Taotlus riigipreemiale

Curriculum vitae Ees- ja perekonnanimi : JÜRI TREI Sünniaeg ja koht : 25. veebruar 1948 Haapsalu , EV kodanik Elukoht : Tallinn , Tanuma 38 Kontakt : mob 513 44 45, [email protected] Perekonnaseis : abielus , 3 tütart Haridus ja kvalifikatsioon : Tallinna Riiklik Konsevatoorium ( 1974– 1979) Laulukateeder ; ooperilaulu eriala Töökogemus : alates 2003 kuni tänaseni EV Välisministeerium pressi- ja infoosakond – nõunik ; avaliku diplomaatia - ja suhtlusosakond – nõunik 1999 – 2002 EV Peakonsulaat Peterburis – konsul 1994 – 1999 EV Välisministeerium protokolliosakond – nõunik 1980 –1 994 Kultuuriministeerium Kultuurikomitee / Teatrite Valitsus – juhataja ; Muusika - ja teatriosakonna – juhataja ja nõunik ; Paralleelselt õpingutega Tallinna Riiklikus Konservatooriumis : Eesti Televisioon m uusika - ja meelelahutussaated – režissööri abi, assistent ja režissöör ; Ooperi - ja Balletiteater “Estonia” – laulja ; 1968 – 1971 sund aja teenistus NSVL relvajõududes – merevägi ( vanem-madrus ). Täiendav info: O lnud Eesti Vabariigi riiklike tseremooniate korraldustoimkondade s peakorraldaja ja liige 1991 – 1999 ning hilisem nõustaja ( vabariigi aastapäevad , võidupühad , taasiseseisvuspäevad , Tartu Rahu aastapäevad ) , riikliku komisjoni Eesti lipp 120 esimees , mitmete Eesti ajalugu ja muusikakultuuri tutvustavate projektide - “Jaan Poska ja Tartu rahu ”; “Eesti autonoomia 100” ; “ Muusikaline kingitus Eesti riigilt ” ; “Eesti diplomaatia 100”; “ Eestlased Peterburis ” algataja ja korraldaja . Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse liige ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige . Eesti Lipu Seltsi asutajaliige ja esimees . Jaan Poska Mälestusfondi juhatuse liige ja muuseumi ühiskondlik giid . Peterburi Jaani Kiriku Fondi juhatuse esimees . Ajaleht “ Peterburi Teataja ” taasasutaja ja toimetaja . Riigikaitse ja ühiskonnaõpetaja , lektor riigiprotokolli - , sümboolika ja diplomaatia alal . Eesti kaitseväe eruohvitser , mereväe nooremleitnant . Eesti tuntud heliloojate ja interpreetide elu ja loomingu tutvustaja nii kodumaal kui v älisriikides – R. Tobias, H.Eller , R. Valgre , G. Ots jt ; Autasud : Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk (IV klass ) ; Norra Kuningriigi Rüütlirist o hvitser ; Läti Vabariigi Kolme Tähe orden ; Välisministeeriumi teeneterist ; Välisministeeriumi teenetemärk ; Justiitsministeeriumi Vabaduse Tammepärja aumärk ; Tallinna Linna teenetemärk ; Kaitseliidu Valgerist ; Kaitsejõudude teeneterist ; Medal “10 aastat Eesti Kaitseväge ” Vahipataljoni teenetemärk ; EELK teeneterist ; Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenete medal ; Jakob Hurda preemia ; “ Selge sõnum 2017” tunnusmärk Harrastused : sport, ajalugu , muusika (sh laul mine Eesti Teaduste A kadeemia m eeskooris ) , te ater ESILDIS Jüri Trei esitamise k s t riigi kultuuripreemiale . Eesti taasiseseisvumise taastamise 30. aastapäeva ja Eesti diplomaatiliste suhete loomise 100 . juubeliaas tal on kohane ära märkida diplomaadi ja kultuuritegelase Jüri Trei aastatepikkust ja tulemuslikku tegevust ning panust riikidevaheliste kultuurikontaktide taastamisel , uute loomisel , samuti Eesti kultuuripärandi uurimisel , hoidmisel ja tutvustamisel . Jüri Trei tegevust iseloomustab aastatepikkune ja tulemuslik töö E esti V abariigi riiklike tähtpäevade ga seotud traditsioonide taastamisel , riiklike tseremooniate ja suurürituste otsesel ettevalmistamisel ja läbiviimisel , tuntud riigi- ja kultuuritegelaste mälestuse jäädvustamisel (sh matmispaikade korrastamisel ja kaardistamisel ) ning meie aj aloo ja kultuuri tutvustamisel. Jüri Trei tegevust iseloomustab tulemuslik töö Eesti diplomaat i a ajaloo ja kultuuriga seot ud arhiivimaterjalide kogumisel ning nende materjalide uurimisel ja talletamisel. Jüri Trei algatusel ja sihikindla uurimisöö tulemusel on valgust näinud mitmed trükised. 2006. aastal ilmu s „Eesti välisteenistuse bi bli ograafiline leksikon 1918-1991“, 2008. aastal „Teine tulemine“, mis tutvustasid meie diplomaatia ajalugu . Mitmete st erinevatest allikatest avastatud huvitavate arhiivimaterjalide põhjal on Jüri Trei koostanud ajalooteemalisi artikleid ja esinenud huvitavate ettekannetega. Jüri Trei on nõutud ja hinnatud lektor Eestis ja ka väljaspool Eestit. T a on esinenud loengutega paljudes õppe - ja kultuuriasutustes . Ajaleht „Pärnu Postimees“ tunnistas oma lugejate kirjade ja arvamuste põhjal , tunnistas tema Peterburi teemalised loengud aasta kõige huvitavamateks. E rilist rõhku on Jüri Trei pannud esinemistele noorte ees ja seda eeskätt üldhariduskoolides, kutsekoolides ja ülikoolides Eesti ajaloo ja kultuuriloo tutvustamisel. Jüri Trei on osalenud mitmete rahvusvaheliste ajaloo- ja kultuurialaste konverentside, näituste, eesti keelepäevade, filmi - , muusika- ja teatripäevade, kontsertide ettevalmistamisel ja korraldamisel ning Eestit tutvustavate trükiste, audio- ning videomaterjalide ettevalmistamisel ja väljaandmisel. Pikaajalise kogemuse ja mitmekümnete aastate jooksul kogutud info materjali põhjal peab Jüri Trei oluliseks Eesti ajaloo tutvustam ist nooremale põlvkonnale eeskätt läbi Eesti suurkujude ning oluliste riiklike tähtpäevade tutvustamist kõikvõimalikel üritustel Eestis kui ka väljaspool Eestit. Jüri Trei peab oma missiooniks Eesti ühiskonda puudutavate haridus- ja kultuuri valdkon n d a ga ning ajaloo jäädvusta misega seotud teemade tõstata mist ja nende le lahenduste otsi mist . Jüri Trei on olnud väga paljude ettevõtmiste ideede autor ja initsiaator , mis on tänu tema loodud suhtlus ja kontaktvõrgustikule. toonud ja too b jätkuvalt kasu Eesti ühiskonna edendamisele ja kultuuri elu rikastamisele ning Eesti tutvustamisele maailmas. Jüri Trei mitmek ülgne tegevus on leidnud tunnustamist nii kodumaal kui ka rahvusvahelise l tasemel. Jüri Trei tegemiste lühike kronoloogia: Eesti Lipu Seltsi asutaja , juhatuse esimees ja juhatuse liige . Eesti lip u juubelikomisjoni de liikmena ja ka esimehena on ta osalenud erinevate suurürituste ja programmide ettevalmistamisel. Komisjon id ja töögrupid on tegutse nud nii ühiskondlikel alustel kui ka valitsuse poolt kinnitatud programmi de raames. Korraldat ud on näitusi ja loenguid, tutvustatud Eesti riigi lipu kasutamise korda , osalet ud lipuseaduse muutmist plaanitavate ettepanekute ettevalmistamisel, ant ud välja Eesti lipu ajalugu ja lipu kasutamise korda tutvustavaid trükiseid jne. Eesti Lipu Seltsi loomisega jätkati juba varem alustatud tö id, kaasates seltsi tegemistesse mitmeid isamaalisi ühendusi - Eesti Naislaulu Selts i , Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi jt , kellega koos on traditsiooniks saanud lipupäevade tähistamine . Jüri Trei algatusel ja osa lusel on korraldatud sadu loenguid ja õppepäevi Eestimaa koolides, kultuuriasutustes ja kaitseväeüksustes . Jüri Trei ettevalmistamisel ja vahetul juhendamisel on toimunud E esti Vabariigi aastapäevade, taasiseseisvuspäevade ja Võidupühade ürituste tseremooniad . Eesti 150. juubelilaulu- ja tantsupeo ettevalmistustööde käigus ja peo korraldamise ajal aitas Jüri Trei ( nagu varasemate laulu- ja tantsupidude korraldamisel ) , muretseda vajalik u sümboolika ja paigaldada see nii tantsu- kui lauluväljakule . Ühtlasi seisis Jüri Trei hea laulupeo rongkäigu lipusümboolika õige paigutuse eest. 2019. aasta oli E esti L ipu 135. juubeliaasta ja seda tähistati Jüri Trei eestvõttel ja koostööpartnerite abiga kõikjal üle Eesti. Jüri Trei algatusel os aleti Võnnu lahingu võidu 100-nda aastapäeva programmi ettevalmistamise l Lätimaal Cesises, koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liiduga korrastati Eesti V v abadussõjas langenute haudasid , valmistati ette ja korraldati mitmeid V v abadussõja teemalisi näitusi ning anti välja erinevates keeltes Eesti ajalugu tutvustavaid trükiseid. E esti Lipu Selts osales purjelaeva „A dmiral Bellingshausen “ Antar k tika ekspeditsiooni käivitamise e t a pil Kroonlinnas ja Peterburis. Eesti Lipu Selts i esimehena ja Rahvuskaaslaste programmi liikme na on Jüri Trei korduvalt o salenud ülemaailmsete ESTO päeva de korraldamis toimkon dade töös , toeta nud ürituste läbiviimist lipusümboolika alase nõustamise ja algata nud Eesti lippude kinkimise tublimatele väliseesti koolidele ja seltsidele . Jüri Trei ettepanekul on kujunenud Eesti Lipu Seltsil kenaks traditsiooniks kinkida Eesti Olümpiakomitee delegatsioonile sini-must-valged kandelipud, millega osaletakse pidulikel tseremooniatel nii suvistel kui ka talvistel olümpiamängudel. Jaan Poska m a ja taastaja ja mälestusfondi juhatuse lii ge. Jüri Trei on olnud Kadriorus asuva ajaloolise Jaan Poska maja taastamise üks aktiivsemaid eestvedajaid ja Poska muuseumi asutaja id ning ühiskondlik giid. Muuseumi külastajatele on koostatud erinevaid väljapanekuid ja valmistatud erinevates keeltes trükiseid , mis on seotud Eesti ajalooga. Tänaseks on muuseumi külastanud juba üle 4 5 000 inimes e nii Eestist kui paljudest välisriikidest . Jaan Poska juubeli väärikaks tähistamiseks avati fondi eestvedamisel ja koostöös Tallinna linna ja EV Kultuuriministeeriumiga Jaan Poska mälestusmärk ning valmistati ette mitu ajaloonäitus t , mida on tutvustatud koos loengusarja de ga nii kodu- kui välismaal. Tartu rahu 100. aastapäeva ks valmistati samuti ette mitmed näitused , mida tutvustati nii Eestis kui ka välisriikides. Kodanikuna ja diplomaadina peab Jüri Trei oma kohuseks hoolitseda meie tuntud kultuuri- ja riigitegelaste haudade korras hoiu , sh Jaan Poska ja tema perekonna hauaplatsi eest. Programmi „Eestlased Peterburis“ idee autor, käivitaja ja eestvedaja. Programmi raames on ellu kutsutud ja suudetud teostada järgmised ideed: Jüri Trei on Peterburi Jaani kiriku taastamise idee algataja ja elluviija , millest on kujunenud suurepärane turismiobjekt ja suurepärane kontserdisaal - – Eesti kultuuri keskus . Peterburi Jaani kiriku taastamiseks loodi konsul Jüri Trei ettepanekul 1999. aastal Peterburi Jaani Kiriku Fond, mille eestvedamisel alustati maja korrastustöödega . Jüri Trei eestvõttel korralda ti talguid , kuhu kutsuti osalema Peterburis elavaid eestlasi ja eesti kunstikollektiive (koorid jt). Jüri Trei initsiatiivil koostati kiriku ajaloo kohta põhjalik õiend ja kiriku konserveerimise projekt, kirikusse paigaldati uus elekt ri- ja sidesüsteem. Pärast sakraalehitise korrastamist al gas kirikus aktiivne tegevus, alustasid tööd mitmed kursused ja hakati korraldama eesti keele päev i. Tänu olulistele ja õigeaegsetele ettevalmistustele sai jätkata kiriku ehitusprojekti elluviimisega , mis päädis kiriku lõpliku taastamisega 2011. aastal. Peterburi kiriku p rogrammi raames on Jüri Trei koostanud ja korralda n ud mitmeid näitusi ja loengusarju tutvustamaks Eesti ajalugu, samuti Peterburi Jaani koguduse ja Jaani kiriku lugu , mis aitasid kaasa Eesti ja Vene ametnike positiivsele häälestatusele ning kiriku taastamise probleemidega seotud küsimuste kiiremale lahendamisele . Jaani kirikust on saanud Peterburi hinnatuimaid kontsertsaale ning Eesti kultuuri keskus . A jalehe „Peterburi Teataja“ taasilmumise idee al gataja, toimetaja ja väljaandja . „ Peterburi Teataja “ väljaandmist alustati juba aastatel 1908-1917 ning see väljaanne omas olulist osa eestlaste koondamisel ja autonoomia nõude esitamisel 1917 . aasta märts is /aprill is Petrogradis. Lehe taas ilmumine aastast 1999 on aidanud kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri tutvustamisele ning ühendanud e estlasi Peterburis ja Venemaal. Ligi veerand sajandi jooksul , mil Jüri Trei on ajalehte toimetanud, on leheveergudel kajastatud eestlaste tegemisi Peterburis kui ka tutvustatud kodu-Eesti uudiseid ida-diasporaale. Eesti Vabariigi ja Eesti autonoomia 100. aastapäeva puhul valmistati Jüri Trei initsiatiivil ette näitus „Eesti autonoomia sünd“, mida on esitletud koos loengusarjaga nii Peterburis kui ka Eestimaa koolides ja erinevates kultuuriasustustes. Peterburis , Jüri Trei poolt avastatud/leitud arhiivimaterjal id e tulemusena on päästet ud hävimisohus olnud Eesti ajalugu ja kultuuri puudutavad hinnalised dokumendid, heli salvestised ning fotomaterjalid. Leitud a rhiivi materjale on kasutatud juba mitmete trükiste väljaandmisel ( R aimo Pullat, K ulle Raig, V eronika . Mahtina jpt) . Jüri Trei poolt l eitud arhiivimaterjalide , nende taastamise ning salvestamise tulemusel anti välja CD plaadid „Georg Ots – Petrogradis, Leningradis, Peterburis“, „Peeter Laul“ (pianist), „Rein ja Peeter Laul“ (pianist ja helilooja) jne. Jüri Trei oluliseks teeneks on Peterburi ja Kroonlinna maetud eestlaste ja eestimaalaste haudade (Tartu Ülikooli rektor G. F. Parrot, füüsik M. H. Jacobi, admiral F. G. Bellingshausen, diplomaat ja õigusteadlane F. F. Martens jt). kaardistamine ning hauaplatside korrastamine koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja mitmete koostööpartneritega . Hetkel jätkub koostöö Peterburiga Eesti kultuuriajaloole oluliste , dr. Karelli ja dr. Hirschi matmispaikade täpsustamisel ja töö nende hauaplatside taastamisel/ korrastamisel. Lydia Koidula mälestuse jäädvustamine, mälestustahvli tellimine, paigaldami seks loa saamine ja pidulik avamine Kroonlinnas 2000. a . Jüri Trei tegutses koostöös EV kultuuriministeeriumi ja veel mitmete ametkondade ga . A kadeemik F. J. Wiedeman n i mälestuse jäädvustamine, mälestuskivi tellimine ja kivi paigaldamine Smolenski kalmistule Vassili saarel Peterburis 2005. a. Levoshovos, Peterburis 1937-1938. aastal repressioonide käigus hukatud eestlastele - s S talinlike repressioonide süütutele ohvritele mälestuskivi tellimine ja paigaldamine Levoshovos, . Peterburi 300. aastapäeva tähistamise raames uuriti arhiividokumente ja erinevate riikide diplomaatiliste esinduste ja kultuuriseltside esindajatega valmis tati ette Peterburis elanud ja erinevaid rahvusi tutvustav väljapanek. Eesti osales oma näitus e osaga „ Eestlaste elust ja tegevusest Peterburis “ . Jüri Trei ettepanekul ja koostöös Neeme Järvi ning erinevate kontsertasutustega, toimus Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase lähetamine“ ettekanne Peterburi Filharmoonia suures saalis, mis pühendati linna 300. aastapäevale. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistami seks ja Eesti autonoomia väljaskuulutamis e äramärkimiseks Peterburis telliti Jüri Trei initsiatiivil mälestustahvel ja koostöös EV 100 toimkonnaga paigaldati ja avati pidulikult Peterburi Jaani kirikus. Jüri Trei k orraldas Peterburist Eestisse rahvusvaheliselt tunnustatud folkloristi , professor Isidor Levini hinnalise raamatukogu äratoomise ja selle ametliku üleandmi s e Tartu Ülikooli raamatukogule. Eesti Muusikakultuuri Jäädvustamis e Fondi asutaja ja esimees. Jüri Trei eestvõtmisel ja abil on uuritud Eesti muusikaajalugu, välja antud mitmeid CD -plaate , kassett e , videofilme ning trükiseid , mis tutvusta vad meie koorimuusika kultuuri kullafondi, meie üldlaulupidusid ja ajalugu . Fondi eestvõtmisel ja koostöös mitmete helistuudiotega on jäädvustatud paljude Eesti muusika suurkujude looming: muusikaprojektid - Gustav Ernesaks, Georg Ots, Tiit Kuusik, Heino Eller, Raimond Valgre, Kuldar Sink jpt. Kokku üle veerandsaja erineva projekti. Eesti Muusikakultuuri Jäädvustamise Fondi ettevõtmisel on korraldatud heategevus kontserte ja näitusi ning antud välja trükiseid . See kõik on osutun ud võimalikuks põhjusel , et kultuuri diplomaadina õnnestus luua isiklikud kontaktid ja päästa ning Eestisse tuua mitmete meie kultuuriloos tuntud inimeste (R aimond Valgre, Georg Ots jt ) väärtuslikud arhiividokumendid . Need unikaalsed arhiivi materjalid on üle antud Eesti Vabariigi mäluasutustele (Eesti Teatri - ja Muusikamuuseum, Rahvusraamatukogu j t ). Nende materjalide b aasil on loodud filme, välja antud trükiseid ja CD-sid. Samuti on Jüri Trei isikliku abi ja toetusega korraldatud mitmete Eesti kultuuriloos oluliste inimeste – nimetagem siin Raim ond Valgre ja tema lähedaste juba hävinud (unustusse jäetud) hauaplatside korrastamine . Jüri Trei - Võnnu (Cesis) v õidu samba taastami se Eesti toimkonna juht. Eesti -Läti toimkonna juhina korraldas Jüri Trei koos töös Läti kolleegidega annetuskampaania rahaliste vahendite ja ehitus materjali (Saarema dolomiit) hankimise. Läti poole palvel korralda s Jüri Trei mälestussamba taastamisega seotud arhiivimaterjalide le põhineva info hankimise (lahingus langenud eestlaste nimed ) ja 140 tonni dolomiidi kohaletoimetami s e mälestusmärgi asukohta , mille tulemusel valmis Läti Vabariigi juubeliks Cesise-Võnnu v õidu sammas . Läti Vabariik tunnustas Jüri Trei tööd ja autasustas teda selle eest riikliku teenetemärgiga - Läti Vabariigi Kolme tähe ordeni ga . Jüri Trei kui j äämurdja „Suur Tõll“ päästm isoperatsiooni algataja ja taastamisprotsessi käivitaja. Eesti Vabariigi 80. aasta juubelikomisjoni esimehe asetäitja na ja ürituste peakorraldajana algatas ta ajaloolise ja Eesti Vabadussõjas tähtsat rolli omanud jäämurdja „Suur Tõll“ päästmisoperatsiooni ja taastamise , pöördu des kriitilisel hetkel abi saamiseks isiklikult Eesti Vabariigi peaministri ja vabariigi valitsuse poole selgitamaks olukorda, mis vana ning juba kreeni vajunud laeva ohustasid. Probleemi tõstatamise tulemusena eraldas Eesti Vabariigi v alitsus dokitöödeks ja laeva päästmiseks rahalised vahendid ning hiljem, juubeliprogrammi raames, aitas korraldada jäämurdja viimise Helsingisse, kus tutvustati laeva ajalugu s oom lastele. (vt Muinsuskatise aastaraamat 2017) . Jüri Trei on võetud teenet e eest ajaloolise laeva „Suure Tõll “ päästmise l meeskonna auliikmeks. „Muusikaline kingitus muusikaliselt riigilt“ . Mitmete varasemate EV riiklike suurürituste peakorraldajana oli J üri Trei pealkirjas nimetatud muusikaprojekti idee algataja ning koostöös Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Eesti Vabariigi Välisministeeriumiga projekti käivitaja ja üks läbiviijatest. J üri Trei algatatud ja elluviidud tegevusi on kajastatud paljudes erinevates meediaväljaannetes – trükistes , raadio- ja televisioonisaadetes . Jüri Trei tegevusest üle vaateid ja fotomaterjali leiab muuhulgas allj ä rgnevatelt linkidelt: Raadiointervjuu saates „Kajalood“ : https://vikerraadio.err.ee/838271/kajalood-elav-ajalugu-juri-trei Teleintervjuu saates „Prillitoos“ : https://www.youtube.com/watch?v=F81OY2uJIOU Pidulik kandelipp Eesti Naislaulu Seltsile : https://youtu.be/9f_DV0_TYtg Laulupidude traditsioon : https://youtu.be/5bZ3uUyLnEU Fotovalik Peterburi Jaani kiriku taastamisest: https://www.delfi.ee/artikkel/40654454/fotod-vaata-kui-mastaapne-ettevotmine-oli-peterburi-jaani-kiriku-taastamine ? Cesise/Võnnu võidusamba rajamisest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/kuidas-vonnu-sai-voidusamba.d?id=24221089 Võidupüha tähist a mise traditsiooni taastamisest: http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=4171 Peterburi Teataja: http://www.eesti.ca/pdf/2012/04/PT_51.pdf EV 100. juubeliks koostatud kaart: http://www.kylauudis.ee/2017/10/14/juri-trei-selge-sonum-levib-ka-eesti-riigi-sunnilinnas/ ERR: Jüri Trei tutvustab oma kingitust EV100 puhul: https://www.youtube.com/watch?v=hSFB37xb-2Q Korrastagem meie tuntud riigi- ja kultuuritegelaste matmispaigad: https://www.ev100.ee/et/korrastagem-meie-tuntud-riigi-ja-kultuuritegelaste-matmispaigad