1, Narva mnt T12, Loo-Maardu lõik, vallalt tasuta, AÕL

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, asendaja Aleksandr Šmidt, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1960 KINNISTU JAGAMISE AVALDUS JAGAMISEL TEKKIVA KINNISTU TASUTA VÕÕRANDAMISE LEPING ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla asendaja Aleksandr Šmidt, tegutsedes notari ülesannetes, notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kaheteistkümnendal augustil kahe tuhande kahekümnendal aastal (12.08.2020. a) ning selles notariaalaktis osalejad on Viimsi vald, mis tegutseb läbi Viimsi Vallavalitsuse, registreeritud riigi- ja kohalike omavalitsuse asutuste riikliku registris, registrikood 75021250, aadress Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Võõrandaja ja ka Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Leeles Lilleorg, isikukood 49007040261, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Võõrandaja/Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud notariaalakti tõestajale esitatud volikirja originaali alusel; Viimsi Vallavalitsuse registriandmed on kontrollitud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omandaja ja ka Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris, registrikood 70001490, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Karel Kask, isikukood 38507174220, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Omandaja/Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirjade originaalide alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel; Maanteeameti registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks on punktis üks kaks (1.2) nimetatud kinnistu (edaspidi nimetatud Jagatav kinnistu) jagamisel tekkiv uus kinnistu, mille koosseisu hakkab kuuluma maaüksus katastritunnusega 89001:001:1215, pindalaga 2,65 ha, aadressil Narva maantee T12, Laiaküla, Viimsi vald, Harju maakond, maa sihtotstarbega transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1 1.2. Jagatav kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 402950 ja selle koosseisu kuuluvad järgmised maaüksused: katastritunnus 89001:001:1216, pindala 8398,0 m², aadress Lilleoru haljak, Laiaküla, Viimsi vald, Harju maakond, maa sihtotstarve üldkasutatav maa (100%); katastritunnus 89001:001:1215, pindala 2,65 ha, aadress Narva maantee T12, Laiaküla, Viimsi vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Viimsi vald. 1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal kaitsevööndi ulatuses vastavalt 21.05.2015.a. sõlmitud lepingu punktidele kaks üks (2.1) kuni kaks kaheksateist (2.18) ning vastavalt lepingu lisaks olevale plaanile. 21.05.2015 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 26.05.2015. Kohtunikuabi Helle Roosvalt. 2) Eelmärge reaalservituudi sissekandmise tagamiseks kinnistu nr 4091902 igakordse omaniku kasuks. vastavalt 18.12.2018 lepingu punktidele 9.1. ja 9.2. ning lepingu lisaks olevale plaanile. 18.12.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.01.2019. Kohtunikuabi Lii Hallikvee. 3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Tallinna linn kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus tänavavalgustuskaablite ja tänavavalgustuspostide koos valgustitega ning foorikaablite ja fooride omamiseks, kasutamiseks, korras hoidmiseks ja remontimiseks kasutusõiguse ala ulatuses vastavalt 23.07.2020.a lepingu punktidele 3.1 kuni 3.4 ning 23.07.2020.a lepingu lisaks nr 1 ja 2 olevatele plaanidele. 23.07.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.08.2020. Kohtunikuabi Anu Kuus. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (12.08.2020. a). 1.4. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole Jagatava kinnistu koosseisu kuuluvate maaüksustega ehitisi (hooneid ega rajatisi) seotud. Nimetatud asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.5. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt asuvad mõlemad Jagatava kinnistu koosseisu kuuluvad maaüksused järgmise mälestise kaitsevööndis: 1.5.1. 01.10.1998. a arvele võetud arheoloogiamälestis: Kivikalme (registri nr 17540); alus – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059). Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole Jagatava kinnistu koosseisu kuuluvate maaüksustega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud ega katastripidaja märkeid tehtud. 1.7. Vastavalt e-notari teabesüsteemi andmetele nähtub, et Jagatava kinnistu koosseisu kuuluvad maaüksused ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal ega hoiualal, kuid Jagatava kinnistu koosseisu kuuluvate maaüksustega on seotud muud kitsendused, mida käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval. 2 1.8. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse katastritunnusega 89001:001:1215 kõlvikuline koosseis on järgmine: metsamaa 0,06 ha; rohumaa 0,19 ha; õuemaa 0,02 ha; muu maa 2,38 ha. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Võõrandaja / Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Jagatav kinnistu on Võõrandaja omand ning Jagatav kinnistu ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.2. Jagatava kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.3. Lepingu ese ei ole varustatud kommunikatsioonidega. 2.1.4. Võõrandajale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnakahjustust ja Võõrandajale ei ole esitatud sellesisulisi ettekirjutusi. 2.1.5. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Võõrandajale teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.1.6. Lepingu esemel ei ole mingeid Võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluv maaüksus on hoonestamata. 2.1.8. Võõrandaja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed. 2.1.9. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Võõrandajale teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega - rajatisi. 2.1.10. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse sihtotstarve on transpordimaa ja seda läbib ka avalikult kasutatav tee. 2.1.11. Lepingu esemel kasvab osaliselt mets ja Võõrandaja ei ole kasvava metsa raieõigust võõrandanud. 2.1.12. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.1.13. Õigustatud isik võtab kasutusõiguse ala valduse vastu käesolevas lepingus märgitud ajal. 2.1.14. Õigustatud isik kasutab kasutusõiguse ala üksnes käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmisel, sealhulgas omab ja korraldab teehoidu kasutusõiguse alal paiknevate avalikuks kasutamiseks oleva jalgratta- ja jalgtee, bussiootekoja ning tänavavalgustuse suhtes ja täidab muid Õigustatud isikule käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi. 2.1.15. Õigustatud isik omab piisavaid vahendeid kasutusõiguse alal paiknevate kasutusõiguse esemete teehoiu korraldamiseks ja tagab vajalike vahendite olemasolu kogu käesoleva lepingu kehtivuse jooksul. 2.1.16. Käesolev leping sõlmitakse Viimsi Vallavalitsuse 29. jaanuari 2020 korralduse nr 39 ja selle 5. augusti 2020 muutmise korralduse nr 447 alusel ja Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2017 otsuse nr 66 alusel. 2.1.17. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.2. Omandaja / Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Omandaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud talle Võõrandaja poolt esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on 3  nimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.2. Omandaja on teadlik käesoleva lepingu punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklikest kasutusõigustest ning nende aluseks olevate lepingute sisust ja tingimustest, samuti isiklike kasutusõiguste kehtivusest Jagatava kinnistu jagamisel tekkiva lepingu eseme igakordse omaniku suhtes ning ei oma selles osas Võõrandajale mingeid hilisemaid nõudmisi ega pretensioone. 2.2.3. Omandaja on teadlik käesoleva lepingu punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud eelmärkest ning sellest, et nimetatud eelmärge ei jää kehtima Jagatava kinnistu jagamisel tekkiva lepingu eseme suhtes. 2.2.4. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 2.2.5. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omandaja / Omanik kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 1 lg 3, § 3 lg 3 ja § 6 lg 3 ning § 4 lg 1 p-s 7 sätestatust ja riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96 lõikes 3 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks. 2.2.6. Käesoleva lepingu sõlmimine käesolevas lepingus toodud tingimustel on otsustatud Maanteeameti peadirektori 29.07.2020.a. käskkirjaga nr 1-2/20/0649. 2.2.7. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 02.07.2018. a käskkirja nr 1-2/18/210 ja 26.10.2019. a käskkirja nr 1-2/19/747 ning Tallinna notari Marika Rei poolt 20.11.2017. a registri nr 2632 all ja Tallinna notari Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt 31.10.2019. a registri nr 2524 all tõestatud volikirjade alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.3. Osalejad kinnitavad, et nad on tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, nad ei soovi täiendavate dokumentide hankimist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt. 3. KINNISTU JAGAMINE NING LEPINGU ESEME TASUTA VÕÕRANDAMINE 3.1. Võõrandaja ja Omandaja lepivad kokku, et Võõrandaja jagab punktis üks kaks (1.2) nimetatud Jagatava kinnistu punktis neliteist üks (14.1) toodud viisil selliselt, et moodustatakse iseseisva kinnistuna punktis üks üks (1.1) nimetatud lepingu ese. 3.2. Käesoleva lepingu sõlmimisega võõrandab Võõrandaja tasuta lepingu eseme Omandajale. 3.3. Võõrandaja ja Omandaja lepivad kokku, et lepingu eseme suhtes kehtiv käesoleva lepingu punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks ja isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks jäävad lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist ja Omandaja kandmist lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse ning Võõrandaja ei pea nimetatud piiratud asjaõigusi kõrvaldama. 3.4. Võõrandaja ja Omandaja avaldavad lepingu eseme väärtuseks viiskümmend tuhat kaheksasada kaheksa (50 808) eurot. 4. LEPINGU ESEMETE VALDUSE ÜLEANDMINE 4 4.1. Võõrandaja ja Omandaja avaldavad, et lepingu eseme otsene valdus, lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid on Võõrandaja poolt Omandajale üle antud enne käesoleva lepingu sõlmimist 27.04.2020.a. (allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmise akti alusel). 4.2. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko on Omandajale üle läinud otsese valduse üleandmisel. 5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 5.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises lepingu eseme koosseisu kuuluvale maaüksusele jalgratta- ja jalgtee, bussiootekoja ning tänavavalgustuse (edaspidi nimetatud Tee) avalikuks kasutamiseks, omamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil. 5.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal (1214 m² suurust osa ja 76 m² suurust osa jalgratta- ja jalgtee, 57 m2 suurust osa bussiootekoja ning 390 m2 suurust osa tänavavalgustuse avalikuks kasutamiseks, omamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil), mille paiknemine on käesoleva lepingu lisadeks olevatel plaanidel 1 ja 2 tähistatud punasega ja tumehalliga märgistatud aladena (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 5.3. Ehitatava Tee näol on tegemist kohaliku teega ehitusseadustiku § 92 lõike 7 tähenduses. Õigustatud isikul on kasutusõiguse alale ehitatava avalikult kasutatava tee omaniku õigused, kohustused ja vastutus. 5.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus saab lepingu eseme kohta avatavasse registriossa sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 5.5. Õigustatud isikul on õigus kasutusõiguse ala kasutada seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kasutuõiguse ala antakse Õigustatud isikule kohaliku liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava Tee rajamiseks. 5.6. Lepingu esemele ehitatavat avalikult kasutatavat Teed on igal ühel õigus kasutada arvestades õigusaktides sätestatud piirangutega. 5.7. Kasutusõiguse alale ehitataval Teel on igaühel õigus ööpäevaringselt viibida ja seda kasutada õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. 5.8. Kui Omanikul on kasutusõiguse alaga seotud maamaksu või muu riigivaraga seotud kõrvalkulu, maksu või koormise maksmise kohustus, hüvitab Õigustatud isik Omanikule maamaksu või muu riigivaraga seotud kõrvalkulu, maksu või koormise proportsionaalselt vastavalt kasutusõiguse ala suurusele. 5.9. Punktis viis kaheksa (5.8) nimetatud tasusid hakatakse arvestama ja Õigustatud isikul tekib nende tasumise kohustus punktis kaksteist (12) nimetatud valduse üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisest arvates. 5.10. Punktis viis kaheksa (5.8) nimetatud tasud maksab Õigustatud isik järgmise perioodi eest ette Omaniku esitatud arve alusel kahekümne ühe (21) päeva jooksul arve kättesaamisest arvates. 6. ÕIGUSTATUD ISIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 6.1. Õigustatud isikul on õigus: 6.1.1. kasutada kasutusõiguse ala käesolevas lepingus nimetatud eesmärkidel; 6.1.2. nõuda Omanikult riigitee teehoiu täitmise kohustuse täitmist viisil, mis ei takista 5  Õigustatud isikul Tee teehoiu kohustuse täitmist. 6.2. Õigustatud isikul on kohustus: 6.2.1. kasutada kasutusõiguse ala vaid käesolevas lepingus nimetatud tegevusteks või muuks seaduses nimetatud tegevuseks; 6.2.2. korraldada kasutusõiguse alale rajatud Tee teehoidu, Tee kasutamist ja kaitset vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele; 6.2.3. mitte halvendada liiklust riigitee km-tel, mis piirnevad kasutusõiguse alaga ning mitte kahjustada riigitee kaitsevööndit ega takistada Omanikul riigitee teehoiu teostamise kohustuse täitmist; 6.2.4. anda põhjendatud seisukohti kasutusõiguse alale kavandatavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude või -rajatiste ehitamise kohta; 6.2.5. tagada Tee avalik kasutamine; 6.2.6. esitada Omanikule vajalikud dokumendid kasutusõiguse alale rajatud Tee teeregistrisse kandmiseks; 6.2.7. täita muid Tee omanikule õigusaktidest tulenevaid kohustusi, sh hüvitada nõuete rikkumisest tingitud ja liiklejatele Tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekitatud kahju; 6.2.8. kanda kõik Õigustatud isiku tegevusega kaasnevad isikliku kasutusõiguse alale rajataval Teel liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud; 6.2.9. säilitada kasutusõiguse alale rajatava Teega seotud olulised dokumendid (nt projekt, teostusjoonised jm dokumendid) käesoleva lepingu kehtivuse perioodil; 6.2.10. tagada kasutusõiguse ala, sh Tee majanduslik säilimine. 7. OMANIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 7.1. Omanikul on õigus: 7.1.1. kontrollida Õigustatud isiku tegevust käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmisel; 7.1.2. nõuda Õigustatud isikult Tee teehoiu kohustuse täitmist viisil, mis ei takista Omanikul riigitee teehoiu teostamist; 7.1.3. teostada kasutusõiguse alale rajatava Tee osas järelevalvet õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. 7.2. Omanikul on kohustus: 7.2.1. hoiduda tegevustest, mis kasutusõiguse alal või sellega piirneval alal riigitee kaitsevööndis halvendaks kasutusõiguse alale rajataval Teel liiklust või kahjustaks poolte ning kolmandate isikute vara või õigusi või mis takistaks Õigustatud isikul kasutusõiguse alale rajataval Teel teehoiu teostamist, samuti kasutusõiguse muul viisil teostamist; 7.2.2. kooskõlastada Õigustatud isikuga kasutusõiguse alale kavandatavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude või -rajatiste ehitamise taotlused. 8. POOLTE VASTUTUS 8.1. Käesoleva lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või nõuetekohaselt täitmata jätmise korral on Õigustatud isik kohustatud hüvitama Omanikule või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. 8.2. Omanikul on Õigustatud isiku suhtes õigus rakendada leppetrahvi iga rikkumise korral kuni viissada (500) eurot. 8.3. Põhjendatud olukorras, kui kasutusõiguse alale Tee ehitamine võib mõjutada Omaniku seadusest tulenevate ülesannete täitmist riigiteel, tuleb Õigustatud isikul Omaniku nõudmisel sõlmida vastutuskindlustuse leping Tee ehitamiseks ja võimaliku tekkiva 6  kahju hüvitamiseks kogu kahju ulatuses. 8.4. Kui Õigustatud isik ei hüvita punktis viis kaheksa (5.8) nimetatud tasusid ettenähtud maksetähtajaks, on Omaniku esindajal õigus nõuda viivist null koma null viis protsenti (0,05%) õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivise nõude esitab Omaniku esindaja kirjalikult. 9. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 9.1. Pooled kohustuvad lahendama kõik käesoleva lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, siis lahendatakse vaidlus õigusaktidega sätestatud korras Omaniku asukohajärgses kohtus. 9.3. Käesoleva lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb käesolevat lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi käesolevat lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 9.4. Käesoleva lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos käesoleva lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub käesoleva lepingu kui terviku tähendusest. 10. LEPINGU MUUTMINE 10.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse poolte notariaalselt tõestatud kokkuleppena, mis on käesoleva lepingu lahutamatu osa. 10.2. Lepingu muutmist või täiendamist sooviv pool esitab vastava ettepaneku teisele poolele, kes on kohustatud sellele vastama kirjalikult kolmekümne (30) päeva jooksul ettepaneku saamisele järgnevast päevast arvates. 10.3. Pooled ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise poole nõusolekuta. Õigustatud isik võib anda riigivara kolmanda isiku kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks on Omaniku nõusolek ja allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises avaliku teabe seaduse kohaselt. 11. LEPINGU LÕPPEMINE 11.1. Pool võib lepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6) kuud. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 11.2. Omanik saab lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele ette kolmkümmend (30) päeva, kui Õigustatud isiku üle järelevalvet teostava asutuse ettekirjutus lepingu täitmise kohta on jäetud korduvalt täitmata või see takistab lepingu edasist täitmist või lepingu edasine täitmine võib põhjustada kahju Omanikule. 11.3. Lepingu lõppemisel võib Õigustatud isik lepingu alusel rajatud Tee likvideerida ainult Omaniku kirjalikul nõusolekul. Kuus (6) kuud enne lepingu ülesütlemist peab Õigustatud isik pöörduma Omaniku poole, et selgitada välja Omaniku seisukoht Tee säilitamiseks ja Õigustatud isiku teehoiu kohustuse ülevõtmiseks või Tee likvideerimiseks. Juhul kui Omanik annab nõusoleku Tee likvideerimiseks, kohustub Õigustatud isik Tee likvideerima ja taastama kasutusõiguse alal lepingu sõlmimisele eelnenud seisukorra omal kulul ilma Omanikult täiendavat hüvitist saamata. Juhul, kui Omanik ei anna nõusolekut Tee likvideerimiseks, läheb Tee omand ning kohustus teostada teehoidu üle Omanikule, kusjuures Õigustatud isikul ei ole õigust saada Tee 7  omandamise eest Omanikult hüvitist. 11.4. Lepingu lõppemisel on Õigustatud isik kohustatud teehoiu korraldamise kohustuse järjepidevuse tagamiseks Omanikule üle andma kogu teehoiu korraldamisega seotud dokumentatsiooni. Tee ja dokumentide üleandmise kohta vormistatakse üleandmise- vastuvõtmise akt. 12. KASUTUSÕIGUSE ALA ÜLEANDMINE Omanik ja Õigustatud isik vormistavad riigivaraseaduse § 24 lõike 2 kohaselt digitaalselt allkirjastatud Riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akti viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimist. 13. TEABE VAHETAMINE 13.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada käesolevas lepingus kehtestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 13.2. Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja teave on ametlikult ning kooskõlas lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maanteeametile e-posti aadressil [email protected] ning Viimsi Vallavalitsusele e-posti aadressil [email protected]. 13.3. Kõigist muudatustest käesolevas lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kolme (3) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 14. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 14.1. Võõrandaja palub Tallinna linna, Elektrilevi OÜ ja Westate OÜ käesolevale avaldusele lisatud digitaalselt allkirjastatud nõusolekutel jagada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 402950 kantud kinnistu ning avada jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa järgmiselt: 14.1.1. avada jagamisel tekkivale kinnistule registriosa, mille:  esimesse jakku kanda katastritunnus 89001:001:1215, pindala 2,6500 ha, aadress Narva maantee T12, Laiaküla, Viimsi vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%);  teise jakku kanda omanikuna Viimsi vald;  kolmandasse jakku kanda: - Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal kaitsevööndi ulatuses vastavalt 21.05.2015.a. sõlmitud lepingu punktidele kaks üks (2.1) kuni kaks kaheksateist (2.18) ning vastavalt lepingu lisaks olevale plaanile. 21.05.2015 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 26.05.2015. - Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Tallinna linn kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus tänavavalgustuskaablite ja tänavavalgustuspostide koos valgustitega ning foorikaablite ja fooride omamiseks, kasutamiseks, korras hoidmiseks ja remontimiseks kasutusõiguse ala ulatuses vastavalt 23.07.2020.a lepingu punktidele 3.1 kuni 3.4 ning 23.07.2020.a lepingu lisaks nr 1 ja 2 olevatele plaanidele. 23.07.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.08.2020.;  neljandasse jakku kandeid mitte teha. 14.1.2. ning ühtlasi kustutada jagatava kinnistu registriosa: 8   esimesest jaost: katastritunnus 89001:001:1215, pindala 2,6500 ha, aadress Narva maantee T12, Laiaküla, Viimsi vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%);  kolmandast jaost: - Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal kaitsevööndi ulatuses vastavalt 21.05.2015.a. sõlmitud lepingu punktidele kaks üks (2.1) kuni kaks kaheksateist (2.18) ning vastavalt lepingu lisaks olevale plaanile. 21.05.2015 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 26.05.2015. - Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Tallinna linn kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus tänavavalgustuskaablite ja tänavavalgustuspostide koos valgustitega ning foorikaablite ja fooride omamiseks, kasutamiseks, korras hoidmiseks ja remontimiseks kasutusõiguse ala ulatuses vastavalt 23.07.2020.a lepingu punktidele 3.1 kuni 3.4 ning 23.07.2020.a lepingu lisaks nr 1 ja 2 olevatele plaanidele. 23.07.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.08.2020. 14.2. Võõrandaja ja Omandaja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada punkti neliteist üks üks (14.1.1) kohaselt avatud registriosa, mille esimesse jakku on kantud katastritunnus 89001:001:1215, pindala 2,6500 ha, aadress Narva maantee T12, Laiaküla, Viimsi vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%), teisest jaost kanne Võõrandaja kohta ning uue omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 14.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda punkti neliteist üks üks (14.1.1) kohaselt avatud registriosa, mille esimesse jakku on kantud katastritunnus 89001:001:1215, pindala 2,6500 ha, aadress Narva maantee T12, Laiaküla, Viimsi vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%), kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Viimsi valla kasuks jalgratta- ja jalgtee, bussiootekoja ning tänavavalgustuse avalikuks kasutamiseks, omamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 12.08.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele viis (5) kuni üheksa (11) ning lepingu lisadeks 1 ja 2 olevatele plaanidele. 15. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 15.1. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse käesolevas seaduses kinnisasja avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise alused ja kord. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse kõikidele kinnisasjade avalikes huvides omandamise juhtudele, kui seaduses ei sätestata teisiti. (3) Käesolev seadus ei välista, et kinnisasja omandab tasuta riik või kohaliku omavalitsuse üksus. 15.2. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt otsustab Valdkonna eest vastutav minister riigi huvi korral: 1) kinnisasja omandamise kokkuleppemenetluses, kui kinnisasja väärtus on suurem kui 50-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk; 2) kinnisasjade vahetamise; 3) kinnisasja sundvõõrandamise. 15.3. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lg 1 p 7 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada riigitee, kohaliku tee, avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks. 15.4. Omandaja saab lepingu esemete omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 9 15.5. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu esemete võõrandamisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 15.6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Võõrandaja Omandajale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Võõrandajal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Omandajale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 15.7. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Võõrandaja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal Omandajale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Võõrandaja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut Omandajale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis Võõrandaja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 15.8. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab Omandaja asja lepingutingimustele mittevastavusest Võõrandajale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 15.9. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Omandaja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja § 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110) või nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja § 225). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Omandaja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni § 118 ja § 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja § 188 lg 1). 15.10. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. 15.11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. 15.12. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 on notar kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi, kus kajastatakse järgmised andmed: 1) notariaalregistri number; 2) tehingu liik (müümine, vahetus, kinge või muu); 3) tehinguobjekti kinnistu number (numbrid) ja katastritunnus(ed); 4) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus); 5) tehinguobjekti omandiosa suurus; 6) tehingu sooritamise kuupäev; 7) tehingu hind, sealhulgas andmed käibemaksu sisaldumise kohta, hinna puudumisel tehinguväärtus; 8) andmed iga võõrandaja ja omandaja kohta tehingus (juriidilise isiku puhul registreerimisriigi tunnus, füüsilise isiku puhul alalise elukohariigi tunnus), samuti andmed nende poolt võõrandatud või omandatud kinnistu mõtteliste osade kohta; 9) andmed koormatiste olemasolu kohta, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatu andmed koormatiste olemasolu kohta on katastripidajale elektrooniliselt kättesaadavad; 10) andmed kinnistu hoonestatuse kohta, välja arvatud juhul, kui need on katastripidajale elektrooniliselt kättesaadavad. 15.13. Maamaksuseaduse kohaselt tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. 10  Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. 15.14. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. 15.15. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 15.16. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja. 15.17. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 15.18. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 15.19. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 15.20. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 15.21. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 15.22. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 15.23. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või 11  -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või - rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 15.24. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 15.25. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest. 15.26. Ehitusseadustiku § 92 lg 7 kohaselt on kohalik tee – tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee. 15.27. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. 15.28. Vastavalt ehitusseadustiku § 72 lg 1 on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada liiklejat 12  häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. (2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. (3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. (4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. 15.29. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 15.30. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 16. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 16.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notariaalakti tõestaja büroos. 16.2. Notariaalakti koostamise päeval väljastatakse Võõrandajale ja Omandajale nende soovil notariaalakti kinnitatud ärakirjad paberkandjal või digitaalselt. 16.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. 16.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 17. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 17.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Omandaja. 17.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notariaalakti tõestaja arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 17.3. Osaleja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Notari tasu kinnistu jagamise avalduse tõestamisel on 83,70 eurot (tehinguväärtus 50 808,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 8, 22, 23 p 1). Notari tasu jagamisel tekkiva kinnistu tasuta võõrandamise lepingu, isikliku kasutusõiguse 13 seadmise ja asjaõiguslepingu tõestamisel on 167,40 eurot (tehinguväärtus 50 808,00 eurot: notari tasu seadus §§ 3, 5, 10, 12, 22, 23 p 2). Notari tasu kokku 251,10 eurot. Käibemaks 50,22 eurot. Kokku 301,32 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv kinnistu jagamisel on 13,25 eurot (tehinguväärtus 50 808,00 eurot: riigilõivuseadus § 80 lg 1, 349). Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel on 2,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 2, 356 lg 7, 354). Riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 4 alusel on kinnisasja avalikes huvides omandamise teel riigile ülemineku kohta kande tegemisel riigilõivu ei võeta. _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri 14