Kiri

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ (edaspidi ka PRÕM). Eelnõuga viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 “Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse 1.5.2 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ eesmärke ja tulemusi. Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Käskkirja muutmise peamiseks eesmärgiks on PRÕMi toetatava tegevuse 8.8 „Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses“ tegevuste eelarve suurendamine ja abikõlblikkuse perioodi pikendamine. Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna peaekspert Karin Ruul (735 4099, [email protected]), keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põiklik (735 0223, [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused: 2.1. Punktis 5.5 pikendatakse tegevuse 8.8 Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses abikõlblikkuse perioodi 16 kuu võrra, kuni 30. aprill 2023. a. Abikõlblikkuse perioodi pikendamine annab võimaluse täiendavad tegevused mõistliku aja jooksul ellu viia. 2.2. Punktis 8.8 täiendatakse toetatava tegevuse 8.8 Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses kirjeldust ja lisatakse kutse- ja kõrgkoolidel võimalus koolitada oma õpetajaid ja õppejõudude lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikaalaselt. Metoodikakoolitused tõstavad keeleõppe õpetamise kvaliteeti ning toetavad tegevuse jätkusuutlikkust. 2.3. Punktis 12 on suurendatakse toetatava tegevuse 8.8 Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses eelarvet meetme planeerimata eelarve arvelt. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korralduse nr 449 lisast „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” on meetme eelarve 34 852 908 EURi (sh ELi toetus  ja riiklik kaasfinantseering). Meetme tegevuse eelarve (ELi toetus ja riiklik kaasfinantseering) jaguneb: Eelarve jaotus enne Eelarve pärast käesolevat muudatust käesolevat muudatust (EUR) (EUR) „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ (avatud taotlusvoor, kinnitatud projektide eelarve) 2 517 850,70 2 517 850,70 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine ehk PRÕM“ (käesolev eelnõu) 31 987 440,30 32 335 057,30 Meetme planeerimata eelarve 347 617,00 Meetme eelarve kokku 34 852 908,00 34 852 908,00 Pärast muudatuste jõustumist on PRÕMi eelarve 32 335 057,30 EURi, sh EL toetus 27 484 798,71 EURi ja riiklik kaasfinantseering 4 850 258,59 EURi. Eelnõuga suurendatakse PRÕMi toetatava tegevuse 8.8 „Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses“ eelarvet ja seoses personalikulude lisandumisega ka kaudseid kulusid. Toetatava tegevuse eelarve suureneb järgnevalt: Tegevus Toetatavate Sh elluviija Sh partnerite tegevuste eelarve eelarve eelarve muudatus muudatus muudatus (EUR) (EUR) (EUR) 8.8 Täiendav keeleõpe kutse- ja +321 883 +60 000 +261 883 kõrghariduses sh otsene personalikulu 171 558 30 000 141 558 sh muud kulud 150 325 30 000 120 325 Kaudsed kulud kõigilt otsestelt personalikuludelt kokku (15% ühtse määra +25 734 +4 500 +21 234 alusel) Kokku +347 617 +64 500 +283 117 Teiste toetatavate tegevuste eelarve ei muutu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Käskkirja mõjud Toetatavad tegevused viiakse edukalt lõpuni. 5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Lisakulusid ei kaasne, sest kulusid tõstetakse ümber kinnitatud meetme eelarve piires. 6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorte- ametile. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine" elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ ” muutmine“ Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (edaspidi PRÕM) elluviimiseks Sisukord 1. Reguleerimisala 2 2. Rakendusasutus ja –üksus 2 3. Elluviija ja partner(id) 2 4. Juhtimine 2 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 3 6. Mõisted 4 7. Toetuse andmise eesmärk 4 8. Toetatavad tegevused 5 9. Sihtgrupid 11 10. Tulemused 11 11. Tulemus- ja väljundnäitajad 13 12. Tegevuste eelarve 16 13. Kulude abikõlblikkus 17 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 18 15. Elluviija ja partneri kohustused 19 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 19 17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 20 18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 20 19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 21 20. Dokumentide säilitamine 21 21. Vaiete menetlemine 21 1 (21) 1. Reguleerimisala PRÕMi tegevusi viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. 2. Rakendusasutus ja -üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija ja partner(id) Käesoleva käskkirja punktis 8 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija). Partnerid osalevad toetatavate tegevuste elluviimises vastavalt alljärgnevale tabelile. Partner TOETATAV T E G E V U S 1 2 3 4 5 6 7 8 Tartu Ülikool X X Tallinna Ülikool X X Tallinna Tehnikaülikool X Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor X Eesti Tööandjate Keskliit X X Kutseõppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise X X X X 1 õigust Kõrgkoolid, kes omavad õppe läbiviimise õigust2 X X X 4. Juhtimine 4.1. PRÕMil on juhtnõukogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, tööandjate keskorganisatsiooni ja elluviija esindajad. Juhtnõukogu koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 1 15.05.2018 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, H. Elleri nim Tartu Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Kutseharidusekeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus, Väike-Maarja Õppekeskus, Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Juuksurite Erakool "Maridel", M. I. Massaažikool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool. 2 15.05.2018 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Estonian Business School, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Euroakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 2 (21) 4.2. Juhtnõukogu ülesandeks on: 4.2.1. kooskõlastada PRÕMi iga-aastane tegevuskava, sh koolituskava ja eelarve; 4.2.2. kooskõlastada PRÕMi iga-aastased seirearuanded; 4.2.3. kinnitada õppekavade nimekiri, mille raames saavad õppurid sõidu- ja majutustoetust; 4.2.4. kooskõlastada PRÕMi elluviimisega seotud toetatavate tegevuste 8.1, 8.2, 8.3, 8.6, 8.7 ja 8.8 raames läbiviidavate hangete plaan, mis sisaldab hankeid eeldatava maksumusega alates 15 000 eurost ilma käibemaksuta; 4.2.5. nimetada hangete plaanis olevad hanked, mille tehnilised kirjeldused tuleb kooskõlastada juhtnõukoguga ja mille hindamiskomisjoni soovib juhtnõukogu esitada eksperdid; 4.2.6. kooskõlastada punktis 4.2.5. nimetatud hangete tehnilised kirjeldused; 4.2.7. nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse; 4.2.8. kooskõlastada toetatavate tegevuste elluviimisega seotud korrad; 4.2.9. teha elluviijale kooskõlas PRÕMi eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava muutmiseks. 4.3. PRÕMi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija. 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 5.1. Toetatava tegevuse 8.1 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2018. 5.2. Toetatava tegevuse 8.2 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 30.11.2021. 5.3. Toetatavate tegevuste 8.3 ja 8.5 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2021. 5.4. Toetatava tegevuse 8.4 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2019. 5.5. Toetatavate tegevuste 8.6 ja 8.8 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 30.04.2023. 5.6. Toetatava tegevuse 8.7 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2022. 5.7. Toetatavaid tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi vältel. Ühikuhindade alusel rahastatavad tegevused on abikõlblikud alates vastavasisulise muudatuse tegemisest konkreetse ühikuhinna osas toetuse andmise tingimustes. Koolituste ja seminaride ühikuhinnad on kehtestatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015. a käskkirjaga nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“. 5.8. Tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine“ rahastatakse kutseõppes töökohapõhises õppevormis õppijate õppekulusid standardiseeritud ühikuhindade alusel (lisa 3) alates 1. märtsist 2018. a alustatud tegevuste käigus tekkivaid kulusid. 3 (21) 6. Mõisted 6.1. Koolitus ehk täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus (täiskasvanute koolituse seadus § 1 lg 4). Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. Koolituse õppekava ja koolitusel osalemist tõendavad dokumendid peavad vastama Täienduskoolituse standardis kehtestatud nõuetele. 6.2. Õppeasutus PRÕMi kontekstis on kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuv haridusasutus, st kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool. 6.3. Õppur on PRÕMi kontekstis kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja kutseõppe tasemeõppe õpilane. 6.4. Kutseõpingud on õpetajakoolituse koostisosa, mille eesmärgiks on kutsestandardis kirjeldatud kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamine õppija poolt. Kutseõpingud sisaldavad vähemalt 10 töönädalat juhendatud praktikat (Vabariigi Valitsuse 22.11.2000. a määrus nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ § 8). 6.5. Töökohapõhine õpe on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe ettevõttes või asutuses moodustab kõrgharidustasemel üle poole õppekava mahust, kutsehariduse tasemel vähemalt 2/3 õppekava mahust. 7. Toetuse andmise eesmärk 7.1. Praktikakorralduse süsteem toimib, on heal tasemel ning praktika ja praktiline õppetöö on tavapärane osa õppetegevusest; 7.2. õppeasutused, õppurid ja tööandjad väärtustavad praktika vajadust ja toetavad õpiväljundite saavutamist praktikal; 7.3. töökohapõhise õppe süsteem on hästi toimiv ja jätkusuutlik; 7.4. tööandjaid on kaasatud nende vajadustest lähtuvate õppekavade elluviimisesse ja neil on täiendavad võimalused sobiva tööjõu koolitamiseks; 7.5. noortele ja täiskasvanutele (sh madala haridustasemega) on loodud rohkem paindlikke, valikuid võimaldavaid ja sobivaid õppevorme vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks, eesmärgiga tagada sujuvam üleminek tööellu; 7.6. põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanute (sh lapsevanemate) teadlikkus kutseõppe võimalustest sh töökohapõhisest õppest ja erialavalikutest on kasvanud. Üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate seas ning Eesti elanikkonnas laiemalt on kujunenud positiivne hoiak kutsehariduse suhtes; 7.7. kutse- ja kõrgharidusõppureil, sõltumata emakeelest, on võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ja tööturul toimetulekuks. 4 (21) 8. Toetatavad tegevused 8.1. Praktika ja töökohapõhise õppe süsteemse korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides Toetatakse praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendustegevusi, sh õppeasutuste praktika- ja töökohapõhise õppe koordinaatorite ning praktikajuhendajate koostööd; juhendmaterjalide, kutsehariduse praktika tulemuslikkuse kriteeriumite ja praktika hea tava väljatöötamist; vajadusel ka õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamist; samuti parimate praktikate levitamist, üksteiselt õppimist ja erinevate haridustasemete vahelist koostööd. Kuna töökohapõhine õpe toimib täna hästi kutsehariduses suurtes ettevõtetes, siis tegevuse raames töötatakse välja töökohapõhise õppe rakendusmudelid erineva suuruse ja valdkonna ettevõtetele ning põhimõtted töökohapõhise õppe võimaldamiseks kõrghariduses. Töötatakse välja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamise (sh hindamise) põhimõtted. Arendustegevustesse kaasatakse eksperte ja tööandjate esindajaid. Korraldatakse koolitusi praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele, õppeasutusepoolsetele praktikajuhendajatele ja õppetegevuse eest vastutavatele töötajatele. Koolitustel võivad osaleda ka ettevõttepoolsed praktika ja töökohapõhise õppe juhendajad. Koolituste korraldamise eesmärgiks on praktika ja töökohapõhise õppe hea tava juurutamine, õppurite toetamise ja nõustamise parendamine, praktika olulisuse ja tulemuslikkuse suurendamine õppekavades ning välisüliõpilastele praktika võimaluste loomisele kaasaaitamine. Koolituste ja seminaride korraldamise kulud hüvitatakse ühikuhinna alusel (ühe osaleja ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel). Praktika ja töökohapõhise õppe didaktikaalaseid koolitusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli didaktikakeskused, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ning Tallinna Tehnikaülikooli inseneripedagoogika keskus. 8.2. Praktilise õppe tähtsustamine Tegevuse raames suurendatakse erinevate huvipoolte, eelkõige tööandjate teadlikkust praktika ja töökohapõhise õppe olemustest ja võimalustest. Sealhulgas teavitatakse tööandjaid välisüliõpilastele praktika pakkumise võimalustest ja vahendatakse välisüliõpilastele praktikakohtade pakkumist Eestis. Tunnustatakse parimaid praktika ja töökohapõhise õppe pakkujaid ning parimaid praktikante ja töökohapõhises õppevormis õppijaid. Teavitustegevuste raames tehakse koostööd erialaliitudega. Tegevus sisaldab erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist, artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist, töökohapõhise õppe ja praktikaga seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist. Tegevust viib ellu Eesti Tööandjate Keskliit. 8.3. Praktika ja töökohapõhise õppe monitoorimine ja uuringute läbiviimine Tegevuse raames uuritakse tööandjate ootuseid ja rahulolu praktika ja töökohapõhise õppega. Töökohapõhise õppe uuringute raames analüüsitakse töökohapõhise õppe läbiviimise maksumust ettevõtetes ja õppeasutustes ning tööandjaid motiveerivaid mehhanisme töökohapõhise õppe rakendamiseks. Samuti seiratakse praktika ja töökohapõhise õppe olukorda ja arenguid. Jälgitakse töökohapõhise õppe rahvusvahelisi arengutrende ja kogemusi ning vajadusel kasutatakse (tellitakse) ekspertiise Eesti töökohapõhise õppe mudeli arendamiseks. 5 (21) 8.4. Sõidu- ja majutustoetuse võimaldamine õpilastele ja üliõpilastele Tegevuse raames piloteeritakse õppuritele praktikaga kaasnevate täiendavate kulude katmist juhtnõukogu poolt kinnitatud õppekavadel. Õppekavade valikul lähtutakse eesmärgist toetada majanduse kasvuvaldkondade arendamist ning laiendada regionaalselt õpetatavate ja riigile oluliste erialade praktikabaaside võrku. Majanduse kasvuvaldkondade ja tervishoiu valdkondade õppuritele suunatakse 75% sõidu- ja majutustoetuste eelarvest. Samuti toetatakse Ida-Virumaal asuvate õppeasutuste ja vene õppekeelega õppeasutuste õppuritele praktika võimaldamist eestikeelses töökeskkonnas. Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt juhtnõukogu poolt. Tegevuse raames toetatakse väljaspool õppuri elukoha (rahvastikuregistri järgne elukoht) või õppeasutuse (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha maakonda praktikale suunduvat õppurit sõidu- ja majutustoetuse maksmisega. Tegevuse raames ei toetata praktika sooritamist Tallinna ega Tartu linnas. Sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinnana, võttes aluseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sõidu- ja majutustoetuse maksmise põhimõtted ja määra. Sõidu- ja majutustoetust makstakse õppurile 15-40 praktikapäeva eest õppeaastas praktika toimumise koha ja õppuri elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse praktika toimumise koha ja õppuri elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise lühema kahekordse vahemaa alusel. Sõidu ja majutustoetuse väljamaksmise aluseks on õppeasutuse tõend praktika läbimise kohta. Sõidu- ja majutustoetust maksab õppurile õppeasutus, kes peab toetuselt kinni ka tulumaksu. Sõidu- ja majutustoetusi ei maksta töökohapõhise õppe vormis (toetatav tegevus 8.6) õppivatele õpilastele. 8.5. Õpetajakoolituse praktika arendamine Tegevuse eesmärgiks on teoreetiliste ning praktiliste õppeainete tihedam lõimimine õpetajakoolituses ning ülikoolide ja teiste õppeasutuste koostöö tugevdamine. Tegevuse raames toetatakse ülikoolide ja praktikaasutuste (koolieelsed lasteasutused, üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused) koostööd ja ühise praktikakogukonna arengut. Praktikakogukondadesse kaasatakse kutseõpinguid läbiviivad õppejõud ja praktikaasutuste praktikajuhendajad. Organiseeritakse praktikakogukonda arendavaid üritusi, mis toetavad vastastikust õppimist. Ülikoolide praktikaarenduse laiendatud meeskondadele luuakse võimalused üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks ning tutvumiseks erinevate riikide õpetajakoolituse praktikasüsteemidega. Kõiki õpiüritusi ja õppevisiite võib viia läbi nii Eestis kui ka välisriigis. Toimuvad regulaarsed praktikaasutuste- ja ülikoolimeeskondade ühisseminarid, koosolekud, õpitoad, infotunnid jms, luuakse või tellitakse praktika- ja korralduslike materjale. Toetatakse heade kogemuste jagamist, uute praktikakogukondade teket ja nende liikmete koolitamist. Koolituste ja seminaride korralduskulud hüvitatakse ühikuhinna alusel (ühe osaleja ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel). Toetatakse praktikaasutusi, eesmärgiga suurendada nende vastutust üliõpilaste kutseõpingute, sh kvaliteetselt juhendatud praktika läbiviimisel. Õpetajakoolituse üliõpilasel on praktikakogukonnas kindel tugiisik kogu kutseõpingute läbimise ajaks. Tugiisik toetab üliõpilase professionaalset arengut ja aitab õppijal tunda end praktikakogukonda kuuluvana. Tegevuse raames makstakse tugisikutele tasu ülikooli ja praktikaasutusega sõlmitud lepingu alusel. 6 (21)  Õpetajakoolituse üliõpilase praktika toimub erinevates praktikaasutustes selleks, et saada mitmekesine koolikogemus. Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt juhtnõukogu poolt. Toetatakse väljaspool õpetajakoolituse üliõpilase elukoha (rahvastikuregistri järgne elukoht) või ülikooli (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha maakonda praktikale suunduvat üliõpilase sõidu- ja majutustoetuse maksmisega. Tegevuse raames ei toetata praktika sooritamist Tallinna ega Tartu linnas. Sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinnana, võttes aluseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sõidu- ja majutustoetuse maksmise põhimõtted ja määra. Sõidu- ja majutustoetust makstakse üliõpilasele 15 - 40 praktikapäeva eest õppeaastas praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise lühema kahekordse vahemaa alusel. Sõidu ja majutustoetuse väljamaksmise aluseks on ülikooli tõend praktika läbimisekohta. Sõidu- ja majutustoetust maksab üliõpilasele ülikool, kes peab toetuselt kinni ka tulumaksu. Ülikooli poolsetele õpetajakoolituse praktika juhendajatele hüvitatakse lähetuskulud üliõpilase õpetajakoolituse kõikide praktikaliikide külastamiseks ja vaatlemiseks vastavalt kõrgkoolis kehtestatud lähetuste korrale. Õpetajakoolituse praktika tegevuste läbiviimisel lähtutakse ESF programmi Eduko raames väljatöötatud praktika korraldamise põhimõtetest, mis sisalduvad dokumendis „Õpetajakoolituse praktika arendamine ülikoolides“. 3 8.6. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine ja praktilise õppe arendamine kutse- ja kõrgkoolides Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi töökohapõhiseks õppeks ja piloteerida erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii kutse-, kui ka võimalusel kõrgkoolides. Kutseõppes töökohapõhises õppes õppivatele õpilastele makstakse õppe-, sõidu- ja koolilõuna toetusi. Täiendavad töökohapõhised õppekohad lisanduvad riigieelarvest rahastatavatele koolituskohtadele. Tegevusega on kavandatud luua 4200 täiendavat õppekohta (2020. aasta eesmärk 7200 õppekohta) töökohapõhises õppes osalejatele. Oodatav tulemus on, et vähemalt 75% alustanud õppijatest (2018. a 3150 ja 2023. a. 5400 õpilast) omandab tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooni. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, mis lõppeb kutseeksamiga (töökohapõhise õppe õpilane peab saama kutse või osakutse) või koolieksamiga (kui puudub kutseeksami sooritamise võimalus). 40% koolituskohtadest on planeeritud põhihariduseta või põhiharidusega erialase kvalifikatsioonita noortele ja täiskasvanutele. Õppekohad luuakse kutseõppeasutustesse vastavalt tööandjate tegelikele vajadustele ja valmisolekule uute või olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks. Töökohapõhise õppe rakendamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013. a määrusest nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“. 3 Kättesaadav: http://eduko.archimedes.ee/files/%C3%95petajakoolituse%20praktika%20arendamine%20%C3%BClikoolides.p df 7 (21)  Kutseõppeasutustes loodavaid täiendavaid õppekohti finantseeritakse ühikuhinna või tegelike kulude põhiselt lähtudes lisa 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““ toodust. Hüvitatavaks ühikuks on täiendavalt loodud ja täidetud õppekoha kulu aastas. Täiendava töökohapõhise õppekoha loomise aluseks on RKT komisjoni protokoll ja tegelikku täitmist tõendatakse koopiaga direktori käskkirjast õpilaskandidaatide kooli õpilaste nimekirja kandmiseks ja Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) tehtava väljavõttega. Need dokumendid on toetuse maksmise aluseks. Lähtuvalt kutseõppeasutuste seadusest tuleb tasemeõppe õppijate (nii riikliku kui ka PRÕMi koolitustellimuse) andmed kanda EHISesse. EHISes eristatakse riigieelarvelisi ja täiendavaid õppekohti rahastamisallika alusel. Kutseõppeasutus peab tagama ettevõtete poolsete juhendajate tasu, mis on 15-50% riikliku koolitustellimuse koolituskoha maksumusest, välja arvatud erandjuhtudel, kui ettevõte loobub tasust. Töökohapõhise õppe kutseõppe õpilastele makstakse õppe-, sõidu- ja koolilõuna toetusi samadel alustel kui riigieelarvelistel koolituskohtadel õppijatele. Õppetoetuse, st põhitoetuse maksmisel lähtutakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusest ja antud kutseõppeasutuses kehtestatud õppetoetuste maksmise korrast (eeskirjast). Alates 01.03.2018 sisaldub sõidu- ja koolilõuna toetus lisas 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““ toodud ühikuhinnas. Kutseõppeasutustel on võimalus koostöös ettevõtetega esitada kuni neli korda aastas kindlaksmääratud tähtaegadel RKT komisjonile ettepanek töökohapõhise õppe koolituskohtade loomiseks. Tegevuse raames piloteeritakse erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii kutse- kui ka kõrgkoolides. Piloteeritavad rakendusmudelid (sh erineva suurusega ettevõtetele ja kõrgharidusele) ja piloteerimise põhimõtted töötatakse välja toetatava tegevuse 8.1 raames. Piloteerimises osalevad õppeasutused kinnitab programmi juhtnõukogu. Piloteerimistegevustesse kaasatakse Eesti Tööandjate Keskliit, et leida pilootprojektidesse ettevõtteid, nõustada, koolitada ja motiveerida tööandjaid pilootprojektides osalema. Pilootprojektis osalevatele ettevõtetele organiseeritakse õpiüritusi ja õppereise, mis võivad toimuda nii Eestis kui välismaal. Kõrghariduses piloteeritakse töökohapõhist õpet kõrghariduse esimesel ja teisel astmel valitud õppekavagruppides. Töökohapõhise õppe eesmärgiks on õppetöö läbiviimisesse enam kaasata tööandjaid, et õpe vastaks enam töömaailma vajadustele ning motiveerida üliõpilasi ühildama õppetööd samaaegse töötamisega õpitaval erialal. Kõrghariduses töökohapõhise õppe piloteerimise tulemusena on võimalik hinnata kehtivate õppekorralduslike regulatsioonide sobivust uudse õppevormi rakendamisel. Kõrgkoolid loovad töökohapõhise õppe õppekohad täiendavalt lisaks tavapärasele üliõpilaste vastuvõtule. Kõrgharidusõppe õppekulude hüvitamine töökohapõhises õppes toimub semestri lõppedes üliõpilase kohta kehtestatud õppekulude hüvitamise ühikuhinna alusel vastavas õppekavagrupis. Töökohapõhise õppe paremaks korraldamiseks toetatakse õppeasutuste ja tööandjate koostööd. Selleks luuakse kutseõppeasutustesse ja töökohapõhist õpet piloteerivatesse kõrgkoolidesse ettevõtetega koostöö koordinaatorite ametikohad. Koordinaatori töö hõlmab koostööd piirkonna/valdkonna ettevõtjatega uute partnerite leidmiseks, koostöövõrgustike loomist, õppekavaalases arendustöös osalemist, töökohapõhise õppe läbiviimisega seotud korralduslike küsimuste lahendamist, potentsiaalsete töökohapõhise 8 (21)  õppe õppurite (õpipoiste) väljaselgitamist ja õppesse toomist ja PRÕMi rakendamisega seotud lisaaruandlust. Alates 1. jaanuarist 2019 toetatakse tegevuse raames praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendustegevusi, sh õppeasutuste praktika- ja töökohapõhise õppe koordinaatorite ning praktikajuhendajate koostööd; juhendmaterjalide väljatöötamist; vajadusel õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamist; parimate praktikate levitamist, üksteiselt õppimist ja erinevate haridustasemete vahelist koostööd. Töötatakse välja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamise (sh hindamise) põhimõtted. Arendustegevustesse kaasatakse eksperte ja tööandjate esindajaid. 8.7. Kutsehariduse maine tõstmine Tegevuse eesmärgiks on suurendada põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanud elanikkonna (sh lapsevanemate) teadlikkust kutseõppe eelistest, võimalustest ja erialavalikutest, tutvustada vähepopulaarseid erialasid ning töökohapõhist õpet ning kujundada Eesti elanikkonnas ja eriti üldhariduskoolide õpilaste ja nende vanemate ning õpetajate seas positiivne hoiak kutsehariduse suhtes. Kutseõppe võimaluste ja erinevate erialade tutvustamisel on prioriteediks vähepopulaarsed erialad, kutsekeskharidusõpe ning töökohapõhine õpe. Potentsiaalsete õpilaste teadlikkuse suurendamiseks kutseõppe võimalustest koondatakse ja levitatakse infot kutseõppe õppimisvõimaluste kohta sihtrühmadele sobivates kanalites, sh erinevates veebikeskkondades ja sotsiaalmeedias, kavandatakse ja viiakse ellu kutseharidust populariseerivad kampaaniad ja üritused (sh üleeuroopalise kutseoskuste nädala raames), valmistatakse ette sihtrühmadele sobivas formaadis infomaterjalid ning meediakajastused. Positiivsete hoiakute kujundamiseks kajastatakse olulisi kutseharidussüsteemi uudiseid ja sündmusi ning kutseõppe õpilaste ja vilistlaste edulugusid. Teavitustegevuste kavandamisel arvestatakse erinevate kutseõppe sihtrühmadega (sh erivajadusega õpilased, vene emakeelega õpilased, täiskasvanud õppijad). Erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamisel välditakse soolisi stereotüüpe. Toetatakse koolidevahelist parimate praktikate jagamist, tagatakse regulaarne infovahetus ning korraldatakse täienduskoolitusi. Töökohapõhise õppe laiendamiseks tehakse teavitustööd potentsiaalsete õpilaste suunal töökohapõhise õppe olemusest ja võimalustest. Teavitustöö korraldamiseks töötatakse välja kommunikatsiooniplaan, toimub selle elluviimine ja pidev uuendamine. Tegevused sisaldavad erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist, artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist, töökohapõhise õppega seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist, kesksete teavitustegevuste koordineerimist. Uute õppijate värbamiseks tehakse koostööd Töötukassa, Rajaleidja keskuste, kutseliitude, kohalike omavalitsuste ja muude institutsioonidega sihtrühmade väljaselgitamiseks ja õppesse suunamiseks. Töö ja meisterlikkuse väärtustamiseks, kutseõppe ja edukate õpilaste esiletõstmiseks ning kutseõppes pakutavate erialade tutvustamiseks korraldatakse kutsemeistrivõistlusi. Tegevuste elluviimisel lähtutakse kutsemeistrivõistluste senise korralduse analüüsist ja kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamise kavast. Laiendatakse võistluserialade ringi. Prioriteediks on kutsemeistrivõistluste külastatavuse suurendamine ning koostöö laiendamine tööandjatega võistluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. 9 (21)  Kutseõppeasutuste teavitustegevuste kvaliteedi tõhustamiseks toetatakse kuni 31.12.2018 koolide kommunikatsioonistrateegiate koostamist ning kutseõppeasutuste tegevusi kutseõppe populariseerimisel ja kutseõppes õpetavate erialade tutvustamisel. Tegevuste eesmärgiks on suurendada potentsiaalsetes õpilastes (eelkõige üldhariduskoolide õpilastes) huvi kutseõppes õppimise vastu ning toetada kutsehariduse positiivse maine kujundamist Eesti ühiskonnas. 8.8. Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses Tööturu vajadustega arvestamiseks tuleb kutse- ja kõrghariduses oluliselt rohkem tähelepanu pöörata võtmepädevuste, sh keelteoskuse arendamisele. Tegevuse 8.8. alategevused toetavad kutse- ja kõrghariduse õppurite akadeemilise ja erialase eesti keele ning võõrkeelte õpet, kutseõppeasutustes eestikeelse õppe kvaliteedi hoidmist ja tõstmist, kutseõppeasutuste juhtide ja personali (koolimeeskonna) nõustamist mitmekeelses ja - kultuurilises õpikeskkonnas toimetulekuks ning lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikaalaste koolituste pakkumist kutseõppeasutuste õpetajatele. Tegevuse kutsehariduse õppurite täiendav üld- ja erialase eesti keele kui teise keele õpe raames korraldatakse kutseõppeasutuste vajadustest lähtuvalt täiendavat eesti keele õpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele. Tegevusega toetatakse kutsekeskharidusõppes eestikeelse õppe kvaliteedi hoidmist ja tõstmist. Vajadusi aitavad kaardistada põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele eksamite tulemused, sõeltestid ning kutsestandardites kehtestatud keelenõuded. Keeleõpet võib korraldada praktilise töö ja praktika käigus eestikeelses keskkonnas, nt kutseõppeasutuses, lisatundide, kursuste ning tunnivälise tegevusena (õpilasvahetused, kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või kombineeritud õppena. Eelistatud on mitteformaalne keeleõpe erialases keeles ja praktikakeskkonnas. Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija ettepanekul. Alates 1. jaanuarist 2022. a korraldatakse iga kutseõppeasutuse vajadusest ja eripärast lähtuvalt koolimeeskondade nõustamist mitmekeelses ja -kultuurilises õpikeskkonnas toimetulekuks ning pakutakse õpetajatele lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikaalaseid koolitusi. Tegevuse tulemusena paraneb õppurite eesti keele kui teise keele oskus ning nõustatud koolides on tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek (õpetajate ja õpilaste rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud). Kutseõppeasutuste koolimeeskonnad tulevad tõhusamalt toime õppetöö läbiviimisega mitmekeelses ja -kultuurilises õpikeskkonnas ning oskavad toetada õppetööga toimetulekul muu emakeelega õppureid (k.a uussisserändajaid). Kasvanud on õpetajate metoodiline võimekus toetada õppurite eesti keele õpet ja eesti keeles õppimist. Lisaks luuakse kutseõppeasutuste projektimeeskondadele võimalused üksteiselt õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks ning tutvumiseks keeleõpetamise kogemustega mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas välisriikide näitel. Õpiürituste eesmärgiks on tagada kutseõppeasutuste keeleõppe jätkusuutlikkus ja parandada võimekust eestikeelsele õppele üleminekuks. Kõiki õpiüritusi ja õppevisiite võib viia läbi nii Eestis kui ka välisriigis. Tegevuse kõrgharidustaseme õppurite erialase eesti keele kui teise keele õppe raames korraldatakse eesti keelest erineva emakeelega õppuritele kõrgkooliõpingute ajal erialase eesti keele täiendavat keeleõpet. Erialase eesti keele õpe loob üliõpilastele paremad võimalused praktika sooritamiseks ja tööturule sisenemiseks. Erialase eesti keele õpet korraldatakse kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata üliõpilase varem saavutatud keeletasemest. Keeleõpet korraldavad kõrgkoolid, vastavalt üliõpilaste vajadusele. Keeleõpe võib toimuda kursusena, või kombineeritud õppena (õpilasvahetused, 10 (21)  kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või talve-/suveülikoolina. Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija ettepanekul. Alates 1. jaanuarist 2022 korraldatakse kõrgkoolide õpetajatele ja õppejõududele vajaduspõhist nõustamist mitmekeelse ja -kultuurilise õpikeskkonnaga toimetulekuks. Tegevuse tulemusena paraneb üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus. Kõrgkoolide õpetajad ja õppejõud tulevad toime õppetöö läbiviimisega mitmekeelses ja -kultuurilises koolikeskkonnas ning oskavad toetada muu emakeelega õppureid (k.a uussisserändajaid) õppetööga toimetulekul. Alategevuse kutse- ja kõrghariduse õppurite täiendav erialaste võõrkeelte õpe raames korraldatakse kutse- ja kõrgkoolide ettepanekute alusel täiendavat erialase võõrkeele õpet, mis parandab lõpetajate konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui ka välismaisel tööturul ning toetab muuhulgas hariduse rahvusvahelistumist ja õppurite mobiilsust. Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕM juhtnõukogu elluviija ettepanekul. Keeleõpe võib toimuda kursusena, projektina või talve-/suveülikoolina. Kursuste osaks võib olla erialakeele materjalide (eelistatult e-materjalide) väljatöötamine (nt sõnastikud vms). Oodatud on mitteformaalne keeleõpe erialases keele- ja praktikakeskkonnas. Õppe alguses ja lõpus on õppeasutustel kohustus hinnata õppurite võõrkeele oskust. Tegevuse tulemusena paraneb õppurite erialas(t)e võõrkeel(t)e oskus. Õppeasutused koostavad elluviijale vastavalt oma õppeasutuse õppurite ja koolimeeskondade vajadustest lähtuvad ettepanekud tegevuskavana (sh eelarve). 9. Sihtgrupid Toetatavad tegevused (p 8) 1 2 3 4 5 6 7 8 9.1 Kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilased ja x x x x x kutseõppeasutuste tasemeõppe õpilased 9.2 Kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuvad x x x x x x õppeasutused 9.3 Kutseõppeasutuste õpetajad, kõrgkoolide õppejõud ja x x x x teised õppetööd läbiviivad või toetavad spetsialistid 9.4 Praktika ja töökohapõhise õppega seotud tööandjad ja x X x x x nende töötajad, kes juhendavad praktikante ja töökohapõhise õppe õpilasi. 9.5 Üldhariduskoolide (sh riigigümnaasiumide) õpilased ja x õpetajad 9.6 Praktika ja töökohapõhise õppe arendamise ja x X x rakendamisega seotud organisatsioonid ja nende spetsialistid. 10. Tulemused 10.1. Praktikakorraldus õppeasutustes on ühtlustatud, läbipaistev ja vastab praktikakorralduse osapoolte vajadustele; 10.2. Õppur on õpingute lõpuks saanud praktilise õppetöö ja praktika kogemuse töökeskkonnas; 10.3. Töökohapõhise õppe korraldus on ühtlustatud ja läbipaistev ning vastab osapoolte vajadustele; 11 (21) 10.4. Töökohapõhise õppe rakendusmudelid on erinevate valdkondade ja suurusega ettevõtetele välja töötatud ja piloteeritud; 10.5. Töökohapõhise õppe läbiviimisse kaasatud tööandjate arv on suurenenud; 10.6. Vähenenud on madala haridustasemega mitteõppivate (18-24 aastaste) ja eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal; 10.7. Töökohapõhises õppes õppijate arv on tõusnud ja seeläbi on õppijad omandanud tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooni; 10.8. Kutsehariduse maine on paranenud; 10.9. Üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on kasvanud ning põhikooli lõpetanute hulgas on tõusnud kutseõppeasutusse astujate osakaal; 10.10. Kutseõppe võimalusi (sh töökohapõhist õpet) puudutav info on ajakohane ja kättesaadav; 10.11. Kutseõppeasutuste teavitustegevused on süsteemsed ja eesmärgistatud; 10.12. Kutseõppurite eesti keele kui teise keele oskus on paranenud ning nõustatud koolides on tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek (õpetajate ja õpilaste rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud); 10.13. Üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus on paranenud; 10.14. Õppurite erialas(t)e võõrkeel(t)e oskus on paranenud. 12 (21) 11. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2014 a 2016 a 2018 a 2020 2022 RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes 50% 5 70% 75% 75% Andmeid kogutakse kumulatiivselt kaks kord osalenutest edukalt (2013) aastas. 2023 a sihttase 75%. Allikas EHIS lõpetanute määr4 Tegevuse TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) 6 Tulemusnäitaja Praktikajuhendamise 08 1100 3900 X9 X Ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja. Andmeid koolitustel osalenud kogutakse kumulatiivselt kaks kord aastas. juhendajate arv7 Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes osalenute 010 1667 4200 7200 7200 Ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja. Andmeid arv kogutakse kumulatiivselt kaks kord aastas. Allikas EHIS. Tulemusnäitaja Keeleõppe tegevustes 0 800 1800 3000 3000 Ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja. Andmeid osalenute arv kogutakse kumulatiivselt kaks kord aastas. 4 Edukas osaleja on täitund õppekava lõpetamise nõuded. 5 EHISe andmetel 2013. a seisuga on õpingud lõpetanud 50% töökohapõhise õppesse sisseastunutest. 6 Tulemusnäitajasse panustavad PRÕM ja avatud taotlusvoor. 7 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes 8 Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis. 9 Tähistus“X“-tegevus on antud aastaks lõppenud. 10 Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis. 13 (21)  Toetatavate tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD 1. Väljundnäitaja Tegevuses osalevate 0 60% 80% X X Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Praktika ja õppeasutuste osakaal aastas aastaaruannetega. töökohapõhise kõigist kutse- ja õppe süsteemse kõrgkoolidest (%) korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides 2. Väljundnäitaja Parimaks praktika- ja 0 4 9 15 18 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Praktilise õppe töökohapõhise õppe aastas aastaaruannetega. tähtsustamine pakkujaks nimetatud ettevõtete arv 3. Väljundnäitaja Valminud uuringute arv 0 2 4 5 5 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Praktika ja aastas aastaaruannetega. töökohapõhise õppe monitoorimine ja uuringute läbiviimine 4. Väljundnäitaja Sõidu ja majutustoetust n/a 1200 2900 2900 X Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Sõidu ja saanud õppurite arv sh (900) (2175) (2175) aastas aastaaruannetega. majutustoetuste majanduse võimaldamine kasvuvaldkondade ja õpilastele ja tervishoiu valdkonna üliõpilastele õppurite arv 5. Väljundnäitaja Ülikoolide ja 0 3% 10% 12% X Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Õpetajakoolituse õppeasutuste vahel aastas aastaaruannetega. praktika sõlmitud uute arendamine õpetajakoolituse praktika lepingute osakaal kõikidest õpetajakoolituse praktikalepingutest (%) 14 (21)  6. Väljundnäitaja Töökohapõhises n/a 150 250 350 350 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Täiendavate õppes osalevate ettevõtete aastas aastaaruannetega. töökohapõhise arv (ettevõtted, kes on õppe õppekohtade programmi kestel loomine töökohapõhist õpet kutsehariduses pakkunud) 7. Väljundnäitaja Kutsemeistrivõistluste 31 32 33 35 X Andmeid kogutakse kord aastas aasta- Kutsehariduse erialade arv aruannetega. maine tõstmine 8.1 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 480 960 1500 1500 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Täiendav eesti osalevad täiendavas eesti aastas aastaaruannetega. keele kui teise keele õppes keele õpe kutse- ja kõrghariduses 8.2 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 600 1200 1500 1500 Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja kord Täiendav osalevad täiendavas aastas aastaaruannetega. võõrkeeleõpe võõrkeele õppes. kutse- ja kõrghariduses 15 (21) 12. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 32 335 057 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 27 484 799 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 850 258 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). V Väljund Teg Toetatavate Sh elluviija Sh partnerite äl evu tegevuste eelarve eelarve ju se eelarve Tulemus Tegevused n nr di nr 1 Toetatavas tegevuses Praktika ja töökohapõhise õppe 307 032 166 623 140 409 osalevate õppeasutuste süsteemse korralduse 8.1 osakaal kõigist kutse- ja arendamine kutse- ja kõrgkoolidest (%) kõrgkoolides sh otsene personalikulu 111 942 111 942 0 sh muud kulud 195 090 54 681 140 409 2 Parimaks praktika- ja 404 850 0 404 850 töökohapõhise õppe pakkujaks 8.2 Praktilise õppe tähtsustamine nimetatud ettevõtete arv 283 200 0 283 200 sh otsene personalikulu sh muud kulud 121 650 0 121 650 3 Valminud uuringute arv Praktika ja töökohapõhise õppe 159 850 159 850 0 Praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv 8.3 monitoorimine ja uuringute läbiviimine sh otsene personalikulu 1 000 1 000 0 sh muud kulud 158850 158 850 0 4 Toetatud õppurite arv Sõidu ja majutustoetuste 1 050 608 49 733 1 000 875 8.4 võimaldamine õpilastele ja üliõpilastele 49 733 49 733 0 Sh otsene personalikulu Sh muud kulud 1 000 875 0 1 000 875 5 Ülikoolide ja õppeasutuste 1 390 000 210 000 1 180 000 Õpetajakoolituse praktika vahel sõlmitud uute 8.5 arendamine õpetajakoolituse praktika lepingute osakaal kõikidest 321 900 80 000 241 900 lepingutest (%) Sh otsene personalikulu sh muud kulud 1 068 100 130 000 938 100 6 Töökohapõhises 23 412 917 537 646 22 875 271 õppes osalevate ettevõtete arv Täiendavate töökohapõhise õppe 8.6 (ettevõtted, kes on programmi õppekohtade loomine Õpipoisiõppes osalenutest edukalt kestel töökohapõhist õpet pakkunud) 2 518 356 416 756 2 101 600 Sh otsene personalikulu Õpipoisiõppes osalenute arv; 20 894 561 120 890 20 773 671 Sh muud kulud 7 Kutsemeistrivõistluste 2 963 044 2 673 610 289 434 erialade arv. 8.7 Kutsehariduse maine tõstmine 846 869 791 100 55 769 Sh otsene personalikulu 2 116 175 1 882 510 233 665 Sh muud kulud 8 Õppurite arv, kes osalevad Täiendav keeleõpe kutse- ja osalenute arv täiendavas eesti keele õppes ; 8.8 1 575 199 276 517 1 298 682 kõrghariduses Tegevustes Õppurite arv, kes osalevad täiendavas võõrkeele õppes. Sh otsene personalikulu 808 075 171 517 636 558 Sh muud kulud 767 124 105 000 662 124 Horisontaalne tegevus otsene personalikulu 227 300 227 300 287 300 (projektijuht) Kaudsed kulud kõigilt otsestelt personalikuludelt kokku (15% 784 256 286 402 497 854 ühtse määra alusel) KOKKU 32 335 057 4 647 681 27 687 376 16 (21) 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § -s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 13.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 8 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. tegevuse elluviimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 13.2.3. toetatavate tegevuste 8.1, 8.2 ja 8.7 raames üritustel osalemise kulud. Konverentsidel ja messidel osalemiseks vajalikud kulud on abikõlblikud, kui tutvustatakse kutseõppe või töökohapõhise õppe võimalusi. Toetatava tegevuse 8.7 raames on abikõlblikud välislähetuskulud, mis on seotud rahvusvahelisel kutsemeistrivõistlusel osaleva Eesti võistkonna tulemuste kajastamisega meedias; 13.2.4. toetatava tegevuse 8.8 raames läbiviidava keeleõppe ettevalmistuse ja läbiviimisega seotud kulud; 13.2.5. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 nimetatud koolituskulud ühikuhinna alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“; 13.2.6. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 seminaride kulud ühikuhinna alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“; 13.2.7. toetatavates tegevustes 8.4 ja 8.5 nimetatud õppurite sõidu- ja majutustoetused ühikuhinna alusel vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-le 37. Majutus- ja sõidutoetus on abikõlblik, õppur õpib juhtnõukogu poolt kinnitatud õppekaval ja suundub praktikale väljapoole oma elukoha või kooli asukoha maakonda. Samuti peab praktika toimuma väljapool Tallinna ja Tartu linna; 13.2.8. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe kulud, mida alates 1. märtsist 2018 hüvitatakse vastavalt Lisas 3 kehtestatud ühikuhindadele ja kõrgharidusõppe õppekulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2. Kuni 28. veebruarini 2018 kehtib käesoleva käskkirja 09. augustil 2017 kehtestatud sõnastus; 13.2.9. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe läbi- viimisega seotud õpetajate ja praktikajuhendajate tööjõukulud ja õppevahendite kulud vastavalt lisa 3 kohaselt tegelike kulude alusel; 13.2.10. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste õppetoetused ühikuhinna alusel vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12 lg-le 1; 17 (21)  13.2.11. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste koolilõuna toetuse kulud ühikuhinna alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.08.2013. a määruse nr 124 „Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses” §-le 1. Kehtib kuni 28.02.2018. 13.2.12. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetused kuludokumentide alusel. Kehtib kuni 28.02.2018. 13.2.13. toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud kulud kuludokumentide alusel. 13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 13.3.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 13.3.3. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel; 13.3.4. sõidu- ja majutustoetus toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud töökohapõhise õppe õpilaste ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetuse saajale; 13.3.5. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kõrgharidusõppe töökohapõhise õppe üliõpilaste õppetoetused õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel. 13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktidele 1 ja 3. 14.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis ning mitte sagedamini kui kord kuus struktuuritoetuse registri kaudu. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 18 (21) 14.6. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 14.7. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 14.8. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14.9. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 15. Elluviija ja partneri kohustused 15.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 15.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 15.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt lepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 15.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 15.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning maksete prognoosi; 15.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 16 sätestatule; 15.2.5. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 15.2.6. esitama iga aasta 1. märtsiks juhtnõukogule punktis 4.2.4 nimetatud hankeplaani. 15.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks vahearuandeid struktuuritoetuse registri kaudu. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 16.1.1. punktis 11 loetletud näitajate täitmine; 16.1.2. ellu viidud tegevuste tegelik mõju läbivatele teemadele; 16.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 19 (21) 16.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.5. Lisaks punktis 16.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused, kord ja tähtajad lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises lepingus. 16.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 17.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas tegevuses osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 17.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 17.3. Punktides 17.1 ja 17.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 8.6 ja 8.8 nimetatud tegevusele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid töökohapõhises õppes osalevate ja keelekoolitusel osalenud isikute kohta. 17.4. ESF tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele vastavalt rakendusüksuse esitatud vormile ja tähtaegadele. 17.5. ESF tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 18.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 18.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 18.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 18.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus 20 (21)  tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 18.5. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 15.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 18.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 19.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 19.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 20. Dokumentide säilitamine Dokumente säilitatakse vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lg 2. 21. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 21 (21)  Kooskõlastamiseks: 11.01.2022 nr 8-2/22/151 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Karin Ruul 735 0202 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0026 - Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 ““Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ ” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/278a3b84-dc2e-466e-af6c-b561c86843c9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/278a3b84-dc2e-466e-af6c-b561c86843c9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main