Taotlus riigipreemiale

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium RIIGI KULTUURIPREEMIATE KOMISJON 10.01.2022 Tallinn Eesti Maalikunstnike Liit esitab Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kultuuri elutööpreemia kandidaadiks kunstnik Lola Liivati. Lola Liivat (s 1928) on lõpetanud ERKI Tartu osakonna 1954, mille järel sai temast aastakümneteks Tartu Kunstikooli maaliõppejõud.Kunstnikuna on teda tunnustatud Valgetähe teenetemärgiga 2001 ja Konrad Mäe maalipreemiaga 2008. Lola Liivati tähendus eesti kunstiajaloo kontekstis seostub aga eelkõige ühest kummalisest seigast alguse saanud protsessiga: külastades 1957 a Ülemaailmselt Noorsoofesivali Moskvas, sattus ta praktikale töötuppa, kus õpetasid USA kunstnikud-abstraktsionistid Katherine ja Harry Colman, kes legendi järgi olid omakorda Jackson Pollocki meetodi järgijad. Sõrm kuradile, st nonfiguraalsele kunstile, sai antud. Alguses salahobina, 1960-ndatest aga ka näitustele jõudnud Lola Liivati viljeldud abstrktsest kunstist kasvas välja võimas, eluöö mahus maalilooming. Lola Liivati panust Eesti kunsti arengusse ja üldpilti on raske üle hinnata – tema isikupärase vormi- ja värvikeelega looming on lahutamatuks osaks meie maalikunsti arenguloost. Kunstnik on jätkuvalt loominguliselt aktiivne – viimastel aastatel demonstreeritud professionaalne kõrgtase näitab koguni loomingulise haarde teisenemist ja muteerumist. Napilt aasta tagasi, 21.11-06.12.2020 oli SOLARISE keskuse galeriis Tallinnas väljas „Abstraktse maali värvikõne“, kus kunstnikule tunnuslik siniste ja lillage toonide müriaad oli lõuendile kantud jõuliste pintslitõmmetega, kunstnik on viimastes töödes loobunud värvi nõristamisest ja valgumisest, tõstes seeläbi kompositsioonilise kavakindluse/haarde veel täpsemini fookusesse. Eesti kunstiüldsus oli näituse kvaliteedist ja särast lummatud. Abstraktse kunsti viljelemine Nõukogude Liidus ei olnud just otseselt keelatud (sest nt tarbekunsti kontekstis oli abstraktne dekoor ja vorm lubatud), kuid ka mitte soositud. Liivati kangekaelsusest ja omaaegsest kunsti-poliitilisest allumatusest räägibki hästi valitud pealkiri Tartu Kunstimuuseumis mõned aastad tagasi toimunud retrospektiivile – „Vaimu vastpanu“. Näitus võttis kompaktselt kokku kunstniku stiililised formatsioonid ja otsingud absoluutse vabaduse poole. Lisad: Lola Liivat_cv_ koos bibliograafiaga_2022 Lola Liivat_näitus_Solarises-2020 P õhjendus_ Lola_Liivatile_elutööpreemia_määramise_taotlusele_Maalikunstnike_Liit Taotlus Lugupidamisega , Jaan Elken Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liige [email protected] CV Lola Liivat (ka Lola Liivat-Makarova, aastani 1967 Lola Makarov) Eesti maalikunstnik. Üks esimesi abstraktseid ekspressioniste Eestis, kujunenud abstraktsionismi klassikuks. Sündinud 17. augustil 1928 Tallinnas HARIDUS  1948-54 Tartu Riiklik Kunstiinstituut, maalikunst (TRKI) (aastast 1951. Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut (ERKI)) ORGANISATSIOONID  1957 Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmekandidaat (06.12.)  1960 Eesti NSV Kunstnike Liidu liige  1988-92 Tartu Kunstiühingu (alates 1999 Pallase Kunstiühing) asutajaliige ja esimene esimees  1991Tartu Richard Wagneri Seltsi asutajaliige; Zonta Tartu klubi liige  1992 Eesti Maalikunstnike Liidu liige, Tartu Kunstnike Liidu liige  2002 Isamaaliidu liige TÖÖALANE TEGEVUS  1954-83 Tartu Kujutava Kunsti Koolis maali-, kompositsiooni- ja joonistusõpetaja  1983-88 vabakutseline kunstnik  1988-92 Tallinna Kunstiülikooli Tartu maalifiliaali (alates 1992 Tartu Ülikooli maalieriala) õppejõud  1988-92 Tartu Kunstiühingu esimees, KÜÜ galerii asutaja  1994-95 Rüütli galerii galerist, Tartu  1995-97 vabakutseline kunstnik  1997-2000 Tartu Kunstnike Liidu esimees (galeristi ametikoha loomine, Vabbe preemia loomine, üleminekuaja majandusliku madalseisu ületamine, ARTES-i ühendamine TKL-iga ja selle võlgade tasumine riigile.  2000 vabakutseline kunstnik, tagasikolimine sünnilinna Tallinna LOOMINGU PERIOODID  1948-54 õpinguaeg, valitsesid ideoloogilised nõudmised ja sotsialistliku realismi kaanon; õppejõududest Johannes Võerahansu võimaldas vabamat laadi  1954-57 vabam maaliline laad, impressionismisugemetega  1957 külastas (eraviisiliselt, väljaspool ametlikku delegatsiooni) Moskvas VI ülemaailmset noorsoo- ja tudengifestivali, kus sattus kuulama Harry ja Katherine Colmani peetud loengut 1  kaasaegsest ameerika abstraktsest kunstist ning nägema Harry Colmani avalikku process- painting’u demonstratsioonesinemist. See mõjutas oluliselt kunstniku edasist loomingulist tegevust.  1957 esimene programmiline maal „Moonid“ (kolmekordne sini-must-valge vanne)  1957jj kontseptuaalne valik: ideoloogilise temaatilise kompostitsiooni (ametlikud tellimustööd) asemel – tõene lillemaaližanr  1957-62 geomeetriline abstraktsioon  1959 külastas Moskvas Ameerika näitust, eelkõige kunstiosakonda . („See oli alles kool – aken maailma, seal ma käisin üks nädal aega, iga päev. See oli absoluutne läbilõige moodsast kunstist, Kandinskyst ameerika värskete abstraktsionistideni.“ (LL))  1960jj kandinskylik ekspressiivne abstraktsioon  1962jj pollocklik pritsimistehnika  1967jj mahulised assamblaažid, ekspressiivne abstraktsionism  1980ndad jj abstraktsionistlik suureformaadiline õlimaal  2008-2020 programmilised teostekomplektid (näitus-manifestid): "KOGU. Elu" (2008); "Aate kumendus" (2013); "Muusika on ülim" (2015); "Ajendatud olulisest" (Nietzsche, Wagner; maalid „Vaimu vastupanu“ ja „Monument sinisele“) (2016); „Abstraktse maali värvikõne“ (2020). Lola Liivat Moonid 1957 õli/lõuend 99,6 x 72 cm ISIKNÄITUSED  1969 Esimene isikunäitus Tallinna Kunstisalongis  1977 Isikunäitus Tallinna Kunstisalongis (Kasaritsa impressionistid)  1978 Ülevaatenäitus Tartu Kunstimuuseumis  1983 Isikunäitus Tallinna Kunstisalongis  1986 Näitus "Mini-abstraktsed kompositsioonid" Tallinnas Draakoni galeriis  1992 Isikunäitus Tartus Sinimandria galeriis  1993 Isikunäitus Tartu Kunstnike Majas  1993 Isikunäitus Helsingis  1994 Isikunäitus Eesti Majas Chicagos  1995 Õlipastellide näitus Tartus Saksa Kultuuri Instituudis 2  1996 Abstraktsete maalide ja assamblaažide valiknäitus Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus  1996 Väljapanek Tartu Kirjanike Majas  1997 Isikunäitus Eesti Majas Stockholmis  1998 Juubeliretrospektiiv "Abstraktsionist" Tartu Kunstimuuseumis  1999 Isikunäitus Helsingis galeriis Blum  2001 Isikunäitus "Aja jäljed" Tallinnas Ühispanga galeriis  2001 Isikunäitus Küberneetika Majas Mustamäel  2002 Isikunäitus "Üheksast üheksa" Tallinna Ärikeskuse galeriis Aatrium  2002 Isikunäitus Kopenhaagenis Shambala galeriis  2003 Isikunäitus "Pühendumised" Tallinnas G-galeriis  2003 Isikunäitus Nõmme Kultuurikeskuses  2004 Isikunäitus "Kummardus olnule" Põltsamaa Kultuurikeskuse galeriis  2005 Isikunäitus "Kogutud teosed" Viljandi Kunstisaalis  2005 Isikunäitus "9 + 1" Tartus Y-galeriis  2005 Isikunäitus Viljandi Kunstisaalis  2006 Isikunäitus "Valikud" Viinistu Kunstimuuseumi Tünngaleriis  2006 Isikunäitus "Valiku märgid" Tallinnas SEB Ühispanga Galeriis  2007 Isikunäitus "Keela rõõmu" Riigikogu näitusesaalis Toompeal  2007 Isikunäitus "Võrumaale võlgu" Võru Linnagaleriis  2008 Isikunäitus "KOGU. Elu" Tallinna Kunstihoone galeriis  2008 Retrospektiiv "KULG" Viinistu Kunstimuuseumis (kuraator Kaire Nurk)  2009 Lola Liivati abstraktse maali näitus Rakvere Galeriis  2013 Isikunäitus "Aate kumendus" Võru Linnagaleriis  2013 Isikunäitus Tallinnas Jaani kirikus  2015 Isikunäitus "Muusika on ülim" Tallinna Kunstihoone galeriis (kuraator Tamara Luuk)  2016 Isikunäitus "Ajendatud olulisest" Tallinnas Vaal Galeriis  2018 Retrospektiivnäitus "Lola Liivat. Vaimu Vastupanu" Tartu Kunstimuuseumis (kuraator Hanna-Liis Konnt)  2020 Isikunäitus „Abstraktse maali värvikõne“ Tallinnas Solaris Galeriis (kuraator Meelis Tammemägi) GRUPI- JA ÜLDNÄITUSED (valik)  1955 Vabariiklik näitus „ 15 aastat nõukogude eesti kunsti“, Tallinna Kunstihoone  1957 NSVL Kunstnike Liidu noorte kunstnike näitusel Eesti delegatsiooni ekspositsioon Moskvas VI ülemaailmse noorsoo- ja tudengifestivali raames, Moskva  1955-71 Tartu kunsti näitus, Tartu Kunstimuuseum (osaleb kõigil)  1974 Korternäitus Moskvas (koos Ilmar Malini ja Helle-Reet Vahersaluga)  1983 Kolme abstraktsionisti – Lola Liivat, Kaarel Kurismaa, Ado Lill – näitus, Tartu Kunstnike Maja  2002 „Reaalne abstraktsionism“ (kuraator Jaan Elken), Tartu Kunstimaja  2003 Naiskunstnike-abstraktsionistide näitus „Abstraktsioon ja empaatia“ (kuraator Reet Varblane), Tartu Kunstimaja  2006 Eesti maalikunstnike näitus „Teekond tarkuse allikale“, Tapiola kirik, Soome  2006 Eesti kunsti püsiekspositsioon, KUMU Kunstimuuseum  2007 Näitus „“Vaba kunsti“ töötuba Moskvas 1957“ (kuraator Kädi Talvoja), KUMU Kunstimuuseum  2008 EKL aastanäitus „Vabaduse väljak“, Tallinna Kunstihoone  2013 Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus, Pärnu Uue Kunsti Muuseum  2013 EKL 13. aastanäitus „Kevadnäitus“, Tallinna Kunstihoone  2014 EKL 14. aastanäitus „Kokkulepete aeg“, Tallinna Kunstihoone 3  2016 Näitus „Hommage au Professeur. Valik Tartu Kunstikooli õpetajate loomingust“, Tartu Kõrgema Kunstikooli galerii Noorus  2016 Näitus „Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“ (kuraatorid Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu), Tartu Kunstimuuseum  2016 EKL 16. aastanäitus „Kevadnäitus“, Tallinna Kunstihoone  2016-17 Näitus „Muutuv Tartu neljas vaates“, Tartu Kunstimuuseum  2017 Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „JUST NÜÜD / RIGHT NOW“, Pärnu Uue Kunsti Muuseum  2017 Vana-Võromaa kunstnike ühisnäitus „Siin ma olõ“, Valga Muuseum  2018 EKL 18. aastanäitus „Kevadnäitus“, Tallinna Kunstihoone  2019 EKL 19. aastanäitus „Kevadnäitus“, Tallinna Kunstihoone  2020 EKL 20. aastanäitus „Kevadnäitus“, Tallinna Kunstihoone TUNNUSTUS  1998 Ado Vabbe preemia  2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk  2008 Konrad Mäe medal  2019 AkzoNobeli kunstipreemia TÖÖD KOGUDES  Eesti Kunstimuuseum  Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum  Tartu Kunstimuuseum  Tartu Ülikooli Kunstimuuseum  Viinistu Kunstimuuseum  Virumaa Muuseumid  Zimmerli Kunstimuuseum, Norton ja Nancy Dodge’i Kollektsioon, USA  Arvukad erakogud Eestis ja välismaal BIBLIOGRAAFIA (kronoloogiline + temaatiline) ARTIKLID – ÜLDNÄITUSTE kontekstis Vares, Jaan 1957. Nauditav näitus. – Sirp ja Vasar, 09.08. Erm, Voldemar 1957. Tartu kunstnike teoste näitus. – Edasi, 30.08. Ressal, J. 1958. Ilust ja sisust. – Sirp ja Vasar, 30.05. Erm, V. 1958. Maal Tartu kunstinäitusel. – Edasi, 01.07. Soonpää, Leo 1959. Vabariiklikult kunstinäituselt. – Rahva Hääl, 22.01. Raid, Niina 1959. Tartu kunstnike tööde näitusel. – Edasi, 26.07. Pihlak, Evi 1960. Kevadiselt meeleolukalt. – Sirp ja Vasar, 10.06. Kartna, Aino 1964. Tahtmised ja teokssaamised. (Tartu kunstnike teoste näitusel.) – Edasi, 23.08. 4 Raid, Niina 1966. Kaheteistkümnes üsnagi meeldiv kohtumine. – Edasi, 24.06. Nurk, Tiina 1969. Tartu kunsti näituselt. – Edasi, 29.06. Ruus, Mare 1974. Avatud aastanäitusel. – Edasi, 15.09. Asu-Õunas, Ene 1976. Tartu kunstnike aastanäituselt. – Sirp ja Vasar, 05.11. Varblane, Reet 1978. Tagasivaade kevadnäitusele. – Edasi, 14.05. Pukk, Piret 1981. Ready-made Tartu kunsti teemal. – Sirp ja Vasar, 08.05 Parhomenko, Leili 1981. Mõtteid Tartu kevadnäituselt. – Edasi, 16.05. Toompere, Rait 1984. Vaade kevadnäitusele. – Edasi, 02.06. Talvistu, Enriko 1984. Tartu kunstnike kevadnäitus. – Edasi, 16.06. Beier, Priidu 1985. Kolmkümmend aastat hiljem. – Edasi, 02.06. Valdu, Maie 1985. Visuaalne vaikus Tartus. – Sirp ja Vasar, 14.06. ARTIKLID & KATALOOGID – ISIKNÄITUSTE kontekstis; TEEMAKÄSITLUSED Raitviir, Ain 1968. Tartu Kunstnikke. Isikupärane, siiras, vahetu. – Edasi, 21.04. Raitviir, A. 1978. Looming läbi aastate. – Edasi, 16.04. Varblane, R. 1981. Lola Liivat-Makarova (Kataloog). – Tartu RKM. Kartna, Aino 1986. Draakoni galeriis. – Sirp ja Vasar, nr. 24. Õunas, Ene 1992. Väikeste piltide kõne. – Postimees, 23.12. Madar, Maali 1993. Abstraktne kunst – kas Eestis uus ja aktuaalne? – Postimees, 22.09. Nurk, Kaire 1996. Kas universumi hing on sinine? – Postimees, 26.11. Püttsepp, Juhani 1997. Tartu kunstnike maja nimi on nüüd kunstimaja. – Tartu Postimees, 24.09. Niinemets, Asta 1998. Lola Liivat elus ja kunstis. – Tartu Postimees, 25.01. Piirimäe, K., Varblane, R., Nurk, K., Nõmmela, M. 1998. Lola Liivat. Abstraktsionist. (Näituse kataloog). – Tartu: Tartu Kunstimuuseum. Viira, Aigi 1998. Paha tüdruk avas Tartus möödanikunäituse. – Postimees, 20.07. Nurk, K. 1998. Maagiline ja kujustav vana abstraktsionist. – Postimees, 06.08. Varblane, R. 1998. Abstraktsionist Lola Liivat. – Sirp, 21.08. 5 Viira, Aigi 1998. Kunstnik Lola Liivat paiskab oma salamõtted piltidesse. – Postimees, 29.12. Nurk, K. 1999. Vabbe preemia Lola Liivatile. – Sirp, 08.01. Nurk, K. 2002. Avatud meeltega abstraktsionist. – Eesti Ekspress, 28.03. Mark, Reet 2002. Mis mõttes kahvatu? (J. Elkeni kuraatorinäitus “Reaalne abstraktsionism”) – Eesti Ekspress, 06.06. Varblane, R. 2003. Liivati juubelinäitus (Uudis). – Sirp, 15.08. Nurk, K. 2003. Abstraktsioonist ja empaatiast. (R. Varblase kuraatorinäitus “Abstraktsioon ja empaatia”) – Kunst.ee, nr 4. Mägi, Riina 2004. Lola Liivat Tallinna ja Tartu vahel. – Vooremaa, 03.02. Piirimäe, Krista 2005. Lola Liivat leidis oma loometee Moskvas. – Tartu Postimees, 08.02. Nurk, K. 2005. 9 + 1. – Sirp, 11.02. Võsar, Ülo Alo 2005. Maalid ütlevad: elu ja kunst on mõlemad pühad. – Sakala, 14.05. Veispak, Teet 2006. Kunstireis Põhja-Eestis läbi eri maailmade. – Postimees, 10.05. Nurk, K. 2006. Lola Liivat & abstraktsionismi 5 paradoxi. – Eesti Ekspress, 05.10. Juske, Ants 2006. Külmetav Eesti kunstnik : 50 tähtsamat teost läbi aegade. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Nurk, K. 2007. Mis on abstraktsioon? Kas on abstraktsioon? Kaasajal? – Kunst.ee, 3. Nurk, K. (Koostaja ja toimetaja) 2008. Lola Liivat (Loomingu kataloog). – Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Nurk, K. 2008. Kunstnik maalib elu. – Sirp, 29.08. Talvoja, Kädi 2008. “Vaba kunsti” töötuba Moskvas 1957. – Kunst.ee, nr 3. Treier, Heie 2008. Aastanäitus „Vabaduse väljak“. Institutsionaalse vahepalaga. – Vikerkaar, nr 3. Juske, A.2008. Konrad Mäe preemia ja medali pälvis abstraktsionist Lola Liivat. – Eesti Päevaleht, 30.10. Hanson, Raimu 2008. Premeeritud kunstnik soovis luua kõrgkooli. – Tartu Postimees, 07.11. Liivrand, Harry 2008. Kommentaar. – Postimees, 13.09. Huul, Jana 2013. Lola Liivat Võru Linnagaleriis. – Sirp, 19.08. Toom, Maire 2013. Sinises valguses. – Eesti Kirik, 06.11. 6 Lola Liivat: Abstraktsionism jääb kestma (Tallinna Kunstihoone pressitekst, koostaja Tamara Luuk). – Kultuur.err.ee, 18.02.2015; https://kultuur.err.ee/304731/lola-liivat-abstraktsionism-jaab-kestma Vaal galeriis avati Lola Liivati näitus. – Kultuur.err.ee, 02.12.21016; https://kultuur.err.ee/314916/vaal-galeriis-avati-lola-liivati-naitus Kolk, T. 2016. Aadetega abstraktsionism. – Postimees, 16.12. 2018: Lola Liivat – 90 Kolk, T. 2018. Kütkestavate siniste paleti looja. – Postimees, 16.08. Kont, Hanna-Liis (Koostaja). 2018. Lola Liivat. Vaimu vastupanu / Spiritual resistance (Näitusekataloog). – Tartu: Tartu Kunstimuuseum. Lola Liivat tähistab 90. sünnipäeva ülevaatenäitusega. – Arhiiv.err.ee, 07.09.2018 (Lola Liivat alates 25. minutist); https://arhiiv.err.ee/guid/20180908144629301000300112290E2BA238B440000004856B00000D0 F012684 Hanson, R. 2018. Galerii: Lola Liivati näituse avamine kujunes väga rahvarohkeks. – Tartu Postimees, 07.09. https://tartu.postimees.ee/6400259/galerii-lola-liivati-naituse-avamine-kujunes-vaga-rahvarohkeks Hanson, R. 2018. Abstraktsionismi kuninganna saabus oma näitusele sinises. – Tartu Postimees, 09.09. Põldsam, Rebeka 2018. Abstraktsioon kui selgus. – Sirp, 28.09. Piirimäe, Krista 2018. Vaimu vastupanu algas „Zarathustra“ lugemisest. – Tartu Postimees, 02.10. Nurk, K. 2018. Abstraktsionism ja Lola Liivat. – Postimees, 24.10. Kont, Hanna-Liis 2018. Lola Liivat – Vaimu vastupanu. – Kultuur ja Elu, nr 4. Łabowicz-Dymanus, Karolina 2018. Lola Liivat ja kosmiline plahvatus. – Kunst.ee, nr 4. Nurk, K. 2019. Abstraktsionism koos ja ilma Zarathustrata. – KUNST.EE, nr 1. * 7 Weidenbaum, Reet. 2020. Galerii: AkzoNobel kunstipreemia pälvis Lola Liivat. – Kultuur.err.ee, 15.01.; https://kultuur.err.ee/1024257/galerii-akzonobel-kunstipreemia-palvis-lola-liivat. Piirimäe, K. 2020. Ainulaadsed juhtumid eesti kunsti ajaloos. – Tartu Postimees, 07.12. Nurk, K. 2020. Maagiline maal. – Sirp, 18.12. Weidebaum, R. 2020. Solarise keskuse galeriis näeb Lola Liivati viimase kolme aasta loomingut. – Kultuur.err.ee, 20.11.; https://kultuur.err.ee/1161599/solarise-keskuse-galeriis-naeb-lola-liivati-viimase-kolme-aasta- loomingut AKADEEMILINE UURIMUS (Täiendamisel) Sepp, Veljo 2006. Abstraktsionism kui vastupanuvorm? Lola Liivati elu ja looming ametliku kultuuripoliitika taustal (kuni 1970ndateni) (seminaritöö) – Tln: Eesti Kunstiakadeemia. INTERVJUUD Lola Liivatiga & Lola Liivati autoriartiklid Liivat, Lola 1987. Taaralinnateemalisi kunstiuiteid. – Edasi, 24.07. Raitar, Maie 1988. Naine ja abstraktsioon (Intervjuu). – Edasi, 27.08. Nurk, Kaire 2000. Maalimine on kannatustegevus (Intervjuu). – Kunst.ee, nr.1. https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola- liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 Liivat, L. 2003. Räägiks õige tõtt – või on meil vaikiv ajastu? – Kunst.ee, nr 2. Liivat, L. 2004. Ajalõik Colmanid. – Kunst.ee, nr 4. Liivat, L. 2006. Tõdede mastaap. Kumu. – Sirp, 24.03. Talvoja, K. 2007-2008. Intervjuu Lola Liivatiga 26. novembril 2007 ja 3. jaanuaril 2008. – Videoülesvõtted autori valduses. Nurk, K. 2008. Intervjuud Lola Liivatiga loomingu kataloogi tarvis, I-IV. – Helisalvestused ja üleskirjutused autori valduses. 8 Kolk, Tiina 2008. Igatsevad sinised, tulitavad punased, jahedad lillad. – Postimees, 13.09. Kont, Hanna-Liis 2017. Intervjuu Lola Liivatiga / Interview with Lola Liivat (kestvus 17:13). – Tartu Kunstimuuseum; https://www.youtube.com/watch?v=aPOb0g1qIRE Kilumets, Margit 2018. Lola Liivat: kui ma poleks kunstnikuks hakanud, oleksin loomaaias talitaja (Intervjuu). – OP+, 20.09.2018; https://kultuur.err.ee/863001/lola-liivat-kui-ma-poleks-kunstnikuks-hakanud-oleksin-loomaaias- talitaja. Weidenbaum, Reet. 2020. Galerii: AkzoNobel kunstipreemia pälvis Lola Liivat. – Kultuur.err.ee, 15.01.; https://kultuur.err.ee/1024257/galerii-akzonobel-kunstipreemia-palvis-lola-liivat. 9  Lola Liivat „Abstraktse maali värvikõne“ Solaris Galeriis 2020, Tallinn Abstraktsionismi klassiku, maalikunstnik Lola Liivati näitus „Abstraktse maali värvikõne“ Solaris Galeriis Tallinnas aastal 2020 demonstreerib maalikunsti kõrgeimat klassi, seda nii värvitoonide ja harmooniate rikkuses ja kõlavuses kui ka teemade ja hoiakute filosoofilises sügavuses ja universaalse tasandi kõikehõlmavuses. Sisu ja vorm on täiuslikus kooskõlas ja vastastikuses põhjendatuses. Vaade Lola Liivati näitusele Solaris Galeriis 2020 * Allpool mõned maalireprod eraldi EESMÄRGI NÄHTAVAKS SAAMINE 2019 akrüül lõuendil 140 x 125 cm KUS ON SU AARE, SEAL ON KA SU SÜDA 2019 akrüül lõuendil 140 X 120 cm KAKS TUHAT KAHEKSATEIST 2018 akrüül lõuendil 175 X 140 cm NIETZSCHE Zarathustra HALKÜOONILISEST ELEMENDIST OSA SAAMISEST 2018 akrüül lõuendil 99 X 122 cm PARABOOL 2019 akrüül lõuendil 80 X 120 cm ÕHTULAUL 2020 akrüül lõuendil 120 X 135 cm NIETZCHEST JA VAIMUVALGUSEST 2019 akrüül lõuendil 160 x 120 cm  PÕHJENDUS maalikunstnik Lola Liivati (s 1928) esitamisel riiklikule elutööpreemiale Lola Liivati abstraktsionistlik maalilooming on ühelt poolt üliolulise väärtusega kodumaise abstraktsionismi kunstiteoreetilise uurimustöö tarvis, teisalt on see näide maalikunsti väljendusvahendite kõrgtasemel ja isikupärasest valdamisest, kolmandaks esindab ja kaitseb tema looming oma sügava vaimse ja emotsionaalse sisuga inimese eksistentsiaalseid väärtusi. Lola Liivat on pika ja viljaka loometee ja järjekindla-põhimõttelise pühendumisega abstraktsionismile teeninud õigustatult välja tiitlid: abstraktse maalikunsti elav legend, abstraktse ekspressionismi üks/esimene maaletooja, Eesti abstraktse maalikunsti oluline edendaja, Eesti üks silmapaistvamaid abstraktsioniste, Eesti abstraktse kunsti klassik, Eesti abstraktsionismi grand old lady. * Kunstniku pika loometee – läbi erinevate ühiskondlik-poliitiliste ja ideoloogiliste ajastute – võib lühidalt periodiseerida järgmiselt: LOOMINGU PERIOODID  1948-54 õpinguaeg, valitsesid ideoloogilised nõudmised ja sotsialistliku realismi kaanon; õppejõududest Johannes Võerahansu võimaldas vabamat laadi  1954-57 vabam maaliline laad, impressionismisugemetega  1957 külastas (eraviisiliselt, väljaspool ametlikku delegatsiooni) Moskvas VI ülemaailmset noorsoo- ja tudengifestivali, kus sattus kuulama Harry ja Katherine Colmani peetud loengut kaasaegsest ameerika abstraktsest kunstist ning nägema Harry Colmani avalikku process- painting’u demonstratsioonesinemist. See mõjutas oluliselt kunstniku edasist loomingulist tegevust. („Ma ei tea midagi paremat, mis minuga oleks võinud juhtuda. Vaatasin Harry Colmani process painting’u seanssi, see lummas, ja võin öelda, et mu elu muutus. Korraga teadsin, kuhu ma kunstnikuteel liigun.“ (LL))  1957 esimene programmiline maal „Moonid“ (kolmekordne sini-must-valge vanne)  1957jj kontseptuaalne valik: ideoloogilise temaatilise kompostitsiooni (ametlikud tellimustööd) asemel – tõene lillemaaližanr  1957-62 geomeetriline abstraktsioon 1  1959 külastas Moskvas Ameerika näitust, eelkõige kunstiosakonda . („See oli alles kool – aken maailma, seal ma käisin üks nädal aega, iga päev. See oli absoluutne läbilõige moodsast kunstist, Kandinskyst ameerika värskete abstraktsionistideni.“ (LL))  1960jj kandinskylik ekspressiivne abstraktsioon  1962jj pollocklik pritsimistehnika  1967jj mahulised assamblaažid, ekspressiivne abstraktsionism  1980ndad jj abstraktsionistlik suureformaadiline õlimaal  2008-2020 programmilised teostekomplektid (näitus-manifestid): "KOGU. Elu" (2008); "Aate kumendus" (2013); "Muusika on ülim" (2015); "Ajendatud olulisest" (Nietzsche, Wagner; maalid „Vaimu vastupanu“ ja „Monument sinisele“) (2016); „Abstraktse maali värvikõne“ (2020). HINNANGUD A. Ka nõukogude ajal on kriitikud Lola Liivati maalide võlud – NB! üldnäituste kontekstis – üles leidnud. Välja on toodud: „maalilised voorused“ (J. Vares 1957; ka V. Erm 1957); „püüded kõigest traditsioonilisest otsustavalt lahti öelda /…/ Tundliku kunstnikuna on ta mõistnud nende väljendusvahendite piiratust ja puudulikkust ning asunud kaasaegsema vormikõnega katsetama.“ (J. Ressal 1958); „teistsugune, moodsat laadi erksus“ (N. Raid 1966); „ülimalt kontrastsed värvid“ (A. Kartna 1966); „värvide maagiliselt särav voog“ (E. Asu-Õunas 1976); „hajuv värvide keeris“ (P. Pukk 1981); „improviseerib tugevate siniste ja punaste toonidega“ (R. Toompere, 1984); „lilled kui säravate värvikompositsioonide ajend“ (M. Valdu 1985); „Ka Lola Liivat-Makarova toob (vahest on õigem öelda „elab“) elamuse välja nii koloriidi kui detailide kaudu. Kõik sümbolid (õlglill, nääriehete killud, värvituubitükid jm vastikustäratavasse, määrdunud koloriiti vajutatuna) on allutatud ühe tundeelamuse väljendamisele.“ (R. Varblane 1978); „hingeline mäng värvide, kipsi ja valmisesemetega“ (M. Ruus 1974); „Lola Liivat-Makarova juhuslikud visioonid köidavad temperamendi ja seesmise vabadusega“ (L. Parhomenko 1981); „Kõige tõsisem vaikelu on L. Makarova silmapaistev must-valge kontrastile ülesehitatud töö“ (N. Raid 1959) ; „isikupära nii koloriidiliste otsingute kui ka motiivi valikul“(T. Nurk 1961) * Kirjandusteadlane Helene Siimisker näeb maalis „Kuldnokk“ (1961; autori poolt täna ka nimetatud „Kevade laul“ või „Kevade“) sidet August Sanga tuntud luuletusega „lindudest, kes tulevad liiga vara ja jäävad sabapidi hange kinni“ (vestluses 2008 (KN)) 2 B. Retseptsiooni elavnemine – olulisemad hinnangud ja kontekstilised kaardistused – alates Lola Liivati suurest ülevaatenäitusest 2008. Mõned näited: „Lola Liivat on pollockliku abstraktsionismivariandi kõige silmapaistvam arendaja Eestis, ja seda osa tema loomingust tõstaksin tema poole sajandi pikkuses töös abstraktse kunsti erinevate suundadega rõhutatult esile. Liivati paljudes pastoosse faktuuriga, keskse, justkui kraatripurset kujutava motiiviga kompositsioonides valitseb võimas emotsionaalne pinge, mille jõulisust toetab intensiivse ultramariini ja punase tooni oskuslik kooskasutamine – üsna haruldane koloriidivalik meie maalikunstis. Huvitavad on Liivati 1960. aastate kollaažid ja assamblaažid, need pole meie modernismiajaloos veel väärilist äramärkimist leidnudki. /…/ Nõukogude aja Tartu üldnäitustel ja just nimelt Tartu järelpallasliku figuratiivse maalikooli absolutiseerimise kontekstis mõjus Liivati väike nonfiguratiivne pilt igal juhul kaanonist väljaspool asetsevana, autonoomse ja julgelt opositsioonilise seisukohavõtuna ametlike hoiakute suhtes. Liivatit saatis radikaali maine, ja seetõttu oli loomulik, et näiteks ülikooli kunstikabineti ümber koondunud noorte kunstnikega sidus teda vastastikune sümpaatia. Et Liivati esimesed kunstigaleriis – institutsionaalses kunstiruumis – toimunud näitused olid hoopis Tallinnas, mitte Tartus, on tollaseid kohalikke kunstipoliitilisi mänge ja vabadusastet arvestades samuti sümptomaatiline. Sellest sajandist elabki Lola Liivat Tallinnas. Tartus ei asenda teda keegi.“ (H. Liivrand 2008) https://www.postimees.ee/33092/kommentaar „Lola Liivati looming on üks kodumaise abstraktsionismi variante, see on abstraktsionismi ajaloo väga huvitav õppetund abstraktsionismi nüansirikkusest, tundlikkusest ning väljenduspotentsiaalist, see on võimalus jälgida muundumisi ja samas kunstniku isikupära püsivust läbi viie kümnendi. See on võimalus kõrvutada abstraktsionismi sõnumit reglementeeritud ja suletud ning vabas ja avatud eksistentsiaalses ruumis.“ (K. Nurk 2008) https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstnik-maalib-elu/ „On teada, et meie lühikese euroopaliku kunstiloo arengu katkemist alustatakse sõjajärgse abstraktsionismiga resoneerumise võimatusest. Siiski, ja üsna pea võtab selle järjepidevuse Tartu (loe: prantsuse) liini üles viiekümnendate esimesel poolel Tartu Kunstiinstituudi lõpetanud toonane verivärske maalija, tänane maalikunstnik Lola Liivat. /…/ Oma kunstitee murranguliseks peatükiks peab Lola Liivat kohtumist /…/ Colmanitega, kelle läbi sai alguse tema tutvus eneseväljenduse viisi ja võimalusega, mis tegi tast Eesti esimese ja järjekindlaima abstraktse ekspressionisti, silla sisemise ja välise, kinnise ja avatud maailma vahel. Nii kodune kunstitraditsioon kui tegija temperament juhtis ta lüürilise abstraktsionismi radadele nagu see avaldus Eurooopas. Üsna üksi, keerdkäike tehes aga järjekindlalt, kirgliku ja jõulise isiksuse energiaga nüüdseni oma joont ajades. On imetlusväärne, et 2015. a. kaheksakümne seitsmeseks saava kunstniku näitusel välja pandu koosneb valdavalt kahe viimase aasta töödest, erksatest ja kõlavatest nagu neid inspireerinud helidki. 3 Psüühilise automatismi spontaansust ja oma hingeseisundite kõnekust usaldades, kordusi vältides ja pinget hoides.“ (Tamara Luuk 2015) https://kultuur.err.ee/304731/lola-liivat-abstraktsionism-jaab-kestma C Lokaalse kriitika näiteid: „Temast sai eesti üks silmapaistvaimaid abstraktsioniste. Nõukogude ajal tuli tal maalida ka realistlikke pilte, näiteks paljude tartlaste kodudes ripuvad Lola aristokraatlikud lillemaalid, sobilikud autori enda elegantse ja samas boheemlasliku isikuga. Praegune Lola Liivati teoste väljapanek Y-galeriis on mitmeti sümboolne. Oli ju tema see, kes aastal 1992 Tartu Kunstiühingu esinaisena ehitas Küütri tänava keldriruumidesse galerii, mille nimeks sai tookord KÜÜ. /…/ Taaskohtumiseks vana armastatud Tartuga on kunstnik oma maalidesse suutnud panna erakordse hoo ja pinge. Ta tõestab, et vaatamata peaaegu 50 aastat kestnud abstraktsionismi viljelemisele suudab ta ikka veel üllatada, ikka veel pakkuda kõrgetasemelisi nauditavaid kunstiväärtusi. Ning seda väljumata oma lemmiksinistest värvidest.“ (K. Piirimäe 2005) https://www.postimees.ee/1458773/lola-liivat-leidis-oma-loometee-moskvas „Olen seda näitust kaua oodanud, sest Lola Liivat on olnud mu lemmikkunstnik aastakümneid. Kuuekümnendatel juhtusin ühel näitusel nägema paari temale iseloomulikes värvides tunglevat abstraktset taiest. Sattusin nende lummusesse. Suurte kunstnike teosed kannavad endas alati tugevat energiat. Ja Lola Liivat on suur kunstnik. (Ü. A. Võsar 2005) https://sakala.postimees.ee/2162235/maalid-utlevad-elu-ja-kunst-on-molemad-puhad D. “Kunstivooluna jääb abstraktsionism kestma, kuna ta olemuse avarus ja sügavus on hõlmamatu. Ta on lahtimõtestatav ja samas haaramatu. Abstraktses maalis on ka oma jutustus ja lugu. Mida tundesügavam, seda väljendusjõulisem. Nagu muusikas.” (Lola Liivat 2015) Teksti koostas: Kunstikriitik ja Lola Liivati loomingu uurija maalikunstnik Kaire Nurk 08.01.2022 4 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23,15076 Tallinn ELUTÖÖPREEMIA SOOVITUSKIRI 07.01.2022 Soovin esitada ELUTÖÖPREEMIA kandidaadiks kunstniku Lola Liivati aastatepikkuse panuse eest õpetajana ja abstraktse maalikunsti edendaja ning viljelejana ning väga olulise panuse eest Eesti kultuuriloos. Mõned rea d ilmestamaks Lola Liivatit ja tema loomingut : Meie ühiselt loodud viimast näitust SOLARIS Galeriis ootas Lola aastaid, Tartu Kunstimuuseumi näitusest alates. Näitus pidi algselt toimuma Fahle Galeriis, kuid uue galerii avamisega oli meil võimalik Lolale pakkuda paremaid tingimusi ja suuremat näitusesaali. Kunstnikule ja teostele läksin järgi Tartu tänavakunstnike värvilise kleepsu bussiga - SLÄP van iga, nagu seda tänavakunstnikud ise kutsuvad. Koos tõstsime kõik maalid autosse ja krapsakas 92 - aastane vanadaam hüppas minu kõrvale bussi. Galeriis võtsime maalid uuesti koos maha ja tegin Lolale tassi mahedat Jamaica kohvi. Lola istus sellega tugitooli, saali keskele - rüüpas kohvi ja viipas kergelt jalutuskepiga, mis teos , kuhu sobib. Olin imestunud, sest ta oli SOLARIS galeriis esimest korda aga tundus, et kõik on selge ja maalid ning paigutus on vastavalt näitusepinnale kavandatud. Nii joonistus teos teose haaval seintele maaliline teekond läbi inimese elu - imeline kooslus, kuhu on kätketud kõik – sünd ja surm – ühes korduvas jadas. Lillaka verevalumina laiali paiskuv värviatakk ja välguna sähvatav valgustumine – inimese teekond läbi raskuste tähtede poole ja miljonid tähed ise, terved tähesüsteemid. (Tähe)tolmused universumid rullumas lahti nii meie endi kui mäetippude kohal. Võib öelda, et see kogemus on püha – selles on kõiksus. Nagu ütleb ERR Kultuuriuudistele Kunstimuuseumi maalikogu juhataja P h D Liisa Kaljula: “Lola Liivat esindab vana elutarka naist ja selline loojapositsioon on meie ühiskonnas väga haruldane” (Aktuaalne Kaamera Kultuuriuudised 20.11.2020) . Lisaks on Lola Li i vatil haruldane võime näha universaalset pilti ja proj e tseerida seda läbi oma loomingu jättes enda kui looja nime tähtsustamata. Lola loomingut vaadates on tunne nagu vaataks kaunist loodusvaadet või läbi teleskoobi kosmost - avaneb kõiksus ja avarus aga loojat ennast me ei näe . K üll on aga tunda loomingus kohalolu. Looja ei kisenda pildil - mina lõin selle, vaid see on loodud - meie jaoks. Tihti avanevad autori teosed meis hiljem, alles siis kui vaatleja on selleks valmis, on jõudnud sinna õigesse kohta - mõistmise ja armastuse horisondile. Meelis Tammemägi Kuraator ja galerist Mittetulundusühing Independent Museums, Artspaces and Galleries Estonia Tänane Mittetulundusühing Independent Museums, Artspaces and Galleries Estonia, kuraator Meelis Tammemägi isikus, kureerib hetkel näitusepindu SOLARIS Galerii (Estonia pst 9), PÕHJALA Galeriid (Marati 5), Kirjanike Maja musta laega saal (Harju 1). Lisaks eksponeerime Eesti autorite näitusi koostöös paljude kunstiinstitutsioonidega nii Eestis, kui ka Inglismaal, Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Meelis Tammemägi on varasemalt loonud ja kureerinud näitusepindu Tam Galerii (Lootsi 4), Fahle Galerii (Tartu mnt 84a). LOLA LIIVATI BIOGRAAFIA Sündinud t7.08.1928 Tallinnas HAR!DUS lslKUNÄlTUsED !94t Rakvere Algkooli lõpetamine t969 EsimeneisikunäitusTallinnas Kunstisalongis 7942 Rakvere Kommertsgümnaasium - 2 kursust t977 IsikunäitusTallinnasKunstisalongis !946 Tallinna 4. Keskkool - X klass (Kasaritsa impressionistid) !948-54 Tartu Riiklik Kunstiinstituut (TRKI). 1951 viiakse 1978 ÜlevaatenäitusTartuKunstimuuseumis kunstiinstituut üle Tallinna ja liidetakse Tallinna 1983 IsikunäitusTallinnasKunstisalongis Riikliku Tarbekunstiinstituudiga, ühendatud 1986 Näitus,,Mini-abstraktsedkompositsioonid" õppeasutus nimetatakse ENSV Riiklikuks Tallinnas Draakoni galeriis Kunstiinstituudiks. t992 Isikunäitus Tartus Sinimandria galeriis 795t Töölisnoorte 1. Keskkool _ XI klass. t993 Isikunäitus Tartu Kunstnike Majas Keskkool lõpetamata t993 Isikunäitus Helsingis t994 Isikunäitus Eesti Majas Chicagos rÖönurue TEGEvUS !gg5 Öüpastellide näitus Tartus Saksa Kultuuri Instituudis 1954-83 Tartu Kujutava Kunsti Koolis maali-, t996 Abstraktsete maalide ja assamblaažide valiknäitus kompositsiooni- j a joonistusõpetaja Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus 1983-88 vabakutseline kunstnik t996 Väljapanek Tartu Kirjanike Majas 1988-93 Tallinna Kunstiülikooli Tartu maalifiliaali t997 Isikunäitus Eesti Majas Stockholmis (!99 2. aastast Tartu ÜLkooli maalieriala) õppej õud 1998 Juubeliretrospektiiv ,,Abstraktsionist" 1994-95 Rüütli galerii galerist Tartu Kunstimuuseumis 1997-00 Tartu Kunstnike Liidu esinaine t999 Isikunäitus Helsingis galeriis Blum 200t Isikunäitus ,'Aja jäljed" Tallinnas Ühispanga galeriis ORGANISATS!OONID 2001 IsikunäitusKüberneetikaMajasMustamäel t957 (06.1'2) võetakse vastu ENSV 2002 Isikunäitus,,Üheksastüheksa" Kunstnike Liidu liikmekandidaadiks Tallinna Ärikeskuse galeriis Aatrium !960 võetakse ENSV Kunstnike Liidu liikmeks 2002 Isikunäitus Kopenhaagenis Shambalagaleriis t988-92 Tartu Kunstiühingu 2003 Isikunäitus,,Pühendumised"Tallinnas G-galeriis (praeguse nimega Pallase Kunstiühing) esinaine 2003 IsikunäitusNõmmeKultuurikeskuses 1991 astub Tartu Wagneri Seltsi liikmeks (asutajaliige) 2004 Isikunäitus,,Kummardusolnule" t99t astub Tartu Zontaklubi liikmeks Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis !992 alates liidu asutamisest Eesti Maalikunstnike Liidu liige 2005 Isikunäitus,,Kogutudteosed" Viljandi Kunstisaalis TUNNUSTUSED 2005 Isikunäitus ,,9 + 7" Tartus Y galeriis 1998 Ado Vabbe preemia 2006 Isikunäitus ,,Valikud" 200t Valgetähemedaliklassiteenetemärk Viinistu Kunstimuuseumi Tünngaleriis 2Q08 Konrad Mäe medal 2006 Isikunäitus,,Iy'alikumärgid" Tallinnas SEB Ühispanga Galeriis 2007 Isikunäituš ,,Keela rõõmu" Riigikogu näitusesaalis Toompeal 174  2007 Isikunäitus,,Võrumaale võlgu" Võru Linnagaleriis 20t6 EKLi 16. aastanäitus ,,Kevadnäitus" 2008 Isikunäitus ,,Kogu Elu" Tallinna Kunstihoone galeriis Tallinna Kunstihoones 2008 Retrospektiiv,,KOGU" Viinistu Kunstimuuseumis 20t6_t7 Näitus ,,Muutuv Tartu neljas vaates" 2008 Juubelinäitus ,,KULG" Ku galeriis Tartu Kunstimuuseumis 2009 Lola Liivati abstraktse maali näitus 20t7 Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus Rakvere Galeriis 20t7 ,JUST NÜÜot / RIGHT NoWl" 2017 Isikunäitus,,Kogum" Tallinnas \äb.drrr. galeriis Pärnus Uue Kunsti Muuseumis 2013 Isikunäitus,,Aate kumendus" Võru Linnagaleriis 2077 Yana-Yaromaa kunstnike ühisnäitus ,,Siin ma o]õ- 2015 Isikunäitus on ülim" Valga muuseumis ',Muusika Tallinna Kunstihoone galeriis 2016 Isikunäitus,Ajendatud olulisest" Tallinnas Vaal galeriis TOID KUNSTIKOGUDES 2018 Retrospektiivnäitus,,Lola Liivat. Vaimu Vastupanu" Eesti Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseumis Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Tartu Kunstimuuseum .VALIK GRUPINÄlTUsl Tartu ÜLkooli Kunstimuuseum t955 Vabariiklik näitus ,,15 aastat nõukogude eesti kunsti" Viinistu Kunstimuuseum Tallinna Kunstihoones Virumaa Muuseumid 1955 Tartu Kunstimuuseumi esimesel Tartu kunsti näitusel Arvukad erakogud Eestis ja välismaal (aastatel t955JI osaleb muuseumis koigil Tartu kunsti näitustel) VALIK PUBLIKATSIOONE t974 Korterinäitus Moskvas (koos Ilmar Malini ja Lola Liivat-Makarova teoste näitus. Näitusekataloog. Helle-Reet Vahersaluga) Koostaja Reet Varblane. 1983 Abstraktsionistide (Lola Liivat, Kaarel Kurismaa, Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1981. Ado Lill) kolmiknäitus Tartu Kunstnike Majas 2002 Näitus,,Reaalneabstraktsionism"TartuKunstimajas Lola Liivat' Abstraktsionist: 19 9 8. aasta ülevaatenäir.:-. 2003 Naiskunstnike-abstraktsionistide näitus Tartu Kunstimuuseumis. Näitusekataloog. ,,Abstraktsionism ja empaatia" Tartu Kunstimajas Toimetaja Krista Piirimäe. Tartu: 2006 Eesti maalikunstnike näitus ,,Teekond tarkuse allikale" Tartu Kunstimuuseum, 1998. Tapiola kirikus Soomes 2013 Eestimaalikunstnikeuudisloomingunäitus Lola Liivat. Koostaja Kaire Nurk. Tallinn: Pärnus Uue Kunsti Muuseumis Tallinna Raamatutrükikoda, 2008' 20t3 EKLi 13. aastanäitus ,,Kevadnäitus" Tallinna Kunstihoones 20t4 EKLi 14. aastanäitus ,,Kokkulepete aeg" Tallinna Kunstihoones 2016 Näitus Tartu Kõrgema Kunstikooli gäleriis Noorus ,,Hommage au Professeur. Valik Tartu Kunstikooli õpetajate loomingust" 20t6 Näitus ,Jõgi voolab siit läbi... Peatükke Tartu kunstiloost" Tartu Kunstimuuseumis 175 Saatja: Meelis Tammemägi <[email protected]> Saadetud: 07.01.2022 20:11 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Elutööpreemia Lola Liivat Manused: Kultuuriministeerium-Elutööpreemia-Lola-Liivat.docx; Lola- Liivat_biograafia_TARTMUS_Näitusekataloog_2018(1).pdf; Lola_Liivat- BIOGRAAFIA_väljavõte_2008-loomingu_kataloogiks_lisatud_aastad 2008-2020.doc; Lola Liivat. Elutööpreemia kandit.001 copy.pages; 171207_kultuuripreemia_taotlusvorm Lola Liivat.doc; ASKEESI IDEAALID 2019 AKRÜÜL LÕ UENDIL 145 X 120. jpg; Liivat_foto- Arne-Maasik_P1.jpg; Liivat_foto-Arne-Maasik_044.jpg; Liivat_foto-Arne-Maasik_043.jpg Tervist! Soovin esitada ELUTÖÖPREEMIA kandidaadiks kunstniku Lola Liivati aastatepikkuse panuse eest õpetajana ja abstraktse maalikunsti edendaja ning viljelejana ning väga olulise panuse eest Eesti kultuuriloos. Lisatud materjal: Lola Liivati elulookirjeldus, soovituskirjad, Arne Maasiku poolt pildistatud näitusevaated SOLARIS Galeriis(AK Kultuuriudised - https://kultuur.err.ee/1161599/solarise- keskuse-galeriis-naeb-lola-liivati-viimase-kolme-aasta-loomingut) Tänan ja parimate soovidega, Meelis Tammemägi +372 53 908 107