Hando Sutter Teie 09.07.2020 nr KA-JUH-13/181
Eesti Energia AS
[email protected] Meie 11.08.2020 nr 1.15-5/2020/4564-2
Aherainekillustiku kasutamisest
Austatud Hando Sutter
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses meile teadaoleva tehnilise
informatsiooni põhjal põlevkiviaherainest toodetud ja ühe tootena sertifitseeritud
lubjakivikillustiku (edaspidi aherainekillustik) kasutuse suurendamisega suurtes infrastruktuuri
projektides.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab ressursside säästlikku kasutamist ning
kaasnevalt uute karjääride avamise vajaduse vähendamist. Samas on nii teede kui raudteede
ehitamisel väga olulise tähtsusega kasutatava ehitusmaterjali omadused, materjali päritolule ei ole
reeglina seatud piiranguid. Seega, teede ehitusel kehtivates normdokumentides, sh õigusaktides,
ei ole keelatud kasutada aherainekillustikku ega muid taaskasutatavaid materjale, kui nende
omadused vastavad kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele. Sama printsiip kajastub ka Rail
Balticu ühtsete projekteerimise nõuetes (Rail Baltica Design Guidlines), kus on kehtestatud selged
kvaliteedi kriteeriumid erinevate alus- ja muldkeha kihtide materjalidele. Läbi nende põhimõtete
on tagatud taristu optimaalsed elukaare kulud, ohutus ja kvaliteet.
Aherainekillustiku puhul saame märkida, et tegemist on materjaliga, mille põhiomadused üldjuhul
ei vasta minimaalsetele teede ja raudteede (Rail Baltica Design Guidlines) kvaliteedinõuetele põhi
katendikonstruktsioonis kasutamiseks ning see on põhjendatud vaid näiteks väikese
liikluskoormusega teede ehitamisel või Rail Balticu põhitrassi muldkeha alusehituses ja muude
teenindusteede ja laoplatside rajamisel. Seega üldjuhul ei saa aherainekillustik asendada
katendikonstruktsioonis kvaliteetset ehituskillustikku. Aherainekillustiku potentsiaalne
kasutuskoht on teede või raudtee muldkehas, kus teatud tingimusi järgides võib aherainekillustikku
kasutada täitematerjalina ilma kvaliteedis järgi andmata. Samas lõplik otsus ühe või teise
ehitusmaterjali kasutamiseks tehakse konkreetse ehitusobjekti raames lähtuvalt majanduslikust
otstarbekusest ning ehitusmaterjalidele esitatud kvaliteedinõuetest igal konkreetsel juhtumil. Kui
see on majanduslikult põhjendatud ja kvaliteedinõudeid arvestades võimalik, kaalutakse
ehitusprojektis üldjuhul ka aherainekillustiku kasutamist. Aherainekillustiku müügihinna
vähendamisel ja transpordikulude optimeerimisel on tõenäoliselt võimalik suurendada selle
materjali kasutust taristu ehitamisel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Rail Baltica projektis on ühe võimalusena ette nähtud kasutada aherainekillustikku täiteliivaga
segatuna raudtee muldkeha alumistes kihtides. Selliselt on hinnanguliselt võimalik kasutada
aherainekillustikku mahus kuni 3,3 miljonit tonni. Samas, Rail Balticu põhiprojekti järgne täpne
tehniline lahendus ja mahud on veel täpsustamisel ning lõplik otsus tehakse konkreetse
ehitusobjekti raames.
Täiendavalt märgime, et aherainekillustiku kasutamiseks avaliku taristu ehitamisel peab tootel
olema tootmisohje sertifikaat ning selle kasutamisel avalikult kaustatavate teede ehitamisel tuleb
muuhulgas arvestada majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrusega nr 74 „Tee-
ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Maanteeamet
Pavel Karev
639 7611
[email protected]
Anti Moppel
511 8307
[email protected]
2 (2)