Taotlus riigipreemiale

RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Leo Rohlin (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia X (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Selgitus aastapreemia kategoorias kandideerimise juurde (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Jaan-Eik Tulve, riigi kultuuripreemia laureaat (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas Helena Tulve, riigi kultuuripreemia laureaat või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon 56 276 456 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Jaan-Eik Tulve, dirigent 09.01.2022 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.  Jaan-Eik Tulve Helena Tulve Taara 19 10918 Tallinn Tel.: 56 276 456 e-mail: [email protected] [email protected] Tallinnas, 9. jaanuaril 2022 EV Kultuuriministeeriumile AVALDUS Teeme riigi kultuuripreemiate komisjonile ettepaneku anda riigi elutööpreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise ning pedagoogilise tegevuse eest keraamik Leo Rohlinile. Leo Rohlin on unikaalne nähtus eesti keraamikas, teda võib nimetada ka suure algustähega keraamikapedagoogiks. Ta on teinud originaalloomingut, tööstuskeraamikat, õpetanud noori, arendanud erinevaid tehnikaid ja oma teadmised põhjalikult kirja pannud. Tema loodud teosed on detailitundlikud geomeetrilised tervikud, mis kannavad endas nii mängulisust, rahu kui ka valgustatud vaikust. Tema isikunäitused on olnud kõik erakordsed sündmused tänu peenelt läbitunnetatud kontseptsioonile, alati uutele ideedele, heale vormitajule ja ülesehitusele. Riiklik elutööpreemia oleks väärikas tänu maestrole tema mitme eest panustatud aastatele. Jaan-Eik Tulve, riigi kultuuripreemia laureaat Helena Tulve, riigi kultuuripreemia laureaat  Rohlin Leo Rohlin õppis Tallinna 7. keskkoolis. Pärast keskkooli lõpetamist 1957. aastal läks ta kaheks aastaks Tartu Kunstikooli. Seejärel õppis keraamika erialal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (lõpetas 1965). Aastatel 1964–1968 töötas Rohlin Tallinna Ehituskeraamikatehase keraamikatsehhis keraamik-tehnoloogi ja tsehhikunstnikuna. 1968–1972 oli Rohlin tööl ERKI keraamika ja klaasikunsti kateedris, kuid jätkas ka poole kohaga keraamikatsehhis töötamist. 1974–1984 oli Rohlin keraamika ja klaasikunsti kateedri juhataja. 1989–1995 oli ta ERKI prorektor ning aastatel 2000–2005 Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna juhataja. Alates 1986. aastast oli Rohlin korraline professor ning alates 2005. aastast emeriitprofessor. 2010. aastal valmis Igor Ruusi dokumentaalfilm "Leo Rohlin". Näitused Valik isiknäitusi: Tarbekunstimuuseum 1982–1983; Svanekegarden, Taani Kuningriik 1992; "Klassikud" Tarbekunsti ja Disaini Muuseum 2003–2004; "Ajast aega" EKA galerii 2009; "Nokturn" Hop galerii 2011; "Nokturn II. Üksi" Kunstihoone galerii 2014; "Kui seda metsa ees ei oleks" Hop galerii 2016; "Visioonid maast ja taevast" Evald Okase muuseum 2016; "Valgust oodates" Hop galerii 2020. Valik näitusi: Keraamika näitus-konkurss Faenza, Itaalia 1974, Baltimaade tarbekunsti triennaalid, Tallinn 1988, 1991, Baltimaade ja Taani Kuningriigi tarbekunstinäitus Kopenhaagen-Riia-Vilnius- Tallinn 1992, Põhjamaade disaini ja tarbekunsti näitus "From Dream to Reality" Tallinn- Vilnius-Riia-Göteborg-Helsingi 1993–1994, Baltimaade keraamikanäitus Wellington B.Gray Art Gallery, USA 1996, Eesti keraamika juubelinäitus Kunstihoone 1998, Läänemere maade kunstinäitus "Blue Links" Frederiksvaerk, Taani Kuningriik 2000, Eesti keraamika juubelinäitus ETDM 2013, Baltimaade keraamikanäitus "Under the Black and Baltic Deep" Northern Clay Center, Minneapolis, USA 2018, Rahvusvaheline keraamikanäitus "Ceramics Now. The Great Artists of Contemporary Ceramic" Faenza, Itaalia 2018, Baltimaade keraamikanäitus "CREO ERGO SUM" Riia, 2020 Olulisemad teosed Näitusetööd: Vormid "Flora III" 1973, "Kosmos" 1974, "Sula" 1978, "Kuup" 1979, "Põld 1981–1982, "Sinine kaar" 1986, "Põhjala" 1988, "Põhjarannik" 1988, "Seltskond" 2000– 2001,. Seinareljeefid "Nägemused I-IV" 2009–2014, triptühhon "Tulek-Olek-Minek" 2009, "Keraamilised etüüdid 1–36" 2009–2013, Tekstiiliinstallatsioonid "Appasionata" , "Öised helid", "Öine aed", "Karilatsi pastoraal", "Öised rajad" 2011–2013, 14-osaline kollaaž akvarelli-tušimaali tehnikas "Kui seda metsa ees ei oleks" 2016. Seinareljeefid "Must lagi on meie toal" 2016, "Puudutus" 2020, "Kogudus" 2020, "Aken" 2020, "Ja valguse varjulise" 2019–2020 Monumentaaltööd: • Keraamiline pannoo Haldusjuhtide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi hoonel Mustamäe tee 22, 3,5x15 m, 1978  • Keraamiline pannoo Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse ujulasse, 3x11 m, 1980 Monograafiad: • "Keraamika käsiraamat", EKA kirjastus 2003 • "Eesti keraamika ajast aega", EKA kirjastus 2007 Valik artikleid: • "Tarbekunst ja "tarbe"kunst", SV 12.11.1976 • "Ta räägib siiski? Räägime veel...", PM 27.02.2010 Kataloogid: • "Leo Rohlin. Keraamika" ENSV Kultuuriministeeriumi ja Kunstimuuseumi väljaanne 1983 • "Klassikud. Leo Rohlin" Tarbekunstimuuseumi väljaanne 2004 Valik artikleid: Tiina Käesel "Jutuajamine Leo Rohliniga" SV 28.01.1983, Jaak Olep "Vestlus Leo Rohliniga" Kunst ja kodu (53) 1984, Kai Lobjakas "Armastusest keraamika vastu" Päevaleht 03.12.2003, Airi Ligi "Klassik Leo Rohlin – kui teda poleks, siis tuleks ta välja mõelda" Sirp 16.01.2004, Tiina Käesel "See on Rohlin" EE Areen 05.02.2004, Eero Epner "Leo Rohlin, milline on teie meelest olukord Eesti tarbekunstis?" EE Areen 05.02.2004, Ingrid Allik "Leo Rohlin" New Ceramics 2, 2012, Kadri Mälk "Öö laul Kunstihoone galeriis. Leo Rohlin "Nokturn II. Üksi"" EE 30.01.2014, Tiina Käesel "Öömuusikat vaadates" Sirp 07.02.2014, Hille Karm "Leo Rohlin. Keraamikuamet on paljuski põllumehe oma moodi" Maaleht 24.04.2014 Tunnustus # "Sula" (1978–79) Šamott, krakleeglasuur Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum • 1979 – Kristjan Raua preemia (keraamiline dekoratiivpannoo Eesti NSV Ministrite Nõukogu juhtiva kaadri täiendusinstituudi fassaadil) • 1998 – Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (esinemine Eesti Keraamika aastanäitusel) • 2003 – Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia ("Keraamika käsiraamat" ja isikunäitus Tarbekunstimuuseumis) • 2004 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia • 2007 – Eesti Kunstnike Liidu auliige • 2011 – Valgetähe III klassi teenetemärk[1] • 2015 – Kristjan Raua preemia (aastakümnetepikkune hindamatu panus eesti keraamika arengusse) • 27.11.2020 • Alates reedest, 27. novembrist saab Hop galeriis vaadata Leo Rohlini isikunäitust „Valgust oodates“. • • Avataval näitusel saab vaadata Leo Rohlini vastvalminud seinareljeefe, mis on edasiarendus kunstniku autoritehnikas valminud teostest. Teostekomplekti kesksed teemad on rahu, vaikus ja valgus. Tervikliku koosluse moodustavad detailitundlikud, mantralilkud kompositsioonid, kus kandvat rolli mängib harilik ristpeakruvi. Jõulised ja ühtaegu õrnad, ülimalt selged geomeetrilised motiivid on omas lihtsuse paradigmas ühtaegu mängulised, kaasaegsed ja ajatud. Kunstnik on hetke, aega ja valgust arvestades lähenenud oma tööle aupaklikult, toetudes oma lapsepõlvekogemusele. • • Varases lapseeas elasin Karilatsis, Põlvamaal. Olid karmid sõjajärgsed aastad. Jõulunädalal toodi tagakambrisse kuusk, millele riputasime hõbetatud papist ehted – hulk tähti ja kuusirp ning okstele kinnitasime ka hõbetatud traadist küünlahoidjad koos valgete küünaldega. Minu õlgmadratsiga säng oli samas toas, vaatega nii kuusele kui aknale, kust läbi valge heegeldatud kardina paistis öösiti hõbedaselt helkiv päriskuu ja vilkusid tuhanded päristähed. Ning kui aknale lähenesin, siis nägin aknapiidani ulatuvaid ja kuuvalgel sätendavaid valgeid lumehangesid. • Kõik see kokku sulandus jõuluaja hõbevalgeks sädelevaks ja ootusärevaks müsteeriumiks, mis meenub mulle kauge mälestusena igal aastalõpul. • Ning nüüd, kolmveerand sajandit hiljem, püüan osakestki sellest sädelusest põimida ka käesoleva jõulueelse näituse arhetüüpsetesse kujunditesse. Ehk väljendab see tagasihoidlik ekspositsioon tinglikut ka ootust millegi helgema järele. • • Leo Rohlin  • • Leo Rohlin on tunnustatud Eesti keraamik ja keraamikapedagoog ning Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pedagoogi- ja loomingulise töö kõrvalt on ta välja andnud kaks mahukat raamatut: „Keraamika käsiraamat“ (2003) ja „Eesti keraamika ajast aega“ (2007). Ta on osalenud aastast 1965 rohkem kui üheksakümnel näitusel nii Eestis kui ka välismaal ning tema töid leidub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Eesti ajaloomuuseumis ja Porvoo linnamuuseumis Soomes ning erakogudes Rootsis, USA-s ja Eestis. Leo Rohlin on Eesti Kunstnike Liidu ja Keraamikute Liidu liige. • Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. • Näitus jääb avatuks 15. detsembrini. • • Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS. • • Fotol: teos „Kogudus“ • Foto: Leo Rohlin Keraamika käsiraamat Leo Rohlin Käsiraamat on asendamatu kõigile keraamikahuvilistele, kes soovivad selle alaga põhjalikumalt tegelda. See on eeskätt teatmeteos, milles käsitletakse kokkuvõtlikult keraamika ajalugu, vaadeldakse lühidalt nüüdiskeraamika suundumusi ja tutvustatakse põhjalikult mitmesuguseid keraamikatehnoloogiaid, s.h keraamika valmimise tehnoloogilist protsessi, vajaminevaid materjale ja seadmeid, keraamika liike ja nende iseärasusi, erinevate põletusre˛iimide jaoks kasutatavaid keraamiliste masside ja glasuuride koostisi. Lisatud on ka tabelid keraamikas tarvitusel olevate toorainete kohta, keraamikatehnoloogia seletav sõnastik ja lühike peatükk keraamikaga tegelemisel vajalikust tervisekaitsest. ----------------------------- Leo Rohlin on kirjutanud monograafiad „Keraamika käsiraamat“(EKA kirjastus, 2003) ja „Eesti keraamika ajast aega“ (EKA kirjastus, 2007)Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Leo Rohlin (s. 1939) on mainekas Eesti keraamik ja keraamikapedagoog. Teda on pärjatud mitme riikliku tunnustusega, sh. 1979. aastal Kristjan Raua nimelise preemiaga. Eesti Kunstiakadeemiaga seob teda 45 aasta pikkune pedagoogitöö. See raamat on kontsentraat praktilistest kogemustest ja informatsioonist, mida autor on kogunud ja fikseerinud peaaegu 50 aastat kestnud loomingulise ja pedagoogilise tegevuse jooksul. Toimetanud Elo Lutsepp ja Mari Aas Kujundanud Andres Tali Kolmapäev, 09. mai 2018 Valiknäitus Heimtali muuseumi rahvamajas Sel nädalal avati ERMi sõsarmuuseumis Heimtalis keraamik ja emeriitprofessor Leo Rohlini isikunäitus „Siit nurgast ja sealt nurgast“. Näitus on pühendatud vaibakunstnik akadeemik Anu Raua 75. sünnipäevale. „Möödunud suvel oli mul rõõm kududa Anu Raua juhendamisel oma lõim Eesti sajandivaipa. Siis tegigi Anu mulle ettepaneku korraldada Heimtalis näitus, mille võtsin tänuga vastu. Olles siinmail meenub mulle, et just Heimtalis olin Tartu Kunstikooli õpilasena 1958. aastal suvisel maalipraktikal. Seega on siin üks lähtepunkte, kust sai alguse kogu minu edaspidine loominguline tegevus,“ ütles Leo Rohlin. Heimtali muuseumi juures rahvamajas eksponeeritud näitusel näeb väikest valikut Rohlini 1980.–90. aastatel valminud vormikeraamikast, lähiminevikus loodud keraamilisi seinareljeefe ja tekstiilifragmentidest kujundatud installatsiooni. Siit nurgast ja sealt nurgast Näitus on avatud 21. juulini 2018 Keraamik Leo Rohlini isikunäitus Heimtali muuseumi rahvamajas. Käesolev näitus on tagasihoidlik tänuavaldus mu heale kolleegile Anu Rauale tema suure tähtpäeva puhul. Tõin näitusele väikese valiku erinevatel aastakümnetel valminud keraamikast ja ka mõned tekstiilikompositsioonid. Keraamika osas on eksponeeritud erinevates glasuuritehnikates teostatud õõnesvorme 1980.-1990. aastatest. Lähiminevikus valminud seinareljeefidest on esindatud „Must lagi on meie toal” 2016. aastal Juhan Liivile pühendatud näituselt ning samast perioodist kaks reljeefi „Nägemuste” seeriast. Fragmente tekstiilikangastest kasutasin 2014. aastal Klassikaraadio ööprogrammile pühendatud näitusel „Nokturn II. Üksi” . Käesoleval näitusel on välja pandud osa kompositsioonidest „Karilatsi pastoraal”, „Öised helid” ja „Appasionata”. Nende tööde inspiatsiooniallikaks on endastmõistetavalt muusika. Tänan Eesti Rahva Muuseumi võimaluse eest Heimtalis näitus luua ning abi eest tööde kohaletoimetamisel. Ka tänan Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi täiendamaks ekspositsiooni oma kogus oleva vormigrupiga „Põld I-III”. Eriline tänu Anu Rauale ja tema arvukale sõpruskonnale abi eest näituse püstipanemise talgutel. Leo Rohlin´i isiknäitus "Ajast aega" Toimumise aeg: 06.09.2010-24.09.2010 Korrus: II korrus  Näituse kirjeldus: Leo Rohlin on tunnustatud eesti keraamik, kes on õppinud Tartu Kunstikoolis, ERKI-s. Rohlin on olnud aastaid keraamika õppejõud ja alates 2005. aastast emeriitprofessor, pedagoogi ameti kõrvalt on kirjutanud mitmeid eriala kirjandust. Kunstnik on Eesti Kunstnike Liidu ja Keraamikute Liidu liige. Näitus „Ajast aega“ on komplekteeritud põhiliselt viimase kolme aasta jooksul tehtud töödest. Tegemist on kujunditega, milliste loomiseks on kasutatud tuhandeid väikeelemente. Näitust võib tinglikult jaotada kahte ossa - seinaplaadid „Kosmiline geomeetria“ ja vertikaalsed kujundid „Fragmentaarium“. Keraamilistest ja portselanist väikedetailidest kujundatud reljeefsete seinaplaatide geomeetrilise algega kujundikeel on minimalistlik. Siin on püütud väljendada teatud tähendusi ja meeleseisundeid ning pakkuda vaatajale võimalusi enesekaemuseks ning erijuhul koguni mediteerimiseks. Vertikaalsete kujundite loomisel on lähtutud erinevatest materjalidest – ehitusel kasutatavatesse lehtmetallist profiilidesse on lükitud nii keraamilisi plaadikesi kui tekstiilirestidest moodustatud kujundeid. Need seeriad kujutavad endist ruumikujunduslikke fragmente, etüüde, millistesse süüvimisel võib leida lisaks taotluslikult esteetilisele väljenduslaadile ka sügavamat allteksti. Tehnilisest küljest võiks siinkohal toonitada erinevate materjalijääkide, eriti tekstiili taaskasutamisvõimalust ruumikujunduslikel eesmärkidel. Viimasel juhul on tegemist assamblaaž-tehnikaga. Kunstnik Tiina Käesel on võrrelnud väljapaistva isiksuse Leo Rohlini väga lihtsaid, ülevaid ja võimsaid töid Arvo Pärdi muusikaga. Sellise värvika isiksuse elust ja loomingu erinevatest etappidest on võimalik filmi näha Võru Linnagaleriis 23.09 kell 18.00, samuti räägime meistriga Eesti keraamika arengust. “Seltsiline” Valmimisaasta: 2001 Formaat: Vaas. Mõõtmed – h 65 cm. Kivinõu, põllupaoglasuur. Töö on valminud 2001 aastal ning oli eksponeeritud ETDM-is 2003/04 toimunud isikunäitusel “Klassikud” osana installatsioonist “Seltskond” . Installatsiooni loomisel oli inspiratsiooni allikaks väärikate persoonide järjekord presidendi vastuvõtutseremoonial. Sellest johtuvalt võiks töö nimetus olla “Seltsiline”. Samas võib see töö olla ka lihtsalt vaas. LEO ROHLIN Kui seda metsa ees ei oleks. . . 08.04.- 26.04. 2016 Hop galerii Tallinn Hobusepea 2 Tänapäeva Eesti keraamika elavaks klassikuks tituleeritud kunstnik em.prof. Leo Rohlin esitleb taaskordset soolonäitust „Kui seda metsa ees ei oleks. . . “ Hop galeriis. Viimastel aastatel on kunstnik kaugenenud täiusliku argivormi otsingutest, millegi abstrakstsema ja laiapiirilisema poole, jäädes samas tuntavalt väljapeetuks. Näitus „Kui seda metsa ees ei oleks. . .“ on kummardus luuletaja Juhan Liivile. „Kellelegi ei ole aga saatus nii armutu olnud kui Juhan Liivile. . . Kuid vaevalt oli ta ise oma annete suurust ja väärtust suutnud sisemiselt ära tunda ja tõsiselt hinnata, kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. Ja siis lõi Juhan Liiv oma filosoofilised sügavmõttelised laastud ja oma parimad luuletused, täis üllatavaid tundmustepöördeid, ootamatuid luuleliste nägemuste vaheldusi ja isegi kurvameelsust.” Villem Ernits „Juhan Liivi matustel” Postimees 25.XI 1913 Näitus koosneb installatiivsest tööst mille keskmeks on teos „Must lagi on meie toal…“ – must ruut, mis osutab poeedi tundlikule närvikavale ja on valminud aastatel 20152016. Materjaliks tumehall portselan, kraaterglasuur, lõng, kipsikruvid. Näituse teine osa, „Kui seda metsa ees ei oleks…“, koosneb Juhan Liivi loodusluulest inspireeritud piltinstallatsiooni akvarellifragmentidest, mis on maalitud kunstniku üliõpilaspõlves, aastatel 196465 ning millest moodustub koos tänapäevase tuššimaalinguga 14 osaline kollaaž. Leo Rohlin sündis 1939 Tallinnas. 1965. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Alates 1964. aastast töötas Rohlin Tallinna Ehituskeraamika Tehases kunstnik-tehnoloogina. Aastast 1968 õpetas Eesti Kunstiakadeemias, kus alustas vanemõpetajana, jätkas dotsendi ja professorina. Oli kunstilise keraamika ja klaasehistöö kateedri juhataja, õppeala prorektor ja keraamikaosakonna juhataja. Alates 2005.a. EKA emeriitprofessor. Aastast 1970 kuulub Rohlin Eesti Kunstnike Liitu. Ta on esinenud arvukatel näitustel Euroopas ja USA-s. Kolmeteistkümnest isiknäitusest olulisemad toimusid aastail 1982-83 ja 2003-2004. Viimased isiknäitused toimusid koondnimetuse „TÄNU“ all EKA galeriis (2009), Võru Linnagaleriis (2010), HOP galeriis (2011) ja Tallinna Kunsthoone galeriis (2014). Leo Rohlin on kirjutanud monograafiad „Keraamika käsiraamat“(EKA kirjastus, 2003) ja „Eesti keraamika ajast aega“ (EKA kirjastus, 2007) Teda on tunnustatud mitmete aunimetuste ja preemiatega, neist olulisemad on: Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1979 ja 2015 ), Riigi Kultuuripreemia (2004) ja Valgetähe III klassi orden (2011). Näitust toetab Kultuurkapital. Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. 29 september 2018 — 04 november 2018 omavahel. oskustest Kunstnikud Mona Aghababaee, Katja Beckman, Leesi Erm, Nadia Hebson, Anna Mari Liivrand, Eva Mustonen, Leo Rohlin, Kaisa Sööt ja Koit Randmäe, Mall Tomberg, Helle Videvik Kuraator Laura Põld, Kati Saarits Näitus toimub EKKMi ülemistel korrustel. Avamine: 28. septembril kell 18:00. Inglisekeelne kuraatorituur toimub 29. septembril kell 17:30. EKKMis saab esmakordselt näha eesti tarbekunsti klassikute teoseid dialoogis noorema põlvkonna autorite materjalitundliku ning protsessipõhise loominguga. Näitus „omavahel. oskustest” toob ühte ruumi traditsioonidele toetuva tarbekunsti ning nüüdiskunstis üha enam domineerivad materjalipõhised praktikad. Väljapaneku südamiku moodustavad kaasaegse kunsti konteksti asetatud nelja eesti tarbekunsti klassiku Leesi Ermi, Leo Rohlini, Mall Tombergi ning Helle Videviku meisterlikud teosed. Ajas muutunud, püsivaid või taasilmuvaid oskuspõhiseid loomemeetodeid aitavad avada Mona Aghababaee (Iraan), Katja Beckman (Rootsi), Nadia Hebson (Ühendkuningriik), Anna Mari Liivrand, Eva Mustonen, Kaisa Sööt ja Koit Randmäe. Näitus on mõtisklus sellistel teemadel nagu eneseküllase vormi võimalikkus kaasaegse kunsti näitusel, meisterlikkus materjalipõhiste tehnoloogiate valdamises ning aeganõudvates käsitöötehnikates töötavate autorite enesepositsioneerimise erinevused lähiminevikus vs. kaasaegsel kunstiväljal. Näitus toob esile küsimused nagu kuidas hinnata seda osa käelistes tehnikates tegutseva kunstniku tööst, mida nimetatakse tacit knowledge’iks ehk loomulikuks või kombatavaks teadmiseks? Kuidas anda edasi teadmisi oskusest? Millest koosneb oskus? Näitusega kaasneb kataloog, mille esitlus toimub 4. novembril. Graafiline disain: Aadam Kaarma & Sandra Kosorotova Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Akzo Nobel Baltics AS, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Briti Nõukogu Eesti esindus. ------------------------------- Leo Rohlin. Nokturn II, üksi. Tallinna Kunstihoone galeriis 9.01.-9.02. Nokturn II, Üksi. Leo Rohlini keraamika. 2014 Leo Rohlin: "Kokkuvõtte oma aastakümnetepikkusest loomingust tegin kümme aastat tagasi isikunäitusel tarbekunstimuuseumis. Käesolev ekspositsioon on pigem tagasihoidlik järelsõna tehtule, mis - paar erandit välja arvatud - koosneb viimasel viiel aastal valminud töödest ja erineb kardinaalselt varemloodust. Siin eksponeeritud installatsioonide peamiseks inspiratsiooniallikaks võib pidada klassikaraadio öist programmi "Nokturn". Selle programmi kuulajana olen üksi silmitsi ööga ja sealt kostva muusikaga. Siit ka näituse pealkiri ja olemus." Leo Rohlin sündis 1939. a Tallinnas. 1965. aastal lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal, alates 1964. aastast töötas Tallinna Ehituskeraamika Tehases kunstnik- tehnoloogina. Aastast 1968 õpetas Eesti Kunstiakadeemias, kus alustas vanemõpetajana, jätkas dotsendi ja professorina. Oli kunstilise keraamika ja klaasehistöö kateedri juhataja, õppeala prorektor ja keraamikaosakonna juhataja. Alates 2005. a EKA emeriitprofessor. Eesti Kunstnike Liidu liige 1970. aastast. Esinenud arvukatel näitustel Euroopas ja USA-s; kolmeteistkümnest isikunäitusest olulisemad toimusid aastail 1982-83 ja 2003-2004 (sarjast „Klassikud“) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Viimased isikunäitused toimusid koondnimetuse „TÄNU“ all EKA galeriis (2009), Võru Linnagaleriis (2010) ja HOP galeriis (2011). Leo Rohlini loodud on monumentaalpannoo Pirita Purjespordikeskuse ujulas Tallinnas (1980); ta on kirjutanud monograafiad „Keraamika käsiraamat“(EKA kirjastus, 2003) ja „Eesti keraamika ajast aega“ (EKA kirjastus, 2007). Tema loomingust on ilmunud kaks kataloogi: „Keraamik Leo Rohlin“ Kultuuriministeeriumi ja Kunstimuuseumi ühisväljaanne, 1983 ja „Klassikud. Leo Rohlin“ Eesti Tarbekunstimuuseumi väljaanne. Koostaja Airi Ligi, 2003. Leo Rohlinit on tunnustatud mitme aunimetuse ja preemiaga, neist olulisemad: Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1979), Riigi Kultuuripreemia (2004) ja Valgetähe III klassi orden (2011). Näituse avamine 9. jaanuaril 2014 kell 18.00. Kunstnik tänab osutatud abi eest Eesti Kultuurkapitali.