Harjumaa Kose vald Krei küla Sutika II elamurajooni torustike projekt

Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan Kose vald Kose alevik M 1:500 33701:002:0324 12 Kose-Jägala tee Ristumine km 2,32 2 1 2 1 1 l k aabe pti line alguso SA v 1 ELA 2 2 V22 KS K2 V2 .2 25 .1 L==1V1121S.12 K2 1150.4.4LL= K De1 e D x 5 DeV2 900x DDeVKe2S92 K2 10 90x 4.5 L= 4 5 L= .4 L 24 160K2 .7 1 DS2 e =2V42 2 V2 K K2 .6 7 23. S2 0 = V2 K 16. 4 L 2 L=0x5. K 110 e9 De D V2 V2 K2 2 2 KS 2 1 V2 10 1 2 1 05 Pos 31 Tehnovõrgud Kasutusõiguse ala 74 m² Vesi Kinnistu piir Survekanalisatsioon  OÜ Projektlahendused Teie 06.08.2020 [email protected] Meie 14.08.2020 nr 15-2/20/36634-2 Harjumaa Kose valla Krei küla Sutika II elamurajooni vee- ja kanalisatsioonitorustike projekti muudetud lahendus Edastasite 12.02.2018 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks Harjumaa Kose valla Krei küla Sutika II elamurajooni vee- ja kanalisatsioonitorustike projekti lahenduse, mille Maanteeamet kooskõlastas 13.03.20218 kirjaga nr 15-2/18/6926-2. 06.08.2020 kirjaga edastasite Maanteeametile kooskõlastamiseks projekti muudetud lahenduse. Projekti alasse on kaasatud riigitee nr 12 Kose-Jägala km 1,60-3,16, mille kaitsevööndisse on kavandatud vee- ja survekanalisatsioonitorustikud. Riigitee km-l 2,30 on kavandatud vee- ja survekanalisatsioonitorustike ristumine kinnisel meetodil kaitsehülsis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame OÜ Projektlahendused töö nr 56-20 „Sutika II elamurajooni vee- ja kanalisatsioonitorustike projekt“ muudetud lahenduse. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Käesoleva kooskõlastusega muutub kehtetuks Maanteeameti 13.03.2018 kirjaga antud kooskõlastus. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 2 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise ja nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaan Seletuskiri Isikliku kasutusõiguse ala plaan Ave Talli 56652509 [email protected] 2 (2)  Tellija: Hammerhead OÜ Esindaja: Allan Kool Kontakt: [email protected] Põhiprojekt Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt Projekti juht: Tormi Metspalu Vastutav vee ja kanalisatsiooni spetsialist Helena Metspalu Nr. 56-20 Tallinn Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused Seletuskiri Sisukord 1. ÜLDIST ..........................................................................................................................................4 1.1 PROJEKTI TOIMUMISE KOHT JA SISU ..................................................................................................4 1.2 TÖÖVÕTU PIIRID ...........................................................................................................................4 1.3 ARENDUSALA VEEVAJADUSE ARVUTAMINE .........................................................................................4 2. TEHNILISED NÕUDED ...................................................................................................................4 2.1 ÜLDIST........................................................................................................................................4 2.2 PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................................4 2.2.1 Veevarustus ....................................................................................................................4 2.2.2 Kanalisatsioon ................................................................................................................4 2.2.3 Ridamajad ......................................................................................................................5 2.3 TORUSTIKUD ................................................................................................................................5 2.3.1 Üldist ..............................................................................................................................5 2.3.2 Äärikud ja kinnitusdetailid ..............................................................................................5 2.3.3 Torude paigaldamine .....................................................................................................5 2.3.4 Veevarustuse ja survekanalisatsiooni torud ...................................................................6 2.3.5 Isevoolsed kanalisatsioonitorud .....................................................................................6 2.3.6 Tuletõrjemahuti ja kuivhüdrant ......................................................................................6 2.4 VENTIILID ....................................................................................................................................6 2.4.1 Üldist ..............................................................................................................................6 2.5 KANALISATSIOONI- JA VAATLUSKAEVUD .............................................................................................6 2.5.1 Kvaliteedinõuded ............................................................................................................6 2.6 KANALISATSIOONIPUMPLA ..............................................................................................................8 2.6.1 Kanalisatsioonipumpla rajamine ....................................................................................8 2.6.2 Kanalisatsioonipumpla tehnilised parameetrid ..............................................................8 2.6.3 Reoveepumpla tehnoloogia ja nõuded pumpla rajamiseks............................................9 2.6.4 Kasutatavad materjalid ja konstruktsioon ...................................................................10 2.6.5 Elektri- ja automaatikaprojekt .....................................................................................11 3. NÕUDED EHITUSTÖÖLE .............................................................................................................13 3.1 MÕÕDISTUSED ...........................................................................................................................13 3.1.1 Tööde teostamiseks vajalikud mõõtmised ...................................................................13 3.2 KVALITEEDIKONTROLL ..................................................................................................................14 3.2.1 Materjalide kvaliteedi kontroll .....................................................................................14 3.2.2 Tihendamistööde kontroll.............................................................................................14 3.2.3 Väljakaevatud pinnase käsitlemine ..............................................................................14 3.3 EELTÖÖD ...................................................................................................................................14 3.3.1 Ehitiste kaitse, ümberpaigaldused ja lammutamised...................................................14 3.4 KAEVETÖÖD ...............................................................................................................................14 3.4.1 Üldised nõuded .............................................................................................................14 3.4.2 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide juures teostatavatele kaevetöödele .....14 3.4.3 Kaeviku hoidmine kuivana ............................................................................................15 3.4.4 Talvel tehtavad tööd.....................................................................................................15 3.5 PINNASE KAEVETÖÖD...................................................................................................................15 3.5.1 Üldnõuded kaevikule ....................................................................................................15 3.5.2 Kaeviku asendi ja sügavuse kontroll .............................................................................15 3.5.3 Kaeviku rajamise põhimõtteid ......................................................................................15 3.5.4 Väljakaevatud pinnase paigutamine ............................................................................15 OÜ Projektlahendused 2(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 3.6 TOESTUS ...................................................................................................................................15 3.6.1 Üldist ............................................................................................................................15 3.6.2 Kaeviku toestusele esitatavad nõudmised ...................................................................16 3.6.3 Kaeviku seinte toestamine ............................................................................................16 3.7 ISEVOOLSETE TORUSTIKU RAJAMINE ................................................................................................16 3.7.1 Aluskiht .........................................................................................................................16 3.7.2 Algtäide ........................................................................................................................17 3.7.3 Lõpptäide (tagasitäide) ................................................................................................17 3.7.4 Kaevuümbruse täitmine ...............................................................................................18 3.7.5 Täitmise kontroll ...........................................................................................................18 3.7.6 Tööjuhis tugikonstruktsioonidega kaeviku täitmiseks ..................................................18 3.7.7 Seadmete paigaldus .....................................................................................................18 3.7.8 Tööplatsi olukord peale tööde lõppemist .....................................................................19 3.8 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKE RAJAMINE ..................................................................................19 3.9 VEETORUSTIKU RAJAMINE.................................................................................................................19 3.10 TORUSTIKE RAJAMINE KINNISEL MEETODIL ........................................................................................20 3.11 TÖÖMAHTUDE LOETELU .................................................................................................................20 4. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL ..............................................................................22 OÜ Projektlahendused 3(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 1. Üldist 1.1 Projekti toimumise koht ja sisu Käesoleva projektiga on teostatud Kose valla, Krei küla, Sutika II elamurajooni VK-liitumistorustike projekti lahendus põhiprojekti staadiumis. Projekteerimise lähtetingimusteks on Kose Vesi OÜ poolt 26.05.2016 väljastatud tehnilised tingimused liitumiseks, mis näevad ette planeeringuala varustamise Kose aleviku ÜVK põhiselt. Kuivõrd arendusala on olemasolevast ÜVK võrgust piisavalt kaugel, on projekti koostamisse kaasatud veevõrgu modelleerija, Nils Kändler, kelle modelleerimise tulemusena (vt Lisa 1) saadi vajalikud tehnilised lähteandmed. Kõik projektiga lahendatavad insener–tehnilised võrgud on planeeritud uued ja on ette nähtud välja ehitada kaasaja nõuetele vastavalt. Projekt hõlmab torustikke, mis on toodud lisatud joonisel. 1.2 Töövõtu piirid Töövõtu piiride täpsemad asukohad on toodud torustike plaanil (joonis VK-1) 1.3 Arendusala veevajaduse arvutamine Arvestades planeeringujärgsete ja perspektiivsete hoonestusvõimalustega, oleks planeeringualale ehitatavate elumajade arv ca 54, mis teeb keskmiseks elanike arvuks perspektiivselt ca 165 inimest. Piirkonna keskmine ööpäevane veetarbimine oleks QkD = 165x133/1000 = 22 m3 Maksimaalne ööpäevane veetarbimine Qmax d=22x1,2=26 m3 Maksimaalne tipptunni veetarbimine Qmax dh=26/24x1,3x4 = 6 m3 ehk 1,7 l/s 2. Tehnilised nõuded 2.1 Üldist Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:  Kinnistu kanalisatsioon EVS 846:2013  Väliskanalisatsioonivõrk EVS 848:2013  Veevarustuse välisvõrk EVS 921:2014  Hoone veevärk EVS 835:2014  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine  RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 2.2 Projektlahendus 2.2.1 Veevarustus Käesolevas projektis on ette nähtud varustada planeeringuala ühisveevärgi veega ning selleks on projekteeritud veetorustik läbimõõduga De90. Olemasolev maapind on reljeefne ning harutorustik pikk, siis on transiitveetorustiku kõrgematesse punktidesse projekteeritud õhueralduskaevud läbimõõduga 1000/600. Tuletõrjevesi on lahendatud kahe veemahuti ja kuivhüdrantidega. 2.2.2 Kanalisatsioon Reoveekanalisatsioonitorustik rajada De160 PVC SN8 torudest. Planeeringualalt juhitakse reovesi projekteeritud reoveepumplasse läbimõõduga 1600mm, millest reovesi pumbatakse Kose alevikku. Enne reovee olemasolevasse kanalisatsioonisüsteemi juhtimist rahustatakse see voolurahustuskaevus VRK-93 ning seejärel juhitakse olemasolevasse kaevu K-94, mida ei ole ette nähtud välja vahetada. Survetoru rajada De110 PN10 torudest. Survekanalisatsioonitrassile on ette nähtud paigaldada kaks läbipesukaevu trassi madalamatesse kohtadesse. Läbipesukaevu joonis on toodud joonis leht VK-17. OÜ Projektlahendused 4(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 2.2.3 Ridamajad Kinnistutele, kus hakkab elama kaks või enam leibkonda (ridaelamu) tuleb näha ette igale leibkonnale (ridaelamuboksile) oma liitumispunktid. Kinnistu sees ÜVK torustikele seada servituud OÜ Kose Vesi kasuks koos avaliku tee kasutamisega. 2.3 Torustikud 2.3.1 Üldist PE torustike ühendamiseks tuleb kasutada keevisühendusi. Torustikud tuleb paigaldada ja ühendada järgides rangelt valmistajatehase instruktsioone. Kui ei ole teisiti spetsifitseeritud, tuleb torustike paigaldusel järgida järgmiste standardite nõudeid. Standard Standardi subjekt EN 1401-1:1998, SFS 5102 või NS 3624:1990 uPVC torud EN 1852-1:1998, SFS 3453 või NS 3630:1990 PP torud ISO 4427:1996, SFS 5103, SFS 2335, SFS 2336, SFS 4231, SFS 3421, või NS 3623:1990 PE torud Torude valmistaja peab olema vastutav oma toodangu kvaliteedi tõestamise eest ja peab olema läbi viinud torude katsetused vastavalt standarditele. Ta peab olema suuteline seda tõestama vastavate dokumentidega (sertifikaatidega). Väikese läbimõõduga torusid võib tarnida rullidena, kui seda lubab toru valmistajatehas. HDPE torud ja nende ühendusdetailid tuleb tarnida ühelt ja samalt valmistajalt. Elektrilised keevismuhvid peavad täpselt sobima torudega, mida nende abil ühendatakse ja nende kvaliteet peab olema tõestatud sertifikaatidega. Erinevast materjalist torustike, torude, armatuuri (siibrid, ventiilid, tagasilöögiklapid jm.) ja seadmete ühendamiseks tuleb kasutada spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud ühendusdetaile ja kooste (ühendusmuhvid, montaažmuhvid jm.) 2.3.2 Äärikud ja kinnitusdetailid Äärikud ja kinnitusdetailid peavad vastama nende abil ühendatavas torustikus olevale vedeliku töörõhule, kuid ei tohi vastata väiksemale rõhule kui PN 10. Äärikute materjaliks peab olema must kuumtsingitud teras, on lubatud kasutada ka SiAl äärikuid. Poltide, mutrite ja seibide materjalina tuleb eelistada roostevabaterast. Juhul kui ühenduskoht on pidevas kontaktis veega või pinnasega peavad äärikud, poldid, mutrid ja seibid olema valmistatud roostevabast happekindlast terasest. Äärikutihendid peavad olema valmistatud materjalist, mille omadused on ühendusest läbi voolava vedelikukindlad. Tihend peab olema nn. poldiavade ringjoone sisest tüüpi (temas ei tohi olla avasid poltide jaoks). Pimeäärikud paigaldatakse järgides samu põhimõtteid. 2.3.3 Torude paigaldamine Torude paigaldamisel tuleb järgida pkt. 2.1 toodud kahe esimese abimaterjali tööjuhendmaterjalide nõudeid, kus on ära toodud nõuded kaevetöödele, kaevikule, tagasitäitele, torude paigutusele jm. Torustiku kohale 30cm kõrgusele toru laest paigaldada hoiatuslint, survetorustiku külge paigaldada märkekaabel. OÜ Projektlahendused 5(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 2.3.4 Veevarustuse ja survekanalisatsiooni torud Tuleb kasutada plastiktorusid, mis on valmistatud materjalist PE. Joogiveetorustike minimaalne surveklass on PN10, survekanalisatsioonitorude surveklass on minimaalselt PN 10. Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtja peab hankima Tarnijalt sertifikaadid kinnitamaks toru kvaliteeti. PE torude ühendamiseks tuleb kasutada kas keevismuhve või põkkkeevitust. Lubatud on ka vajadusel ühendamine äärikute või spetsiaalsete ühendusdetailide abil. Ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass. 2.3.5 Isevoolsed kanalisatsioonitorud Plastikust isevoolsed reoveetorud peavad olema valmistatud uPVC materjalist, survekanalisatsiooni torustikes ja veetorustikes tuleb kasutada PE materjali. UPVC materjalist torud peavad olema vähemalt tugevusklassist SN8 (8kN/m² EN 1401-1:1998). 2.3.6 Tuletõrjemahuti ja kuivhüdrant Tuletõrjemahutid on valmistatud klaasplastist mille mahuks on V=40m3. Mahuti varustatakse täitetorustikuga De32 ning sulgarmatuuriga (maakraan DN25). Mahutite täitmine on arvestatud töötama automaatselt, selleks mahutisse paigaldatava ujuksüsteemi abil nt Genebre tooteseeriast ujuvklapp 1“ tüüp koos ujukpalliga. Mahuti on varustatud 800mm läbimõõduga teeninduspüstiku ja lukustatava teenindusluugiga. Mahutil on ventilatsioonitoru läbimõõduga De110. Mahuti paigaldatakse vastavalt tootja ettekirjutustele. Mahuti ankurdamiseks kasutatakse ankurdusplaati vastavalt töövõtja poolt valitud mahutile ja tootja poolsetele tingimustele. Mahutite DN200 väljavõtteotsale paigaldatakse hüdrant. Kuivhüdrandi/mahuti tühjendustorule paigaldatakse DN200 äärikutega kompensaatorid ja DN200 maakraanid (spindlipikendusega) mahutite teenindamiseks. 2.4 Ventiilid 2.4.1 Üldist Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Eriliselt peab tarvikute valikul veenduma selles, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi ei otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN 10 ja reovee torustike puhul vähemalt PN 6. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv suurus, ääriku paksus jne.) 2.5 Kanalisatsiooni- ja vaatluskaevud 2.5.1 Kvaliteedinõuded Vaatluskaevud tehakse nii materjali kui suuruse poolest vastavalt projektile. Vaatluskaevu suurus antakse projektis. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. OÜ Projektlahendused 6(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 2.5.1.1 Plastikkaevud Plastmassist vaatluskaevudena kasutatakse PE keeviskaevud põhjarenniga. 2.5.1.2 Nõuded mõõtmetele Kaevud paigaldatakse vertikaalselt. Hälve tohib olla maksimaalselt l0 mm 1 m kohta. Kaevude horisontaalse paigaldamise puhul on lubatud maksimaalne hälve 100 mm. 2.5.1.3 Luugid Malmluugid koormuskindlusega 400 kN. Vaatluskaevude luugid paigaldatakse:  betoon-, betoonkivi-ja loodusliku kivi pindadel 0-5 mm katte pinnast madalamale  asfalt-, kruusa- ja killustikkattega pindadel katte pinnaga võrdsele kõrgusele. Luugid paigaldatakse kattepinnaga samasse kaldesse. 2.5.1.4 Nõuded kaevudele Kaevudesse kuhu hoolduspersonal võib sisse minna peab augu läbimõõt olema vähemalt 500 mm. Plastmassist vaatluskaevude luugi suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Kasutatakse teleskoobilisi tehases valmistatud HDPE või PP materjalist EN 13598 vastavalt valmistatud kaeve. Plastmasskaevu ülaosa tehakse liiklusega aladel alati teleskoop- konstruktsiooniga. Teleskoop-osa pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Teleskoop kaevu kehasse vähemalt 20cm mustkattega või haljasalal, kruuskattega tee korral 40cm. Võib kasutada keevikaeve või elementidest monteeritavaid kaeve (näiteks Pipelife Eesti AS PRO kaevud). Kanalisatsioonikaevude põhjad peavad olema sujuva ja seledapinnalise voolurenniga, topeltpõhjalised. Kaevud kõrgusega kuni 2,5m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2, kõrgemad vähemalt SN4. Kui kaevu suubuv peavoolutoru on väljavoolutorust kõrgemal kui kaevu sisemine läbimõõt, siis ühendatakse vastav langetustoru suubuva torustikuga. Vajadusel kaev ankurdatakse (olenevalt pinnavee tasemest). 2.5.1.5 Kontrollkaevud (kinnistu liitumispunktid) Kontrollkaevudena kasutatakse teleskoopseid kontrollkaeve De200/160. Kontrollkaevu konstruktsioon ja mõõtmed peavad võimaldama teostada torustiku läbipesu ja torustiku kontrolliks TV-vaatluskaamera läbipääsu. 2.5.1.6 Teleskoopkaev Asfaltkattega aladel kasutatakse teleskoopkaevu. Tavaliselt kasutatakse ümmargust teleskoopkaevu. Teleskoopseid kaeve tuleb kasutada ka haljasalal. Betoonkivide või betoonplaatidega kaetud aladel ja sillutuskivi-aladel kasutatakse ka ristküliku kujulisi kaevupäiseid. Kahekordset või lukustatavat luuki kasutatakse ainult siis, kui projektis on taolistest kaevudest eraldi mainitud. 2.5.1.7 Kaevude tihedus Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel. 2.5.1.8 Kanalisatsioonitorustiku ühendamine kaevuga Kasutatakse ainult kaevuelemente, kus torude ühenduskohad on juba tehases valmis tehtud. Plastmassist kaevuelementide puhul tehakse standardile SFS 3468 vastavad toruühendused. Kaevu ja kanalisatsioonitoru ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel. OÜ Projektlahendused 7(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused Kui plastmasskaevu on vaja teha toruühendus koha peal (objektil), kasutatakse sadulühendust või mõnd muud usaldusväärset ühendusviisi. Plastmasstoru ja plastmasskaevu vaheline keevitusühendus tehakse samamoodi kui kahe toru vaheline keevitusliides. Pumbajaamade ja muude konstruktsioonidega ühendatakse torud samal viisil kui kaevudega. 2.5.1.9 Kaevupäis Kaevupäise alumine äär paigaldatakse plastmasskaevus kinnitatakse see poltide-mutritega kaevu teleskooptoru külge. Vaatluskaevude luukides olevat tõsteaugud suletakse nii, et pinnavesi kaevudesse ei pääseks. 2.6 Kanalisatsioonipumpla 2.6.1 Kanalisatsioonipumpla rajamine Käesoleva projekti raames rajatakse uus kanalisatsioonipumpla. Pumpla korpus peab olema valmistatud SN4 jäikusele vastavast terviklikust torust. Toru materjal peab olema PEHD (suure tihedusega polüetüleen). Pumpla rõngasjäikus on T-4. Pumpla põhi peab olema kahekihiline, kihtide vahele paigaldada põhja jäigastamiseks metallsõrestik. Kanalisatsioonipumpla rajatakse kompaktpumplana, PEHD-korpusega, maa-alune. Pumpla Tootjal tuleb järgida standardit EVS-EN 1778 „Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel“ ja EN 12579-2 „Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid - 2 osa: Vertikaalsete silindriliste mahutite arvutused“. Reoveepumpla asendiplaan koos tehnovõrkudega on toodud joonisel VK-1 ning pumpla põhimõtteline koostejoonis joonisel VK-18. Kanalisatsioonipumpla elektriliitumine kuulub töövõtja töödemahtu. Liitumisühendus teostatakse vastavalt Elektrilevi tehnilistele tingimuste kohaselt paigaldatava liitumiskilbi kaudu. Enne ehitustöödega alustamist kooskõlastada AS-ga Kose Vesi reoveepumpla tööprojekt !. 2.6.2 Kanalisatsioonipumpla tehnilised parameetrid Projekteeritava pumpla teenindusala on 22 erakinnistut, planeeringujärgselt kokku 54 elamut . 24 h arvestuslik tarbimismaht on (54x0,4 m3) = 21,6 m3. Pumpla vajalik tõstekõrgus on max 20m (arvestades ka rõhukadu torustikus ja pumplas). Maapinna kõrgus pumpla asukohas on 57.30 m abs. Pumpla põhja sügavus maapinnast 3,84 m, pumpla põhja abs kõrgus 53,38 m, pumpla teeninduskaev rajatakse min 0,4 m kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Sissevoolutoru renni kõrgus pumplas 54,66 m abs; Sissevoolutoru: PVC SN8 De160 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10 De160) Pumplast väljuva survetoru kõrgus toru peale on 55.39 m abs; Survetorustiku materjal: PE PN10 De110. Pumpla kesta läbimõõt: De1600 Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud vee tasapinnaandur ja avariiandurid. Reoveepumba (pumpade) väljalülitamine leiab aset tasemel MIN - 0,3 m pumpla põrandast, esimese pumba sisselülitamine toimub veetasemel MAX1 – 0,85 m, teise pumba lülitamine tasemel MAX2 – 1,00 m. OÜ Projektlahendused 8(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused Pumpla reguleeriv maht tavaolukorras on 0,7 m3. Projekteeritava pumpla teenindusala on 22 erakinnistut, planeeringujärgselt kokku 54 elamut . 24 h arvestuslik tarbimismaht on (54x0,4 m3) = 21,6 m3. Nelja tunni tootlikus on ca 3,6 m3. Pumpla mahutavus avariiolukorras on 2,1 m3, torustiku mahutavus ca 13 m3, arvestamata vahekaeve. Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega. Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid. Vajaliku torustiku isepuhastuskiiruse tagamiseks ja pumpla armatuuris ning survetorustikus tekkiva rõhukao ületamiseks peavad pumpade parameetrid olema valitud järgnevad: Q= 2x3,5l/s, H= 12 m, (näidispump GRUNDFOS SLV.65.80.22.2.50D.C või samaväärne, pumba näidismaterjal Lisas). Pumbad varustatakse sujuvkäivitiga. Valitud pumba tüüp kooskõlastatakse OÜ Kose Vesi,ga 2.6.3 Reoveepumpla tehnoloogia ja nõuded pumpla rajamiseks. Pumpla korpus. Tuleb rajada suure tihedusega polüetüleenist (PEHD). Pumplate valmistaja ja paigaldaja peavad järgima järgmisi standardeid: - EVS-EN 1778 “Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.” - prEN 12579-2 “Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete silindriliste mahutite arvutused.” - EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll Plastpumpla konstruktsioon peab sisaldama tõsteaasu. Pumplakaev peab olema sfäärilise põhjaga (tugevdussektsioonidega). Reoveepumpla rajatakse läbimõõduga 1600 mm, selle peal on neljakandiline hoolduskaev pumpla teenindmiseks ja ning pumba väljatõstmiseks. Kaev varustatakse AISI304 redeliga Hoolduskaev koos luugiga peab ulatuma maapinnast vähemalt 0,4 m kõrgemale. Hoolduskaev tuleb katta PEHD plastist luugiga. Pumpla ümber rajada teenindusplats mustkattest. Pumpla kaevu luugi alla tuleb paigaldada soojustus, mille minimaalne paksus on 50 mm ja soojusjuhtivustegur 0,035W/(m*K). Luugi konstruktsioonis peab olema selline lukustusseade, mis tagab, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi iseeneslik sulgumine (nt tuule mõjul). PE plastist lehega kaetud luuk peab olema lukustatav sisekuuskant roostevaba poldiga. Luugi raami kinnitamisel hoolduskaevu külge peab poldi mutter jääma hoolduskaevu sisse. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. Luuk peab avanema juurdepääsutee poole Pumplasse siseneva kanalisatsioonitoru otsa ette on ette nähtud PE plastist vee rahustusplaat, mis tagab, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade peale. Kanalisatsiooni sissevool varustatakse pumpla ees siibriga, paigaldatakse spindlipikendus ja kape. Võimaluse korral paigaldada siiber pumpla sisse ja tuua spindli ots koos käisrattaga teenindusplatformi kohale. OÜ Projektlahendused 9(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused Sisenevad ja väljuvad torud tuleb paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse. Kahe toru vahe tuleb tihendada veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. Kanalisatsiooni survetoru varustatakse väljaspool pumplat kummikiilsiibriga, paigaldatakse spindlipikendus ja kape. Pumpla alus. Pumpla kest tuleb ankurdada betoonplaadi külge,. Alusplaadi all peab olema rajatud tihendatud killustikalus, elastsusmoodul 170 Mpa. Ankurduspoldid (kiilankrud) peavad olema roostevabast terasest A2. Ümber pumpla kesta tuleb paigaldada liiv või peenkruus. Vahetult pumpla alusplaadi peale pandava liiva sisse on soovitatav segada tsementi (40 kg 1 m3 liiva kohta). Tsemendiga segatud liivakihi paksus peab olema vähemalt 1 m. Pumpla korpuse sisene ventilatsioon. On ette nähtud 2 õhutustoru. Need tuleb valmistada PE plastist De110. Esimene toru ulatub pumpla sees teenindusplatvormist ca 300 mm kõrgemale (ei tohi segada teenindusluukide avamist). Teise toru on ava jääb pumpla lae alla. Õhutustorude ülemised otsad on toodud pumpla teeninduskaevu juures maapinnale. Toru otste kõrgus maapinnast on min 700mm. Torude tuulutusotsikud peavad välistama sademete tungimise pumplasse ning varustatud putukatõrjevõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge. Torud võib kinnitada elektri- automaatika kilbi külge, tagatud peab olema kilbi niiskus- ja veekindlus. Õhutustoru min läbimõõt 100mm, materjal PEH. 2.6.4 Kasutatavad materjalid ja konstruktsioon  Pumba kiirühendussiinid – roostevabast terasest torud AISI 304, siinid peavad ulatuma kuni teenindusplatvormini. Igale pumbale peab olema ette nähtud kaks siini.  Pumba tõstekett – roostevabast terasest AISI 304 silmaga 3x30 (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust)  Nivooandur - Nivooandur (näiteks Siemens, Sitrans P, MPS series) paigaldada kaitsetorusse DN min 100mm, plastik.  Äärikühendused - roostevaba teras, miinimum AISI 304.  Teenindusredel - roostevaba teras, miinimum AISI 304. Redeli püsttalad ja astmed 30mm nelikanttorust, astmete samm h=300mm, astmete ülemist pinda ei ole vaja karestada. Teenindusredel peab ulatuma pumpla krae ülemisest servast kuni pumpla põhjani.  Pumplasse sisenemiseks käepideme- roostevaba teras, AISI 304. Redeli vertikaaltala kõrval, ülestõstetav ja iselukustuv. Käepidemete kõrgus pumpla laest/maapinnast h=750mm.  Siibrid - kummikiiluga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677.  Tagasilöögiklapid - kummikuuliga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati.  Poldid, mutrid, seibid.  Polt -roostevaba teras, miinimum A2,  seib- roostevaba teras miinimum A2,  mutter- messing DIN 934, miinimum A2.  Silindrilises pumplas peab olema plastist või roostevabast terasest AISI 304 survekustutusplaat, mis peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms. armatuuri peale.  Siseneva torustiku sulgemine – pumplasse sisenevale torustikule tuleb pumplasse paigaldada kummikiilsiiber koos spindlipikendusega. Kummikiilsiibri avamine/sulgemine peab olema võimalik pumplasse sisenemiseta. OÜ Projektlahendused 10(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused  Survetorustik -roostevaba teras, miinimum AISI 304. Survetorustik ei tohi olla väiksem pumpa läbivast avast (solid size). Pumpade töörõhu mõõtmiseks paigaldada väljundkollektorile manomeetri ühenduskoht ½“ väljundkeermega koos r/v kuulkraaniga Survetorustiku läbiviigud: plasttoru läbi pumpla kesta, pumpla sees tehakse üleminek roostevabalt plastile äärikuga. Plasttoru ots pumpla seinast välja, sinna külge saab ühendada keevisliitmikuga survetoru.  Tagasilöögiklapid - tagasilöögiklapid kummikuuliga, korpus tempermalmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677.  Klappide ja siibrite vahetuseks paigaldada montaažimuhvid.  Plastkorpusega pumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid.  Pumba kiirpaigaldus jala kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks pumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump. 2.6.5 Elektri- ja automaatikaprojekt Enne ehitustöid tuleb töövõtjal esitada tööprojektid elektrivarustuse ja automaatika osas alljärgnevatel tingimustel:  Projekteerida pumpla elektrivarustus alates liitumiskilbist.  Elektrienergia arvesti peab olema kahetariifne, programmkellaga (EV tüübikinnitus) ja see peab olema paigaldatud Elektrilevi AS-i liitumiskilpi.  Kilp on lukustatav võtmega.  Juhtimiskilbil peab olema kordusmaandus.  Juhtimiskilp paigaldada pumpla külge või eraldi vundamendil. Pumpla külge paigaldamisel teostada lahendus selliselt, et oleks välistatud reovee aurude pääsemine kilpi.  Juhtimiskilbi kaitseaste valida vastavalt paigaldustingimustele. Pumplas, millel puudub pealisehitus, peab see olema vähemalt IP44.  Külmakartliku aparatuuri tarbeks peab olema kütteelement, mis on varustatud juhtimis- ja seadetermostaadiga. Kasutada soojustatud kilpi (täpsem info OÜlt Kose Vesi).  Käsitööriistade ja arvuti tarbeks peab olema kilbis AC 230V pistikupesa, mis on varustatud 30mA rikkevoolukaitselülitiga.  Juhtimiskilbi uks või uksed peavad avanema min 135° ulatuses. Juhtimiskilp peab olema lukustatav erivõtmega. Kilpide, pealisehitiste lukustus kooskõlastada OÜ-iga Kose Vesi. Kilbi sisevalgustus peab toimima ukse avamise korral.  Pumbad projekteerida töötama kahel režiimil: K- käsijuhtimisel; A- automaatjuhtimisel. Režiimi valik, käsi või automaat, peab toimuma juhtimiskilbilt. Automaatrežiimis peab pumpade tööd juhtima lineaarne 4...20mA väljundiga nivooandur (näiteks Siemens, Sitrans P, MPS seeria, 7MF1570) läbi PLC.  Pumpade sujuvkäiviti peab tagama pumpade sujuva käivitamise kui ka seismajäämise.  Mistahes juhul peab olema välistatud mõlema pumba samaaegne käivitamine.  Pumba elektrikaabli jätkukoha kaitsmiseks kasutada termokahanevat toru, mille sisepinnale on kantud liim.  Valvesignalisatsiooni sisse-välja lülitamine toimub kontrolleri operatsioonipaneelilt sõrmistiku abil. Signalisatsiooni lukklülitit ei paigaldata.  Programmiliselt sisestavate parameetrite nimekirjas peab olema ka nivooanduri häire edastamise viiteaeg.  Seadmed: OÜ Projektlahendused 11(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused Online UPS, toiteploki ja akuga : 230VAC/24 VDC, 0.8 Ah Kontroller: näit. SIMATIC CPU1214 DC/DC/DC koos analoogsisendkaardiga: SM1231 (4…20mA) Operatsioonipaneel: näit. Siemens, KTP400. GPRS modem: näiteks SINATU MD720-3 ja kommunikatsioonimoodul CM1241 Sujuvkäiviti: seiskumisel kolme faasi katkestusega või ahelasse lisada magnetkäiviti. Sujuv start ja stopp. Liigpingepiirikud: Kilbi toitele 3 faasi + PEN, B+C klassi liigpingepiirik ja automaatikaseadmetele D klassi liigpingepiirik. Faasikontrolli relee: alapinge-, ja ülepinge- ja faaside järjestuse kontroll. Mootorikaitse automaadid NC lisakontaktiga, kontrollerisse info edastamiseks mootorikaitse olekust.  Pumpla töö seadete arhiveerimiseks ning taastamiseks annab Töövõtja Tellijale pumpla üleandmisel üle mälukaardi, mille abil saab ilma arvutit kasutamata taastada kontrolleris seadeid. Elektripaigaldiste projekt peab sisaldama vähemalt:  töövõtu piiride määratlus  tehnilised nõuded kasutatavatele materjalidele (sh abimaterjalide) ja toodetele;  nõuded tööde kvaliteedile (sh mõõtmete täpsused, paigaldustäpsused, viimistlus, katsetused, kontrollid). Elektrivarustuse projekt peab sisaldama vähemalt:  süsteemide tehniline kirjeldus;  projekteeritavad kaabelliinid ja välisvalgustus seotuna asendiplaanil;  elektrivarustuse skeem, näidates tarbijate võimsuse, liitumispunkti seadmed, toitekaablid;  elektri jaotusvõrgu või magistraalliinide skeem koos tehniliste parameetritega;  elektripaigaldise plaanid vajadusel eraldi näidates o piksekaitse ja maandusseade o valgustus o jõupaigaldis o elekterküte o maandusseadme ja potentsiaaliühtlustuse skeem;  keskuste primaarskeemid koos nõuetega nende kokkupanekuks;  põhiseadmete (valgustid, kilbid, küttekehad jms) loetelud koos tehniliste parameetritega; Automaatikaprojekt peab sisaldama vähemalt:  süsteemide tehniline kirjeldus,  süsteemide skeemid,  süsteemide automatiseerimise skeemid koos tarnepiiridega, parameetrite loeteluga ja tööpõhimõtte kirjeldusega;  reguleer-, juht-, kontroll- ja häirepunktide loetelud. Automaatika lahendus peab olema komplekteeritud moodulitest. Ülesehitus peab võimaldama süsteemi vea otsingut moodulite kaupa. Pumplate kaugseire lahendus: OÜ Projektlahendused 12(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused Projekteeritav reoveepumplate kaugseire peab olema ühilduv OÜ-s Kose Vesi kasutusel oleva lahendusega. OÜ Kose Vesi rajatiste kaugseire on lahendatud GPRS võrgu abil. Süsteemi on paigaldanud Saksa Automaatika OÜ. Info edastatakse Kosel, Põllu 14 asuvas OÜ Kose Vesi kontoris olevasse kesksesse kaugseire arvutisse. Pumplate töö edastatud informatsiooni visuaalne lahendus (ekraani pilt) peab olema sama seniste kaugjälgitavate reoveepumplatega. Reoveepumplate puhul on kontrollitavad ja jälgitavad järgmised tehnoloogilised parameetrid: o Graafiliselt kuvatakse: - Pumpade käivituste summaarne arv ööpäevas ning valitud aja jooksul - Reoveenivoo pumplas ajas o Pumpade töö: Mõlema pumba käivituste summaarne arv (ööpäevas ja üldse), töötunnid, pumba olek (seisab/töötab), mootrikaitse seisukord (korras/rikkis) o Häireteated – elektrikatkestus, pumpade avarii, nivooteated, pumplasse sissemurdmisalarm Elektri- ja automaatikatööde teostamisel tuleb arvestada elektri-automaatikasüsteemi edasise täiendamisega, sh kilpi peab jääma 20 % vaba ruumi. Reoveepumpla varustatakse mobiilse elektrigeneraatori kasutamise võimalusega, st nähakse et vajalikud pistikühendused ja teostatakse muud vajalikud tööd generaatori ühendamiseks. 3. Nõuded ehitustööle 3.1 Mõõdistused 3.1.1 Tööde teostamiseks vajalikud mõõtmised 3.1.1.1 Projekti märkimine maastikule Projekt märgitakse maastikule ettenähtud korra kohaselt. Maasse paigaldatakse nii palju vaiasid, kõrguse tähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil võib teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, et märgistus on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral mõõdetakse märgid uuesti maastikule. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende paigutust ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmiste jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 3.1.1.2 Tehtud töömahtude mõõtmine Peale kaevetööde teostamist mõõdetakse üle kaeviku suurus ja võrreldakse seda projekteeritud kaevikuga ja projektis toodud kaevetööde mahtudega. Samuti võrreldakse pinnase omadusi projektis tooduga. Peale torustiku paigaldamist ja enne kaeviku tagasitäitmist mõõdetakse üle paigaldatud torustiku pikkus, loetakse üle paigaldatud tarvikud, kaevud, seadmed jms. OÜ Projektlahendused 13(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 3.2 Kvaliteedikontroll Kvaliteedikontrolli abil jälgitakse, et kasutatavad materjalid ja ehitustöö vastavad projektile. Selles peatükis kirjeldatakse kvaliteedikontrolli üldpõhimõtteid ja käsitletakse valmisoleva ehitise lubatud mõõtudest kõrvalekaldeid. Ehitusele vastavad kvaliteedinõuded ja kvaliteedi kontrolli meetmed on välja toodud kõikide tööde juures, mida on kirjeldatud selles dokumendis. 3.2.1 Materjalide kvaliteedi kontroll Enne valmisdetailide ja materjalide kasutusele võtmist teostatakse vajalikud katsetused ja hangitakse nõuetekohased sertifikaadid, nii nagu nõutud standardlahendustes või projektis ja nendes dokumentides, millele projektis või standardlahendustes on viidatud. 3.2.2 Tihendamistööde kontroll Iga tagasitäitekihi ja teede, platside aluses osad omavad tiheduse ja paksuse nõudeid ja need peavad olema täidetud. 3.2.3 Väljakaevatud pinnase käsitlemine Kasutatakse võimalusel uuesti tagasitäiteks. 3.3 Eeltööd 3.3.1 Ehitiste kaitse, ümberpaigaldused ja lammutamised Enne tööde algust selgitatakse välja varasemast ajast tööplatsil paiknevad kaablid, torustikud ja muud maa-alused kommunikatsioonid, mille vahetus läheduses hakatakse töötama. Lisaks selgitatakse välja need rajatised ja seadmed, millele ehitustöödest johtuv vibratsioon võib mõjuda kahjustavalt. Vibratsiooniõrnad kohad kaitstakse vastavalt või püütakse piirata töötamisega seotud vibratsiooni. Kui ehitustööde ajal muudetakse maapinna kõrgust olemasolevate maa-aluste kommunikatsioonide kohal ja ei teata olemasolevaid kõrguspunkte, siis tehakse ehitamise ajal kindlaks, kas olemasolevat tarindit on vaja välja kaevata ja mõõta selle kõrgusi või muuta projekti. Ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Kui kaevetöid tehakse olemasolevate torude kõrval või all, toestatakse torud nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul. Olemasolevate torude all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Vanade kommunikatsioonide lammutamine viiakse läbi vastavalt projektile. 3.4 Kaevetööd 3.4.1 Üldised nõuded Kaevetööd tuleb teostada nii, et vee- ja kanalisatsioonitorusid võib paigaldada lubatud kõrvalekallete raames ja saavutada antud lähteülesandes ja teiste nõuetega esitatud kvaliteedi nõuded. 3.4.2 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide juures teostatavatele kaevetöödele Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt. OÜ Projektlahendused 14(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 3.4.3 Kaeviku hoidmine kuivana Kaevikut peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja materjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Vajaduse korral alandatakse põhjavee taset vastavalt nõuetele. Pinnasega segunenud vett ei tohi tööde teostamise ajal juhtida juba valmisehitatud torustikku. 3.4.4 Talvel tehtavad tööd Külmade ilmadega takistatakse kaevikupõhja jäätumist järgmiselt:  kaevik kaevatakse lõpliku sügavuseni vahetult enne torude paigaldamist;  kasutatakse selleks sobilikke kaitsemeetmeid. Lisaks tuleb takistada kaeviku külgseinade jäätumist allpool torustiku pealispinda. 3.5 Pinnase kaevetööd 3.5.1 Üldnõuded kaevikule Kaevetöid teostatakse vastavalt kaevikute projektile või vastavalt “RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend." nõuetele. Kaevetöid tuleb hoolikalt teostada, arvestades pinnase kvaliteeti, kaeviku sügavust, seina kallet, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Kaevude, hüdrantide ja muude seadmete ligidal tehakse kaevik vajaduse korral laiemaks sel moel, et kaevikuseinad jääksid vähemalt 200 mm kaugusele torudest ja kaevudest. Siiski tuleb arvestada ka tihendamisseadme laiusega, et mahuks suurte torude ja seadmete puhul pinnast tihendama. 3.5.2 Kaeviku asendi ja sügavuse kontroll Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne aluskihi tegemist. 3.5.3 Kaeviku rajamise põhimõtteid Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusse kui ka sügavusse. Kaeviku alumist osa kaevatakse ettevaatlikult, et mitte rikkuda sellest allapoole jäävat pinnase struktuuri. Valmis kaevatud kaeviku põhi tasandatakse ja sellest eemaldatakse kivid. Projektis eraldi märgitud kohtades, kus torude omavaheline kõrguste vahe on suur, võidakse kaeviku põhi teha astmeliselt. 3.5.4 Väljakaevatud pinnase paigutamine Väljakaevatud pinnas tuleb paigutada nii, et see ei põhjustaks kaeviku seinte varingut ega ohustaks töö turvalisust. Väljakaevatud pinnas tuleb paigaldada nii, et ei takistaks torude paigaldamiseks vajalike masinate juurdepääsu. 3.6 Toestus 3.6.1 Üldist Toestuse abil tagatakse torude turvaline paigaldus ja takistatakse kaeviku põhja hüdraulilist murdumist, kaeviku seinte kokkuvarisemist ja väljakaevatud pinnase kukkumist kaevikusse. OÜ Projektlahendused 15(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 3.6.2 Kaeviku toestusele esitatavad nõudmised Toestusviis valitakse arvestades muuhulgas tööohutust, ehituskoha pinnase iseärasusi, olemasolevaid konstruktsioone ja kaeviku mõõtmeid. Kaeviku tugiseinad või kaeviku seina tugevdamine peab olema tehtud nii, et tööd ei põhjustaks pinnase ohtlikke liikumisi töö ajal. Kaeviku seinte toestamiseks või tugiseinte tegemiseks kasutatud elemendid, vaiad ja muud konstruktsioonid võetakse lahti nii, et pinnase liikumine kaeviku ümbruses oleks takistatud. Kaevik täidetakse samaaegselt kui tugesid ära võetakse ja toestuse lammutamine peab kulgema nii ettevaatlikult, et kaevik ei saaks kokku variseda ja torud liikuda. Kaevikust kõrvaldatakse kõik tugikonstruktsioonid, kui projektides ei ole sätestatud teisiti. 3.6.3 Kaeviku seinte toestamine Kaeviku seinte toestust võib teostada alljärgnevate variantide abil. 3.6.3.1 Kaevikuelemendid Elementideks võib kasutada kaeviku seina vastu paigutatud plaate, mis toestatakse omavahel spetsiaalsete põikitugede või elementide abil, kus on juba valmis mõlemad ääreplaadid ja vajalikud toed. Kaevikuelementide konstruktsioonid peavad olema nii tugevad, et peavad vastu tekkivale koormusele. Elemendid peavad olema väga tihedasti vastu seina surutud. 3.6.3.2 Terasvaiad Kallaku toestamist võib teha vertikaalselt paigaldatud terasvaiade abil, mida omakorda toestatakse horisontaalsete tugedega. Vaiade kaugus valitakse vastavalt pinnase tingimustele kusjuures vahe ei tohi olla üle 200 mm. 3.6.3.3 Laudis Kallakute toestamist võib teha ka vertikaalselt paigaldatud laudise abil nii, nagu terasvaiadegi puhul. Laudade vahekaugus ei tohi ületada laua laiust. 3.7 Isevoolsete torustiku rajamine 3.7.1 Aluskiht 3.7.1.1 Üldist Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. 3.7.1.2 Materjalile esitatavad nõuded Plastmassist toru all aluskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10 % toru nominaalmõõdust, aga siiski nii, et torudele DN < 200 suurim lubatud materjali osakeste suurus on 20 mm ja torudele DN > 600 suurim lubatud materjali osakeste suurus on 60 mm. Plastmassist torude DN > 100 Aluskihis on lubatud killustiku kasutamine, kusjuures suurim lubatud materjali osakeste suurus on 16 mm. Tingimustes kus aluskihi peenaine võib läbi külmuda, tehakse see killustikust, mille suurim materjali osakeste suurus vastab eeskirjadele ja milles ei leidu alla 8 mm materjali osakesi. 3.7.1.3 Mõõtmetele esitatavad nõuded Aluskihi paksus on 200 mm. Aluskihti tihendatakse vähemalt 90 % tiheduse astmeni. OÜ Projektlahendused 16(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 3.7.1.4 Nõuded aluskihi ehitusele Väljaspool üldkasutatavaid teid võidakse erikokkuleppe olemasolul jätta aluskiht tegemata. Sel juhul paigaldatakse torud nõutud sügavusega kaeviku põhja, mis tasandatakse hoolikalt. Terastorude ja teiste torude aluskiht tehakse vastavalt torusid tootva firma juhtnööridele. Juhul kui Aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele. Juhul, kui kaeviku põhja pinnas sobib aluskihi materjaliks, võib sellest valmistada aluskihi. 3.7.1.5 Aluskihi teostuse kontroll Aluskihiks kasutatud materjali kõlblikkus fikseeritakse materjali osakeste uuringuga. Iga 200 m3 kohta võetakse üks proov. Aluskihi tihedust mõõdetakse 50 m vahedega, kuid mitte vähem kui üks mõõtmine tööobjekti kohta. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, siis peab nende keskmine väärtus vastama tiheduse nõudele. Väikseim üksikult võetud tulemus võib olla 88%. 3.7.2 Algtäide 3.7.2.1 Materjalile esitatavad nõuded Kaeviku algtäide peab koosnema materjalist, mis sobib kõikidele kaevikusse paigaldatavatele torudele Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. 3.7.2.2 Mõõtmetele esitatavad nõuded Algtäide tihendatakse 95% tiheduse astmeni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune täitekiht. 3.7.2.3 Nõuded algtäitele Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata, kui projektis on nõnda sätestatud. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata. Täitekihte peab juurde lisama enam-vähem ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäidis ulatub üldkasutatavatel teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool vähemalt 300 mm kõrgemast torust ülespoole. Algtäiteks kasutatud materjali kõlblikkus fikseeritakse materjali osakeste uurimisega. Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50 m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele. Mõõtmise kõige madalam üksiktulemus võib olla 93%. Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Veendutakse, et betoonkonstruktsioonid on saavutanud täitmise jaoks vajaliku ja piisava tugevuse. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. 3.7.3 Lõpptäide (tagasitäide) 3.7.3.1 Üldist Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega. OÜ Projektlahendused 17(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused Juhul kui kaevikutest saadud pinnas on hästi tihendatav, kasutatakse seda. Siiski tuleb väljakaevatud pinnase kasutamiseks tagasitäitena saada selleks Tellija kirjalik nõusolek. Kui täitematerjali tuuakse mujalt, peab see oma külmumisomadustelt vastama kaevikust välja võetud materjalile. Kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest, kuid mitte rohkem kui 300 mm. Kui lõplik täitekiht osutub väga õhukeseks ning kivimurru materjali ei tohi kasutada, siis tehakse see jätkava kihi materjalist. Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv. 3.7.3.2 Lõpptäide liikluspiirkonnas Liikluspiirkonnas tehakse lõpptäide mineraalsest tihendatavast pinnasest (liiv). Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vähemalt 95%. Kui kaevik asub haljasalal vahetult liikluspiirkonna kõrval, tuleb lõpptäide tihendada samuti nagu liiklusalal. 3.7.3.3 Lõpptäide väljaspool liikluspiirkonda Lõplikuks täitmiseks kasutatakse üldiselt kaevatud pinnast, siiski tuleb selle kasutamine kooskõlastada Tellijaga. Materjali suurim lubatud materjali osakeste suurus on samasugune nagu üldkasutatavatel teedel. Kaevikut tuleb täita niisuguse kõrguseni, et hiljem tihenev täitematerjal jääks planeeritud kõrgusele ning selles olukorras peab tema tihedus vastama enamvähem ümbritseva loodusliku pinnase tihedusega.. Kui planeeritud kõrgust ei ole antud, peaks täide jääma samale kõrgusele ümbritseva maapinnaga. Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele Tellija ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust. 3.7.4 Kaevuümbruse täitmine Kaevude, hüdrantide ja peakraanide külgedel, tehakse lõplik täitmine nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele materjalist, mis ei külmu läbi. 3.7.5 Täitmise kontroll Lõplikuks täitmiseks kasutatud materjali kõlblikkust kontrollitakse materjali osakeste uurimisega. Iga algava 400 m3 osalt võetakse üks proov. Lõpliku täitmise tihedusastet kontrollitakse mõõtmistega iga 50 m pealt. Juhul, kui mõõtmisi tehakse rohkem kui nõutud, peavad mõõtmistulemused vastama tiheduse nõudele. Kõige väiksem üksik mõõtmistulemus võib olla 80%. 3.7.6 Tööjuhis tugikonstruktsioonidega kaeviku täitmiseks Toestatud kaeviku lõplik täitmine toimub koos tugikonstruktsioonide järkjärgulise eemaldamisega nii, et kaevik ei variseks sisse, et tihendatud täidised ei annaks järele, et torud ei liiguks. 3.7.7 Seadmete paigaldus Kaevude, siibrite ja muude seadmete ning torupõlvede toestus tehakse nii, nagu torudelegi. Eelpool mainitud seadmetele tehakse sellise laiusega alustäide, mis ulatub seadmete gabariidist väljapoole sama palju, nagu torudelgi. OÜ Projektlahendused 18(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 3.7.8 Tööplatsi olukord peale tööde lõppemist Tööplats puhastakse ja korrastatakse vastavalt projektile. Kui projektis ei ole midagi muud sätestatud, siis tehakse plats samasugusesse korda nagu ta oli enne töödega alustamist. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldatakse. Ummistunud kraavid ja truubid puhastatakse. Ajutiselt mujale viidud taimed ja objektid jms. viiakse endisele kohale tagasi. Peale täitetööde lõpetamist kaetakse väljaspool liiklusala olevad kaevikud mullaga, planeeritakse ja külvatakse uus muru kui projektis ei ole sätestatud teisiti. Lõhutud teede ja tänavate kattekiht tuleb taastada samasugusesse korda nagu ta oli olnud enne ehitamise algust. 3.8 Survekanalisatsioonitorustike rajamine Projekteeritud kanalisatsiooni survetorustikud rajada vastavalt asendiplaanidele ja pikiprofiilidele. Survekanalisatsioonitorude surveklass peab olema vähemalt PN10 ja rõngasjäikus 17kN/m2 läbimõõduga De110 mm, mis vastab standardile EN12201. PE torude ühendamine tuleb teostada kas keevismuhvide või põkk-keevitusega. Toruliitmikud, nagu muhvid, põlved, otsakorgid jne, peavad vastama samale standardile kui torustikud ning olema valmistatud sama tootja poolt. PE survetorude väikseim lubatud painderaadius on järgnev: De20…De63 mm läbimõõtudega torude korral 40xDe; ≥ De63 mm läbimõõtudega torude korral 50xDe. Torustike ja kaevude paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootjate instruktsioone ning RIL 77-1990 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 3.9 Veetorustiku rajamine Projekteeritud veetorustikud rajada vastavalt asendiplaanidele ja pikiprofiilidele. Torustikud rajada PE plastist survetorustikust surveklassiga PN10, rõngasjäikusega 17 kN/m2 ja läbimõõduga De32- 90 mm, mis vastavad standardile EN12201. PE survetorude väikseim lubatud painderaadius on järgnev: De20…De63 mm läbimõõtudega torude korral 40xDe; ≥ De63 mm läbimõõtudega torude korral 50xDe. Veetorustike paigaldamisel kasutada torude ühendamisel ainult põkk- või muhvkeevitust. Torustiku ühendamist põkk- ja muhvkeevitusega tohib teha ainult vastava koolituse läbinud personal, kellel on vastav tunnistus ning mille koopia tuleb esitada ennem ehitustööde algust ehitusjärelvalvele. Ühendamisel olemasoleva metalltorustikuga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Teadmata kõrgusega olemasoleva veetoru sügavuseks maapinnast on arvestatud 1,80 m toru peale (sh ristumised projekteeritud torustikega). Vajaduse korral korrigeeritakse projektlahendust tööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist. Maakraanide ja siibrite spindlid ei tohi jääda kapest sügavamale kui 10 cm. Vältimaks liitumispunkti paigaldatud maakraani vajumist kinnistusisese veetorustiku ühendamise hetkel, peab maakraani ehitamisel paigaldama 1-1,5m torulõigu kinnistu poole, mille ots tuleb sulgeda veetihedalt korgiga. Projekteeritud veetorustikule paigaldada siibrid, tühjendus- ja pesemiskaevud vastavalt joonisele VK-16. Torustike ja kaevude paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootjate instruktsioone ning RIL 77-1990 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend, ning “Kunnialistekniisten töiden yleinen työseselostus 02. KT02. Suomen Kuntaliitto. Helsinki 2002”. OÜ Projektlahendused 19(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020  Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 3.10 Torustike rajamine kinnisel meetodil Torustike paigaldamist suundpuurimisega tuleb teha nõutavates kohtades. Vastavad kohad on asendiplaanidel ja pikiprofiilidel tähistatud. Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire eest nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku liikumise ärahoidmise eest. Pinnase sissevajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast torustiku paigaldamist ületada 5 mm. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Antud tolerantsidest kõrvalekaldumise korral on Töövõtja kohustatud torustiku kõrvaldama ja paigaldama uuesti. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Töövõtja määrab ise stardi- ja lõppkaevikute asukohad, sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast. Joonistel toodud stardi- ja lõppkaevikute asukohad on soovituslikud. Kaevikute asukohad (koos seadmete nagu hüdraulikaseadmed, puurimislahuse mahutite jne asukohtadega) moodustavad osa kaeveloa taotlusest, mis tuleb enne ehitustööde algust hankida kohalikust omavalitsusest. Haljastuse ja katendite taastamise mahud hindab ehitushankel pakkumist tehes pakkuja ise. 3.11 Töömahtude loetelu Jrk Nimetus Tehnilised Kogus Ühik Märkused andmed Veevarustus 1 Plastikust veevarustustoru De225/PN10 15 m +10% 2 Plastikust veevarustustoru De90/PN10 1240 m +10% 3 Plastikust veevarustustoru De63/PN10 70 m +10% 4 Plastikust veevarustustoru De32/PN10 190 m +10% 5 Hülss PE De200 PE100 PN10 SN17 De200/PN10 26 m +10% Sõlmed 1 V-1; V-2; V-22; V-51; 4 kmpl 2 V-3; V-4; 2 kmpl 3 V-5; 1 kmpl 4 V-6-1; V-7-1; V-8; V-10-1; V-10-2; V-11-1; V-11-2; 14 kmpl V-12-1; V-12-2; V-15; V-18-1; V-18-2; V-19; V-20-1; 5 V-6-2; V-7-2; V-20-2; 3 kmpl 6 V-9; 1 kmpl 7 V-10; V-16; V-17; V-19-1; V-21; 5 kmpl 8 V-13; 1 kmpl 9 V-14; 1 kmpl 10 V-16-1; 1 kmpl 11 V-17-1; 1 kmpl OÜ Projektlahendused 20(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020  Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 12 V-17-2; 1 kmpl 13 V-49; 1 kmpl 14 V-50; 1 kmpl 15 Kaevud ja mahutid 1 Tuletõrjeveemahuti koos kuivhüdrandikomplektiga 40 m3 2 kmpl ühe tootja täiskomplekt (dn150) 2 Õhueralduskaev (VK-32 ) 1000/600 1 kmpl ühe tootja täiskomplekt Kanalisatsioon 1 Plastikust Isevoolne kanalisatsioonitoru De160/SN8 670 m +10% 2 Plastikust survekanalisatsioonitoru De110/PN10 1570 m +10% 3 Hülss PE De200 PE100 PN10 SN17 De200/PN10 26 m +10% Kaevud ja mahutid 1 Plastikust kanalisatsioonikaev koos tõusutoru ja D 200/160 16 tk Iga kaev koostada malmist kaanega 25T vastavalt kaevukellale 2 Plastikust kanalisatsioonikaev koos tõusutoru ja D 560/500 19 tk Iga kaev koostada malmist kaanega 25T vastavalt kaevukellale 24 Voolurahustuskaev VRK-93 D 800/500 1 tk ühe tootja täiskomplekt Plastikust kanalisatsioonikaev koos tõusutoru ja malmist kaanega 25T 24 Hoolduskaev (K-44 ja K-80) D1650/1500 2 kmpl ühe tootja täiskomplekt 25 Õhueraldus-hoolduskaev (K-32 ja K-64) D1650/1500 2 kmpl ühe tootja täiskomplekt Pumpla 1 Plastikust kanalisatsioonipumpla koos pumpade ja Dmin1600 1 kmpl komplekteerida vastavalt juhtimiskilbiga joonisele ja seletuskirjale. OÜ Projektlahendused 21(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020 Sutika II elamurajoon, Krei küla, Kose vald, Harju maakond. VK-liitumistorustike projekt. Tellija: OÜ Hammerhead Projekteerija: OÜ Projektlahendused 4. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Nr Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse sisu Kooskõlastuse originaali Märkus organisatsioon nr ja kuupäev asukoht 1 Telia Eesti AS Kooskõlastus on digitaalne. Vt lisaleht. 2 Elektrilevi OÜ Kooskõlastus on digitaalne. Vt lisaleht. 3 Kose Vesi OÜ 4 Maanteeamet Tormi Metspalu OÜ Projektlahendused 22(22) Suurekivi põik 3, Peetri alevik Rae vald [email protected], 5037162 Reg nr 11211527 Veebruar 2020