Riigitee nr 20 Põdruse-Kunda-Pada km 10,2-13,4 ja 17172 Kunda-Selja km 0,0-2,7 kaitsevööndis valgustatud jalgratta- ja jalgtee projekti koostamise nõuded

Projekteerimise lähteülesanne 1. Riigihanke objekt Riigihanke objektiks on peatöövõtu korras seitsme kergliiklustee projekteerimine: 1) Kunda – Kaliküla kergliiklustee (2,7 km); 2) Kunda - Ojaküla kergliiklustee (3 km); 3) Viru-Nigula aleviku sisesed jalgteed (4 jalgteed kokku 340 m); 4) Kunda Ühisgümnaasiumi ja staadioni parkla vaheline kergliiklustee (ühendub Kalmistu tee KLT-ga, pikkus 270 m); 5) Toolse tee – Kunda rand (Kunda linnas Toolse tee ja Astangu tänava ristmikult kuni Kunda ranna sillani, pikkus ca 3,1 km); 6) Aseri Kesktänava kergliiklustee (600 m); 7) Kunda linnas Loode tänava kõnnitee koos parkimistaskutega (270 m). Hange on jaotatud viieks erinevaks osaks alljärgnevalt: Osa 1 - Kunda – Kaliküla kergliiklustee (2,7 km); Osa 2 - Kunda - Ojaküla kergliiklustee (3 km); Osa 3 - Viru-Nigula aleviku sisesed jalgteed (4 jalgteed kokku 340 m) ja Aseri Kesktänava kergliiklustee (600 m) (kaks erinevat ehitusprojekti); Osa 4 - Kunda Ühisgümnaasiumi ja staadioni parkla vaheline kergliiklustee (ühendub Kalmistu tee KLT-ga, pikkus 270 m) ja Kunda linnas Loode tänava kõnnitee koos parkimistaskutega (270 m) (kaks erinevat ehitusprojekti); Osa 5 - Toolse tee – Kunda rand (Kunda linnas Toolse tee ja Astangu tänava ristmikult kuni Kunda ranna sillani, pikkus ca 3,1 km). Pakkuja võib pakkumuse esitada kas ühele osale või mitmele osale koos. Hankija sõlmib hankelepingud iga osa madalaima hinnaga pakkumuse esitanud pakkujaga. 1.1. Kunda – Kaliküla kergliiklustee Kergliiklustee algab kahe riigimaantee Põdruse-Kunda-Pada tee ja Kunda-Selja ristmikult ning kulgeb mööda Kunda-Selja maantee äärt kuni Alajaama teeni (tee nr 9020703). Tee pikkus kokku on ca 2,7 km. Tee on planeeritud 2,5m laiuse asfaltbetoonkattega. Tee projekteerida valgustusega ning ühildada linna tänavavalgustusvõrguga. 1.2. Kunda – Ojaküla kergliiklustee Kunda - Ojaküla kergliiklustee projekteeritakse kahe lõiguna:  1) Kunda linna piirilt kuni Põdrus-Kunda-Pada maantee ja Kunda - Malla - Ojaküla riigimaantee ristmikuni (pikkus ca 1,75 km) 2) Põdrus-Kunda-Pada maantee ja Kunda - Malla - Ojaküla riigimaantee ristmikust kuni Kunda-Aru bussipeatuseni(pikkus ca 1,25 km); Tee planeeritakse asfaltbetoonkattega, laiusega 2,0 m. Mõlemad lõigud tuleb projekteerida valgustusega. Tee projekteerida peaasjalikult järgmistele katastriüksustele: 1) 90202:001:0166; 2) 90201:001:0206; 3) 90201:001:0189; 4) 90201:001:0200; 5) 90201:001:0202; 6) 90201:001:0198; 7) 90201:001:0213; 8) 90201:001:0223; 1.3. Viru-Nigula aleviku sisesed jalgteed Projekteeritakse kõnniteed Maarja tänava, Niguli tänava ja Kunda tee vahelisel alal Viru- Nigula alevikus. Kõnniteede lõigud on tähistatud erivärvidega. Kõnniteed planeeritakse kas asfaltbetoon või kiviparkett kattega (sõltuvalt kumma ehitustööd oleksid soodsamad), laiusega 2 m. Kõnniteed projekteerida äärekividega. Kõnniteede kogupikkus on ca 340 m. 1.4. Kunda Ühisgümnaasiumi ja staadioni parkla vaheline kergliiklustee Projekteeritav kergliiklustee algab Kunda Ühisgümnaasiumi trepi juurest ja suundub Kasemäe teed Kunda kalmistu suunas ning lõpeb Kunda kalmistu mahasõidu ristmikul. Tee planeeritakse asfaltbetoonkattega, laiusega 2,5 m. Tee projekteerida valgustusega ning ühildada Kunda linna tänavavalgustusvõrguga. Tee pikkus ca 270 m. 1.5. Toolse tee – Kunda rand Projekteeritav kergliiklustee algab Kunda linnas Toolse tee ja Astangu tänavate ristmikult, kulgeb mööda Toolse teed, Koidu tänavat, Spordi tänavat, Lageda teed, Mageranna teed ja Uus-Sadama teed kuni Kunda randa läbiva Ranna teel asuva sillani. Tee planeeritakse asfaltbetoonkattega, laiusega 2,5 m. Tee projekteerida valgustusega ning ühildada Kunda linna tänavavalgustusvõrguga. Tee piketaažil PK 13+50 kuni PK 14+70 projekteerida kalda kindlustus varisemisohtliku pinnase ja kivimite jaoks. Tee pikkus ca 3,1 km. 1.6. Aseri alevikus Kesktänava kergliiklustee Projekteeritav kergliiklustee algab Aseri alevikus Kesktänav 22 kinnistu esise parkla idaservast ning kulgeb mööda Kesktänavat järgides olemasolevat kõnniteed. Kesktänava ja Keskpõik ristmikul hargneb tee kaheks. Üks suund liigub mööda Keskpõik tänavat kuni esimese vasakpoolse mahasõiduni (rahvamaja parkla) ning teine liigub mööda Kesktänavat edasi Kuni Keskpõik 2 asuva raamatukogu parkimisplatsini. Tee planeeritakse asfaltbetoonkattega, laiusega 2 m. Tee pikkus ca 600 m. 1.7. Kunda linnas Loode tänava kõnnitee koos parkimistaskutega Projekteeritav kergliiklustee algab Kunda linnas Koidu tänava kõnniteelt mööda Loode tänavat üle Mäe tänava kuni Pargi tänavani. Loode tänav 5 kinnistust kuni Mäe tänava ristmikuni projekteerida astmestik. Mäe tänava ja Pargi tänava vahelisel lõigul (Loode tn L1) projekteerida sõidutee ja kõnnitee vahelisele alale pikki sõiduteed parkimistaskud. Tee planeeritakse asfaltbetoonkattega, laiusega 2 m. Tee pikkus ca 270. 2. Hankija eesmärk Hankija põhieesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega kergliiklusteede/kõnniteede projekteerimistööde läbiviimine selliselt, et oleks võimalik teostatud projektide põhiselt korraldada riigihanked ehitustöödeks. Projektide seletuskirjad peavad lisaks muudele asjakohastele nõuetele olema vastavuses riigihangete seaduse (vt. Para 87 ja 88) ehitushanke tehnilisele kirjeldusele esitatavate nõuetega. Teenuse osutaja peab olema vajadusel valmis osutama Tellijale konsultatiivset abi ehitustööde käigus ehitusprojekti sisu puudutavates küsimustes Kõik kergliiklusteede projektid projekteeritakse põhiprojekti staadiumis. Kogu projektdokumentatsioon peab vastama EV kehtestatud nõuetele. Projekteeritud lahendused peavad olema võimalikult vastupidavad, kauakestvad ning nende ülalpidamiskulud peavad olema võimalikult madalad. Projekti kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Pakkuja peab pakkumust tehes arvestama, et projekteerimistööde lähteülesandes esitatud tingimused ja nõuded võivad töö käigus parema lõpptulemuse saamise eesmärgil muutuda. 3. Õigusaktid ja normatiivid 3.1. Projekteerimistööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele. 3.2. Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid, standardid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome Vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: • Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1); • Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015, 14); • Linnatänavad EVS 846:2016; • Liikluskorralduse nõuded teetöödel (RT I, 15.07.2015,5); • Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord (RTL 2000, 17, 222); • Tee-ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT I, 03.07.2015, 29); • Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001/A:2008; • Liiklusmärgid ja nende kasutamine, muudatus EVS 613:2001/AI:2008; • Liiklusmärgid ja nende kasutamine, muudatus EVS 613:2001/AI:2016; • Teemärgised ja nende kasutamine. EVS 614:2008; • Teemärgised ja nende kasutamine, muudatus EVS 614:2008/A1:2016; • Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-1:2009; • Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained EVS 901-2:2016; • Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3:2009; • Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdraulilised seotud täitematerjalid. EVS-EN13242:2006 +A1:2008;  • Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkirjaga nr 0001 Muldkeha ja dreenkihiprojekteerimise, ehitamise ja remondi juhis; • Maanteeameti peadirektori 22.11.2016.a käskkiri nr 0215 Killustikust katendikihtide ehitamisejuhis; • Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkirjaga nr 0314 Asfaldist katendikihtide ehitamisejuhis. • EVS 932:2017 Ehitusprojekt 3.3. Juhul kui hankedokumendid on omavahel vastuolus või võimaldavad mitmesugust tõlgendust, lähtutakse rangematest nõuetest ja/või valitakse koostöös Hankijaga Hankija jaoks soodsam tõlgendus. 4. Töövõtu kirjeldus Töövõtu mahtu kuuluvad 7 kergliiklustee projekteerimistööd koos vajalike uuringute, mõõdistuste, kooskõlastuste, lubade taotlemisega ja teiste vajalike tööde ja toimingutega. Sealhulgas kuulub töövõttu: 4.1. Maa-ala geodeetiline mõõdistamine. 4.2. Geoloogilised uuringud, võib asendada ka olemasoleva pinnase kindlaks tegemiseks šurfiaukude kaevamisega projektalal. 4.3. Asendiplaani projektiosa peab muuhulgas hõlmama tänavavalgustuse, haljastuse ning tee katendite lõigete, truupide jms jooniste koostamisega. 4.4. Katastriüksuse jagamiskava koostamine. • Tehniliselt vajaliku teemaa moodustamiseks ja ehitustööde tegemiseks vajaliku teemaa kasutusõiguse omandamise protsessi alustamiseks koostada iga krundi kohta eraldi mõõtkavas M 1:500 katastriüksuse jagamiskava, arvestades võimalikult ühtlase teemaa laiusega võimalikult pikas ulatuses. Jagamiskava peab ära näitama kergliiklustee ehituseks vajaliku äralõike kinnistutest. • Katastriüksuse jagamiskavas peab näitama kergliiklustee maa-ala lõigud kinnistutest, mis võõrandatakse või koormatakse servituudiga. Piiride määramisel arvestada teede hoolduse vajadustega. • Juhul kui osutub vajalikuks kergliiklustee paigutamine (sh osaliselt) riigi transpordimaale, tuleb projektis ette valmistada argumenteeritud taotlus koos jooniste ja põhjendustega. Taotluse esitab töövõtja Maanteeametile. • Krundijaotuskava juurde võtab projekteerija maaomanike kooskõlastused. Kooskõlastus peab olema üheselt mõistetav ja sisaldama tööde loetelu (planeeritavad tööd ja vastavalt nõusolek või vastuväide; võõrandamise- või kasutusõiguse seadmisega nõusolek või vastuväide). • Projekteerijal on kohustus enne projekti üleandmist esitada tellijale eitavad ja tingimuslikud kooskõlastused maakasutustele, mille osas tellija esitab oma seisukoha projekteerijale ja kooskõlastuse andjale. 4.5. Uuringud ja toimingud, mis tulenevad vastavatest seadustest ning vastavate ametkondade nõuetest (sh, kui olemasolevad lahendused on mitte nõuetekohased, on nimetatud tööde nõuetekohaseks projekteerimiseks pakkuja ülesanne). 4.6. Ehituskulude kalkulatsiooni ja töömahtude tabeli koostamine Exceli tabeli vormingus. Juhul kui kergliiklustee tuleb projekteerida lõiguti, siis tuleb kalkulatsioon koostada iga lõigu kohta eraldi. 4.7. Kõikide vajalike lähtetingimuste, kooskõlastuste (trassivaldajate, maaomanike jms) ja lubade hankimine ning sellega seonduvad kulud. 4.8. Töövõttu kuuluvad ka need tööd ja tegevused, mis ei ole hankedokumentides otseselt kirjeldatud, kuid mille tegemine on vajalik hanke eesmärgi saavutamiseks. 4.9. Projekt peab olema koostatud selliselt, et oleks tagatud „Hankija eesmärk”. 4.10. Projekteerimistöö peab olema teostatud vastavalt käesoleva hankedokumendi tingimustele, ehituse ja projekteerimise normidele, standarditele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele. Projekti staadium: Põhiprojekt. 4.11. Projekt peab olema sellise tehnilise taseme ja detailsusega, mis võimaldab tulevasel ehitustööde töövõtjal määrata ehitustööde maksumus ja teostada ehitustööd. Projekti mahus peab olema üheselt määratud kõigi teostatavate tööde maht ning nõutavad kvaliteeditasemed. Projekt peab olema koostatud sellises mahus, et tulevasel ehituse peatöövõtjal ei teki põhjendatud õigust asendada või muuta projektlahendusi selliselt, et lõpptulemus ei vastaks Hankija eesmärgile (ehk tulevasel peatöövõtjal ei tohi tekkida lisaraha taotlemise õigust, viidates puudulikule projektile!). 4.12. Projektdokumentatsioon antakse Hankijale üle kahes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt mälupulgal (DWG ja PDF formaadis). Mälupulgal esitatav projektdokumentatsioon peab olema selgelt ja arusaadavalt projekti osade kaupa süstematiseeritud ja sisaldama kõikide projektdokumentide koondit (projektdokumentatsiooni register), kus on ära näidatud dokumendi (joonis, seletuskiri, spetsifikatsioon jne) nimetus, dokumendi nr, koostamise kuupäev, mõõtkava, lehekülje nr, lehekülgede arv, dokumendi digitaalse versiooni faili nimetus ja kausta nimetus, kus dokument paikneb. 4.13. Projekteerijal tuleb arvestada, et ehitushanke korraldamisel väljastatakse projektdokumentatsioon pakkujatele ainult digitaalsel kujul. 5. Tähtajad ja maksumused: 5.1. Hankelepingu eeldatav sõlmimise aeg: mai.2020 (Projekteerimise avakoosolek toimub 2 nädala jooksul lepingu sõlmimisest, edaspidi koosolekud vastavalt vajadusele) 5.2. Kooskõlastatud põhiprojekti ja lisade esitamine Hankijale: Kunda – Kaliküla ja Kunda – Ojaküla kergliiklusteed november.2020. 5.3. Kooskõlastatud põhiprojekti ja lisade esitamine Hankijale: Viru-Nigula aleviku jalgteed ja Kunda ühisgünaasiumi ja staadioni vaheline kergliiklustee juuni 2020. 5.4. Kooskõlastatud põhiprojekti ja lisade esitamine Hankijale: Toolse tee – Kunda rand oktoober 2020. 5.5. Kooskõlastatud põhiprojekti ja lisade esitamine Hankijale: Aseri aleviku Kesktänava kergliiklustee oktoober 2020. 6. Muud tingimused 6.1. Kõik projekti osad peavad sisaldama kirjalikku kinnitust, et projekt on koostatud vastavalt projekteerimise lähteülesandele ning kehtivatele normidele ja nõuetele. Kinnitusel peab olema kuupäev, projektijuhi nimi ja allkiri. 6.2. Käesolevas lähteülesandes sätestamata tingimustes ja nõuetes juhindub Pakkuja kehtivatest normidest, Heast Projekteerimise Tavast, oma kogemustest ja professionaalsusest. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb konsulteerida eriala spetsialistidega, kasutades nende kogemusi ja professionaalseid oskusi. 6.3. Pakkuja ei saa tuua ettekäändeks lähteülesande puudulikust, et õigustada projektdokumentatsiooni täielikult või osaliselt lahendamata (puudulikult lahendatud või valesti lahendatud) küsimusi, millised parima tulemuse saavutamiseks ja projekteerija professionaalsusest lähtudes, oleksid pidanud olema lahendatud. 6.4. Kui ehitustööde käigus ilmneb põhiprojektiga antud projektlahenduse ebapädevus ja/või nõuete mittevastavus, kohustub pakkuja koostama uue lahenduse omal kulul. Projektlahenduse õigsuse ja vastavuse eest vastutab Pakkuja ning Hankija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta Pakkujat vastutusest, st täisvastutus teostatu eest lasub Pakkujal. 6.5. Mitmeti tõlgendatavad lahendused/formuleeringud/tööd, kui nende kohta ei ole esitatud hanke ajal täpsustavatavaid küsimusi, loetakse prioriteetseks Hankija tõlgendus. 6.6. Tingimuste erinevusel erinevates dokumentides tuleb järgida rangemaid tingimusi. Juhul kui tingimustes on erisätteid, siis erisäte on kõrgema prioriteediga kui tüüpsäte. 6.7. Pakkuja järgib töö teostamisel Hankija huvisid ja eesmärke st projekteerimise käigus Hankijal on õigus ehitusprojekti sisse viia vajalikke muudatusi ja lisasid. Tehtavate ettepanekute sisu lepitakse kokku eraldi ja vormistatakse kirjalikult. 6.8. Kõigis projektides tuleb tuua välja materjalide seadmed/margid/valitud firmade tooted koos spetsifikatsioonidega ning märkega „või samaväärne”, et vältida ehituse käigus arusaamatusi ehitajaga ja ebatäpsust. 6.9. Spetsifikatsioonides tuleb näidata seadmete ja materjalide tehnilised näitajad sellise detailsusega, et nende järgi oleks võimalik valida nõuetele vastav seade ja materjal. 6.10. Juhul, kui viitamine mõnele konkreetse valmistaja poolt valmistatava seadme või materjalil kui näidisele on vajalik, et näidata iseloomustavad tehnilised näitajad ja kvaliteedi tase, siis peab olema spetsifikatsioonis märge, et antud seade või materjal on toodud näidisena ja võib kasutada samaväärseid seadmeid või materjale, mis kvaliteedi ja näitajate poolest ei ole halvemad. 6.11.Kõikidest lähteülesandes viidatud dokumentidest tuleb kasutada värskeimat versiooni. Dokumendi ajakohasuse kontrollimise kohustus lasub Pakkujal.  Toomas Naelapää Novarc Group AS Teie 27.07.2020 [email protected] Meie 12.08.2020 nr 15-2/20/34871-2 Riigitee nr 20 Põdruse-Kunda-Pada km 10,2-13,4 ja 17172 Kunda-Selja km 0,0-2,7 kaitsevööndis valgustatud jalgratta- ja jalgtee projekti koostamise nõuded Olete taotlenud Maanteeametilt nõudeid Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 10,2-13,4 ja riigitee 17172 Kunda-Selja km 0,0-2,7 kaitsevööndisse ning osaliselt riigitee alusele maale jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks. Taotlusele on lisatud Viru-Nigula Vallavalitsuse lähteülesanne ( osa 1 ja 2, vt lisa). Käesolev JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Maanteeameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. Juhime tähelepanu, et vastavalt ehitusseadustiku (EhS § 99 lg 2) annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või läbi detailplaneeringu protsessi. MA huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet nõuded riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 10,2-13,4 ja riigitee 17172 Kunda-Selja km 0,0-2,7 kaitsevööndisse JJT projekti koostamiseks: 1. JJT ehitamiseks koostada tee ehitusprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 2. Maanteeamet teeb ettepaneku käesoleva projekti puhul JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks koostada esialgu eskiislahendus, so trassi asukoha valik geodeetilisel alusplaanil. Palume esitada eskiislahendus Maanteeametile tutvumiseks ning seisukoha kujundamiseks. 3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise ja valgustuse projekteerimise pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). 5. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspoole riigitee alust maad. 6. Juhul kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus lahendada JJT aluse maa kasutusõigus või võõrandamine. Esitada kasutusõiguse plaanid (IKÕ plaanid) isikliku kasutusõiguse seadmiseks või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse andmine jalgratta- ja jalgtee ning tehnovõrkude teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised jms). IKÕ plaanide koostamine vt juhis MA kodulehelt. 7. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale [email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks. 7.1. Isikliku kasutusõiguse seadmiseks esitada taotlus blanketil „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“. 7.2. Võõrandamise puhul tuleb arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehitamiseks on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS). 8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: 8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 8.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas. 8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 8.4. Alusplaanil tuua välja kavandatava valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus. 8.5. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid sh truubid ja kraavid mahus, mis on vajalik veeviimaritele eelvoolu tagamiseks. Anda seletuskirjas hinnang olemasolevate veeviimarite ja truupide seisukorrast. 8.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 9. Juhul kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste 2 (5)  iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. 10. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 11. Projektis käsitleda riigitee kaitsevööndi ulatust vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projekti seletuskirjas kirjeldada JJT paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 12. Projektis käsitleda JJT-ga seotud riigitee liikluskorraldust, liiklussagedust ning teisi vajalikke näitajaid, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris 13. JJT ühendada vajadusel olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega, et moodustuks katkestusteta teedevõrk. 14. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius on määratud normide tabelis 7.5 (tase rahuldav). Eraldusriba on vajalik liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning teehoiutööde teostamiseks (sh lume vallitamine). 15. Maanteeamet juhib tähelepanu, et riigitee 20 äärde JJT tarbeks mõõdistatud maaüksused ei pruugi olla piisava laiusega (normide kohase laiusega vaheriba tagamiseks). Vajadusel tuleb JJT tarbeks eraldada maad külgnevate kinnistute arvelt. 16. Arvestada, et JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Maanteeameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat kokkulepet. Saame nõustuda (EhS § 99 lg 3 alusel) madalama projekteerimistaseme kasutamisega või JJT projekteerimisega sõidutee muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) põhjendatud vajaduse korral (füüsiline takistus so olemasolev hoonestus), kui tagatud on liiklusohutus. 17. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ja asustusega ühele poole riigiteed liigsete teeületuste vältimiseks. 18. JJT lõikumisel riigiteega projekteerida ohutud teeületused. 19. Riigiteega ristumisel tagada Normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10) ja riigitee külgnähtavus (tabel 2.14). Projekteerida nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 20. Üksnes põhjendatult võib projektis näha ette uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti. Uusi ristumiskohti saab kavandada ainult läbi KOVi poolt väljastatavate jalg- ja jalgrattatee projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Ristumiskohtade rajamise ja ümberehitamise lahendused koos põhjendusega käsitleda projektis. 21. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine (koos materjalidele esitatavate minimaalsete nõuetega). 22. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee välimisest servast. 23. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele. Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 24. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste suurvetega. 25. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga. 26. Lahendada projekti maastikukujunduse osa, milles määrata ootekoja, puhkekoha, pingi, aia, heki vm haljastuse asukoht ja rajamise nõuded. 3 (5) 27. JJT Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui: Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 28. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m² kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 29. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 30. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 31. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 32. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). 33. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 33.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 33.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 34. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad. 35. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Põhjendatud juhul ja eelneva kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale Normidest ptk 8 „Tehnovõrgud“ ja Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 36. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine. 37. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel. 38. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 39. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele. Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab KOV. Maanteeamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas, kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Maanteeameti poolt heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist. 4 (5) Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected] Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: Viru-Nigula Vallavalitsuse lähteülesanne Merike Joonsaar 58627078 [email protected] 5 (5)