Avavanglas COVID-19 leviku tõkestamiseks meetmete kohaldamise jätkamine

DIREKTORI KÄSKKIRI 19.11.2025 nr 1-1/1-25/129 Avavanglas COVID-19 leviku tõkestamiseks meetmete kohaldamise jätkaminese jätkamine Vangistusseaduse § 41 lg 2 alusel koostoimes § 69 lg-ga 4, justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel ning tuginedes olemasolevale teabele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku kohta otsustan: kohaldada avavanglas paiknevate kinnipeetavate suhtes nakkusohu leviku tõkestamiseks meetmeid alljärgnevalt: 1. COVID-19 positiivse testi andnud kinnipeetavad jäetakse eneseisolatsiooni isolatsioonituppa, -kambrisse või -osakonda. Isoleeritud kinnipeetava suhtes kohaldada nakkusohu lõppemiseni järgmisi piiranguid: 1.1. peatada avavangla poolt vangistusseaduse (VangS) § 22 ja § 32 alusel kinnipeetavatele väljaspool vangla territooriumit liikumiseks antud load; 1.2. lõpetada kinnipeetavate saatmised sh üksusesisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; 1.3. peatada Tallinna Vangla direktori 27.11.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/89 kinnitatud „Tallinna Vangla avavangla kodukord“ kinnitatud päevakavade järgsed tegevused; 1.4. võimaldada jalutuskäik teistest kinnipeetavatest eraldatult. Kehakultuuriga tegelemine spordiväljakul on lubatud, kui on võimalik hoida teistest kinnipeetavatest vähemalt kahemeetrist distantsi; 1.5. keelata toast väljumine ja osakonnas liikumine, v.a järgimisteks toiminguteks: 1.5.1.hügieenitoiminguteks või vee keetmiseks tualettruumi kasutamiseks; 1.5.2.helistamiseks vastavalt avavangla juhi kehtestatud graafikule; 1.5.3.lühiajaliseks kokkusaamiseks VangS § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega; 1.5.4.duši kasutamiseks ja pesu pesemiseks vastavalt avavangla juhi kehtestatud graafikule; 1.5.5.külmkapist toiduainete võtmiseks üks kord päevas. Erisusena kodukorra punktist 8.1.2. on lubatud isiklikke toiduaineid hoida ka toas, järgides elementaarseid hügieeninõudeid ja vältides parasiitide teket; 1.5.6.jalutamiseks vastavalt avavangla juhi kehtestatud graafikule 1.6. toas vanglateenistujaga kokkupuutel ja väljaspool tuba liikumisel tuleb kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski. Kaitsemaski tuleb kanda korrektselt, kaetud peavad olema nina ja suu. Osakonnast väljumisel tuleb desinfitseerida käed. Kaitsemaski kandmisest ja/või käte desinfitseerimisest keeldumisel ning maski mittenõuetekohasel kandmisel on vanglaametnikul õigus saatmine lõpetada, välja arvatud juhul, kui kinnipeetava elu või tervis on ohus; 1.7. võimaldada helistamine vastavalt taotlustele ning vangla poolt teada antavale töökorraldusele. 2. Vangla loeb lähikontaktseks COVID-19 positiivse kinnipeetava toakaaslase. COVID-19 positiivse testi andnud kinnipeetav või lähikontaktne kinnipeetav paigutatakse toakaaslasest eraldi. Lähikontaktsel kinnipeetaval on tungivalt soovituslik eluosakonnast väljumisel desinfitseerida käed ja kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski. 3. Vanglal on õigus vajadusel vange testida. Haigustunnustega kinnipeetavad, kes testimisest keelduvad, isoleeritakse ja neile kohaldatakse isolatsioonimeetmeid vastavalt käskkirja punktis 1 sätestatule. 4. Käskkiri jõustub 24.11.2025 ja kehtib kuni vajaduse ära langemiseni. 5. Tunnistan edasiulatuvalt kehtetuks Tallinna Vangla direktori 24.09.2024. a käskkirja nr 1-1/24/66. 6. Teabehaldusteenistusel edastada käskkiri elektrooniliselt avavangla juhile, Vanglateenistuse ettevõtluskeskusele ja Lääne-Tallinna Keskhaiglale. Avavangla juhil tutvustada käskkirja oma üksuse teenistujatele ja korraldada käskkirja tutvustamine avavangla kinnipeetavatele. Põhjendused Alates 2020. aastast enam kui seitsme miljoni inimese surma tinginud koroonaviirus ei ole maailmast kadunud.1 2020. aastal pandeemia mõõtmed omandanud viirushaigusesse nakatumine ja koroonasurmade arv on tänasel päeval küll vähenenud, kuid senini haigestuvad ja surevad inimesed COVID-19-sse. Nakatumist COVID-19 viirusesse ja suremust viirusesse haigestumise tõttu esineb jätkuvalt ka Eestis. Terviseameti andmetel on 2025. aastal kaheksa esimese kuuga koroonaviirusesse nakatunud enam kui 12 000 inimest.2 Haigestumus Eestis on üldiselt küll stabiilsel tasemel, kuid viimased nädalad on näidanud, et haigestumus on kasvavas trendis ja enam nakatunuid on Harju-, Tartu- ja Läänemaal.3 Eestis on nüüd tuvastatud ka COVID-19 uus tüvi XFG (Stratus), mis võib olla veelgi nakkavam.4 Eeltoodust järelduvalt kujutab koroonaviirus jätkuvalt ohtu inimeste tervisele ja elule. Terviseameti ülevaate5 kohaselt on koroonaviirusesse nakatumise korral kõrgeim oht haigestuda vanemaealistel, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga. COVID-19 haigust põhjustav viirus on praeguse teadmise kohaselt eeskätt õhu kaudu (köhimisel, aevastamisel) leviv piisknakkus ja otsekontakti kaudu leviv nakkus. Harvem võib viirus levida ka saastunud pindade kaudu. Kuna isikud viibivad vanglas piiratud ruumis, on oht vanglas viibivatele isikutele nakatumiseks kõrge. Samuti tuleb arvestada, et paljud vanglas viibivad isikud kuuluvad erinevatel põhjustel haiguse riskirühma ja haigestumine võib muude haiguste tõttu kulgeda oluliselt raskemalt. Viiruse kiire levik on eriti suur oht just asutustes, kus isikud viibivad pikka aega siseruumides ja kus ei ole võimalik hoida kõikide isikutega viiruse leviku tõkestamiseks vajalikku distantsi. Vangla on üks sellistest asutustest, kus ka järelevalvemeetmete tõttu ei ole võimalik tagada nt kinnipeetava, ametniku või muude vanglas viibivate isikute vahel igal ajal kaugdistantsi. Arvestades eeltoodut ning lähtudes asjaolust, et kinnipeetavate ja vangla teenistujate hulgas avastatakse jätkuvalt haigestunuid, on ka oht nakkuse levikuks vanglas jätkuvalt olemas ning seetõttu ei saa vangla haigestumiste leviku tõkestamiseks kohaldatud meetmetest täielikult loobuda. Seega on põhjendatud COVID-19 positiivsete kinnipeetavate vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine kuni nende tervenemiseni või nakkusohu lõppemiseni. Isiku tervenemise üle otsustab tervishoiutöötaja. Seetõttu on oluline jätkata abinõude kasutamisega viiruse leviku tõkestamiseks ja selle ulatuslikuma leviku ennetamiseks. Vangla peab kehtestama režiimi, mis on tõhus ega sõltu kinnipeetava subjektiivsest otsustusest, kas ta soovib parajasti viibida toas või väljaspool tuba ja olla teistele potentsiaalne nakkusoht. Kinnipeetavatele kui haavatavas olukorras olevatele isikutele, peab riik looma tervist hoidvad tingimused, mistõttu on COVID-19 positiivse kinnipeetava isolatsioon teistest kinnipeetavatest (sarnaselt vabaduses viibivate isikutega, kes Tervisemeti 30.08.2024 käitumisjuhise kohaselt6 peavad püsima kodus ja vältima kontakte teiste inimestega) viiruse leviku peatamise eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik meede. Põhjendatud on jätkata ka kaitsemaski kandmise kohustust eneseisolatsiooni paigutatud kinnipeetava suhtes. Praeguste teadmiste kohaselt on COVID-19 haigust põhjustav viirus eeskätt õhu kaudu leviv piisknakkus.7 Samuti on teada, et nakatumise oht on seda suurem, mida suurem on viiruskoormus (viiruse osakeste arv õhus). Viirust kannavad edasi juba nakkuse saanud isikud, kellel endal ei pruugi haiguse tundemärgid olla veel avaldunud, samuti asümptomaatilised haiged. Kuna nakatunud inimeselt eritub viirus eeskätt välja hingatavas õhus olevatel piiskadel, aga ka aevastades ja köhides, siis tõhusaim kaitse, kuidas vähendada õhku paisatavate viiruseosakeste hulka, on kaitsemaski kasutamine. Kaitsemask püüab kinni väljahingamisel õhku paisatavad veepiisad ja koos nendega ka viiruseosakesed, mistõttu ümbritsevasse keskkonda jõuab neid vähem. Kaitsemaski kandmise kohustus aitab võimalikku nakkuse levikut vältida. Arvestades viiruse levikuga kaasnevat riski, on tegemist proportsionaalse meetmega. Arvestada tuleb sedagi, et vanglas tagab maski vanglateenistus, st kinnipeetav ei pea selleks tegema kulutusi. Kuna koroonaviirusesse haigestumise sümptomid ja kulg on individuaalsed, ei ole põhjendatud COVID-19 positiivsete kinnipeetavate jalutuskäikude ära jätmine. Suurema vanglasisese haiguspuhangu ära 1 17 peamist diagrammi COVID-19 pandeemia mõistmiseks – meie maailm andmetes 2 Ülemiste hingamisteede viirusnakkused – statistika | Terviseamet 3 Ülevaade nakkushaigustest: grippi ja COVID-19 haigestumine kasvab | Terviseamet 4 COVID-19 uus variant XFG ehk Frankenstein võib olla veelgi nakkavam. Kuidas end kaitsta? - Maaleht 5 https://www.terviseamet.ee/et/mis-covid-19 6 https://www.terviseamet.ee/et/nakkus-haigused/covid-19-infoleht 7 https://www.terviseamet.ee/et/mis-covid-19 hoidmiseks on siiski vajalik teiste kinnipeetavatega kokkupuuteid piirata, mistõttu kohaldatakse edasi teisi isolatsioonimeetmeid. Vanglal peab jääma õigus vajadusel kinnipeetavaid testida. Kuivõrd viiruse levik on vanglale ettenägematu tegur, siis testimise sagedus ja ulatus toimub vastavalt vanglasisesele nakkusolukorrale. Lähikontaktseks loetakse inimest, kes on olnud COVID-19 positiivsega kontaktis vähemalt 15 minutit ja lähemal kui kaks meetrit. Tänast olukorda arvestades loeb vangla lähikontaktseks vanglas vaid COVID-19 positiivse kinnipeetava toakaaslase. Nakkuse leviku tõkestamiseks ja samas lähikontaktse kinnipeetava tavapärase elurütmi jätkamiseks, paigutatakse COVID-19 positiivne või lähikontaktne kinnipeetav üksteisest eraldi. Lähikontaktselt kinnipeetaval on tungivalt soovituslik väljaspool eluosakonda kaitsemaski kandmine. Soovituslik käte desinfitseerimine on abinõu nakkuse vältimiseks, kuna eluosakonnas on ühiskasutatavaid esemeid kui ka pindu ning nakatuda võib nakkusohtliku pinna katsumise järel oma nägu ja silmi puudutades, desinfektant aga lõhub viiruse ja/või bakteri kesta ning haigustekitaja hukkub. Kinnipeetavate üksikute õiguste piiramise aluste ammendava loetelu andmine seaduse tasandil ei ole võimalik.8 Sel põhjusel sätestab VangS § 41 lg 2, et kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Üldklausli näol annab seadusandja täitevvõimule alused tegutsemiseks seaduses nimetamata ohtude korral. Kuna VangS § 41 lg 2 teine lause kujutab endast seadusandja tegutsemisvolitust ettenägematute julgeolekuohtude puhuks, siis on käsitletav norm sellest tulenevalt kõrge abstraktsusastmega.9 Julgeolek hõlmab lisaks rünnetele ja jms ohtudele ka muid olukordi, mis võivad isiku tervist või elu ohtu seada. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 16 sätestatud õigust elule võib pidada kõige olulisemaks põhiõiguseks, sest see on eelduseks kõigi teiste õiguste ja vabaduste kasutamisele. 10 Seadusandja eesmärk vangistuse täideviimise ja inimväärikuse põhimõtte (VangS § 6 lg 1) kehtestamisel on mõeldud teenima neid põhiõigusi, mille suhtes riigil on positiivne soorituskohustus. PS § 28 lg 1 paneb riigile soorituspõhiõigusena kohustuse kaitsta inimese elu ja tervist. Vältida tuleb inimeste haigestumist (nt nakkushaigustesse) ja surma. 11 Seega, riigile põhiseaduses pandud elu ja tervise kaitse kohustus kaaluvad oma olulisuse tõttu üles isiku muud põhiõigused (nt isiku õiguse liikumisvabadusele), mille eelduseks need on. Nende hüvede kaitsmisel väljub vanglateenistus kitsalt karistuse täideviimisega seotud ülesannete täimise piiridest ja täidab õiguskorra kaitsmise eesmärki laiemas mõttes – teiste isikute elu ja tervise kaitse eesmärgil piiratakse vangistuses viibivate isikute erinevaid õigusi, mis täidavad vangistuse täideviimise eesmärke ja mida vanglateenistus tavaolukordades oleks kohustatud järgima.12 Vangistusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kinnipeetava subjektiivsete õiguste määratlemisel lähtub seadusandja põhiseaduslikke väärtusi kandvatest kaalutlustest. Olukorras, kus riigile on teada, et võimalik oht tervisele ja teatud juhtudel koguni elule on reaalne, rakendub riigile kaitsekohustus võtta kasutusele tarvilikud meetmed kõikide isikute kaitseks. Seda on mööndud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas13. EIK on selgitanud, et riik peab kindlustama, et isikut hoitakse tingimustes, mis tagavad adekvaatselt tema tervise ja heaolu. 14 Riigi kaitsekohustus ei ole ära langenud, nakatumised koroonaviirusesse jätkuvad ning seetõttu tuleb vanglal kohaldada teatud kaitsemeetmeid. Nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seaduse § 17 sätestab riigi kohustused, ülesanded nakkushaiguste seirel ja tõrjel. Riigil lasub kohustus tagada võimalikult nakkusohutud tööolud vanglateenistujatele, tervishoiutöötajatele, kinnipeetavatega vahetult kokku puutuvatele isikutele ning võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele. Lisaks vaieldamatule ohule kinnipeetavate ja teenistujate elule ja tervisele, seaks vanglateenistujate suurearvuline nakatumine muuhulgas ohtu ka vangla julgeoleku tagamise ja vanglateenistusele pandud ülesannete täitmise. Meetmega tagatakse seega ka vangla igapäevaseks toimimiseks vajalikud tingimused. Vangla selgitab, et käesoleva käskkirjaga seatud piiranguid võib vangla muuta, sh seada täiendavaid piiranguid kui tervishoiualane olukord muutub, tekib täiendav oht vangla julgeolekule või saabub olulist täiendavat teavet viiruse kohta. 8 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014. Paragrahvi 41 kommentaar, p 4.1, lk 34. 9 Samas. 10 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. Paragrahvi 16 kommentaar, p 1. Kättesaadav arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/sisu/3487/paragrahv_16 11 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. Paragrahvi 28 kommentaar, p-d 5, 8. Kättesaadav arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/sisu/3499 12 Vt „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõu 170 SE seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab- f173221748b4 13 Vt nt EIK 27.11.2014. a otsus, Karsakova vs Venemaa, avaldus nr 1157/10, kättesaadav arvutivõrgus: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-148183 või EIK 09.10.2012. a otsus, Çoşelav vs Türgi, avaldus nr 1413/07, kättesaadav arvutivõrgus: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-113767 14 Vt nt viidatud praktika Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-57-12. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 6 alusel on käskkiri antud menetlusosaliste arvamusi ja vastuväiteid ära kuulamata, kuna puudutatud isikute arv ületab 50, mis teeks kõigi ärakuulamise äärmiselt ajamahukaks ja ei võimaldaks avalikes huvides viivitamatult tegutseda. Käskkirja on võimalik vaidlustada, esitades vangla kaudu vaide Justiitsministeeriumile 30 päeva jooksul käskkirja kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Kliimant direktor