Taotlus riigipreemiale

Elulookirjeldus ILMA ADAMSON Sündinud: 24.06.1934, Haapsalus. Haridus: keskharidus (Tallina Kaugõpe Keskkool) Erialane Staaž juhendajana/tantsuõpetajana: 70 aastat 1956 Ametiühingute Nõukogu/Rahvaloomingu Keskmaja– Rahvatantsujuhtide kvalifikatsiooni tõstmise kursused. Ullo Toomi õpilane, Toomi koolkonna edendaja ning tutvustaja Eesti Rahvatantsu-ja Rahvamuusika Seltsi tantsumentor Kutsetunnistus – Rahvatantsuspetsialisti V kutsekvalifikatsioon (vastab tasemele VIII) TEENISTUSKÄIK (erialane) 1958 - 1966 - Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu Rahvatantsuansambel “Tuisuline”(ansambli nimetus –1963) kunstiline juht ja looja 1958 – 2002 - Tantsuansambel “Sõprus” kunstiline juht ja peaballettmeister ja ansambli looja 1962 Rahvakollektiivi austav nimetus (sellest ajast ka nimi “Sõprus”) 1966 Omistati “Sõprusele” Eesti NSV Teenelise kollektiivi austav nimetus. 2016 - Ilma Adamsoni Tantsukooli põhilektor ERIALANE TÄIENDKOOLITUS 1956 - 2 kuulised rahvatantsujuhtide kvalifikatsiooni tõstmise kursused Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu/ Rahvaloomingu Keskmaja juures 1964- Üleliidulised koreograafide-ballettmeistrite kvalifikatsiooni tõstmise kursused Moskvas. (4-5 nädalat). 1966 – Leedus, Palangas (eesti, läti, leedu) tantsupedagoogide kvalifikatsiooni täiendkoolitus. 1967 – Üleliidulised ballettmeistrite kvalifikatsiooni tõstmise kursused Moskvas. NSVL Kultuuriministeerium. (4 nädalat). Osavõtt I.Moisejevi lahtisest tunnist. 1972 – Igor Moisejevi ansambliga turneel Ust-Kamenogorskis ja Alma- Atas ( üks kuu, koos “Sõprusega”). Osavõtt tema lahtistest treeningtundidest. 1954 – 1985 Osavõtt iga-aastastest Rahvaloomingu Maja poolt korraldatud seminaridest. 1979 - Kvalifikatsiooni tunnistus – Kõrgem Kategooria. Eesti NSV Rahvaloomingu Keskmaja/Kultuuriministeerium 2012 - Rahvatantsuspetsialisti V kvalifikatsiooni Kutsetunnistus (vastab VIII tasemele) TÖÖKOGEMUS (erinevate rahvatantsurühmadega) 1951 – 1954 – Tallinna Ehituskool nr. 10 ( noorte segarühm). 1951 – 1957 - Kombinaat „Balti Manufaktuur“ (segarühm) 1958 – 1963 – Tallinna Ehitajate Klubi (naisrühm) 1968 – 1975 – Linnakutsekool Nr. 15 (neiduderühm) 1970 – 1989 – Eesti Põllumajanduse Ministeerium (naisrühm) 1974 - 1990 – Tallinna Kaubamaja (naisrühm) 1978 - 1992 - Kalurikolhoos “Läänekalur” (segarühm) 2002 – 2007 - Vasalemma Seltsimaja rahvatantsu kollektiiv “Lepalind”, 2002 – 2016 - Padise Rahvamaja naisrühm. 2002 - 2014 - Keila Kultuurikeskuse segarahvatantsurühm –“ Keikal “ . 2002 – 2019 - Naisrühm „Koidula” ja naisrühm „Keikal” 2016 - Ilma Adamsoni Tantsukooli (OÜ Astak) asutaja, juhatuse liige, põhilektor TANTSUPIDUDE ÜLDJUHT (suuremad lavastused) 1967 - II Koolinoorte Tantsupeol – Kutsekoolide koondkava “Koduvainul” lavastaja. 1977 - IV Koolinoorte Tantsupeo C-rühmade üldjuht 1981 - XII Üldtantsupeo C- rühmade üldjuht 1985 – XIII Üldtantsupeo C-rühmade Üldjuht 1987 - VI Koolinoorte C- rühmade Üldjuht 1990 - XIV Üldtantsupeo C- rühmade üldjuht 1993 – VII Koolinoorte Tantsupeo pealavastaja 1963, 1970, 1972, 1973, 1975 – Üldjuhi assistent (1960, 1965 – neliku juht) 1972 - Põlvas, Intsikurmus – Rahvakunstipeo lavastaja ( Vabariikliku Tantsuansamblite lõppkontsert koos külaliskollektiividega) 1980– Põlvas, Intsikurmus – Rahvakunstiõhtu lavastaja 1988 – Läänemaa Laulu- ja Tantsupeo lavastaja Haapsalus 1993 – Soomes, “Vaasa Spelit “ –Lavastaja ja tantsude seadja. KOGEMUS KOOLITAJANA 2001 – 2016 - Rahvakultuurikeskuse kaheaastane kool - kehakooli-, eesti rahvatantsu ja karakterõpetajana. Tantsukirjelduste koostamine ja lugemine. Maakondlikud seminarid. 1977-1983 – Helsingis, suvekursustel- Soome Tantsukunstnike Liidu ja Tantsupedagoogide Liidu kutsel – karaktertantsu õppejõuks. 1985 –2003 – karaktertantsu õpetaja, Lahtis, Vaasas, Kokkolas, Seinajoel, Turus ja Lappenrannas. *Viinud läbi Kutsehariduse koolide rahvatantsurühmade koondproove. *Loengud: Treeningtunni ülesehitus ja metoodika Kavade koostamine ja repertuaarivalik Treeningu spetsiifilised iseärasused Tantsuõpetaja eetika ja enesekehtestamine 2002-2003 – Ullo Toomi treeningu ja põhisammude õpetamine maakondades 2006 –2015 - ETA (Eesti Tantsuagentuur tantsustuudio) -karakterõpetaja 2016 - Ilma Adamsoni Tantsukooli põhilektor LOOMINGULINE JA METOODILINE TEGEVUS Loonud tantse sega- , laste- ja naisrühmadele Koostanud kontsertkavasid ja lavastanud kontserte (Tantsuansambel Sõprus, Tuisuline ja maakondlikud peod) Osalenud loomevõistlustel 1970-1988 - Tallinna Linna vastutav instruktor 1960-1986 - Kutsekoolide metoodiline instruktor Koostatud õpik – „Õpetaja Ilma Adamsoni meistriklass, 2009 Koostatud raamat „Süda on tantsule valla“, 2014 MÄRKIMISVÄÄRSED TUNNUSTUSED JA RIIKLIKUD AUTASUD Eesti Vabariigi ajal: 1997 - U. Toomi nimeline rahvatantsustipendium 2002 - Eesti Vabariigi Presidendi otsusega –IV klassi Valgetähe orden 2004 - A. Raudkatsi nimeline rahvatantsustipendium 2009 - Harjumaa Teenetemärk 2010 - Keila 2010.aasta kultuuripreemia 2011 – Lokulaud, enim rühmi I Naiste Tantsupeol, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 2012 - Tallinna teenetemärk, Tallinna aukodanik 2012 - Harjumaa Kultuuripärl 2014 - Aasta kodanik 2016 – Lokulaud Aasta koolitaja, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 2019 - Keila linna Teenetemärk ENSV ajast: 1960,1963, 1975, 1981, 1984 ja 1987 - Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjad 1966 - Rinnamärk: „Kultuuritöö eesrindlane“ 1966 - Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidiumi Aukiri 1971 - ENSV Teeneline Kultuuritegelane 1970 - Juubelimedal V. I. Lenini 100 sünniaastapäevaks - 1978 - Eesti NSV Rahvakunstnik 1986 - NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium – orden - austusemärk” Kultuuriministeerium Eesti vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaat Ilma Adamson. Miks on Ilma Adamson väärt elutööpreemiat? Ilmselt iga rahvatantsuga natukenegi kursis olevale inimesele ei ole võõras nimi Ilma Adamson. Interneti otsingumootor Google annab 0,34 sekundiga otsingutulemusele „Ilma Adamson“ üle 200 000 vaste. Seal on nii raadio- ja telesaated, ilmunud artiklid erinevates meediaväljaannetes, videosalvestused treeningtundidest ning loodud tantsudest, mida tantsivad mitmed ja mitmed rahvatantsijad üle Eesti. Kuid see on ainult pisku, Ilmal on tantsupedagoogi kogemuste pagas täienenud 70ne pika aasta jooksul. Selles pagasis on rõõme, on naudinguid, on pisaraid, on loovust, on uhkust ja eneseväärikust. Aga kes siis on Meie Ilma? Ilma on vestluskaaslasena soe, südamlik, tähelepanelik ja hea kuulaja ning lohutaja. Tema tehtud pannkoogid ja kõrvitsamoos on ülivõrdes head. Ilma tantsuõpetajana on nõudlik, vahest karm, ta on autoriteet (ega ikka ei julge vastu hakata), väga hea silmaga (näeb ära ka kõige pisema takti 16dal osal tehtud apsu), järjekindel ja väga hea metoodilise õpetuse oskusega. Temaga mõnusalt kohvitassi taga maailmaasju arutades ja eriti rahvatantsu maailma tungides ei ole meil enamustel midagi juurde lisada, kui ainult kuulata ja kuulata. Ilmal on oskus väga ilmekalt jutustada kontsertreisidest, suurtest ja natuke väiksematest kontsertidest, lõpututest esinemistest. Tema silmad lähevad särama, kui ta räägib rahvatantsust ja eriti ereda helgi võtavad silmad, kui juttu tuleb karaktertantsust, rahvaste tantsudest. Imeline, see on lihtsalt imeline, kui palju on suutnud üks inimene osaleda ja panustada meie rahvuskulutuuri, meie rahvatantsu loomesse. Jään temaga vesteldes alati mõttesse ja leian end mõttelt: kui ei oleks olnud Ilmalt ja tema kaasteelisi, kes jätkasid ENSV aegadel Tantsupidude traditsiooni, kas me saaksime täna veel tunda uhkust ühe meie suurima ja säravama tantsupidude traditsiooni üle…. Loomulikult on Ilma osalenud tantsupidudel ka ise: olnud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis üheteistkümnel korral, viiel korral liigi üldjuht, liigi üldjuhi assistendina viiel korral. 1963. aasta I üldtantsupeol oli ta esimest korda Tantsutaadi Ullo Toomi assistent. 1993. aastal valiti Ilma noorte tantsupeo pealavastajaks ja kunstiliseks juhiks. Ilma Adamson on loonud kaks tantsuansamblit: Sõprus ja Tuisuline. Sõpruse viis ta kõrgemale tantsuoskuse tasemele ja oli 44 aastat ansambli peaballettmeister, juhendaja ja treener. Sõprus on Ilma elutöö ja laps, kelle käekäigu vastu tunneb ta alati kustumatatut huvi ja elab kaasa ansambli tegevusele. Sõprusel on vedanud – täna viivad Ilma alustatut edasi tema enda õpilased: Kätrin Järvis ja Lauri Sepp. Jätkuvalt tantsitakse Sõpruses Ilma loodud tantse (Ilma on loonud Sõprusele enam kui 70 tantsu), treeningsaalides saavad lihased soojaks Ilma treeningharjutuste taktis. 2016. aastal asutas Ilma ettevõtte, OÜ Astak, kellest sai Ilma Adamsoni Tantsukooli pidaja. Ilma oli siis 81 aastane. Täna, varsti 88 eluaasta juures on tema silmis ikka veel sära, hinges tahe ja jalgades ramm ette näidata, juhendada, suunata tulevasi rahvatantsujuhte. Nende aastate jooksul on kool andnud rahvatantsumaastikule üle 40ne särasilmse rahvatantsujuhi, kes viivad edasi häid teadmisi ja oskusi nii meie rahvatantsust kui rahvaste tantsudest. Käesoleval aastal lõpetab kolmas kursus ja rahvatantsupere saab juurde 15 hakkajat tantsujuhti. Nii nagu Ilma ise ütleb, et osanud ta uneski ette näha, et temast saab tantsuõpetaja ja et tantsust saab tema elukutse ja terve elutöö. Tantsu juurde sattus Ilma sõbranna mahitusel, kui too 1950date algusaastatel Tantsutaadi Ullo Toomi juures tantsis ja Ilma kaasa võttis. Senini meenutab Ilma, kuidas ta Tantsutaadi teadmata osales konkursil tantsurühmaga, ise klaveri taga peidus olles ja jälgides, mida arvab Tantsutaat tantsurühma oskustest. Tantsutaat arvas hästi. Ja oligi rahvatantsumaastikul uus tegija, noor ja teotahteline, särasilmne Ilma Römmel – nii oli Ilma neiupõlvenimi. Ilmast sai tulihingeline Tantsutaadi elutöö edasikandja ning jätkaja. Ja reis tantsumaastikul algas: Tantsuaastad Ullo Toomi juures 1952 – 1956, rahvatantsujuhtide kursused 1956, balletmeistrite kursused Moskvas maailmakuulsa Igor Moissejevi juures 1964 ja 1968. Tantsuansamblite Tuisuline ja Sõprus loomine. 1962. sai nime tantsuansambel Sõprus ja 1963. Tuisuline. 1966 aastal omistati tollel ajal väga suur aunimetus – ENSV teeneline tantsuansambel Sõprus. 1964dal aastal oli esimene suur kontsert - Tantsuansambli Sõprus kontsert „Tantsuga läbi maailma“ tolleaegses V.Kingissepa nimelises TRA Draamateatris ja siit edasi igal aastal kontserdid Eestis ja ringreisidel Ungrisse, Jugsolaaviasse, Slovakiasse, Prantsusmaale, meie lähinaabrite juurde, Veneetsiasse, Saksamaale, Kanadesse jne. Ikka eesmärgiga näidata meie armsat ja samas ka kõrget taset omavat rahvatantsu. Ka tantsuloome sai hoo sisse – esimene tants „Tulge tantsima“ sai loodud 1964dal aastal. Kokku on loonud Ilma 100 ja enamgi veel tantsu, peamiselt küll segarühmadele, aga tema loomingut tantsivad ka lasterühmad ja naisrühmad. Ühel juubeliaastal, kui Ilma tähistas auväärset 85nda eluaasta täitumist korraldati ka tema tantsude võistutantsimine. Tema loodud tantsud on tehniliselt rasked ja nõuavad tantsijalt tugevat treenitust ja väga head kehakooli. Ilma ei jäänud ainult nö Tallinna tantsujuhiks, tema perfektsionism oli ja on nõutud ka maakondades, kus ta käib tänini lihvimas tantsurühmade tantsusamme, edasi andmas metoodiliselt põhisammude sisu ja treeningtunde läbi viimas. Ja nii ta toimetab tänini: omanimelises tantsukoolis, maakondades, ikka kutsutakse teda rääkima ja jutustama Tantsutaadist Ullo Toomist, kui vajab tants lihvimist ei unustata teda ära ja kutsutakse ikka oma teravat silma kasutama. Ilma on juhendanud oma eluteel rohkem kui kümmet rahvatantsurühma. Näiteks: I Eesti Naiste Tantsupeol on tema juhendatud rühmi enim. Ilma Adamson on väga eriline inimene, kultuurimaastik, rahvatants oleks tunduvalt igavam, üksluisem ja kindlasti värvivaesem. Ilmselt ei teaks meist paljud, kui huvitav on meie rahvatants, kui väljendusrikas saab olla üldse tants ja et väljakutseid esitav rahvaste tants on täiesti selgeks õpitav ja tantsitav ja kui huvitav see on! Samas ei ole Ilma kunagi olnud kitsarinnaline ning näinud ainult rahva- ja rahvaste tantsu. Ta senini aktiivne kaasarääkija kogu eesti tantsu arendamisel ja tuleviku kujundamisel. Ilma sulest on ilmunud treeningraamat ja tantsude kogumik, vastavalt 2009 ja 2014 aastal. Tantsude raamatusse mahtusid vaid 21 tantsu, mis loodud sega-, nais-, laste-, ja memmede rühmadele. Esitan Ilma Adamsoni kultuuri elutööpreemiale ja leian, et sellel, 2022. aastal, on Ilma jätkuvalt väärt saama tunnustust riiklikul tasandil kultuuri elutööpreemia näol väljapaistva ja pikaajalise katkematu tegevuse eest. Teda on küll tunnustatud läbi aastate erinevate autasudega: ta on Aasta Kodanik 2014, tal on Harjumaa teenete märk, Harjumaa Kultuuripärl, IV Valgetähe orden jne. Puudu on vaid see üks ja ainus, mis võtaks kokku kogu Ilma elutöö – ta on väärt kultuuri elutööpreemiat. Seda meelt on kaaskirjad, mis on kaasas taotlusega, sellest kõneleb tema mitme leheküljeline elulookirjeldus. Lugupidamisega Inna Põld OÜ Astak – Ilma Adamsoni Tantsukooli pidaja Tantsuansambel Sõprus tegevtantsija Saatja: Rahvatantsukool <[email protected]> Saadetud: 08.01.2022 21:48 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Ilma Adamson taotlus Manused: 1.Adamson kultuuripreemia_taotlusvorm.asice; 2. Kaaskiri, OÜ Astak, Inna Põld.asice; Elulookirjeldus I.Adamson 2022.pdf; Ilma Adamson - tantsuema.pdf; Kaaskiri Eesti Tantsuagentuur.asice; Kaaskiri ETTL_toetuskiri_Ilma Adamson_03.01.2022.asice; Kaaskiri Harjumaa rahvatantsujuhtide ühendus.asice; Kaaskiri I.Adamsoni Tantsukooli I, II ja III kursus.pdf; Kaaskiri naisrühmad Keikal ja Koidula.pdf; Kaaskiri Rahvakultuurikeskus.asice; Kaaskiri Tuisuline.pdf; Toetuskiri - TA Sõprus.asice Tere! Oü Astak esitab Ilma Adamsoni riikliku kultuuripreemia kandidaadiks. Manuses on taotlus ning kaaskirjad. Parimate soovidega, Lugupidamisega Inna Põld Juhatuse liige OÜ Astak – Ilma Adamsoni Tantsukooli pidaja www.rahvatantsukool.ee [email protected] +372 506 9365 Ilma Adamson - tantsuema 2001. aasta sügisel alustas Ilma Adamson Padisel ja Vasalemmas naisrühmade juhendamisega. Tal oli rõõm tulla oma kodukandi rühmi juhendama. Loomulikult ei olnud see kerge tulla profesionaalsete tantsijate juhendamiselt üle kogemusteta rühmade juurde, kus kõik algas algusest. Piltlikult väljendudes saabus rahvuskoondise treener juhendama amatööre. Ometi on Padise rahvatantsijad jõudnud välja I kategooria tasemeni. Ilma jaoks on rahvatants sama suur ja sama huvitav kui terve maailm. Ta on alati rõhutanud, et rahvatants annab hea füüsise, mis on hea tervise alus kogu eluks. Ilma tantsutrennid olid alati väga distsiplineeritud. Ta süstis meile kõigile kohusetunnet ja jääda väärikaks igal ajal. Ilma eesmärk oli viia oma rühmad tantsupidudele, mida ta saavutas suure töö tulemusena. Osalesime ka Soome-Eesti tantsupeol. Padise naisrühm osales mitmel korral naisrühmade võistutantsimisel, kus tunnustati rühma parima põhisammu eest. Ilma on tõeline maa sool. Samal ajal kui ta juhendas rühmasid Padisel, Vasalemmas ja Keilas, tegeles ta aktiivselt mentorlusega. Ilma entusiastlik pühendumus õpetada noori kui ka eakamaid tantsijaid, tantsude õppimine sai alguse tugevast keha koolist. Nagu Ilma ise armastas öelda: “Raske õppustel, kerge lahingus”.See töö on toonud kaasa nii vaeva kui pisaraid, kuid samuti palju tänu ja tunnustust. 2009.aastal sai Ilma Harjumaa teenetemärgi 2012. aastal Ilmat tunnustati Harjumaa Kultuuripärli tiitliga. 2014. aastal tunnustati Aasta Kodaniku tiitliga Ilma Adamson lõpetas Padise rühma juhendamise 2016. aastal. Mitte, et ta oleks koju tugitooli istuma jäänud, ta asutas oma tantsukooli, kus jätkab aktiivselt uuete tantsujuhtide koolitamist. Ilma on perfektsionist, ta on järjekindel ja nõudlik, ei jäta midagi saatuse hooleks. Imetlusväärne on tema energia, vaatamata oma eale teeb ta füüsiliselt kaasa kõik tantsutunnid. Ilma on õpetaja, kes suudab panna karudki tantsima. Meie, tantsijate jaoks on Ilma rahvatantsu ema. Ilma õpetused on meil siiani jalgades ja kehahoiakus. Padise rühm on väga tänulik, et oli võimalus tema juhendamisel tantsida. Olla hea tantsujuht peab olema ise heas vormis, füüsiliselt kui ka vaimselt, mitte alla andma, alati naeratus näol ja sära silmis – just selline kullatükk rahvatantsu maastikul on Ilma Adamson. Anneli Bergmann Naisrühm “Padise” rühmavanem 03.01.2022 Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumile Toetuskiri Toetame Ilma Adamsoni esitamist kultuuri elutööpreemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse ja suure panuse eest tantsuvaldkonda. Ilma on tuntud ja armastatud rahvatantsujuht, looja ja pedagoog, kes on oma erialase tegevusega on juba aastakümneid tantsuvaldkonda mõjutanud, suunanud ja kasvatanud. 2016.aasta sügisest on tegev ka Ilma Adamsoni tantsukool, mis pakub täiendkoolitust tantsuõpetajatele üle riigi. Ilma Adamson on Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu auliige. SA Eesti Tantsuagentuur hindab väga kõrgelt Ilma Adamasoni panust kultuuri- ja rahvatatantsumaastikul ning toetame tema tunnustamist ja märkamist kultuuri elutööpreemiaga. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Raido Bergstein SA Eesti Tantsuagentuur, juhataja SA Eesti Tantsuagentuur Hobujaama 12 / Narva mnt 9E registreerimisnumber: 90006822 Tallinn 10117 IBAN: EE702200221022903401 tel: +372 660 2524 e-mail: [email protected] 03.01.2022 Kultuuriministeeriumile Toetuskiri Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit toetab Ilma Adamsoni esitamist kultuuri elutööpreemiale, tema pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse ja hindamatult suure panuse eest tantsuvaldkonnas. Ilma Adamson on nimekas rahvatantsujuht ja looja, kes on panustanud aastate jooksul valdkonna erialasse oma tegevusega tohutult palju. 2016. aasta sügisel avas Ilma Adamson jätkuks oma senisele tegevusele isikliku tantsukooli, Ilma Adamsoni tantsukool, kus ta pakub täiendkoolitust rahvatantsuõpetajatele. Ilma Adamson on Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu auliige ning varasemalt on aastaid kuulunud ka liidu volikokku. Eesti Tantsukunsti ja Tantushariduse Liit hindab väga kõrgelt Ilma Adamsoni panust kultuuri ja rahvakultuuri maastikul ning soovitame teda tunnustada kultuuri elutööpreemiaga. Lugupidamisega Maria Uppin-Sarv Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ MTÜ Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Hobujaama 12 / Narva mnt 9E, 10151 Tallinn Registrikood 80185120 e-mail [email protected] WWW www.tantsuliit.ee TantsuKuukiri http://kuukiri.tantsuliit.ee/ Ilma Adamsoni esitamine kultuuri elutööpreemiale 31.12.2021/5 Põhjendus. Ilma Adamson kuulub Rahvatantsu- ja Rahvamuusikajuhtide Harjumaa Ühendusse 2002. aastast. Ta on aktiivse hoiaku ja selge sõnumiga rahvatantsuõpetaja, tantsude looja ning valdkonna edasiarendaja. Tema aktiivse tegevuse näitajaks on 2016. aastal loodud Ilma Adamsoni Tantsukool, mille III lennu lõpetajad lähevad 2022 oma kodukohtadesse tagasi haritud ja tipptasemel juhendajatena. Mitmed lõpetajad on saanud koolist lõputunnistusele kaasa ka kutsetunnistuse. 70 aastat kestnud tantsujuhi tegevusega on Ilma Adamson pannud kindla aluse eesti rahvatantsule ja selle au sees hoidmisele. Alati rõhutab Ilma Adamson oma õpetaja Ullo Toomi tähtsust rahvatantsukultuuri ja –koolkonna kujunemisel. Ilma Adamson on tema mantlipärija ja Ullo Toomi fondi ellukutsuja. Praegusel ajal valutab ta südant sellepärast, et Ullo Toomile pole tänaseni püstitatud väärikat mälestumärki Kalevi Staadionile. Tantsutaadil täitub tänavu 120 aastat sünnist ja seda aastat nimetatakse tantsurahva hulgas Ullo Toomi aastaks. Rahvatantsu- ja Rahvamuusikajuhtide Harjumaa Ühendus toetab Ilma Adamsoni kandidatuuri kultuuri elutööpreemia taotlemisel. Ilma Adamson väärib seda tunnustust ja selleks annavad oma toetuse Harjumaa rahvatantsujuhid. Rein Kippar Juhatuse esimees +372 5020 568 Miks Ilma peaks saama elutööpreemia! Ilma Adamsoni Tantsukooli I kursus Aasta oli 2016. Sügis. Tallinn. Astusime kõik ootusärevalt vast avatud rahvatantsukooli, teadmata, mis meid seal ees ootab. Olime kõik nii erinevad, kuid meid ühendas üks ja see sama asi-kirg õppida ja end täiendada Eesti rahvatantsus, et meie pärand ei hääbuks. Teadsime ju kõik väga hästi, et asume õppima legendi käe alla ja küll see oli uhke tunne! Mäletan väga hästi kui põnev see kõik oli. Meie esimesed treeningud olid kohutavalt rasked. Higistasime nagu „loomad“, kuid teadsime, et mis ei tapa, teeb tugevaks. Saime üpsriski kiirelt selgeks selle, et me ei tea suurt midagi ja ahmisime infot nii kuis jaksasime. Ilmal oli palju meile anda. Tema elukogemusi oli alati põnev kuulata ja tema tehtud vigu/mälestusi/õpetussõnu sai kuhjaga üleskirjutatud, et ise neid mitte siis korrata või just neist lähtuvalt tegutseda. Ilma Adamson süstis meisse, et meie pärandit tuleb hoida ja seda tuleb väärtustada kõrgelt. Nokkisime eesti rahvatantsu põhisammude kallal nii kuidas suutsime. Võtsime algosadeks ja panime taas kokku. Tänu sellele protsessile õppisime väärtustama meie esivanemate loodud pärandit-rahvatantsu põhisamme, mida tuleb hoida! Tema kogemused suurte pidudega on enneolematud ja tema jaks ikka õpetada ja õpetada, on kadestamist väärt. Ta armastab Eesti rahvatantsu nii nii tulihingeliselt, et lihtsalt suur kummardus tema ees. Ta õpetas meile ka teiste rahvaste tantse, sest esiteks on see väga hariv ja teiseks paneb see rohkem armastama meie enda oma. Loodan südamest, et ka pärast teda leidub juhendajaid, kes oskavad teiste rahvaste tantse nii edasi anda nagu tema seda oskab. See on äärmiselt oluline! Jah, Ilma Adamson on legend! Ta on panustanud rahvatantsijate arengusse terve oma elu. On äärmiselt nõudlik ja põhjalik. Müts maha tema ees, et veel nii hilises eas lõi enda rahvatantsukooli, mis teeb tänuväärt tööd. Harib meie noori rahvatantsuarmastajaid, et rahvatants saaks jätkuvalt areneda ning kõrgustesse tõusta! Ilma Adamsoni Tantsukooli II kursus Ilma Adamson on terve elu seda tööd südame ja pühendumusega teinud ning seeläbi kasvatanud lugematul hulgal tantsijaid ja tantsuõpetajaid, andnud panuse rahvatantsutraditsiooni ja tantsupidude püsimisele ja jätkusuutlikusele. Arendanud ja rikastanud eesti tantsu uusloominguga, jaganud meile kõigile eelkäijate õpetusi, pidanud neid au sees. Ilma Adamsoni Tantsukooli III kursus Ilma on hämmastav, tantsuline, lahke, heasüdamlik, nõudlik, põhjalik, konkreetne, vilunud silmaga rahvatantsuõpetaja. Tantsupedagoog, kes on kogu hingest ja südamest pühendunud Eesti lavalisele rahvatantsule. Ta hoiab ja väärtustab ning on edasi andnud oma õpetajate pärandit - Eesti rahvatantsu põhisamme. Põhisammude õpetamisel on ta nõudlik ja täpne ning mööndusi ta selles osas üldse ei tee. Põhisamm peab olema filigraanselt täpselt tantsitud ilma tänapäevaste mugandusteta. Ta on minu eeskuju, väga eriline tantsuõpetaja, kelle jaoks on vanus ainult number. Ta on elukestev õpetaja, kes on tõeline ime meie tantsumaastikul. Teda eristab teistest tantsuõpetajatest tema järjepidevus, töökus, soov edasi anda järeltulevatele põlvedele meie rahvatantsu põhisamme. Leiame, et Ilma on elutööpreemia vääriline, kuna on mitmeid kümnendeid tegutsenud rahvatantsu valdkonnas väga tulemuslikult, kuid tema pühendumine Eesti rahvatantsu põhisammude hoidjana ja õpetajana on jäänud tähelepanuta. III kursusel osaleja: Olles praegu Ilma õpilane, näen ja tunnen sügavuti Ilma suurt armastust tantsu vastu. Tema jaoks on tähtis lavalise rahvatantsu kõrge taseme säilitamine täpselt nii nagu see olema peab- tehniliselt korrektne, täpne, puhas, tantsuline, ilma igasuguste aga-deta. Ilma jätkab õpetamist isegi väga väärikas eas ja tema treeningtunnid ei ole mingi meelakkumine. Ilmal on väga kõrged nõudmised, tema treeningutes on kord ja distsipliin. Terava pilgu all saavad põhisammud ja tantsuline liikumine viimse täpsuseni lihvitud ja tantsijana võid kindel olla, et midagi ei ole kahe silma vahele jäänud. Õpetajana on ta väga nõudlik ja ülitäpne, andmata sentimeetritki järele. Samas on Ilma oma õpilaste suhtes väga hooliv ja julgustav ning temalt saadud kiitus on erilise väärtusega. Ilma südamesoov on koolitada ja treenida meist tantsujuhte, kes väärtustaksid ja kannaksid edasi põhisammustikku täpselt nii nagu see olema peab. Mul puudub varasem isiklik kokkupuude Ilmaga, kuid tean, et kõik mis Ilma on teinud, loonud, külvanud ja kasvatanud on sõnulseletamatu ja imetlusväärne. Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumile Naisrühm”Keikal” Naisrühm “Koidula” kaaskiri. 6.jaanuar 2022 Keila Kultuurikeskuse rahvatantsurühmad naisrühm ”Keikal” ja naisrühm “Koidula” toetavad Eesti Vabariigi kultuuripreemia andmist Ilma Adamsonile pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Ilma Adamson on üks teenekamaid tantsujuhte Eestis. Oma tantsualast tegevust alustas ta 1952. aastal tantsijana Tööjõureservide rühmas tantsutaat Ullo Toomi käe all. Seega on Ilma Adamson tegutsenud Eesti rahvatantsu maastikul juba 70 aastat. Lisaks tantsuõpingutele Ullo Toomi juures on Ilma lõpetanud rahvatantsujuhtide kursused 1956. aastal Tallinnas ning ballettmeistrite kursused 1964. ja 1968. aastal Moskvas. Ta on juhendanud paljusid tantsukollektiive, kellest tuntumad on tantsuansambel Tuisuline (1958-1966) ja tantsuansambel Sõprus (1958-2002) olles mõlema tantsuansambli loomise juures. Ilma Adamson on olnud üheteistkümnel korral noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis ning 1993. aastal koolinoorte tantsupeo üldjuht. Ta on loonud ligi 90 tantsu laste-, sega- ja naisrühmadele ning ta on olnud ning on tänaseni lavalise rahvatantsu tulihingeline pooldaja ning edasiarendaja. Lisaks praktilisele tööle, on ta välja andnud 2 raamatut. Harjutuste raamat „Õpetaja Ilma Adamsoni meistriklass” ilmus 2009.aastal ning paremiku oma loodud tantsudest avaldas ta raamatus “Süda on tantsule valla” 2014.aastal. Samuti kuulus ta kogumiku “Rahvatants 75” koostajate hulka. Selle asemel, et jääda ammu väljateenitud puhusele, asus Ilma Adamson 2002.aastal juhendama Keila Kultuurikeskuse rahvatantsurühmi ning tegi seda kuni 2019.aastani. Tema käe all on rühmad saanud rahvatantsurühmade ülevaatustel kõrgema kategooria ning osalenud selle aastatuhande kõigil neljal Üldtantsupeol. Naisrühm “Keikal” on Ilma käe all osalenud 2 korral üle-eestilisel naisrühmade võistutantsimisel (2005. ja 2007. aastal), kus saavutas mõlemal korral kõrge II koha, 2006. aastal võideti Maie Orava tantsude võistutantsimine. Nii naisrühm “Keikal” kui “Koidula” on esinenud nii oma kodulinnas Keilas kui ka erinevatel tantsufestivalidel Lätis, Leedus, Itaalias, Hispaanias, Venemaal, Belgias, Saksamaal, Rootsis ja Ungaris. Samaaegselt Keila Kultuurikeskuse tantsurühmade juhendamisele, tegi Ilma Adamson pedagoogitööd ka Rahvakultuuri keskuses ning asutas 2016.aastal oma tantsukooli, et aktiivselt edasi anda oma oskusi ja teadmisi Eesti rahvatantsu põhisammustikust, karaktertantsust ning samuti selleks, et hoida au sees oma õpetaja Ullo Toomi mälestust ja olulisust Eesti rahvatantsu arengus. Riina Tammistu Naisrühmade „Keikal“ ja „Koidula“ juhendaja aastat 2019, Ilma Adamsoni õpilane Osaühing Astak [email protected] A. Adamsoni tn 2a-10 05.01.2022 nr 1-8/2-1 10137 Tallinn Soovitus kultuuri elutööpreemia kandidaadi esitamiseks Eesti Rahvakultuuri Keskus toetab OÜ Astak taotlust Ilma Adamsoni esitamisel kultuuri elutööpreemia kandidaadiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Vister direktor Lisa: Soovituskiri – Ilma Adamson elutööpreemia kandidaat.pdf Urve Gromov 600 9368, [email protected] Leola 15a, 71020 Viljandi Telefon: 600 9291 Registrinumber: 70001024 [email protected] www.rahvakultuur.ee  Soovituskiri Ilma Adamsoni Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaadiks esitamiseks Eesti Rahvakultuuri Keskus toetab OÜ Astak taotlust Ilma Adamsoni esitamisel kultuuri elutööpreemia kandidaadiks. Ilma Adamson on tunnustatud staažikaim rahvatantsuõpetaja, tantsude looja, tantsupidude üldjuht, rahvatantsu seeniorjuhtide klubi Kullaterad eestvedaja, omanimelise tantsukooli asutaja ja tegevtantsuõpetaja. Ta alustas tantsimist 1952. aastal ENSV Riikliku Filharmoonia rahvatantsurühmas, mida juhendas Ullo Toomi. Kutseline tantsuõpetaja sai Ilma Adamsonist 1956. aastal, mil Ullo Toomi andis talle üle kutseharidussüsteemi rahvatantsurühma. Ta on auväärse Tantsutaadi õpilane ja tema elutöö veendunud edasikandja ning jätkaja. Ilma Adamson on tantsuansambli „Sõprus“ rajaja, mille juhendajaks oli ta aastatel 1958 - 2002. Eestis pole ühtki teist rahvatantsujuhti, kes oleks olnud ühe kollektiiviga igapäevaselt ja töiselt seotud üle 44 aasta. Ilma Adamson on loonud mitme raamatu jao tantse, neist enam kui 70 tantsu on ta loonud Sõprusele. Paljud neist on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatud vabariiklikel uute tantsude konkurssidel parimateks valitud. Ilma Adamsoni loodud treeningsüsteem ja tantsulooming on jõudnud ka kaante vahele. 2008 -2009 anti välja õpik „Õpetaja Ilma Adamsoni meistriklass“ ja 2014 aastal valmis kogumik „Süda on tantsule valla“, mida täiendavad CD ja DVD Ilma Adamsoni tantsudest. Ilma Adamson on õpetanud paljudel tantsujuhtide kursustel ja täienduskoolitustel, mida on korraldanud Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS), TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Tantsuagentuur. Aastate jooksul on ta Eestimaa erinevais paigus õpetamas käinud nii noortele kui eakatele, nii asjaarmastajatele kui tulevastele ja praegustele professionaalidele - tantsuõpetajatele. Sajad tantsijad ei pelga tema ülimat rangust, nõudlikkust ja täpsust tantsusammude tegemisel ja tantsujooniste kujundamisel. 2005. aastast käesoleva ajani on ta Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentor. Ilma Adamson on ka ERRSi auliige. Auliikmeks valimine on ERRSi kõrgeim tunnustus, millega tunnustatakse isikut, kes oma aktiivse tegevusega on kaasa aidanud seltsi eesmärkide saavutamisele ning kes omab seltsi arengus ja tegevuses olulist kohta ja tähendust. Aastal 2016, kaheksakümne kahe aastasena lõi Ilma Adamson omanimelise tantsukooli eesmärgiga anda läbi täienduskoolituse töötavatele kui ka tulevastele uutele tantsuõpetajatele erialaseid teadmisi ja oskusi, et tagada rahvatantsupidude jätkuv kvaliteet, traditsioon ning lavarahvatantsu areng. Sellel aastal lõpetab selle kooli juba 3. lend. Iga lõpetaja on suur väärtus eesti rahvatantsuharrastuse elushoidmisel oma kodukohas. Ilma Adamson on väga eriline inimene, kelleta Eesti kultuurimaastik oleks tunduvalt igavam ja värvivaesem, ja kelleta tuhanded inimesed ei teaks, kui huvitav ja väljendusrikas on eesti rahvatants ja kui põnevaid väljakutseid esitab teiste rahvaste tantsude tantsimine. Ilma Adamson pole kunagi näinud eesti tantsuelu kitsalt, vaid on olnud ja on tänaseni aktiivne kaasarääkija eesti tantsu arendamisel ja tulevikuvisioonide kujundamisel. Pikaaegse ja pühendunud tegevuse eest eesti rahvatantsu hoidmisel, arendamisel ja õpetamisel väärib Ilma Adamson Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiat. Miks on Ilma Adamson väärt elutööpreemiat? Ilma Adamson oli Tantsuansambel Tuisuline juhendaja aastatel 1958-1966. Tantsuansambel Tuisulisse tuli Ilma Adamson noorena, 24-aastasena. Tema energilisuse juurde käis ka nõudlikkus ja teotahe. Ta teadis, mida oma tantsijatelt ootab ja kuidas seda saavutada. Tema käe all suurenes rahvatantsuansambli koosseis ning kollektiivile omistati nimetus Tallinna Tuletõrjeühingu isetegevuslik rahvatantsuansambel Tuisuline (1963. aastal). Ilma Adamsoni võibki pidada Tuisulise ristiemaks. Nime valis ta Ullo Toomi tormaka ja noorusliku tantsu „Tuisuline“ järgi. Toomi oli ja on Ilma Adamsonile suureks eeskujuks ja viimane tutvustab tantsijatele ka treeningtundides tema harjutusi ja tantse. Tänu sellele suureneb tantsijate teadlikkus Eesti rahvatantsu ajaloost. Seega ei tegele Ilma Adamson ainult tantsude loomise või õpetamisega, vaid on väga suur valdkonna eest vedaja ja tutvustaja. Tantsuansambel Tuisuline Toetuskiri Austatud komisjon Tantsuansambel Sõprus toetab Ilma Adamsoni tantsukooli ettepanekut tunnustada tantsuõpetaja Ilma Adamsoni riikliku elutööpreemiaga pikaajalise silmapaistva valdkondliku tegevuse eest. Ilma on andnud märkimisväärse panuse Eesti rahvatantsu kultuuri ning arendanud ja hoidnud lavalise rahvatantsu kõrget taset. Ta on olnud üldtantsupidude üld- ja liigijuht ning loonud kokku ligi sadakond tantsu, millest mitmed on olnud ka tantsupidude kavas. Ilma on asutanud ning juhendanud mitmeid tantsukollektiive ning ka veel täna, 87-aastaselt tegutseb ta endiselt rahvatantsuõpetaja ja mentorina. Adamsoni käe all on tantsu teadmisi omandanud täna tegutsevad tantsuõpetajad ja -loojad, kes kannavad edasi tema rikkalikku pärandit – enda õpetuste ja saavutustega on Ilma olnud eeskujuks uutele rahvatantsu põlvkondadele. Tantsuansambel Sõprus on olnud Ilma elutöö nii ansambli loojana kui ka koreograafi ja tantsupedagoogina, seda üle 40 aasta. Ilma panuse võtab hästi kokku tema kunagine tantsija Kaia Jäppinen: „Ilma Adamson on väga eriline inimene, kelleta eesti kultuurmaastik oleks tunduvalt igavam ja värvi vaesem, ja kelleta tuhanded inimesed ei teaks, kui huvitav ja väljendusrikas on eesti rahvatants ja kui põnevaid väljakutseid esitab teiste rahvaste tantsude tantsimine.“ Ilma Adamson on üks Eesti nimekamatest ja staažikamatest rahvatantsu õpetajatest, kes ka enda kõrge vanuse juures on jätkuvalt uskumatult tegus ning kelle töötahe ja ind on imetlusväärsed. Arvestades tema aastatepikkust panust Eesti rahvatantsu kultuuri, leiame, et ta väärib igati tunnustust enda pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest. Lugupidamisega Maarja Pärn MTÜ Tantsuansambel Sõprus juhatuse liige