). Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa
parandustaotluse (dokument nr DM-110009-5) vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) §
42 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa
andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 8-9 ja § 11 nõuetele ning küsis 26.05.2020
kirjas nr DM-110009-4 taotlusele lisateavet. 26.05.2020 esitas ettevõte parandustaotluse nr DM-110009-5.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa parandustaotluse (dokument nr DM-110009-5) vastavust nõuetele ning
hindas 03.06.2020 esitatud teavet piisavaks keskkonnaloa taotluse menetluse algatamiseks.
II. KAALUTLUSED
Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa andmise menetlemisel aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5
lõiked 2 ja 4, mis sätestavad haldusmenetluse eesmärgid, viies läbi menetluse võimalikult efektiivselt, lihtsalt,
kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku
keskkonnamõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis Keskkonnaamet menetluse läbiviimisel
aluseks ettevõtte esitatud keskkonnaloa taotlused, Parika ja Parika II turbatootmisala kaevandamise jätkamisega
kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande (Töö nr 18/2334) edaspidi Parika KMH), Põllumajandusameti
kooskõlastuse ning muud esitatud materjalid.
KeÜS § 41 lõike 1 kohaselt annab keskkonnaluba õiguse teha ühte või üheaegselt mitut tegevust (vee erikasutus,
maavara kaevandamine), KeÜS § 41 lõige 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või
tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba.
HMS § 64 lõike 1 ja § 68 lõike 2 kohaselt otsustab haldusakti muutmise haldusorgan, kelle pädevuses on
haldusakti andmine muutmise ajal. KeÜS § 41 lõike 1 punkti 5 alusel on annab keskkonnaloa Keskkonnaamet, kui
seadus ei sätesta teisiti, seega on Keskkonnaameti pädevuses ka keskkonnaloa muutmine.
VeeS § 187 punkti 6 alusel on veeluba (vee erikasutuse keskkonnaluba) kohustuslik, kui juhitakse sademevett
suublasse turbatööstusmaalt.
Nõuetekohane vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus esitati 26.05.2020. Arvestades, et ettevõte omab juba maavara
kaevandamise keskkonnaluba nr VILM-010 ning taotletav vee erikasutustegevus on nii ruumiliselt kui
tehnoloogiliselt maavara kaevandamisega seotud, lisab Keskkonnaamet vee erikasutuse valdkonna tegevused
maavara kaevandamise keskkonnaloale nr VILM-010 ning ettevõttele antakse ühtne keskkonnaluba.
2.1 Avalikustamine, kaasamine
Keskkonnaloa muutmisel rakendatakse avatud menetlust. KeÜS § 46 lõige 1 kohaselt saatis Keskkonnaamet
keskkonnaloa taotluse menetluse algatamise kohta 03.06.2020 teavituse ettevõttele (kiri nr DM-110009-6) ning
menetlusosalistele, kohalikule omavalitsusele arvamuse küsimiseks (kiri nr DM-110009-7) ja kirjaga nr DM-
110009-8 teavitati posti teel eraisikutest menetlusosalisi. KeÜS § 47 lõike 1 ja 2 järgi avaldas Keskkonnaamet
03.06.2020 keskkonnaloa taotluse menetluse algatamise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt võib teate jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud
tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.
Keskkonnaamet ei pidanud teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks, kuna vee erikasutus
(kuivendusvee ärajuhtimine) on kaasnev tegevus kasutuses oleval turbatootmisalal ettevõttele väljastatud maavara
kaevandamise loa nr VILM-010 alusel tegevuse läbi viimisel. Seega ei põhjusta olemasolevat kraavidevõrku
mööda kuivendusvee ärajuhtimine uusi keskkonnahäiringuid ja keskkonnariski ning puudub eeldatavalt avalik
huvi.
09.06.2020 kirjas nr 15-5/20/26649-2 andis Maanteeamet teada, et ei oma vastuväiteid aktsiaselts Ramsi Turvas
keskkonnaloale nr VILM-010 vee erikasutusõiguse lisamisele. 12.06.2020 esitas aktsiaselts Ramsi Turvas Parika
ja Parika II turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandes kajastatud
ärajuhitavate vooluhulkadega keskkonnaloa muutmise taotluse T/KL-1004106 (dokument nr DM-110009-10).
12.06.2020 kirjas nr 14.5-1/984-1 (registreeritud 15.06.2020 dokumendina nr DM-110009-11) küsis
Põllumajandusamet lisainfot Parika turbatootmisala vooluhulkade ning väljalaskude asukohtade kohta.
Keskkonnaamet edastas nimetatud teabe 15.06.2020 kirjaga nr DM-110009-12. 03.07.2020 kirjas nr 14.2-1/19905
edastas Põllumajandusamet tingimusliku kooskõlastuse aktsiaselts Ramsi Turvas vee erikasutusele. Kohalik
omavalitus nõuetele vastava taotluse kohta arvamust ei esitanud ega pikendanud vastamise tähtaega. HMS § 16
lõike 2 alusel lahendas Keskkonnaamet taotluse ilma kohaliku omavalitsuse arvamuseta.
HMS § 49 lõike 1 kohaselt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt
puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile keskkonnaloa ning selle
andmise otsuse eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaamet edastas loa eelnõu
07.07.2020 kirjaga nr DM-110009-15 ettevõttele tutvumiseks. Samuti edastati eelnõud teadmiseks
Põllumajandusametile ja kohalikule omavalitsusele. 14.07.2020 kirjas nr 14.5-1/1214-1 teatas
Põllumajandusamet, et eelnõus on kajastatud Põllumajandusameti poolt ettenähtud meede panustada vajadusel
maaparandussüsteemi eesvoolude hoiutöödesse selliselt, et oleks tagatud maaparandussüsteemi toimine ning loa
muutmise eelnõule täiendavaid märkusi ega ettepanekuid ei esitatud. Kohalik omavalitsus eelnõudele seisukohta
ei esitanud.
KeÜS § 48 lõike 1 kohaselt paneb loa andja keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu
avalikkusele tutvumiseks välja haldusmenetluse seaduse §-s 48 sätestatud korras kavandatava tegevuse asukoha
järgse valla, linna või muu asula vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas, keskkonnaloa andja asukohas
või kavandatava tegevuse asukohas. Loa andja määrab väljapaneku asukoha, arvestades kavandatava tegevuse
keskkonnahäiringu võimalikku ulatust ja suurust. Loa eelnõu avalik väljapanek toimus Keskkonnaameti Võru
kontoris (Karja 17a, Võru, 65604) ning eelnõu oli elektrooniliselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemist
KOTKAS (menetluse nr 110009, dokument nr DM-110009-15).
Keskkonnaloa ja loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ja selle avalikustamisest teavitas Keskkonnaamet
08.07.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Täiendavaid märkusi ega ettepanekuid avalikustamise
ajal ei laekunud.
Keskkonnaloa muutmisest teavitatakse vastavalt KeÜS § 58 lõigetele 1 ja 3 taotlejale ning menetlusosalistele,
keskkonnaluba tehakse avalikkusele teatavaks teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet
kohalikku või maakondlikku ajalehte ei panda, kuna kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või
keskkonnarisk on väike ja selle vastu puudub piisav avalik huvi.
2.2 Sademevee (kuivendusvee) juhtimine suublasse
Vee erikasutusõigust kuivendusvee ärajuhtimiseks taotletakse Viljandimaal Viljandi vallas Parika külas asuvalt
Parika turbatootmisalalt (registriosa nr 744739, katastritunnus 32801:003:0261). Parika turbatootmisala
mäeeraldise pindala on 257,67 ha ja mäeeraldiseteenindusmaa pindala on 291,72 ha.
Kuivendusvett juhitakse turbatootmisalalt ära kolme väljalaskmega
2(6)
Väljalaskme nimetus Kood Koordinaadid Suubla Suublasse juhitav arvutuslik
vooluhulk (m3/a)
Parika kuivendusvee VI208 X: 6482822, Kasekraav 191 993
väljalask 4
Y: 605945 VEE1019901
(suubub Jamsu ojja)
Parika kuivendusvee VI209 X: 6482027, Rabadikukraav 320 576
väljalask 5
Y: 607388 VEE1019902
(suubub Jamsu ojja)
Parika kuivendusvee VI210 X: 6482404, Männikraav 145 638
väljalask 6
Y: 608031 VEE1019801
(suubub Adula ojja)
Väljalaskmetest nr 4 ja 5 juhitakse Kasekraaviga ja Rabadikukraaviga vesi Jamsu ojja, mis u 530 m peale
Rabadiku kraavi suubumist (1,1 km enne suubumist Adula ojja) on Adula(TTP-92) (MPS kood
3101980010041/001) maaparandussüsteemi eesvool. Väljalaskmest 6 juhitakse vesi Männikraaviga Adula ojja.
Väljalaskmest on Adula ojani u 95 m.
Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 "Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused1“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lõike 6 kohaselt on sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi
vajalik Põllumajandusameti kooskõlastus. Põllumajandusamet on 03.07.2020 kirjas nr 14.2-1/19905 andnud
tingimusliku kooskõlastuse. Põllumajandusamet seadis tingimuseks: Jälgida kuivendusvee suublaks olevate
Jamsu oja ja Adula oja seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde
hüvitamine.
Keskkonnaamet kannab eelnimetatud tingimuse keskkonnaloa vormile V16.
Turbatootmisalal toimub suvisel perioodil (tavapäraselt mai - august) turba pinnakihiline kaevandamine.
Tootmisväljakutelt kuivendusvee kogumiseks on ümber tootmisala rajatud kogujakraavid, kust vesi juhitakse
isevoolselt eesvooludesse. Kuivendusvesi juhitakse kraavidega Jamsu ojja ja Adula ojja. Adula oja suubub
Tänassilma jõkke. Settebasseine ei ole väljalaskude juurde rajatud.
Parika KMH aruandes on arvutatud Parika turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee kogused valgala pindala,
valgalale langeva pikaajalise keskmise sademete hulga ja aurumise põhjal. Arvutuse põhjal juhitakse aastas kokku
Parika turbatootmisala 219,6 ha-lt ära u 462 824 m 3 vett.
Parika KMH aruande ning täiendatud loa taotluse (DM-110009-10) kohaselt juhitakse kuivendusvett suublasse
väljalaskudega järgmistes kogustes:
Nimetus Kood Suubla Suublasse juhitav
arvutuslik vooluhulk
(m3/a)
1 Parika kuivendusvee väljalask 4 VI208 Kasekraav 191 993
VEE1019901
2 Parika kuivendusvee väljalask 5 VI209 Rabadikukraav 320 576
VEE1019902
3 Parika kuivendusvee väljalask 6 VI210 Männikraav 145 638
VEE1019801
Turbatootmisaladelt suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 nõuetele.
Määruse nr 61 § 5 lõike 1 kohaselt tuleb heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimisel
tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks, § 7 lõike 1 kohaselt tohib
lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille
saastenäitajad ei ületa määruse lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille
koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus,
3(6)
mis ei tohi ületada 5 mg/l, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohalduvad turbakaevandusest ärajuhitavale
sademeveele määruse nr 61 § 7 lõike 1 toodud nõuded.
Määruse nr 61 § 7 lõigete 7 ja 8 kohaselt on turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele kohustuslik loaga
määrata heljumi- ja naftasaaduste sisalduse, biokeemilise hapnikutarbe, üldlämmastiku ja üldfosfori piirväärtused
koos vastava seirekohustusega. Muud määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded
määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal.
Vastavalt eeltoodule tulenevad turbatootmisalalt suublasse juhitava sademevee saastenäitajate piirväärtused
määruse nr 61 lisa 1 veerust, mis vastab reoveekogumisala koormusele 2000-9999 ie (välja arvatud heljumi
sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l). Kõikidele
väljalaskudele määratavad saastenäitajate piirväärtused on seega järgnevad: biokeemiline hapnikutarve
(BHT7 )=15 mg/l, heljuvaine=40 mg/l, naftasaadused=5 mg/l, üldfosfor=1 mg/l, üldlämmastik=45 mg/l.
Keskkonnaamet ei määra loas kuivendusveele lubatud kvartaalseid vooluhulga koguseid vastavalt loa taotlusele,
sest kuivendusvee kogus sõltub sademetest ning lumesulamisveest, mille tekkimise koguse üle puudub ettevõttel
kontroll. Loale kantakse aastane suublasse juhitav arvutuslikult leitud sademevee hulk.
Vastavalt määruse nr 61 § 14 lõikele 1 peab heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee saasteainete ning
ohtlike ainete sisalduse ja heitvee pH määramiseks vee erikasutaja tagama loaga määratud kohtadest proovide
võtmise ning korraldama proovide analüüsi, lõike 6 kohaselt tuleb proovi võtmisel tagada proovi esinduslikkus
ning proovi võtmine peab vastama veeseaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele.
Proovivõtja peab olema atesteeritud. Analüüsi teostav katselabor peab vastama katselaborite pädevuse
üldnõuetele (olema akrediteeritud ja sooritanud katselaborite vahelised võrdluskatsed).
Määruse nr 61 § 16 lõike 5 kohaselt täpsustatakse proovivõtu sagedus ja koht sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee ning muu saasteallika korral saastenäitajate määramiseks loas. Sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee ning muu saasteallika proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata
proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini,
kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust.
Arvestades eelnevat ja loa taotlust määratakse keskkonnaloas kõikide väljalaskude seire kohustus kaks korda
aastas (II ja III kvartalis). Kaks korda aastas tuleb seirata BHT 7 , heljumit, üldfosforit, üldlämmastikku,
pH.
Turba tootmisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ega mürgiseid aineid. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub
peamiselt sademetest ja lumesulamisveest. Kuna Keskkonnaametile ei ole seni teada juhtumeid
turbakaevandamisel toimunud naftareostuste kohta, määratakse loas kõikide Parika turbatootmisala
väljalaskudel naftasaaduste seire kohustus üks kord aastas, III kvartalis.
Omaseire tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt kahe nädala jooksul keskkonnaotsuste
infosüsteemis.
Suublaseire
Parika kuivendusvee väljalaskmed 4 ja nr 5 suubuvad Kasekraavi (VEE1019901) ja Rabadikukraavi
(VEE1019902), eelnimetatud kraavid suubuvad Jamsu ojja (VEE1019900). Jamsu oja veekogumina kinnitatud ei
ole. Jamsu oja suubub Adula ojja (VEE1019800). Parika kuivendusvee väljalask 6 suubub Männikraavi
(VEE1019801), mis suubub u 95 m peale väljalaskme asukohta Adula ojja. Adula oja suubub Tänassilma jõkke
(VEE1018000), veekogumisse Tänassilma Ärma jõest suudmeni (1018000_2).
Tänassilma Ärma jõest suudmeni (Tänassilma_2, kood 1018000_2) veekogumi koondseisund on Vabariigi
Valitsuse 07.01.2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 kohaselt kesine.
Keskkonnagentuuri veebilehelt https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-
tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo kättesaadava veekogumite seisundi info 2018 kohaselt on
alates 2016.aastast Tänassilma_2 veekogumi koondseisund hea. Parika turbatootmisalast ning lähimast
kuivendusvee väljalaskmest ( väljalask 6) on Tänassilma jõeni üle 6 km.
Paika turbatootmisalale settebasseine seni rajatud ei ole. Tegemist on ammu väljaehitatud ja kasutusesoleva
turbatootmisalaga. Täiendavad vooluhulkasid võrreldes seni toimunud tegevusega ei kaasne. Vee erikasutusloa nr
L.VV/327037 alusel 2016-2019 teostatud Parika turbatootmisala väljalaskude 4-6 omaseire põhjal ei ole ületanud
suublasse juhitav kuivendusvesi loas määratud piirväärtusi. Parika KMH aruandes on jõutud järeldusele, et Parika
turbatootmisala kuivendusvee juhtimine eesvooludesse ei mõjuta oluliselt eesvooludeks olevate pinnaveekogude
vee kvaliteeti või režiimi.
4(6)
Arvestades, et tegemist on kasutusesoleval turbatootmisalal tegevuse jätkamisega, kus vajalik infrastruktuur on
välja ehitatud, 2016-2019 omaseire tulemustel väljalaskude vastavust nõuetele, Parika KMH järeldusi, otsustab
Keskkonnaamet mitte määrata suublaseiret. Kui peaks selguma, et kuivendusvee juhtimine põhjustab veekogumi
Tänassilma Ärma jõest suudmeni seisundi halvenemist, on loa andjal õigus loa tingimusi muuta või nõuda
täiendavate meetmete rakendamist (rangemate nõuete määramine, rajada settebasseinid vms).
Keskkonnatasu deklareerimine
Keskkonnatasude seaduse (edaspidi kui KeTS) § 17 lõike 3 kohaselt ei nõuta saastetasu, kui KeTS § 17 lõikes 1
nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega
sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab VeeS alusel KeTS § 17 lõikes 1 punktides 1–7 ja 9
nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele.
KeTS § 17 lõikes 5 on sätestatud, et kui KeTS § 17 lõikes 3 nimetatud sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta VeeS
alusel KeTS § 17 lõike 1 punktides 1-7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas sademevee kohta kehtestatud
keskmistele piirväärtustele, tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest KeTS §-s 20 sätestatu
järgi.
Kuna turbatootmisalalt suublasse juhitavat kuivendusvett käsitletakse sademeveena, ei nõuta KeTS § 17 lõike 3
kohaselt saastetasu, kui on täidetud samas lõikes toodud nõuded.
Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb lähtuvalt KeTS §-st 334 Keskkonnaametile esitada posti teel, elektroonilisel
andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi
kaudu või anda üle Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti
eelistus on saada deklaratsioone keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Väljalaskmete omaseire analüüsid on
saastetasu arvutuse aluseks ja tuleb esitada keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Keskkonnatasu tuleb maksta
Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole. Ettemaksukontolt mahaarvestamine toimub automaatselt
kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole
toimunud.
2.3. Keskkonnaloa täpsustus maavara kaevandamise valdkonna osas
Maavara kaevandamise keskkonnaloa nr VILM-010 kõrvaltingimuses nr 1 on määratud, et „Juhul kui veeseire
näitab, et turbatootmisalalt ärajuhitavas vees suureneb heljumi sisaldus üle piirmäära, tuleb rajada
turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi setitamiseks settebasseinid enne eesvooludesse juhtimist.
Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas.“
Arvestades, et keskkonnaloa muutmise menetluse käigus väljastatakse ettevõttele ühtne keskkonnaluba nii vee
erikasutuseks kui maavara kaevandamiseks, siis kustutatakse selguse huvides keskkonnaloa vormi M1. (Maavara
kaevandamine) kõrvaltingimustest vee erikasutuse valdkonnaga seotud tingimus nr 1 ja kantakse see vee
erikasutuse valdkonna osa vormile V16 (Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise
tähtajad).
2.4 Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõige 1 punkt 1 sätestab,
et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
Vee erikasutustegevus kuulub KeHJS seaduse § 6 lõike 2 punktis 18 nimetatud tegevusvaldkonda (vee
erikasutus), mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224
”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu”(edaspidi määrus nr 224). Antud määruse §-des 11 ja 15 ei ole sademevee (kuivendusvee) juhtimist
suublasse eraldi nimetatud. Seega ei kuulu taotletav tegevus (sademevee juhtimine suublasse) tegevusvaldkondade
hulka, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust, kuid maavara kaevandamise
keskkkonnaloa VILM-010 muutmisel on keskkonnamõju hindamine läbi viidud. Parika turbatootmisala
kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandes (Töö nr 18/2334) on käsitletud ka
kuivendamisega ja liigvee ärajuhtimisega seotud mõjusid. Keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt, et ei ole
oodata, et turbatootmisaladelt leostuvate toitainete kontsentratsioonid ning heljumi ja orgaanilise aine kogus
hakkavad mõjutama oluliselt pinnavee veekvaliteeti või -režiimi. Parika ja Parika II turbatootmisalade
kuivendamise mõju ulatub piirdekraavidest maksimaalselt 100 – 150 meetri kaugusele, olles intensiivsem 20 – 30
m kauguseni. Tulenevalt turbatootmise pikaajalisusest on turbatootmisalaga piirnevatel aladel peamised
veerežiimi muutuse mõjud juba ilmnenud. Kui suublasse juhitavas kuivendusvees ületab heljum loaga
seadusandluses määratud piirväärtusi, on leevendava meetmena ette nähtud settebasseinide rajamise nõude
seadmine.
5(6)
Parika loodus- ja linnuala asub Parika turbatootmisala vahetus läheduses, ligi 30 m kaugusel turbatootmisalast
põhja suunas. Parika mäeeraldist eraldab Parika loodus- ja linnualast maantee nr 51 (Viljandi-Põltsamaa). Parika
KMH Natura asjakohasel hindamisel on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei kahjusta Parika linnuala ja
loodusala (EE0080573) kaitse-eesmärke ning leevendavate meetmete vajadus puudub.
Loa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Olulisemad keskkonnaalased
kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel valdkonna „Eesmärgid, tegevused“ alajaotuse
„Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“ all (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-
tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea).
III. OTSUSTUS
Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KeÜS § 41 lõike 1 punktile 5, KeÜS § 41 lõike 1 punktidele 1 ja 4 ja
Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“
lisa 1 punktile 2.5.1. otsustab Keskkonnaamet:
3.1. muuta aktsiaselts Ramsi Turvas (registrikood: 10276571, aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Ramsi
alevik, Turba tee 12, 71101) keskkonnaluba nr VILM-010 ja lisada keskkonnaloale vee erikasutusõigus Parika
turbatootmisalalt sademevee (kuivendusvee) juhtimiseks suublatesse väljalaskmetega Parika kuivendusvee
väljalask 4-6 (kood VI208-210).
3.2. kanda keskkonnaloa vormi M1. kõrvaltingimus nr 1 vee erikasutuse valdkonna osa vormile V16.
3.3. kanda keskkonnaloa vormile V16. lisatingimus: Jälgida kuivendusvee suublaks olevate Jamsu oja ja Adula
oja seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine.
3.4.avalikustada muudetud keskkonnaluba ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kanda keskkonnaluba
keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/).
3.5. teha haldusaktid teatavaks aktsiaseltsile Ramsi Turvas, Viljandi Vallavalitsusele, Keskkonnainspektsioonile,
Põllumajandusametile ning menetlusosalistele.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Keskkonnaluba nr VILM-010
Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Põllumajandusamet, Riigimetsa Majandamise Keskus,
Viljandi Vallavalitsus
Anu Holvandus
veespetsialist
Lõuna regioon
6(6)
Keskkonnaluba
Keskkonnaloa registrinumber VILM-010
Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi AS Ramsi Turvas
Registrikood / Isikukood 10276571
Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Parika turbamaardla Parika
andmed turbatootmisala
Tegevuskoha aadress Ramsi alevik, Viljandi vald, Viljandi
maakond
Katastritunnus 32801:003:0261
Territoriaalkood EHAK 6789
Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Vee erikasutus;
tegevused Maavara kaevandamine;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Narva mnt 7a, 15172, Tallinn
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 10.08.2020
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev 27.12.2049
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Väljalaskme jrk nr 1.
Väljalaskme nimetus Parika kuivendusvee väljalask 4
Väljalaskme kood VI208
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Kasekraav
Suubla kood VEE1019901
Veekogumi nimetus Tänassilma Ärma jõest suudmeni
Veekogumi kood 1018000_2
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6482822, Y: 605945
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
2/11
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2020 2049 191 933 Arvestuslik
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
saastetasu arvutatakse
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
saastetasu ei arvutata
Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste Lubatud kogused
algus lõpp nimetus nr (mg/l) % tonnides
I kv II kv III kv IV kv
2020 2049 BHT7 BHT7 15
2020 2049 Heljum HEL 40
2020 2049 Nafta NAF 5
2020 2049 Üldfosfor (Püld) P 1
2020 2049 Üldlämmastik Nyld 45
(Nüld)
Väljalaskme jrk nr 2.
Väljalaskme nimetus Parika kuivendusvee väljalask 5
Väljalaskme kood VI209
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Rabadikukraav
Suubla kood VEE1019902
Veekogumi nimetus Tänassilma Ärma jõest suudmeni
Veekogumi kood 1018000_2
3/11
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6482027, Y: 607388
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2020 2049 320 576 Arvestuslik
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
saastetasu arvutatakse
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
saastetasu ei arvutata
Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste Lubatud kogused
algus lõpp nimetus nr (mg/l) % tonnides
I kv II kv III kv IV kv
2020 2049 BHT7 BHT7 15
2020 2049 Heljum HEL 40
2020 2049 Nafta NAF 5
2020 2049 Üldfosfor (Püld) P 1
2020 2049 Üldlämmastik Nyld 45
(Nüld)
Väljalaskme jrk nr 3.
Väljalaskme nimetus Parika kuivendusvee väljalask 6
Väljalaskme kood VI210
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Männikraav
Suubla kood VEE1019801
4/11
Veekogumi nimetus Tänassilma Ärma jõest suudmeni
Veekogumi kood 1018000_2
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6482404, Y: 608031
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2020 2049 145 638 Arvestuslik
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
saastetasu arvutatakse
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
saastetasu ei arvutata
Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste Lubatud kogused
algus lõpp nimetus nr (mg/l) % tonnides
I kv II kv III kv IV kv
2020 2049 BHT7 BHT7 15
2020 2049 Heljum HEL 40
2020 2049 Nafta NAF 5
2020 2049 Üldfosfor (Püld) P 1
2020 2049 Üldlämmastik Nyld 45
(Nüld)
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded 5/11
V7. Väljalaskme seire nõuded
Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada
atesteeritud proovivõtjat.
Ärajuhitavast sademeveest peab olema võimalik võtta esinduslikku proovi.
Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed
vähemalt määratavate komponentide osas.
Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi Seire
kood (L‑Est) kood Seiratav näitaja Proovi võtmise Proovi võtmise
liik sagedus
Parika kuivendusvee VI208 X: 6482822, Y: 605945 Tänassilma Ärma jõest 1018000_2 BHT7 Üksikproov Üks kord poolaastas
väljalask 4 suudmeni Heljum
Vesinikioonide kontsentratsioon
(pH)
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Nafta Üksikproov Üks kord aastas
Parika kuivendusvee VI209 X: 6482027, Y: 607388 Tänassilma Ärma jõest 1018000_2 BHT7 Üksikproov Üks kord poolaastas
väljalask 5 suudmeni Heljum
Vesinikioonide kontsentratsioon
(pH)
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Nafta Üksikproov Üks kord aastas
Parika kuivendusvee VI210 X: 6482404, Y: 608031 Tänassilma Ärma jõest 1018000_2 BHT7 Üksikproov Üks kord poolaastas
väljalask 6 suudmeni Heljum
Vesinikioonide kontsentratsioon
(pH)
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Nafta Üksikproov Üks kord aastas
Täiendavad nõuded väljalaskme seire Väljalaskude seiret teostada kaks korda aastas (II ja III kvartalis),
läbiviimiseks naftasaaduste sisaldust seirata üks kord aastas III kvartalis.
V8. Veekogu sh suubla seire
6/11
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju
7/11 ja nende täitmise tähtajad
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg
nr
1. Sademevee käitluse nõuded Kui seire näitab, et turbatootmisalalt ärajuhitavas vees on heljumi sisaldus üle loas määratud Vajadusel
piirmäära, tuleb rajada heljumi setitamiseks settebasseinid.
2. Sademevee käitluse nõuded Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Settebasseinide olemasolul
vähemalt üks kord aastas
3. Toimingud avarii korral Koheselt võtta kasutusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Teavitada Olukorra ilmnemisel koheselt
tekkinud olukorrast Päästeametit,
kohalikku omavalitsust, Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni.
4. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ega tohi põhjustada täiendavat reostust. Pidevalt
5. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju Jälgida kuivendusvee suublaks olevate Jamsu oja ja Adula oja seisundit ning vajadusel Pidevalt
pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine.
6. Muud asjakohased meetmed 1. Vee erikasutusega seotud andmete muutmisel teavitada kirjalikult Keskkonnaametit. Vajadusel
2.Loas määramata juhtudel lähtuda kehtivatest õigusaktidest.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
nr
1. Heitvee arvestus Suublasse juhitava kuivendusvee kogused määrata arvutuslikult. Üks kord kvartalis, vastavalt
kehtivatele nõuetele
2. Väljalaskme omaseire Omaseire tulemused esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS Kaks korda aastas
tulemused
3. Suublasse juhitavate Arvutada ärajuhitud kuivendusvee koguste ja analüüsitulemuste põhjal kvartali jooksul suublasse juhitud saasteainete kogused. Üks kord kvartalis, vastavalt
saasteainete sisaldus (mg/l) ja Andmed esitada veesaastetasu deklaratsioonides ja veekasutuse aastaaruandes. seadusandluses sätestatud
kogused (t) korrale
4. Saastetasu ja vee Veesaastetasu arvestus tuleb esitada kvartaalselt keskkonnaotsuste infosüsteemis vastavalt kehtivale korrale. Üks kord kvartalis, vastavalt
erikasutusõiguse tasu teave kehtivatele nõuetele
5. Teave meetmete rakendamise 1. Kui loas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. Vajadusel
kohta 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal
kavandatavate meetmete kohta.
3. Meetmetest, mida kavatsetakse rakendada reostuse vähendamiseks (s.h settebasseinide rajamine) ja muudatustest
võrreldes loa taotluses esitatud informatsiooniga (väljalaskmete sulgemine), teavitada Keskkonnaametit ja vajadusel taotleda
loa muutmist.
6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas
7. Muu vajalik informatsioon Keskkonnaamet jätab endale õiguse vajadusel loa nõuded ülevaadata ning nõuda täiendavaid uuringuid ja meetmeid. Vajadusel
Õigusaktide muutumisel loa kehtivuse ajal järgida kehtivat seadusandlust.
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
8/11
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Eriosa - Maapõu
M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine
Registrikaardi nr 246
Maardla nimetus Parika
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara hästilagunenud turvas
Mäeeraldise nimetus Parika turbatootmisala
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju
Teenindusmaa ruumikuju
Mäeeraldise pindala (ha) 257.67
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 291.72
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 19
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve aiandus- ja kütteturvas
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 20
9/11
Plokid
Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub Kaevandamine lubatud allpool Liik Varu
eraomanikule? põhjaveetaset
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk vähelagunenud Turvas, Ei aT - aktiivne 215.622 tuh t 31.12.2019
turvas vähelagunenud tarbevaru
2 plokk hästilagunenud Turvas, Ei aT - aktiivne 896.035 tuh t 31.12.2019
turvas hästilagunenud tarbevaru
Tegevusala andmed
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik
Turvas, vähelagunenud 2005 2049 20 tuh t 169.622 tuh t
Turvas, hästilagunenud 2005 2049 20 tuh t 666.035 tuh t
Mäeeraldise KOV jaotus
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon
Turvas, vähelagunenud 2005 2049 0899 Viljandi vald
Turvas, hästilagunenud 2005 2049 0899 Viljandi vald
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Parika turbamaardla aktiivse tarbevaru 1. ja 2. ploki jääkvaru arvutus seisuga 01.03.2017
Geoloogiafondi number 8786
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/17/459
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 12.05.2017
Kõrvaltingimused
10/11
1. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra, vibratsiooni ja on kütusesäästlikum.
Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras.
2. Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist teedele vältimiseks tuleb kasutada koormakatteid
väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagistel.
3. Reostuse vältimiseks tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada selleks ettenähtud hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda
nende korrasolekus.
Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa ja soo taastamine
11/11
Saatja: Erika Virroja <
[email protected]>
Saadetud: 11.08.2020 11:46
Adressaat: Erika Virroja <
[email protected]>
Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Manused: DM-110009-17.pdf.bdoc
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, August 10, 2020 4:30 PM
To:
[email protected]
Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere!
Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-110009-17 Keskkonnaloa nr
VILM-010 muutmine.
Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/31880-
1665d98c45d75ac8a38c33398e3bce7436879f19d8b19dd0be4aa6ddb80afc03
KOTKAS automaatteavitus
Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata.
Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS
Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes küsimustes
valdkonna spetsialist Keskkonnaametist