Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
JALGRATTA- JA JALGTEE TÖÖPROJEKT
Mnt nr 1 Tallinn – Narva
km 203,77-206,08
Peeterristi - Tõrvajõe lõik
Projekti muudatus 2020
Töö nr VP15015
Köide 1: TEEDEEHITUSLIK OSA
Staadium: Tööprojekt
Seletuskiri
Tellija: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Peetri plats 5
20308 Narva
tel 359 9140; fax 359 9042
e-post:
[email protected]
kontaktisik: Aina Antson-Manjukevitš
e-post:
[email protected]
Tel. 5866 9984
Peetri plats 5, 20308 Narva
Projekteerija: Reaalprojekt OÜ
Tallinna 45
71008 Viljandi
tel 433 6144
e-post:
[email protected]
Projektijuht: Uku Audova
kontaktisik: Uku Audova, tel 434 5249
e-post:
[email protected]
Viljandi 2020
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 1/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
SISUKORD
1 ÜLDOSA ............................................................................................................................... 4
1.1 Objekti nimetus ............................................................................................................................. 4
1.2 Objekti asukoht ............................................................................................................................. 4
1.3 Projekti koostamise eesmärk ......................................................................................................... 4
1.4 Projekti koostamise alused ............................................................................................................ 4
1.5 Projekti koostamise lähtedokumendid........................................................................................... 5
1.6 Tehnilised tingimused ................................................................................................................... 7
2 OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................. 8
2.1 Olev situatsioon ............................................................................................................................. 8
2.2 Olemasolev maaomand ................................................................................................................. 8
2.3 Olemasolevad kommunikatsioonid ............................................................................................... 8
2.4 Geodeetilised uuringud ................................................................................................................. 9
2.5 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ................................................................. 9
2.6 Muinsuskaitselised objektid .......................................................................................................... 9
2.7 Keskkonnakaitselised objektid ...................................................................................................... 9
3 PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................... 10
3.1 Projekti üldandmed ..................................................................................................................... 10
3.2 Asendiplaani- ning vertikaallahendus ......................................................................................... 10
3.3 Mulle ........................................................................................................................................... 11
3.4 Katend ......................................................................................................................................... 12
3.4.1 Katendi konstruktsioon..........................................................................................................................12
3.5 Veeviimarid ................................................................................................................................. 13
3.5.1 Kraavid ..................................................................................................................................................13
3.5.2 Truubid ..................................................................................................................................................14
3.5.3 Sademevee kanalisatsioon .....................................................................................................................15
3.6 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ........................................................................................... 15
3.6.1 Üldosa ...................................................................................................................................................15
3.6.2 Liiklusmärgid ........................................................................................................................................16
3.6.3 Teemärgised ..........................................................................................................................................16
3.6.4 Tähispostid ............................................................................................................................................16
3.6.5 Põrkpiire ja torupiire .............................................................................................................................17
3.6.6 Bussipeatused ........................................................................................................................................17
3.7 Tehnovõrgud ............................................................................................................................... 17
3.7.1 Üldist .....................................................................................................................................................17
3.7.2 Siderajatised (Telia Eesti AS) ...............................................................................................................18
3.7.3 Siderajatised (ELA SA) .........................................................................................................................18
3.7.4 Elektrivarustus.......................................................................................................................................18
3.7.5 Välisvalgustus .......................................................................................................................................18
3.7.6 Drenaaž .................................................................................................................................................19
3.8 Geodeetilised punktid .................................................................................................................. 19
3.9 Keskkonnakaitse ja maastikukujundus ........................................................................................ 19
3.9.1 Keskkonnakaitse....................................................................................................................................19
3.9.2 Maastikukujundus ja haljastus...............................................................................................................19
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 2/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
4 TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................... 20
4.1 Üldosa ......................................................................................................................................... 20
4.2 Tehnoloogia ................................................................................................................................. 21
4.2.1 Üldist .....................................................................................................................................................21
4.2.2 Ettevalmistustööd ..................................................................................................................................21
4.2.3 Ehitustööd .............................................................................................................................................22
5 KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND.................................................................... 23
6 Projekti muudatused .......................................................................................................... 25
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 3/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
1 ÜLDOSA
1.1 Objekti nimetus
Jalgratta- ja jalgtee põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva km 203,77 - 206,08 Peeterristi - Tõrvajõe
lõigul sõidutee kõrval.
1.2 Objekti asukoht
Objekt asub Vaivara vallas Peeterristi ja Tõrvajõe külades põhimaantee nr 1 Tallinn – Narva
km 203,77 – 206,08 lõigul sõidutee põhjaküljel, tagades kergliiklejatele ohutu liikumisruumi
Peeterristi ristmikust km 203,9 (lõikumine mnt-ga 13147 Peeterristi – Kudrulüla) kuni
olemasoleva Narva linnani viiva jalgratta- ja jalgtee alguseni.
1.3 Projekti koostamise eesmärk
Riigimaantee nr 1 Tallinn - Narva; km 203,77 - 206,08 jalgratta- ja jalgtee tööprojekt on
koostatud vastavalt Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti tellimusele. Käesoleva projekti
eesmärgiks on jalgratta- ja jalgtee rajamine kergliiklejate liiklusohutuse taseme tõstmiseks ning
tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Käesoleva koondprojekti koosseisu kuuluvad järgmised kaustad v. lisad, mis on koostatud
antud projekti käigus, kuid antakse välja eraldi kaustadena:
Köide 1 – Põhitee projektdokumentatsioon ja joonised
Köide 2 – Välisvalgustus (Crusta Projekt OÜ , töö nr 711215)
Köide 3 – Keskkonnamõjude eelhinnang (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 2494/16)
Lisa 1 - geoloogilised uuringud (varem eskiisprojekti raames Tellijale üle antud)
Lisa 2 – geodeetiliste tööde aruanne (varem eskiisprojekti raames Tellijale üle antud)
Lisa 3 – krundijaotusplaanid (varem eskiisprojekti raames Tellijale üle antud)
Lisa 4 – projekti eelarved (Tellijale)
1.4 Projekti koostamise alused
Vaivara vallavalitsuse kontrollitud andmetel on käesoleva projektiga haaratud maa-alal
kehtivaid või algatatud järgmised planeeringud või muud projektid:
1. Kuklin-Tamme maaüksuse DP (algatatud Vaivara Vallavolikogu 20.09.2007 otsusega
nr 119. Ei ole edasi menetletud arendaja huvi puudumisel);
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 4/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
2. Kalkova DP (algatatud 16.03.2006 Vaivara vallavolikogu otsusega nr 32. Ei ole edasi
menetletud arendaja huvi puudumisel);
3. Tõrvajõe-Narva kergliiklustee maa-ala DP (algatatud 18.12.2008 Vaivara
Vallavolikogu otsusega nr 196. Kehtestatud 27.08.2009 Vaivara Vallavolikogu
otsusega nr 240);
4. Vaivara valla üldplaneering. (Kinnitatud 26.08.2010.a. Vaivara Vallavolikogu
määrusega nr. 11);
5. Ida – Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi – Narva tee-
lõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“
(Kehtestatud 2013. a.)
Töö teostamisel on aluseks võetud:
- Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti tellimus ja projekti lähteülesanne
(täpsustatud töökoosoleku protokollides);
- OÜ Top Geodeesia poolt 2015. a. juunis koostatud maa-ala topo-geodeetiline alusplaan M
1:500, töö nr G15074; kooskõlastatud 19.10.2015 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja
Linnaplaneerimise Ameti poolt;
- OÜ Reaalprojekt poolt 2015. a. oktoobris teostatud geoloogilised uurimistööd;
- Olevate katastriüksuste ja kinnistute piirid juuni 2015.a. seisuga.
1.5 Projekti koostamise lähtedokumendid
Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ja juhenditest:
1) Ehitusseadustik;
2) Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus nr 106);
3) Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82);
4) Tee ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse
tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74, muudetud MTM 06.04.2016.a.
määrusega nr 31);
5) Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015.a. määrus nr 90);
6) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM
06.04.2016.a. määrusega nr 31);
7) Teetööde tehnilised kirjeldused, (MA peadirektori 19.01.2016.a. käskkiri nr 14);
8) Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste
esitamise kord (MTM 19.06.2015.a. määrus nr 67);
9) Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele
esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad
nõuded (MTM 04.09.2015.a. määrus nr 115);
10) Omanikujärelevalve tegemise kord (MTM 02.07. 2015.a. määrus nr 80);
11) Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92);
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 5/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
12) Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele (MTM
25.06.2015.a. määrus nr 70);
13) EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid.;
14) EVS 901-2:2009 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained.;
15) EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud.;
16) EVS 901-20:2013 Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine.;
17) EVS-EN 12697-16:2004 Asfaltsegud. Kuuma asfaltsegu katsemeetodid. Osa 16:
Vastupanu naastrehvide toimele (meetod A)
18) EVS-EN 12697-22:2004 + A1:2007 Asfaltsegud. Kuuma asfaltsegu katsemeetodid. Osa
22: Rattaroopa katse;
19) EVS-EN 13285:2010 Sidumata segud. Spetsifikatsioon;
20) EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja
hüdrauliliselt seotud täitematerjalid.;
21) EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline
teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid, vastavuskriteeriumid;
22) EVS-EN 13282-3:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3: Vastavushindamine;
23) EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja
katsemeetodid;
24) EVS-EN 206:2014 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus;
25) EVS-EN 1340:2003 + AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.;
26) EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid;
27) EVS-EN 1342:2012 Looduskivist sillutuskivid välissillutiseks;
28) EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
29) EVS-EN 12899:2007 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid;
30) EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine;
31) EVS 843:2016 Linnatänavad;
32) EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt;
33) Riigimaanteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide ja tunnelite projekteerimisnõuete
täpsustamine (MA peadirektori 29.02.2008. a käskkiri nr 55);
34) Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori
05.01.2016.a. käskkiri nr 0001);
35) Riigimaanteedele paigaldatavatele liiklusmärkidele nõuete kehtestamine (MA
peadirektori 21.06.2013 käskkiri nr 0237);
36) Geotehniliste pinnaseuuringute juhend. (MA peadirektori 05.01.2016.a. käskkiri nr
0002);
37) Geosünteetide kasutamise juhis (MA peadirektori 29.12.2006.a käskkiri nr 264);
38) Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (2016-012, MA peadirektori 22.11.2016
käskkiri nr 0215);
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 6/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
39) Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2001-52, MA peadirektori 04.03.2002.a
käskkiri nr 31, muudetud MA peadirektori 06.01.2016.a käskkiri nr 0005);
40) Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (MA peadirektori
18.04.2006.a käskkiri nr 98);
41) Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (2006-41, MA peadirektori
29.12.2006.a käskkiri nr 264);
42) Sidumata segust aluskihi mineraalmaterjalist proovivõtu katsemetoodika kehtestamine
(MA peadirektori 30.07.2010 käskkiri nr 230);
43) Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr
0314, lisad 22.03.2016.a.);
44) Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil (2016-1,
kinnitatud MA peadirektori 22.04.2016 käskkirjaga nr 0093);
45) Teehoiutööde dokumenteerimine ja tööde vastuvõtmine (MA peadirektori 08.07.2003.a
käskkiri nr 99);
46) Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskiri (MA peadirektori 09.10.2014.a
käskkiri nr 0282);
47) Riigiteede teekattemärgistuse valiku, paigaldamise, kontrollimise ja eemaldamise
juhend (MA peadirektori 13.05.2016.a käskkiri nr 0103);
48) Teehoolde järelevalve juhend riigimaanteedel (MA peadirektori 22.06.2011.a käskkiri
nr 295);
49) Bituumeni pindaktiivsest lisandist (MA ringkiri 04.06.2007.a nr 11-4.1/1812);
50) Teede ehitamise ja remondi kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaani koostamise ja
täitmise juhend (MA peadirektori 25.06.2015.a käskkiri nr 0181).
Projekti koosseisus antud töömahtude koondtabeli (hinnapakkumuste loetelu) koostamise
aluseks on Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Teetööde
tehnilise kirjelduste infosüsteem asub Maanteeameti koduleheküljel.
1.6 Tehnilised tingimused
Maanteeameti tehnilised tingimused nr 15-4/14-00293/095 18.12.2014;
Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr. 25235018 08.10.2015;
VKG Elektrivõrgud OÜ tehnilised tingimused nr NEV/36579-2 29.09.2015;
Maa-ameti tehnilised tingimused nr 8-1/16/10781-2 02.06.2016;
Põllumajandusameti tehnilised tingimused nr 14-15/210-1 05.02.2016
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 7/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
2 OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 Olev situatsioon
Käesoleval hetkel puudub projektiga haaratud alal jalgratta ja jalgtee. Mnt 1 Tallinn – Narva km
203,77 – 206,08 lõigu sõidutee kate on 2014. a. renoveeritud (uus killustikmastiksasfaldi SMA12
kiht olemasolevale kattele). Katte laius 9,1 m (ristmike piirkonnas laiem), sõidutee laius 7,5 m,
lubatud sõidukiirus maanteelõigul on 90 km/h ja keskmine liiklussagedus 2015. a. oli 7612
sõidukit ööpäevas. Maanteelõigul on ristmikud riigiteedega nr 13147 Peeterristi – Kudruküla km
203,93 vasakule ( pinnatud kruusatee, katte laius ja sõidutee laius 6m, kiiruspiirang ristmiku
piirkonnas 50 km/h, liiklussagedus 1255 sõidukit/ööpäevas 2015.a. andmed) ning riigiteega
13149 Lapiotsa – Soldina km 204,95 paremale (tihe asfaltbetoon TABII, rajatud 1972.a., katte
laius 7m , sõidutee laius 6m, kiiruspiirang puudub, liiklussagedus 143 sõidukit/ööpäevas 2015.a.
andmed). Alasse jääb 5 mahasõitu kinnistutele, millest üks likvideeritakse.
Projekti haardealas on tasane ala. Kõrgused jäävad vahemikku 26 – 32 m.
Enamjaolt on tegu heinamaaga, kuid on ka võsastunud lõike.
Objekti piirkonnas on kolm bussipeatust mõlemal pool maanteed. Lõik algab Peeterristi
vasakpoolses bussipeatuses (km 203,78) ja lõpeb enne Vanaküla vasakpoolset bussipeatust (km
206,06) juures oleval jalgratta ja jalgteel. Projekti alasse jääb ka veel Tõrvajõe vasakpoolne
bussipeatus (km 204,76). Bussipeatustes on kattelaiendid ja ooteplatvormid, ootepaviljonid
puuduvad.
Pk 8+51 on ristumine Tõrvajõega.
Alasse jääb ka geodeetiline punkt nimega Mummassaare, tunnus 79176.
2.2 Olemasolev maaomand
Projekteeritav teelõik paikneb valdavalt tänasel riigimaantee tee maa-alal, reformimata riigimaal
või krundijaotusega ettenähtud võõrandataval maa-alal.
Maaomandiga seonduv on täpsemalt kajastatud Maaomanike tabelis.
2.3 Olemasolevad kommunikatsioonid
Projekteeritud lõigul on järgmised ristumised kommunikatsioonidega:
Keskpinge õhuliiniga Pk 20+73(VKG Elektrivõrgud OÜ);
Drenaaži torustikuga Pk 21+94
Projekteeritud lõigul on järgmised paralleelkulgemised kommunikatsioonidega:
Sidekaabliga (2tk) Pk 0+00-22+07 vasakul (Telia Eesti AS);
Madalpinge kaabliga PK 21+62-21+95 (VKG Elektrivõrgud OÜ)
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 8/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
Drenaažitorustikuga Pk 21+09 – 21+77
Pk 21+99 – 22+07 sidekanalisatsioon projekteeritava tee all, pk 21+99 sidekaev (ELA
SA)
2.4 Geodeetilised uuringud
Geodeetilised uuringud on esitatud eskiisprojekti lisas eraldi aruandena (OÜ Top Geodeesia, töö
nr.G15074).
2.5 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
Kuna tegemist on jalgratta- ja jalgtee projektiga, piirduvad geoloogilised uuringud kõigest
kasvupinnase paksuse määramisega. Uuringud viidi läbi 2015.a. oktoobris. Kokku tehti
teelõigule 14 šurfi, kasvupinnase paksus on 5-40cm. Aluspinnaseks on valdavalt paekivi ja
savipinnased. Vett uuringute ajal puuraukudest ei leitud. Uuringute teostamiseks kasutati
käsisondi ja labidat.
Täpsemalt on tingimused kirjas ehitusgeoloogilises uuringus.
2.6 Muinsuskaitselised objektid
Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee maa-alal muinsuskaitselised objektid puuduvad.
2.7 Keskkonnakaitselised objektid
Vahetult projekteeritava jalgratta- ja jalgtee asukohas keskkonnakaitselised objektid puuduvad,
kuid ehitustegevus toimub osaliselt Tõrvajõe (tunnus VEE1065700AK) kalda piiranguvööndis.
Käesoleva projekti kooseisus on teostatud ka keskkonnamõjude eelhinnang selgitamaks välja
keskkonnamõjude hindamise algatamise vajadust. Kõnealune eelhinnang (OÜ Hendrikson ja Ko
töö nr 2494/16) on esitatud eraldi aruandena käesoleva projekti koosseisus. Sellest lähtudes
keskkonnamõjude hindamise algatamise vajadust ei ole.
Enne tööde alustamist tuleb võtta Keskkonnaametist luba tööde teostamiseks.
Objekti lõpuosas paikneb vahetult planeeritava jalgratta- ja jalgtee kõrval ja osalt selle all
Olgina-2 maaparandussüsteem (tunnus 1106570020010002.)
Enne tööde alustamist tuleb võtta Põllumajandusametist luba tööde teostamiseks.
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 9/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 Projekti üldandmed
Projekteeritava JJT ehitusmahud on esitatud ühe etapina.
Projekteerimise lähtetase on rahuldav.
Jalgratta- ja jalgtee paikneb III klassi projektkiirusega 90 km/h maantee (mnt nr 1 Tallinn –
Narva, km 203,77 – 206,08) vasakus servas.
Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) lõigu pikkus on 2207 m
Projekteeritava lõigu algus: pk 0+00, millele vastab põhimaantee km 203,77
Projekteeritava lõigu lõpp: pk 22+07, millele vastab põhimaantee km 206,08
Jalgratta- ja jalgtee põhiparameetrid:
katte laius 3m (jalgteelülid 2,0m)
mulde laius 3,5m (jalgteelülid 2,5m)
katte põikkalle 2,0% (ühepoolne)
tugipeenra põikkalle 4,0%
mulde nõlvus üldiselt 1:2, (kitsaskohtades 1:1,5 või 1:1), riigimaanteel 1:2
3.2 Asendiplaani- ning vertikaallahendus
Projekteeritava JJT telg jälgib enam-vähem olemasoleva sõidutee serva, olles sellest eraldatud
nõuetekohase eraldusribaga laiusega 10m, mis vastab rahuldavale tasemele sõidutee
projektkiiruse 100km/h juures. Erandiks on bussipeatuse „Tõrvajõe“ ning Kaali katastriüksuse
juures olevad lõigud, kus JJT on sõidutee servast minimaalselt 7m (vastab tasemele erandlik).
„Tõrvajõe bussipeatuse juures on see tingitud Kalkova kinnistu detailplaneeringust, Kaali
kinnistul tellija soovist vältida kergliiklustee liiklusruumi sattumist eramaale.
Võrreldes esialgse variandiga jääb käesolevas etapis Kiriku tee mahasõit sulgemata.
Jalgratta- ja jalgtee geomeetrilised parameetrid on järgmised:
Plaanikõverike raadiused on vahemikus 10m (ristumisel mahasõitudega) ja 5015 m
Vertikaalkõverate nõgusad raadiused on vahemikus 700 ja 10000 m
Vertikaalkõverate kumerad raadiused on vahemikus 200 m ja 3000 m
Pikikalded on vahemikus 0,07% - 4,09%
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 10/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) paikneb mnt nr 1 Tallinn - Narva vasakul küljel
ja algab Peeterristi bussipeatusest, kulgeb edasi kuni Vanaküla bussipeatuseni, moodustades
loogilise jätku sealt algavale ning Narva linna piirini kulgevale olemasolevale JJT-le.
JJT lõikub ühe riigimaantee ristmiku ja 4 mahasõiduga.
Pk 8+51 ületab projekteeritav JJT Tõrvajõe üle projekteeritud Ø1,8m torusilla.
Kuna projekteeritav teelõik on suhteliselt lühike ja see läbib 2 bussipeatust, siis siia täiendavaid
puhkekohti projekteeritud ei ole.
3.3 Mulle
Mulde ülemised kihid ehitatakse karjäärist veetavast materjalist, alumiste kihtide puhul võib
sobiva materjali olemasolul taaskasutada objektilt väljakaevatud materjali.
Alumiste kihtide all on mõeldakse katendi töötsoonist allpool olevaid kihte. Kõik täite- või
asenduspinnased peavad olema dreenivate omadustega s.t. nende filtratsioonimoodul standardse
Proctorteimi’ga saavutatava maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
Muldkeha pealispind profileeritakse vastavalt vertikaallahendusele.
Pärast mullatööde lõppemist on ette nähtud mulde nõlvad planeerida.
Projekteeritud mulde nõlvus on üldiselt 1:2. Mõningates kohtades on ette nähtud kasutada ka
erandlikke nõlvusi.
Järsemad nõlvused kui 1:2 on ette nähtud kindlustada erosioonitõkkemattidega või
munakividega betoonalusel (näidatud plaanijoonistel).
Kasvumullaga katmine ja muru külvamine ning ettenähtud kohtadesse erosioonitõkkemattide
paigaldamine toimub peale peenarde valmimist.
Erandlikud nõlvused on toodud alljärgnevas tabelis:
Lõik
Nõlvus Kindlustus
vasak parem
0+05 - 0+60 1:1,5 Erosioonitõkkematid
8+42 - 8+47 1:1,5 Erosioonitõkkematid
Munakivid geotekstiilil
8+47 - 8+54 1:1,5
ja betoonalusel
Munakivid geotekstiilil
8+45 - 8+58 1:1
ja betoonalusel
8+54 - 8+60 1:1,5 Erosioonitõkkematid
21+92 - 22+00 1:1,5 Erosioonitõkkematid
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 11/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
3.4 Katend
3.4.1 Katendi konstruktsioon
Teelõigule on projekteeritud järgmine katendi konstruktsioon:
Katendi tüüp I: Jalgratta- ja jalgtee katend:
Tihe asfaltbetoon AC 8 surf h = 5cm
Optimaalsest settekivi segukillustikust alus fr 0/63mm h =20cm
Dreenkiht kf≥1m/ööp (killustik fr. 22-90 mm või fr. 0-90 mm) hmin =20cm
Olev aluspinnas või mulle kf≥0,5m/ööp
Katendi tüüp II: Jalgratta- ja jalgtee parkettkivikatend:
Parkettkivi h=6cm
Montaažisegu h=3cm*
Optimaalsest settekivi segukillustikust alus fr 0/63mm h =20cm
Dreenkiht kf≥1m/ööp (killustik fr. 22-90 mm või fr. 0-90 mm) hmin =20cm
Olev aluspinnas või mulle kf≥0,5m/ööp
*montaažisegu kiht vajub tihendamisel 2-3cm killustikaluse sisse, seega lisandub
konstruktsioonile tegelikku paksust ca 1cm. Montaažiseguks on liiv või sõelmed.
Katendi tüüp III: Mahasõitude katend (arvestatud on kloriidide kasutamist teehooldusel):
Tihe asfaltbetoon AC 16 surf h = 6 cm
Optimaalsest settekivi segukillustikust alus fr 0/63mm h = 25cm
Olev aluspinnas või mulle kf≥0,5m/ööp
Katendi tüüp IV: Kahekihiline mahasõitu katend (arvestatud on kloriidide kasutamist
teehooldusel):
Tihe asfaltbetoon AC 16 surf h = 4 cm
Tihe asfaltbetoon AC 20 base h = 5 cm
Optimaalsest settekivi segukillustikust alus fr 0/63mm h = 25cm
Olev aluspinnas või mulle kf≥0,5m/ööp
Kõik killustikaluste ehitamiseks kasutatakse optimaalset segukillustikku!
Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata standardi EVS 901-20
kohaselt. Dreenkihis kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt
1,0m/ööpäevas.
Asfaltsegude sõelkõverad vastavalt EVS-901. Muude nõuete aluseks „Asfaldist katendikihtide
ehitamise juhis“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314.
Killustikust katendikihid vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele“ (MA
peadirektori kk 22.11.2016 nr 0215)
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 12/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
Sidumata segude sõelkõverad Tee ehitamise kvaliteedinõuete lisa 10 tabelist. Minimaalsed
vajalikud konstruktsioonikihtide elastsusmoodulid on antud Tee ehitamise kvaliteedi nõuetes –
killustikalusele § 12 (9) ja dreenkihile § 11 (3).
Materjalide nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3. Kergliiklustee katte puhul tuleb
materjalide valikul lähtuda AKÖL-ist kergliiklus ja mahasõitude puhul <500.
Katendi konstruktsioonide mahtude (katted, alused) arvutusel on lähtutud kihtide (katted, alused)
pealtlaiustest.
Kõik asfaltkatte vuugid ehitatakse kuumvuukidena.
Tee ja liiklussaarte servadesse ning erinevate katete eraldamiseks on projektis kasutatud järgmisi
betoonist äärekive:
I Äärekivi – 15 x 29
Kõrgus kattelt:
- 10 cm –sõidutee servas, bussipeatuse platvormi külgedel ning jalgratta- ja jalgtee ning
sõidutee eraldamiseks.
- 7,5 cm – objekti alguses tee vasakus servas vastu parkimisala.
- 0 cm – jalgratta- ja jalgtee ning sõidutee eraldamiseks kergliiklejate teeületuskohal.
II Äärekivi – 8 x 20
- kattega samal kõrgusel, betoonkivist parkettkatete korral parkettsillutise servades juhul,
kui seal ei ole ette nähtud teistsugust äärekivi.
Kõik erinevat tüüpi ning kõrgusega äärekivid on plaanijoonisel tähistatud eraldi tingmärkidega.
Kasutatavad äärekivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil ning paigaldusviis peab
tagama nende püsivuse, selleks tuleb nad rajada kogu pikkuses täisbetoonalusele (B12,5), nn.
pätsikeste kasutamine pole lubatud.
NB! Kõikide sõidutee-äärsete äärekivide algustes ja lõppudes tuleb äärekivi otsad viia kahe
äärekivi ulatuses sujuvalt kokku maapinnaga. Äärekivid peavad vastama standardile
„Betoonist äärekivid“ EVS-EN 1340, klass 3.
3.5 Veeviimarid
3.5.1 Kraavid
Projektiga haaratud teelõigul on ette nähtud kaevata 1012m uusi kraave. Olemasolevaid kraave
puhastatakse (süvendatakse) kokku 133m. Projekteeritud kraavidest 38 m tuleb kindlustada
killustikuga (Pk 13+45 – 13+92).
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 13/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
Uued kraavid tuleb kaevata vastavalt projektis antud pikiprofiilile ja/või kõrgusarvudele. Enne
uute kraavide kaevamist tuleb esmajärjekorras puhastada eelvoolud (nt. põikkraavid).
Ehitaja peab arvestama, et kraavide kaevamine suurte mehhanismidega ei pruugi olla igal pool
võimalik. Kitsaskohtades peab ehitaja leidma tööde teostamiseks väiksemad masinad v.
vajadusel teostama tööd käsitsi (nt. puude vahel, posti ja toe vahelt läbiminekul jmt). Kraavide
kaevamisel liinimastide läheduses tuleb mastid vajadusel ehitustööde ajaks kindlustada.
Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb
teisaldada.
Arvestades aluspinnas (paekivi), on kraavide põhi ja nõlvad on ette nähtud kindlustada
järgmiselt: pikikalde 2- 3% korral jämeda paekivikillustikuga (kruus-killustikuga). Geotekstiili
ja erosioonitõkkemattide mahud on projektis antud kaetavate pindade järgi. Nagu kõikide
mahtude puhul kuuluvad ka geotekstiili ja erosioonitõkke mattide tehnoloogilised ülekatte
(paigaldus) varud ehitaja riski alla s.t. ehitajal tuleb nendega pakkumises arvestada, kuna need
sõltuvad valitud „rulli” laiusest ning paigaldusviisist.
Täiendavalt tuleb kindlustada kraavide algused ja lõpud 3m ulatuses üles- ja allapoole kriitilist
kallet, vastavate pikkusega on arvestatud ka mahtudetabeli koostamisel.
NB! Pikiprofiilil on antud kraavi kõrgused kindlustuse alla, s.t. kindlustatavate kraavide
kaevamisel tuleb seda ka arvestada.
Kraavi ja nõlva kindlustuse täpsem lahendus on toodud joonisel 8.2.
Kraavide kaevamise mahud on toodud aruandes VP15015_4.1– Kraavide kaevamine.
3.5.2 Truubid
Truupide sisse- ja väljavoolu juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka
suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (geotekstiilil) – antud tööd kuuluvad
lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Truupide
ehitamisel jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Kasutatavate
truubitorude rõngasjäikus on minimaalselt SN8.
Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse
ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis,
vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
Kui projektis pole teisiti määratletud, tuleb truupide paigaldamisel juhinduda tootja poolt antud
tehnilistest tingimustest. Eriti jälgida pinnase tihendamist truubi vundamendi ehitamisel ja
kaeviku tagasitäitmisel.
Trassi alguses paiknev olemasolev truup on pikendatud, ning sissevoolu otsa on ette nähtud 30°
torukäänik millesse on ühendatud uus truup. Vajaduse viimati kirjeldatud lahenduse järele tingib
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 14/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
asjaolu, et olemasolev truubi ots jääb ehitatava JJT mulde sisse, kuna aga tegemist on uue
bussipeatuse platvormiga ei ole mõistlik seda uue truubi paigaldamiseks lammutada ning kuna
tegemist on üpris lühikese ja väikese läbimõõduga truubiga, siis on mõistlik antud koht
lahendada torukäänikuga.
Pk 8+51 rajatakse sõidutee all kulgeva torusilla jätkuna kergliiklustee alla Ø1,8m torusild (mark
Viacon PR 1800/2,0 või analoogne). Torusilla seinapaksus on vähemalt 2,0 mm ja rõngasjäikus
50kN/m. Torusild peab olema valmistatud tsingitud materjalist ning kaitstakse lisaks seest ½
kõrguse ulatuses 100 µm epoksiidi kihiga. Terastruubi konstruktsiooni katmisel täitematerjaliga
teda kaitsva tsingikihi maha hõõrumise vältimiseks paigaldada truubi ümber geotekstiilist
kangas (kaal > 180 g/m², tõmbetugevusega > 16/16 kN/m. Truubi kohale, peale 30cm paksust
täiteliiva kihti, paigaldada 2,1x16m HDPE1,5mm geomembraan. NB! Torusilla paigaldamisel
jälgida tootjafirma juhiseid ning erilist tähelepanu pöörata pinnase kihthaaval
tihendamisesse torusilla ümber.
Truupide mahud on toodud aruandes VP15015_4.3 – Truubid.
3.5.3 Sademevee kanalisatsioon
Käesolevas projektis ei ole sademevee kanalisatsiooni ette nähtud.
3.6 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid
3.6.1 Üldosa
Kõik ehituse käigus likvideeritavad olemasolevad liiklusmärgid, märgipostid, tähispostid jne.
tuleb demonteerida ja anda üle selle valdajale (Maanteeamet, kohalik omavalitsus või eraisik)
ning ladustada tee valdaja poolt ettenäidatud kohta nii, et oleks tagatud võimalusel nende edasine
kasutamine ka tulevikus. Tee valdaja poolt kasutuskõlbmatuks või mittevajalikuks tunnistatud
elemendid tuleb utiliseerida.
Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja
vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti
koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse
projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva
liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema
üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorralduse projekt tuleb
esitada kooskõlastamiseks tee valdajale (Maanteeamet).
Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015.a. määrusele nr.90
“Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 15/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
3.6.2 Liiklusmärgid
Lõigule paigaldatakse liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid
ja nende kasutamine.
Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt tehnilises projektis koostatavale liikluskorralduse
plaanijoonistele. Kogu lõigule projekteeritud sõidutee liiklust korraldavate uute liiklusmärkide
suurusgrupp on II, jalgratta- ja jalgteel 0. Liiklusmärkidel kasutada sõiduteel II ja jalgratta- ja
jalgteel I klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgid peavad olema valmistatud vähemalt 1,85
mm paksusest tsinkplekist.
Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-:2007.
Liiklusmärkide üldine paigalduskõrgus on min 2,0m.
Võimalikult paljud liiklusmärgid on ette nähtud paigutada projekteeritud valgustusmastide külge.
Liiklusmärkide mahud on toodud aruandes VP15015_5.1 - Liikluskorraldus_Märgid.
3.6.3 Teemärgised
Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614:2008 “Teemärgised ja nende kasutamine”.
Tuleb jälgida ka normdokumenti „Riigiteede teekattemärgistuse valiku, paigaldamise,
kontrollimise ja eemaldamise juhend“, kinnitatud MA peadirektori 13.05.2016.a. käskkiri nr
0103“. Märgistamisel tuleb lisada värvile ja plastikule klaaskuule, vastavalt Maanteeameti poolt
kehtestatud märgistusnõuetele. Teekattemärgised tehakse termovaluplastikuga. Värviga
märgistatakse bussipeatuste äärekivid. Termovaluplastikuga tehtud märgiste pinnal peab
kasutama klaaskuule vähemalt 300g/m².
Teemärgiste mahud on toodud alljärgnevas tabelis:
Termovalu-
plastik
[m²]
Jalgratta- ja jalgtee 13
KOKKU 13
3.6.4 Tähispostid
Liiklusohutuse tagamiseks paigaldatakse suurematele mahasõitudele, riigimaanteede ristmikele
ning bussipeatustesse tähispostid. Tähispostide asukohad teel valitakse vastavalt MTM
05.08.2015. a. määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ kehtestatud nõuetele ning
kujundus vastavalt standardile EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine.“ Tähispostid
tuleb pinnasesse ankurdada.
Tähispostide mahud on toodud alljärgnevas tabelis:
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 16/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
Helkuri värvus JJT
Valged [tk] 2
Sinised [tk] 2
Kokku 4
Paigaldatavad helkuritega tähispostid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-3.
3.6.5 Põrkpiire ja torupiire
Projekteeritaval lõigul uut põrkpiiret ette nähtud ei ole. Mahasõidul pk 8+67 eemaldatakse truubi
paigalduse ja sellele järgneva katte ning peenarde taastuse ajaks 10m olemasolevat põrkpiiret,
mis hiljem taastatakse. Teevaldaja nõusolekul võib piirde taastamisel taaskasutada olemasoleva
piirde elemente tingimusel, et suudetakse tagada piirde töökindlus.
Torupiiret on ette nähtud ühes lõigus, Pk 8+51 projekteeritud torusilla kohal, mõlemas tee servas
kogupikkusega 24m.
Trassi lõpus, projekteeritava JJT kokkuviimisel olemasoleva JJT-ga likvideeritakse olemasolev
torupiire kogupikkusega 24 m.
Torupiirde tüüplahendus on esitatud käesolevas projektis joonisel 8.1_Torupiirde näidis.
3.6.6 Bussipeatused
Projektiga hõlmataval lõigul asub 2 bussipeatust.
Esimene bussipeatus „Peeterristi“ paikneb vahetult projekteeritava JJT alguses. Pk 0+00 viiakse
projekteeritava JJT kate kokku olemasoleva bussiooteplatvormiga. Bussipeatuse platvormile on
ette nähtud paigaldada 2 torupiiret betoonalusel, et takistada naabruse olevast parklast üle
platvormi sõita.
Pk 9+89 paikneb „Tõrvajõe“ bussipeatus, kus on projekteeritava JJT ja olemasoleva
bussiooteplatvormi vahele ette nähtud 7m laiune asfaltbetoonkattega ühenduslüli, millele on
võimalik paigaldada ootekoda (ei kuulu käesoleva projekti töömahtudesse). Ühenduslüli
ehitatakse sama konstruktsiooniga nagu JJT-gi.
3.7 Tehnovõrgud
3.7.1 Üldist
Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi
valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös
kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused
kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega.
Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 17/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti
määratud trassi valdaja poolt.
Vajadusel on kommunikatsioonidega ristumistel oleva trassi kõrvale või uude kohta (vastavalt
kooskõlastusele) ette nähtud paigaldada kaitse/reservtoru(d). Kaablitorude paigaldamisel tuleb
arvestada, et paigaldatav toru peab jääma minimaalselt 1,0m sügavusele maapinnast. Kõik
reservtorude otsad tuleb kinni katta (sulgeda korkidega), et takistada nendesse pinnase sisse
valgumist. Üldiselt kasutatakse kõikjal sõidutee all A-tugevusklassi kaitsetorusid, ristumisel
jalgteega võib kasutada ka B-tugevusklassi kaitsetorusid. Sidekaablite kaitse- ja reservtorude
otstesse tuleb paigaldada resonantsmarkerid EMS 101,4 kHz.
Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli (nt
sidekaabel) paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi
põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna
(vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ~10cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse.
Küna (vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga.
Kaablid paigaldada ristumisel riigiteega kattest vähemalt 1.5 m sügavusele ja ristumisel
mahasõitudega vähemalt 1.2 m sügavusele teekattest!
3.7.2 Siderajatised (Telia Eesti AS)
Siderajatistega seonduv on toodud käesoleva projekti köites 2 „Välisvalgustus“ (koostatud
Crusta Projekt OÜ poolt, töö nr. 711215).
3.7.3 Siderajatised (ELA SA)
Projekteeritav kergliiklustee ristub pk 1+31 ELA SA sidekanalisatsiooniga. Ka trassi lõpus pk
22+00 – 22+07 paikneb ELA SA sidekanalisatsioon. Sidekaev on praeguseks ajaks ELA SA
poolt asendatud betoonkaevuga uues asukohas ja kaablid uude kaevu ühendatud. Kaevu uus
asukoht arvestab projekteeritava JJT lahendusega.
3.7.4 Elektrivarustus
Elektrivarustusega seonduv on toodud käesoleva projekti köites 2 „Välisvalgustus“ (koostatud
Crusta Projekt OÜ poolt, töö nr. 711215).
3.7.5 Välisvalgustus
Välisvalgustuse lahendus ja mahud on toodud käesoleva projekti köites 2 „Välisvalgustus“
(koostatud Crusta Projekt OÜ poolt, töö nr. 711215).
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 18/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
3.7.6 Drenaaž
Uusi drenaažisüsteeme ei ole projekteeritud. Projekteeritava teelõigu lõpus pk 21+09 – 21+94
paikneb olemasolev põllumajandusdrenaaž. Ehitustööde käigus tuleb tagada olemasoleva
maaparandussüsteemi tervena säilimine. Juhul kui ehituse ajal peaks vigastatama mõnda
drenaažitoru, tuleb see remontida ning kõik torude otsad sulgeda, et oleks takistatud pinnase
sissevalgumine torustikku. Kavandatavast ehitustegevusest tuleb informeerida
Põllumajandusametit ja vajadusel kutsuda kohale nende esindaja.
3.8 Geodeetilised punktid
Projekteeritaval lõigul geodeetilisi punkte, mis asuvad kaevetsoonis, ei ole.
Töötsooni vahetus läheduses paikneb geodeetiline punkt nimega Mummassaare, tunnus 79176.
(pk 5+05), mis jääb kaevetsoonist välja.
3.9 Keskkonnakaitse ja maastikukujundus
3.9.1 Keskkonnakaitse
Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest
tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.
Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema
korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil
peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada
ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse
nõudeid.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised,
lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku
korjata ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase
ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.
Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist
olukorda.
3.9.2 Maastikukujundus ja haljastus
Käesoleva projektiga on ette nähtud istutada 50 m ulatuses uut hekki piketivahemikus 7+00 –
8+00. Ette on nähtud kuusehekk (harilik kuusk Picea abies) tihedusega 1 istik 1 meetri peale.
NB! Haljastuse all mõistetakse puude, põõsaste ja lillede istutamist, murukülv on veel sellele
lisaks.
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 19/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
4 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.1 Üldosa
Teetöödel juhinduda määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ (Majandus- ja taristuministri
13.07.2015.a määrus nr 90) nõuetest.
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.
detsembri 1999.a. määruses nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” (muudetud
30.04.2009.a.). Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja
töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr 377. Ehitustööde
teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.
Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3
päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja
ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad
peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike
kaitsevahenditega.
Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised,
sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised.
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma
tehnovõrkude valdaja esindaja. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki
teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde
teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal).
Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb
ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub
võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada
kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis
viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt. mahasõitude
ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt.
aiad, hekk, puud jmt.) ning nende poolse soovi korral võimaldada likvideerimine neil need endal
teostada.
Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt
projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise
määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h. eitava
kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest.
Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult
avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest
abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja
peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest
vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 20/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on
keelatud. Eelpool toodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad
projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma
kuludega.
4.2 Tehnoloogia
4.2.1 Üldist
Tööde teostamisel tuleb juhinduda kehtivatest normidest.
Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud kululoendis, mille koostamise
aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”.
Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja
vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele.
Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise, mis peab
vastama „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“
(Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34). Teostusmõõdistamise täpsus peab olema
1:500-le ning jooniste väljatrüki mõõtkava 1:1000. Töö kuulub maksustamisele artikkel 11200
Tööde mõõdistamine ja märkimistööd alt.
4.2.2 Ettevalmistustööd
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Piketaaž tuleb säilitada
garantiiaja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik
iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid jne). Väljamärgitud punktid tuleb
looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida.
Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt
trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba ja märkida välja töötsooni
jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse- / reservtorud või teostada
muud vajalikud ettenähtud kaitsemeetmed.
Tee trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid,
täitma need pinnasega ning tihendama.
Metsa, üksikute puude ja võsa eemaldamine koos maa-ala planeerimisega on ette nähtud teha
vastavalt projektlahendusele. Teemaa peab olema planeeritud tasemeni, mis võimaldab selle
hilisemat niitmist mehhanismidega. Kändude ja kõlbmatu pinnase veokohad täpsustada kohaliku
omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kooskõlas „Teetööde tehnilised töökirjeldused” tooduga
tuleb raadamisel ja juurimisel tekkivad tühimikud (augud) ka täita, kasutades selleks vähemalt
augu kõrval olevale samaväärset pinnast.
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 21/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
Ehituselt kaevandatav sobimatu pinnas (vastavalt teetööde tehnilisele kirjelduse artikkel 30103-
le), mis veetakse objektilt ära, on käsitletav maapõueseaduse kohaselt võõrandatava kaevisena.
Töövõtja peab hankima selle käitlemisega seotud load ja kooskõlastused ning tasuma ka
vastavad tasud.
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga
konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde
algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped.
Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt
jäätmekäitlusseadusele.
4.2.3 Ehitustööd
Eemaldatakse puud ja võsa projektis ettenähtud mahtudes.
Kõikide ehitatavate jalgratta- ja jalgteede ning mahasõitude alt eemaldatakse kasvupinnas ja
ladustatakse kas ajutistel laoplatsidel või vaaludes. Ladustamisel tee ääres vaaludes tuleb
ladustamiskohad eelnevalt kokku leppida maaomanikega. Ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks
mulla kvaliteet. Väljakaevatud ehituseks sobimatu materjal on ette nähtud ära vedada.
Vajalikes kohtades freesitakse olemasolev kate. Objektilt saadav freespuru tuleb anda üle
Tellijale.
Kaevatakse välja aluspinnas kuni uue konstruktsiooni kaeviku põhjani. Väljakaevatud aluse- ja
muldealused pinnad planeeritakse ja tihendatakse. Muldkeha pealispind profileeritakse ja
planeeritakse.
Vastavalt teekonstruktsiooni põhja kõrguslikule lahendusele ehitatakse välja muldkeha.
Muldkeha ehitamiseks vajalik pinnas veetakse karjäärist. Mulle tihendatakse maksimaalselt 0,5m
paksuste kihtide kaupa, profileeritakse ja planeeritakse. Muldepinnase tihendamist kontrollida.
Mulle tuleb tihendada tihedusastmeni 0,98. Ehitatava mulde (asendatava pinnase) paksus peab
olema vähemalt 20cm, vajadusel kaevata selle alt rohkem välja olevat aluspinnast (väljaarvatud
kohtades, kus konstruktsioon ulatub paepinnasesse). Planeeritakse mulde nõlvad.
Tõstetakse ümber olemasolevad, ehitusele ettejäävad kaablid ja kaitstakse projektis ettenähtud
kohtades ning teostatakse muud maa-aluste tehnovõrkudega seonduvad tööd. Paigaldatakse
valgustuse kaablid ja postide vundamendid.
Kaevatakse kraavid ja ehitatakse truubid (sh olemasoleva truubi pikendamine torukäänikuga) ja
torusild.
Rajatakse dreenkiht.
Rajatakse mahasõitude mulded.
Mulde peale ning mahasõitude alla ehitatakse settekivikillustikust alus. Paigaldatakse äärekivid.
Killustikalusele ehitatakse jalgratta- ja jalgteedel ning mahasõitudel tihedast asfaltbetoonist kate,
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 22/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
JJT ristumisel sõiduteega parkettkivisillutis. Mahasõitudel ehitatakse killustikalusele tihedast
asfaltbetoonist kate.
Kohtades, kus tee konstruktsioon paikneb süvendis, täidetakse peale konstruktsiooni valmimist
konstruktsiooni nõlva pealne kaeviku osa mineraalse täitepinnasega. Kui vastav piirkond jääb
haljasala alla, võib täiteks kasutada ka objektilt väljakaevatavat kohalikku pinnast. Täidetud ala
pealispind tuleb profileerida nii, et pinnavesi valguks teest eemale, ega jääks tee kõrvale
kogunema.
Jalgratta- ja jalgtee peenrad kindlustatakse murukülviga kasvupinnasel, mahasõitudel
kindlustatakse peenrad killustikuga. Kivipuistematerjali terakoostis peab vastama kehtestatud
nõuetele „Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud
täitematerjalid EVS - EN13242.“
Truupide ja restkaevude juures kindlustatakse nõlvad tardkivist munakivisillutisega
(geotekstiilil). Ettenähtud lõikudel kindlustatakse kraavi põhi killustikuga.
Määratud lõikudel kindlustatakse nõlvad erosioonitõkke mattidega. Mulde nõlvad kaetakse
kasvumullaga, kihi paksus 10 cm, külvatakse muru.
Paigaldatakse valgustuspostid, liikluskorraldusvahendid ja torupiire. Markeeritakse teekate.
Töödega haaratud maa-ala heakorrastatakse kogu laiuses.
5 KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND
Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja taristuministri määrus nr 92 14.07.2015.
Tee ohutusrajatiste, liiklusmärkide, fooride, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning
riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja
taristuminister. Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu eest vastutavaks määratud isik on
kohustatud hoidma tee Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud
nõuetele vastavas seisundis. Erinõuded puuduvad.
Tee hooldusjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest,
üldjuhul juhindutakse majandus- ja taristuministri määruse „Tee seisundinõuded“ ajakohasest
versioonist.
Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, rajatisi, kindlustatud teepeenraid, tee
kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Tööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning
eriolukordades mõistlikest lahendustest. Probleemide korral, mis ohustavad teed ning rajatisi
kasutavaid liiklejaid, on tee haldaja poolt vajalik võtta koheselt kasutusele meetmed avariiohu
vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui tegemist on garantiiperioodil esineva
ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt teavitada ka Töövõtjat, teistel
juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt kasutusjuhendile, heale tavale ning
ettenähtud tehnilistele lahendustele.
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 23/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
Kõik läbi viidavad hooldustööd, kahjustuste avastamine ja nende parandamise viisid peavad
olema hoolduskohustuse täitja poolt kuupäevaliselt dokumenteeritud.
Aastaringne hooldus seisneb peamiselt tee puhastamises tolmust ja prahist ning teemaa
hooldamisest. Üldised seisundinõuded on:
1) tee ja tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks määratud maa (edaspidi teemaa) peab
olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud;
2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud;
3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja
liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud
puud;
4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema tee muldkeha
nõlvalt ja külgkraavidest kõrvaldatud. Kui see ei ole võimalik, tagatakse liiklusohutus
vastavate liikluskorraldusvahendite paigaldamisega;
5) tee nõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust;
6) sademevee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee
voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse;
7) sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool;
8) tähispostid peavad olema vertikaalsed, kahjustusteta, helkuriga varustatud ja puhtad,
täitmaks oma otstarvet aastaringselt. Defektsed või hävinud tähispostid tuleb asendada
uutega või talvisel ajal ajutiselt asendada markiiridega;
9) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi
pinnast peab olema vigastusteta;
10) paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada
või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks;
11) klaashelmestega kattemärgistus peab lume- ja jäävabal sõiduteel reflekteeruma 30 m
kauguselt ja olema puhas ning 90% märgistuse pindalast peab olema vigastusteta;
12) tee piirded peavad olema paigaldatud tee ehitusprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt,
põrkpiire ei või olla roostes ja püsivust ohustavas seisundis.
Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral ning seisnevad
lume ja libeduse tõrjes. Talihooldusel juhindutakse majandus- ja taristuministri määruse „Tee
seisundinõuded“ ajakohasest versioonist. Talihoolduse seisunditaseme määrab ära tee omanik.
Sõiduteed ning jalgratta- ja jalgteed on suuremas osas puhastatavad mehhanismidega, käsitsi
tuleb hooldada bussipeatused (ootekodade ümbruses), seejuures tuleb arvestada, et jalgratta- ja
jalgteede hooldamine seab hooldetehnika valikul gabariitide ja pöörderaadiuste osas piiranguid.
Teedel võib lumetõrjet teostada nii kummiteraga kui metallist kuluvteraga sahkadega.
Kummitera kasutamine on soovituslik lörtsi ja sulalumesegu eemaldamise korral. Alla -5°C
temperatuuridel on soovituslik metallist kuluvtera kasutamine. Metallist kuluvterade kasutamisel
peab vältima kattemärgistuse jm teepinnast kõrgemale ulatuvate osade (künnis, äärekivi)
kahjustamist. Paigaldatud äärekivide otsad on langetatud kahe kivi pikkuse ulatuses, et vältida
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 24/25
Reaalprojekt OÜ reg. Nr. 10765904 Staadium: Tööprojekt
Crusta Projekt OÜ reg. Nr. 11023777 Töö nr. VP15015
2020-08-05
sahaga kokkupuutel nii äärekivide kui saha vigastamist. Lume paigaldamine teepeenardele ja
nõlvadele on lubatud, kuid tuleb tagada vete äravool. Bussipeatustes peab sõidutee laiendus ja
ooteplatvorm olema lumest puhastatud ning neil peab olema tehtud libedusetõrje. Lumi tuleb ära
vedada bussipeatuste piirkonnast, ülekäiguradade- ja kohtade piirkonnast ning lõikudest, kus
sõidutee servas paikneb jalgratta- ja jalgtee ning kui ei ole võimalik lund tõrjuda üle vastava tee.
Soovituslik on lume äravedu ka ristmike piirkonnast nähtavuse tagamiseks. Lume äraveol
täpsustada tee omanikuga lume paigutamise kohad.
Kevadised hooldustööd: liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti
talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu sõiduteelt,
kõnniteelt ja mujalt teemaalt.
Haljastuse hooldus.
Muru niita 5…10 cm kõrguselt. Põuaperioodil kasta 1 kord nädalas normiga 20...25 l/m². Pärast
kastmist peab muld olema 10 cm sügavuselt niiske.
6 Projekti muudatused
Esialgse projekti jooniseid on muudetud 2019. aastal järgnevalt:
Joonise Muudatuse
Muudatus Kuupäev
nr. tegija
Lisatud Peeterristi-Kudruküla ristmikule olemasolev
2.1 E. Pangsepp 18.10.2019
ELA SA sidetrass.
2.2 Muudetud mahasõidu pk 359+52 lahendust E. Pangsepp 18.02.2019
2.2 Muudetud mahasõidu pk 359+52 lahendust U. Audova 25.02.2019
2.2 Muudetud mahasõidu pk 359+52 lahendust E. Pangsepp 01.04.2019
2.2 Muudetud mahasõidu pk 359+52 lahendust U. Audova 28.05.2019
2.2 Muudetud mahasõidu pk 359+52 lahendust U. Audova 05.07.2019
2.2 Muudetud mahasõitude pk 4+80 ja 6+52 lahendust M. Mikkor 01.08.2019
2.2 Muudetud mahasõidu pk 6+52 kaitsetorude pikkust J. Kändmaa 16.08.2019
Eemaldatud projekteeritav ELA SA sidekaev
2.6 E. Pangsepp 17.09.2019
pk 22+00, kuna see on juba välja ehitatud
3.1 Muudetud mahasõitu pk 6+52 ümbritsevat pikiprofiili M. Mikkor 26.07.2019
3.2 Muudetud mahasõitu pk 6+52 ümbritsevat pikiprofiili M. Mikkor 26.07.2019
Koostasid:
Uku Audova - teedeosa vastutav spetsialist /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Mikkor – projekteerija /allkirjastatud digitaalselt/
5. august 2020. a.
VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.doc lk 25/25
Osaühing Reaalprojekt Teie 03.07.2020 e-kiri
[email protected]
Tallinna 45 Meie 14.08.2020 nr 15-2/20/31567-2
71008, Viljandi, Viljandi maakond
Maantee nr 1 Tallinn–Narva km 203,77–
206,08 jalgratta- ja jalgtee ja valgustuse
põhiprojekti kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna
riigitee nr 1 Tallinn–Narva km 203,77–206,08 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning riigitee
alusele maale projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi
projekt).
Projektiga on kavandatud JJT, ristumiskohtade, teeületuskohtade, ja veeviimarite ehitus riigitee
km 203,77–206,08 transpordimaal. Projekti koosseisus on lahendatud ka JJT valgustuse ehitus.
Võttes aluseks ehitusseadustiku EhS § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 Maanteeamet kooskõlastab OÜ
Reaalprojekt koostatud töö nr VP15015 „Mnt 1 Tallinn–Narva km 203,77–206,08 jalgratta- ja
jalgtee tööprojekt (projekti muudatus 2020)“ ja sellega seotud eriosade (valgustuse projekti) ning
annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Käesolevale
kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaan ja seletuskiri (lisad).
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega:
1. Esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks
või võõrandamiseks.
1.1. Juhul kui on kasutamiseks andmine, siis palume täita taotluse blankett „Riigivara
kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid).
1.2. Juhul kui võõrandamine, siis arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse
eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu
Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS).
2. JJT ja valgustuse ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg 1 ja §
101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute
sõlmimist. Palume kaasata Maanteeamet ehitusloa menetlusse.
3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Maanteeametile EhS §43 lg 2 kohane ehitamise
alustamise teatis.
4. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada muuhulgas Maanteeametile kooskõlastamiseks
ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018
määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
5. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.
6. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt
[email protected]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Maanteeamet ei võta kohustusi JJT ega valgustuse ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks
ja hooldamiseks.
Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektidele ekspertiisi ja ei vastuta
projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul
tellida põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62
„Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“.
Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
- Seletuskiri [VP15015_ Seletuskiri_2020.05.25.pdf
- Asendiplaan [VP15015_2_AP.dwg]
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
2 (2)