Saatja: Paul Aguraiuja <
[email protected]>
Saadetud: 11.01.2022 09:12
Adressaat: KUL preemia <
[email protected]>
Teema: aastapreemia kandidaat
Manused: kunstihoone-kultuuripreemia.asice
Tere
Vabandust, et meie ettepanek hilines. Loodan, et võtate veel vastu.
Kõike head!
Paul Aguraiuja
juhataja / director
Tallinna Kunstihoone / Tallinn Art Hall
+372 527 8196
[email protected]
RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK
Info preemia kandidaadi kohta:
Kandidaadi nimi Leo Rohlin
(kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud)
Preemia kategooria X Kultuuri elutööpreemia
(pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest)
Kultuuri aastapreemia
(eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest)
Selgitus aastapreemia kategoorias
kandideerimise juurde
(üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud
väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse)
Info preemia kandidaadi esitaja kohta:
Esitav organisatsioon või isik SA Kunstihoone
(ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad
teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või
põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane
tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud
omavalitsused)
Kontakttelefon 5278196
E-posti aadress
[email protected]
Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale:
Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev
Paul Aguraiuja / juhatuse liige digitaalne 10.01.2022
NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt.
Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad.
Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal postiga
aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn
Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.
Tallinna Kunstihoone esitab riiklikule elutööpreemiale suurepärase kunstniku ja kunstipedagoogi Leo Rohlini (s
1939), kelle debüütnäitus toimus 1969. aastal toonases Kunstisalongis, praeguses Kunstihoone galeriis, ja
kelle isikunäitust „Nokturn II. Üksi“ aastal 2014 oli meil au koos vanameistriga korraldada nelikümmend viis
aastat hiljem sealsamas. Meie jaoks oli see tagasihoidlikkuse ja hoolivuse, tipp-professionaali lihtsusena
avalduva tegevuse tulemuslikkuse õppetund. Lisaks inimlikule soojusele, delikaatsusele, tähelepanelikkusele
ja pühendumusele hämmastas meid Rohlini eksperimenteerimise valmidus ja täiuslik, terviklik tulemus
väljapaneku näol, mille Eesti Ekspressis ja Sirbis ilmunud artiklite kõrval võttis kokku üks anonüümne blogija
nii: „Kunstnik oli kasutanud erinevaid materjale: keraamikat, tekstiili ja minu imestuseks naelu. Sisse astudes
olin vaimustuses. Nägin esmakordselt midagi sellist. Seda on keeruline kirjeldada, oma silmaga peaks
nägema, siis on emotsioon ehtne.”
Rohlinist on tehtud film ja temast on kirjutatud tekste ning raamatuid (2010 - dokumentaalfilm "Keraamik Leo
Rohlin." Autor: Igor Ruus; 2003 - “Klassikud. Leo Rohlin“, ETDM. Koostanud Airi Ligi; 1983 "Leo Rohlin.
Keraamika" ENSV Kultuuriministeeriumi ja Kunstimuuseumi väljaanne, pluss artiklid ja intervjuud), tema ise on
avaldanud monograafiaid (2003 - "Keraamika käsiraamat." EKA kirjastus; 2007 - "Eesti keraamika ajast aega."
EKA kirjastus). Leo Rohlini pikaajalist tööd kunstniku ja pedagoogina on tunnustatud mitmete preemiate ja
riiklike autasudega (sh 1979 ja 2015 Kristjan Raua preemia; 2004 riiklik kultuuri aastapreemia ja 2011 –
Valgetähe III klassi teenetemärk).
Leo Rohlin on läbi teinud pika tööalase karjääriprotsessi keraamikatsehhi kunstnik-tehnoloogi ametist
Ehituskeraamika tehases (1964-1968) Kunstiakadeemia õppejõuni (alates 1986 professor, 1989-95 prorektor,
2005– emeriitprofessor). Ta on osalenud rohketel keraamikanäitustel ja teinud isikunäitusi Balti- ja
Põhjamaadest läbi Euroopa USA ja Kanadani (Viimased neist on isikunäitus "Valgust oodates" Hop galeriis -
2020 " ja Baltimaade kaasaegse keraamika näitus Riias CREO ERGO SUM" – 2021).
Rohlin ei ole loorbereil puhkav klassik, ta on nooruslik ja elav meister, kellega noored kuraatorid Kati Saarits ja
Laura Põld tegid tundliku vanameistreid ja noori kunstnikke hõlmava üdini tänapäevase kunsti näituse
(„oskustest. omavahel“ - Eesti Kaasaegse Kunsti muuseum 2018), kus koos otsiti vastust küsimustele: kuidas
anda edasi teadmisi oskusest? Millest koosneb oskus?
Kunstnikust, kes on loonud suuri dekoratiivpannoosid, dekoratiivvorme ja -sarju, vaase, nõusid ja serviise on
kirjutatud tema Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumi suurnäitust saatvas raamatus: „Tänapäeva keraamikas
pole kedagi teist, kes elava klassiku tiitlit enam pälviks“. Seesama kunstnik ise on talleomase
tagasihoidlikkusega väitnud: “Keraamikuamet on paljuski põllumehe oma moodi" (intervjuu Hille Karmile
Maalehes - 24.04.2014).