Taotlus riigipreemiale

Meenutades treenerit, üks olulisim isik minu elus. TIIT RÄNI Isikukood 34407204711 T iit R äni treenerina, spordimeisterlikkuse täiustamisel: Minu vehklemistreeningute korraldajaks noorukieast, sportlaskarjääri lõpuni oli Tiit Räni. Tema juhendamisel olen tulnud paljukordseks, Eesti NSV meistriks espadronis . Maailma tugevaima vehklemismaa (NSVL) edukaim relvaliik oli espadron. Kõik NSVLiidu koondislased kuulusid maailma paremikku . Vähemalt k aks pjedestaali kohta kolmest oli MMidel pidevalt meie suure kodumaa sportlaste päralt. Harrastajate hulk espadronis nõukogude maal oli suur ning spordimeisterlikkus e tase ülikõrge . Edukamate hulka, ehk finaalidesse (6 paremat) jõudmine võrdus suur e saavutus ena . Minu parimateks kohtadeks NSVLiidu tasandil olid: Spordikoolide Üleliidulised m eistrivõistlused „B vanuseklass“ 4.koht Dünamo Üleliidulised meistrivõistlused „B vanuseklass“ 2.koht Moskva meistrivõistlused „A vanuseklass“ 1.koht Koolinoorte Üleliiduline Spartakiaad „Lvov 1976.“ 17.koht Tiit Räni kasvatajana, noorte ellusuhtumise kujundajana: Treeningtegevuse üheks osaks noorpõlves oli isiksuse kasvatamine. Minu ja mitmete teiste treeningkaaslaste kodudes oli ema ainsaks noormeeste kasvatajaks. Teiseks isaks oli meie jaoks enesest mõistetavalt treener, Tiit Räni. Ta sai oma ülesannetega suurepäraselt hakkama. Kõik meie treeninggrupi liikmed on töökad ja tuntud inimesed taasiseseisvunud Eestis. Tiit Räni ideede generaatorina ja nende realiseer i jana : Meie sportlik tase, üldfüüsiline ettevalmistus ning „oma peaga“ mõtlemine arenes Tiidu mitmete ideede teostamise käigus . Näiteks, Tuksi spordilaagri algusaastatel polnud piisavalt magamiskohti. Treeneri algatusel ja eestvõttel rajasime endile vanast kuurist elukoha nimega „ V illa H ortensia“ . Treeningvõimaluste avardamise nimel ehitasime laagrisse jalgpalliväljaku ja väravad. Olime osalised i gapäevase treeningsaali ning riistaruumi ümber ehitustel. Tiit Räni abiliste-, järeltulijate kasvatajana: Kõrgete sportlike tulemuste saavutamine eeldas tasemel teadmiste ja oskuste olemasolu juhendajatelt. Tiit täiendas end pidevalt . Tal t oimis koostöö Moskva AKSK ning Moskva Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli treeneritega. NSVLiidu espadronikoondise üks treeneritest , Moskva Kehakultuuri Instituudi kateedri juhataja David Abramovitš Tõšler oli pidev Tiidu suvine külaline. Kasutades ära kõiki selle aja võimalusi õnnestus treener Tiit Ränil suunata oma kaks õpilast eri aegadel armeeteenistusse, Moskva AKSKsse. Minul õnnestus viibida Moskvas aastatel 1975.-1976. ning treenida päevast päeva maailma paremikuga. Sarnaseid võimalusi on kogenud vähesed eestlased kõikide spordialade arvestuses. Jätkates Tiidu poolt sillutatud treeneritööd, o li d saadud kogemused noorukieas, suure väärtusega. Kõige olulisem omandatust on, et tööd tuleb teha südamega, panustades protsessi maksimaalselt. Tiit Räni tegutsemist ja toimetamisi meenutas Uno Koort Üks tema paljudest õpilastest, kes v ehklemistreenerina Haapsalus 1976.-1981. oli ka Eesti espadronikoondise peatreener, paljude ENSV noortekoondislaste juhendaja ; v ehklemistreener ina Pärnus 1981.-198 8 . oli Eesti espadronikoondise peatreener ning MM võistluste pronksmedali võitja Merle Eskeni esimene treener ; k ehalise kasvatuse õpetajana Pärnu 4.Keskkoolis 1986.-1990. - k ooli kinnistamine linna edukaima üldhariduskooli na spordis , kooli võimlakompleksi täielik u ümberehitus e teostajana uute ideede valguses , Eesti edukamate (spordi)koolide kompleksvõistluse koordineer i ja na ; Pärnu linna spordijuhina 1990.-1994. ning 1996.-2018. spordikorralduslike uuenduste rakendajana vastavalt isiklikele kogemustele ( kuurortlinnas on noorte saavutusspordi korraldami ne prioriteet number üks ) ; Pärnu Kalevi tenniseklubi, juh atuse liikmena 1998.-…… - Pärnu edukaim spordiorganisatsioon 2010.-2020. sportimistingimuste loomi s e ja noorte spordimeisterlikkuse edendami se tegevuse korraldamine. Pärnus, 09.09.2021. /Allkirjastatud digitaalselt/ Soovituskiri Tiit Ränile elutööpreemia määramiseks TIIT RÄNI, isikukood 34407204711 Tiit Räni oli Haapsalu Vehklemiskoolis minu vehklemistreener alates aastast 1972. Sel ajal Endel Nelise juhitud Haapsalu Vehklemiskool oli tuntud nii Eestis kui Venemaal. Tiit Räni paistis pika perioodi vältel silma oma treeneritöö tegevusega Eesti vehklemise arendamisel espadroni alal, ta tõi Haapsalu vehklemiskoolile tuntust ja tema tegevus oli avalikkuse poolt kõrgelt hinnatud. Ka tänu minu treenerile on Haapsalust võrsunud vehklemise maailmameistrid, Euroopa meistrid ja olümpiafinalistid. Oma treeneri juhendamisel võitsin ma 1979-1989 Eesti NSV meistrivõistlustel üksikvõistluses 5 kulda ning meeskonnavõistluses 6 kulda. Ma kuulusin 1978-1983 Eesti NSV espadronikoondisse, kuhu kuulusid lisaks Uno Koort, Sergei Semenkov ja Oleg Pimenov. Saavutasin üleliidulistel Dünamo võistlustel 2. ja 3. koha. Me osalesime 1993. aastal Essenis vehklemise maailmameistrivõistlustel Eesti koondise koosseisus. Tiit Räni töökus, meisterlikkus, vastutustundlikkus, kohusetundlikkus ja uuendusmeelsus andsid meile võimaluse olla parimateks NSV Liidus. Tiit Räni oli austatud oma kolleegide seas. Kõikidest mu koondise partneritest on sirgunud tublid ühiskonnaliikmed. Uno Koort on arendanud Pärnus vehklemist ja võttis osa linna arendamisest, olles Pärnu linna spordijuht. Sergei Semenkov lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna koos minuga ja töötab praegu arstina Soomes. Oleg Pimenovist sai ettevõtja, kes praegu elab ja töötab Hollandis. Oleg Pimenov saavutas MM veteranide võistlusel 2013. aastal 3. kohta, 2014. aastal oli tunnustatud parimaks Hollandi veteransportlaseks ja 2019. aastal saavutas EM-l veteranide seas Hollandi võistkonnas 4. koha. Kõiki meie elu saavutamisi on meie treeneri tegevus ja õpetus toetanud, meie saavutustele on alguse pannud just meie treener Tiit Räni. Treener Tiit Räni on oma töö ja isikliku eeskujuga mõjutanud oluliselt mitte ainult kümnete ja kümnete laste elu ja spordimeisterlikkuse täiustamist, vaid ta oli ka juhtiv persoon Haapsalu vehklemiskooli arengus, mis aitas kaasa kooli positiivse maine kujunemisele ja Eesti tuntusele maailmaareenil. Oma tööga ja eluga väärib Tiit Räni elutööpreemia määramist. Soovitaja: Andrei Sõritsa MD, PhD Sangla 46, Tartu 50407 1978 lõpetanud Haapsalu 2. keskkooli 1984 lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonda 1984-2007 Tartu Ülikooli Naistekliiniku naistearst 1996-2007 Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia kateedri dotsent 1998 – käesoleva ajani Elite Kliiniku juhataja, Sangla 63, Tartu Eesti Vabariigi Spordi elutööpreemia – Tiit Räni Eesti Vabariigi spordi elutööpreemia Eesti suurima liikmeskonnaga vehklemisklubi Tallinna Mõõk loojale ja eestvedajale Tiit Ränile. 1991. aastal pani Tiit Räni aluse vehklemisklubile Tallinna Mõõk, mis alustas tegevust legendaarses Mustamäe vehklemissaalis. Mullu 30. juubelit tähistanud klubis tegutseb Eesti Spordiregistri andmetel (seisuga 27.10.2021) 229 harrastajat ja 8 treenerit, mis teeb Tallinna Mõõgast ülekaalukalt Eesti suurima liikmeskonnaga vehklemisklubi (kogu Eestis 637 harrastajat). Hunt Kriimsilmana tegi Räni klubis nii tegevjuhi, treeneri kui ka raamatupidaja tööd ja oli perioode, kus pidada tuli ka koristaja ametit. Tema ametiajal viidi Mustamäe vehklemissaalis läbi ka mitmeosaline remont. Viimane tagas head treeningtingimused nii klubi õpilastele kui ka Eesti parimatele vehklejatele. Tihedat koostööd tehti Eesti Vehklemisliiduga, Mustamäe vehklemissaalis tegid regulaarselt trenni paljud tulevased tiitlivõistluste medallistid, seal hulgas ka mitmed maailmameistrid ja olümpiavõitjad. Tallinna Mõõga vehklemisklubis treeneritööd tehes, sai Tiit Räni tugevalt maitsta ka treeneritöö vilju. Tema õpilased olid Eesti epeekoondistes ja saavutasid märkimisväärseid tulemusi tiitlivõistlustel. Neist säravamatena võib välja tuua tema õpilaste võistkondlikud tiitlivõistluste medalivõidud – Gaia-Marianna Siim tuli võistkondlikult kadettide Euroopa meistriks 2009. aastal ja Anu Hark võistkondlikult juunioride maailmameistriks 2010. aastal. Nii Siim kui ka Hark kuulusid 2013. aastal juunioride Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali võitnud võistkonda. Tänaseks on Tiit Räni andnud klubis teatepulga üle enda poolt välja koolitatud noorematele kolleegidele (seal hulgas EKR 7. taseme treenerid Juhan Salm ja Jüri Salm), kes on klubi vankrit väga hästi edasi vedanud. Vehklemisklubi Tallinna Mõõk troonib järjepidevalt Eesti noorte spordimeisterlikkuse edetabelis esikohal. 2021. aastal Egiptuses toimunud noorte maailmameistrivõistlustel olid pea pooled koondislased klubist Tallinna Mõõk (5 sportlast 12st), kadettide vanuseklassis saavutas Markus Salm 8. ja Dinara Anis 11. koha. Viimasele on vundamendi ladunud just Tiit Räni. Tiit Räni on andnud suure panuse Eesti vehklemise arengusse ka teistes Eesti linnades. Tartus tõi Räni spordi juurde Viktor Kirpu, olümpiavõitja Erika Kirpu isa ja treeneri. Lisaks treenis ta Peeter Ainsami (NL-i espadroni karikavõistlustel 1971 võistkondlik esikoht) ja Tõnis Kaasikut (mitmekordne võistkondlik Eesti meister espadronis, Eesti Vehklemisliidu president 2004- 2013, Eesti keskkonnaminister 1992). Haapsalus, kus Tiit Räni ka 1955. aastal vehklemist Endel Nelise ja Olev Piirsalu juhendamisel harrastama hakkas, voolis Räni valmis mitmed tippvehklejad espadronis ja ka hilisemad tippspetsialistid omal elualal. Tema õpilasteks olid teiste seas Uno Koort (6-kordne individuaalne Eesti meister), Andrei Sõritsa (5-kordne individuaalne Eesti meister) ja ka Andres Lipstok (1974 NL-i koolinoorte spartakiaadi hõbe). Koort tegutses pikka aega vehklemistreenerina ja arendab siiamaani tugevalt sporditegevust Pärnus, Sõritsa on rahvusvaheliselt tunnustatud viljastusraviarst ja Lipstok tegutses Eesti Panga presidendina aastatel 2005-2012. Tiit Räni on kuulunud ka Eesti Vehklemisliidu juhatusse (1995-1998) ja tegutsenud Eesti Vehklemisliidus treenerite nõukogu esimehena. Eesti Vehklemisliit on tunnustanud teda mitmeid kordi eduka treeneritöö eest ja ta on valitud ka Eesti parimaks noorte treeneriks. Sportlasena tuli Tiit Räni ühel korral individuaalselt ja kaheksal korral võistkondlikult Eesti espadroni meistriks. Meistersportlase staatuse sai 1967. aastal. Tiit Räni on andnud väga suure panuse kogu Eesti vehklemise arengusse, arendades spordiala kolmes linnas – nii Tallinnas, Tartus kui ka Haapsalus. Ta on aidanud tõsta kogu vabariigis nii spordimeisterlikkuse taset kui ka harrastajaskonna arvu (vehklemisklubis Tallinna Mõõk treenib üle kolmandiku Eesti vehklejatest). Ta on hinnatud treener nii kolleegide kui ka õpilaste seas. Viimaste puhul on Tiit Räni tegevus ja õpetused aidanud suuresti kaasa sellele, et peale sportlaskarjääri lõpetamist, elaksid kõik täisväärtuslikku elu. Kõike eelpool toodud põhjendusi arvesse võttes, on Tiit Räni igati väärt Eesti Vabariigi Spordi elutööpreemiat. Jüri Salm Vehklemisklubi Tallinna Mõõk juhatuse liige /Digitaalselt allkirjastatud/ Curriculum vitae HARIDUS TIIT RÄNI 1966 Tallinna Pedagoogiline instituut, kehalise kasvatuse õpetaja eriala 1962 Haapsalu Õhtukeskkool ISIKUANDMED TÖÖKOGEMUS Nimi: Tiit Räni 01.01.2017 - … Vehklemisklubi Tallinna Mõõk treener Sünniaeg: 20.07.1944 01.01.1996 – 31.12.2016 Vehklemisklubi “Tallinna Mõõk” Elukoht: Tammsaare tee 73-71, tegevdirektor Tallinn 13415 01.04.1993 – 31.12.1995 Eesti Vehklemisliit, vehklemissaali Telefon: +372 56472800 juhataja E-post: [email protected] 11.05.1990 – 26.03.1993 Eesti Koolispordi Liidu Toimetuse juhataja 06.11.1987 – 10.05.1990 Eesti NSV Laste ja Noorte Spordikool, treener-õpetaja 22.08.1983 – 05.11.1987 Haapsalu 8-kl. Kooli direktor 01.09.1982 Haapsalu 8-kl. Kooli õppealajuhataja 01.09.1979 Haapsalu 8-kl. Kooli keh.-kasv. Õpetaja 01.09.1969 Haapsalu Rajooni Laste ja Noorte Spetsialiseeritud Spordikooli vehklemistreener 01.08.1966 – 01.09.1969 KS ”Dünamo”EV Nõukogu vehklemistreener (Tartu) Lisainfo: - Vanemtreener EKR 6 kutsetase - Kuulunud 1995-1998 Eesti Vehklemisliidu juhatusse - Juhtinud Eesti Vehklemisliidus treenerite nõukogu PARIMAD TULEMUSED VEHKLEJANA - Eesti meister espadronis, individuaalne 1970 - 8-kordne võistkondlik Eesti meister espadronis - 1962, 1963, 1966–68, 1973, 1975 ja 1978 - Kuulunud 1961–73 Eesti espadronikoondisse - Meistersportlane (1967)