Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)Avalik
Taotlus riigipreemiale
Kultuuriministeerium · 11. jaanuar 2022
- Viit
- 10-3.1/200-1
- Registreeritud
- 11. jaanuar 2022
- Dokumendi liik
- Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-3.1 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud 2023 (AV)
- Toimik
- 10-3.1 2022 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud (AV)
- Vastutaja
- Marion Selgall da Silva
Sisu (failidest)
Vabas vormis põhjendus Lisa Taotlusvormile RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Eesti Muusikanõukogu esitab riigi elutööpreemia kandidaadiks helilooja OLAV EHALA. Helilooja, pianist ja pedagoog Olav Ehala on tuntud laulude ning filmi- ja teatrimuusika loojana. Tema laulud filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest on olnud ülimenukad ja tuntud laialt mitme põlvkonna eestlastele, jõudnud laulupidude repertuaari ning kuuluvad kahtlemata eesti muusika kullafondi. 1950. aastal sündinud Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970–1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning oli 2001–2014 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Ta on Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees alates 2016. Tuntud eeskätt filmi- ja teatriheliloojana, kirjutanud muusika enam kui 70 näidendile ja 60 filmile (sh „Don Juan Tallinnas”, 1971; „Karoliine hõbelõng”, 1985; „Nukitsamees”, 1981, kõik Tallinnfilm; „Tulivesi”, 1994, Tallinnfilm/Faama Film). Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga – Ehala on kirjutanud muusika peaagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest („Aeg maha”, „Eine murul”, „Ärasõit”, „Papa Carlo teater”, „Hotell E”) rahvusvahelisi auhindu. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Auhindu: Eesti muusika aastapreemia (1992) Suure Vankri auhind (1997) Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. (2000, „Lotte” filmigrupis) Valgetähe V klassi teenetemärk (2001) Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2005) Eesti Raadio aasta muusik (2005) Eesti muusikaauhind panuse eest Eesti muusikasse (2007) Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2011) Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia (2015) Eesti laulu- ja tantsupidude kodarraha (2019) Kuldne plaat "Panus Eesti muusikasse" (2020) Pole eestlast kes ei tea ks vähemalt üht Olav Ehala kirjutatud laulu, mõnda neist peetakse rahvalaulukski, sedavõrd laialt on nad tuntud. Olav Ehala erakordne panus meie filmi-, teatri- ja muusikakultuuri väärib Eesti riigi kultuuri elutööpreemiat. Teoste loetelu: https://www.emic.ee/olav-ehala-est Eesti Muusikanõukogu juhatus: Ivari Ilja, Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Marko Lõhmus, Eesti Muusikafestivalid Ott Maaten, Rahvusooper Estonia Mihkel Poll, Eesti Pianistide Liit Kaie Tanner, Eesti Kooriühing Henry-David Varema, Eesti Interpreetide Liit Endrik Üksvärav, Collegium Musicale 10. jaanuar 2021