dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)Avalik

Taotlus riigipreemiale

Kultuuriministeerium · 11. jaanuar 2022
Viit
10-3.1/212-1
Registreeritud
11. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-3.1 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud 2023 (AV)
Toimik
10-3.1 2022 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud (AV)
Vastutaja
Marion Selgall da Silva

Failid

  • 📎171207_kultuuripreemia_taotlusvorm_Eesti Jazzliit.asice1098 KB
  • 📎E-kiri.pdf71 KB
  • 📎Kultuuri aastapreemia 2022 avaldus_Eesti Jazzliit.asice1223 KB

Sisu (failidest)

Septembris 2021 ilmus maailma juhtivas humanitaar- ja sotsiaalteadustealases kirjastuses Routledge “Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and Memories, esimene ingliskeelne teadusmonograafia Eesti levimuusika ajaloost, autoriks muusikateadlane Heli Reimann. Sama aasta maist oktoobrini oli Ajaloomuuseumis avatud näitus „Jazz idealism 1967“, kuraatoriks samuti Heli Reimann ja aluseks teadmusmonograafia tarbeks tehtud uurimustöö. Mõlemad sündmused on väga oluliseks tähiseks Eesti muusikapärandi jäädvustamisel. “Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and Memories” käsitleb legendaarset 1967. aasta Tallinna džässifestivali. 11.– 14. mail täitus „Kalevi“ spordihall igaõhtuselt 3000 kuulajaga, kes said osa Tallinn 67 džässifestivali melust. Üritus oli helilooja ja džässientusiasti Uno Naissoo 1949. aastal ellu kutsutud ja aasta-aastalt laienenud algatuse tipphetk, kuhu kogunes džässipidu pidama üle veerandsaja ansambli nii Nõukogude Liidust kui ka välismaalt. Tänu erakordselt suurele arvule kohaletulnud ajakirjanikele ja festivalile saabunud Ameerika tippsaksofonisti Charles Lloydi grupiga toimunud skandaalile jõudis festivalikajastus paljude välismaiste ajalehtede veergudele. Üle poole sajandi on festivalist ikka ja jälle räägitud, mis kinnitab selle aja ja koha piire ületavat müütilisust ja märgilisust. Heli Reimann: „Nüüd, üle poole sajandi hiljem on festivalist saanud legend. Sündmusest räägitakse ikka ja jälle. Tuletatakse meelde Lloydi visiiti ja räägitakse Tallinna linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja ja festivali linnapoolse peaorganisaatori Heinrich Schultzi vallandamisest. Eesti jazz'i ajalugu on kirjutanud festivali oma legendide raamatusse. Täpselt sama moodi nagu muistse vabadusvõitluse ajalugu on oma legendide hulka arvanud Jüriöö ülestõusu. Miks? Sest me armastame rääkida lugusid oma rahvusest ja selle ajaloost. See on osa ajalookultuurist ja tõeväärtus pole siinkohal ainuke kriteerium. Pigem saaks rääkida tundeväärtusest ja võimalusest kultuurilist pärandit põlvkonnalt põlvkonnale edasi kanda.“ Toetudes uurimistöö käigus kogutud rohkele materjalile uurib raamat „Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and Memories“ festivaliga seoses tekkinud müüte ja nende kujunemise tagamaid, samas püüdes välja selgitada sündmuste tegelikku kulgu. Raamat asetab kesksele kohale festivalil osalenud isikute entusiasmist ja nostalgiast kantud emotsionaalsed lood, mis aitavad lahti mõtestada džässihuvliste tegevust nõukogude aja kontekstis pakkudes seeläbi uut vaatenurka nõukogudeaegse ajaloo käsitlusele. Charles Lloydi Tallinnas esinemisega seotud üksikasjade avamine võimaldab esile tuua külma sõja aegse Nõukogude-Ameerika vastandumise olemust. Raamat on esimene inglisekeelne teadusmonograafia nõukogude džässist pärast 1983. aastal ilmunud Frederic Starr'i "Red and Hot: The Fate of Jazz in the Soviet Union, 1917-1980". Samuti on see esimene inglisekeelne teadusmonograafia Eesti muusikaajaloost, mis ilmus maailma juhtivas Humanitaar- ja sotsiaalteadustealases kirjastuses Routledge. Tallinn ’67 festivali teemaline teaduslik uurimistöö sai ka Eesti Ajaloomuuseumi näituse ’Jazz idealism 1967’ idee aluseks. Reimanni kureeritud näitus keskendus muusikasündmusel osalenutele, kelle jaoks džäss oli maailmavaade, aade, elustiil ning eetika ja eneseteostuse alus. Näituse toimumiskohas Maarjamäe tallihoones loodi lühivideodest, muusikast ja taaskasutuse eesmärgiga kogutud pillidest installatsioonide abil ühtne ruumiline tervik, milles külastajal on festivali kui ajaloolise sündmuse taustal võimalik vaagida ajatute küsimuste üle idealismist ja tegelikkusest, võimu ja vaimu suhetest ning inimeseks olemisest. Projekti raames toimusid näitusele lisaks džässparaad, näituse ’avajämm’ ning kontsertide sari koostöös Eesti Jazzliiduga. Näitus oli Tallinnas avatud 11. maist 3. oktoobrini 2021 ning liigub 2022. aastal Venemaale. MTÜ Eesti Jazzliit 1 Reg.nr 80206483 Pärnu mnt 23-9, 10141, Tallinn Jazz.ee Autor Heli Reimann on muusikateadlane, kelle uurimisalaks on Eesti ja nõukogude džässi ajalugu. Ta on Tallinna Ülikooli teadur ja Helsingi Kunstide Ülikooli külalisteadur. “Uno Naissoo algatatud Tallinna džässifestivalide tähendus on Eesti kultuuriloos võrreldav laulupidudega. Teisalt on Tallinn ‘67 festival üks legendaarsemaid sündmusi maailma džässifestivalide ajaloos. Skandaalsuselt on seda lausa võrreldud Woodstocki 1969. aasta festivaliga ja nimetatud ka nõukogude Newportiks. Tänu sellele festivalile kuulub Eesti džässifestivalide traditsiooniga maailma džässi ajalukku,” lisab Reimann. Ülevaadet Heli Reimanni haridusteest ja teadustegevusest saab näha Eesti Teadusinfosüsteemist, avaldusele on lisatud ka CV. Lisainfo: Näituse installatsioon ja kujundus: Erki Kasemets, Villu Plink Videoklipid: autorid Heli Reimann ja Erik Norkroos, montaaž Jörgen Norkroos, tõlge Tom Karik, heli järelmontaaž Harmo Kallaste, tekste lugesid Piret Krumm ja Ott Raidmets. Animaator Tiina Madisson. Keeletoimetus ja tõlge: Refiner OÜ Eesti Ajaloomuuseumi projektimeeskond: Toomas Uljas, Johann Põldra, Aime Andresson, Taavi Tuisk, Laura Kipper, Risto Lehiste (Eesti Muusika Kuulsuste Koda) Lugupidamisega Eesti Jazzliit MTÜ juhatuse koosseisus Lauri Kadalipp, Kirke Karja, Anett Tamm, Tõnu Tubli, Jaak Sooäär, Kristjan Randalu ja Ronja Soopan nimel Elo-Liis Parmas, Eesti Jazzliidu tegevjuht [email protected] Tel: 5166610 Jazz.ee MTÜ Eesti Jazzliit 2 Reg.nr 80206483 Pärnu mnt 23-9, 10141, Tallinn Jazz.ee Eesti Teadusinfosüsteem A+ A- Est Eng ! SISENE Isikud Asutused Projektid Teadustegevus Klassi4kaatorid ETISe info Uudised Sündmused Avaleht » Isikud » Heli Reimann CV EST CV ENG Projektid Publikatsioonid Juhendamised Heli Reimann https://www.etis.ee/CV/Heli_Reimann/est E-post [email protected] Teenistuskäik Töökohad ja ametid 01.09.2021–31.08.2022 Tallinna Ülikool, Teadur (0,50) 01.01.2020–... Helsingi Kunstiülikool, Külalisteadur 01.09.2017–31.08.2019 Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Järeldoktor (1,00) 01.01.2016–31.08.2019 Helsingi Kunstiülikool, Järeldoktor (1,00) 01.01.2011–31.12.2013 Helsingi Ülikool, Nooremteadur (1,00) Haridustee 01.01.2004–... Rutgers'i Ülikool, magistriõpingud, Džässi ajalugu ja uurimus 01.09.2008–22.12.2015 Helsingi Ülikool, muusikateadus, doktoriõpingud 01.09.2002–31.05.2003 Florida Ülikool. muusika interpretatsioon, doktoriõpingud 01.09.1996–31.05.2000 Eesti Muusikaakadeemia, magistriõpingud, interpretatsioonipedgoogika Loometöö 2021 Näitus "Jazz idealism 1967" Eesti Ajaloomuuseumis (Tallinn, kuraator ). 2017– Ümarlaud teemal Džäss Nõukogude perioodil (Riia, Riia Okupatsioonide muuseum). Lisainfo 2020 Eesti Kultuurkapitali loominguline toetus Kvali2katsioon Teaduskraadid Heli Reimann, doktorikraad, 2015, (juh) Professor Pirkko Moisala; Professor Bruce Johnson, Jazz in Soviet Estonia from 1944 to 1953: meanings, spaces and paradoxes, Helsingi Ülikool. Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.3. Ajalooteadused ja arheoloogia; CERCS KLASSIFIKAATOR: H250 Lähiajalugu (alates 1914) ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.5. Kunstiteadus; CERCS KLASSIFIKAATOR: H320 Musikoloogia Lisainfo 2019 uurimisvisiit, Birminghami Ülikool (City University) 2017 uurimisvisiit, Venemaa Riiklik Humanitaarteaduste Ülikool (RGGU) Jooksvad projektid "# TF2721 "Tähendusrikkus kella viiest üheksani: huvihariduse ja tõsiste vaba aja tegevuste interdistsiplinaarse võrgustiku loomine uurimisvaldkonna tugevdamiseks (1.09.2021−30.04.2023)", Halliki Põlda, Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut, Tallinna Ülikool, Balti jlmi, meedia ja kunstide instituut, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. TF1621 "Argielu hilissotsialistlikus ENSVs: kool, töö, vaba aeg ja identiteedid (1.09.2021−31.08.2022)", Karsten Brüggemann, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut. Juhendamisel väitekirjad "# Silvia Luik, magistrant, (juh) Heli Reimann, DŽÄSSMUUSIKAKULTUUR 1980. JA 1990. AASTATE EESTIS: ÕPPIMISVIISID, ESINEMISPAIGAD JA KATKESTUSE KOGEMUSED MUUSIKUTE JUTUSTUSTES, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Juhendatud väitekirjad "# Ebru Ay, magistrikraad, 2020, (juh) Luule Epner; Heli Reimann, Estonia in the Light of Festivals : Case Study of the August Blues Festival (Eesti festivalide valguses: Augustibluusi juhtumianalüüs), Tallinna Ülikool Publikatsioonid "# Klass Aasta Publikatsioon 3.1. 2023 Reimann, Heli (2023). Exploring the role of individual agency in Estonian jazz history: the jazz enthusiasm and dedication of composer Uno Naissoo. In: The Routledge Companion to Diasporic Jazz Studies. Routledge [ilmumas]. 1.1. 2022 Reimann, Heli (2022). The (new) awakening of Soviet jazz culture in 1960s. Popular Music & Society [ilmumas]. 2.1. 2021 Heli Reimann (2021). Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and Memories. Routledge, Transnational Studies in Jazz series: Routledge. 1.1. 2020 Reimann, Heli (2020). Jaak Joala - 'Kremlin nightingale' or Estonian celebrity? Celebrity Studies, 11 (1), 149−152. DOI: 10.1080/19392397.2020.1704455. 1.2. 2020 Reimann, Heli (2020). Soviet Administrative Practices in Culture: The Example of the Tallinn’67 Jazz Festival. Lithuanian Musicology = Lietuvos Musicologija, XXI, 15−29. 6.6. 2020 Reimann, Heli (2020). Parema tuleviku võimalikkusest. ERR Arvamus, 21.06.2020. 6.6. 2020 Reimann, Heli (2020). Saksofon-kas saatana sarv või jumalik hääl. ERR kultuur, 28.10.2020. 6.6. 2019 Reimann, Heli (2019). Nabanokkimisest ehk meditatsioonist. ERR Arvamus. 6.6. 2019 Reimann, Heli (2019). Mõeldes empaatiaruumist. ERR Arvamus. 3.1. 2018 Heli Reimann (2018). Conceptualising jazz as a cultural practice in Soviet Estonia. In: Edited by Nicholas Gebhardt, Nichole Rustin-Paschal, Tony Whyton (Ed.). The Routledge Companion to Jazz Studies (129−138). London: Routledge. (The Routledge Companion to Jazz Studies). 1.1. 2017 Reimann, Heli (2017). Privaatse ja avaliku dünaamikast hilisstalinismiaegses Eesti džässikultuuris. Methis Studia humaniora Estonica, 16 (20), 55−76. DOI: 10.7592/methis.v16i20.13889. 3.1. 2017 Reimann, Heli (2017). Four Spaces, Four Neanings: Narrating Jazz in Late Stalinist Estonia. In: Bruce Johnson (Ed.). Jazz and Totalitarianism (69−93). London: Routledge. (The Routledge Companion to Jazz Studies). 1.1. 2016 Reimann, Heli (2016). Eesti nõukogudeaegse kultuuri tähendusväljadest hilisstalinismiaegse džässiajaloo näitel. Acta Historica Tallinnensia, 22 (1), 89−111. 1.3. 2016 Reimann, Heli (2016). Jazz and Soviet censorship: the example of late-Stalinist Estonia. Danish Musicology Online, 7, 147−164. 1.3. 2015 Reimann, Heli (2015). Jazz in Soviet Estonia from 1944 to 1953. Musiikki, 3-4, 64−69. 2.3. 2015 Reimann, Heli (2015). Jazz in Soviet Estonia from 1944-1953: meanings, spaces and paradoxes. (Doktoritöö, Helsingi Ülikool). Helsinki, E-Thesis. 3.1. 2015 Reimann, Heli (2015). Swing Club and the Meaning of Jazz in Estonia in the late 1940s. In: Gertrud Pickhan & Rüdiger Ritter (Ed.). Meanings of Jazz in State Socialism (193−223). Berlin: Peter Lang. 1.1. 2014 Reimann, Heli (2014). Late-Stalinist ideological campaigns and the rupture of jazz: ‘jazz talk’ in the Soviet Estonian cultural newspaper Sirp ja Vasar. Popular Music, 33 (3), 509 −529. 1.3. 2013 Reimann, Heli (2013). Jazz Research and the Moments of Change. Etnomusikologian vuosikirja, 8−33. 1.3. 2013 Reimann, Heli (2013). Jazz Education and the Jazz Periphery. Journal of Music History Pedagogy, 3 (2), 183−185. 3.2. 2011 Reimann, Heli (2011). Ideology and the cultural study of Soviet Estonian jazz. In: Janne Mäkelä (Ed.). The Jazz Chameleon (23−35). Turku: Uniprint. 1.2. 2010 Reimann, Heli (2010). Down with bebop--viva swing!’ Swing Club and the meaning of jazz in late 1940s Estonia. Jazz Research Journal, 4.2, 95−122. 3.1. 2010 Reimann, Heli (2010). Learning music in totalitarian society: a case study of jazz musician´s musical development. In: Gertrud Pickhan & Rüdiger Ritter (Ed.). Jazz Behind the Iron Curtain (35−56). Berlin: Peter Lang. 5.2. 2009 Reimann, Heli (2009). Lembit Saarsalu “Music Saved Me”: The Study of Jazz Musician´s Early Musical Development in Soviet Era Estonia. 8th Nordic Jazz Conference 25th-27th August 2009, Aalborg Universitet: Conference Report. Ed. Thomas A. Jakobsen. Aalborg: Uniprint, 89−103. Viimati uuendatud 5.01.2022 $ SA Eesti See Teadusagentuur % Tel 7300373 veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni & [email protected] andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute' Soolakasutustingimustega. ETISe 8, Tartu 51013 Loe rohkem ( rss Olen nõus RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Heli Reimann (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) V Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias Tallinn ’67 rahvusvahelise jazzifestivali teemaline teaduslik kandideerimise juurde uurimistöö: raamat „Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud Memories (Transnational Studies in Jazz)“, kirjastajaks väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Routledge, Suurbritannia; Näituse ’Jazz idealism 1967’ kureerimine Eesti Ajaloomuuseumis. Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik MTÜ Eesti Jazzliit (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon 5166610 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Elo-Liis Parmas, tegevjuht 10.01.2022 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. Saatja: Elo-Liis Parmas <[email protected]> Saadetud: 10.01.2022 22:08 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Avaldus kultuuripreemia määramiseks Heli Reimannile Manused: Kultuuri aastapreemia 2022 avaldus_Eesti Jazzliit.asice Tere, manuses on digiallkirjastatud Eesti Jazzliidu avaldus kultuuripreemia määramiseks muusikateadlane Heli Reimannile Tallinn ’67 rahvusvahelise jazzifestivali teemalise teadusliku uurimistöö, raamatu „Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and Memories (Transnational Studies in Jazz)“, kirjastajaks Routledge, Suurbritannia ja Eesti Ajaloomuuseumi näituse ’Jazz idealism 1967’ kureerimise eest. Lugupidamisega Elo-Liis Parmas +372 5166610 Tegevjuht, Eesti Jazzliit / CEO, Estonian Jazz Union jazz.ee facebook.com/eestijazzliit instagram.com/estonianjazz Eesti Teadusinfosüsteem A+ A- Est Eng ! SISENE Isikud Asutused Projektid Teadustegevus Klassi4kaatorid ETISe info Uudised Sündmused Avaleht » Isikud » Heli Reimann CV EST CV ENG Projektid Publikatsioonid Juhendamised Heli Reimann https://www.etis.ee/CV/Heli_Reimann/est E-post [email protected] Teenistuskäik Töökohad ja ametid 01.09.2021–31.08.2022 Tallinna Ülikool, Teadur (0,50) 01.01.2020–... Helsingi Kunstiülikool, Külalisteadur 01.09.2017–31.08.2019 Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Järeldoktor (1,00) 01.01.2016–31.08.2019 Helsingi Kunstiülikool, Järeldoktor (1,00) 01.01.2011–31.12.2013 Helsingi Ülikool, Nooremteadur (1,00) Haridustee 01.01.2004–... Rutgers'i Ülikool, magistriõpingud, Džässi ajalugu ja uurimus 01.09.2008–22.12.2015 Helsingi Ülikool, muusikateadus, doktoriõpingud 01.09.2002–31.05.2003 Florida Ülikool. muusika interpretatsioon, doktoriõpingud 01.09.1996–31.05.2000 Eesti Muusikaakadeemia, magistriõpingud, interpretatsioonipedgoogika Loometöö 2021 Näitus "Jazz idealism 1967" Eesti Ajaloomuuseumis (Tallinn, kuraator ). 2017– Ümarlaud teemal Džäss Nõukogude perioodil (Riia, Riia Okupatsioonide muuseum). Lisainfo 2020 Eesti Kultuurkapitali loominguline toetus Kvali2katsioon Teaduskraadid Heli Reimann, doktorikraad, 2015, (juh) Professor Pirkko Moisala; Professor Bruce Johnson, Jazz in Soviet Estonia from 1944 to 1953: meanings, spaces and paradoxes, Helsingi Ülikool. Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.3. Ajalooteadused ja arheoloogia; CERCS KLASSIFIKAATOR: H250 Lähiajalugu (alates 1914) ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.5. Kunstiteadus; CERCS KLASSIFIKAATOR: H320 Musikoloogia Lisainfo 2019 uurimisvisiit, Birminghami Ülikool (City University) 2017 uurimisvisiit, Venemaa Riiklik Humanitaarteaduste Ülikool (RGGU) Jooksvad projektid "# TF2721 "Tähendusrikkus kella viiest üheksani: huvihariduse ja tõsiste vaba aja tegevuste interdistsiplinaarse võrgustiku loomine uurimisvaldkonna tugevdamiseks (1.09.2021−30.04.2023)", Halliki Põlda, Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut, Tallinna Ülikool, Balti jlmi, meedia ja kunstide instituut, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. TF1621 "Argielu hilissotsialistlikus ENSVs: kool, töö, vaba aeg ja identiteedid (1.09.2021−31.08.2022)", Karsten Brüggemann, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut. Juhendamisel väitekirjad "# Silvia Luik, magistrant, (juh) Heli Reimann, DŽÄSSMUUSIKAKULTUUR 1980. JA 1990. AASTATE EESTIS: ÕPPIMISVIISID, ESINEMISPAIGAD JA KATKESTUSE KOGEMUSED MUUSIKUTE JUTUSTUSTES, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Juhendatud väitekirjad "# Ebru Ay, magistrikraad, 2020, (juh) Luule Epner; Heli Reimann, Estonia in the Light of Festivals : Case Study of the August Blues Festival (Eesti festivalide valguses: Augustibluusi juhtumianalüüs), Tallinna Ülikool Publikatsioonid "# Klass Aasta Publikatsioon 3.1. 2023 Reimann, Heli (2023). Exploring the role of individual agency in Estonian jazz history: the jazz enthusiasm and dedication of composer Uno Naissoo. In: The Routledge Companion to Diasporic Jazz Studies. Routledge [ilmumas]. 1.1. 2022 Reimann, Heli (2022). The (new) awakening of Soviet jazz culture in 1960s. Popular Music & Society [ilmumas]. 2.1. 2021 Heli Reimann (2021). Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and Memories. Routledge, Transnational Studies in Jazz series: Routledge. 1.1. 2020 Reimann, Heli (2020). Jaak Joala - 'Kremlin nightingale' or Estonian celebrity? Celebrity Studies, 11 (1), 149−152. DOI: 10.1080/19392397.2020.1704455. 1.2. 2020 Reimann, Heli (2020). Soviet Administrative Practices in Culture: The Example of the Tallinn’67 Jazz Festival. Lithuanian Musicology = Lietuvos Musicologija, XXI, 15−29. 6.6. 2020 Reimann, Heli (2020). Parema tuleviku võimalikkusest. ERR Arvamus, 21.06.2020. 6.6. 2020 Reimann, Heli (2020). Saksofon-kas saatana sarv või jumalik hääl. ERR kultuur, 28.10.2020. 6.6. 2019 Reimann, Heli (2019). Nabanokkimisest ehk meditatsioonist. ERR Arvamus. 6.6. 2019 Reimann, Heli (2019). Mõeldes empaatiaruumist. ERR Arvamus. 3.1. 2018 Heli Reimann (2018). Conceptualising jazz as a cultural practice in Soviet Estonia. In: Edited by Nicholas Gebhardt, Nichole Rustin-Paschal, Tony Whyton (Ed.). The Routledge Companion to Jazz Studies (129−138). London: Routledge. (The Routledge Companion to Jazz Studies). 1.1. 2017 Reimann, Heli (2017). Privaatse ja avaliku dünaamikast hilisstalinismiaegses Eesti džässikultuuris. Methis Studia humaniora Estonica, 16 (20), 55−76. DOI: 10.7592/methis.v16i20.13889. 3.1. 2017 Reimann, Heli (2017). Four Spaces, Four Neanings: Narrating Jazz in Late Stalinist Estonia. In: Bruce Johnson (Ed.). Jazz and Totalitarianism (69−93). London: Routledge. (The Routledge Companion to Jazz Studies). 1.1. 2016 Reimann, Heli (2016). Eesti nõukogudeaegse kultuuri tähendusväljadest hilisstalinismiaegse džässiajaloo näitel. Acta Historica Tallinnensia, 22 (1), 89−111. 1.3. 2016 Reimann, Heli (2016). Jazz and Soviet censorship: the example of late-Stalinist Estonia. Danish Musicology Online, 7, 147−164. 1.3. 2015 Reimann, Heli (2015). Jazz in Soviet Estonia from 1944 to 1953. Musiikki, 3-4, 64−69. 2.3. 2015 Reimann, Heli (2015). Jazz in Soviet Estonia from 1944-1953: meanings, spaces and paradoxes. (Doktoritöö, Helsingi Ülikool). Helsinki, E-Thesis. 3.1. 2015 Reimann, Heli (2015). Swing Club and the Meaning of Jazz in Estonia in the late 1940s. In: Gertrud Pickhan & Rüdiger Ritter (Ed.). Meanings of Jazz in State Socialism (193−223). Berlin: Peter Lang. 1.1. 2014 Reimann, Heli (2014). Late-Stalinist ideological campaigns and the rupture of jazz: ‘jazz talk’ in the Soviet Estonian cultural newspaper Sirp ja Vasar. Popular Music, 33 (3), 509 −529. 1.3. 2013 Reimann, Heli (2013). Jazz Research and the Moments of Change. Etnomusikologian vuosikirja, 8−33. 1.3. 2013 Reimann, Heli (2013). Jazz Education and the Jazz Periphery. Journal of Music History Pedagogy, 3 (2), 183−185. 3.2. 2011 Reimann, Heli (2011). Ideology and the cultural study of Soviet Estonian jazz. In: Janne Mäkelä (Ed.). The Jazz Chameleon (23−35). Turku: Uniprint. 1.2. 2010 Reimann, Heli (2010). Down with bebop--viva swing!’ Swing Club and the meaning of jazz in late 1940s Estonia. Jazz Research Journal, 4.2, 95−122. 3.1. 2010 Reimann, Heli (2010). Learning music in totalitarian society: a case study of jazz musician´s musical development. In: Gertrud Pickhan & Rüdiger Ritter (Ed.). Jazz Behind the Iron Curtain (35−56). Berlin: Peter Lang. 5.2. 2009 Reimann, Heli (2009). Lembit Saarsalu “Music Saved Me”: The Study of Jazz Musician´s Early Musical Development in Soviet Era Estonia. 8th Nordic Jazz Conference 25th-27th August 2009, Aalborg Universitet: Conference Report. Ed. Thomas A. Jakobsen. Aalborg: Uniprint, 89−103. Viimati uuendatud 5.01.2022 $ SA Eesti See Teadusagentuur % Tel 7300373 veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni & [email protected] andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute' Soolakasutustingimustega. ETISe 8, Tartu 51013 Loe rohkem ( rss Olen nõus Septembris 2021 ilmus maailma juhtivas humanitaar- ja sotsiaalteadustealases kirjastuses Routledge “Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and Memories, esimene ingliskeelne teadusmonograafia Eesti levimuusika ajaloost, autoriks muusikateadlane Heli Reimann. Sama aasta maist oktoobrini oli Ajaloomuuseumis avatud näitus „Jazz idealism 1967“, kuraatoriks samuti Heli Reimann ja aluseks teadmusmonograafia tarbeks tehtud uurimustöö. Mõlemad sündmused on väga oluliseks tähiseks Eesti muusikapärandi jäädvustamisel. “Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and Memories” käsitleb legendaarset 1967. aasta Tallinna džässifestivali. 11.– 14. mail täitus „Kalevi“ spordihall igaõhtuselt 3000 kuulajaga, kes said osa Tallinn 67 džässifestivali melust. Üritus oli helilooja ja džässientusiasti Uno Naissoo 1949. aastal ellu kutsutud ja aasta-aastalt laienenud algatuse tipphetk, kuhu kogunes džässipidu pidama üle veerandsaja ansambli nii Nõukogude Liidust kui ka välismaalt. Tänu erakordselt suurele arvule kohaletulnud ajakirjanikele ja festivalile saabunud Ameerika tippsaksofonisti Charles Lloydi grupiga toimunud skandaalile jõudis festivalikajastus paljude välismaiste ajalehtede veergudele. Üle poole sajandi on festivalist ikka ja jälle räägitud, mis kinnitab selle aja ja koha piire ületavat müütilisust ja märgilisust. Heli Reimann: „Nüüd, üle poole sajandi hiljem on festivalist saanud legend. Sündmusest räägitakse ikka ja jälle. Tuletatakse meelde Lloydi visiiti ja räägitakse Tallinna linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja ja festivali linnapoolse peaorganisaatori Heinrich Schultzi vallandamisest. Eesti jazz'i ajalugu on kirjutanud festivali oma legendide raamatusse. Täpselt sama moodi nagu muistse vabadusvõitluse ajalugu on oma legendide hulka arvanud Jüriöö ülestõusu. Miks? Sest me armastame rääkida lugusid oma rahvusest ja selle ajaloost. See on osa ajalookultuurist ja tõeväärtus pole siinkohal ainuke kriteerium. Pigem saaks rääkida tundeväärtusest ja võimalusest kultuurilist pärandit põlvkonnalt põlvkonnale edasi kanda.“ Toetudes uurimistöö käigus kogutud rohkele materjalile uurib raamat „Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and Memories“ festivaliga seoses tekkinud müüte ja nende kujunemise tagamaid, samas püüdes välja selgitada sündmuste tegelikku kulgu. Raamat asetab kesksele kohale festivalil osalenud isikute entusiasmist ja nostalgiast kantud emotsionaalsed lood, mis aitavad lahti mõtestada džässihuvliste tegevust nõukogude aja kontekstis pakkudes seeläbi uut vaatenurka nõukogudeaegse ajaloo käsitlusele. Charles Lloydi Tallinnas esinemisega seotud üksikasjade avamine võimaldab esile tuua külma sõja aegse Nõukogude-Ameerika vastandumise olemust. Raamat on esimene inglisekeelne teadusmonograafia nõukogude džässist pärast 1983. aastal ilmunud Frederic Starr'i "Red and Hot: The Fate of Jazz in the Soviet Union, 1917-1980". Samuti on see esimene inglisekeelne teadusmonograafia Eesti muusikaajaloost, mis ilmus maailma juhtivas Humanitaar- ja sotsiaalteadustealases kirjastuses Routledge. Tallinn ’67 festivali teemaline teaduslik uurimistöö sai ka Eesti Ajaloomuuseumi näituse ’Jazz idealism 1967’ idee aluseks. Reimanni kureeritud näitus keskendus muusikasündmusel osalenutele, kelle jaoks džäss oli maailmavaade, aade, elustiil ning eetika ja eneseteostuse alus. Näituse toimumiskohas Maarjamäe tallihoones loodi lühivideodest, muusikast ja taaskasutuse eesmärgiga kogutud pillidest installatsioonide abil ühtne ruumiline tervik, milles külastajal on festivali kui ajaloolise sündmuse taustal võimalik vaagida ajatute küsimuste üle idealismist ja tegelikkusest, võimu ja vaimu suhetest ning inimeseks olemisest. Projekti raames toimusid näitusele lisaks džässparaad, näituse ’avajämm’ ning kontsertide sari koostöös Eesti Jazzliiduga. Näitus oli Tallinnas avatud 11. maist 3. oktoobrini 2021 ning liigub 2022. aastal Venemaale. MTÜ Eesti Jazzliit 1 Reg.nr 80206483 Pärnu mnt 23-9, 10141, Tallinn Jazz.ee Autor Heli Reimann on muusikateadlane, kelle uurimisalaks on Eesti ja nõukogude džässi ajalugu. Ta on Tallinna Ülikooli teadur ja Helsingi Kunstide Ülikooli külalisteadur. “Uno Naissoo algatatud Tallinna džässifestivalide tähendus on Eesti kultuuriloos võrreldav laulupidudega. Teisalt on Tallinn ‘67 festival üks legendaarsemaid sündmusi maailma džässifestivalide ajaloos. Skandaalsuselt on seda lausa võrreldud Woodstocki 1969. aasta festivaliga ja nimetatud ka nõukogude Newportiks. Tänu sellele festivalile kuulub Eesti džässifestivalide traditsiooniga maailma džässi ajalukku,” lisab Reimann. Ülevaadet Heli Reimanni haridusteest ja teadustegevusest saab näha Eesti Teadusinfosüsteemist, avaldusele on lisatud ka CV. Lisainfo: Näituse installatsioon ja kujundus: Erki Kasemets, Villu Plink Videoklipid: autorid Heli Reimann ja Erik Norkroos, montaaž Jörgen Norkroos, tõlge Tom Karik, heli järelmontaaž Harmo Kallaste, tekste lugesid Piret Krumm ja Ott Raidmets. Animaator Tiina Madisson. Keeletoimetus ja tõlge: Refiner OÜ Eesti Ajaloomuuseumi projektimeeskond: Toomas Uljas, Johann Põldra, Aime Andresson, Taavi Tuisk, Laura Kipper, Risto Lehiste (Eesti Muusika Kuulsuste Koda) Lugupidamisega Eesti Jazzliit MTÜ juhatuse koosseis Lauri Kadalipp, Kirke Karja, Anett Tamm, Tõnu Tubli, Jaak Sooäär, Kristjan Randalu ja Ronja Soopan Kontakt: Elo-Liis Parmas, Eesti Jazzliidu tegevjuht [email protected] Tel: 5166610 Jazz.ee MTÜ Eesti Jazzliit 2 Reg.nr 80206483 Pärnu mnt 23-9, 10141, Tallinn Jazz.ee
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel