Taotlus riigipreemiale

Saatja: Emily Bollverk <[email protected]> Saadetud: 07.01.2022 17:31 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Kultuuripreemia ettepanek Manused: Peeter_Simm_kultuuripreemia_taotlusvorm_2_ (1).asice Tere! Edastan ettepaneku kultuuripreemia määramiseks Peeter Simmile. Allkirjastatud taotlusvorm on lisatud manusena. Parimate soovidega Emily Bollverk Bürooassistent | Administrative Assistant Balti filmi, meedia ja kunstide instituut | Baltic Film, Media and Arts School Tallinna Ülikool | Tallinn University Narva mnt 27,10120, Tallinn, Estonia +372 61 99 900 https://www.tlu.ee/bfm RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Peeter Simm (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria X Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Selgitus aastapreemia kategoorias kandideerimise juurde (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon +372 6199900 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Birgit Vilgats / Allkirjastatud digitaalselt / 07.01.2022 Direktor Liina Triškina-Vanhatalo / Allkirjastatud digitaalselt / 07.01.2022 Eesti filmirežissööride Gildi esindaja LISA 1: Kandidaadi esitamise põhjendus Filmirežissöör Peeter Simmi tähtsus Eesti filmikunstile ning filmikunsti õpetamisele on silmapaistev. Peeter Simm on pühendanud oma elu filmile. Sellele annavad kinnitust rohked humoorikad-värvikad ja jäägitu kirega loodud linateosed. Multitalendina on ta Eestis kõige produktiivsem filmitegija: läbi aastakümnete on tema käe all valminud 11 mängufilmi, paarkümmend dokumentaalfilmi, kümmekond lühifilmi; ta on lavastanud teatris ja Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. televisioonis; kujundanud muusikaliselt enamik oma filmid; dubleerinud eesti keelde mitmed multifilmid ja ühe lastefilmi, lisaks väiksemad reklaamtööd. Eestis elava klassiku käe alt on tulnud meie filmiajaloo märgilise tähtsusega tööd, s.h „Ideaalmaastik“ ja „Arabella, mereröövli tütar“. Režissöörina tunnustatud ja auhinnatud juba nõukogude ajal, on ta suutnud säilitada aktiivse erialase tegevuse tänaseni, tema viimased täispikad filmid olid „Georg“ ja „Üksik saar“, dokumentaalfilmid „Eesti tennis 100“, „Englas“, „Vana soldat“, „Koma“ ja „Taagepera“. Tema kõige viimane film on 2021. aastal esilinastunud mängufilm „Vee peal“, mis esindab sel aastal Eestit Ameerika filmikunsti ja – teaduste akadeemia parima rahvusvahelise mängufilmi (endise nimega Parim võõrkeelne film) kategoorias. Peeter Simm lõpetas cum laude Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (VGIK) režiikateedri. Tema õpetajateks olid kõrgema klassi tegijad – filmirežissöörid Andrei Tarkovski, Aleksandr Stolper jt. Tarkovski juhendamisel valmis Simmi esimene iseseisvalt loodud ja suurt tähelepanu pälvinud mängufilm „Tätoveering“. Nüüd õpetab ta ise noori filmitegijaid Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis. Loojutustajana on Peeter Simmile omane otsekohesus, humoorikas heatahtlikkus ja siirus. Imetlusväärne on nii Peeter Simmi empaatiavõime ja oskus näha igas tegelases positiivset ja inimlikku kui ka tema „hea nina“ lihtsalt ära tunda paeluv lugu. Peeter Simm on BFMi filmi õppekava(de)l loenguid andnud mitmete aastate jooksul, tihedamalt aga alates 2011. aastast. Praeguseks on Peeter Simm filmikunsti õppekava režii dotsent, eriala meister ja kunstinõukogu juht. Pedagoogina jagab ta enda varasemalt õpitut ja kogetud elu- ja töötarkusi ning on nakatanud uudishimu ja kirega ka oma tudengeid. Tema positiivne, muhedalt suunav ja kogemuspõhine õpetamisstiil on toonud au ja kuulsust ülikoolile ning kogu Eestile – tema õpilane German Golub võitis eelmisel aastal tudengi- Oscari ja sel aastal rahvusvahelise filmikoolide ühenduse CILECTi mängufilmide kategoorias teise koha. Peeter Simmi roll, nii filmiloojana kui ka filmipedagoogina, on Eesti kinokunsti arengus hindamatu. Läbi mitme aastakümne on ta mõjutanud mitut põlve filmitegijaid ning tema looming on viinud Eesti filmi maailma kinokaardile – vähesena Eesti mängufilmirežissööridest on just tema filme näidatud Cannes`i, Berliini ja Moskva Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. filmifestivalil. 2001. aastal tunnustati Peeter Simmi Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Peeter Simmi aastatepikkune pühendumus ja loominguline mitmekesisus väärib elutööauhinda. LISA 2: Kandidaadi CV CV Nimi: Peeter Simm Sünniaeg: 24.02.1953 Haridus: 1971 – 1976 mängufilmirežissööri eriala cum laude Moskva Üleliidulises Riiklikus Kinoinstituudis (VGIK) . Prof. Aleksandr Stolper õpilane. 1967 – 1971 Nõo keskkool 1960 – 1967 Kiviõli 1. Keskkool Töökogemus: 1993. aastal asutasid K.Kiisk, R.Felt ja M.Põldre stuudio Lege Artis Film 1975 – 1993 Tallinnfilm, režissööri assistent, mängu- ja dokumentaalfilmide režissöör ja stsenarist. Valitud filmograafia ja auhinnad: Mängufilmid: Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. 1980 „Ideaalmaastik“ (Tallinnfilm). 1982 „Arabella, mereröövli tütar“ (Tallinnfilm), lastefilm. Ka stsenarist. 1984 „Puud olid...“ (Tallinnfilm). 1987 „Tants aurukatla ümber“ (Eesti Telefilm), kaks seeriat. 1989 „Inimene, keda polnud“ (Tallinnfilm). 1994 „Ameerika mäed“ (47 ème Parallèle, Budapest Filmstúdió, Lege Artis Film), Prantsuse-Ungari-Eesti koostööfilm. Ka stsenarist, koos Hans-Werner Honerti ja Agu Tammeveskiga. 2001 „Head käed“ (Allfilm, Studio F.O.R.M.A.), Eesti-Läti koostööfilm. Ka stsenarist, koos Toomas Raudamiga. 2006 „Kõrini!“ (Ruut, Saxonia Media), Eesti-Saksa koostööfilm. Ka stsenarist, koos Valentin Kuigi, Hans-Werner Honerti ja Thomas Steinkega. 2007 „Georg: Baritoni naise jutustus“ (Lege Artis Film, Allfilm, Center of National Film, Matila Röhr Productions), Eesti-Venemaa-Soome koostööfilm. 2012 „Üksik saar“ (Lege Artis Film, Studija F.O.R.M.A. (Läti), Belarusfilm (Valgevene)). Ka stsenarist, koos Mihkel Ulmanniga 2020 „Vee peal“ (Filmivabrik). Lühimängufilmid: 1974 „Kõik omad poisid“ (ÜRKI), kursusetöö. Ka stsenarist. 1976 „Võsakurat“ (Tallinnfilm), diplomitöö. Ka stsenarist, koos Arvo Kruusemendiga. 1976 „Tätoveering“ (Tallinnfilm), noorte režissööride kassetil „Karikakramäng“. Ka stsenarist. 1978 „Stereo“ (Eesti Telefilm). Ka stsenarist. Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. 1991 „Ankur“ (Fantaasiafilm). Soome-Eesti koostööfilm. Ka stsenarist, koos Rosa Liksomi ja Kari Pullineniga. 1999 „Aida“ (Lege Artis Film), Eesti-Läti koostöökassetil „Sellised kolm lugu...“. Ka stsenarist, koos Valentin Kuigiga. 2011 „Vereringe“ (Taska Film). Ka stsenarist. Dokumentaalfilmid: 1979 „Sireen“ (Tallinnfilm). Tuletõrjujate tööst. Ka stsenarist. 1981 „Mitut värvi haldjad“ (Tallinnfilm). Erikooli lastest. Ka stsenarist. 1983 „Järgmine loosimine“ (Tallinnfilm). Lastekodulapsed loosivad välja riikliku loterii võite. Ka stsenarist. 1983 „Alternatiiv“ (Tallinnfilm). Tallinna sõprussidemed Venezia ja Kieliga. Režissööritöö kahasse Peep Puksiga. Ka stsenarist, koos Peep Puksiga. 1984 „Täna õhtul... Endel Pärn“ (Eesti Telefilm). Näitleja Endel Pärna portreefilm. Ka stsenarist. 1989 „Balti tee“ (Maurum), Eesti-Läti-Leedu koostööfilm. Ka stsenarist koos Olav Osoliniga. 1991 „Meie venelased“ (Tallinnfilm). Ka stsenarist, koos Dimitri Klenskiga. 1996 „Teatri juubel“ (Lege Artis Film). Eesti Draamateatri 75. juubeli puhuks. Ka stsenarist, koos Häidi Kollega. 1998 „Veidike metsa poole“ (Lege Artis Film). Metsandusest. Ka stsenarist, koos Taivo Raudsaarega. 1999 “Tempo di Valse“ (Faama film). Judokas Indrek Pertelsoni portreefilm. Ka stsenarist, koos Hans Roosipuuga. Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. 2001 „Nagu Nool“ (Balti Video). Kümnevõistleja Erki Noole portreefilm. Ka stsenarist, koos Paavo Kivinega. 2001 „Elu pärast maailmalõppu“ (Lege Artis Film). Vanausulistest. Ka stsenarist, koos Triin Partsiga. 2002 „Sõda pärast sõda“ (EXIT film). Metsavendadest. Ka stsenarist, koos Eerik-Niiles Krossiga. 2004 „Söerikastaja: film ümber Jaan Kross´i“ (Lege Artis Film). Kirjanik Jaan Krossi portreefilm. 2004 „Inimene pole kala“ (Ikoon). Ihtüoosist. Ka autor koos Vahur Laiapeaga. 2006 “Teisel pool pidalitõbe“ (Ikoon). Leeprast. Režissööritöö kahasse Vahur Laiapeaga. Ka stsenarist, koos Vahur Laiapeaga. 2015 "Englas. Vana Soldat" (Umberto Productions). Režissöör 2018 "Koma " (Ugri Film.) Režissöör koos Maia Avdjuškoga. 2019 "Afganistan. Vangis ja vabaduses" (Ikoon). Teksti lugeja 2019 "Taagepera" (Stuudio Navona). Režissöör Lavastajatöö teatris: 1988 „Maria“, Isaak Babeli näidend, Eesti Draamateater. 1997 „Loojang“, Isaak Babeli näidend, Viljandi „Ugala“. 2002 „Kino-Mati“, Toomas Raudami ja Peeter Simmi näidend, Rakvere teater. 2013 „Viimne võttepäev“ M. Kasterpalu, I. Raag, j. Ehlvest näidend, austusavaldus „Viimse reliikvia“ fantaasiale. Teater „Ugala“, Kaevumäe varemetes. Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. Näitlejatöö: 1976 „Salakütt“ (Tallinnfilm), noorte režissööride kassetil „Karikakramäng“. Režissöör Toomas Tahvel. Esimene kütt. 1976 „Tätoveering“ (Tallinnfilm), noorte režissööride kassetil „Karikakramäng“. Režissöör Peeter Simm. Tätoveeritav. 1979 „Sinine granaatkivi“ (Belarusfilm). Režissöör Nikolai Lukjanov. Tantsija. 1980 „Jõulud Vigalas“ (Tallinna Kinostuudio). Režissöör Mark Soosaar. Konstatin Päts 1982 „Šlaager“ (Tallinnfilm). Režissöör Peeter Urbla. Operaator. 1982 „Musta katuse all“ (Eesti Telefilm). Režissöörid Ago-Endrik Kerge ja Terje Põder. Jutlustaja. Teatrilavastuste televersioonid: 2003 „Jaanituli“ (ETV). Rünno Saaremäe näidend, lavastaja Üllar Saaremäe, Rakvere teater. 2004 „Teener“ (ETV). Mart Kivastiku näidend, lavastaja Raimo Pass, VAT Teater. Kanal 2 telesarja „Üks päev“ kuuluvad saated 1999 „Üts päiv“, võroke Enn Kasak. Ka stsenarist. 1999 „Ema päev“, paljulapselise pere ema Anne-Ly Suits. Ka stsenarist. 2000 „Peeter Kaldur“, kirikuõpetaja. Ka stsenarist. Asutuste tellimusfilmid: Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. 1985 „Tallinnfilmi spordimängud Risti 85“ (Tallinnfilm). Ka stsenarist. 1986 „Nõo Kool 300“ (Eesti Reklaamfilm). Kooli 300. aastapäeva puhuks. Ka stsenarist. 2000 „Eesti Autorite Ühing“ (Lege Artis Film). Eesti Autorite Ühingu 10. sünnipäeva puhuks. Ka stsenarist. 2013 „Eesti tennis 100“ spordiala sajandaks aastapäevaks. Režissöör. Režissööripraktika: 1975 „Briljandid proletariaadi diktatuurile“, režissöör Grigori Kromanov, Toomas Tahvel, Ingo Normet. Režissööri assistent. 1976 „Suvi“, režissöör Arvo Kruusement. Režissööri assistent. Mitmesugust: 1987 Nõukogude Eesti (Tallinnfilm). Kroonika NLKP keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi viibimisest ENSV-s. 1995, 1996 (3 tk), 1997 (2 tk), 1998 Eesti Kroonika (Tallinnfilm). Kroonikad erinevatel teemadel, sh Kuperjanovi pataljoni kordusõppused, Eesti kino juubel jt. 1990. aastatel keeleõppefilmide sarjad: inglise keel – venelastele, rootsi keel – eestlastele, soome keel – eestlastele, eesti keel – venelastele. Hulgaliselt reklaamfilme: mootorpaat, priimus, välklamp, jalgrataste remont, Eesti Leivaliit jt. Muusikalised kujundused: paljudele oma filmidele. Dublaažid eesti keelde: läti lastefilm, paljud välismaised multifilmid. Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. Auhinnad: "Ideaalmaastik" 1981 Nõukogude Liit, Minskis toimunud 2. üleliiduline noorte kinematografistide loomingu ülevaatus: parim režissöör. 1982 Nõukogude Liit, Tallinnas toimunud 15. üleliiduline filmifestival: parim režissööridebüüt, parim meesnäitleja (Arvo Kukumägi, kahasse teise filmi näitlejaga). 1983 Itaalia, San Remo 26. rahvusvaheline autorifilmide festival: žürii eripreemia tundliku ja emotsionaalse inimese kujutamise eest rahvale pöördelisel ajal. 1983 Nõukogude Liit, Tallinnas toimunud 2. Nõukogude Eesti filmifestival: peaauhind parimale mängufilmile, parim kunstnikutöö (Priit Vaher, koos kunstnikutööga filmis „Arabella, mereröövli tütar“). "Inimene, keda polnud" 1990 Prantsusmaa, osales Cannes’i filmifestivali programmis Quinzaine des Réalisateurs. 1990 Saksamaa, Lübeckis toimunud 32. Põhjamaade filmipäevad: žürii eripreemia. 1990 Umeo FF. Rootsi. "Ankur" 1992 Soome, Tampere lühifilmide festival: diplom. "Ameerika mäed" 1995 Läti, Jūrmalas toimunud Läänemere maade filminäitlejate festival "Balti pärl": parim naiskõrvalosa (Maria Avdjushko). "Aida" Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. 1999 Läti rahvuslik filmifestival Lielais Kristaps: parim režissöör. "Head käed" 2001 Läti rahvuslik filmifestival Lielais Kristaps: parim režissöör, parim näitlejanna (Rēzija Kalniņa), parim käsikiri (Toomas Raudam, Peeter Simm). 2001 Venemaa, Anapa filmifestival (endise Nõukogude Liidu riikidele) Kinošok: Grand Prix, kriitikute eripreemia. 2002 Venemaa, Peterburi filmifestival Debošir: Grand Prix, parim filmimuusika (Henn Rebane). 2002 Itaalia, Lecces toimunud Euroopa Kino festival: peaauhind Kuldne Oliivipuu, parim käsikiri (Toomas Raudam, Peeter Simm). 2002 Saksamaa, Berliini rahvusvaheline filmifestival: võitis ametliku kõrvalprogrammi Panorama, pälvides Manfred Salzgeberi nimelise preemia. 2002 Valgevene, Minskis toimunud filmifestival Listopad: diplom. "Kõrini!" 2006 Venemaa, Anapa filmifestival (endise Nõukogude Liidu riikidele) Kinošok: Grand Prix, pressi eripreemia. 2007 Venemaa, Nika filmiauhinna nominatsioon SRÜ ja Balti maade kategoorias. "Üksik saar" 2012 Byelorussia Film Festival (Byelorussia): parim film. 2012 SRÜ ja Baltimaade avatud festival Kinošok, Anapa: parim stsenaarium. 2013 Russian National Prize Nika: nominatsioon „Vee peal“ 2020 PÖFF võistlusprogramm. Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. 2021 Nomineeritud eesti poolt Ameerika Filmiakadeemia auhinnale „Oscar“ Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.