Esildis Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaadiks Heidi Sarapuu Eesti Kirjanike Liidu liige Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige Heidi Sarapuu on Eesti kultuuriloolise suunitlusega teatrikultuuri silmapaistvaim esindaja, kes on tegutsenud viljakalt üle 30 aasta – nii teatritekstide autorina kui ka lavastajana. Aastal 1987 organiseerib H eidi Sarapuu kooliõpilastest luuleringi, millest mõni aasta hiljem kasvab välja luuleteater ja mis aastast 1999 kannab nime teater VARIUS . Teatris osalevad vaid professionaalsed näitlejad, lauljad ja muusikud , pearõhk on lugudel meie ja Põhjamaade kirjanikest, kunstnikest, teatri- ja kul tuuritegelastest. Kõik etendused toob lavale H eidi Sarapuu , kes on teatri tegevjuht, dramaturg ja meie kultuurimaastikul hetkel vanim tegevlavastaja (sündinud 1944). Eesti taasiseseisvumise perioodil omandasid kodu- ja välis-Eesti kirjanike st kõnelevad lavastused „Arbujate aegu” ja „Umbsed tõed” erilise tähenduse ja pälvisid suure menu nii kodupubliku kui ka Rootsis elavate eestlaste seas. Aastate jooksul on paljusid kultuuriloolisi lavastusi mängitud lisaks Rootsile veel Soomes, Norras, Saksa maal, Austrias, Luxembourgis, USA-s, Kanadas ja Austraalias. Nende esinemisreiside korraldamisega, sealsete kultuuritegelastega kontaktide loojana on Heidi Sarapuu olnud pühendunud Eesti kultuurisaadik, mille eest pälvis Eesti Kultuurifondi auhinna (1990) . Eesti kultuurilugu on Heidi Sarapuud alati huvitanud. See on valdkond, mida ta on uurinud ja mis tema loomingut inspireerib , nagu nähtub töödest arvukate kirjandussaadete autori ja saatejuhina Eesti Raadios: sarjad „Kirjatähti Põhjataevas”, „Maa ja taeva vahel”, „Tuglasega Põhjamaades” jpt. T a on kirju tanud üle 20 kuuldemängu: Karl Ristikivi ja Bernard Kangro kirjavahetusest, Gert Helbemäest ("Lööklaul"), Marie Underist ("Helesinine mälestus"), Karin Boyest ("Tulesaiake") Eduard Vildest ("Au hind" ja „Tervist, härra Vilde“), Friedebert Tuglasest ("Lageda taeva all" ) jt. M itmed kuuldemängud on võitnud auhindu. Põhjamaade nimekate autorite ja kultuuritegelaste loomingu kõrgetasemelise tutvustamise eest pälvis Heidi Sarapuu 2005. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu Esinduse auhinna. Kultuuril oosse s üüvimine pani aluse VARIUSE muuseumietenduste traditsioonile. Koostööd on tehtud Kristjan Raua, Eduard Vilde ja A . H. Tammsaare muuseumi, Marie Underi ja Friedebert Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum i-osakonna ning Teatri- ja Muusikamuuseumiga. Laval on Heidi Sarapuu käe all kehastunud Eduard ja Linda Vilde, Bernhard Linde, Elo ja Friedebert Tuglas, Marie Under ja Artur Adson , Muia Veetamm, Linda ja Juhan Viiding, Käthe ja Anton Hansen (Tammsaare) jpt. Teatri- ja Muusikamuu seumile tõi lavastus „Laborant Viiding” ka väärika auhinna. VARIUSE teatris teevad elukutseliste näitlejate (Liina T ennosaar , Lii Tedre, Ene Järvis, Toomas Tross, Egon Nuter , Raivo Mets, Alo Kõrve jpt ) kõrval kaasa Rahvusooper ESTONIA solistid ( René Soom , Priit Volmer , Urmas Põldma, Mati Turi, ka Helgi Sallo j t ). Just neile toetudes on viimaste aastate lavastuste läbiv teema olnud Estonia teatri ajalugu – laval on elustunud omaaegsed kuulsused Paul Pinna, Benno Hansen, Alfred Sällik , Agu Lüüdik , E ls Vaarman , Gerda Murre jpt. Kirjanik-president Lennart Meri on jäädvustatud kahes lavastuses: „ Treffpunkt – Berliin!” ja „Lennud”. Heidi Sarapuu lavatekstidest on ilmunud 7 raamatut: „Ülemere” (2001), „ Variuse lood” (2007), „Klassikule külla” (2007), „Suurte varjus” (2014), „Estoonlased! Estoonlased!” (2017), „Kummardus” (2017), „Lennud” (2021). 2013. aastal pälvis Heidi Sarapuu tulemusliku töö eest Vabariigi Presidendilt Valgetähe IV klassi ordeni, samal aastal lisandus Eesti Rahvuskultuuri Fondilt Kr isti ja Siim Kallase stipendium, 2017.a astal Klassiku Sõbra tiitel, 2019. aastal Tallinna Linna Raemedal ning taas Kristi ja Siim Kallase stipendium. H eidi Sarapuu panus meie pool sajandit varjul olnud kultuuriloo taasavastamisel ja populariseerimisel teatrite, muuseumide, raamatukogude saalides ning raadio eetri vahendusel on hindamatu ning kõneleb pühendunud kultuurimissioonist. Heidi Sarapuu väärib igati Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiat, et nüüd, oma jaanuarikuise 78. sünnipäeva järel, alustada seni käidud mitmekülgse loomingulise tee ülestähendamisega.
Saatja: Rein Veidemann <
[email protected]>
Saadetud: 08.01.2022 19:23
Adressaat: KUL preemia <
[email protected]>
Teema: Heidi Sarapuu esitamine kultuuri elutööpreemia laureaadiks
Manused: Heidi Sarapuu CV.docx; ESILDIS.asice; ESILDIS.docx; Heidi Sarapuu
elutööpreemia.doc
Esildis Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaadiks Heidi Sarapuu Eesti Kirjanike Liidu liige Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige Heidi Sarapuu on Eesti kultuuriloolise suunitlusega teatrikultuuri silmapaistvaim esindaja, kes on tegutsenud viljakalt üle 30 aasta – nii teatritekstide autorina kui ka lavastajana. Aastal 1987 organiseerib H eidi Sarapuu kooliõpilastest luuleringi, millest mõni aasta hiljem kasvab välja luuleteater ja mis aastast 1999 kannab nime teater VARIUS . Teatris osalevad vaid professionaalsed näitlejad, lauljad ja muusikud , pearõhk on lugudel meie ja Põhjamaade kirjanikest, kunstnikest, teatri- ja kul tuuritegelastest. Kõik etendused toob lavale H eidi Sarapuu , kes on teatri tegevjuht, dramaturg ja meie kultuurimaastikul hetkel vanim tegevlavastaja (sündinud 1944). Eesti taasiseseisvumise perioodil omandasid kodu- ja välis-Eesti kirjanike st kõnelevad lavastused „Arbujate aegu” ja „Umbsed tõed” erilise tähenduse ja pälvisid suure menu nii kodupubliku kui ka Rootsis elavate eestlaste seas. Aastate jooksul on paljusid kultuuriloolisi lavastusi mängitud lisaks Rootsile veel Soomes, Norras, Saksa maal, Austrias, Luxembourgis, USA-s, Kanadas ja Austraalias. Nende esinemisreiside korraldamisega, sealsete kultuuritegelastega kontaktide loojana on Heidi Sarapuu olnud pühendunud Eesti kultuurisaadik, mille eest pälvis Eesti Kultuurifondi auhinna (1990) . Eesti kultuurilugu on Heidi Sarapuud alati huvitanud. See on valdkond, mida ta on uurinud ja mis tema loomingut inspireerib , nagu nähtub töödest arvukate kirjandussaadete autori ja saatejuhina Eesti Raadios: sarjad „Kirjatähti Põhjataevas”, „Maa ja taeva vahel”, „Tuglasega Põhjamaades” jpt. T a on kirju tanud üle 20 kuuldemängu: Karl Ristikivi ja Bernard Kangro kirjavahetusest, Gert Helbemäest ("Lööklaul"), Marie Underist ("Helesinine mälestus"), Karin Boyest ("Tulesaiake") Eduard Vildest ("Au hind" ja „Tervist, härra Vilde“), Friedebert Tuglasest ("Lageda taeva all" ) jt. M itmed kuuldemängud on võitnud auhindu. Põhjamaade nimekate autorite ja kultuuritegelaste loomingu kõrgetasemelise tutvustamise eest pälvis Heidi Sarapuu 2005. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu Esinduse auhinna. Kultuuril oosse s üüvimine pani aluse VARIUSE muuseumietenduste traditsioonile. Koostööd on tehtud Kristjan Raua, Eduard Vilde ja A . H. Tammsaare muuseumi, Marie Underi ja Friedebert Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum i-osakonna ning Teatri- ja Muusikamuuseumiga. Laval on Heidi Sarapuu käe all kehastunud Eduard ja Linda Vilde, Bernhard Linde, Elo ja Friedebert Tuglas, Marie Under ja Artur Adson , Muia Veetamm, Linda ja Juhan Viiding, Käthe ja Anton Hansen (Tammsaare) jpt. Teatri- ja Muusikamuu seumile tõi lavastus „Laborant Viiding” ka väärika auhinna. VARIUSE teatris teevad elukutseliste näitlejate (Liina T ennosaar , Lii Tedre, Ene Järvis, Toomas Tross, Egon Nuter , Raivo Mets, Alo Kõrve jpt ) kõrval kaasa Rahvusooper ESTONIA solistid ( René Soom , Priit Volmer , Urmas Põldma, Mati Turi, ka Helgi Sallo j t ). Just neile toetudes on viimaste aastate lavastuste läbiv teema olnud Estonia teatri ajalugu – laval on elustunud omaaegsed kuulsused Paul Pinna, Benno Hansen, Alfred Sällik , Agu Lüüdik , E ls Vaarman , Gerda Murre jpt. Kirjanik-president Lennart Meri on jäädvustatud kahes lavastuses: „ Treffpunkt – Berliin!” ja „Lennud”. Heidi Sarapuu lavatekstidest on ilmunud 7 raamatut: „Ülemere” (2001), „ Variuse lood” (2007), „Klassikule külla” (2007), „Suurte varjus” (2014), „Estoonlased! Estoonlased!” (2017), „Kummardus” (2017), „Lennud” (2021). 2013. aastal pälvis Heidi Sarapuu tulemusliku töö eest Vabariigi Presidendilt Valgetähe IV klassi ordeni, samal aastal lisandus Eesti Rahvuskultuuri Fondilt Kr isti ja Siim Kallase stipendium, 2017.a astal Klassiku Sõbra tiitel, 2019. aastal Tallinna Linna Raemedal ning taas Kristi ja Siim Kallase stipendium. H eidi Sarapuu panus meie pool sajandit varjul olnud kultuuriloo taasavastamisel ja populariseerimisel teatrite, muuseumide, raamatukogude saalides ning raadio eetri vahendusel on hindamatu ning kõneleb pühendunud kultuurimissioonist. Heidi Sarapuu väärib igati Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiat, et nüüd, oma jaanuarikuise 78. sünnipäeva järel, alustada seni käidud mitmekülgse loomingulise tee ülestähendamisega.
HEIDI SARAPUU Autor ja lavastaja Sündinud: 25. I 1944 Eesti Lavastajate Liidu liige, Eesti Kirjanike Liidu liige Tunnustused: 1990 – Eesti Kultuurifondi auhind lavastuste „Arbujate aegu" ja "Umbsed tõed" eest 2005 - Põhjamaade Ministrite Nõukogu kultuuripreemia kirjanduse tutvustamise eest 2013 - Valgetähe IV klassi teenetemärk tulemusliku töö eest 2013 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi K risti ja Siim Kallase stipendium 2019 – Tallinna Linna RAEMEDAL 2019 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kristi ja Siim Kallase stipendium Teater VARIUS lavastused: 1988 - „Arbujate aegu", "Umbsed tõed" 1989 - „Ella Ilbak " 1990 – „ ...et cetera ", "Samas paadis" 1992 – „ Austatud Riigikogu liikmed...", „ Ystadi eremiit", „Vana torukübar" 1994 – „. .. ad astra " 1995 – „ Surnud amatsoon" 1996 – „ Sinine puri", „ Jumalaga, Eesti!" 1997 – „ Legend Graalist ", „Eesti Kirjanikkude Liit", „ Linnud" 1998 – „ Mängumehe teekond" 1999 – „ Tervist, härra Vilde!", „ Põud" 2000 - „ Argipäev", „ Kojutulek" 2001 – „ Saaga" 2002 – „ Nii tasa libiseb mu jalg parketil..." 2003 – „ Paul Pinnat otsimas", „Nora", „ Üle vee “ , „ Doktor Kreutzwald Võrust" 2004 - „Lahk umine", „ Värvide igatsus" 2005 – „ Jutustan teile oma lugu..." 2006 – „ Suzannah " ( autor Jon Fosse ), „ Tänu tulemast" 2007 – „ Ankur hiivata!" , „ Helisev viis" 2008 – „ See ei ole Tammsaare!", „ His Master's Voice " 2009 – „ Rida on raha" 2010 – „ Üksi ja Vaba", „ Ananassid šampanjas" 2011 – „ Lõbusad estoonlased" 2012 – „ Lageda taeva all" 2013 – „ Kui me elasime raamatukogus...", "Viis kuud Vildega" 2014 – „ Laborant Viiding", „ Undset " 2015 – „ Suurem kui saatus", „Unustatud primadonna“ 2016 - „ Mojens !”, „Saatuslik NAHKHIIR”, 2017 - „Lennud” 2018 - „Vihmapiisad ja kuupaiste” 2019 - „ Knock-o ut ”, „Sada ja üks”, „ Wilded ” 2020 - „Sada ja kaks”, „ Treffpunkt – Berliin!” 2021 - „Kriuh-va- tsiuh !”, „Klassikute prouad” Alates 1989. aastast on mitmeid lavastusi tutvustatud ka välismaal: Rootsis, Soomes, Norras, Luksemburgis, Austrias, Põhja-Ameeri kas, USA Läänerannikul, Kanadas, Austraalias. Autor-lavastaja Eesti Raadio kuuldemängudes: "Kolm naist liftis" (1990), "Kirjad romaanist" (1991), "Kaleviküla viimne tütar" (1992), "Ella Ilbak " (1992), "Austatud Riigikogu liikmed" (1993), "Lööklaul" ( 1993), "Legendaarne Nils Ferlin " (1994), "Raekooli õpilane" (1994), "Tina 23" (1994), "Ära aja mu ringe segi" 5 osa (1994), „Jõulud tulnud ju...” (1995), "Sinise kaevu muusika" (1996), "Helesinine mälestus" (1997), "Müstiline klaver" (1997), "Tu lesaiake" (1998), "Au hind" (1998), "Improvisatsioon Griegi teemale" (2002), "Lageda taeva all" (2013), "Tervist, härra Vilde" (2015), „ Muravu ” - autor Toomas Haug (2019) Kirjandussaadete ja -sarjade autor ning saatejuht Eesti Raadios Koostöös Talli nna Linnateatriga suvelavastus Kihnu saarel: „Meri muigab meitele vasta...” (2016) Heidi Sarapuu lavatekstide raamatud : 2001 – "Ülemere" : „Sinine puri”( Marie Under), „Kojutulek” (Bernard Kangro), „Legend Graalist ” (Gustaf Fröding ), „Mängumehe teekond” ( Dan Andersson ), „Legendaarne Nils Ferlin ”, „Vana torukübar” ( Ferlin ja sõbrad-poeedid) , „Mõni süda on varandus” ( Karin Boye ) , „Surnud amatsoon” (Karin Boye ) 2007 – " Variuse lood": „Arbujate aegu” ( Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas jt. arbujad ), „Lahkumine” ( 1944. a asta paadipõgenikest Rootsi) , „Jutustan teile oma lugu” ( Hans Christian Andersen ), „Saaga” ( Sigrid Undset ), „Värvide igatsus” ( Helene Schjerfbeck ) , „Tervist, härra Vilde!” 2010 - "Klassikule külla": „Tänu tule mast!” ( Fr iedebert Tuglas ), „See ei ole Tammsaare”, „Rida on raha” ( Ed uard Vilde) , „Tervist, härra Vilde!” 2012 - "Suurte varjus" : „Lõbusad estoonlased” ( Alfred Sällik , Paul Pinna, Benno Hansen, Gustav Avesson jt. ), „ His Master’s Voice ” ( Artur Rinne, Agu Lüüdik , Ben no Hansen, Milli Rebane jt. ), „Helisev viis” ( estoonlaste põgenemine Rootsi 1944 ) 2017 - „Kummardus”: „Laborant Viiding” (Juhan Viiding) , „Kui me elasime raamatukogus” ( Aleksander Sibul ), „Ananassid šampanjas” ( Igor Severjanin , Hendrik Visnapuu, August All e jt. ) 2017 - „Estoonlased! ESTOONLASED!”: „Saatuslik NAHKHIIR”( Gerda Murre) , „ Mojens ! “ (Benno Hansen) , „Suurem kui saatus” ( Nikolai Kultas , Artur Rinne ), „Unustatud primadonna” ( Els Vaarman ) 2021 - „Lennud”: „ Treffpunkt – Berliin!”, „Lennud” (mõlemas peategelaseks president Lennart Meri) Filmi „Sõber“ (2006) stsenarist, režissöör Tõnu Virve