Taotlus riigipreemiale

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 10148 Tallinn 9 . jaanuar 20 2 2 , nr APK-KV 0 2 /20 2 2 Ettepanek Eesti Vabariigi kultuuripreemia määramiseks muusikateadlane Merike Vaitmaale Tunnustus aastatepikkuse silmapaistva tegevuse eest muusikakriitiku ja õppejõuna, iseäranis eesti nüüdisheliloojate loomingu uurimise, mõtestamise ja populariseerimise eest. Merike Vaitmaa on olnud palju aastaid üks väheseid peamiselt uuema heliloomingu uurimisele pühendunud muusikateadlasi Eestis. Tema sulest ilmunud mahukad ülevaateartiklid Arvo Pärdist ja Kuldar Singist (kogumikus „Kuus tänase muusika loojat“, 1970) ning Lepo Sumerast („Eesti tänase muusika loojaid“, 1992) olid oma ilmumisajal esimesed põhjalikumad käsitlused nende autorite helikeelest ja loomingust, omamoodi teedrajavad tekstid, millele on saanud toetuda ka hilisemate kümnendite uurijad. 2000. aastal ilmunud ulatuslik ülevaade „Eesti muusika muutumises: viis viimast aastakümmet“ („Valgeid laike eesti muusikaloost“, sarjas „Eesti muusikaloo toimetised“) on tänaseni ainus sellise haarde ja üldistusjõuga käsitlus, mis kaardistab olulisemad arengusuunad eesti muusikas ning mõtestab eesti heliloojate loomingut laiemas lääne muusikaloo kontekstis. Vaitmaa muusikakriitikat iseloomustab analüütiline lähenemine ja üldistusvõime, läbinägelik pilk märgata eriomast ning oskus tajuda autori loomemaailma kui tervikut, isikupärane väljenduslaad, täpne ja tundlik sõnavalik. Sellisena on tema tekstid jäänud ka aastate möödudes väärtuslikuks ja aktuaalseks. Merike Vaitmaa tööta s aastatel 1980 - 2015 õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, lugenud kursusi nüüdismuusikast, muusikakriitikast, ooperidramaturgiast, vormianalüüsist ning juhendanud teadustöid. Töötanud 1965-73 ning 1978-80 Eesti Raadios muusikasaadete toimetajana, 1973-78 Estonia teatri kirjandusala juhatajana. Kirjutanud arvukalt artikleid peamiselt nüüdismuusikast ja muusikateatrist paljudele Eesti ja rahvusvahelistele väljaannetele, sh muusikaleksikonides ja plaadibuklettidel; esinenud konverentsidel. Lugupidamisega, Anu Kivilo Arvo Pärdi Keskuse juhatuse liige