Harjumaa Viimsi vald Haabneeme alevik Randvere tee 6,Karulaugu tee, Viimsi-Randvere tee tänavavalgustuse ehitusloa väljastamisest

VIIMSI VALLAVALITSUS EHITUSKOMISJONI PROTOKOLL NR. K- 5 27 . 07 .20 20 Koosolekut juhatas: Alar Mik, ehitus- ja kommunaalosakonna juhata ja Protokollis: Katrin Toomistu, ehituslubade vanemspetsialist Osales: Jüri Kurba , ehitusvaldkonna peaspetsialist Mart Kraut , tehnovõrkude vanemspetsialist Koosoleku päevakord: Tänavalgustuse projekti Randvere tee 6 // Karulaugu tee // Viimsi-Randvere tee (EHR menetlus nr 214773) läbivaatamine (sh Maanteeameti seisukoht) ja kaalutlusotsuse koostamine. Lilleoru tee tänavavalgustuse ehitusprojektile ( EHR menetlus 220793 ) esitatud arvamus t e ja märkuste arutelu ning kaalutlusotsuse koostamine. Päevakorrapunkt nr 1 Viimsi vald on saanud toetust olemasoleva teevalgustuse renoveerimiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Renoveerimistööd toimuvad üle valla 18 piirkonnas, sealhulgas Randvere teel, kus lõigul Aiandi tee kuni Rohuneeme tee toimub vaid valgustite vahetus, kui d lõigul Rohuneeme tee kuni Heki tee on vajalik olemasolevat valgustust standarditele vastavuse saa vuta miseks ja ülekäikude valgustamiseks tihendada. KH Energia Konsult AS on koostanud projekti „Töö nr 191001V09 Randvere tee tänavavalgustus. Põhiprojekt“ ja selle lisad. Viimsi vallale kuuluv teevalgustuse rajatis asub Maanteeametile kuuluval riigimaantee kinnistul. Ehitusloa menetlusega (eelnõu nr 2012271/14834) kaasati Maanteeamet kooskõlastajana menetlusse. Maanteeamet edastas Viimsi Vallavalitsusele läbi EHR-i kirja number 15-2/20/23841-2, millega Maanteeamet ei kooskõlasta ehitusloa eelnõu. Maanteeamet tõi välja põhjendused järgneva 20 punkti koosseisus (kahes osas), millele andsid Viims i vallavalitsuse spetsialistid (ehitusloa menetlejad ) ja projekteerija omapoolse tagasiside koos täiendavate põhjenduste ja selgitustega ( vaata allpool) . Lisaks toodi välja , et osade punktide lisamine tekitas küsitavust, kuna need ei kohaldu antud projektlahenduse puhul. Täiendavalt märgiti Maanteeametile esitatud tagasisides , et tegemist on teevalgustuse renoveerimisega ja samal ajal valgustuslahenduse normidega vastavusse viimisega, et tagada teel liiklejatele ohutus. Töid tehakse EL struktuurifondide rah astu sel ja tööde sisuks on teevalgustuse renoveerimistööd ning sellega kaasnevad taastamistööd. Ka on siinkohal oluline rõhutada asjaolu, et tegemist on olemasoleva valgustuse renoveerimisega säästlikumaks, samuti luuakse parem valgustus teele, et tagada liiklusohutus ja turvalisus. Teevalgustuse parendamine on ülekaalukas avalik huvi, kuna antud teelõigul on liiklussagedus ligi 10 000 autot ööpäevas. Maanteeameti märkustele esitati järgnev tagasiside : Kirjutate, et elektrikaabli minimaalne lubatud sügavus riigitee maaüksusel on 1,0 m ning elektrikaabel peab paiknema 750 N tugevuses kaitsetorus. Lisate, et elektrikaabli minimaalne lubatud sügavus riigiteega ristumisel on 1,5 m (samuti mahasõitude all) ning elektrikaabel peab paiknema 1250 N tugevuses kaitsetorus. Palute info lisada nii seletuskirja kui ka joonistele. Selgitame, et vastavalt tee projekteerimis normidele ( m ajandus- ja taristuministri määrus nr 106) tuleb peatüki 8.1. „maa-aluste tehnovõrkude paigutamine“ lõike 2 alusel näha ette järgnev: „Asulat läbival maanteel paiknevad tehnovõrgud tuleb projekteerida vastavalt linnatänavate ja tehnovõrkude projekteerimisnormidele“. Standardi EVS 843:2016 Linnatänavad alusel on kaablite paigaldussügavus 0,7 m tee kõrval haljasalal ning 1 m tee all. Projektlahenduse koostamisel on selles t lähtutud. Vastavalt eeltoodule on projekteeritud tänavavalgustuskaablite paigaldussügavus vastavuses m ajandus- ja taristuministri määrusega 05.08.2015 nr 106 Tee projekteerimise normid, määruse lisa Maanteede projekteerimisnormid punktiga 8.1 lg 2 ja standardiga EVS 843:2016 Linnatänavad. Kaablite paigaldussügavus on 0,7 m tee kõrval haljasalal ning 1 m tee all (ristumised ja paralleelkulgemine bussitaskus). Nõue kaablite paigaldamiseks 1 m sügavusele ja ristumisel 1,5 m sügavusele tekitab täiendavaid kulutusi kaevetöödel ning mitmetel juhtudel (kinnine meetod eraldussaarele) põhjustab ka teekonstruktsiooni suuremamahulist lõhkumist ja kitsastes oludes võib osutuda problemaatiliseks (sügavam kaevik nõuab ka laiemat kaevikut), mistõttu tähendab see oluliselt halvemat mõju teekonstruktsiooni püsivusele kui praegu toodud lahendus. Suurem kaevesügavus tekitab lisaks täiendavaid konfliktsituatsioone olemasolevate tehnovõrkudega, mis on paigaldatud kehtivate normide järgi, mis muuhulgas on vastavuses kehtiva Linnatänavate standardiga ja mis tähendab, et 1,0 m nõude puhul ristuvad mitmed kommunikatsioonid ja see tingib valgustuskaabli oluliselt sügavamale viimise ning toob kaasa täiendavad nõuded lahti kaevata ja kaitsta olemasolevaid tehnovõrke. N õu de juurde ei ole Maanteeameti poolt lisatud õiguslikku alust. Viidatud ei ole dokumendile, mis annab õiguse selliseid nõudeid esitada. Riigiasutus peab kooskõlastamisel lähtuma seaduses või selle alusel antud dokumentide nõuetest . . Lisaks antakse r iigimaantee lõik lähiajal Viimsi valla munitsipaalomandisse ning tööd teostatakse suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal . M ärkusega nr 1 ei saa arvestada, kuna selle esitamiseks puudub alus . S amuti põhjustab märkuse rakendamine olulist kahju praegusel hetkel Maanteeameti ja hiljem Viimsi vallale üleantavale teerajatisele . Maanteeamet on esitanud soovi lõike C-C osas täpsustada märkuseid a kuni g. Märkuse a osas soovit akse teada kuhu on ette nähtud vee ärajuhtimine tee konstruktsioonist. Vald selgitab, et katendite taastamisega ei saa muuta vee ärajuhtimise lahendust. Projektiga on ette nähtud taastada katendid olemasoleva vertikaallahenduse järgi ning säilitada olemasolev vee ärajuhtimise režiim tee pinnalt ja konstruktsioonist. T egemist ei ole tee ehitamise töödega vaid juba olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Märkuse b osas küsitakse täpsustust a stmeliselt teostatava ehitus e kohta . Astmelisus on jäänud andmata killustikule ja liivale sõidutee poolses osas, jalgtee poolses osas sõidutee konstruktsioonile astmeid ei tule . Märkuse c osas palut i selgitust sõlme ehituse osas. Vald selgitab , et m uudame seda lõiget nii palju, et äärekivi toetuks täies ulatuses sõidutee killustikalusele, ehk killustikkate ulatuks äärekivi taha 20 cm (sh vaatame üle ka muud lõiked). Lisaks korrigeerime lõiget niipalju, et oleks arusaadavam kihtide paigutus. Märkuse d osas palut i täpsustust kas kõnnitee asfaltkatet on ette nähtud paigaldada osaliselt muru peale. K õnnitee asfaltkate ei ole ette nähtud paigaldada muru peale, vaid asfaltkate lõpeb olemasoleva jalgtee katte servas. Projektis on ekslikult näidatud projekteeritud kate olemasoleva jalgtee katte peale, joonist korrigeeritakse nii palju, et olemasoleva asfaltkatte osas näidatakse katte taastamist, kus jalgtee serva osas läheb vahetusse ainult asfaltkatte kiht. Märkuse e osas soovit i , et peenar projekteeritakse segust nr 5. Lisame asfaltkatte serva 0,5m laiuse peenra igale poole, kus see praegu puudu on ja kasutame peenras segu nr 5 . Märkuse f osas soovit i , et näidatud oleks asfaltkatete kalded. Arvestame märkusega. Märkuse g osas soovit i lahenduses välja tuua bussitasku lõpus tekkiva veelombi koha. P orilombid ei ole kindlasti projekti osa ja tegemist ei ole teetöödega. B ussitasku nihkub osaliselt olemasoleva asukohaga võrreldes edasi ning porilombi asukoha peale märkimine ei ole seega asjakohane . Punktis 3 olete viidanud juhistele . Arvestame ettepanekuga. Punktis 4 olete esitatud lõike F-F osas märkused a kuni g. Märkuse a osas toote välja, et peenrad projekteerida segust nr 5. Arvestame märkustega. Märkuse b osas soovite teada kuhu on ette nähtud vee ärajuhtimine tee konstruktsioonist. Selgitame, et katendite taastamisega ei saa muuta vee ärajuhtimise lahendust. Projektiga on ettenähtud taastada katendid olemasoleva vertikaallahenduse järgi ning säilitada olemasolev vee ärajuhtimise režiim tee pinnalt ja konstruktsioonist. Täiendavalt selgitame, et tegemist ei ole tee-ehitustöödega vaid olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Märkuse c osas annate teada, et sõidutee ülemine asfaldikiht peab olema AC 16 surf . Arvestame märkustega. Märkuse d osas juhite tähelepanu, et AC 32 base paksus peab olema 7 cm. Arvestame märkustega. Märkuse e osas soovite, et äärekivid oleks graniidist. Selgitame, et tegemist ei ole tee-ehitustöödega vaid olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Seega puudub alus märkusega arvestamiseks. Märkuses f osas soovite, et kõnniteele ja ohutussaarele projekteerida pimedatele taktiilsed kivid. Selgitame, et tegemist ei ole tee-ehitustöödega vaid olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Antud märkusega arvestame seal, kus toimub ülekäiguraja ümberehitus. Muudel juhtudel antud märkusega ei arvestata, kuna antud tööd ei ole projekti mõistes abikõlbulikud. Märkus g osas soovite, et näidatud oleks asfaltkatete kalded. Arvestame märkusega. Punkti 5 märkuse a osas annate teada, et lõiked A-A ja B-B ei ühti asendiplaaniga. Arvestame märkusega ning korrigeerime lõiked ja plaanid. Märkuse b osas annate teada, et AC 32 peab olema 7 cm. Arvestame märkusega. Punkti 6 osas on lõike E-E kohta esitatud märkused a kuni g. Märkus a osas soovite, et peenrad projekteeritakse segust nr 5. Arvestame märkusega. Märkuse b osas soovite teada kuhu on ette nähtud vee ärajuhtimine tee konstruktsioonist. Selgitame, et katendite taastamisega ei saa muuta vee ärajuhtimise lahendust. Projektiga on ettenähtud taastada katendid olemasoleva vertikaallahenduse järgi ning säilitada olemasolev vee ärajuhtimise režiim tee pinnalt ja konstruktsioonist. Täiendavalt selgitame, et tegemist ei ole tee-ehitustöödega vaid olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Täiendavalt lisame, et tegu on Euroopa Liidu toetusmeetme rahadega, mis on ettenähtud valgustuse renoveerimiseks mitte tee-ehitustöödeks. Märkuse c osas annate teada, et sõidutee ülemine asfaldikiht peab olema AC 16 surf . Arvestame märkustega. Märkuse d osas juhite tähelepanu, et AC 32 base paksus peab olema 7 cm. Arvestame märkustega. Märkuse e osas soovite, et äärekivid oleks graniidist. Selgitame, et tegemist ei ole tee-ehitustöödega vaid olemasoleva valgustuse renoveerimisega. Seega puudub alus märkusega arvestamiseks. Äärekivid asendatakse samaväärsega. Täiendavalt lisame, et tegu on EL toetusmeetme rahadega, mis on ettenähtud valgustuse renoveerimiseks mitte tee-ehitustöödeks. Märkuse f osas soovite, et näidatud oleks asfaltkatete kalded. Arvestame märkusega. Märkuse g osas soovite, et haljasalale projekteeritakse väike nõva. Antud asukohas puudub sademeveega probleem ning puudub vajadus nõva ehituseks. Anname teada, et antud märkusega ei arvesta. Täiendavalt lisame, et tegemist on EL toetusmeetme rahadega, mis on ettenähtud valgustuse renoveerimiseks mitte tee-ehitustöödeks. Tulen e valt eeltoodud 5 punktist olete esitanud projektile täiendavad nõuded: Tehnovõrkude teemaale paigaldamise sügavuse osas oleme Teile eespool vastanud ning kuna nõude esitamiseks puudub alus ja see kahjustab oluliselt vallale antavat teerajatise püsivust, siis ei saa me selle nõudega arvestada. Juhime tähelepanu, et tegemist on olemasoleva süsteemi rekonstrueerimisega ning enamasti on Randvere teel tegemist olemasolevate valgustite vahetusega. Kohtades kus paigaldatakse täiendavaid valgustusposte on lõike, kus on olemasolev heas tehnilises seisu korras kaabel, mida kasutatakse antud tööde käigus ära. Uus kaabel on paigaldatud juhtudel, kus see on vajalik ning arvestatud on kõiki norme ja nõudeid. Projekteerimisel on arvestatud punktis 3 nimetatud normidega. Tee muldesse ei ole kavandatud ühtegi liitumiskaevu. Juhime tähelepanu, et tänavavalgustuse rajamisel ei rajata liitumiskaeve, vaid paigaldatakse liitumiskilpe. Randvere teele uut liitumiskilpi ei rajata, olemasolev kilp renoveeritakse. Antud nõudele oleme juba küsimuste osas vastanud. Kaitsehülsid on projektis projekteeritud. Paigaldatavate tänavavalgustuskaablite ristumisel Randvere teega esitatakse nende kohta ristprofiili joonised. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk vastab normidele ning ei sea takistusi liiklusele ja hooldusele. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal, mistõttu on Maanteeameti poolt esitatud nõuded ja viited Maanteeameti juhenditele täiesti arusaamatud. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal ning kõigi võrguvaldajatega on projekt kooskõlastatud. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal, seega ei ole tegemist riigiteega. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal, seega ei kehtesta Viimsi vald enda kasuks 5 aastast garantiiperioodi, kuna antud teelõik kuulub garantii andmise ajal Viimsi vallale. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal ning teostades töid munitsipaalmaal, arvestame kõiki Viimsi valla poolt kehtestatud norme jms tegevusi. Juhime endiselt tähelepanu, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal, mistõttu on Maanteeameti poolt esitatud nõue täiesti arusaamatu. Viimsi vald ei hakka oma kinnistule servituuti seadma. Projekti seletuskirjas ei kajastata nõuded ja tingimusi, mis on ebamäärased ning kuna tegemist on lähiajal munitsipaalmaaga, siis paljudele nõuetele puudub ka vajadus. Täiendavalt juhiti Viimsi vallavalitsuse vastuskirjas nr 10-5.4/3522-1 tähelepanu lisaks eeltoodule, et Riigimaantee lõik antakse lähiajal Viimsi vallale munitsipaalomandisse ning tööd toimuvad suure tõenäosusega juba munitsipaalmaal, seega kontrollib tööde teostamist kohalik omavalitsus ja kohaliku omavalitsuse poolt tellitud omaniku järelevalve. Viimsi vald ja Maanteeamet on kummagi asutuse juhi kokkusaamisel kokku leppinud, et pooled teevad koostööd Randvere tee lõigu ülendamisel vallale ning teevad endast kõik oleneva, et see oleks sujuv ja poolte huve arvestav. Ka on majandus ja taristuministri 27.09.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-169 ette nähtud Randvere tee tänava lõigu vallale üleandmine. Maanteeametil paluti arvestada ülaltoodud teemaa vallale võõrandamisega . Teevalgustuse parendamine suurendab liiklusohutust ja on suur avalik huvi . Viimsi Vallavalitsus palus projekteerijal viia sisse ülalkirjeldatud parandused. Projekteerija viis need sisse. Lahendus saadeti Maanteematile uueks läbivaatamiseks. Maanteeamet vastas 07.07.2020 oma kirjaga nr 15-2/20/23841-4. Maanteeamet selgitas oma täiendavas tagasisides, et projektiga kavandatakse täiendavaid valgustuspunkte, tõstetakse ümber maste, korrigeeritakse olemasolevat ja rajatakse täiendavat ülekäiguraja valgustust, nihutatakse ülekäiguraja asukohta, rajatakse ohutussaar ning likvideeritakse ohtlikku tagasipööret võimaldav teelaiend. Maanteeamet, t utvunud esitatud lahendusega ning arvestades asjaolu, et riigitee nr 11250 Viimsi-Randvere lõigu km 0,76-1,69 riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet, ei kooskõlastanud Maanteeamet 09.06.2020 kirjaga nr 15-2/20/23841-2 ehitusloa eelnõu nr 2012271/14834. M aanteeamet märkis , et vastavalt EhS § 99 lg 3 on Maanteeametil õigus määrata nõudeid tehnovõrkude rajamisel tee piirides. Riigivara valitseja volitatud esindajana peab Maanteeamet lähtuma riigivara heaperemehelikust käsitsemisest ning ei saa lubada lahendusi, mis riigitee seisukorda kahjustavad, tee korrakohast kasutamist takistaks või edaspidist käitamist kulukamaks muudaks. Maanteeameti 09.06.2020 kirjas on esitatud täpsustatud nõuded riigitee nr 11250 Viimsi-Randvere katendi konstruktsioonide taastamise kohta, millega palu ti projekti koostamisel arvestada. Taastada tuleb riigitee olemasolevad konstruktsioonid, et tagada riigitee perspektiivne toimimine ja säilimine. Maanteeamet s elgita s täiendavalt, et riigitee mulle koosneb erinevatest konstruktsiooni kihtidest, mille hulka kuuluvad ka dreenkihid. Viimased on mõeldud riigitee mulde seest vee ärajuhtimiseks. Lahtise kaeve meetodil tehnovõrgu paigaldustööde korral tee muldesse kaevataks kihid läbi ning taastamisel tuleb arvestada, et vesi ei jääks mulde sisse seisma (tekitab kandevõime vähenemist ning külmakergete tõttu katte kahjustusi). Paluti kavandada teekonstruktsioonide taastamise lahendus, mis sellega arvestab. Bussitasku nihutamine konkreetsesse asukohta tekitab takistuse vee äravooluks tee pinnalt. Pa luti taastamistööde kavandamisel leida lahendus vee ärajuhtimiseks. Juhiti tähelepanu, et b ussipeatuse ümberehitamise puhul on tegemist tee ehitustöödega. Käesolevaks ajaks on algatatud Viimsi-Randvere tee (89001:001:1804) kinnistu jagamine, mille eesmärgiks on selle osaline üleandmine Viimsi vallale. Maanteeamet selgitas, et nad on o ma nõuete ja seisukohtade andmisel lähtunud heaperemehelikkusest ning eeldusest, et tee perspektiivne toimimine ja säilimine on ka Viimsi valla huvides. Maanteeamet ei selgitanud omapoolset nõuet panna uued kaablid võrreldes varasemate ga erinevale sügavusele (olemasolev vs rajatav), mille teostamine tähendaks olulises mahus teekatendite üleskaevamist ja mõjuks negatiivselt teekonstruktsioonile. Ka puudub nõudele alus, mis tulene ks varem kehtestatud nõuetest ja normidest . Komisjoni seisukoht: Projektl ahendus vastab kehtivatele nõuetele ja normidele . Maanteeameti poolt esitatud osade märkustega ei saa arvestada, kuna ne il puudu b alus . Samuti seavad need ohtu Viimsi vallale üleantava tee konstruktsiooni püsivuse. On oluline ja ülekaalukas avalik huvi re konstru eerida Randvere tee valgustus, et tagada liiklusohutus ja turvalisus Viimsi valla kõige suurema liiklussagedusega teel. Samuti ei saa teostada projekti raames töid, mis ei ole abikõlbulikud. Sellest johtuvalt ei arvesta Viimsi vallavalit s us Maanteeameti negatiivse kooskõlastusega ehitusloa eelnõu nr 2012271/14834 osas. Omavalitsusõigus tähendab õigust kohaliku omavalitsuse pädevuses olevaid küsimusi iseseisvalt ehk omal vastutusel otsustada ja korraldada. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksusel on seaduse raames õigus otsustada, kas üldse, kuna ja kuidas ta oma kompetentsi kuuluvaid küsimusi lahendab. Garantii teine element on õigus säilitada kohaliku omavalitsuse algne kompetents, vältides selle kitsendamist või lubamatut laiendamist (so riigi kompetentsi mingi osa kohaliku omavalitsuse originaa l seks kompetentsiks arvamist) seadusega. Kohaliku elu küsimuste iseseisva korraldamise õigus võib kooskõlas põhiseadusega olla kitsendatud riigi ja teiste kohaliku omavalitsuse üksuste ning nende ühenduste poolt . K itsendus võib seega tuleneda seadusest, seaduse alusel antud alamalseisvast aktist või vabatahtlikust kokkuleppest. O mavalitsusõigust piiritletakse seadusega, so. seadusandja otsusel, aga mitte täidesaatva võimu otsusel. Eespooltoodust tulenevalt ei ole Maanteeametil kohaliku omavalitsuse küsimustesse sekkumise õigust, ilma selleks seaduslikku alust omamata. On õige, et Maanteeamet on hetkel tee omanik ja arvestamisele kuuluks omandiõiguse kahjustamine. Projektile esitatud märkusi arvestades on pigem ilmne, et Maanteeamet soovib ise kahjustada talle kuuluvat ja varsti munitsipaalomandisse antavat vara. Väljastada ehitusluba KH Energia Konsult AS on koostatud projektile „Töö nr 191001V09 Randvere tee tänavavalgustus. Põhiprojekt“ . Päevakorrapunkt 2 Lilleoru tee tänavavalgustuse ehitusprojektile MitiProjekt, töö nr 721803 (EHR menetlus 220793) on esitatud arvamus ed Väike- Käspre tee 5 kinnistuomaniku esindaja ja Väike- Käspre tee kaasomaniku poolt. Arvamus tes viidatakse läbivalt Väike- Käspre tee eraomandisse kuuluvusele ja kaasomanike nõusoleku puudumisele. Projekti läbivaatamisel on teinud tehnilisi märkusi AS Viimsi Vesi ja Viimsi vallavalitsuse spetsialistid. Komisjoni seisukoht: Tulenevalt asjaolust, et Lilleoru tee tänavavalgustuse eh itusprojektiga on ette nähtud projekteeritav tänava valgustus ainult Lilleoru teel ja eraomandisse kuuluval Väike- Käspre teel ehitustöid ei teostata, siis Väike- Käspre tee kaasomanike kooskõlastus Lil l eoru tee tänavavalgustuse püstitamiseks ei ole nõutav. Informeerida arvamusi esitanud isikuid antud seisukohast. Peale projekteerija poolt tehniliste märkuste parandamist v äljastada Lilleoru tee tänavavalgustuse ehitusprojektile MitiProjekt töö nr 721803 ehitusluba. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Alar Mik Katrin Toomistu koosoleku juhataja p rotokollija Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 12.08.2020 11:24 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Randvere tee 6 // Karulaugu tee // Viimsi-Randvere tee tänavavalgustuse ehitusloa väljastamisest Manused: image001.png; K-5 Randvere tee TV Lilleoru tee TV.asice From: Katrin Toomistu <[email protected]> Sent: Tuesday, August 11, 2020 11:20 AM To: [email protected] Cc: Alar Mik <[email protected]> Subject: Randvere tee 6 // Karulaugu tee // Viimsi-Randvere tee tänavavalgustuse ehitusloa väljastamisest Tere Edastan Viimsi Vallavalitsuse ehituskomisjoni protokolli seoses Randvere tee 6 // Karulaugu tee // Viimsi-Randvere tee tänavavalgustuse ehitusprojekti kooskõlastamise ja ehitusloa väljastamisega. Lugupidamisega KATRIN TOOMISTU ehituslubade vanemspetsialist Viimsi Vallavalitsus | Ehitus- ja kommunaalosakond [email protected] | +372 602 8821