Kiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn Edastatud e-postiga: [email protected] Riigihange nr 223289 12.08.2020 VAIDLUSTAJA VASTUS HANKIJA 31.07.2020 JA KOLMANDA ISIKU 31.07.2020 SEISUKOHALE Vaidlustaja: Aktsiaselts Teede Tehnokeskus Registrikood 10701123 Väike-Männiku tn 26, 11216 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Margus Kõiva Advokaadibüroo FORT OÜ A. Lauteri 5, 10114 Tallinn Tel: 646 4045 E-post: [email protected] Hankija: Maanteeamet Registrikood 70001490 Teelise 4, 10916 Tallinn Hankija esindaja: Andry Palu Õigusosakonna riigihangete talituse juhataja E-post: [email protected] Kolmas isik: ERC Konsultatsiooni Osaühing Registrikood 10116362 Väike-Ameerika tn 15-9, 10129 Tallinn E-post: [email protected] Kolmanda isiku esindaja: Meelis Hiiob E-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus (edaspidi vaidlustaja) 27.07.2020 esitatud vaidlustus riigihankes viitenumbriga 223289 (edaspidi Vaidlustus). 1.2. Maanteeamet (edaspidi hankija) ja ERC Konsultatsiooni Osaühing (edaspidi kolmas isik) esitasid 31.07.2020 vastused Vaidlustusele. Vaidlustaja jääb Vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde ja lisab järgmist. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Hankija on kitsendavalt tõlgendanud hanketingimusi ja lugenud õigusvastaselt vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks 2.1.1. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) sätestatud tingimustele. Seetõttu ei saa nõustuda hankija vastuse p-s 2.6. avaldatuga, justkui oleks hankija 06.07.2020 e-RHR-i vahendusel esitatud täiendava päringu näol tegemist üksnes pakkumuse sisulise kontrolliga. Antud juhul on hankija pakkumuste hindamise faasis asunud kehtestama sisuliselt uusi hanketingimusi ning tõlgendanud RHAD-i vaidlustaja õigusi kahjustaval viisil. Hankija aga ei saa hankemenetluse selles faasis asuda pakkumusele esitama tingimusi, mida alusdokumendid ei sisalda (RKHKo kohtuasjas nr 3-19-1464, p 15). 2.1.2. Vastavalt RHAD-i vastavustingimuste p-le 4 „Ekspert“ (edaspidi vastavustingimused) loetakse mh vastavaks ekspert, kes osales vastutava isikuna või eksperdina lepingu täitmisel, mille käigus loodi teedevõrgu tasandil kas uus teekatendite seisukorra hindamise metoodika või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat. Seejuures pole hankija RHAD-s lisanud kitsendust, et vastavaks loetakse üksnes selliseid lepinguid, mis käsitlevad ainult teekatendite seisukorda. 2.1.3. Vaidlustaja esitas hankijale lepingud „Mulde kandevõime ja tihendusnõuete kontrollimetoodikate arendamine kasutamiseks riigimaanteede rekonstrueerimisel ja ehitamisel I osa“, „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine”, „A/b ülekatte alla paigaldatavate asfaldivõrkude mõju hindamine olemasolevas kattes esinevate pragude vähendamisele“ ja „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“. Kõik eksperdi pädevuse tõendamiseks esitatud lepingud käsitlevad muuhulgas teekatendite seisukorra hindamise metoodikat. 2.1.4. Olukorras, kus RHAD-i tingimused on mitmeti tõlgendatavad, tuleb RHAD-i tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suur konkurents (TlnRnKo 3-17-1639, p 14). Hankija on vaidlustaja pakkumuse lugenud mittevastavaks õigusvastaselt. 2.2. Hankija on asunud vastavustingimusi tagantjärele õigusvastaselt kitsendama 2.2.1. Hankija luges õigusvastaselt vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks põhjendusega, et pakkumus tugineb lepingutele, mis ei käsitle kitsalt teekatendi seisukorra hindamise metoodikat. 2.2.2. Hankija esitab vastuse p-s 2.7 ebaõige väite, nagu oleks teekatend ja teekate vaidlustaja läbiva seisukoha kohaselt sama asi. Vaidlustaja seisukoht on, et teekate on hõlmatud teekatendi mõistega. Järgneval kandevõime mõõtmist käsitleval joonisel on skemaatiliselt kujutatud teekonstruktsiooni kihid. Teekonstruktsiooni osa teekatend moodustub kahest põhikihist: aluskiht ja teekate (hankija möönab seda vastuse p-s 2.1.4) ja vajadusel lisakihtidest (nt. dreenkiht). 2(6)  Joonis: teekonstruktsiooni osad. 2.2.3. Kuna teekate moodustab osa teekatendist, siis täiendatakse teekatte seisukorda käsitleva metoodika väljatöötamisel või täiendamisel ka laiemat teekatendi seisukorda käsitlevat metoodikat. Vaidlustaja ekspert Marek Truu osales seega vastutava isikuna uurimistöö lepingu täitmisel, mille käigus loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat (RHAD vastavustingimus). 2.2.4. Hankija on sätestanud RHAD-s tingimuse, et vastavustingimuste täitmist tõendavad lepingud, mille käigus täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat. Mõistet „täiendama“ ei sa tõlgendada selliselt, et vastav on sisuliselt üksnes uue teekatendi seisukorra hindamise metoodika. Vastupidi, hindamise metoodika täiendamine hõlmab ka täiendusi metoodika üksikutes osades. 2.2.5. Eestis ei ole koostatud ega kehtestatud sellist metoodikat, mis käsitleks eraldiseisvalt ainult teekatendi seisukorra hindamist. Vaidlustaja loetles Vaidlustuse p-s 2.1.15 metoodilised dokumendid, mis kinnitavad, et teekatendi hindamise metoodika moodustub hindamise ning teekonstruktsiooni üksikuid elemente käsitlevatest metoodilistest suunistest. Vaidlustuse p-s 2.1.15 nimetatud Maanteeameti tellitud teekatendi seisundi hindamise tööd kinnitavad, et ka praktikas moodustub hinnang teekatendi seisukorrale teekonstruktsiooni üksikute tunnuste ja osade seisukorra hindamisel (nagu kandevõime hindamine, defektide inventeerimine jm). Hankija ei ole RHAD-s kehtestanud kitsendust, mille kohaselt peab täiendatud või välja töötatud metoodika käsitlema kogu teekatendit – ehk teekatendit tervikuna ja mitte teekatendi moodustavaid osasid. 2.2.6. Vaidlustuse p-s 2.1.15 esitatud loetelude põhjal ilmne, et metoodika sisaldab erinevaid parameetreid, mida teekatendi seisundi hindamine võib sisaldada ning vastupidi – ühe parameetri hindamine ei ole käsitletav teekatendi kui terviku seisundi hindamisena. Näiteks teekatendi tugevuse hindamine ei ole samastatav kogu teekatendi seisundi hindamisega. Lisaks tuleb märkida, et kuigi vaidlustaja esitatud referentslepingud käsitlevad teekatendi osasid, on sõltuvalt teekatendi paksusest loodud või täiendatud metoodikaga võimalik anda hinnang kogu teekatendile. 3(6) 2.2.7. Maanteeamet on vastavustingimustes kehtestanud ka kriteeriumi, et teekatendi seisukorra hindamise metoodika loodi või täiendati teedevõrgu tasandil. Teedevõrk moodustub üksikutest teelõikudest ja objektidest ning teedevõrgu tasandi andmed moodustuvad nende andmete kogumina. Eestis ei ole koostatud ega kehtestatud sellist metoodikat, mis käsitleks eraldiseisvalt ainult teedevõrgu tasandil teekatendi seisukorra hindamist. Ka teedevõrgu seisundi hindamiseks tellitakse mõõtmised teelõikude või objektide kaupa (näiteks kandevõime alusel tee tugevuse hindamine - vt Vaidlustuse p 2.1.15). Hankija ei ole RHAD-s kehtestanud kitsendust, mille kohaselt oleks välistatud objekti tasandil seisukorra hindamisel kasutatava metoodika täiendamine. Kuna objekti tasandi metoodika tagab üksikute objektide andmete võrreldavuse ja nende kasutamise kogumis, moodustubki üksikute lõikude ja objektide andmetest teedevõrgu tasandi andmestik. 2.3. Hankija kitsendavale tõlgendusele vastavat metoodikadokumenti ei eksisteeri 2.3.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise põhjendamisel on hankija positsiooni vundamendiks väide, et vaidlustaja ekspert ei ole osalenud sellise lepingu täitmisel, millega loodi teedevõrgu tasandil uus teekatendite seisukorra hindamise metoodika või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat. Hankija vastus kinnitab vaidlustaja veendumist, et hankija kitsendava tõlgenduse kohaselt nõutavat metoodikadokumenti teekatendite seisukorra hindamiseks teedevõrgu tasandil ei eksisteeri. Isegi kui hüpoteetiliselt nõustuda hankija väitega, et eksperdi kogemus peab seonduma sellise konkreetse metoodikadokumendiga (vaidlustaja sellise tõlgendusega ei nõustu), siis ei saaks mitte ükski pakkuja hankija kitsendavale tõlgendusele vastavat vastavustingimust täita. 2.3.2. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et hankija tõlgendusele ei vasta ka see metoodiline dokument, mille täiendamiseks käesolevas hankes uuringu teostamist soovitakse. Esiteks käsitleb uurimistöö „Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmis- ja arvutusmetoodika“ teekonstruktsiooni kandevõimet, mis moodustab ainult osa selle seisundit iseloomustavatest näitajatest. Uurimistöö ei käsitle teekonstruktsiooni (või konkreetselt teekatendite) seisundit tervikuna. Teiseks on uurimistöö eesmärgiks teekonstruktsiooni (mitte ainult katendi) kandevõime mõõtmis- ja arvutusmetoodika täiendamine, mistõttu on hankija kitsendav teekatendile keskenduv tõlgendus eriti arusaamatu. Hankija vastuse p-s 2.16 esitatud väide, et hankija lähtus vastavustingimuste seadmisel (tegelikult nende kitsendaval tõlgendamisel) hanke eesmärgiks olevast tööst, ei ole korrektne. 2.3.3. Kuna hankija tõlgendusele vastavat metoodikadokumenti ei eksisteeri, ei saanud ka kolmas isik tõendada sellisele vastavustingimusele vastavust. Kolmanda isiku ekspert ei saanud osaleda sellise lepingu täitmisel, millega loodi või täiendati konkreetselt teekatendite seisukorra hindamise metoodikat ja seda teedevõrgu kui terviku tasandil. Hankija võib olla rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise kohustust (RHS § 3 p 2). Vaidlustaja jääb seisukohale, et hankija tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse ja sellest tulenevalt kvalifitseeris ja jättis riigihankest kolmanda isiku kõrvaldamata õigusvastaselt. 2.4. Vastused hankija ja kolmanda isiku seisukohtadele 2.4.1. Punktis 2.2 toodud põhjendustele tuginedes ei saa nõustuda hankija vastuse p-s 2.9 avaldatuga, justkui ei oleks „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ puhul tegemist teekatendite seisukorra hindamise metoodikaga. Sissejuhatavalt ei 4(6)  kajasta selle dokumendi pealkiri täpselt mõõtmise uurimisobjekti. Dokument käsitleb teekatte pealt tehtavaid mõõtmisi laiemalt, sõltumata sellest, kui suurele osale teekonstruktsioonist (sh katendist) mõõtmise tulemusega hinnangu saab anda. Näiteks kandevõime mõõtmisega ei ole võimalik hinnata piisava täpsusega katte pealiskihi omadusi, kuid on võimalik hinnata kogu teekonstruktsiooni tugevust. 2.4.2. Dokument „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ on osa metoodikast, millega tehakse kindlaks teekatendite (sh teekatete, mille osaks on nn pealiskatted) seisukorda. Teekonstruktsiooni, sh. teekatendi hindamine toimub tee konstruktsioone purustamata katendi pealt. Teekatte peal teostatavate uuringutega ei hinnata mitte ainult katte enda omadusi, vaid antakse hinnang ka teekatendile tervikuna ning selle all asuvatele konstruktsiooni kihtidele. Dokument „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ käsitleb muuhulgas tasasuse, kandevõime, jäävpoorsuse ja tihedusteguri mõõtmisi, mis on tee kui terviku kvaliteedi ja seisundi hindamise aluseks. Kõikidel nimetatud näitajatel on mõju kogu tee (sh katendi) tugevusele ja elueale. 2.4.3. Hankija on vastuse p-s 2.10 avaldanud, et dokumendi „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ täiendamine ei ole käsitletav teekatendite seisukorra hindamise metoodikana. See ei ole aga vaidlustaja kontrolli all, millisesse dokumenti on hankija varasemalt lisanud vaidlustaja koostatud hindamismetoodika, mis on sisult kasutatav ka teekatendite seisundi hindamiseks. Veelgi enam, tegelikkuses on vaidlustaja hindamismetoodikat kasutatud ka teekatendi seiskorra hindamiseks (vaidlustaja on hindamismetoodika täiendamist detailselt käsitlenud hankijale esitatud selgitustes – vt vaidlustuse lisa 4). 2.4.4. Hankija käsitleb vastuse p-s 2.11 dokumendi „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ seost investeeringute vajaduse hindamise eesmärgiga. Käesolevas hankes ei ole relevantne see, kas dokument on aluseks investeeringute kavandamiseks. Hankija väited ei lükka ümber fakti, et vaidlustaja metoodika on sisuliselt kasutatav teekatendi seisukorra hindamiseks ka kasutuses olevate teede puhul. Hankija vastuse p-s 2.11 esitatud seisukohad kinnitavad, et vastupidiselt vaidlustajale on hankija ise lähtunud oma põhjendustes üksnes lepingute pealkirjadest ja uurimistööde üldisest sissejuhatusest, jättes tähelepanuta metoodilise dokumendi sisu ja eesmärgi. 2.4.5. Metoodilises dokumendis „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ kirjeldatakse muuhulgas näiteks kandevõime mõõtmise nõudeid. Kuigi dokumendi pealkirjas ei ole otsesõnu öeldud, et sellega hinnatakse tee seisukorda, ei vähenda see dokumendi sisulist eesmärki anda hinnang katendi seisundile ning erinevatele olemasolevatele tarindikihtidele (sh kattekihid, alus, dreenkiht, lisakiht, muldkeha, aluspinnas). Nimetatud metoodikat kasutatakse üksikute teelõikude mõõtmisel, mille käigus saadavad andmed uute katete seisundi kohta moodustavad olulise osa võrgutasandi mõõtmistest. Mõõtmiste teisendamine üksikutelt lõikudelt teedevõrgu tasandil seisundi hindamiseks kasutatavale kujule toimub just käesolevas punktis käsitletava metoodika alusel. 2.4.6. Vaidlustaja ei nõustu hankija vastuse p-s 2.13 esitatud seisukohaga, justkui välistaks teekatendi seisukorra hindamine objekti tasandil, et sama metoodika kohalduks ka teedevõrgu tasandil. Oluline on, et hinnatud on teekatendi seisukorda ning lisaks on 5(6)  metoodika nii teedevõrgu kui ka objekti tasandi üleselt kasutatav. Näitena objekti metoodika alusel teedevõrgu andmestiku täiendamisest sisestatakse objekti tasasuse andmed teeregistrisse ning on seejärel teedevõrgu tasandu analüüside aluseks (s.o sisaldavad võrgutasandi hindamist). Hankija ei saa põhjendada vaidlustaja esitatud lepingu mittevastavust väitega, et teedevõrgu tasandi hindamine on oluline tulenevalt hanke eesmärgist uuendada teekonstruktsiooni kandevõime hindamise metoodikat. RHAD-i vastavustingimused ei käsitlenud mitte teekonstruktsioonide seisundi hindamise metoodikat, vaid teekatendeid. Teekatendi ühte osa ehk pealiskatte hindamise metoodikat ongi vaidlustaja käsitlenud. Siinkohal on hankija taas kord pakkumuste vastavuse hindamise faasis kitsendanud lubamatult vastavustingimusi. 2.4.7. Hanke objektiks olev uurimistöö „Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmis- ja arvutusmetoodika“ ei ole spetsiifiliselt kasutatav üksnes võrgutasandi mõõtmisteks. Hankija ise kasutab sama metoodikat objektitasandi mõõtmiste analüüsiks.1 2.4.8. Hankija on kitsendavalt ja konkurentsi kahjustavalt tõlgendanud hanketingimusi ning hinnanud vaidlustaja pakkumust selliste tingimuste järgi, mida RHAD ei sisalda. Hankija on vaidlustaja pakkumuse lugenud mittevastavaks õigusvastaselt. /digitaalallkiri/ Margus Kõiva vandeadvokaat Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus lepinguline esindaja 1 Vaidlustaja on hankija tellimusel aastaid mõõtnud ja teisendanud uute ehitusobjektide mõõtmisandmeid töö „Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmis- ja arvutusmetoodika“ alusel. Näitena on töös esitatud mõõtmisandmete teisendamise metoodikat (mis moodustab osa seisundi hindamise metoodikast) kasutatud hanke nr 217327 "Projekteerimisobjektide ja eelmisel aastal valminud katendite kandevõime mõõtmine ja mõõtmisandmete töötlemine 2020.aastal“ alusel sõlmitud hankelepingu nr 1-12/20/0216-1 täitmisel. 6(6) VOLIKIRI ÕIGUSTEENUSE OSUTAMISEKS Advokaadibüroo FORT vandeadvokaat Merit Lind, kes esindab volikirja alusel Aktsiaselts i Teede Tehnokeskus , registrikood 10701123 , aadress Väike-Männiku tn 26, 11216 Tallinn ( edaspidi nimetatud “ Volitaja ”) ja kellele Volitaja on andnud õiguse anda õigusteenuse osutamiseks volitusi Advokaadibüroo FORT OÜ advokaatidele ( edasivolitamisõigus ) , anna b käesolevaga Advokaadibüroo FORT vandeadvokaa t Margus Kõiva’le (edaspidi eraldi nimetatud “ Esindaja ”) volituse esindada Volitajat alljärgneva õigusteenuse osutamisel: esindus seoses riigihanke ga viitenumbriga 223289 (edaspidi nimetatud: „ Riigihange “), sealhulgas Volitaja esindamine seoses Riigihankes hankija otsuste vaidlustamisega Riigihangete Vaidlustuskomisjonis ja Eesti Vabariigi kohtutes. Ülalnimetatud õigusteenuse osutamiseks on Esindajal õigus võtta tarvitusele ükskõik milliseid seadusega kooskõlas olevaid meetmeid ning teha toiminguid (sealhulgas kõiki menetlustoiminguid kohtumenetlustes) ja tahteavaldusi, mida Esindaja pea b vajalikuks käesolevas volikirjas toodud eesmärkide saavutamiseks. Käesolev vo likiri kehtib tähtajatult . /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Lind vandeadvokaat Aktsiaselts Teede Tehnokeskus volitatud esindaja